Sissetulev kiri

EELNÕU

20.03.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Väljatöötamiskavatsus, kontseptsioon ja seaduse mõju hindamine“;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) kas kavandatud muudatusega kasvab halduskoormus ning mille võrra on kavas

olemasolevat halduskoormust vähendada;“;

3) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui seaduseelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab halduskoormus, kavandatakse

sama eelnõuga olemasoleva halduskoormuse vähendamine.

(42) Lõike 41 võib jätta kohaldamata, kui kehtestatakse makse, trahve, riiklikke lõive või kui

tegemist on välislepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamisega või kui kehtestatakse ajutine

nõue.

(43) Lõikes 41 nimetatud juhul võib jätta § 32 lõike 3 kohaldamata.“;

4) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „lõike 2“ tekstiosaga „lõike 3“;

5) paragrahvi 41 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) mõju halduskoormusele ja selle kasvu korral ettepanek olemasoleva halduskoormuse

vähendamiseks.“;

6) paragrahvi 46 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) mõju majandusele, sealhulgas mõju halduskoormusele ning halduskoormuse kasvu korral

seda, kui palju see kasvab ja mille võrra olemasolevat halduskoormust vähendatakse;“;

7) paragrahvi 51 täiendatakse pärast sõna „käsitatakse“ tekstiosaga „§ 1 lõigetes 41–43,“.

§ 2. Määrus jõustub 9. mail 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister Keit Kasemets

Riigisekretär

20.03.2025

1

Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Halduskoormuse1 kasvu pidurdamiseks kehtestatakse õigusloomes reegel „üks sisse, üks välja“.

Vajadus üleliigset halduskoormust vähendada ja reegleid lihtsustada on tingitud asjaolust, et

kehtestatud kohustused, piirangud ja protsessid pärsivad tõhusust. Seega tuleb seal, kus saab

koormust vähendada, seda ka teha.

Reegliga „üks sisse, üks välja“ nähakse ette, et kui õigusloomealgatusega kasvab

halduskoormus, kavandatakse samaaegselt olemasoleva halduskoormuse vähendamine. See

loob eelduse, et lisanduv halduskoormus oleks alati põhjalikult läbi kaalutud. Reegli

rakendamiseks on kavandatud „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (edaspidi HÕNTE)

muudatused. Muudatustega täpsustatakse nõudeid väljatöötamiskavatsusele, seaduseelnõule ja

seletuskirjale.

Muudatused puudutavad täitevvõimusisest õigusloomet. Peale seaduseelnõude on kavas reeglit

kohaldada ka Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste eelnõude koostamisele.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talitus (kontakt [email protected]). Mõjuanalüüsi

koostas sama talituse nõunik Pilleriin Lindsalu. Eelnõu ja seletuskirja toimetas sama talituse

keeletoimetaja Inge Mehide.

1.3. Märkused Valitsuskoalitsioon on seadnud eesmärgi vähendada riiklikku reguleerimist ja

halduskoormust.2 Selle elluviimiseks kehtestatakse reegel, et iga uue ettevõtetele ja kodanikele

halduskoormust kaasa toova nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasolevatest

nõuetest. Ka Riigikogu heakskiidetud „Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030“3 (ÕPPA)

seab eesmärgi piirata õigusloome regulatiivset koormust ning vähendada olemasolevat

halduskoormust.

Eelnõu ei sisalda justiits- ja digiministri algatuse „bürokraatiale vitsad peale“4 tagasisidest

lähtuvaid muid muudatusettepanekuid, millest ajendatud eelnõu koostatakse eraldi.

1 Halduskoormus on avaliku võimu poolt ettevõtjaile, inimestele ja kolmandale sektorile kehtestatavad nõuded ja

kohustused, sh aruandluskohustus või nõuete täitmisega kaasnevad vastavuskulud. 2 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus (20.03.2025). 3 Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine – Riigi Teataja (20.03.2025). 4 Justiits- ja digiminister saatis 07.08.2024 bürokraatia vähendamise teemalise pöördumise kõigile

ministeeriumitele ning mitmele põhiseaduslikule institutsioonile.

20.03.2025

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2012. aastast seni muutmata kujul kehtiva HÕNTE muutmise eelnõu koosneb kahest

paragrahvist. Esimeses paragrahvis on seitse muutmispunkti ning teises paragrahvis on

jõustumisnorm.

Esimese paragrahvi muudatuste põhisisu on kehtestada õigusloomes halduskoormuse

tasakaalustamise reegel, nn reegel „üks sisse, üks välja“. Alljärgnevalt on esitatud reegli

rakendamine skemaatiliselt.

Joonis 1. Reegli rakendamine skemaatiliselt

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustatakse HÕNTE § 1 pealkirja, sest kavandatud muudatused on

osa mõjuanalüüsist. Oma olemuselt on reegli „üks sisse, üks välja“ puhul tegemist

poliitikakujundamise ühe võimalusega, kuidas probleemsele valdkonnale tähelepanu tõmmata

ja takistada selle paisumist. Pealkirjast on välja jäetud kitsendav sõna „järelhindamine“.

Muudatuse jõustumise järel on paragrahvi pealkiri „Väljatöötamiskavatsus, kontseptsioon ja

seaduse mõju hindamine“.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse loetelu selle kohta, millist teavet tuleb käsitleda ja

selgitada väljatöötamiskavatsuses (VTK). Nii tuleb muudatuse jõustumise järel koostatavates

VTK-des vastata ka küsimusele, kas halduskoormus kasvab, ja kui, siis mille võrra on kavas

olemasolevat halduskoormust vähendada. See on vajalik selleks, et õigusloome varajases etapis

kaalutaks halduskoormuse suurendamise vajalikkust ning otsitaks juba ka vähendamise

võimalusi. VTK etapis on võimalus lisaks väljapakutule küsida sihtrühmalt ka ettepanekuid,

mille arvelt olemasolevat halduskoormust nende hinnangul võiks vähendada.

Eelnõu § 1 punktiga 3 kavandatakse täiendada § 1 kolme lõikega (lõiked 41–43). Lõikes 41

kehtestatakse halduskoormuse tasakaalustamise reegel ja selle tulemusena tekib kohustus

eelnõus, millega kavandatakse halduskoormuse kasv, teha leevendusmeetmena konkreetne

ettepanek olemasoleva halduskoormuse vähendamiseks. Järgnevas kahes lõikes kehtestatakse

täpsustused ja erandid.

Esimeses neist, lõikes 42, on loetletud erandid, millal võib jätta reegli kohaldamata. Esmalt võib

seda teha juhul, kui kehtestatakse makse, trahve või riiklikke lõive. Siinjuures on oluline, et kui

eelnõus on kavandatud ka muid halduskoormust suurendavaid muudatusi, siis tuleb reeglit

20.03.2025

3

kohaldada. Erandite hulka kuulub ka eelnõu, mille puhul on tegemist välislepingu sõlmimise,

muutmise või lõpetamisega. Samuti võib jätta reegli kohaldamata, kui halduskoormust

suurendav nõue kehtestatakse tähtajaliselt. Kõikidel muudel puhkudel tuleb juhinduda

kõnesolevast reeglist.

Lõige 43 teeb erandi HÕNTE § 32 lõikest 3, mille järgi seaduseelnõusse ei kavandata seaduse

muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise reguleerimisobjekti või ühise eesmärgi

saavutamisega. Võib juhtuda, et reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks kavandatud

leevendusmeede ei ühti ülejäänud eelnõu eesmärgi ega isegi reguleerimisobjektiga.

Reegli rakendamiseks on Justiits- ja Digiministeerium koostanud täpsustava juhise, mis

avaldatakse ministeeriumi veebilehel rubriigis „Täiendavad valdkondlikud juhendid

õigusloomes“.5

Reegli jõustumise järel jätab Justiits- ja Digiministeerium eelnõu kooskõlastamata Vabariigi

Valitsuse 13.01.2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lg-te 1, 41 ja 5 alusel,

kui reeglit ei ole kohaldatud ega esine aluseid, mille puhul võib jätta reegli kohaldamata.

Kuivõrd kõiki määruse eelnõusid Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitama ei

pea, jälgib reegli rakendamist Vabariigi Valitsuse määruste puhul Riigikantselei ning ministri

määruste puhul iga ministeerium ise.

Eelnõu § 1 punktiga 5 (§ 41 lõike 2 p 4) kavandatava muudatusega määratakse ära, et info

reegli rakendamise kohta kavandatavas eelnõus tuleb esitada juba eelnõu seletuskirja esimese

osa esimeses alaosas „Sisukokkuvõte“.

Eelnõu § 1 punktiga 6 (§ 46 lõike 1 p 3) tuuakse halduskoormus tähelepanu keskpunkti ka

mõjuanalüüsis. Muudatuse järel tuleb seletuskirja osas „Seaduse mõjud“ esitada teave

halduskoormuse muutuse kohta. Halduskoormuse kasvu korral tuleb tuua võimalikult täpselt

esile, kui palju see kasvab ja millega seda kasvu tasakaalustatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 (§ 51) täiendatakse HÕNTE § 51, milles on loetletud need seaduseelnõu

kohta käivad nõuded, mis kohalduvad ka määruse eelnõude koostamisel. Kohalduvate sätete

loetellu lisatakse ka viide HÕNTE § 1 lõigetele 41–43, mis muudab reegli „üks sisse, üks välja“

rakendamise kohustuslikuks ka määruse eelnõude koostamisel, kui see on asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 4 (§ 1 lg 6) kavandatud muudatus on tehnilist laadi. Sellega parandatakse

määruses viiteviga. Lõige peaks viitama § 46 lõike 3 punktile 7, aga ekslikult viitab sama

paragrahvi lõike 2 punktile 7.

Eelnõu § 2 järgi jõustub määrus Euroopa päeval, s.o 9. mail 2025. Selgitus on esitatud

seletuskirja 6. osas.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5 HÕNTE käsiraamat | Justiits- ja Digiministeerium (20.03.2025).

20.03.2025

4

4. Määruse mõju

Eelnõukohase muudatusega lisatakse täitevvõimu õigusloomemenetlusse nõue, et

halduskoormust suurendava muudatuse kavandamisel tuleb seda tasakaalustada olemasolevat

halduskoormust vähendava muudatusega. Selle rakendamiseks nähakse HÕNTE-s ette vastav

kohustus ning nõuded, kuidas halduskoormust eelnõu seletuskirjas kajastada.

Täpsemalt on reegli rakendamine kavandatud järgmiselt:

 seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse etapis tuleb esitada teave, kas kavandatud

muudatustega halduskoormus kasvab, ning kui jah, siis mille võrra kavatsetakse

olemasolevat koormust vähendada.

 Eelnõu koostamisel kehtestatakse reegel, et juhul kui eelnõuga kavandatavate nõuete

tõttu halduskoormus kasvab, tuleb kavandada olemasoleva halduskoormuse

vähendamine. Erandid on:

- maksude, trahvide või riiklike lõivude kehtestamine;

- välislepingu sõlmimine, muutmine või lõpetamine;

- ajutise kehtivusega nõude kehtestamine.

 Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes tuleb edaspidi esitada info eelnõuga kaasneva

halduskoormuse kohta ning asjakohasel juhul nimetada, mille võrra halduskoormust

vähendatakse.

 Seletuskirja mõjuanalüüsis tuleb selgitada halduskoormuse muutumist ja vähendamist.

Reegel rakendub nii seadus- kui ka määruseelnõude koostamisel. Aasta jooksul koostatakse

ning esitatakse kooskõlastamiseks tavapäraselt üle 100 seaduseelnõu ja ligikaudu 30

väljatöötamiskavatsust (joonis 2). Määruseelnõude kohta täpsed andmed puuduvad, kuid

eelnõude infosüsteemi põhjal esitati 2024. aastal kooskõlastamiseks 94 Vabariigi Valitsuse

määruse eelnõu ning 373 ministri määruse eelnõu.6

Joonis 2. Justiitsministeeriumile esitatud väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõude arv

aastatel 2014–2024.

Mitte kõik eelnõud ei sisalda halduskoormust mõjutavaid õigusnorme. Seaduseelnõude puhul

seirab Justiits- ja Digiministeerium, kas ja kuidas need mõjutavad ettevõtjate ja inimeste

halduskoormust. Seda teevad ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning teisedki

ministeeriumid oma valitsemisala perspektiivist. See omakorda annab võimaluse ligikaudselt

6 Andmed määruseelnõude kohta põhinevad eelnõude infosüsteemi väljavõttel ning võivad sisaldada kordusi,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/share/home (20.03.2025).

22 41 45 39

26 22 35 27 18

37 32

137 101 107 119

107

87

118 109

111 99

124

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

VTK Eelnõu

20.03.2025

5

tuvastada, kui paljusid seaduseelnõusid kavandatav muudatus edaspidi võib puudutada. Kõiki

määruseelnõusid keskselt ei kontrollita ning seetõttu analoogsed andmed puuduvad.

Joonis 3. Justiitsministeeriumile 2024. aastal esitatud seaduseelnõude jaotus lähtuvalt mõjust

ettevõtjate ja inimeste halduskoormusele ning avaliku sekotri asutuste töökoormusele, N=103.

2024. aasta näitel tõstis ettevõtjate halduskoormust 24% ja inimeste halduskoormust 3%

kooskõlastamiseks esitatud eelnõudest (joonis 3). Lisaks olid 15% eelnõudest sellised, mis

sisaldasid nii ettevõtjate koormust suurendavaid kui ka vähendavaid muudatusi – nende puhul

oleks tõenäoliselt halduskoormuse vähendamise nõue edaspidi juba täidetud.

Ligikaudselt võib prognoosida, et arvestades halduskoormust suurendavate eelnõude arvu ning

kavandatavaid erandeid, oleks reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamine vajalik umbes 20–30

seaduseelnõu puhul aastas.

Mõjuvaldkond I: mõju riigivalitsemisele: mõju riigiasutuste töökoormusele

Sihtrühm: ministeeriumid, ministrid, keskvalitsuse tasandil õigusloomega tegelevad ametnikud

Muudatuse vahetu mõju avaldub õigusloomega tegelevatele ametnikele ja Vabariigi Valitsuse

liikmetele. Laiemas mõttes on aga parema õigusloome järgimisest mõjutatud kõik Eesti

elanikud ja ettevõtjad. Mõju avaldub riigiasutuste töökoormusele, kasvatades seda vähesel

määral.

Taustainfona saab esile tuua, et 2023. aastal oli avalikus sektoris 137 644 töökohta.7 Neist oli

valitsussektori töökohti 123 974, millest omakorda 57 596 moodustasid keskvalitsuses

paiknevad töökohad. Ministeeriumide töökohtade arv jääb alla 2500 (tabel 1). Ajakohased

andmed, kui suur osa ministeeriumide ametnikest tegeleb õigusloome või mõju hindamisega,

puuduvad.

Tabel 1. Teenistujate arv ministeeriumides 2023. aastal

7 Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium (20.03.2025).

42%

3%

24%

20%

72%

53%

29%

17%

15%

9%

8%

8%

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Töökoormus avalikule sektorile

Halduskoormus inimestele

Halduskoormus ettevõtjatele

Kasvab Ei muutu Nii kasvab kui kahaneb (või keeruline hinnata) Kahaneb

20.03.2025

6

Ministeerium Teenistujate

arv

Haridus- ja Teadusministeerium 296 Justiitsministeerium 173 Kaitseministeerium 124 Kliimaministeerium 288 Kultuuriministeerium 92 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 189

Rahandusministeerium 244 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium 316

Siseministeerium 170 Sotsiaalministeerium 173 Välisministeerium 402

Kokku 2467 Allikas: Avaliku teenistuse aastaraamat 2023

Muudatus võib õigusloomet veidi pidurdada, kuna halduskoormust mõjutavad muudatused

tuleb edaspidi põhjalikumalt läbi kaaluda, need saavad kooskõlastamise käigus suuremat

tähelepanu ning võivad teatud juhtudel jääda ka kooskõlastamata. Reegli „üks sisse, üks välja“

rakendamisele tuleb eelnõu koostajatel mõelda juba VTK etapis, andes seal esialgse hinnangu

halduskoormuse muutumisele. Kui on selge, et probleemi lahendamine eeldab uute kohustuste

kehtestamist või olemasolevate nõuete karmistamist, tuleb eelnõu koostajal aegsasti

teadvustada algatuse mõju halduskoormusele ning arvestada reegli „üks sisse, üks välja“

kohaldamisega.

Lisatavad ja kehtetuks tunnistatavad nõuded ei pea olema ulatuse ja kulude poolest

võrdväärsed. Seda põhjusel, et halduskoormuse mõõtmine ja võrreldavate andmete saamine

tähendaks lisakoormust eelnõu koostajale ning kitsendaks võimalike vähendusmeetmete ringi.

Küll aga ei saa piisavaks pidada näiteks olukorda, kus ulatusliku halduskoormuse kasvu korral

soovitakse seda tasakaalustada marginaalse lihtsustusega. Seaduseelnõude puhul hakkab reegli

„üks sisse, üks välja“ rakendamist seirama Justiits- ja Digiministeerium. Vabariigi Valitsuse

määruste puhul seirab kohustuse täitmist Riigikantselei. Ministrimääruse eelnõude puhul

vastutab nõude täitmise eest iga ministeerium ise.

Et mitte piirata vähendusmeetmete ringi, mida eelnõu koostajal oleks võimalik rakendada,

täpsustatakse HÕNTE-s, et reegli „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel ei pea järgima nõuet, et

eelnõusse ei kavandata eri seaduste muutmise sätteid, mis ei ole seotud ühise

reguleerimisobjekti või ühise eesmärgiga (HÕNTE § 32 lg 3). Ehk teisisõnu, kehtetuks

tunnistatavad nõuded ei pea olema seotud sama reguleerimisobjektiga kui nõuded, millega

halduskoormust lisatakse. Seeläbi suunatakse ministeeriume otsima halduskoormuse ja

bürokraatia vähendamise võimalusi enda haldusalas laiemalt kui üksnes eelnõuga

reguleeritavas valdkonnas. Erand kehtib üksnes halduskoormuse leevendamiseks kavandatud

normi ulatuses.

Reegli kohaldamise vastutus on esmatasandil õigusloomega tegelevatel ametnikel, kuid

kahtlemata mõjutab see ka ministeeriumide juhtkondi ja Vabariigi Valitsuse liikmeid. Samuti

tähendab reegli rakendamine lisanduvat töökoormust ametnikkonnale, kuid seda võib pidada

proportsionaalseks, arvestades halduskoormuse vähenemise eeldatavat kasu ettevõtjatele, aga

ka vabaühendustele ja inimestele.

20.03.2025

7

Reegli rakendamise tagajärjel võivad tekkida n-ö kobarseadused. Kobarseaduste koostamise

ebasoovitatavusele on tähelepanu juhtinud Riigikogu juhatus8, viidates muu hulgas sellele, et

Riigikogu töö korraldamiseks on moodustatud valdkondlikud komisjonid. Kui eelnõu sisaldab

mitme komisjoni pädevusse kuuluvaid küsimusi, on komisjonidel raske oma ülesandeid täita.

Riigikogu juhatus on väljendanud seisukohta, et valdkonnaüleste eelnõude menetlemine ainult

ühes alatises komisjonis ei taga eelnõu sätete igakülgset kaalumist ja põhjalikku sisulist arutelu

komisjonis. Samuti on leitud, et kobarseaduste puhul on raskem kaasata huvigruppe.

Sihtrühm: Justiits- ja Digiministeerium

Justiits- ja Digiministeerium, kelle valitsemisalas on muu hulgas ülesanne vähendada

bürokraatiat9, hakkab seirama reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamist juba VTK etapis, kuid

eelkõige seaduseelnõude kooskõlastamisel. Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt kontrollib

Justiits- ja Digiministeerium seaduseelnõu kooskõlastamisel selle vastavust HÕNTE nõuetele.

Kui reegel „üks sisse, üks välja“ on jäetud põhjendamatult kohaldatama, jätab justiits- ja

digiminister eelnõu kooskõlastamata.

Samuti on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne toetada teisi ministeeriume reegli

kohaldamisel, pakkudes vajadusel abi ja selgitusi reegli rakendamise kohta. Reegli

rakendamiseks on koostatud täpsustav juhis, mis avaldatakse ministeeriumi veebilehel.

Halduskoormuse hindamine on ka kehtiva korra kohaselt mõjuhindamise osa ning eelnõusid

kontrollides on Justiits- ja Digiministeerium sellele ka järjepidevalt tähelepanu juhtinud. Seega

ei ole halduskoormuse tuvastamine ja võimalusel mõõtmine ministeeriumidele uus kohustus,

küll aga on uus kohustuslike vähendusmeetmete leidmine.

Õigusloome kvaliteedi tagamisega tegeleb Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talitus, kus on viis õigusnõunikku ja neli mõjuanalüüside eest vastutavat ametnikku, kelle

ülesanne on jälgida reegli täitmist ja teistele asutustele tuge pakkuda. Mõningal määral

suureneb talituse töökoormus.

Kuivõrd Justiits- ja Digiministeerium ei kontrolli Vabariigi Valitsuse ja ministrite määruste

eelnõusid, vastutab määruste puhul iga minister ise reegli „üks sisse, üks välja“ kohaldamise

eest. See aga suurendab riski, et vaatamata halduskoormuse kasvule võib reegel jääda

kohaldamata või rakendatakse seda ebaühtlaselt.

Mõjuvaldkond II: majanduslik mõju: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: ettevõtjad, inimesed, vabaühendused

Eelnõukohase muudatuse eesmärk on ennetada halduskoormuse lisandumist ja lõpptulemusena

vähendada olemasolevat halduskoormust. Halduskoormuse all tuleks mõista õigusaktidest

tulenevaid kohustusi ettevõtjatele, inimestele või vabakonnale. See võib seisneda nii info- ehk

aruandluskohustuses kui ka vastavuskuludes – kuludes, mis tulenevad vajadusest olla kooskõlas

õigusaktis sätestatud nõuetega.

Reegli „üks sisse, üks välja“ kohaldamine mõjutab erasektorit kaudselt kehtetuks tunnistatavate

või leevendatavate nõuete kaudu. Ettevõtjate ja ettevõtluse edendamise vaatest on oluline

arvestada halduskoormuse kumulatiivset mõju: isegi juhul, kui iga õigusaktist tulenev kohustus

8 Riigikogu juhatuse 25.10.2011 pöördumine nr 1-12/1686 Vabariigi Valitsuse poole. 9 VVS-i § 59 lg 1.

20.03.2025

8

eraldi ei ole ettevõtja jaoks koormav, hakkab see kumulatiivselt pärssima ettevõtja (eriti

väikeettevõtja) suutlikkust tegeleda enda põhitegevusega. Seetõttu on oluline märgata ja

kriitiliselt hinnata isegi väikese ulatusega kohustusi, mis õigusaktidega võidakse kehtestada.

Reegli kohaldamisele on toetust väljendanud ka ettevõtjate esindajad.10

Kuigi Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul on halduskoormuse kasv füüsilistele isikutele

marginaalsem kui ettevõtjatele, rakendub reegel samamoodi ka seda sihtrühma puudutavate

eelnõude puhul. Aastas võib see siiski puudutada vaid mõnda üksikut eelnõu (vt joonis 3).

Muudatuse kaudseks sihtrühmaks on sisuliselt kõik Eesti ettevõtjad, asutused ja

organisatsioonid ning inimesed, kel on otsene seos Eestiga. 2025. aasta alguses oli Eestis

registreeritud 272 800 äriühingut11, 23 512 mittetulundusühingut ja sihtasutust12 ning elas 1,37

miljonit inimest.13

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda riigilt selliseid tegevusi, millega kaasneks uute töökohtade või

lisaraha vajadus. Muudatustega ei kaasne otseseid tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus on kavandatud jõustuma Euroopa päeval, s.o 9. mail 2025. a. Seletuskirjas

halduskoormuse kohta teabe esitamise kohustus on olemas juba kehtivas õiguses. Reegli

täitmist hakkab Justiits- ja Digiministeerium kontrollima määruse muudatuste jõustumisest

alates kooskõlastamiseks esitatud eelnõude puhul.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi kaudu ja

teadmiseks Riigikogu Kantseleile. Varasemalt on Justiits- ja Digiministeerium eelnõuga

kehtestatava reegli kohta palunud tagasisidet ka teistelt ministeeriumidelt ning mitmelt

põhiseaduslikult institutsioonilt14. Reegli rakendamise juhist on tutvustatud õigusloomejuhtide

ümarlaua kohtumisel.

10 Justiitsministeeriumile saadetud kirjas tegi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ettepaneku võtta senisest enam fookusesse õigusloome mahu vähendamine, milleks on vaja kriitiliselt hinnata uute õigusloomealgatuste vajadust ja põhjendatust (nt VTK etapis) ning rakendada õigusloome mahtu piiravaid meetmeid (nt printsiipi one in, one out) eelnõude väljatöötamisel. 11 Statistikaameti andmetel oli majanduslikult aktiivseid ettevõtteid Eestis 2023. aastal 156 183: Ettevõtete majandusnäitajad | Statistikaamet (20.03.2025). 12 Registri seis | e-Äriregister (20.03.2025). 13 Rahvaarv | Statistikaamet (20.03.2025). 14 Justiits- ja digiminister saatis 07.08.2024 bürokraatia vähendamise teemalise pöördumise kõigile ministeeriumidele ning mitmele põhiseaduslikule institutsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigikantselei Reegli „üks sisse, üks välja“ rakendamiseks õigusloomes HÕNTE muutmise määruse kooskõlastamine Austatud ministrid ja riigisekretär Esitame teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu, millega kehtestatakse halduskoormuse tasakaalus hoidmiseks õigusloomes reegel „üks sisse, üks välja“. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ei sisalda „Bürokraatiale vitsad peale“ algatusele esitatud ettepanekutest lähtuvaid muudatusi. Selleks koostab Justiits- ja Digiministeerium eraldi eelnõu. Palun andke tagasisidet 15. aprilliks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. HÕNTE muutmise eelnõu (2 lk). 2. HÕNTE muutmise eelnõu seletuskiri (9 lk).

Teadmiseks: Riigikogu Kantselei Margit Juhkam 5441 0787 [email protected]

Meie 26.03.2025 nr 8-1/2870-1