Ristumiskoha ehitamise lepingu Lisa 1

RISTUMISKOHA EHITAMISE NÄIDISLAHENDUS

1. Näidislahenduse koosseis:

1.1. Asukoha skeem Maa-ameti kaardi väljavõttel

1.2. Näidislahenduse joonis (edaspidi joonis).

1.3. Seletuskiri vt punktid 3-13.

2. Asukoha skeem

Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km

1,61 (X: 6606011.01, Y:611426.30); [eemaldatud]

ristumiskoha seadustamine, et võimaldada abihoonele alalist juurdepääsu.

3. Lähteandmed

3.1. Riigitee kiirusrežiim: 30 km/h

3.2. Riigitee liiklussagedus: 560 autot/ööpäevas

3.3. Riigitee kate: poorne asfalt

4. Transpordiameti nõuded ristumiskoha rajamisel

4.1. Truubi vajadus puudub

4.2. Lähtuda Transpordiameti tüüpjoonisest I

4.3. Kate valida jooniselt: kruuskate (jooniselt tüüp VII-a või freespurukate 2x pindamisega

(jooniselt tüüp VII-b)

4.4. Tagada vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk) 3m x 40m.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72

lõikele 2.

4.5. Kooskõlastama ehitustegevuse ristumiskoha alla jäävate tehnovõrgu ja -rajatise omanikega

või kitsenduse seadjaga kirjalikult taasesitataval viisil.

5. Arvestada normdokumentidega Transpordiameti kodulehel1muuhulgas

5.1. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)

5.2. Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015 määrus nr 106)

5.3. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 06.04.2016 määrus nr 31)

5.4. Teetööde tehnilised kirjeldused (MA peadirektori 18.02.2019 kk nr 1-2/19/096)

5.5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43)

5.6. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori kk nr

05.01.2016 kk nr 0001)

5.7. Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA 2018 -002)

5.8. Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele2

6. Teostada ehitamiseks vajalikud uuringud

6.1. Koostada maa-ala topograafiline plaan kehtivas L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH 2000

kõrgussüsteemis. Topograafiline plaan lisatud lepingu lisas nr 4.

7. Plaanilahendus vt joonis

7.1. Ristumine riigiteega ehitada võimalikult täisnurga alla.

7.2. Mahasõidu katte laius, pikkus sh tugipeenra laius ja pöörderaadiused on toodud joonisel.

8. Katend ja katendikihtides kasutatavate materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded

8.1. Mahasõidu kate vastavalt punktis 4.2. toodule, vt katend detailsemalt „Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele“

8.2. Materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded allpool

8.2.1. kruuskate Vt. Kvaliteedinõuded, Lisa 10 , Pos 5 või 6 (joonis tüüp VII-a)

8.2.2. freespurukate 2X pindamine bituumensideainega vt pindamisjuhis(joonisel tüüp VII-b).

9. Tee muldkehas kasutatavate materjalide kvaliteedi nõuded

9.1. Mulde nõlvade kindlustamiseks vajalik materjal, peab vastama mulde pinnastele

esitatavatele nõuetele vt ameti kodulehelt põhitee truubi joonis.

9.2. Töökihi ülemise 1 meetri osas tuleb kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m ööpäevas ja alumise 0,5 meetri osas

filtratsioonimooduliga minimaalselt 0,2 m ööpäevas. Eeldatakse, et nõuded filtratsioonimooduli

määramisele on täidetud, kui selle mõõtmine vastab standardile EVS 901-20.

NB! Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee

katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse.

10. Nõuded vertikaalplaneerimisele ja veeviimaritele

Ristumiskoha vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse ja vete äravoolu riigitee kattelt.

Järgida üldiseid põhimõtteid.

10.1. Kõrvaltee vertikaallahendus tuleb allutada riigitee vertikaallahendusele. Tagada tee

kõrguslik kokkuviimine riigitee vertikaallahendusega.

10.2. Kalletega juhtida sademevesi riigiteest eemale.

10.3. Tee pikikalle ja põikkalle vastavalt joonisele.

10.4. Nõlva kalle ehitada 1:2.

10.5. Kraavide vajaduse korral kindlustamiseta pikikalle 0,5–2,0%, minimaalne pikikalle 0,3%;

Vajadusel tuleb olemasolevaid kraave puhastada, et tagada eelvool sademevete ärajuhtimiseks

riigitee aluselt maalt.

11. Liikluskorraldus, ajutine liikluskorraldus

11.1. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja:

a. Aluseks on Transpordiameti ajutise liikluskorralduse tüüpjoonis Lepingu lisas 3.

1 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid 2 https://transpordiamet.ee/media/4300/download 3 MKM_m101_lisa10.pdf (riigiteataja.ee) 4 https://transpordiamet.ee/media/4380/download

11.2. Ehitustööd teostada ilma riigiteel liiklust sulgemata.

11.3. Kogu ehitusperioodi jooksul peab olema tagatud kohalike elanike juurdepääs kinnistutele.

12. Tööde teostamine

12.1. Üldist

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki VV 08.12.1999 määruses nr 377 „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust

- teavitama kõiki puudutatud isikuid, keda projekt puudutab sh piirinaabreid töödest, mis

puudutab piirinaabri huve

- kindlustama looduses olemasolevaid piiripunkte ja tagada nende säilimine

- teavitame omanikke kõikidest likvideerimistöödest ( nt puud ja põõsad)

Töövõtja peab ehitamisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standartide

normdokumentide ja juhenditest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahtude koostamise

aluseks on Transpordiameti poolt välja töötatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ viimase kehtiva

versioon.

12.2. Ettevalmistustööd

Maha märkida digitaalselt tee telg ja kõik iseloomulikud tee-elemendid. Kavandatavatest töödest

informeerida piirinaabreid, vajadusel märkides nende juuresolekul välja piiritähised. Ehitamiseks

mitte sobiv pinnas tuleb utiliseerida. Riigitee alusele maale on materjalide kuhjamine keelatud.

12.3. Ehitustööd

Ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse võsa, puud, kasvupinnas ja ehituseks sobimatu pinnas.

Kaevatakse välja projektikohane süvend, mille aluspinnas tuleb planeerida ja tihendada.

Kasvupinnas ladustada eraldi, et säilitada mulla kvaliteet nõlvakindlustuse ja haljasalade

rajamiseks. Ehitatakse välja projektis ette nähtud mulle ja alused jm rajatised (truup jne).

Muldkeha rajamiseks vajaminev pinnas veetakse üldiselt karjäärist ja peab olema dreenivate

omadustega. Juurdeveetud täitepinnas tihendatakse kihtide kaupa.

Peale muldkeha väljaehitamist järgneb katendi ehitus kihtide kaupa.

- dreenkiht paksusega 20-25 cm. Kui mulle on >0,5m/ööp dreenivusega, siis dreenkihti ei ole

vaja.

- fraktsioneeritud killustikust alus fr 32/63 paksusega 20 cm

- kate (a/b, pinnatud mustkate või kruuskate) vastavalt punkt 4.

- Vastavalt joonisele kaetakse ala kasvumullaga (hmin=10cm), planeeritakse kaldega riigiteest

eemale ning külvatakse muruseeme. Samuti taastatakse haljastus alal, mida ei ole käsitletud

projektis, kuid sai rikutud ehitustegevuse tagajärjel. Töödega haaratud teemaa heakorrastatakse

selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega.

- Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised ja laoplatsid ning kõik jäätmed

ja ehitusjäätmed tuleb objektilt teisaldada kas konteinerites või muul transpordivahendil.

Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

13. Kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe

tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ MTM 14.07.2015 määrus nr 92.

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2

Ristumiskoha ehitamise lepingu Lisa 1

RISTUMISKOHA EHITAMISE NÄIDISLAHENDUS

1. Näidislahenduse koosseis:

1.1. Asukoha skeem Maa-ameti kaardi väljavõttel

1.2. Näidislahenduse joonis (edaspidi joonis).

1.3. Seletuskiri vt punktid 3-13.

2. Asukoha skeem

Ristumiskoha asukoht tähistatud oranži tingmärgiga riigitee nr 17181 Võsu-Vergi-Söeaugu km

1,61 (X: 6606011.01, Y:611426.30); [eemaldatud]

ristumiskoha seadustamine, et võimaldada abihoonele alalist juurdepääsu.

3. Lähteandmed

3.1. Riigitee kiirusrežiim: 30 km/h

3.2. Riigitee liiklussagedus: 560 autot/ööpäevas

3.3. Riigitee kate: poorne asfalt

4. Transpordiameti nõuded ristumiskoha rajamisel

4.1. Truubi vajadus puudub

4.2. Lähtuda Transpordiameti tüüpjoonisest I

4.3. Kate valida jooniselt: kruuskate (jooniselt tüüp VII-a või freespurukate 2x pindamisega

(jooniselt tüüp VII-b)

4.4. Tagada vähim vajalik nähtavuskaugus väljasõidul riigiteele (nähtavuskolmnurk) 3m x 40m.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72

lõikele 2.

4.5. Kooskõlastama ehitustegevuse ristumiskoha alla jäävate tehnovõrgu ja -rajatise omanikega

või kitsenduse seadjaga kirjalikult taasesitataval viisil.

5. Arvestada normdokumentidega Transpordiameti kodulehel1muuhulgas

5.1. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015)

5.2. Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015 määrus nr 106)

5.3. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 06.04.2016 määrus nr 31)

5.4. Teetööde tehnilised kirjeldused (MA peadirektori 18.02.2019 kk nr 1-2/19/096)

5.5. Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (MTM 13.07.2018 määrus nr 43)

5.6. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori kk nr

05.01.2016 kk nr 0001)

5.7. Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA 2018 -002)

5.8. Tüüpkatendid väikese liiklussagedusega teedele2

6. Teostada ehitamiseks vajalikud uuringud

6.1. Koostada maa-ala topograafiline plaan kehtivas L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH 2000

kõrgussüsteemis. Topograafiline plaan lisatud lepingu lisas nr 4.

7. Plaanilahendus vt joonis

7.1. Ristumine riigiteega ehitada võimalikult täisnurga alla.

7.2. Mahasõidu katte laius, pikkus sh tugipeenra laius ja pöörderaadiused on toodud joonisel.

8. Katend ja katendikihtides kasutatavate materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded

8.1. Mahasõidu kate vastavalt punktis 4.2. toodule, vt katend detailsemalt „Tüüpkatendid

väikese liiklussagedusega teedele“

8.2. Materjalide minimaalsed kvaliteedi nõuded allpool

8.2.1. kruuskate Vt. Kvaliteedinõuded, Lisa 10 , Pos 5 või 6 (joonis tüüp VII-a)

8.2.2. freespurukate 2X pindamine bituumensideainega vt pindamisjuhis(joonisel tüüp VII-b).

9. Tee muldkehas kasutatavate materjalide kvaliteedi nõuded

9.1. Mulde nõlvade kindlustamiseks vajalik materjal, peab vastama mulde pinnastele

esitatavatele nõuetele vt ameti kodulehelt põhitee truubi joonis.

9.2. Töökihi ülemise 1 meetri osas tuleb kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse

Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m ööpäevas ja alumise 0,5 meetri osas

filtratsioonimooduliga minimaalselt 0,2 m ööpäevas. Eeldatakse, et nõuded filtratsioonimooduli

määramisele on täidetud, kui selle mõõtmine vastab standardile EVS 901-20.

NB! Tolmsete ja raskete savide ning nõrkade aluspinnaste korral tuleb sõidutee

katendikonstruktsioon eraldi arvutada kehtiva elastsete teekatendite projekteerimise juhendi

järgselt, tagamaks konstruktsioonide tugevuse ja külmakindluse.

10. Nõuded vertikaalplaneerimisele ja veeviimaritele

Ristumiskoha vertikaallahendus peab tagama liiklusohutuse ja vete äravoolu riigitee kattelt.

Järgida üldiseid põhimõtteid.

10.1. Kõrvaltee vertikaallahendus tuleb allutada riigitee vertikaallahendusele. Tagada tee

kõrguslik kokkuviimine riigitee vertikaallahendusega.

10.2. Kalletega juhtida sademevesi riigiteest eemale.

10.3. Tee pikikalle ja põikkalle vastavalt joonisele.

10.4. Nõlva kalle ehitada 1:2.

10.5. Kraavide vajaduse korral kindlustamiseta pikikalle 0,5–2,0%, minimaalne pikikalle 0,3%;

Vajadusel tuleb olemasolevaid kraave puhastada, et tagada eelvool sademevete ärajuhtimiseks

riigitee aluselt maalt.

11. Liikluskorraldus, ajutine liikluskorraldus

11.1. Ajutise liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja:

a. Aluseks on Transpordiameti ajutise liikluskorralduse tüüpjoonis Lepingu lisas 3.

1 https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid 2 https://transpordiamet.ee/media/4300/download 3 MKM_m101_lisa10.pdf (riigiteataja.ee) 4 https://transpordiamet.ee/media/4380/download

11.2. Ehitustööd teostada ilma riigiteel liiklust sulgemata.

11.3. Kogu ehitusperioodi jooksul peab olema tagatud kohalike elanike juurdepääs kinnistutele.

12. Tööde teostamine

12.1. Üldist

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki VV 08.12.1999 määruses nr 377 „Töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded ehituses“.

Töövõtja on kohustatud enne tööde algust

- teavitama kõiki puudutatud isikuid, keda projekt puudutab sh piirinaabreid töödest, mis

puudutab piirinaabri huve

- kindlustama looduses olemasolevaid piiripunkte ja tagada nende säilimine

- teavitame omanikke kõikidest likvideerimistöödest ( nt puud ja põõsad)

Töövõtja peab ehitamisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standartide

normdokumentide ja juhenditest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahtude koostamise

aluseks on Transpordiameti poolt välja töötatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ viimase kehtiva

versioon.

12.2. Ettevalmistustööd

Maha märkida digitaalselt tee telg ja kõik iseloomulikud tee-elemendid. Kavandatavatest töödest

informeerida piirinaabreid, vajadusel märkides nende juuresolekul välja piiritähised. Ehitamiseks

mitte sobiv pinnas tuleb utiliseerida. Riigitee alusele maale on materjalide kuhjamine keelatud.

12.3. Ehitustööd

Ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse võsa, puud, kasvupinnas ja ehituseks sobimatu pinnas.

Kaevatakse välja projektikohane süvend, mille aluspinnas tuleb planeerida ja tihendada.

Kasvupinnas ladustada eraldi, et säilitada mulla kvaliteet nõlvakindlustuse ja haljasalade

rajamiseks. Ehitatakse välja projektis ette nähtud mulle ja alused jm rajatised (truup jne).

Muldkeha rajamiseks vajaminev pinnas veetakse üldiselt karjäärist ja peab olema dreenivate

omadustega. Juurdeveetud täitepinnas tihendatakse kihtide kaupa.

Peale muldkeha väljaehitamist järgneb katendi ehitus kihtide kaupa.

- dreenkiht paksusega 20-25 cm. Kui mulle on >0,5m/ööp dreenivusega, siis dreenkihti ei ole

vaja.

- fraktsioneeritud killustikust alus fr 32/63 paksusega 20 cm

- kate (a/b, pinnatud mustkate või kruuskate) vastavalt punkt 4.

- Vastavalt joonisele kaetakse ala kasvumullaga (hmin=10cm), planeeritakse kaldega riigiteest

eemale ning külvatakse muruseeme. Samuti taastatakse haljastus alal, mida ei ole käsitletud

projektis, kuid sai rikutud ehitustegevuse tagajärjel. Töödega haaratud teemaa heakorrastatakse

selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukitele paigaldatud mehhanismidega.

- Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida kõik ajutised rajatised ja laoplatsid ning kõik jäätmed

ja ehitusjäätmed tuleb objektilt teisaldada kas konteinerites või muul transpordivahendil.

Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.

13. Kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe

tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ MTM 14.07.2015 määrus nr 92.

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2