Kiri

Lugupeetud Aleksandr Logussov,

Teist korda oma praktikas puutun kokku olukorraga, kus pankrotiavaldus rahuldatakse inventuuri akti alusel, mille kohaselt kuuluvad pärandvara hulka pensioniosakud (potentsiaalne pankrotivara), kuid pankroti väljakuulutamisel ilmneb, et kõik pensioniosakud on tagasivõetud kohtutäiturite korralduste alusel.

Kuidas on võimalik vältida menetluste (täite-, kohtu- ja pankrotimenetluse) ebavajalikku konkurentsi? Kas oleks mõeldav kehtestada menetluslik kord või anda juhised, mille kohaselt  kohtutäiturid annaksid pärijatele enne pärandvaraga täitetoimingu teostamist mõistliku tähtaja oma seisukoha esitamiseks, sh. pankrotiavalduse esitamise kavatsusest teatamiseks? 

Antud juhul pankrotimenetluse faktilised asjaolud lühidalt:

• 10.03.2025 koostati inventuuriakt.

• 10.03.2025 väljastati pärimistunnistus.

• 26.03.2025 esitati pankrotiavaldus.

• 31.03.2025 kuulutati välja pankrot.

Pensioniregistrist nähtub 31.03.2025 seisuga, et:

• 11.03.2025 tehti sissenõudja korralduse alusel 2009. aastal algatatud täitemenetluse raames väljamakse summas 1888,20 eurot (Kohtutäitur I).

• 12.03.2025 tehti sissenõudja korralduse alusel 2009. aastal algatatud täitemenetluse raames väljamakse summas 3982,10 eurot (Kohtutäitur I).

• 13.03.2025 tehti sissenõudja korralduse alusel viimane väljamakse jäägi osas summas 841,76 eurot (Kohtutäitur II, ühtlasi inventuuri läbiviija).

Lisaks on kolmanda järjekorra nõudena registreeritud 2014. aastal algatatud täitemenetluse arest, kuid väljamakseid ei toimunud.

1) Kas pärijad peaksid olema kaasatud ja teavitatud pärandvaraga tehtavates täitetoimingutest?

Minu hinnangul peaksid pärijad olema teavitatud pensioniosakute tagasivõtmise kavatsusest enne, kuna see puudutab nende õigusi (TMS § 10 lg 4). 

- Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole (KOPS § 28 lg 2). Sellisel juhul võiks isegi tekkida võimalus, kus osakud realiseerimise asemel kaetakse võlgnevus muul viisil. 

- Samuti võinuks antud juhul pärija esitada Kohtutäiturile I avalduse aegumise kohaldamiseks.

- Vastavalt  PärS § 142 lg-le 1 täidetakse pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulud;2) teises järjekorras rahuldatakse üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded;3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Kuigi inventuur oli tehtud, on seadusega säteastatud järjekorras kohustuste täitmine on võimatu, kuna vara on läinud täitemeneltuse nõuete katteks.

2) Kas pärijatel on tegelik võimalus vaidlustada kohtutäituri tegevuset?

Pärijatel kui menetlusosalistel peaks olema õigus esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale, sealhulgas pensioniosakute tagasivõtmise suhtes. TMS § 217 sätestab selleks 10-päevase tähtaja. Küll aga jääb ebaselgeks, milline oleks kaebuse tegelik mõju juhul, kui raha on juba välja makstud.

3) Kas sellisel moel läbiviidud täitetoimingud on õiguspärased, siis tekkivad ka raskused selliste toimingute tagasivõitmisel.

Pankrotiseaduse kontekstis on antud toimingutega ilmselt kahjustatud võlausaldajate huvid:

• Kohtutäituri I toimingute kaudu rahuldati aegunud nõue, mis ei läbiks nõuete kaitsmist, ning sellega väheneb mitte-aegunud nõuete rahuldamise ulatus.

• Paraku ei saa tugineda Kohtutäitur II  (inventuuri läbiviija)  pankrotiolukorrast teadlikkusele, kuid

Antud juhul esitati pankrotiavaldus 16 päeva jooksul pärast inventuuri ja pärimistunnistuse saamist, samas kui juriidiliste isikute puhul on seadusega ette nähtud 20-päevane tähtaeg. Ülaltoodust nähtub, et pärandvara puhul ei ole tegelikku tähtaega ette nähtud. Isegi kui pankrotiavaldus oleks esitatud 10.03.2025, on selge, et kohus ei jõuaks pankrotti välja kuulutada ühe päeva jooksul.

Kohtutäiturite soovitus, et kohus võiks vahetult enne pankrotimääruse allkirjastamist kontrollida pensioniregistri aktuaalset seisu, ei pruugi anda lahendust. Praktika näitab, et see pigem põhjustab edasisi kohtutäiturite argumente, mille kohaselt arest oli juba seatud ning korraldus antud samal päeval, kui pankrotimäärus tehti. Selle tulemusena võivad sissenõudjad taotleda kohtult luba väljamaksete teostamiseks, mis omakorda sunnib haldurit võtma seisukoha nende taotluste suhtes.

Selline kord tekitab hetkeolukorras asjatut tööd, arvestades, et pankrotiavaldus koostati (esindaja töö), kohus tegi otsuse, haldur tegi esmasi toiminguid ning perspektiivis võivad järgneda vaidlused, milleks hetkel puuduvad vajalikud vahendid.

Oleksin tänulik selgituste, seisukohtade ning ka info eest võimalike seadusearengute kohta selles küsimuses.

Lugupidamisega,