Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6-1/1091-2 |
Registreeritud | 02.04.2025 |
Sünkroonitud | 03.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
Toimik | 6-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Evelin Tõnisson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
………….2025 nr
Tallinn, Stenbocki maja
Eesti seisukohad ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi muutmise kohta
1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD)
rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta
direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks
(COM(2025) 81 final):
1.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete
rakendamine vabatahtlikuks.
1.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute
kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja
hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist, eelistatult
vähemalt kahe aasta võrra.
1.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate
andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame
oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava halduskoormuse
vähenemisele.
1.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete
kehtestamist nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise
ning kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale
tagada õiguskindlust.
1.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt
hoolsuskohustuse ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste
äripartnerite protsesside ja riskide hindamisega.
1.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt
kogutava info mahu piiramist.
1.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui
ettevõtte äripartner rikub hoolsuskohustust.
1.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse
neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See
aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral võib
osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks.
1.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt
muutuks ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus
iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks.
1.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava
vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik.
1.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte
ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine
Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega, mille sisu ei ole praegu teada, jätab
ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta. Eesti ei poolda ka
karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL-
tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult kaasa tooks.
1.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust
sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks hoolsuskohustuse
rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu tsiviilvastutuse sätete lisamisele
direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on tsiviilõigusliku vastutuse
kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide, sh Eesti õiguses juba ette
nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede kaitseks ja tsiviilvastutuse
eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi terviklikkust.
1.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis
kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate hoolsuskohustuse
nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks hakata finantssektorile
esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette nähtud nõuded oleks ennast
praktikas eelnevalt õigustanud.
2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu
Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning
teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist
nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.
Kristen Michal Keit Kasemets
Peaminister Riigisekretär
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Riigikantselei [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukohtade esitamine Esitan Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final), ühiselt nimetatuna Omnibus I pakett. Justiits- ja digiministeerium on kujundanud seisukohad ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate ettepanekute suhtes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium Kadi Karus 54820222 [email protected]
Teie 06.03.2025 nr 2-5/25-00409, 12.11.4/25-0076/-1T
Meie 01.04.2025 nr 7-1/2305
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide
2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks
(COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464
ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final)“
Sisu:
Euroopa Komisjon algatas 26.02.2025 kestlikkusalaste nõuete lihtsustamise eelnõude
paketi ehk nn Omnibus I paketi, mille raames lükatakse ettevõtete konkurentsivõime tõstmise
nimel edasi ja kolme kestlikkusalase õigusakti rakendamine ja lihtsustatakse nende sisu.
Nende seas lükatakse edasi 13. juunil 2024 vastu võetud äriühingute kestlikkusalase
hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) rakendamine ja lihtsustatakse selle
sisulisi nõudeid. CSDDD direktiiviga seatakse ettevõtetele hoolsuskohustus tagada oma
tegevuses inimõiguste ja keskkonna kaitse.
Eesmärk:
- Lükata ühe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi
siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäev (juuli 2026 asemel uus tähtpäev juuli 2027).
- Lükata edasi hoolsuskohustuse nõuete äriühingutele rakendamise tähtpäev (2028.
aastast 2029. aastasse).
Lihtsustada sisuliselt direktiivi nõudeid, sh kitsendada mõistete määratlusi, piirata
hoolsuskohustuse teostamise ulatust, ning kaotada liikmesriikide tsiviilvastutuse reeglitesse
sekkunud EL eriregulatsioon.
Mõjud Eestile:
Halduskoormuse lisandumine ettevõtjatele lükkub edasi. Lisanduv halduskoormus
potentsiaalselt väheneb ja direktiivi rakendamisega kaasnev koormav mõju ettevõtetele
leeveneb, kui Komisjoni pakutud lihtsustamisettepanekud heakskiidu saavad.
Eesti seisukoht:
Eesti toetab CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäeva edasilükkamist, eelistatult
vähemalt kahe aasta võrra. Eesti toetab ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete
lihtsustamist ja selgemaks muutmist, et hoida selle ülevõtmise ja rakendamisega seotud
halduskoormus võimalikult madal nii riigile kui ka ettevõtjatele.
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) esitas 2025. aasta 26. veebruaril Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõude paketi Omnibus I, millega lükatakse edasi
kestlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustusega seotud direktiivide rakendamise tähtpäevasid
ning lihtsustatakse direktiivide sisulisi sätteid, et leevendada nende täitmisega kaasnevat
halduskoormust. Käesolevad seisukohad on koostatud üksnes ettevõtete kestlikkusalase
hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatuste kohta eelnõudes:
2
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 80 direktiivide
2022/2464 ja 2024/1760 rakendamise tähtaegade muutmiseks;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 81 direktiivide 2006/43,
2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 nõuete muutmiseks seoses kestlikkusaruandluse ning
kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuetega.
Käesolevad seisukohad on koostatud ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi
2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatusettepanekute kohta, mille eesmärk on lükata edasi
direktiivi rakendamist ja lihtsustada hoolsuskohustuse nõudeid, vähendades seeläbi ettevõtetele
direktiivi täitmisega kaasnevat halduskoormust.
CSDDD võeti vastu 13. juunil 2024. Selle eesmärk on anda panus Euroopa Liidu laiemasse
ambitsiooni liikuda säästliku ja kliimaneutraalse majanduse suunas, nagu on sätestatud Euroopa
rohelises kokkuleppes. See nõuab ettevõtetelt, et nad tuvastaksid ja käsitleksid oma tegevustes,
tütarettevõtetes ja tegevusahelates esinevaid negatiivseid inimõiguste ja keskkonnaalaseid
mõjusid.
CSDDD rakendamine toimub nüüd uutes ja keerulistes oludes. Venemaa agressioonisõda
Ukraina vastu on tõstnud energiahindu ELi ettevõtetes. Pidevalt muutuv geopoliitiline maastik
on tekitanud kaubanduspingeid. Mõned suurriigid on lähenenud ettevõtte jätkusuutlikkuse
aruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete regulatsioonidele erinevalt, mis tekitab küsimusi nende
õigusaktide mõju kohta ELi ettevõtete konkurentsivõimele. Liidu võimekust oma väärtusi
säilitada ja kaitsta mõjutab muu hulgas selle majanduse võimekus kohaneda ja püsida
konkurentsis ka ebastabiilses ning kohati vaenulikus geopoliitilises keskkonnas. Seetõttu on
Euroopa Komisjon teinud ettepanekud edasi lükata ja lihtsustada CSDDD rakendamist.
Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel direktiivi ülevõtmiseks on vajalik siseriikliku õiguse
täiendamine. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb direktiivi
eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja
kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg ei ole seletuskirja koostamise ajal veel
teada. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu nõukogu lihtsustamise
eritöörühmas.
Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi
õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus ([email protected]), Kliimaministeeriumi
rohereformi osakonna nõunik Kadri Koemets ([email protected]),
välissuhete osakonna nõunik Eliise Merila ([email protected]) ja Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin
Tõnisson ([email protected]).
Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler
Heddi Lutterus ([email protected]).
2. Direktiivi eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Direktiivi eelnõu COM (2025) 80 artikliga 2 soovitakse muuta CSDDD rakendamise tähtaega,
lükates ühe aasta võrra edasi CSDDD siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäeva. Kehtiva
CSDDD järgi tuleks direktiiv siseriiklikku õigusse üle võtta 26. juuliks 2026, muudatuse
järgselt lükkuks ülevõtmise tähtpäev 26. juulile 2027. Sellega koos lükkuks aasta võrra edasi
ka hoolsuskohustuse nõuete kavandatud järkjärguline rakendamine ettevõtetele, mis toimuks
vastavalt aastatel 2028 ja 2029.
Direktiivi eelnõuga COM (2025) 81 kavandatakse CSDDD nõuetes järgmisi muudatusi:
3
1) eelnõu artikkel 4 (3) – laiendada täielikule ühtlustamisele (maximum harmonisation)
kuuluvate nõuete ringi. Ühtlustamisele kuuluks seejärel kontserni tasandil
hoolsuskohustuse täitmise toetamise (CSDDD artikkel 6) ja teavitamise ning kaebuse
esitamise korra nõuded (CSDDD artikkel 14);
2) eelnõu artikkel 4 (4)(a) ja (b) – piirata kohustust hinnata põhjalikult oma
äripartnerite protsesside potentsiaalseid riske, see kohustus kehtiks üksnes
tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite suhtes (CSDDD artikkel 8 (b)).
Senine nõue näeb ette kõikide tegevusahelasse jäävate (st otseste ja kaudsete)
äripartnerite hindamist. Muudatus tähendab, et tegevuste ahelasse jäävate kaudsete
äripartnerite puhul kohustub ettevõtja põhjaliku hindamise läbi viima üksnes siis, kui
tal on usutavat infot võimalike kahjulike mõjude esinemise kohta nende tegevuses.
Selline muudatus vähendaks hoolsuskohustusega ettevõtte halduskoormust mh ka selle
kaudu, et paneb kaudsetele äripartneritele (kelleks sageli on väikese või keskmisega
suurused ettevõtted) rohkem vastutust oma tegevuses juba omal algatusel
vastutustundliku ettevõtluse suuniseid järgida.
3) eelnõu artikkel 4 (4)(d) – piirata info hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõttel on
õigus oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise käigus küsida. Senine
päritava info ulatus ei olnud selgelt piiritletud. Muudatusega lisatakse CSDDD artiklisse
8 juurde lõige 5, mille kohaselt jääks ettevõttele õigus küsida äripartneritelt vaid seda
teavet, mis on loetletud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis
29a;
4) eelnõu artikkel 4 (5) ja (6) – eemaldada kohustus rakendada kahjuliku tegevusega
äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte lõpetamise meedet (CSDDD
artikkel 10 (6) ja 11 (7)). See meede on praegu mõeldud rakendamiseks siis, kui ükski
muu hoolsuskohustuse meede ei ole mõju avaldanud ning äripartneri tegevusest tekkiv
kahju on tõsine. Meetme kaotamine võib Komisjoni hinnangul vähendada
halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks
maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks
ajaks (kuni kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad;
5) eelnõu artikkel 4 (2) ja (7) – lihtsustada „huvirühmade“ mõistet (CSDDD artikkel 3
(1)), mille alla jäävad kuuluma töötajad, nende esindajad ja isikud ning
kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtte tegevus vahetult/otseselt rikub. Senine
mõiste on oluliselt laiem ja see muudab võimalike kahju kannatajate ringi
prognoosimatult laiaks, muudetud sõnastus piiritleb huvirühmade koosseisu selgemalt.
Muudatuse raames lisataks direktiivi ka selgitav täiendus, et ettevõtted peavad kaasama
üksnes need huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased, st puudub kohustus
kaasata igal ajal kõikmõeldavaid huvigruppe (CSDD artikkel 13 (3));
6) eelnõu artikkel 4 (8) – muuta hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning protsesside
uuendamise sagedust iga-aastane kohustus muutuks iga viie aasta tagant
täidetavaks kohustuseks (CSDDD artikkel 15). Siiski tuleb meetmed ja protsessid ka
vahepealsel ajal viivitamata üle hinnata siis, kui ettevõtte tegevuses toimuvad olulised
muudatused; KLIMi jaoks küsitav, et miks just 5 aastat.
4
7) eelnõu artikkel 4 (1) – kaotada kohustus täita (to put into effect) kliimamuutuste
leevendamise üleminekukava (CSDDD artikkel 22 (1)). Senine sõnastus kohustab
otsesõnu ettevõtet seda kava vastu võtma ja täitma. Muudatusega säiliks kohustus see
plaan vastu võtta, kuid täitmise kohustuse asemel sõnastatakse sättes kohustus näha
kavas ette konkreetsed rakendamistegevused (sarnaselt CSRD sõnastusega);
8) eelnõu artikkel 4 (11) – eemaldada rikkumiste eest määratavate rahaliste karistuste
5%-line ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)). Selle asemel sätestatakse, et Euroopa
Komisjon koostab juhise, mis aitaks liikmesriikide järelevalveasutustel direktiivi
põhimõtetele vastavaid karistusi määrata;
9) eelnõu artikkkel 4 (12) – eemaldada EL tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsioon
(CSDDD artikkel 29). Senine eriregulatsioon oleks ülimuslik liikmesriigi enda
tsiviilõiguse ees. Muudatusega kohalduks rikkumise ja kahju tekitamise korral siiski
liikmesriigi siseriiklik tsiviilõigus. Lisaks eemaldatakse kollektiivhagide esitamise
võimalus (CSDDD artikkel 29 (3) (d)) ja säte, mis muudaks CSDDD tsiviilvastutuse
normide kohaldamise kohustuslikuks siis, kui liikmesriigi õigus kahjunõudele ei
kohaldu (CSDDD artikkel 29 (7));
10) eelnõu artikkel 4 (13) – eemaldada klausel, mille kohaselt kohustub Euroopa
Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad
hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (CSDDD artikkel 36 (1)). Konkreetse
tähtajaga klausli eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava
regulatsiooni ettepanek teha, kuid CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks.
3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõtetele
3.1. Õiguslik alus
Direktiivi õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artiklid 50
ja 114. Mõlema artikli suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.
ELi toimimise lepingu artikkel 50 on erinorm, mille alusel võetakse meetmeid
asutamisvabaduse saavutamiseks. CSDDD esialgse algatusega kavandatud meetmetest
kuulusid selle õigusliku aluse alla äriühingute üldjuhtimist puudutavad meetmed. Kuna
Omnibus I eelnõu ei käsitle CSDDD osas enam otseselt ühinguõiguslikke küsimusi, siis ei ole
ELTL artikkel 50 CSDDD osas asjakohane õiguslik alus.
ELi toimimise lepingu artikliga 114 on ette nähtud võimalus võtta liikmesriikides nii õigus- kui
ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle
toimimine. Liidu seadusandja võib tugineda ELi toimimise lepingu artiklile 114 eelkõige siis,
kui liikmesriikide õigusnormide erinevused takistavad põhivabaduste kasutamist või tekitavad
konkurentsimoonutusi ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist.
3.2. Subsidiaarsus
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi
tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke
piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu
parem saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema
vastavuses tuvastatud probleemiga.
5
CSDDD tagab nn ühtse mänguväljaku kogu Euroopa Liidus, ühtlustades ettevõtte
jätkusuutlikkuse hoolsusnõuete reegleid liikmesriikide tasandil kehtivate erinevate
hoolsusnõuete seadusandluse taustal. Nõustume Komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille
kohaselt CSDDD reegleid ei saa lihtsustada ja sujuvamaks muuta üksnes liikmesriikide tasandil
(nt rakendamistegevuste kaudu). Seetõttu on vajalik astuda samme EL tasandil ja muuta juba
kehtestatud EL nõuete sisu.
3.3. Proportsionaalsus
Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt
peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.
Algatuse kohaselt on eelnõude muudatused suunatud ettevõtete kestlikkusalaste kohustuste
lihtsustamisele ja korrastamisele, ilma et see kahjustaks direktiivi eesmärke ja EL-i
jätkusuutlikkuse raamistikku. Teisisõnu muudetakse CSDDD sisu proportsionaalsemaks.
Algatuse aluseks olev poliitiline eesmärk on suunatud direktiivi proportsionaalsemaks
muutmisele, arvestades mõnede sidusrühmade seisukohti, kes leiavad, et kehtiv CSDDD seab
ettevõtetele liiga suure koormuse. Nõustume Komisjoniga, et Omnibus I eelnõu, kuhu on
koondatud kõikide sama valdkonna õigusaktide lihtsustamise ettepnekud, on hetkel sobivaim
formaat kehtivate direktiivide muutmiseks.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1. Mõju majandusele
Kuigi esmase analüüsi põhjal võib Omnibus I paketis esitatud lihtsustamisettepanekute mõju
majandusele hinnata positiivseks, tuleb siiski arvestada, et hoolsuskohustuse täitmisega
kaasneb mitmeid mõjusid, mis võivad oluliselt suurendada ettevõtjate halduskoormust ja
tekitada lisakulusid. See omakorda mõjutab oluliselt äriühingute konkurentsivõimet võrreldes
välismaiste ja ka EL-i väliste ettevõtjatega. Liiga suur andmete kogumise, analüüsimise ja
esitamise maht on selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni suureks probleemiks.
Ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse panemine võib minna vastuollu seatud kestlikkuse
eesmärgiga. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa ressursist andmete kogumisele ning
hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi innovatsiooni, tõhususe
tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see võib pikas perspektiivis
kestlikkusele negatiivselt mõjuda.
4.2. Mõju keskkonnale
Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga kaasneb üldine positiivne mõju
keskkonnale. Kui keskkonnahoidlikkus on osa organisatsiooni juhtimise aluspõhimõtetest, seda
mõõdetakse ja seiratakse sarnaselt majandus- ja finantsnäitajatega, on võimalik roheüleminekut
majanduses ellu viia, mõõta ja initsieerida ning vältida rohepesu ja ebavõrdset konkurentsi.
Omnibus I muudatustega kaasnevad lihtsustused vähendavad tegevuste ahela ja huvirühmade
piiritlemise kaudu ka ettevõtete hulka, keda direktiiv puudutab ning seeläbi positiivne mõju
keskkonnahoiule väheneb. Samas on ettevõtetel juba kohustus tagada Euroopa Liidu
õigusaktidele vastavus, mis reguleerib rangelt ka keskkonnamõju ning on suunatud negatiivse
keskkonnamõju vähendamisele ning ennetamisele. Hetkel puudutab CSDDD kohustus väikest
arvu ettevõtteid Eestis (potentsiaalselt ca 20 ettevõtet). Väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjad (edaspidi ka VKE) on direktiivi kohaldamisalast väljas, kuid direktiivi nõuded
mõjutavad osaliselt ka neid VKE-sid, kes on ärisuhetes direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate
äriühingutega. Hoolsuskohustusega suurtel ettevõtetel on kohustus nõuda oma tegevuste ahelas
osalevatelt lepingupartneritelt CSDDD-s sätestatud hoolsuskohustusega seotud käitumisjuhiste
6
ja ennetusmeetmete rakendamist. Rahvusvahelise uuringu1 põhjal on hinnatud suurettevõtete ja
VKE vaheliste suhete ulatust, mis aitab mõista CSDDD-st tuleneva mõju ulatust. Uuringu järgi
müüvad VKE-d ca 25% oma toodetest või teenustest suurettevõtetele ja ise ostavad suurtelt
ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ca 12% ulatuses. Lihtsustamise peamine eesmärk on vähendada
ettevõtete halduskoormust ning seeläbi suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Direktiivi
nõuetega mõjutatavate ettevõtete arv mõjutab otseselt ka muudatuse mõju keskkonnale, kuid
see ei välista ettevõtete võimalust vabatahtlikult panustada ja investeerida kestlikkusega seotud
projektidesse.
4.3. Mõju põhiõigustele
CSDDD-ga kavandatavate meetmete üks eesmärk on tagada inimõiguste järgimine äriühingute
tegevus- ja tootmisprotsessides. EL-ülene ühtne regulatsioon on mõeldud vähendama
kestlikkusalaste nõuete killustatust ning peaks ühtlustama inimõiguste tagamisele suunatud
standardeid EL ja mitte-EL riikide äriühingute ning ka kolmandate riikide äriühingute jaoks.
Omnibus I paketiga kavandatavad muudatused lükkavad selle regulatsiooni rakendamise edasi
ning leevendavad hoolsuskohustuse sisulisi nõudeid, et vähendada ettevõetetele CSDDD
rakendamisega kaasnevat halduskoormust. Lihtsustamise mõju hindamisel põhiõigustele tuleb
siiski arvestada, et regulatsiooni vastuolulisuse tõttu ei olnud CSDDD globaalne mõju
inimõigustele üheselt selge ka CSDDD algse teksti puhul.
Euroopa Komisjon on algse CSDDD koostamise käigus hinnanud, et ühiste standardite
järgimine nii ELi kodanike kui ka kolmandate riikide kodanike, sh töötajate, inimõiguste
teostamisele ja kaitsele positiivselt. Inimõiguste alase hoolsuskohustuse kohustuslik täitmine
peaks mh tagama töötajatele ohutumad ja paremad töötingimused ning peaks vähendama nii
orjatöö kui lapstööjõu rakendamist. Eeldatakse, et nõuete rakendamise kaudu tõuseb teadlikkus
inimõiguste ja keskkonna kaitsest kolmandates riikides. Samas leitakse, et on oht, et ELi
ettevõtjad võivad inimõiguste ja keskkonnakaitse alase hoolsuskohustuse tõttu maandada riske
selle kaudu, et nad väldivad kolmandates, eelkõige arenguriikides asuvate tarnijate ja tootjate
kaasamist oma väärtusahelatesse. Seda arvestades tuleb tõdeda, et võimalik positiivne mõju
põhiõigustele lükkub eelnõuga COM (2025) 80 edasi ja eelnõu COM (2025) 81 sisuline mõju
põhiõigustele ei ole selge.
5. Valitsuse seisukohad ja nende selgitus
5.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete rakendamine
vabatahtlikuks.
Selgitus: arvestades kaasaja kiiresti muutuvat majandus- ja julgeolekukeskkonda, on
kestlikkusnõuete rakendamisel oluline säilitada teatud paindlikkus mitte ainult Eesti
äriühingutele, vaid ka kogu Euroopa ettevõtjatele. Regulatiivse paindlikkuse kõrval ei tohi
unustada, et kestlikkuse, sh kestlikkusalase hoolsuskohustuse meetmete eesmärk on suunata
ettevõtjaid tegema lühiajalist kasu toovate otsuste asemel enam kestlikumaid äriotsuseid.
Kestlike põhimõtete rakendamist ei määra üksnes erinevate lepete ja regulatsioonide
kehtestamine, vaid ka ühiskondlike ootuste muutumine ja inimestele vahetult tuntavad
äärmuslikud kliimamuutused.
Kestlikkuse põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses loomulikud ja kindlasti ka vajalikud,
kuid neid võib järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule tegevusele orienteeritud ettevõtjad
1 EFRAG's Cover Letter and Cost Benefit Analysis on VSME.pdf
7
seda ka teevad. Praktikas väljendub see näiteks kontsernide või ühingute siseste
eetikakoodeksite ja jätkusuutlikkuse reeglite koostamises, läbipaistavate ja
mittediskrimineerivate palgasüsteemide loomises, samuti tehakse vabatahtlikke sisekontrolle ja
auditeid, analüüsitakse süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid näitajaid. Tark ettevõtja
kaardistab vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab välja nende maandamise plaanid
sõltumata sellest, kas selleks kehtib seaduse tasandil kohustus või mitte. Teada on, et ka
finantsvaldkonna regulatsioonid piiravad juba praegu selliste majandustegevuste toetamist, mis
ei vasta rohe- ja kestlikkuse põhimõtetele. See kõik on ajendanud paljude sektorite ettevõtjaid
juba mitmeid aastaid omal algatusel enda tegevusi ja tootmisi tõhusamaks, säästlikumaks ja
läbimõeldumaks muutma. Kõik see on osa igapäevasest jätkusuutlikust juhtimisest, ehkki seda
ei tehta päris nii suures mahus nagu CSDDD regulatsioon ette näeb ning seda kõike ei kajastata
eraldi raportina.
Kestlikkuse valdkonnas täna kehtiva EL regulatsiooni suurimaks probleemiks peavad
ettevõtjad just liiga suurt andmete kogumise, analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise mahtu.
Kõikide nende normide eesmärk ise on vaieldamatult õige, ehkki kehtiv regulatsioon sisaldab
palju nn kabinetis välja töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu. Ettevõtjatele niivõrd suure
halduskoormuse panemine töötab samal ajal kestlikkuse eesmärgi täitmisele vastu ning põrkub
tugevalt kogu jätkusuutlikkuse põhimõttega. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa
ressursist andmete kogumisele, mõõtmisele, hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle
võrra vähem ressurssi innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse
panustamiseks. See võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele väga negatiivselt mõjuda.
Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud uuringu järgi olid vastutustundliku ettevõtluse
printsiipidesse vähem investeerinud ettevõtted ka näiteks COVID-19 kriisi poolt põhjustatud
majandusšokile vähem vastupidavad. Arvukad uuringud on näidanud, et kestlikkuse aspektid
mõjutavad ettevõtteid eksistentsiaalsel tasemel ning kestlikkusalaste riskide puudulik analüüs
võib kahjustada ettevõtte võimet luua aktsionäridele väärtust ka pikemas perspektiivis.2 Need
asjaolud on juba ajendanud suuri ettevõtteid tänaseks astuma samme, et oma tegevus muuta
jätkusuutlikumaks.
Leiame, et CSDDD sätestamine ettevõtetele kohustusliku hoolsuskohustusena ei taga tingimata
hüppelist edasiminekut juba toimuvates kestlike põhimõtete rakendamise arengutes. CSDDD
problemaatilist sisu arvestades on väga tõenäoline, et kohustusliku regulatsiooni lisandumisel
kasvab üksnes riikide ja ettevõtete halduskoormus, kuid tegelik mõju kestliku äritegevuse
edendamisel jääb tagasihoidlikuks. Rahvusvahelises mõõtmes on ettevõtjatele juba varem
koostatud juhiseid kestlikuks majandustegevuseks. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
OECD on loonud suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, mis annab äriühingutele
kestlikkusalaste hoolsusmeetmete osas asjakohase rahvusvahelise raamistiku ja selge
toimimisjuhise3. Sarnaseid äritegevusele suunatud juhiseid (UN Guiding Principles on Business
and Human Rights – UNGP) on kehtestanud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon4. Kui
2 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e47928a2-d20b-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en 3 OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele (2011. aasta ajakohastatud versioon), kättesaadavad aadressil
https://doi.org/10.1787/9789264115415-en, koos soovitustega vastutustundliku äritegevuse kohta, samuti OECD
hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta (2018) ja OECD valdkondlikud suunised,
kättesaadavad aadressil https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/. 4 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the
United Nations ‘Protect, Respect and Remedy’ Framework“ (Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO
raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine) (2011), kättesaadav aadressil
https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf
8
ettevõtetel on vajadust oma tegevust ja protsesse jätkusuutlikuks vormida, on selleks vajalikud
meetmed nende kasutuses juba olemas.
Tuleb möönda, et ettevõtete valikud kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse suunas ei ole ülemaailmne
trend ja on palju piirkondi, kus nii keskkonna kui ka inimõiguste rikkumine ettevõtete tootmis-
ja tarneahelates on jätkuvalt suur probleem. Siiski tuleb arvestada, et CSDDD kehtestamine ei
ulatu ülemaailmsete inimõiguste ning keskkonna alaste probleemide lahendamiseni, vaid
kohalduks eeskätt EL piires, kus ettevõtted aga juba niigi oma tegevusi üha teadlikumalt
kestlikumaks kohandavad. Globaalsel tasandil hoitakse ja edendatakse eelkõige
vabatahtlikkusel põhinevat kestlikkuse põhimõtete rakendamist (OECD ja ÜRO juhised) ja
vähemalt OECD puhul on valdkonn eksperdid märkinud, et kestlikkuse põhimõtete
rakendamise teemat hoitakse aktiivselt fookuses.
5.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute
kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja
hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist,
eelistatult vähemalt kahe aasta võrra.
Selgitus: CSDDD jõustus 24. juulil 2024 ja liikmesriikidele tekkis kohustus võtta direktiiv
siseriiklikku õigusse üle 26. juuliks 2026. Eesti jäi direktiivi vastuvõtmisel erapooletuks
(tähendab sisuliselt vastuhäält), sest vaatamata paljudele muudatustele veel vahetult enne
lõpphääletust (eesmärgiga saada kokku vajalik hulk poolthääli) ei saanud direktiivis lahendust
olulised probleemid, mida Eesti nägi direktiivi rakendamise oluliste takistustena. Selleks oli
tsiviilvastutuse jaoks EL-ülese eriregulatsiooni loomine ning direktiivi lisades kirjeldatud
loetelu alusel hoolsuskohustuse sisustamine, mida Eesti hinnangul ei ole võimalik
liikmesriikides arusaadavalt ja ühetaoliselt teha. Seda arvestades ei pidanud Eesti võimalikuks
toetada direktiivi, mille rakendamine äärmiselt keeruliseks ja koormavaks nii ettevõtetele,
riigiasutustele kui ka kohtutele. CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäevade
edasilükkamine võimaldaks liikmesriikidel, sh Eestil keskenduda praegusel hetkel kogu
Euroopa ees seisvatele kriitilistele väljakutsetele ja samas Euroopa Komisjonil CSDDD sisu
veelkord üle vaadata.
Ettevõtete hoolsuskohustust ei ole Eesti õiguses sellisel kujul varem kehtestatud, mistõttu
direktiivi ülevõtmine toob tõenäoliselt kaasa olulisi muudatusi siseriiklikus õiguses. Direktiivi
ülevõtmiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine ja rakendamise ettevalmistamine on
ajamahukas. Siseriiklike protsesside kohaselt peavad direktiivi tähtaegseks ülevõtmiseks
vajalikud eelnõud olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku esitatud 6 kuud
enne direktiivi ülevõtmise tähtaega. Pingeline geopoliitiline seis ja riigieelarve määravad
praegusel hetkel tugevalt ka Eesti riigisiseseid prioriteetseid valdkondi. Reguleerimise
vähendamine on Eesti valitsuskoalitsiooni üks olulisemaid eesmärke5. Eesti ei pea võimalikuks
keskenduda sellises olukorras esmajärjekorras tegevustele või regulatsioonide kehtestamisele,
mille mõju on küsitav, kuid mis toovad kaasa ettevõtete ja riigi halduskoormuse ning kulude
kasvu.
Eesti toetab direktiivi ülevõtmise ja ettevõtetele kohaldamise tähtpäeva edasilükkamist
vähemalt kahe aasta võrra. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga tervitatavad ning
on mõistetav, et praeguses olukorras on Euroopale väga vajalik need võimalikult kiiresti
kehtestada, tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja -selguse mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu
5 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus
9
planeeritust veelgi pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse ebaselge olukorra tõttu, kus
ei saa välistada, et juba poole aasta pärast võib selguda, et tegelikult oleks võinud CSDDD
rakendamise tähtaegu rohkem edasi lükata. Euroopa riikide ja eriti Eesti prioriteetide seas ei
ole lähikuudel ja -aastatel mitte CSDDD rakendamine, vaid suur hulk ressursse tuleb suunata
oma kaitsevõime suurendamisele ja julgeoleku kindlustamisele. Ameerika Ühendriikide
julgeolekualase tegevuse taandumise jätkumisel muutub ressursside kasutamise hoolikas
valimine Euroopa liikmesriikidele üha olulisemaks ja CSDDD rakendamisega kaasnev
paratamatult prioriteetide mõttes taandub. Sellises olukorras veel kord CSDDD rakendamise
tähtaegade edasilükkamist planeerida tähendaks samas, et piisavalt kohusetundlikud ettevõtjad
on vähemalt osa ettevalmistustest tõenäoliselt juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine
teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult ebaselgeks. Seda arvestades on Eesti seisukohal,
et CSDDD ülevõtmise ja rakendamisega seotud tähtpäevade puhul tuleks kaaluda nende
edasilükkamist veelgi pikemalt, vähemalt kahe aasta võrra.
Omnibus I paketi raames on Euroopa Komisjon teinud lisaks direktiivi ülevõtmise ja
ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamise ettepanekule ka mitmed CSDDD sätete
sisulise muutmise ettepanekud. Sisuliste muudatusettepanekute hulgas on ka tsiviilvastutuse
eriregulatsioonist loobumine, mis võib osaliselt lahendada Eesti jaoks ühe olulise murekoha
direktiivi rakendamisel. Direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kuupäevade pikem
edasilükkamine jätaks aega tegeleda veelgi põhjalikumalt CSDDD sätete sisulise
lihtsustamisega või ka hindamisega, kas CSDDD regulatsiooni järele praegusel kujul on päriselt
vajadust.
5.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate
andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame
oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava
halduskoormuse vähenemisele.
Selgitus: oluline on, et hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine ei tooks kaasa põhjendamatut
lisakulu ja halduskoormuse kasvu riigiasutustele ja ettevõtjatele, eriti väikese ja keskmise
suurusega äriühingutele, kes jäävad tegevuste ahelates osalemise tõttu direktiivi mõjualasse.
Oleme seisukohal, et kõikide uute kohustuste rakendamine peab olema proportsionaalne ja
realistlik, võttes arvesse nii Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid kui ka Euroopa Liidus
kehtivaid teisi regulatsioone. Eestile on CSDDD menetlemise käigus läbivalt olnud oluline, et
direktiiviga äriühingutele seatav hoolsuskohustus oleks olemuselt arusaadav ja selgepiiriline.
Lihtsustamise käigus tuleks enam analüüsida, kas ettevõtjatel on võimalik hoolsuskohustuse ja
aruandluste nõudeid täita andmepõhiselt, ning töötada välja selged ja rakendatavad süsteemid
andmekorjeks ning analüüsiks. Alternatiivsete lahenduste ja võimalike lihtsustustena peab
Eesti oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning olemasolevate andmeplatvormide ja andmete
koosvõime maksimaalset kasutamist, et vähendada aruandluskoormust. Leiame, et aruandluse
puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, tagades nende taas- ja
ristkasutamise.
Esitatud CSDDD muudatusettepanekute puhul on oluline üldisemalt hinnata, kas neil on ka
sisuline lihtsustav ja halduskoormust vähendav mõju. Mitte kõik Komisjoni esitatud
lihtsustamisele suunatud ettepanekud ei näi omavat tegelikku leevendavat mõju
halduskoormusele. Näiteks saab tuua tarneahela (CSDDD kontekstis mõistena tegevuste ahel)
hindamise sageduse ja ulatuse muutmise:
10
- Tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete hindamise sagedus lõdveneb (iga-aastaselt
kohustuselt iga viie aasta järel tekkiva kohustuseni) ning jääb kohustus keskenduda
ainult otsestele äripartneritele, kui riskianalüüs ei näita laiema tegevuste ahela ulatuses
olulisi riske.
- Samas nõuab CSDDD endiselt hoolsuskohustuse täitmist kogu tegevuste ahela ulatuses
juhul, kui ettevõte saab usaldusväärset infot seal esinevate kahjulike mõjude kohta. Ei
ole selge, kuidas hinnata sellise usaldusväärse info olemasolu ja piisavust.
Potentsiaalselt peitub siin lisakoormus ettevõtetele, kellel puudub ligipääs detailsetele
andmetele oma tegevuste ahelasse jäävate ettevõtete kohta.
- Kokkuvõttes peaks sageduse muutmine leevendama ettevõtjate halduskoormust
hoolsuskohustuse nõude täitmisel, kuid kuna püsima jääb kohustus reageerida igal
ajahetkel ka kogu tegevuste ahelas ilmnevale kahjulikule mõjule, siis on muudatuse
tegelik leevendav mõju küsitav.
Eesti ei välista vajadust täiendavalt analüüsida, millist lisandväärtust lihtsustatud CSDDD
rakendamine ettevõtjatele tegelikult pakub.
5.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete kehtestamist
nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise ning
kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale
tagada õiguskindlust.
Selgitus: muudatusettepanekuga ühtlustatakse kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise
toetamise (CSDDD artikkel 6) ning teavitamise ja kaebuse esitamise korra nõuded (CSDDD
artikkel 14).
CSDDD nõuete ühtlustamise eesmärk on hoida ära nende hoolsuskohustuse nõuete killustumist
liidu tasandil. Komisjon loodab seeläbi tagada ettevõtete jaoks paremat õiguskindlust ning
hoida ära liikmesriikides kehtestatud erinevatest nõuetest tulenevat tarbetut halduskoormust.
Eesti ei ole muudatusettepanekule vastu. Võib nõustuda, et hoolsuskohustuse keskmeks olevate
nõuete ühetaoline ülevõtmine muudab CSDDD nõuded liiduüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks
selgemaks ja õiguskindlamaks. Teisalt ei ole selle muudatusettepaneku tegelik halduskoormust
leevendav mõju siiski selgelt mõistetav.
5.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt hoolsuskohustuse
ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite
protsesside ja riskide hindamisega.
Selgitus: kehtiva nõude kohaselt peab ettevõtja hindama kõikide tegevusahelasse jäävate
ettevõtjate protsessides esinevaid riske, sh ka kaudseid äripartnereid. See on ettevõtjate jaoks
äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka raskesti teostatav. Eesti on ka varasemalt
väljendanud seisukohta, et kontrollikohustuse kehtestamine äriühingutele kogu oma tegevuste
ahela ulatuses ei ole proportsionaalne, mh sest äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli
läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. See võib tekitada olukorra, kus hoolsuskohustuse
täitmist tõendatakse ja kontrollitakse üksnes dokumentide põhjal ning see ei motiveeri
äriühinguid reaalselt kestlikkusalaste eesmärkide ja hoolsuskohustusega oma tegevuses
arvestama. Niisugusel juhul ei teki EL-i ja liikmesriikide tasandil ka mingit adekvaatset
ülevaadet hoolsuskohustuse täitmisest ja selle mõjudest.
11
Hoolsuskohustuse ulatuse piiramine on tervitatav ka seetõttu, et teadaolevalt ei ole ettevõtjatel
andmepõhiseid lahendusi tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete andmete kontrollimiseks,
mistõttu tuleks näiteks teostada paikvaatlusi jms. Väärtusahela andmete kogumine ja
kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult
kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL
nõukogu parema õigusloome töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna
väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja
tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada (teades,
et mingit infot on neil kindlasti vaja)).
5.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt
kogutava info mahu piiramist.
Selgitus: direktiivi lisatakse säte, mille kohaselt ei peaks hoolsuskohustuse täitmist kontrolliv
ettevõte vähem kui 500 töötajaga otseselt äripartnerilt küsima rohkem infot kui mahus, mis on
sätestatud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis 29a. Kehtivas direktiivis
ei ole äripartneritelt kogutava info ulatus selgelt piiratud. On tervitatav, et
lihtsustamisettepanekuga seatakse piirang vähemalt väiksemate ettevõtete info esitamise
kohustusele, kuid selgusetuks jääb, miks on andmete küsimise piirang seatud CSDDD puhul
erinevalt (alla 500 töötajaga ettevõtted) võrreldes CSRD-ga (alla 1000 töötajaga ettevõtted).
5.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui ettevõtte
äripartner rikub hoolsuskohustust.
Selgitus: kehtiv CSDDD näeb ette nn viimase meetmena ärisuhte peatamise kohustuse, kui
äripartneri tegevuses ilmneb tõsine kahjulik mõju ja seda ei ole õnnestunud ühegi muu
meetmega kõrvaldada. Sellise kohustuse kaotamine võimaldab Komisjoni hinnangul
vähendada halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks
maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks ajaks (kuni
kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad. Siiski säilib ettevõtjale
kohustus teha äripartneriga koostööd selles suunas, et ärpartneri tegevusest kahjulik mõju
kõrvaldada.
CSDDD-s pakutud muudatus on ajendatud mõistmisest, et ettevõtluses võib olla olukordi, kus
tootmine ja tegevus sõltub suuresti kas ühe suure tarnija või väga spetsiifilise tarnija
olemasolust ning koostöö lõpetamise kohustus selles olukorras võib halvata kogu äritegevuse,
mis omakorda tekitab küsimuse meetme proportsionaalsusest. Seda enam, et niisugust olukorda
mõjutab ka turg ise, ettevõtetel ei ole huvi pidevalt ja püsivalt hoida vastutustundetu
ärimudeliga äripartnereid. Vastutustundlikud ettevõtted ei keskendu vaid finantsnäitajatele,
vaid soovivad näidata oma keskkondlikku ja sotsiaalset mõju ehk jalajälge, mille ettevõte oma
tegevusega jätab, et olla atraktiivsem ka tarbijatele ja investoritele.
5.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse
neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See
aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral
võib osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks.
Selgitus: Eesti toetab huvirühmade mõiste muutmist, kuivõrd see kitsendab mõneti nende
isikute ringi, keda on ettevõtjad kohustatud kaasama oma protsesside ja hoolsuskohustuste
meetmete väljatöötamisse. Huvigruppide mõiste kitsendamine ei tähenda, et oluline osa
12
huvigruppe jääks kaasamata, vaid kaasamiskohustus piirdub nendega, keda ettevõtte tegevus
päriselt mõjutab. Mõjutatud huvigruppide mõiste kehtiva CSDDD sõnastuses on sedavõrd lai,
et praktikas ei ole ettevõtjal võimalik veenduda, kas ta on hoolsuskohustuse nõuetekohaselt
täitnud ja kaasanud kõik vajalikud huvigrupid. Kui mõni isik/huvigrupp leiab, et ta on jäetud
hoolsuskohustust rikkudes kaasamata, siis ei oleks direktiivi põhjal tema kaasamise kohustust
võimalik ka üheselt tuvastada. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine ning vaidluse
jõudmine kohtusse koormaks põhjendamatult nii ettevõtteid, riigi järelevalveasutust kui ka
õigussüsteemi, mis Eestis on tsiviilõiguslike vaidluste poolest juba praegu ülekoormatud.
5.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt muutuks
ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus iga
viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks.
Selgitus: hoolsuskohustuse täitmisega seotud protsesside ja meetmete asjakohasuse ja tõhususe
hindamise perioodi pikendamine ühelt aastalt viiele on ettevõtete halduskoormuse vähendamise
suhtes positiivne areng. Samas on sellel suurem mõju pigem hoolsuskohustusega ettevõtte
väikestele ja keskmise suurusega äripartneritele, kes ei pea olema valmis igal aastal
hoolsuskohustusega ettevõttele oma tegevuse kohta põhjalikke andmeid esitama.
Hoolsuskohustusega ettevõtte enda jaoks ei pruugi viieaastane intervall tähendada, et ta
vahepealsel ajal oma protsesse ja meetmeid üldse hindama ei pea. Leiame, et sarnaselt muudele
riskihindamise protsessidele võikski sisuliselt olla otstarbekam siduda vastava hindamise
teostamise vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte tegevuste ahelas või ettevõtte enda
tegevustes, mis ei pruugi olla perioodilised. Nii säiliks nõude sisuline mõte ja eesmärk.
5.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava
vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik.
Selgitus: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepaneku kohaselt jääks ettevõtetele CSDDD
alusel kohustus kliimamuutuste leevendamise rakenduskava vastu võtta, kuid kaotatakse ära
kohustus kava täita. See muudab küsitavaks üleminekukava vastuvõtmise kohustuse
vajalikkuse tervikuna. Niisuguse olemusega muudatuse asemel võiks olla asjakohasem kaaluda
kava vastuvõtmise ja täitmise vabatahtlikuks muutmist, sest:
- Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid Euroopa Liidu ja siseriiklikke
kliima- ja keskkonnanõudeid, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS),
energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia nõudeid ning teisi
keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku kliimakava lisamine nendele juba
olemasolevatele nõuetele kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis
suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks õigusselgusetust.
- Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab kaasa kliimamuutuste
leevendamisele või on kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta
suutma seda usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma juba
olemasoleva kestlikkusaruandluse (CSRD) raames. See tagaks aruandluse kooskõla ja
väldiks dubleerimist erinevate dokumentide vahel.
- Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse vähenemist, vaid võimaldab
suunata ressursse sinna, kus need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem.
Ettevõtted, kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust
kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma tegevusi esile tuua ja
neid investoritele, partneritele ning avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja
tõstab usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks.
13
Peame siiski ka jätkuvalt oluliseks, et Euroopa Komisjon töötaks välja ühtsed reeglid
üleminekukava koostamiseks, sest see annab ettevõtetele võimaluse vabatahtlikult
üleminekukava ühtsetel alustel vastu võtta ja rakendada.
5.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte
ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine
Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu teada)
jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta ja see loob
soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei poolda ka karistusõiguse killustamist
ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise
juhis paratamatult kaasa tooks.
Selgitus:
Sisuliselt näeb kehtiv CSDDD säte hetkel ette karistuse maksimaalse määra nn alampiiri. Selle
5%-lise alampiiri kaotamine sättest tähendaks, et liikmesriigile jääb esialgse tekstiga võrreldes
suurem otsustusruum maksimaalse karistusmäära kehtestamisel. Küll aga tuleb silmas pidada,
et muudatusettepaneku järel tekkiv CSDDD artikli 27 lõike 4 sõnastus viitab tulevikus
valmivale Euroopa Komisjoni nn karistuse määramise juhisele, mille sisu ei ole praegu teada.
See jätab ebaselgeks, millise maksimumpiiri peab liikmesriik karistusele seadma, et see oleks
direktiiviga kooskõlas. Niisugune olukord on väga soodne pinnas liikmesriigi suhtes
rikkumismenetluse algatamiseks, kui Komisjon leiab, et direktiivi ei ole karistuse määra osas
kohaselt üle võetud.
Teine probleem maksimaalse karistusmäära alampiiri asendamisel tulevikus valmiva juhisega
on see, et juhis saab olema Komisjoni nn nägemus karistusmäärade kujundamisest, mida pole
liikmesriikidega läbi arutatud samaväärselt nagu seda tehakse direktiivi kehtestamisele
eelnevas protsessis. Niisugune tulevikus tekkiv teadmata sisuga juhis (või isegi trahvitabel)
võib hakata lõpuks piirama liikmesriigis diskretsiooniõigust karistuste määramisel ja piirata ka
kohtuniku võimalusi karistuste mõistmisel.
Leiame, et ettevõtte käibest arvutatav 5%-line karistuse ülempiiri alammäär on eelistatum
lahendus kui Euroopa Komisjoni koostatav teadmata sisuga juhis, mis võib osutuda sedavõrd
spetsiifiliseks, et Eesti seda oma karistusõigusesse üle võtta ei saagi. Eesti on ka seisukohal, et
karistuse mõistmise sätted pigem ei peaks tulenema kuskilt EL õigusaktidest, sest selline
lahendus tooks kaasa karistusõiguse senisest suurema killustumise ja märkimisväärse
õigusselgusetuse.
5.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust
sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks
hoolsuskohustuse rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu
tsiviilvastutuse sätete lisamisele direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on
tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide,
sh Eesti õiguses juba ette nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede
kaitseks ja tsiviilvastutuse eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi
terviklikkust.
Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku eemaldada CSDDD sätete hulgast tsiviilõiguslik
eriregulatsioon (artikkel 29 (1)), mis sätestaks ettevõtte vastutuse hoolsuskohustuse rikkumise
korral. Selle asemel on tehtud ettepanek piirduda sättega, mille kohaselt peaks ettevõte
hoolsuskohustuse rikkumise korral vastutama liikmesriigis kehtiva tsiviilõigusliku
regulatsiooni alusel kahju eest, mille ta on CSDDD-ga kehtestatud hoolsuskohustuse rikkumise
14
tõttu tekitanud füüsilisele või juriidilisele isikule. Seejuures on sedastatud, et kahjude täielik
kompenseerimine ei tohi kujuneda karistusliku mõjuga ülekompenseerimiseks.
Oluline on arvestada, et kõikides EL liikmesriikides on kehtestatud deliktilise vastutuse reeglid
olulisemate õigushüvede kaitseks. Selles osas on välja kujunenud kindel terviklik süsteem,
üldised põhimõtteid ja praktika, mh selle kohta, milline kahju, millises ulatuses ja milliste
isikute eest kuulub hüvitamisele. CSDDDs eraldi tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamine
tähendab sisuliselt veel ühe EL eriregulatsiooni kehtestamist ühe kitsa eesmärgi tarbeks
(äriühingu kestlikkusalase hoolsuskohustuse rikkumine). Pidades silmas liikmesriikides
olemasolevaid tsiviilvastutuse reegleid, puudub sellise täiendava eriregulatsiooni järele
CSDDD-s vajadus. Eesti ei toeta EL tasandil valdkondlike eriregulatsioonide loomist, kuna see
killustab tarbetult liikmesriikide tasandil juba toimivat õigussüsteemi.
Tuleb ka arvestada, et Komisjoni muudatusettepanek ei kaota CSDDD tekstist sätteid, millega
direktiiv sekkub liikmesriikide tsiviilkohtumenetluse õigusesse. Positiivne on Eesti jaoks see,
et lihtsustamise raames eemaldataks direktiivist CSDDD-teemaliste kollektiivhagide esitamise
võimalus, mis oleks Eesti jaoks lisanud veel ühe täiendava probleemi direktiivi rakendamisel.
Siiski jäävad CSDDD-sse alles mõned nõuded, mille täitmiseks võib olla vajalik muuta Eesti
siseriiklikku tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Näiteks tuleb tagada, et CSDDD alusel
esitatava kahjunõude aegumistähtaeg ei oleks lühem kui viis aastat ning selle kulgemine ei
algaks enne kui lisaks kahju tekitavast tegevusest ja kahju tekkimisest teadasaamisele on
kindlaks tehtud ka konkreetne hoolsuskohustuse rikkuja.
5.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis
kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate
hoolsuskohustuse nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks
hakata finantssektorile esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette
nähtud nõuded oleks ennast praktikas eelnevalt õigustanud.
Selgitus: Eesti toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada CSDDD tekstist klausel, mis kohustab
Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad
hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (artikkel 36 (1)). Konkreetse tähtajaga klausli
eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava regulatsiooni ettepanek teha, kuid
CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks.
Finantssektorile kestlikkusalase hoolsuskohustuse laiendamine oli üks vastuolulisemaid
teemasid kogu CSDDD menetlemise kestel ja püsis problemaatilisena kuni CSDDD
vastuvõtmiseni. Muudatusettepanekuga seotud klausli lisamine CSDDD teksti oli üks
kompromisslahendustest, mida rakendati eesmärgiga saada direktiivi vastuvõtmiseks vajalike
liikmesriikide heakskiit. Finantsasutustele kestlikkusalase hoolsuskohustuse rakendamises on
tehtud erisusi, lähtuvalt asjaolust, et finantssektoris tegutsevatele erineva olemusega
ärimudelitele ei ole hoolsuskohustus lõpuni rakendatav nii nagu teiste sektorite ettevõtete
tegevusele. Rohkete erisuste tõttu on finantsasutustele kohalduva regulatsiooni sisu jäänud
küsitavaks ja kohati arusaamatuks ka sektorit tundvatele ekspertidele. Eelnevat silmas pidades
puudub Eestil põhjus muudatusettepanekule vastu seista.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
15
Justiitsministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Välisministeeriumilt ja
Sotsiaalministeeriumilt.
Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse
Liit, Toiduliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Plastitööstuse
Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Kaitsetööstus, Eesti Tööandjate
Keskliit, Eesti Advokatuur, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Vastutustundliku
Ettevõtluse Foorum, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud
(AKÜ), Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Teenusmajanduse koda, Eesti
Ametiühingute Keskliit, Bolt Technology OÜ, MAXIMA Eesti OÜ, Selver AS, Rimi Eesti
Food AS, Luminor Bank AS, Enefit Power AS, Swedbank AS, AS SEB Pank, AS Tallink
Grupp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,
Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Välisministeerium.
Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).
1
Seletuskirja lisa Eesti seisukohtadele Omnibus I eelnõule äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta
KAASAMISEL ESITATUD ARVAMUSTE TABEL
Käesolev dokument kajastab kaasamise käigus esitatud arvamusi ja märkusi, ning nendega arvestamist, Eesti seisukohtade koostamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta
direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final)
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Eesti Advokatuur
1. Arvestades Ukrainas toimuvat sõda ja sellega
kaasnevaid mõjusid (sh sellega kaasnevat
ilmselgelt vajadust panustada kõigil EL
liikmesriikidel võimalikult palju riigikaitsesse nii
siseriiklikult kui Ukraina toetamiseks) on Omnibus
I paketi idee tervikuna väga loogiline ja vajalik
samm. Seda eriti arvestades viimase aja USA
tegevusega kaasnevat täiendavat ebakindlust nii
Ukraina toetamise jätkamise kui ka majanduslikust
aspektist (sh tollimaksud ja üldine ebakindlus USA
järgmiste sammude osas).
Teadmiseks
võetud.
2. ESG põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses
loomulikud ja kindlasti ka vajalikud, kuid neid võib
järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule
tegevusele orienteeritud ettevõtjad seda tegelikult
ka teevad. Koostades näiteks kontsernide või
ühingute siseseid eetika koodekseid,
jätkusuutlikusse reegleid, kehtestades
läbipaistavaid ja mittediskrimineerivaid
palgasüsteeme, viies läbi vabatahtlikke
sisekontrolle ja auditeid, analüüsides
süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid
näitajaid jne. Tark ettevõtja kaardistab
vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab
välja nende maandamise plaanid sõltumata sellest,
kas selleks seaduse tasandil kohustus tuleb või
Arvestatud.
2
mitte. See on osa igapäevasest jätkusuutlikust
juhtimisest. Seda lihtsalt ei tehta nii suures mahus
nagu kehtiv EL regulatsioon ette näeb ning ei
kajastata eraldi raportina.
3. Just liiga suur andmete kogumise,
analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise maht on
selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni
suurimaks probleemiks. Kehtiva regulatsiooni
eesmärk ise on vaieldamatult õige, kuid on küsitav,
kas ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse
panemine mitte ei lähe ise seatud eesmärgiga
vastuollu ehk siis ei tööta tegelikult
jätkusuutlikkuse põhimõttele vastu. Kui ettevõtja
peab kulutama väga suure osa ressursist andmete
kogumisele, mõõtmisele/hindamisele ja raportite
koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi
innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja
igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see
võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele vägagi
negatiivselt mõjuda. Seda enam, et kehtiv
regulatsioon sisaldab palju nn kabinetis välja
töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu ning
senini puuduvad ka piisavalt ühtsed ja selged
juhised mõõtmiste ja hindamiste teostamiseks.
Seega peavad küll suuremad ettevõtjad andmeid
koguma, mõõtma ja raporteerima, kuid
lõpptulemused ei pruugi tegelikus elus olla
tegelikult võrreldavadki. Ebaselguse ja ebakindluse
üle selles osas on kurtnud kõik ESG praktikud ja
audiitorid, kellega on olnud kokkupuudet.
Arvestatud.
4. Kuivõrd Omnibus I paketi raames tehtud
muudatusettepanekud, mis puudutavad CSDDD-d,
on suunatud halduskoormuse vähendamisele, on
need väga tervitatavad. Seda tänu tähtaegade
edasilükkamisele, kohustatud isikute ringi
vähendamise ja nõuete mahu vähendamisele. See
annab ettevõtjatele rohkem aega regulatiivsete
Arvestatud.
3
nõuete täitmiseks ettevalmistamiseks (mh leidmaks
sobivaid tehnilisi abivahendeid, palkamaks ESG
spetsialiste, töötajate koolitamiseks jne). Samuti
vähendab ettevõtjate halduslikku ning finantsilist
koormust, mis omakorda avaldab positiivset mõju
liikmesriikide ja Euroopa Liidu
konkurentsivõimele, soodustades investeeringuid
ja innovatsiooni, ja võimaldab rohkem panustada
riigikaitse valdkondadesse.
5. Omnibus I paketi raames tehtud CSDDD
muudatused on täielikult kooskõlas ka Eestis
oluliseks poliitiliseks eesmärgiks seatud nn
ülereguleerimise vähendamise/vältimise ja
ettevõtluskeskkonna lihtsustamise põhimõtetega,
kuna need aitavad mh:
Vähendada ettevõtjate regulatiivset ja
finantsilist koormust ning jätta rohkem
võimalusi oma äritegevuse arendamiseks.
Tagada, et regulatsioonide rakendamine
oleks sujuvam, ühetaolisem ja
eesmärgipärasem, mis toetab Eesti
ettevõtlusmaastiku arengut.
Vähendada tarbetuid haldusprotsesse ja
riigi halduskoormust, mis aitaksid tõsta
Eesti kui investeerimissõbraliku riigi
mainet.
Teadmiseks
võetud.
6. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga
tervitatavad ning on mõistetav, et praeguses
olukorras on Euroopale väga vajalik need
võimalikult kiiresti kehtestada, ei tasuks siiski
Omanibus I pakti kehtestamisega ESG valdkonna
regulatiivnõuete ülevaatamist lõpetada. Samuti
tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja-selguse
mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu planeeritust
pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse
ebaselge olukorra tõttu, mille puhul ei saa
välistada, et võib tegelikult juba nt aasta või poole
Arvestatud.
4
aasta pärast selguda, et tegelikult oleks võinud
tähtaegu rohkem edasi lükata (nt Ukraina sõja
jätkudes, kui USA lõpetab Ukraina toetamise vms).
Sellises olukorras ei ole lihtsalt eluliselt mahukate
ESG raportite koostamine mõistlik koht ressursi
kulutamiseks. Kui aga siis teha uus tähtaegade
edasilükkamine, on piisavalt kohusetundlikud
ettevõtjad tegelikult vähemalt osa tööst tõenäoliselt
juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine
teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult
ebaselgeks. Seepärast tasuks kindlasti kaaluda
koheselt pikemate tähtaegade seadmist.
7. Teiseks tasuks pärast kiireloomuliste muudatuste
tegemist allesjäänud ettevõtjate kohustuste ja
kogutavate andmete maht siiski veelkord üle
vaadata. Lõpptulemus peaks olema võimalikult
kompaktne ning keskenduma vaid iga ettevõtja
spetsiifikat arvestades kõige olulisemale. Andmete
mõõtmine ja hindamine tuleks ülesse ehitada
selliselt, et kogutavate andmete pinnalt tehtavad
mõõtmised ja hinnangud oleksid eluliselt ka
ühetaolised ehk siis viiksid tulemuseni, kus
erinevate ettevõtjate lõpp-tulemused oleksid
päriselt ka eluliselt võrreldavad. Praktikute sõnul
see täna selliselt ei ole. Palju on nn halli ala, kus iga
ettevõtja saab valida enda sobivama mõõtmise
vahendi ja viisi, mistõttu eluliselt ei pruugi
tegelikult lõpptulemused võrreldavad ollagi.
Eeltoodu eeldab kindlasti lisaks nõuete mahu
vähendamisele ka selgitavate juhendite koostamist,
millest praegu praktikud puudust tunnevad.
Kuivõrd eeltoodule kulub paratamatult aega, oleks
seda enam mõistlikum tähtajad juba praegu
pikemalt edasi lükata.
Arvestatud.
5
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Eesti Ametiühingute Keskliit
8.
Oleme seisukohal, et nimetatud muudatused
lähevad lihtsast halduskoormuse vähendamisest
palju kaugemale, sest halduskoormuse
vähendamine ei tohiks seadusi nõrgendada vaid
peaks lihtsalt neid ühtlustama, et vabaneda
tarbetust dubleerimisest ja paberimajandusest.
Käesolevate muudatustega ei püüta leida tasakaalu
hoolsuskohustuse täitmise ning ettevõtete vajaduse
vahel tegutseda äritegevuses, mistõttu planeeritud
muudatuste tulemusena väheneb töötingimuste
kaitse ning inimõiguste rikkumise ja
keskkonnakahju vältimine muutub raskemaks.
Tahaplaanile jääb ettevõtete kohustus olla
jätkusuutlik ning vastutada oma tegevuse kahjuliku
mõju eest töötajatele ja keskkonnale.
Teadmiseks võetud. Saab nõustuda, et lihtsustamine võiks tähendada eelkõige tarbetu
koormuse ja nõuete dubleerimise vähendamist.
9. Me toetame Euroopa Komisjoni püüdu vähendada
ettevõtete halduskoormust, kuid oleme seisukohal,
et halduskoormuse vähendamine ei tohi endaga
kaasa tuua direktiivi eesmärkide saavutamata
jäämist.
Vabariigi Valitsuse prioriteet on halduskoormuse ja bürokraatia
vähendamine. CSDDD direktiivi eesmärkide saavutamine on Eesti jaoks
olnud küsitav juba täna kehtiva teksti puhul. Lihtsustamisettepanekud ei
sea ministeeriumi hinnangul direktiivide eesmärkide saavutamist
kuidagi eriliselt ohtu, pigem jätab endiselt küsimuse, kas direktiivi
sellisel kujul üldse tarvis on.
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Eesti Roheline Liikumine
10. Eesti Roheline Liikumine on seisukohal, et kuigi
regulatsioonide lihtsustamisettepanekuid
põhjendatakse läbi konkurentsivõime tõstmise
vajaduse, oleks suurema osa muudatusettepanekute
tegelik mõju järelevalve vähenemine ettevõtete
tegevuse üle.
Teadmiseks võetud.
6
Lihtsustamine ei mõjuta konkurentsivõimet – see
vaid kaitseb vastutustundetuid ettevõtteid
inimõiguste rikkumistest, keskkonna
kahjustamisest ja kliimamuutustega tegelemata
jätmisest tulenevate tagajärgede eest.
11. 1) Täielikule ühtlustamisele kuuluvate nõuete
ringi laiendamine
Meie ettepanek on lükata Omnibus ettepanek
CSDDD artikkel 4 osas tagasi ning pöörduda tagasi
algselt sätestatu juurde. CSDDD on mõeldud
juriidilise baastasemena, mille põhjal liikmesriigid
võivad minna oma regulatsioonides kaugemale –
Omnibus ettepanek seab aga lae, mis on madalam
kehtivatest rahvusvahelistest standarditest nagu
ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted
(UNGP) ja OECD rahvusvaheliste ettevõtete juhis.
Omnibus ettepanek tekitab riski, et standardiks
saab "madalaim ühisnimetaja", mis viib sisulise
rakendamise asemel vaid formaalse linnukeste
märkimiseni.
Kavandatav maksimaalne ühtlustamine vähendab
nii ambitsioonikuse taset kui ka direktiivi tõhusust
võrreldes sellega, mida mõned liikmesriigid
oleksid iseseisvalt rakendanud. Maksimaalne
ühtlustamine sunniks liikmesriike võtma omaks
kõige leebemad reeglid, õõnestades juba kehtivaid
seadusi, mis pakuvad riiklikul tasandil tugevamat
kaitset, eriti sellistes valdkondades nagu
keskkonnakaitse, tööõigused või tarbijakaitse.
Mittearvestatud. Ühtlustamisele kuuluvad nõuded puudutavad hoolsuskohustuse kõige
kesksemaid nõudeid nagu kahjulike mõjude ja potentsiaalsete kahjulike
mõjude kaardistamine, potentsiaalsete kahjulike mõjude ennetamine,
kahjuliku mõju kõrvaldamine ning kaebuste esitamise kord. Kõikide
ülejäänud nõuete puhul on liikmesriikidel võimalik minna rangemaks
direktiivi sätetest.
12. 2) Meie ettepanek on lükata tagasi ettepanek
piirata riskide ja mõju hindamist üksnes otseste
äripartneritega (CSDDD artikkel 8 (b)).
Rahvusvahelised standardid suunavad ettevõtteid,
kuidas hallata keerukaid ülemaailmseid
Mittearvestatud. Ettepaneku tagasilükkamine tähendaks, et Eesti asuks pooldama
ettevõtte kohustust hinnata riske ja hoolsuskohustuse täitmist kõikide
oma äripartnerite puhul, kes kuuluvad CSDDD järgselt defineeritud
tegevuste ahelasse. Paljude tegevuste ahelas olevate äripartnerite suhtes
on ettevõtjal praktikas äärmiselt keeruline hoolsuskohustuse täitmist ja
riskikohti kontrollida, sest see eeldaks suures mahus info kogumist, selle
7
väärtusahelaid läbi laialdase riskide kaardistamise
ning mõjude prioritiseerimise nende tõsiduse ja
tõenäosuse alusel. CSDDD oli kooskõlas selle
lähenemisega, mida paljud ettevõtted on juba üle
kümne aasta rakendanud. Ettevõtete vastutus
negatiivsete mõjude eest tuleneb seosest nende
tegevuse, toodete ja teenustega kogu väärtusahela
ulatuses, mitte mõju tuvastamise lihtsusest või
lähedusest tarneahelas.
Sarnast otseste äripartnerite piiranguga
lähenemisviisi kasutab Saksamaa tarneahelate
hoolsuskohustuse määrus
(Lieferkettensorgfaltspflichtengesetz, LkSG) ning
Saksa ekspertide kogemus on näidanud, et
esimesele tasemele ja otsestele äripartneritele
keskenduvad ettevõtted jätavad tähelepanute kõige
tõsisemad riskid ja rikkumised sügavamal oma
väärtusahelas.
Näiteks uuring „Saksa ettevõtete hoolsuskohustuse
seaduse (LkSG) hindamine tarneahelates:
väikeettevõtjast kakaokasvataja perspektiiv“ toob
välja, et LkSG keskendub ennekõike mõjutatud
jaemüüjatele, šokolaaditootjate äriüksustele ja
esimese taseme tarnijatele, kes asuvad peamiselt
Euroopas. Kuna väikefarmeritest kakaokasvatajad
ei ole enamasti Saksamaa šokolaaditootjate või
jaemüüjate esimese taseme tarnijad nende
ülesvoolu asuva positsiooni tõttu mitmetasandilises
tarneahelas, ei kuulu nad proaktiivsesse
riskijuhtimisse, mida tuleb igal aastal läbi viia.
Piirates ettevõtete hindamiskohustust vaid esimese
taseme äripartneritega, eirab ettepanek tõsiasja, et
enamik inimõiguste rikkumisi ja
keskkonnakahjusid ei toimu Euroopas, kus asuvad
tavaliselt esimese taseme tarnijad, vaid tarneahela
alguses.
hindamist ja seda kõike eeldusel, et äripartnerid oma andmeid jagavad
(millest keeldumisel kohustuks ettevõtja nende suhtes meetmeid
rakendama). Eesti on ka varasemalt olnud seisukohal, et äriühingute
kohustus kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate äriühingute
tegelikku hoolsuskohustuse täitmist ning vastutada nende äriühingute
kohustuste rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades, et
äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli läbiviimiseks terve
ahela lõikes on piiratud.
Kokkuvõttes ei ole veenev, et riskide ja hoolsuskohustuse täitmise
hindamine kogu tegevuste ahela ulatuses võiks praktikas
tõsiseltvõetavat mõju omada, sest ettevõtjatel ei ole lõpuni võimalik
kõige vajaliku kohta oma äripartneritelt tõest infot saada ja selleks kuluv
aeg ja ressurss ei ole proportsioonis kohustuse positiivse mõjuga.
8
Järgnevad lahendused võiks piirata väärtusahelale
riskipõhise lähenemise potentsiaalset kahju:
a) uue artikkel 8 (5) kustutamine
b) järk-järgulise ülemineku toomine uude artiklisse
8 (5): 5. Member States shall ensure that, for the
purposes of the mapping provided for in paragraph
2 point (a) in the first three years of application
companies do next seek to obtain information from
direct business partners with fewer than 500
employees that exceeds the information specified in
the standards for voluntary use referred to in
Article 29a of Directive 2013/34/EU. By way of
derogation to the foregoing sub-paragraph, where
additional information is necessary for the
purposes of the mapping provided for in paragraph
2, point (a), in light of indications of likely adverse
impacts or because the standards do not cover
relevant impacts, and cannot reasonably be
obtained by other means, the company may seek
such information from that business partner.
c) kõrge riskiga sektorite erandi sisse toomine uue
artikkel 8 (5) puhul: 5. Member States shall ensure
that, for the purposes of the mapping provided for
in paragraph 2 point (a) companies do next seek to
obtain information from direct business partners
with fewer than 500 employees that exceeds the
information specified in the standards for
voluntary use referred to in Article 29a of Directive
2013/34/EU.Companies from the following
sectors (take EFRAG high risk sectors list
according to NACE codes) shall be excluded from
this limitation.
9
13. 3) Meie ettepanek on säilitada kohustus
rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri
suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte peatamise
meedet (CSDDD artikkel 10 (6) ja 11 (7)).
Lubades ettevõtetel peatada üksnes lepingud kõrge
riskiga tarnijatega, saavad nad jätkata riskantseid
ärisuhteid ilma vastutust võtmata.
Ärisuhte lõpetamine on viimane abinõu, kuid kui
pikaajalised inimõiguste rikkumised ja
keskkonnakahjud püsivad hoolimata püüdlustest
sellele tähelepanu juhtida, on see nii vajalik kui ka
soovitatav lahendus. UNGP ning OECD suunised
sätestavad selged hoolsuskohustuse nõuded,
rõhutades, et sellistes suhetes jätkamine tähendab
jätkuvat kaasosalust rikkumistes. Ärisuhte
peatamine toimib vastutusmehhanismina, tugevdab
ettevõtte usaldusväärsust ja toetab ülemaailmset
liikumist eetilise äritegevuse suunas.
UNGP põhimõte 13 ja OECD suunised nõuavad, et
ettevõtted väldiksid inimõiguste rikkumiste
põhjustamist või neile kaasaaitamist ning võtaksid
kasutusele meetmeid, kui nad on oma ärisuhete
kaudu rikkumistega seotud. Kui ettevõte ei suuda
olukorda parandada või ei oma piisavat mõjuvõimu
äripartneri (nt tarnija, alltöövõtja või partneri) üle,
on suhte lõpetamine õigustatud ja vajalik samm
kahju jätkumise vältimiseks.
UNGP põhimõte 19 sätestab, et ettevõtted peaksid
kasutama oma mõjuvõimu riskide leevendamiseks.
Kui mõjuvõim on ebapiisav ja seda ei ole võimalik
suurendada, peavad nad suhte vastutustundlikult
lõpetama, mitte jääma kaasosalisteks.
OECD suunised (II peatükk, lõige 12) tunnistavad,
et äritegevuse lõpetamine on vajalik, kui ettevõte ei
Mittearvestatud. Ärisuhte peatamise meede on direktiivis alles. Sõnastusest on
eemaldatud otsene kohustus ärisuhe lõpetada, kuid ettevõtetel ei ole
takistust seda vajadusel siiski teha.
10
suuda tõsiseid inimõiguste või keskkonnariske
ennetada või leevendada viisil, mis vastab
vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele.
Meie ettepanek on ärisuhte lõpetamise kohustuse
eemaldamise asemel tagada, et täpsemad sätted
tugineksid põhjendustele 50 ja 57, et selgitada
olukordi kus on vähene tõenäosus edu saavutada,
näiteks riigi poolt kehtestatud sunnitöö kontekstis,
relvakonflikti või autoritaarse režiimi olukorras.
Selle määratlemiseks võib juhiseid võtta OHCHR-
ilt.
14. 4) „Huvirühmade“ mõiste lihtsustamine
(CSDDD artikkel 3 (1))
Mõjutatud osapoolte ja nende seaduslike esindajate
kaasamine on tõhusa hoolsuskohustuse tagamiseks
ülioluline. UNGP ja OECD suunised rõhutavad, et
huvirühmade kaasamine on hoolsuskohustuse
protsessi keskne osa. Aktiivne huvirühmade
konsultatsioon aitab ettevõtetel paremini tuvastada
inimõiguste rikkumisi ja rakendada sobivaid
meetmeid probleemide lahendamiseks.
Kuigi CSDDD ei ole täielikult kooskõlas
rahvusvaheliste standarditega, mis nõuavad
ettevõtetelt sisulist osapoolte kaasamist kogu
hoolsuskohustuse protsessi vältel, sätestas see
osapoolte kaasamise olulistes hoolsuskohustuse
etappides, sealhulgas ärisuhte lõpetamise ja
järelevalve ajal. Omnibus ettepaneku tulemusel
pole kohustust konsulteerida ametiühingute,
töötajate või kogukonna esindajatega ärisuhte
lõpetamise korral, mis eirab tõsiseid majanduslikke
ja sotsiaalseid tagajärgi, sealhulgas massilise
koondamise ja elatusvahendite kaotuse mõju
kogukondades.
Mittearvestatud. Ebaselge ulatusega määratlustest tekkivate vaidluste ärahoidmine on
oluline kõigi osapoolte halduskoormuse ohjamiseks ja riigi
õigussüsteemile langeva koormuse ärahoidmiseks. Huvigruppide mõiste
määratlemine nende isikute ja ühendustega, keda ettevõtte tegevus
otseselt puudutab, võimaldab kõikidel osapooltel paremini ühetaoliselt
mõista kaasamist vajavate isikute ringi.
11
Osapoolte kaasamine igas hoolsuskohustuse
protsessi etapis oleks kõige tõhusam lähenemine,
suurendades tõenäosust, et ettevõtted suudavad
tuvastada riske, vältida kahju ja rakendada
tõhusamaid kaitsemeetmeid.
Kuna CSDDD ei teinud selget vahet mõjutatud
osapoolte ja teiste osapoolte vahel, jäi oht, et
otseselt mõjutatud isikute kaasamist ei pruugita
prioritiseerida, nagu on nõutud artiklis 13. Selle
riski maandamiseks võib olla kasulik lisada
määratlus „asjakohane”, näiteks lõigu 65 viite all.
Samas on oluline panna tähele, et kui asjakohasuse
määratlemine jääb ettevõtete endi ülesandeks, võib
see vähendada sätte tõhusust.
Soovitame aktsepteerida sõna „asjakohane“
lisamist ainult tingimusel, et asjakohasust
hinnatakse CSDDD lõigu 65 valguses, mis rõhutab,
et tähendusrikas huvirühmade kaasamine peaks
andma põhjalikku teavet, võimaldama pidevat
dialoogi ja toimuma relevantsetel tasanditel.
Samuti on vajalik kõrvaldada kaasamise
takistused, kaitsta osapooli kättemaksu eest ja
arvestada haavatavate rühmade vajadustega,
sealhulgas põlisrahvaste ja inimõiguste kaitsjatega,
nagu on tunnustatud ÜRO deklaratsioonides.
Soovitame lükata tagasi edasised muudatused
artiklis ja naasta algse teksti juurde, mis kohustab
kaasama huvirühmasid ka äritegevuse lõpetamise
ja järelevalve etappidel.
15. 5) Soovitame jätta hoolsuskohustuse täitmise
hindamise ning protsesside uuendamise
sageduse iga-aastaseks (CSDDD artikkel 15)
Hoolsuskohustuse protsesside iga-aastane
järelevalve on oluline, et tagada ettevõtete
Mittearvestatud. Toetame ettevõtete halduskoormuse vähendamist pikendades regulaarse
hindamise sagedust ettevõtte tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja
keskkonnariskide tuvastamiseks, vältimiseks ja lahendamiseks.
Järjepidava hindamise nõuet äriühingutel ei kaotata, vaid regulaarse
hindamise vahemikku pikendatakse.
12
tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja
keskkonnariskide tuvastamine, vältimine ja
lahendamine järjepidevalt. Regulaarne ülevaatus
aitab ettevõtetel jääda vastutavaks, kohaneda uute
riskidega ja ajapikku oma strateegiaid täiustada,
mis omakorda viib inimõiguste ja keskkonnakaitse
parema taseme ja pideva arenguni äritegevuses.
Lubades ettevõtetel oma hoolsuskohustuse
protsessi üle vaadata iga viie aasta tagant, saavad
nad vahepealsel ajal ka teadlikult jätkata
riskantseid tegevusi ja ärisuhteid ilma vastutust
võtmata.
Ka OECD ja UNGPS suuniste järgi on
hoolsuskohustus pidev protsess, mida peab
regulaarselt üle vaatama, et peegeldada muutuvaid
olusid.
Valik põhjused, miks iga-aastane ülevaatamine
meie hinnangul oluline on:
1. Pideva arengu ja kohanemise tagamine –
äritegevus, tarneahelad ja risk
keskkonnale muutuvad ajas. Iga-aastane
ülevaatamine võimaldab ettevõtetel oma
hoolsuskohustuse strateegiad ümber
hinnata ning uute riskidega kohaneda.
2. Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamine
– regulaarne aruandlus hoolsuskohustuse
protsesside kohta tagab, et ettevõtted on
vastutavad huvirühmade, sealhulgas
investorite, regulaatorite ja mõjutatud
kogukondade ees.
3. Huvirühmade usalduse ja kaasamise
võimendamine – tihe monitoorimine
ehitab usaldust töötajate, kogukondade ja
Jätkuvalt peavad ettevõtted täitma hoolsuskohustuse nõudeid ning
samuti viima läbi hindamise varem, kui tegevuses toimuvad olulised
muutused. Seega ettevõtted ei ole vahepealsel perioodil vabastatud
hoolsuskohustuse nõuete täitmisest, vaid põhjalikuma hoolsuskohustuse
täitmise hindamise ja protsesside uuendamise sagedust on pikendatud.
Samas see ei tähenda, et ettevõtted ei või teha sagedamini regulaarset
hindamist.
13
kodanikuühendustega ning võimaldab
pidada sisukat ja mitmepoolselt kasulikku
dialoogi osapoolte vahel.
4. Uute riskide märkamine ja kohanemine –
iga-aastased ülevaated aitavad ettevõtetel
märgata uusi riske, sh nt sunnitöö
kasutamine, metsade üleraie või
ebaeetiliste ärivõtete kasutamine, enne kui
need kasvavad juriidiliseks või
mainekriisiks.
16. 6) Oleme tungivalt vastu ettpanekule kaotada
kohustus täita kliimamuutuste leevendamise
üleminekukava
Ettepanek kaotada kohustus rakendada
kliimamuutuste üleminekukavasid kaotaks kavade
sisulise tõhususe ja muudaks need pelgalt
bürokraatlikuks rohepesuks. See ettepanek tuli
nafta- ja gaasitööstuse poolt ning ei olnud
Komisjoni algses Omnibus ettepanekus, mis näitab
selgelt, et tegu on suurettevõtete lobiga, mis
kahjustab märkimisväärselt Euroopa
kliimaneutraalsuse saavutamise plaani.
Jõustamiskohustuseta on suur risk, et ettevõtete
kliimakohustused muutuvad tühjadeks
lubadusteks, mitte konkreetseteks sammudeks
süsinikuneutraalsuse suunas. See on ohtlik lünk,
mis võimaldab ettevõtetel näida välja nõuetele
vastavad, ilma et nad heitkoguste vähendamisel
tegelikult pingutusi teeksid või edu saavutaksid.
Juhime tähelepanu, et lisandus „including
implementing actions” uuendatud sõnastuses
Artikkel 1 (1) punktis (c) „(c) the obligation for
companies to adopt a transition plan for climate
change mitigation, including implementing actions
Teadmiseks võetud. Pooldame seisukohta, et kliimakava koostamine ja esitamine peaks
olema ettevõtetele täielikult vabatahtlik (see on ka riigi valitsuse
seisukoht), isegi juhul, kui vastavat Euroopa Liidu direktiivi tervikuna
ei muudeta samas suunas. Sellel seisukohal on mitu olulist ja sisulist
argumenti.
- Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid
Euroopa Liidu ja siseriiklikke kliima- ja keskkonnanõudeid,
näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS),
energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia
nõudeid ning teisi keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku
kliimakava lisamine nendele juba olemasolevatele nõuetele
kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis
suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks
õigusselgusetust.
- Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab
kaasa kliimamuutuste leevendamisele või on kooskõlas Pariisi
kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta suutma seda
usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma
juba olemasoleva kestlikkusaruandluse raames. See tagaks
aruandluse kooskõla ja väldiks dubleerimist erinevate
dokumentide vahel.
- Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse
vähenemist, vaid võimaldab suunata ressursse sinna, kus
need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem. Ettevõtted,
kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust
14
which aim to ensure, through best efforts,
compatibility of the business model and of the
strategy of the company with the transition to a
sustainable economy and with the limiting of global
warming to 1,5 oC in line with the Paris
Agreement.’ ei tähenda kohustust neid tegevusi läbi
viia, vaid pelgalt kirjeldada tegevusi oma
üleminekukavas.
Lisaks raskendab üleminekukavade
täitmiskohustuse puudumine reguleerivate
asutuste ja huvirühmade jaoks ettevõtete
tegevusetuse vaidlustamist kliimaeesmärkide
täitmisel.
CSDDD oli oluline algatus kliimakohustuste ja -
eesmärkide seadmisel süsinikumahuka tööstuse
jaoks, mis on sedavõrd olulisem, kuna kõik
tööstusettevõtete poolsed vabatahtlikud
sellesuunalised algatused on järjepidevalt viimasel
aastakümnel läbi kukkunud. On ääretult oluline, et
lisaks riikidele ja üksikisikutele oleks ka ettevõtetel
kohustus oma tegevustega jääda planetaarsete
piiride sisse ning pürgida kliimaneutraalsuse
saavutamise poole.
kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma
tegevusi esile tuua ja neid investoritele, partneritele ning
avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja tõstab
usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks.
17. 7) Ettepanek eemaldada rikkumiste eest
määratavate rahaliste karistuste 5%-line
ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)).
Leiame, et selleks, et direktiiv oleks tõhus, peab
sellel olema piisavalt tõkestav toime, mida saab
saavutada ainult sobilike sanktsioonidega.
Soovitame tagasi lükata ettepaneku eemaldada
rahaline karistus rikkumiste eest ning pöörduda
tagasi algteksti juurde, mis sätestab artiklis 27(4)
maksimaalse rahalise karistuse vähemalt tasemele
5% ettevõtte globaalsest netokäibest.
Mittearvestatud. Tegemist ei ole rahalise karistuse ülemmääraga, vaid maksimaalse
karistusmäära alampiiriga. Eesti ei poolda rahaliste karistuste
maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte ülemaailmsest käibest)
kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine Euroopa
Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu
teada) jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse
üle võtta ja see loob soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei
poolda ka karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete
hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult
kaasa tooks. Vt lähemalt VV seisukohtade seletuskirja p 5.11.
15
18. 8) Soovitame tungivalt mitte eemaldada EL
tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsiooni
(CSDDD artikkel 29).
Leiame, et ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon
on vajalik, kuna:
• Ühtlustatud tsiviilvastutus kogu ELis
tagab, et ohvrite kahju saab hüvitatud ning
ettevõtted vastutusele võetud, kui nad ei
täida hoolsuskohustust ning põhjustavad
oma tegevusega kahju;
• See aitab liikmesriikidel täita nende
rahvusvahelisi inimõigustealaseid
kohustusi;
• See on oluline jõustamismehhanism:
CSDDD ilma ühtlustatud
tsiviilvastutuseta kogu ELis ohustab
tõsiselt direktiivi tõhusust;
• Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsiooni
puudumine tekitab õiguslikku ebakindlust
nii ohvrite kui ka ettevõtete jaoks.
Varasemad kohtuvaidlused näitavad, et
riiklikud tsiviilvastutuse režiimid on
ebapiisavad ja puudulikud, et võtta
ettevõtteid vastutusele inimõiguste
rikkumiste ja keskkonnakahjude eest, mis
toimuvad nende kontserni tegevuses ja
väärtusahelates. Lisaks erinevad
praegused hoolsuskohustuse kohta käivad
õigusraamistikud liikmeseriikides
oluliselt oma lähenemises
tsiviilvastutusele. Artikli 29(1)
kustutamine tooks kaasa erinevad
riiklikud vastutuse korrad ning selline
killustatus moonutaks ettevõtete vahelist
Mittearvestatud. Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon ei ole vajalik, kuna kõikides EL
liikmesriikides on tsiviilõiguslik vastutus reguleeritud. Lisaks on
tsiviilõigusliku vastutusega jätkuvalt seotud murekoht, et direktiivi
lisade põhjal hoolsuskohustuse sisustamine on ebaselge, pole teada,
kuidas saab selle põhjal ettevõtetele selgeid ja arusaadavate piiridega
kohustusi kehtestada. Ebaselge sisuga kohustuse rikkumist on keeruline
tuvastada ja selle eest tsiviilõiguslikku vastutust rakendada on eriti
problemaatiline.
Eesti pooldab tsiviilvastutuse eriregulatsiooni eemaldamist, sest esiteks,
seda ei ole liikmesriikide endi õiguse tõttu tarvis ja teiseks, ebaselge
sisuga hoolsuskohustusele tsiviilvastutuse rakendamist Eesti ei poolda.
16
konkurentsi siseturul, kuna ettevõtted ei
alluks kogu ELis samale vastutuskorrale.
Kuna enamik CSDDD alla kuuluvaid juhtumeid
käsitlevad tõenäoliselt väljaspool ELi toimunud
kahju, ei saaks ühtlustatud tsiviilvastutuse korrata
ohvrid tugineda liikmesriikide õigusele
hoolsuskohustuse, tsiviilvastutuse ja õiguskaitse
kättesaadavuse osas. Selle asemel kohaldataks
kahju toimumise riigi õigust, riskiga, et see võib
olla juhtumi asjaolude jaoks ebapiisav, sest
välisriigi õiguses puuduvad hoolsuskohustuse
standardid või tsiviilvastutuse režiim, mis
adekvaatselt käsitleks inimõiguste rikkumisi
ettevõtete tegevuses.
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
19. Kaubanduskoja hinnangul kaasneb ettevõtjatele
kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi
rakendamisega ebamõistlikult suur koormus ja
kulude kasv, kusjuures osasid kohustusi on
ettevõtjatel äärmiselt keeruline kui mitte võimatu
täita. Seetõttu peame väga positiivseks, et Euroopa
Komisjon on tulnud välja ettepanekutega muuta
direktiivi, et vähendada ettevõtjate koormust.
Teadmiseks võetud.
20. Kaubanduskoja esimene eelistus on see, et
direktiivist tulenevate kestlikkusalaste
hoolsuskohustuste täitmine oleks ettevõtjate jaoks
vabatahtlik. Kui ettevõtja näeb nende kohustuste
täitmisel positiivset mõju või tema
koostööpartnerid, kliendid, tarnijad näevad sellest
positiivset kasu, siis võiks ettevõtjal olla võimalus
vabatahtlikult kestlikkusalaseid hoolsuskohustusi
täita ning sellest ka teistele osapooltele ja
Arvestatud.
17
avalikkusele teada anda. Kui ettevõtja ega teised
osapooled ei pea vajalikuks, et ettevõtja täidab
direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi, siis ei
peaks sundima ettevõtjat lisanduvaid kohustusi
täitma. Seega teeme ettepaneku lisada Eesti
seisukohtadesse põhimõte, et direktiivist tulenevate
kestlikkusalaste hoolsuskohustuste täitmine võiks
olla sõltumata ettevõtja suurusest vabatahtlik.
21. 3. Kui direktiivist tulenevate kohustuste
vabatahtlikuks muutmine ei leia liikmesriikide
hulgas toetust, siis toetame mitmeid Euroopa
Komisjoni muudatusettepanekuid.
a. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut
lükata edasi direktiivi siseriiklikku õigusesse
ülevõtmise tähtaega. Kuigi Euroopa Komisjon
pakub välja, et tähtaega võiks edasi lükata ühe aasta
võrra ja sellega seoses ka järkjärgulist rakendamist
ettevõtjatele, siis Kaubanduskoja hinnangul võiks
tähtaega edasi lükata vähemalt kahe aasta võrra.
See on vajalik olukorras, kus Euroopa Komisjon ei
suuda õigeaegselt välja töötada asjakohaseid
juhiseid. Leiame, et Komisjoni juhised peaksid
olema ettevõtjatele ja liikmesriikidele avalikult
kättesaadavad vähemalt kolm aastat enne seda, kui
ettevõtjad peavad hakkama direktiivist tulenevaid
kohustusi täitma.
b. Kaubanduskoda peab positiivseks
Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille
kohaselt hoolsuskohustuse raames seatav kohustus
hinnata põhjalikult oma äripartnerite protsesside
potentsiaalseid riske piirdub üksnes tegevuste
ahelasse kuuluvate otseste äripartneritega.
Praegune nõue, et ettevõtja peab hindama kõiki
tegevusahelasse jäävaid ettevõtjaid ehk nii otseseid
kui ka kaudseid äripartnereid, on ettevõtjate jaoks
äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka
raskesti teostatav.
c. Toetame muudatusettepanekut piirata info
hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõtjal on õigus
Teadmiseks
võetud/arvestatud.
18
oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise
käigus küsida. See aitab vähendada
halduskoormust eelkõige nende ettevõtjate jaoks,
kes direktiivi kohaselt ei pea täitma
hoolsuskohustusi, aga kellelt nõuab äripartner
sellist teavet.
d. Meie hinnangul on mõistlik Euroopa
Komisjoni ettepanek eemaldada direktiivist
ettevõtja kohustus rakendada kahjuliku tegevusega
äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte
peatamise meedet. Nõustume, et selle nõude
kaotamine vähendab halduskoormust olukorras,
kus on teada, et äripartner maandab lõpuks oma
kahjuliku mõju.
e. Kaubanduskoda toetab ka huvirühmade
mõiste kitsendamist selliselt, et selle alla lähevad
edaspidi üksnes töötajad, nende esindajad ja isikud
ning kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtja
tegevus otseselt rikub. Toetame ka muudatust, et
ettevõtjad peavad kaasama üksnes need
huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased
ehk edaspidi puuduks kohustus kaasata igal ajal
kõikmõeldavaid huvigruppe.
f. Nõustume, et ettevõtjate koormust aitab
vähendada ka muudatusettepanek, mille kohaselt
muutub hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning
protsesside uuendamise sagedus iga-aastasest
kohustusest iga viie aasta tagant täidetavaks
kohustuseks.
g. Peame positiivseks muudatusettepanekut,
jätta direktiivist välja ettevõtja kohustus täita
kliimamuutuste leevendamise üleminekukava.
h. Toetame ettepanekut jätta direktiivist
välja punkt, mille kohaselt kohustub Euroopa
Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande
vajaduse kohta kehtestada täiendavad
hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele.
22.
19
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Ravimi Hulgimüüjate Keskliit
23. Toetame kindlasti algatust pikendada direktiivide
rakendusaja algust nende ettevõtete suhtes, kelle
puhul CSRD direktiivi kohaldumine ei ole veel
alanud ning kõigi CSDDD direktiivi
kohaldamisalasse
kuuluvate ettevõtete suhtes.
Arvestatud.
24. Peame kindlasti oluliseks ka CSRD ja CSDDD
direktiivide nõuete sisulist läbivaatamist ning
minimaalselt nende tõsist kärpimist ja kindlasti
vähemalt teatud osades ka neist loobumist.
Mõistame, et ka selles osas on Euroopa Komisjoni
seatud aja- ja menetlusraam küllaltki kitsas. Samas
on ka komisjon ise märkinud, et CSRD ja CSDDD
direktiivide rakendamise edasilükkamisega tekib
sisunõuete hindamiseks ja kohandamiseks rohkem
ajalist ruumi. Seepärast tundub mõistlik, et nende
osas Eesti ja teiste riikide seisukohtade
kujundamisel jääb ka rohkem aega
ettevõtlusorganisatsioonidele
konkreetsete muudatusettepanekute kohta enda
seisukohtade kujundamiseks ning vajadusel
täiendavate ettepanekute esitamiseks. Kindlasti ei
soovi me näha algatuse pidurdumist, kuid näeme,
siinkohal väärib sisuline töö tegemist ja selleks
vajaliku aja võtmist.
Kuna praegusel juhul on ka CSDDD direktiivi
sisumuutuste kohta arvamuse andmise tähtaeg juba
17.3.2025, siis saame üldistavalt kinnitada, et
kindlasti on tegemist algatustega õiges suunas
ning ERHL neid toetab. Täpsemate hinnangute ja
kommentaaride andmiseks konkreetsete
muudatuste kohta ning tegeliku kindluse saamiseks
selles, et neist muudatustest ka piisab, vajame siiski
rohkem aega.
Teadmiseks võetud.
20
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Eesti Tööandjate Keskliit
25. Direktiivi rakendamise edasilükkamine on igal
juhul oluline ja vajalik.
CSDDD sisu lihtsustamine on vaieldamatult
tervitatav, sest selles toodud nõuded ja nende
rakendamise ulatus muutmata kujul on igale
ettevõttele tohutu koormus ja isegi siis ei ole
kindel, et kogu tarneahel saab nõuetekohaselt
kaetud.
Arvestatud.
26. Tõenäoliselt kõige suurema mõjuga ongi CSDDD
puhul tarneahela hindamise sageduse
lõdvendamine ning tarneahela määratlemine nö.
Tier I e. esmaste tarnijatega, võimaldades laiema
ringi tarnijad sellest välja jätta, kui riskianalüüs
tegelikke või potentsiaalseid mõjusid laiemas
väärtusahelas ei näita. Sellele vaatamata on
CSDDD nõue arvestada võimaliku mõjuga
erinevatele huvigruppidele kogu väärtusahela
ulatuses juhul, kui avastatakse reaalne või
potentsiaalne kahjulik mõju, sh. “üksikisikutele või
kogukondadele, kes on mõjutatud äripartnerite
tootmisüksuste ümbruses tekkivast saastest” või
“põlisrahvaste õigusele maa-, metsa- või
veeressursside kasutamiseks, mida mõjutab
otseselt äripartneri tegevus konkreetses
geograafilises asukohas” (Lisa 2 Algatus nr. 81 lk.
18). Sellise nõude täitmine keerukate tarneahelate
puhul, kus toote (tihti koost, milles on mitmete
erinevate tarnijate poolt toodetud kompnendid
hõlmates väga erinevaid piirkondi üle maailma)
lõpptarbija ei pruugi olla teadlik kõikide tootes
esinevate kompnentide tootmise protsessidest
erakordselt koormav ja äärmuslikul juhul
teostamatu, kuid mille eiramine võib tuua
ettevõttele sanktsioonid. Näitena võib siin tuua
Teadmiseks võetud.
21
akud ja elektriseadmed laiemalt ning nende
toomisel kasutatavad elemendid nagu liitium,
koobalt, nikkel jne. Tõenäoliselt realiseeruvad kõik
eelpooltoodud mõjud nende elementide
kaevanduspiirkondades või töötlemistehaste
ümbruses, mis tähendab, et akude või
elektriseadmete kasutajaettevõte peab veenduma,
et CSDDD nõuded on selles konkreetses asukohas
täidetud, vastasel juhul on oht, et ettevõtte suhtes
rakendatakse sanktsioone vastavalt CSDDD’s
kirjeldatud võimalustele?
27. Samas rõhutatakse siiski (lk. 19 esimene lõik), et
hoolsuskohustus CSDDD mõistes laieneb siiski
ainult esmase ringi tarnijatele (Tier I supplier), v.a.
juhul kui esineb usldusväärne info, et laiemas
tarneahelas esineb kahjulikke mõjusid. Oleme
seisukohal, et sellise väite tõendamiseks või
ümberlükkamiseks on igal juhul vajalikud täpsed
juhised ja kriteeriumid, mis lubavad objektiivselt
hinnata, kas selline mõju laiemas tarneahelas on
tõendatud ning vajab seetõttu ettevõtte täiendavat
hinnangut konkreetsele olukorrale ja vajadusel
täiendavaid samme ettevõtte poolt.
Huvigruppide määratlemine ainult asjakohaste
huvigruppidega on positiivne areng, kuid kindlasti
on siinkohal oluline defineerida “asjakohane”
võimalikult täpselt, et vältida võimalikke
eriarvamusi audiitoritega ja subjetiivseid
hinnanguid. Hoolsuskohustuse täitmisega seotud
meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamise
perioodi pikendamine 1-lt aastalt 5-le on
kahtlemata positiivne areng ja oluline protsessi
lihtsustus. Samas soovime rõhutada, et sarnaselt
muudele riskihindamise protsessidele võiks olla
otstarbekas siduda vastava hindamise teostamise
vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte
tarneahelas või ettevõtte enda tegevuses, mis ei
pruugi olla perioodilised (tõenäoliselt seotud EK
Arvestatud.
22
poolt lubatud juhiste ja praktikate väljaandmisega
vastavalt muudetud CSDDD art. 19(3)).
28. Me ei saa toetada sanktsioonide kehtestamist
CSDDD nõuete rikkumine korral (art. 27(4)), mille
maksimum suurus võib olla kuni 5% ettevõtte
kogukäibest, arvestades eelkõige seda, et rikkumise
tuvastamise aluseks võivad olla subjetiivsed
hinnangud negatiivse mõju ulatuse määratlemisel
või mõjude vähendamiseks rakendatud meetmete
adekvaatsuse hindamisel. Sellise sanktsiooni
rakendamine ei saa tugineda kvalitatiivsetel
kriteeriumitel, mille täitmise või mittetäitmise üle
on võimalik otsustada subjektiivse hinnangu alusel.
Arvestatud.
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Kliimaministeerium
29. 1. Kliimamuutuse leevendamise
üleminekukava rakendamise kohustuse kaotamine
CSDDD.
Ettepanek:
Kliimaministeeriumi ettepanek on teha äriühingute
kestlikkusalase hoolduskohustuse direktiivis
(CSDDD) kliimamuutuste leevendamise
üleminekukava vastu võtmise ja rakendamise nõue
mõlemad vabatahtlikuks. Samuti teeme ettepaneku
läbivalt ühtlustada kliimamuutuste leevendamise
üleminekukava sisulised nõuded kui ka
avalikustamise nõuded kestlikkusaruandluses ja
äriühingute hoolsuskohustuse direktiivis.
Täiendavalt soovime, et jätkuvalt töötaks Euroopa
Komisjon välja ühtsed reeglid üleminekukava
koostamiseks, sest see annab võimaluse
Arvestatud.
23
vabatahtlikult üleminekukava ühtsetel alustel vastu
võtta ja rakendada.
Selgitus:
Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanek on
CSDDD kohaselt kliimamuutuste leevendamise
rakenduskava ainult vastu võtta, kuid kaotatakse
ära kohustus täita. See tekitab hetkel küsitavuse,
kui ettevõttel ei ole kohustus täita sätestatud
meetmeid, et kavas seatud eesmärke saavutada
ning saavutamise tulemuslikkust hinnata, siis mis
reaalne kasu on ettevõttele üleminekukava vastu
võtmisest. Sellisel juhul kaotaks üleminekukavad
sisulise tõhususe. Samuti kestlikkusaruandluse
standardites (ESRS E1-1) on kliimamuutuste
leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue,
mille kohaselt peavad ettevõtted ka lisama
selgituse edusammude kohta üleminekukava
rakendamisel. Siit tekib vastuolu, kui CSDDD
üleminekukava rakendama ei kohusta, aga CSRD
avalikustamisel rakendamisel ülevaadet küsib.
Kuna Omnibus I osas on toodud välja, et ka
suurettevõtete kestlikkusalased standardid (ESRS)
lähevad muutmisele, siis on oluline, et nii
kliimamuutuste leevendamise üleminekukava
sisulised nõuded kui ka avalikustamise nõuded
oleksid ühtlustatud nii CSRD kui CSDDD. Näeme
laiemalt vajadust CSDDD ja CSRD, sh
kestlikkusaruandluse standardite (ESRS)
omavahelisel harmoniseerimisel, st kui CSDDD
muutub üleminekukava vabatahtlikuks, siis peaks
olema ka kestlikkusaruandluses kliimamuutuste
leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue
vabatahtlik. Ainult üleminekukava koostamine,
vastuvõtmine ja avalikustamine on täiendav
koormus ettevõtete jaoks. Seega näeme
rakendamisel olulist rolli nii ettevõtete enda
äristrateegiate kestlikumaks muutumisel kui ka
ettevõtete panustamisel kliimaeesmärkide
24
täitmisesse. Hetkel rakendub kohustus üksikutele
ettevõtetele Eestis, kuid näeme, et vabatahtlikuna
annab see eelise ettevõtetele ning seetõttu võiks
üleminekukava koostamise ja rakendamise
võimalus jääda vabatahtlikuks, kuid ühtsed alused
tuleks luua Euroopa üleselt.
30. 2. Üldine tagasiside lihtsustamise muudatustele
Ettepanek:
Toetame ettevõtete aruandluskohustusega seotud
administratiivse koormuse vähendamise
ettepanekuid, näeme vajadust laiemalt Euroopa
tasandil aruandluskohustuste ühtlustamiseks ning
CSDDD ja CSRD lihtsustamine peaks olema
ühtlustatud ning üksteist toetav.
Selgitus:
Nii CSDDD kliimamuutuste leevendamise
üleminekukava nõuded kui ka väärtusahel peaks
olema kooskõlas ja samadel alustel
kestlikkusaruandlusega. Eesti on ka varasemalt
olnud seisukohal, et äriühingute kohustus
kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate
äriühingute tegelikku hoolsuskohustuse täitmist
ning vastutada nende äriühingute kohustuste
rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades,
et äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli
läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. Seega
lihtsustused on praeguses olukorras Eesti
ettevõtetele vajalikud, kuid see ei tähenda, et
ettevõtted, kellel on võimalus saavad oma
väärtusahelat juhtida laiemas ulatuses ning seda ka
avalikustada. Kui CSDDD muudatuse eesmärk on
leevendada ja kohustus on hinnata ainult
väärtusahela otseste äripartneritega seotud riske,
siis CSRD näeb omakorda ette, et aruande
koostamiseks tuleb hinnata väärtusahela üleselt.
Siin rõhutame jällegi vajadust ühtlustada või teha
selgemaks väärtusahelat puudutav osa, sest
Mittearvestatud/teadmiseks
võetud.
CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise
hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri
üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest.
25
erinevad lähenemised tekitavad ettevõtetes
segadust ning rakendamisel keerukust.
31.
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
32. 1. Ettevõtjate kohustus hinnata otseseid
äripartnereid dubleerib CSRD
nõudeid
Ka CSRD seab kohustuseks ettevõtjatel hinnata
oma väärtusahela ja tarneahela partnereid, sh
veenduda, et kaitstud oleks inimõigused jm
töötajatega seotud õigused, mille kohta on eraldi
standard S2 Väärtusahela töötajad. Kuna CSDDD
seab samad nõuded ja piirid äripartnerite
hindamiseks, mis juba on CSRD’s, siis on
ebaselge, millist lisandväärtust CSDDD
rakendamine pakub. Lähtudes once only põhimõtte
kohaselt peaksid ettevõtted ühte andmekomplekti
esitama ainult ühe korra ning dubleerivat
regulatsiooni ei ole tarvis.
Mittearvestatud. CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise
hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri
üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest.
33. 2. Ettevõtjate võimekus hinnata
otseseid äripartnereid ja saada
sellekohaseid andmed on madal
Hetkel ei ole teada, et ettevõtjatel oleks
andmepõhiseid lahendusi väärtusahela andmete
kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada
paikvaatlusi jm. Väärtusahela andmete kogumine
ja kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse
ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult
kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks
tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL
nõukogu parema õigusloome ehk Better Regulation
töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et
kuna väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel
Arvestatud/teadmiseks võetud.
26
ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja
tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni
kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada
(teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)). Kuid
see praktika ei vasta majanduskabinetis
kokkulepitule, mille kohaselt tuleb aruandluses
kasutada andmepõhiseid lahendusi ja täielikult üle
minna andmepõhisele aruandlusele.
Usaldusväärsed andmed on paremini kätte
saadavad nendest riikidest, kus töötajate õigused on
paremini tagatud. Riikide puhul, kus inimõiguste
rikkumine võib olla probleem, on ka
usaldusväärsete andmete kätte saamine erakordselt
keeruline.
34. 3. Majanduslikud ja administratiivsed
kulud on ebamõistlikult suured
CSDDD rakendamine Eestis nõuab nii ettevõtetelt
kui ka riigiasutustelt ressursse, sealhulgas uute
aruandlussüsteemide loomist. Kui arvestada, et
Eesti ettevõtete arv, keda regulatsioon puudutab,
on väga väike ning et juba kehtiv CSRD täidab
suures osas samu eesmärke, ei ole CSDDD
rakendamine põhjendatud.
Meie ettepanek on tõsiselt analüüsida, mis
lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub ja kas
ettevõtjatel on võimalik nõudeid täita
andmepõhiselt. Esmapilgul tundub, et mitme
ettepaneku tegelik kasu on pigem küsitav. Samuti
ei lahene Eestile olulisemad murekohad plaanitud
ideedega. Seega oleme avatud täiendavatele
lihtsustamisvõimalustele, mis võiksid minna ka
kaugemale komisjoni esitatud ettepanekutest.
Samuti peame väga oluliseks pidevat dialoogi
ettevõtjatega ning andmete koosvõime ära
kasutamist, et lihtsustada info kogumist ning
seeläbi vähendada ettevõtete koormust paremini.
Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete
ühekordse küsimise põhimõttest, tagades et
andmeid on võimalik taas- ja ristkasutada.
Arvestatud.
27
Võrreldes juba rakenduva CSRD’ga on meie
hinnangul lisandväärtus väike ning võiksime
soovitada ka CSDDD’st loobuda.
35.
Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/
Mittearvestatud
Põhjendus
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
36.
Leiame, et halduskoormust vähendavate
muudatuste tegemine regulatsioonides on oluline.
Oleme tutvunud ettevõtete kestlikkusalase
hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD)
muudatusettepanekutega ning peame neid
asjakohasteks ja eesmärgipärasteks. Ettepanekud
vastavad hetke vajadustele vähendada
halduskoormust, millele on oma veebruarikuises
ühispöördumises viidanud ka Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit.
Toetame Omnibus I paketiga tehtud ettepanekut
aruandluskohustuse edasilükkamise kohta.
Ettevõtete jaoks on aruandluse nõuded keerulised
ja laiaulatuslikud, mistõttu vajavad ettevõtjad
rohkem aega, et nõudeid täielikult mõista ja
rakendada. Lisaaeg võimaldab ühtlasi välja töötada
tõhusama aruandlussüsteemi.
Teadmiseks võetud.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|