Käskkiri

Lisa 1

Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord

Muudatus Kommentaar Muudatuse sisu

Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord

Sissejuhatus Lisatud on alapunktid „eesmärk“ ja „üldpõhimõtted“

Kolmandas osas on maha võetud kaks punkti, sest esimene neist sisaldub eelnevas punktis ning teine punkt ei ole päriselt kooskõlas seaduse mõttega ning on keeruline praktikas rakendada.

Kuvariga töötamisel tekkinud

nägemishäirete korral võib

töötaja kokkuleppel tööandjaga

käia nägemisteravuse kontrollis

silmaarsti või optometristi

(edaspidi silmaarst) juures.

Töötajal on lubatud

tervisekontrollis käia ka

võimaluse korral

ravikindlustuslepingu partneri

juures. Sellisel juhul katab töötaja

kontrolli tasu enda

ravikindlustushüvitise arvelt.

p 4.1.1 Tõstsime prillihüvitise määra 200 eurolt 300 euroni ning täpsustatud on kahe aastast perioodi.

4.1.1. Kui töötervishoiu- või silmaarsti (ka siis, kui see pole tehtud tööandja korraldatud tervisekontrolli raames) kontrolli raames selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud ja töötaja vajab seetõttu tööks kuvariga prille (või läätsesid), hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtud prillide (prilliklaasid ja –raamid) või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt läätsed) maksumus kuni 300 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul alates viimasest hüvitamisest. Töötaja omaosalus arvest on 50%.

p 4.2.2 Selleks, et tagada töötajatele kompetentne teenus, on tööandja seadnud taastusraviga seotud kulutuste hüvitamiseks teenuse osutajale eelduse.

4.2.2. Ennetustegevuse või taastusraviga seotud kulud hüvitatakse, kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omav isik.

p 4.3.1 Lisandus täpsem kirjeldus, milline teenus on hüvitatav

4.3.1.. Töötajale hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud teenuse (psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe vastuvõtt. sh vaimse tervise

hindamise testid, nt ATH) kulud summas kuni 480 eurot (koos käibemaksuga) kalendriaastas

Loobusime uute töötajate puhul proportsionaalsuse nõudest

Kui töötaja ei ole TEHIKus täiskalendriaastat töötanud, hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud proportsionaalselt töötatud ajale.

P 4.3.2. Laiendasime määratlust ka väljaõppega, et suurendada teenuse kättesaadavust

4.3.2. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud hüvitatakse kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud isik või vastavat kutsetunnistust omav ja/või vastava väljaõppe saanud isik.

Loobusime ootusest RTK personaliarvestajale

Hüvitise tasumise kohta teeb Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliarvestaja RTIPist saadud info alusel märke töötaja isikukaardile.

p 5.2; 5.2.1; 5.2.2; 5.2.3; 5.2.4. Laiendasime kasutusulatust vastavalt tulumaksuseaduse muudatusele

5.2. Tervise edendamise kuludena hüvitatakse: 5.2.1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (sh välisriigis toimuva spordiürituse osavõtutasud); 5.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused (liikmemaksud, osalustasud, kasutustasud); 5.2.3. kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; 5.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

p 5.4. Võtsime maha võimaluse taotluse esitamiseks personalijuhile, sest kogu hüvitise kasutamine käib Stebby portaalis

5.4. Tervise edendamise kulude hüvitamiseks esitab töötaja taotluse Stebby keskkonnas.

Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord

Tervise- ja sotsiaalkaitseministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskuse põhimäärus“ punkti 25 alapunkti 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a

määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõike 2, lõike 5 punkti 1

ja lõike 6 alusel kehtestan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele

töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra.

1. Eesmärk

1.1. Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord (edaspidi kord)

reguleerib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele

töötervishoiu teenuse osutamist ning töötervishoiu edendamisega seotud kulude

hüvitamist.

1.2. Korra eesmärk on töötajate terviseriskide vähendamine ning ennetamine.

2. Üldpõhimõtted

2.1. Töötervishoiuteenuste ja tervist edendavate kulude hüvitamisel lähtub TEHIK

töötervishoiu ja tööohutuse seadusest; riskianalüüsist ning järgnevast korrast.

2.2. Korra kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse korda

reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

2.3. Töötervishoiuteenuste ja tervist edendavate kulude hüvitamiseks kuuluvate kulude

piirmäärade kinnitamisel võetakse aluseks TEHIK majanduslikke võimalusi ning

tulumaksuseaduse § 48 sätestatud töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulude

loetelu, millele ei rakendata erisoodustusmaksu.

3. Töötervishoiu teenuse korraldamine

3.1. TEHIK korraldab töötajatele töökeskkonna mõjude hindamiseks tervisekontrolli

(edaspidi tervisekontroll) vähemalt kord kolme aasta jooksul vastavalt

töötervishoiuarsti märgitud ajale või kui töötajal tekib selleks põhjendatud vajadus.

3.2. Töötajal on õigus küsida täiendavat tervisekontrolli kuvariga töötamisel tekkinud

nägemishäirete või luu- ja lihasvaevuste (nt valud kaela- või õlapiirkonnas, selja

alaosas) tekkimisel mõistliku aja möödumisel pärast eelmist tööandja poolt

korraldatud tervisekontrolli.

3.3. Regulaarse (so kord kolme aasta jooksul ning kokkuleppel vajadusel)

tervisekontrolli kulud katab TEHIK.

3.4. Töötaja suunatakse esmasesse tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates tööle

asumisest.

4. Töötervishoiuga seotud kulude hüvitamine

4.1. Nägemist korrigeerivate abivahendite osaline hüvitamine.

4.1.1. Kui töötervishoiu- või silmaarsti (ka siis, kui see pole tehtud tööandja korraldatud

tervisekontrolli raames) kontrolli raames selgub, et töötaja nägemisteravus on

vähenenud ja töötaja vajab seetõttu tööks kuvariga prille (või läätsesid),

hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtude prillide (prilliklaasid ja –raamid) või

muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt läätsed) maksumus kuni

300 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul alates viimasest hüvitamisest.

Töötaja omaosalus arvest on 50%.

4.2. Ennetustegevuse või taastusravi hüvitamine.

4.2.1. Töötajale hüvitatakse töötervishoiuarsti otsuses määratud ennetustegevuse või

taastusravi, sh ka luu-lihaskonna väljakujunenud vaevuste leevendamisega

seotud tegevused (edaspidi taastusravi), kuni 250 euro ulatuses (koos

käibemaksuga) kalendriaastas.

4.2.2. Ennetustegevuse või taastusraviga seotud kulud hüvitatakse, kui teenust on

osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või

vastavat kutsetunnistust omav isik.

4.3. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või ravi hüvitamine.

4.3.1. Töötajale hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või

raviga seotud teenuse (psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe vastuvõtt. sh

vaimse tervise hindamise testid, nt ATH) kulud summas kuni 480 eurot (koos

käibemaksuga) kalendriaastas.

4.3.2. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud

hüvitatakse kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse

registrisse kantud isik või vastavat kutsetunnistust omav ja/või vastava väljaõppe

saanud isik.

4.4. Töötervishoiuteenuste kulude hüvitamiseks esitab töötaja riigitöötaja portaali

(edaspidi RTIP) kaudu majanduskulude aruande, millele lisab tasumist tõendava

dokumendi. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise taotlusele

lisatakse RTIPi ka prillide retsept; psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse

või ravi korral teenust osutanud isiku nimi ning teenuse sisu kirjeldus.

5. Tervise edendamise kulude hüvitamine

5.1. Tervise edendamiseks hüvitatakse soovi korral töötajatele (sh töövõtulepinguga

olevale töötajale) kulud kuni 100 euro (koos käibemaksuga) ulatuses kvartalis. Kui

töötaja ei ole kogu kvartalit töötanud, makstakse tervise edendamise hüvitist

proportsionaalselt töötatud ajale.

5.2. Tervise edendamise kuludena hüvitatakse:

5.2.1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (sh välisriigis toimuva spordiürituse

osavõtutasud);

5.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt

seotud kulutused (liikmemaksud, osalustasud, kasutustasud);

5.2.3. kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik

hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi

raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega

toitumisnõustaja;

5.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed.

5.3. Tervise edendamise kuludena ei kuulu hüvitamisele:

5.3.1. spordiriided, –tarvikud ja –vahendid;

5.3.2. toitlustuskulud, spordijoogid;

5.3.3. transpordikulud;

5.3.4. muud tervise edendamisega otseselt mitte seotud kulud.

5.4. Tervise edendamise kulude hüvitamiseks esitab töötaja taotluse Stebby

keskkonnas.

6. Korras märgitud hüvitisi ei summeerita, ei lükata edasi teise arvestusperioodi ega saa kanda

üle teisele isikule (isikupõhine arvestus).

KÄSKKIRI

01.04.2025

nr 23

Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord Tervise- ja sotsiaalkaitseministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §3 lõike 2, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 alusel:

1. Kinnitan „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra“. 2. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 04.07.2022

käskkirja nr 28 „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Arm Direktor