Kiri

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR

FOREIGN AFFAIRS AND SECURITY POLICY

Brussels, 26.3.2025

JOIN(2025) 130 final

JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND

SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

on the European Preparedness Union Strategy

1

Introduction

Peace and stability are intrinsic to the European project. Yet, Europe faces a new reality,

marked by growing risks and deep uncertainty. Russia’s illegal war of aggression against

Ukraine, rising geopolitical tensions, state-sponsored hybrid and cyberattacks, sabotage

targeting critical assets, foreign information manipulation and interference, and electronic

warfare, have become a permanent feature of today’s reality. This is a wake-up call for Europe.

The COVID -19 pandemic exacerbated pre-existing inequalities and showed that the Union’s

health services and supply chains, including for energy, medical products, food and critical raw

materials, can be profoundly disrupted. In the current context of harsh geopolitical and

economic competition, and conflict, they are increasingly vulnerable to economic manipulation

and coercion.

Moreover, the EU is more and more exposed to the consequences of climate change, continued

environmental degradation and the risk of further pandemics. Europe is the continent that is

heating the fastest. It has experienced devastating natural disasters, from floods to droughts and

forest fires, coastal erosion, heat and cold waves and storms. If not addressed by improving the

structural capacity of our societies to manage risks, the human, economic and social costs of

climate change will only increase in the years to come including growing pressure from the

negative impact of climate change in other parts of the world, for example disruptions in trade

routes and global supply chains. Climate, environment and security are strongly interlinked.

Europe has responded to these crises with unprecedented speed and determination, showing

solidarity and resilience. It has rapidly set up a Health Emergency Preparedness and Response

Authority, developed a policy to jointly procure vaccines against COVID-19 and created the

SURE1 and NextGenerationEU programmes to address its economic and social impact. The

Commission led the way with solutions to alleviate the surge in energy prices and ensure

security of supply including with innovative transport solutions. Millions of Ukrainian refugees

found shelter and hospitality in the EU. European tools like the Union Civil Protection

Mechanism (UCPM) and the EU strategic reserve of European disaster response capabilities

and stockpiles (rescEU) have shown their added value.

None of the major crises of the past years were isolated or short-lived. They are part of a

broader trend driven by long term political, economic, climatic, environmental and

technological changes. Europe cannot afford to remain reactive.

The Niinistö Report on Preparedness and Readiness of the EU2 concluded that strengthening

Europe’s civilian and military preparedness and readiness to address today’s growing

challenges and future crises is a matter of urgency. The report called for a profound change of

mindset and recognised that preparedness is not only a national responsibility but a shared

European endeavour requiring a stronger role for the Union in coordinating and supporting

Member States.3 This Strategy builds on the Niinistö Report and provides an action plan

towards a Preparedness Union.

1 The temporary Support to mitigate Unemployment Risks in and Emergency 2 Safer Together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness 3 This Strategy also builds on the EU Strategic Agenda 2024-2029 and the European Council conclusions of June

2023, March 2024, and December 2024, the Commission Political Guidelines 2024-2029.

2

Why we need a Preparedness Union

Over time, the EU has developed and reinforced its multiple tools to build structural resilience

to tackle some types of risks and to respond to crises in a number of sectors. However,

experience has highlighted a number of shortcomings in the EU preparedness framework.

First, the EU crisis management is mostly reactive, rather than pro-active. This is also due to

an insufficient use of strategic foresight, anticipation, and early warning tools. An integrated

assessment of risks, threats and of their cascading effects, including from outside the Union, is

missing.

Second, the EU crisis management toolbox is fragmented across different institutions, services

and agencies, and suffers from sectoral and cross-border coordination gaps. There is a deficit

in civil-military coordination, and the connection between internal and external EU action

needs to be strengthened.

Third, existing structures and mechanisms at EU level have limits of scale and resources. Crisis

response is driven by a limited whole-of-society engagement, including with the private sector.

There is a lack of flexibility in Union funding mechanisms and insufficient strategic alignment

of national budgets.

The Preparedness Union will bring added value to Member States actions, namely by

complementing national efforts, enhancing coordination and efficiency and fostering a culture

of preparedness and resilience while fully respecting subsidiarity, national competences, and

the specificities of Member States. It supports Member States’ obligation to act in a spirit of

solidarity and help each other in all types of crises, in line with Art 222 TFEU4.

The overall goal of the Preparedness Union is to create a secure and resilient EU with the

capabilities required to anticipate and manage threats and hazards, independently of their nature

or origin, to ensure that European citizens have adequate protection and preparedness, and to

preserve the vital functions of the society in all circumstances. It requires a new preparedness

mindset. Raising awareness and empowering all stakeholders, including citizens, to take care

of their individual and collective preparedness is critical.

A better-prepared Europe requires stronger coordination among Member States, as well as

other stakeholders and international partners, particularly enlargement and neighbourhood

partners, whose preparedness and resilience are critical to our own security. The EU’s research

and innovation sector has an essential contribution to make, allowing continuously adapted,

optimised and state-of-the-art responses to crisis. The research and innovation sector should

invest in awareness and resilience against security risks and hybrid threats, also when

collaborating internationally.

How we build a Preparedness Union

To address the existing shortcomings in the EU action and moving towards a real Preparedness

Union, the Strategy builds on the following principles:

= An integrated all-hazards approach, which covers the full spectrum of natural and

human-induced risks and threats and brings together all the available tools.

= A whole-of-government approach, which brings together all relevant actors, across

all levels of government (local, regional, national, and EU), promotes collaboration,

policy coherence and sharing of resources. It aims to address in a comprehensive

4 “The Union and its Member States shall act jointly in a spirit of solidarity if a Member State is the object of a

terrorist attack or the victim of a natural or man-made disaster (…)”

3

manner increased risks and threats, their interaction, and their cascading effects. It

includes effective cooperation between the civilian and defence authorities, and the

coherent integration of internal and external dimensions.

= A whole-of-society approach, which fosters an inclusive culture of preparedness

and resilience involving citizens, local communities and civil society, businesses and

social partners as well as the scientific and academic communities.

Robust preparedness does not come for free. Investments in preparedness imply costs, but these

are outweighed by the long-term gains in resilience, reduced disruptions, lower recovery

expenditures, and long-term competitiveness. EU-level financing must operate with flexibility,

scalability and be targeted to address all hazards, to allow the Union to act timely and in

solidarity throughout all phases of a crisis, in full respect of the respective responsibilities of

the EU and Member States. In this respect, factoring in preparedness and resilience

considerations in the EU budget programmes from the start, may help reduce vulnerabilities

and exposure to risks, reducing the cost of remedial action.

To build a Preparedness Union in line with those principles, the Strategy builds on the Disaster

Resilience Goals5 to anticipate, prepare, alert, respond and secure. It proposes actions around

the seven areas:

• Foresight and anticipation

• Resilience of vital societal functions

• Population preparedness

• Public-private cooperation

• Civil-military cooperation

• Crisis response coordination

• Resilience through external partnerships

The Strategy sets out 30 key actions addressing one or more objectives under the above areas

and is accompanied by an action plan (see Annex).

This Strategy complements and is complemented by other key EU initiatives, notably the

Internal Security Strategy, the White Paper for European Defence Readiness 2030, the

European Climate Adaptation Plan, the Critical Medicines Act, the Clean Industrial Deal, the

European Ocean Pact, the European Democracy Shield, the Union of Skills, and the Union of

Equality.

1. FORESIGHT AND ANTICIPATION

Time is of essence in acute crises, but also for their anticipation. Strategic foresight, situational

awareness, and early warning are key and must be further strengthened. Early identification of

risks and threats can buy precious time and help avert crises or make it easier to manage them

and minimise their impact. Cross-sectoral EU-level risk assessments, based on evidence,

informed by scientific advice, and accompanied by regular stress tests and threat assessments,

are essential.

5 European Disaster Resilience Goals - European Commission: https://civil-protection-humanitarian-

aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/european-disaster-risk-management/european-disaster-resilience-

goals_en

4

EU capabilities need to include fully interoperable, end-to-end and multi-hazard early-warning

systems, fed by timely and reliable data to better inform decision-makers on risks and their

potential interrelated effects.

An all-hazards approach for pulling together risk and threat assessments needs to provide

actionable insights for decision-making, enabling sustained EU action to deter and respond to

threats more effectively. This must align national and EU-level risk assessments, integrating

data and expert analysis in a cross-sectoral and cross-border approach.

A framework for systematic evaluation, stress tests and training should be the cornerstone of a

culture of continuous improvement. Regular fitness tests of the EU’s crisis-management

mechanisms, tools and instruments need to: (i) ensure their fitness and coherence; (ii) make it

possible to identify best practices as well as gaps and redundancies; and (iii) help maximise

synergies and efficiency.

Key actions

1) Develop an EU comprehensive risks and threats assessment

To ensure a fully integrated approach, the Commission and the High Representative, supported

by EU Agencies, will develop a comprehensive (cross-sector, all-hazards) EU risk and threat

assessment. It will integrate insights from multiple policy areas including internal and external

security and will be based on scientific analysis, EU-funded research and innovation, real-time

early-warning systems, satellite monitoring and geospatial data, such as Copernicus

Emergency Management Service, as well as existing EU-level and national assessments and

business insights. The exercise will streamline reporting obligations, avoiding unnecessary

administrative burdens while improving efficiency. The Single Intelligence Analysis Capacity’

(SIAC) role as the single point of entry for Member States’ intelligence will be essential. SIAC

will be strengthened by the end of 2025 through reinforcements and additional resources, in

line with the Joint Paper of the High Representative and Member States.

This assessment will be presented to the European Parliament and the Council when relevant.

2) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers

The Commission and the High Representative, in cooperation with Member States and with

the support of relevant EU Agencies, will develop a ‘crisis dashboard’, bringing together

sectoral rapid alert systems and improving coordination for decision-makers.

This comprehensive EU risks and threats assessment and the ‘crisis dashboard’ will feed into

the discussions of the College of Commissioners, in particular in a Security College format, to

deepen understanding on Europe’s security and strategic environment and to provide political

steer to the Commission action on preparedness and resilience.

3) Strengthen the Emergency Response Coordination Centre (ERCC)

To be more proactive in managing emergencies and crises, the ERCC will be further equipped

to: (i) produce regular operational-outlook briefings on cross-sectoral, all-hazard risks; (ii)

identify and analyse their cascading effects; and (iii) build scenarios.

4) Develop an EU catalogue for training and a platform for lessons learned

To ensure a coordinated and effective crisis preparedness and response, the Commission and

the High Representative will develop a catalogue of methods and guidelines for Member States

to enhance preparedness training. They will also design a comprehensive and inclusive EU-

wide plan for training and skills development covering security, defence, and crisis

management, to equip professionals, volunteers and decision-makers with the necessary

5

expertise across sectors and Member States. A ‘lessons learned’ exchange platform will be

created at EU level, integrating insights from past crises and exercises into future response

efforts.

5) Establish an EU Earth Observation Governmental Service (EOGS)

The EU will develop an Earth Observation Governmental Service (EOGS) which will notably

provide secure, reliable, timely, persistent and targeted satellite sensing, reinforcing existing

and planned capabilities and building on the long experience of using Copernicus in support of

emergency management and security.

2. RESILIENCE OF VITAL SOCIETAL FUNCTIONS

Vital societal functions are fundamental systems and structures that enable a society to operate,

while safeguarding our societies, economies, cultures, and democratic institutions in any

circumstances. These functions include first and foremost the safety of the EU’s population,

including protection from natural disasters, governmental continuity and decision-making,

democratic processes, social cohesion and economic stability and internal and external security.

They form the foundation of a stable and secure society.

The existing EU legal framework6 covers most of the areas (see graph below) ensuring vital

societal functions. This includes cross cutting crisis legislation as well as sectoral contingency

plans and legislation that increase resilience of our societies such as food security, drinking

water, energy supply, telecommunications and transport, waste management, healthcare

systems, building standards, nature protection, plans for floods, financial services, and others.

6 Such as the Critical Entities Resilience (CER) Directive and the security of network and information systems

(NIS2) Directive, Electricity Regulation, Gas security of supply Regulation, Banking Union, Digital Operational

Resilience Act – DORA, Trans-European Transport Network – TEN-T, European Health Union, Internal Market

Emergency Resilience Act (IMERA).

6

To maintain vital societal functions under all circumstances, an appropriate framework must

be in place: First, the EU must have appropriate tools to protect democratic governance and

decision-making processes, ensuring effective risk mitigation and crisis response at the

European level. Second, the integrity of the Single Market, supported by the free movement of

people, goods, capital, and service and by sound social, economic and fiscal policies, are

essential for economic and financial stability and resilience. Third, the EU must protect the

environment, promote nature-based solutions and sustainable management of natural

resources. Fourth, to strengthen strategic autonomy and reduce vulnerabilities, the EU must

enhance circularity, long-term supply chain security, and resilience to external coercion,

ensuring access to raw materials, essential goods, and critical supplies, and optimise the use of

space assets and services, while investing in research and innovation to sustain industrial

competitiveness and technological leadership.

Key actions

6) Embed preparedness by design into EU policies and actions

Preparedness and security considerations will be integrated and mainstreamed across EU

legislation, policies and programmes. New policies, legislation and programmes will be

prepared or reviewed with a preparedness and security perspective in mind, consistently

identifying potential impacts of the preferred policy option on preparedness and security. This

will be underpinned with regular training for policy makers in the Commission.

Sound economic and social policies coordinated under the European Semester are critical for

resilience and preparedness. When relevant, progress in implementing structural reforms that

are also relevant for preparedness will be assessed in the Semester process. Economic and

social policies that are instrumental for preparedness may be further reflected in Country

7

Specific Recommendations, thus incentivising Member States to deliver and implement those

reforms.

Reducing the related administrative burden and streamlining procedures will facilitate more

agile and effective preparedness actions. The Commission will map out the necessary

simplification actions in consultation with all relevant stakeholders.

The Commission will assess the need and feasibility of an EU Preparedness Law to strengthen

the resilience of the vital societal functions by setting joint standards and measurable long-term

targets.

7) Adopt minimum preparedness requirements

The immediate priority is the urgent and full transposition and implementation of the Union

legal framework, in particular the CER and NIS2 Directives as it will be explained as well in

the upcoming Internal Security Strategy. Based on the implementation of these Directives, the

Commission will assess if additional measures may be necessary.

In parallel, the Commission will engage with Member States to identify further sectors and

services not covered by the current legislation for which there might be a need to act. Based on

this assessment, the Commission will put forward recommendations on minimum preparedness

requirements, including a monitoring mechanism. The latter will align with the Disaster

Resilience Goals and be complementary with the North Atlantic Treaty Organisation’s

(NATO) resilience baseline requirements7.

The EU institutions will take actions to enhance their own internal preparedness, notably by

upgrading secure communications between the EU institutions and Member States.

8) Revise the Union Civil Protection Mechanism

The Commission will revise the legislative framework of the UCPM to further improve the

effectiveness and efficiency in high impact emergencies and crises requiring a robust response

and coordination at European level.

9) Propose an EU Stockpiling Strategy

The Commission will propose an EU-wide stockpiling strategy that will integrate all existing

sectorial stockpiling efforts. It will strengthen access to critical resources across the EU, for

example for emergency and disaster response, medical countermeasures, critical raw materials,

energy equipment, shelter, and potentially agri-food products and water. It intends to combine

centralised EU-level reserves with Member States’ contributions, supported by public-private

partnerships to ensure efficiency, scalability, and cost-effectiveness.

The Commission will also present a Strategy to support medical countermeasures against

public health threats to strengthen the EU’s health security, reinforce EU competitiveness, and

protect the public from cross-border health threats, including chemical, biological, radiological

and nuclear (CBRN) threats. This would be complemented by measures regarding contingency

stocks under the recently proposed Critical Medicines Act.

10) Propose a Climate Adaptation Plan

The Commission will present a European Climate Adaptation Plan to support Member States

in preparing for climate risks and strengthening the resilience of the Union. Building on the

European Climate Risk Assessment, the Plan will embed ‘preparedness by design’ across

relevant EU sector policies and investments and strengthen proactive climate, environment and

7 NATO - Topic: Resilience, civil preparedness and Article 3

8

water risk management across the EU. It will support people, business and policymakers

through the use of common climate reference scenarios.

11) Ensure supply of water and other critical natural resources

Water, soil and other natural resources are crucial not only for food supply, but also for the

well-functioning of our economy. According to the European Central Bank, almost 75% of

bank loans to companies in the euro area are granted to companies that are highly dependent

on at least one ecosystem services, notably on water. The Commission will propose a European

Water Resilience Strategy that will set out a path towards water security and resilience by

ensuring the availability of clean water and better protecting the EU against water-related risks.

It will also promote nature-based solutions to enhance preparedness and resilience including

against natural disasters. As part of an EU bioeconomy strategy and a Circular Economy Act,

the Commission will act to increase circular and biobased materials in our value chains in order

to enhance our independence from imports of critical raw materials.

3. POPULATION PREPAREDNESS

Preparedness is a collective responsibility. Public authorities, media, education, training and

cultural institutions, youth and civil society organisations, social partners, businesses, local

networks and communities, and citizens, from an early age, all play a vital role. Recent

Eurobarometer surveys8 show that in 2024, almost half of Europeans (49%) did not feel well

informed about disaster risks that could affect them and 65% of them need more information

to be able to prepare for disasters or emergencies.

Awareness of risks and threats is essential to ensuring that EU citizens and communities

become active participants in crisis preparedness and response efforts. Inequality is a risk factor

for preparedness. Women and groups in situations of vulnerability, such as children, older

people and persons with disabilities, those facing discrimination, poverty and/or social

exclusion, are disproportionately affected by crises, often exacerbating pre-existing

disadvantages and inequalities. Therefore, equality considerations need to be mainstreamed

throughout preparedness, in line with the Union of Equality framework and in particular the

Roadmap for Women’s Rights. Disinformation and foreign information manipulation and

interference (FIMI) are particularly harmful as they undermine public confidence and can

exacerbate the impact of crises. Similarly, the lack of accessible information erodes societal

preparedness.

A paradigm shift is needed to create a mindset that fosters a culture of preparedness and

resilience.

Foster a culture of inclusive preparedness and intergenerational societal resilience

Preparedness must reach all parts of society. Community building and volunteering should be

supported. Social services and adequate social protection should ensure that no one is left

behind in the preparedness endeavour. Drawing on best practices, including from the Union

Civil Protection Mechanism, the Commission and Member States should encourage self-

reliance, psychological resilience, and ensure an increased individual, intergenerational and

household preparedness.

8 Perceptions of EU crisis management - June 2024

9

The Commission will work towards a European Civil Defence Mechanism9 looking at all facets

of crisis and disaster management to support the further development of societal awareness and

invest in citizens’ risk education.

Empower more resilient citizens

Citizens and communities across the EU must be empowered to access quality and reliable

information, to have the necessary skills to evaluate it, to engage actively to prevent crises, and

to be sufficiently prepared to respond to them. Schools, teachers, youth workers and trainers

play a key role in fostering digital and media literacy and critical thinking, promoting civic

engagement, and teaching democratic citizenship, as underlined in the Union of Skills. Social

partners can contribute decisively to these preparedness efforts, among others by informing

and training workers. To counter foreign information manipulation and disinformation more

systematically, full use should be made of the EU’s FIMI toolbox, the Digital Services Act and

the upcoming European Democracy Shield.

Enhance public warning and crisis communication

EU-wide public-warning, as well as accessible and inclusive crisis communication systems,

both before (risk communication) and during crises (crisis communication), need to be

improved to reach all people under all circumstances regardless of age, language, disability,

legal status, etc. Recent crisis experiences demonstrate the need to target particularly

vulnerable populations, those experiencing discrimination, poverty and social exclusion, and

individuals from other countries (from travellers to seasonal workers and migrants) and the

need to prevent disinformation. Public warning functionality could be developed within the EU

Digital Identity Wallet10 for emergency notifications. This would allow for simple and

authenticated way for governments to communicate directly with citizens, proving warnings

and alerts.

Make available key skills and ensure labour mobility during crises

Effective policies in education and training included for critical functions, as underlined in the

Union of Skills, are essential to ensure that workers have the right competences and can be

mobilised across the EU during emergencies.

The Commission will work with Member States and in cooperation with social partners to: (i)

ensure the availability and mobility of skilled personnel during emergencies, by drawing up

frameworks for the rapid deployment of workers and volunteers across the EU; and (ii) increase

the appeal of career paths in the areas of civil protection, emergency services, including

healthcare, and security.

Key actions

12) Improve early warning systems

The Commission will develop guidelines together with Member States to support their

communication on various risks and situations before and during a crisis, as part of the

PreparEU initiative. The Copernicus Emergency Management Service and the upcoming

9 The notion of a Civil Defence Mechanism is without prejudice to the terminology used by the Member States

for instruments or mechanisms that have comparable content to what is referred to in this Strategy as Civil Defence

Mechanism. 10 The EU Digital Identity Wallets will provide a safe, reliable, and private means of digital identification for

everyone in Europe. Every Member State will provide at least one wallet to all citizens, residents, and businesses

allowing them to prove who they are, and safely store, share and sign important digital documents. The EU digital

wallets will be available on mobile phone apps and other devices as of end of 2026.

10

Galileo Emergency Warning Satellite Service (EWSS) will enable national civil protection

authorities to have timely access to space-based early warning information to disseminate

directly alert messages to the population.

13) Increase awareness about risks and threats

The Commission will propose an annual EU Preparedness Day to recognise efforts of national,

regional and local authorities and communities to enhance preparedness and to raise awareness

for preparedness needs in the population. This will be complemented with other

communication actions such as guidelines on how to communicate on the various risks and

situations, including the needs of vulnerable populations, that will be developed together with

Member States. Awareness-raising programmes, such as citizens panels, the EUvsDisinfo

portal, online campaigns, and toolkits for strategic communication and countering information

manipulation will also be instrumental.

14) Develop guidelines to reach a population self-sufficiency of minimum 72 hours

In case of extreme disruptions, the initial period is the most critical. The Commission will

propose guidelines for Member States to reach population self-sufficiency of at least 72 hours.

As part of the PreparEU initiative, these guidelines will cover the storage of essential supplies,

crisis planning, shelter availability, measures to ensure availability of critical ground and space

and other measures for protecting people, animals, and property in the event of a crisis and will

be accompanied by targeted campaigns and activities. A new EU online platform will provide

citizens and travellers with tailored, accessible information on the risks they may face and

practical steps to mitigate these risks.

15) Include preparedness in school education curricula and training of educational staff

In line with the Union of Skills, the Commission will develop guidelines for curriculum

development , starting by early childhood education, to support the acquisition of basic skills

on preparedness, including media literacy, as a key for active and informed citizenship and

fighting disinformation and information manipulation. Teachers will have access to resources

and professional development opportunities on the European School Education Platform.

16) Promote preparedness in youth programmes

A new preparedness priority will be created in EU youth programmes, such as the European

Solidarity Corps and Erasmus+, to promote preparedness, resilience, participation in

democratic life and civic engagement. This will be based on a bottom-up approach,

encouraging organisations and institutions (universities, schools, vocational education and

training organisations, adult education centres, youth and sport organisations, etc) to apply for

funding.

17) Attract talent to reinforce the EU’s preparedness

Attracting top research talent to Europe is not only an opportunity but a necessity for ensuring

the EU's long-term resilience and preparedness. In this context, the EU will explore urgently

concrete measures to attract researchers.

The EU Talent Pool will facilitate the recruitment of jobseekers from outside the EU, which

could make it easier for skilled workers in critical sectors related to preparedness, where there

are shortages, to apply for jobs in the EU. Talent Partnerships could also be used to target

skilled workers in critical sectors related to preparedness, also investing in related skills in the

partner countries.

11

4. PUBLIC-PRIVATE COOPERATION

Public-private cooperation is a critical pillar of the EU’s preparedness, ensuring that resources,

expertise, and innovation from all sectors are used effectively and efficiently. Farming and

fishing, industry and business have a pivotal role to play in maintaining vital societal functions

and essential services. At the same time, the private sector is increasingly exposed to climate

and environmental risks and their growing costs (e.g., insurance costs, losses of assets and

economic damage due to extreme weather events) and to security threats such as disruption of

supply chains and cyber-attacks. By fostering public-private collaboration, the EU can better

anticipate risks, secure essential supplies and protect its strategic autonomy.

Step up a structured public-private engagement on preparedness

The EU, public authorities and industry should reinforce mechanisms for: (i) targeted, two-way

information sharing; (ii) participation in strategic foresight or anticipatory initiatives; (iii) joint

training; and (iv) coordinated response to crises. Building upon existing arrangements, the EU

should reinforce public-private partnerships, to secure critical supplies and services through

strategic stockpiles, joint procurement, framework contracts, diversification of sources and

circular solutions, reducing risks from global market disruptions and shocks. In addition, public

and private solutions need to be created to cope with the growing challenge of insuring natural

catastrophes in the EU. The insurance protection gap is expected to widen further due to the

increasing risk posed by climate change. The Commission will explore possible solutions to

reduce such insurance protection gap, if necessary by following up on the proposals by the

European Central Bank and European Insurance and Occupational Pensions Authority.

The EU’s existing investment and capacity building programmes should embed preparedness

considerations in their support to businesses and Member States, complementing policy

measures to root preparedness by design in economic decisions

In line with the Union of Skills, the EU needs to promote cooperation between public and

private organisations in strategic sectors such as cybersecurity, ensuring the workforce needs

and educational offer are aligned.

Key actions

18) Establish a public-private Preparedness Task Force

The Commission will create a Preparedness Task Force drawing on the Industrial Forum, the

Enterprise Europe Network, the European clusters network and other existing structures.11 It

will gather key stakeholders from public authorities, industry, business, financial services, the

scientific community, social partners and civil society. The aim of the Task Force is to (i)

cooperate on strengthening the continuity management of vital functions and essential services;

(ii) exchange information on supply-chain vulnerabilities and disruptions; (iii) provide

guidance, frameworks and incentives to help private entities to ensure minimum preparedness

requirements; (iv) coordinate mitigation actions across the critical sectors providing essential

services that ensure the vital societal functions, and (v) support crisis communication efforts.

19) Develop public-private emergency protocols

The Commission, together with Member States, will revise the relevant legislative and

operational frameworks to enable targeted emergency flexibility, both legal and financial,

11 The European Clusters Network is a collaboration of industry clusters across the EU that fosters innovation,

competitiveness, and resilience by connecting businesses, research institutions, and public authorities. It supports

cross-sectoral cooperation, facilitates knowledge exchange, and enhances supply chain security, particularly in

strategic industries.

12

including public-procurement rules where necessary. This will include justified and time-

bound exceptions to ensure the rapid availability of critical materials, goods and services and

secure critical production lines. Through emergency protocols and as part of the Public-Private

Preparedness Task Force, the Commission and Member States will develop a coordinated

preparedness engagement framework of critical private sector actors.

20) Revise the public procurement framework

The Commission will make a proposal to revise the Public Procurement Framework building

on the current framework and lessons learned during past crises, including the COVID-19

experience. The revision will aim to strengthen preparedness, namely by reinforcing security

of supply along key value chains, particularly in times of crises. Already now, specific

provisions for emergency situation are in place; for example, contracting authorities can reduce

deadlines to accelerate procedures.

21) Establish a European Centre of Expertise on Research Security

Research and Innovation (R&I) is particularly vulnerable to foreign interference, security risks

and hybrid threats. In line with the Council recommendation on enhancing research security12,

the Commission will establish a European Centre of Expertise on Research Security that

collects evidence and provides support to Member States and R&I actors.

5. CIVIL-MILITARY COOPERATION

We must prepare for large-scale, cross-sectoral incidents and crises, including the possibility

of armed aggression, affecting one or more Member States. In most crisis scenarios, national

civilian authorities bear primary responsibility. In an increasing number of scenarios (e.g.

health emergencies, extreme weather events, hybrid and cyberattacks), civilian authorities need

military support. In case of armed aggression, armed forces would require civilian support to

ensure the continuous operation of the state and society. Therefore, we need to improve the

interaction between civilian and military actors, without calling into question their respective

competences and in full cooperation with Member States Furthermore, large-scale exercises

are often fragmented and underutilised, and do not consistently involve all relevant civilian and

military stakeholders.

Develop strategic and sustained deterrence

In order to prevent, deter and respond more effectively to security incidents and crises, and

deter malicious actors, the EU needs to use its full spectrum of tools, including: (i) cyber

diplomacy; (ii) FIMI toolbox; (iii) hybrid toolboxes and (iv) space threat response mechanism

architecture; as well as (v) defensive capabilities available to the civilian and military

communities, including when appropriate, proactive defensive measures, in accordance with

the international law.

The High Representative and the Commission will develop strategies to prevent, deter and

respond to specific threat actors targeting the EU through hybrid, cyber and FIMI activities.

Close coordination with NATO13 and other like-minded partners is necessary to increase the

impact and dissuade threat actors.

12 Council Recommendation on enhancing research security: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=OJ:C_202403510. 13 In full respect of the agreed guiding principles of transparency, reciprocity and inclusiveness as well as the

decision-making autonomy and procedures of both organisations.

13

Ensure a closer civil-military interoperability

The EU will further operationalise the Mutual Assistance (Article 42(7) TEU) and Solidarity

(Article 222 TFEU) clauses and strengthen cooperation between the EU and NATO, including

in the event that Article 5 of the North Atlantic Treaty is activated. Furthermore, in order to act

jointly in the spirit of solidarity, as provided for in Art. 222 TFEU, the EU must become able

to deploy all available means and assets in support of Member States. This could include

military resources commonly made available by Member States.

Promote dual-use by design

The EU must integrate dual-use considerations into all of its infrastructure investments and

capability planning (where ‘dual use’ means capable of being used by both military and civilian

bodies), such as military mobility, mass evacuations, secure communications and connectivity,

maritime security, cyber capabilities, and space assets and services. Building on the existing

efforts by the Commission and the European Defence Agency (EDA), the EU should continue

to promote dual-use infrastructure, communication systems, transport assets, equipment,

stockpiles, medical countermeasures, energy supply, and technologies that support both

civilian and military needs.

Key actions

22) Establish comprehensive civil-military preparedness arrangements

The Commission and the High Representative will develop arrangements for civil-military

preparedness, which will clarify roles, responsibilities, and priorities of EU institutions, bodies

and agencies as well as Member States for preparing for and responding to incidents and crises.

This will be complemented by standard operating procedures to reinforce coordination between

EU entities and Member States. It will build on the projects under the Permanent Structured

Cooperation (PESCO), the White Paper for European Defence Readiness 2030, and existing

analysis on resilience and response-capacity gaps under the UCPM and the military Headline

Goal Progress Catalogue. The Commission’s work towards a European Civil Defence

Mechanism will also contribute to those arrangements.

The EU will further strengthen the operational cooperation at staff level with NATO in all crisis

contexts, from hybrid campaigns to armed aggression.

23) Develop standards for civilian-military dual use planning and investment

The Commission and the High Representative in cooperation with the Member States will

identify dual-use infrastructure and assets across Member States to ensure that investments

support civilian resilience, societal security, and military needs in a mutually reinforcing

manner building on military requirements. Additionally, the Commission will define standards

for dual-use actions that are taking into account both civilian and military requirements at their

design and planning phase. The Commission and the High Representative will facilitate that

Member States, when constructing or upgrading infrastructure on the trans-European transport

network, consider the need, relevance and feasibility of going beyond the civilian transport

standards for the purpose of accommodating the weight, size or scale of military transport of

troops and material in accordance with NATO military requirements. Attention will be paid to

the specific requirements and implications under international law, including international

humanitarian law.

The EU will seek to develop and promote technical standards, taking into account existing

NATO standards where applicable, for the design of infrastructure, assets and products with

dual-use potential.

14

24) Organise regular EU exercises to promote comprehensive preparedness

The Commission and the High Representative will organise regular EU-wide comprehensive

and cross-sectoral preparedness exercises. The purpose of these exercises will be to test

decision-making, coordination, and operational responses within the EU and across sectors,

including in the remit of Article 42(7) TEU and Article 222 TFEU. The exercises will also

offer Member States to plug in their national exercises, fostering cross-border collaboration

and aligning efforts. Specific scenario-based exchanges will be organised in the Commission

and the Council, to test and improve the decision-making procedures for complex and major

crises, and to identify structural vulnerabilities. Where relevant, the exercises will include the

private sector and the EU’s international partners.

6. CRISIS RESPONSE

Effective crisis response coordination is vital during emergencies. Over the past decade, a

growing number of EU structures and instruments were established to support Member States

before, during, and after a crisis.

In the Commission, the ERCC already has a central role during crises, natural and human-

induced disasters. In these situations, it supports both the EU institutions and the EU Member

States. The ERCC ensures the 24/7 operational capacity of the UCPM, both in preparedness

and response, and serves the Member States and the EU when Integrated Political Crisis

Response (IPCR) arrangements are activated, or the Solidarity Clause is invoked.

In the EEAS, various mechanisms ensure a coordinated and timely EU response to external

crises and emergencies with an impact on EU security interests. Among these mechanisms, the

Crisis Response Centre (CRC) provides the duty of care for the security of EU staff, business

continuity of Delegations in a crisis, and support to Member States in case of a consular crisis.

It ensures coherence and coordination in information gathering for situational awareness in a

crisis by bringing together all relevant services under the High Representative.

In the Council, IPCR arrangements support coordinated decision-making for major and

complex crises. They facilitate shared situational awareness among Member States and EU

institutions and have shown flexibility and scalability over recent years.

Most of these mechanisms remain rooted in a single policy area whereas crises have become

increasingly intertwined. As a result, there is a need to ensure greater coordination of existing

mechanisms and instruments.

Improve central and cross-sectoral crisis response coordination and capability

The EU needs to reinforce its crisis coordination, building on existing structures. Coordination

mechanisms, such as the IPCR, the Commission’s internal crisis coordination mechanism

ARGUS, its ERCC and the EEAS CRC must be upgraded to face the challenges lying ahead.

Optimising the IPCR arrangements would improve the capacity of the EU and its Member

States to operationalise the Solidarity Clause (Article 222 TFEU), but also simplify its

activation.

The EU must continue to strengthen its response capabilities and strategic crisis reserves,

including stockpiles and deployable assets, to address critical shortages and ensure rapid

response, including to hybrid attacks. This includes secure communication channels, and the

establishment of the European Critical Communication System.

15

Work towards a European Civil Defence Mechanism should further support the strengthening

of cross-sectoral response capabilities. The EU’s external action needs to be linked more

effectively with internal crisis response capabilities.

Key actions

25) Set up an EU crisis coordination hub

The Commission will create an EU crisis coordination hub, building on the structures and the

expertise of the ERCC. The ERCC will continue to carry out its civil protection functions,

which will remain crucial in responding to crises. Its objective is to continue and further upscale

support to Member States in managing the cross-sectoral consequences of crises, based on

reinforced planning and more comprehensive analysis and situational awareness.

The EU crisis coordination hub within the ERCC will have a role both within the Commission

and in supporting interlocutors in Member States, with a focus on anticipating and managing

the consequences of crises across sectors. In order to link external action with internal crisis

response more effectively, the EU crisis coordination hub will closely coordinate with the

EEAS, and in particular with the CRC. Without prejudice to the role of the EEAS, the crisis-

coordination hub will: (i) work towards a common understanding at all levels of crises and

their implications for various sectors and the entire population; (ii) facilitate work across the

sectors by providing crisis-management support to the lead services without taking over

sectoral responsibilities; and (iii) monitor the overall response to crises while ensuring constant

feedback to the Council including through the IPCR.

26) Boost rescEU – EU-level reserve of response capacities

Building on the success of the development of aerial firefighting and other rescEU capacities,

the Commission will secure the maintenance and possible scaling up of its existing capabilities

(aerial firefighting, medical, CBRN, shelters, transport, energy). It will also finalise setting up

a European field hospital. Together with Member States, the Commission will assess the

expansion of these strategic reserves to other types of capacities for which gaps are identified

(e.g. critical infrastructure repair, telecommunications, etc.).

7. RESILIENCE THROUGH EXTERNAL PARTNERSHIPS

The security and resilience of the EU and Member States are increasingly intertwined with

those of our partners, in particular our enlargement and neighbourhood partners, who face a

similar range of global crises and challenges. They are often the target of hybrid and other

hostile activities, including economic coercion from foreign malicious actors, seeking to

weaponise their vulnerabilities and dependencies. Working with our partners to anticipate,

prepare for, prevent and respond to crises is mutually beneficial, an expression of EU solidarity

and fundamental to lower the risk of cascading or spill-over effects for the EU of crises

originating elsewhere.

In an increasingly volatile geopolitical environment, and to tackle global challenges such as

climate change and global health, the EU and Member States should continue to develop and

deepen tailored and mutually beneficial bilateral and plurilateral partnerships including in

particular by strengthening cooperation and supporting EU candidate and neighbouring

countries. The EU should also step up efforts to strengthen effective multilateralism, in

particular in NATO and the United Nations.

Embed resilience and preparedness in the EU’s external action

16

The EU should build mutual resilience with partners in particular to counter increasing hybrid,

foreign information manipulation and interference and cyber threats and in areas such as: (i)

economic security, trade, and investment; (ii) the resilience of societies, the rule of law and

institutions; (iii) cultural heritage; (iv) health security and pandemic preparedness; (v) climate

change and environmental degradation; (vi) energy; (vii) transport and secure supply routes;

(viii) development aid and humanitarian assistance14; and (ix) disaster-risk reduction, disaster

preparedness and anticipatory action. In order to strengthen resilience globally, EU actions

should be aligned with the United Nations Sustainable Development Goals (SDGs) and support

the United Nations (UN) Sendai Framework for Disaster Risk Reduction.

Key actions

27) Advance mutual resilience with candidate countries

The EU will advance mutual resilience with candidate countries, including by associating them

in relevant EU preparedness initiatives and crisis management framework, through the

enlargement policy and in line with the process of their gradual integration. The EU will

reinforce work with these countries in the areas of preparedness, resilience and crisis

management, security and defence, in particular to counter hybrid, FIMI and cyber threats

28) Integrate preparedness and resilience into bilateral partnerships and multilateral

institutions

The EU will use instruments such as Security and Defence Partnerships and Common Security

and Defence Policy missions and operations and to enhance cooperation on preparedness and

resilience with key partner countries and societies. The EU needs to review and reinforce its

crisis communication networks with these partners across the globe to support them in response

to complex crises and emergencies.

Multilateral engagement will be stepped up with international organisations and regional

partners, notably with the UN and its agencies. Cooperation with the UN will include support

for peacekeeping, peacebuilding, conflict prevention, stabilisation and post-conflict recovery

as a means to build resilience in line with the EU-UN Joint Priorities for 2025-2027. Moreover,

the EU will continue to strengthen preparedness through development aid and humanitarian

assistance as a key element to increase resilience of the most vulnerable population and to

address root causes of fragility.

29) Integrate preparedness and resilience into the cooperation with NATO

Preparedness and resilience will be integrated into EU-NATO Structured Dialogues, reciprocal

cross-briefings, and training. Particular attention will be paid to military mobility, climate and

security, emerging disruptive technologies, cyber, space and the defence industry. Staff

exchanges on hybrid and foreign information manipulation and interference, maritime security,

operational cooperation, and capacity building for partners will be used for addressing

preparedness and resilience.

30) Develop mutual resilience through external economic and development policies

The EU will develop mutual resilience with partners and reduce over-dependencies through its

external economic and development policies. This will be supported through key initiatives

such as the Global Gateway, the Neighbourhood, Development and International Cooperation

Instrument (NDICI - Global Europe), Instrument for Pre-Accession III, and the forthcoming

New Pact for the Mediterranean. Diversifying and strengthening the integration of supply and

14 In full respect of its specific mandate, in particular international humanitarian principles and international

humanitarian law.

17

value chains in partner countries through Free Trade Agreements, Clean Trade and Investment

Partnerships, Strategic Partnerships on raw materials, and Digital Partnerships, will also

contribute to this effort.

CONCLUSION AND WAY FORWARD

In a context of increasing human-induced and natural risks and worsening security outlook for

Europe, it is a matter of urgency for the EU and its Member States to strengthen preparedness.

While Member States remain the primary actors in civil protection, preparedness and crisis

response, the Strategy sets out the vision of a Preparedness Union, where EU support will

complement national efforts. Jointly, we will be more effective, more agile, with clear

responsibilities, stronger in anticipation and response across all relevant sectors. Flexible tools

will help Member States respond to unexpected emergencies. The work towards a Preparedness

Union will also contribute to make the EU more inclusive, competitive and prosperous. In this

way, Europe could tap all the benefits of scale and efficiency coming from acting together at

Union level.

The implementation of the Strategy will be regularly monitored. Updates will be regularly

shared with the Council and the European Parliament to track implementation progress.

At the same time, the Commission invites the Council and the European Parliament to work

together with the Commission and the High Representative on the Strategy, and the actions set

out in the Action Plan and to work together to deliver them.

Together we can build a safer, more resilient and secure Europe.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR

FOREIGN AFFAIRS AND SECURITY POLICY

Brussels, 26.3.2025

JOIN(2025) 130 final

ANNEX

ANNEX

to the

JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND

SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

on the European Preparedness Union Strategy

1

Preparedness Union Strategy – Action Plan

To achieve the vision presented in the Preparedness Union Strategy, the Commission, the High

Representative, and Member States should implement the actions listed in this annex. The

actions are listed under each thematic section of the strategy to which they contribute, including

indicative timeline for implementation.

No Action Indicative

Timeline

1. Foresight and anticipation

1. (key action) Develop an EU comprehensive risks and

threats assessment

2026

2. (key action) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers 2025

3. (key action) Strengthen the Emergency Response

Coordination Centre (ERCC)

2025

4. (key action) Develop an EU catalogue for training and a

platform for lessons learned

2025

5. (key action) Establish an EU Earth Observation

Governmental Service (EOGS)

2027

6. Establish a European Crisis Management Platform

(ECMP) that integrates and harmonises existing early warning

systems and other tools and ensure cross-sectoral information

exchange and coordination during emergencies.

2027

7. Develop dedicated threat actor deterrence strategies where

relevant to prevent, deter and respond to specific threat actors

targeting the EU through hybrid activities.

2025

8. Foster the use and integration of the Copernicus

Emergency Management Service (CEMS) on natural hazards

into national planning, monitoring and early-warning systems

2026

9. Step up the monitoring of foreign information

manipulation and interference and disinformation as part of

the upcoming European Democracy Shield, including by

reviewing the level of threats and assessing the evolving risks

of disinformation campaigns.

2025

10. Establish in the Commission an Integrated Security

Operations Centre (ISOC) to monitor, analyse, and mitigate

potential threats to Commission and to secure the continuity of

operations in crisis situations.

2027

2

11. Develop a European Cybersecurity Alert System to enhance

the common cyber threat detection and situation awareness at

European level.

2026

2. Resilience of vital societal functions

12. (key action) Embed preparedness by design into EU

policies and actions

2025

13. (key action) Adopt minimum preparedness requirements 2026

14. (key action) Revise the Union Civil Protection Mechanism 2025

15. (key action) Propose an EU Stockpiling Strategy 2025

16. (key action) Propose a Climate Adaptation Plan 2026

17. (key action) Ensure supply of water and other critical

natural resources

2025

18. Set-up a European Space Shield to better defend the EU and

its Members States’ security interests.

2027

19. Adopt a Strategy to support medical countermeasures. 2025

20. Develop the Union prevention, preparedness, and response

plan for health crises

In line with Reg. 2022/2371, the Commission will publish the

Union prevention, preparedness, and response plan on health

crises in consultation with Member States and the relevant EU

agencies and bodies.

2025

21. Create a platform for demand aggregation and a

matchmaking mechanism for strategic raw materials. As a

second step, complementary to the Critical Raw Materials Act,

set up of a dedicated EU Critical Raw Materials Centre to

jointly purchase raw materials on behalf of interested

companies and in cooperation with the Member States.

2026

22. Propose a Circular Economy Act to boost the demand of

secondary materials and goods and services resulting from

circular economy activities, improve the functioning of the

Single Market for waste and secondary materials, and reduce

the landfilling and incineration of waste.

2026

23. Review the energy security of supply framework to

incorporate the lessons from the invasion of Ukraine, adapt it

to the geopolitical context and deliver a future framework that

is simpler, dynamic and forward-looking.

2026

24. Improve the preparedness and resilience of blue economy

sectors and of coastal communities through the EU Ocean

Pact and the Communication on the resilience of coastal

communities.

2025

3

25. Assess the level of preparedness in financial services,

notably the capacity to ensure the continuity of critical

functions, payments and the funding of the economy under all

circumstances. The report shall identify and map potential

shortcomings and shall be prepared in coordination with

Member States, European Supervisory Authorities, the

European Central Bank, the European Systemic Risk Board,

the Single Resolution Board and the financial services industry.

2025

3. Population Preparedness

26. (key action) Improve early warning systems 2027

27. (key action) Increase awareness about risks and threats 2026

28. (key action) Develop guidelines to reach a population self-

sufficiency of minimum 72 hours

2026

29. (key action) Include preparedness in school education

curricula and training of educational staff

2025

30. (key action) Promote preparedness in youth programmes 2026

31. (key action) Attract talent to reinforce the EU’s

preparedness

2025

32. Expand and optimise relevant services of the Galileo

Emergency Warning Satellite Service (EWSS) to provide

timely and accurate alerts to citizens on imminent risks, threats

and safety measures or during crises.

2026

33. Develop guidelines on how to act in emergencies, adapted

to all types of disability (sensorial, physical, intellectual) and

training of first responders to recognize the type of disability

and how to act accordingly.

2026

34. Step up work on digital and media literacy, including in the

context of the upcoming European Democracy Shield and 2030

Roadmap on the future of digital education and skills to

enhance critical thinking and build resilience against

disinformation and cyber threats from an early age.

2025

35. Introduce a public warning functionality of the EU Digital

Identity Wallets for simple and authenticated way for

governments to communicate directly with citizens during

crises. As part of PreparEU, the platform (website, app, etc)

will provide EU citizens and tourists with information,

warnings and alerts adapted to different risks and threats.

2026

4. Public-Private Cooperation

36. (key action) Establish a public-private preparedness task

force

2026

4

37. (key action) Develop public-private emergency protocols 2027

38. (key action) Revise the public procurement framework 2025

39. (key action) Establish a European Centre of Expertise on

Research Security to invest in the evidence base for

policymaking and create a community of practice across the

EU.

2026

40. Review the EU crisis instruments to assess whether they

should trigger the EU compulsory licensing scheme and,

where relevant to update the list.

2027

41. Develop a tailor-made resilience testing methodology to

assess the preparedness and resilience of Member States’

research and innovation sectors.

2026

42. Organise a Social Partners Preparedness Summit to

enhance involvement of social partners in developing and

implementing initiatives on strengthening preparedness and

exchange good practices

2025

5. Civil-military Cooperation

43. (key action) Establish comprehensive civil-military

preparedness arrangements

2027

44. (key action) Develop standards for civilian-military dual

use planning and investment

2025

45. (key action) Organise regular EU exercises to promote

comprehensive preparedness

2026

46. Launch a platform for the exchange of national best

practices on civil-military interactions and the mutually

supportive use of civil and military assets.

2025

47. Organise regular exercises involving NATO, including under

the EU-NATO Parallel and Coordinated Exercises (PACE)

concept.

2026

6. Crisis Response

48. (key action) Set up an EU crisis coordination hub 2027

49. (key action) Boost rescEU – EU-level reserve of response

capacities

2026

50. Establish a Union crisis management protocol to outline the

roles and responsibilities of the various services, clarify the EU

strategic-level crisis management arrangements (including

IPCR, ARGUS, EEAS CRM, the Solidarity clause activation

and their interaction and reinforce/streamline the effectiveness

of each sectoral crisis plan.

2026

5

51. Adopt guidelines for the ‘stress testing’ of emergency

response and crisis centres across the EU.

2026

52. Propose legal basis for the European Critical

Communication Systems (EUCCS) for cross-border

operations of law enforcement, civil protection, (public) health

authorities, and other public security and public safety

authorities, and support further technical development,

including its link with GOVSATCOM and IRIS2.

2026

53. Review the financial instruments for crisis response to

ensure crisis financing mechanisms are sscalable and can be

adapted to evolving risks and crisis.

2028

54. Mainstream the principle of ‘Preparedness by design’ into

the work of EU Delegations, CSDP Missions and

Operations, and EU Special Representatives. Strengthen the

ability of EU Delegations to support the EU’s diplomatic,

political, operational and consular response to crises more

effectively.

2026

7. Resilience through External Partnerships

55. (key action) Advance mutual resilience with candidate

countries

2025

56. (key action) Integrate preparedness and resilience into

bilateral partnerships and multilateral institutions

2026

57. (key action) Integrate preparedness and resilience into the

cooperation with NATO

2025

58. (key action) Develop mutual resilience through external

economic and development policies

2026

59. Expand a practitioners' network to enhance third countries',

in particular enlargement and neighbouring partners’, resilience

on tackling hybrid, cyber, climate, and FIMI threats.

2025

60. Develop an integrated approach to fragility, ensuring that

humanitarian, development, peace and other policies all work

together to respond to the needs of the most vulnerable and to

better link urgent relief and longer-term solutions, in line with

the EU Integrated Approach to Conflicts and Crises.

2026

61. Strengthen ‘resource diplomacy’ on the EU’s strategic needs

and develop joint strategies with like-minded partners to

diversify supplies of critical assets necessary to ensure EUs

and partner countries’ strategic autonomy and mutual

resilience.

2026

62. Foster cooperation on health security including on One

Health pandemic preparedness, with strategic partners (e.g.,

2026

6

joint projects, training, information for EU Delegations), in

line with the EU Global Health Strategy.

63. Embed preparedness in EU external investments, including

through scaling up implementation of climate adaptation and

resilience projects in partner countries through the Global

Gateway and Team Europe initiatives

2026

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR

FOREIGN AFFAIRS AND SECURITY POLICY

Brussels, 26.3.2025

JOIN(2025) 130 final

ANNEX

ANNEX

to the

JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND

SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS

on the European Preparedness Union Strategy

1

Preparedness Union Strategy – Action Plan

To achieve the vision presented in the Preparedness Union Strategy, the Commission, the High

Representative, and Member States should implement the actions listed in this annex. The

actions are listed under each thematic section of the strategy to which they contribute, including

indicative timeline for implementation.

No Action Indicative

Timeline

1. Foresight and anticipation

1. (key action) Develop an EU comprehensive risks and

threats assessment

2026

2. (key action) Set up a ‘crisis dashboard’ for decision-makers 2025

3. (key action) Strengthen the Emergency Response

Coordination Centre (ERCC)

2025

4. (key action) Develop an EU catalogue for training and a

platform for lessons learned

2025

5. (key action) Establish an EU Earth Observation

Governmental Service (EOGS)

2027

6. Establish a European Crisis Management Platform

(ECMP) that integrates and harmonises existing early warning

systems and other tools and ensure cross-sectoral information

exchange and coordination during emergencies.

2027

7. Develop dedicated threat actor deterrence strategies where

relevant to prevent, deter and respond to specific threat actors

targeting the EU through hybrid activities.

2025

8. Foster the use and integration of the Copernicus

Emergency Management Service (CEMS) on natural hazards

into national planning, monitoring and early-warning systems

2026

9. Step up the monitoring of foreign information

manipulation and interference and disinformation as part of

the upcoming European Democracy Shield, including by

reviewing the level of threats and assessing the evolving risks

of disinformation campaigns.

2025

10. Establish in the Commission an Integrated Security

Operations Centre (ISOC) to monitor, analyse, and mitigate

potential threats to Commission and to secure the continuity of

operations in crisis situations.

2027

2

11. Develop a European Cybersecurity Alert System to enhance

the common cyber threat detection and situation awareness at

European level.

2026

2. Resilience of vital societal functions

12. (key action) Embed preparedness by design into EU

policies and actions

2025

13. (key action) Adopt minimum preparedness requirements 2026

14. (key action) Revise the Union Civil Protection Mechanism 2025

15. (key action) Propose an EU Stockpiling Strategy 2025

16. (key action) Propose a Climate Adaptation Plan 2026

17. (key action) Ensure supply of water and other critical

natural resources

2025

18. Set-up a European Space Shield to better defend the EU and

its Members States’ security interests.

2027

19. Adopt a Strategy to support medical countermeasures. 2025

20. Develop the Union prevention, preparedness, and response

plan for health crises

In line with Reg. 2022/2371, the Commission will publish the

Union prevention, preparedness, and response plan on health

crises in consultation with Member States and the relevant EU

agencies and bodies.

2025

21. Create a platform for demand aggregation and a

matchmaking mechanism for strategic raw materials. As a

second step, complementary to the Critical Raw Materials Act,

set up of a dedicated EU Critical Raw Materials Centre to

jointly purchase raw materials on behalf of interested

companies and in cooperation with the Member States.

2026

22. Propose a Circular Economy Act to boost the demand of

secondary materials and goods and services resulting from

circular economy activities, improve the functioning of the

Single Market for waste and secondary materials, and reduce

the landfilling and incineration of waste.

2026

23. Review the energy security of supply framework to

incorporate the lessons from the invasion of Ukraine, adapt it

to the geopolitical context and deliver a future framework that

is simpler, dynamic and forward-looking.

2026

24. Improve the preparedness and resilience of blue economy

sectors and of coastal communities through the EU Ocean

Pact and the Communication on the resilience of coastal

communities.

2025

3

25. Assess the level of preparedness in financial services,

notably the capacity to ensure the continuity of critical

functions, payments and the funding of the economy under all

circumstances. The report shall identify and map potential

shortcomings and shall be prepared in coordination with

Member States, European Supervisory Authorities, the

European Central Bank, the European Systemic Risk Board,

the Single Resolution Board and the financial services industry.

2025

3. Population Preparedness

26. (key action) Improve early warning systems 2027

27. (key action) Increase awareness about risks and threats 2026

28. (key action) Develop guidelines to reach a population self-

sufficiency of minimum 72 hours

2026

29. (key action) Include preparedness in school education

curricula and training of educational staff

2025

30. (key action) Promote preparedness in youth programmes 2026

31. (key action) Attract talent to reinforce the EU’s

preparedness

2025

32. Expand and optimise relevant services of the Galileo

Emergency Warning Satellite Service (EWSS) to provide

timely and accurate alerts to citizens on imminent risks, threats

and safety measures or during crises.

2026

33. Develop guidelines on how to act in emergencies, adapted

to all types of disability (sensorial, physical, intellectual) and

training of first responders to recognize the type of disability

and how to act accordingly.

2026

34. Step up work on digital and media literacy, including in the

context of the upcoming European Democracy Shield and 2030

Roadmap on the future of digital education and skills to

enhance critical thinking and build resilience against

disinformation and cyber threats from an early age.

2025

35. Introduce a public warning functionality of the EU Digital

Identity Wallets for simple and authenticated way for

governments to communicate directly with citizens during

crises. As part of PreparEU, the platform (website, app, etc)

will provide EU citizens and tourists with information,

warnings and alerts adapted to different risks and threats.

2026

4. Public-Private Cooperation

36. (key action) Establish a public-private preparedness task

force

2026

4

37. (key action) Develop public-private emergency protocols 2027

38. (key action) Revise the public procurement framework 2025

39. (key action) Establish a European Centre of Expertise on

Research Security to invest in the evidence base for

policymaking and create a community of practice across the

EU.

2026

40. Review the EU crisis instruments to assess whether they

should trigger the EU compulsory licensing scheme and,

where relevant to update the list.

2027

41. Develop a tailor-made resilience testing methodology to

assess the preparedness and resilience of Member States’

research and innovation sectors.

2026

42. Organise a Social Partners Preparedness Summit to

enhance involvement of social partners in developing and

implementing initiatives on strengthening preparedness and

exchange good practices

2025

5. Civil-military Cooperation

43. (key action) Establish comprehensive civil-military

preparedness arrangements

2027

44. (key action) Develop standards for civilian-military dual

use planning and investment

2025

45. (key action) Organise regular EU exercises to promote

comprehensive preparedness

2026

46. Launch a platform for the exchange of national best

practices on civil-military interactions and the mutually

supportive use of civil and military assets.

2025

47. Organise regular exercises involving NATO, including under

the EU-NATO Parallel and Coordinated Exercises (PACE)

concept.

2026

6. Crisis Response

48. (key action) Set up an EU crisis coordination hub 2027

49. (key action) Boost rescEU – EU-level reserve of response

capacities

2026

50. Establish a Union crisis management protocol to outline the

roles and responsibilities of the various services, clarify the EU

strategic-level crisis management arrangements (including

IPCR, ARGUS, EEAS CRM, the Solidarity clause activation

and their interaction and reinforce/streamline the effectiveness

of each sectoral crisis plan.

2026

5

51. Adopt guidelines for the ‘stress testing’ of emergency

response and crisis centres across the EU.

2026

52. Propose legal basis for the European Critical

Communication Systems (EUCCS) for cross-border

operations of law enforcement, civil protection, (public) health

authorities, and other public security and public safety

authorities, and support further technical development,

including its link with GOVSATCOM and IRIS2.

2026

53. Review the financial instruments for crisis response to

ensure crisis financing mechanisms are sscalable and can be

adapted to evolving risks and crisis.

2028

54. Mainstream the principle of ‘Preparedness by design’ into

the work of EU Delegations, CSDP Missions and

Operations, and EU Special Representatives. Strengthen the

ability of EU Delegations to support the EU’s diplomatic,

political, operational and consular response to crises more

effectively.

2026

7. Resilience through External Partnerships

55. (key action) Advance mutual resilience with candidate

countries

2025

56. (key action) Integrate preparedness and resilience into

bilateral partnerships and multilateral institutions

2026

57. (key action) Integrate preparedness and resilience into the

cooperation with NATO

2025

58. (key action) Develop mutual resilience through external

economic and development policies

2026

59. Expand a practitioners' network to enhance third countries',

in particular enlargement and neighbouring partners’, resilience

on tackling hybrid, cyber, climate, and FIMI threats.

2025

60. Develop an integrated approach to fragility, ensuring that

humanitarian, development, peace and other policies all work

together to respond to the needs of the most vulnerable and to

better link urgent relief and longer-term solutions, in line with

the EU Integrated Approach to Conflicts and Crises.

2026

61. Strengthen ‘resource diplomacy’ on the EU’s strategic needs

and develop joint strategies with like-minded partners to

diversify supplies of critical assets necessary to ensure EUs

and partner countries’ strategic autonomy and mutual

resilience.

2026

62. Foster cooperation on health security including on One

Health pandemic preparedness, with strategic partners (e.g.,

2026

6

joint projects, training, information for EU Delegations), in

line with the EU Global Health Strategy.

63. Embed preparedness in EU external investments, including

through scaling up implementation of climate adaptation and

resilience projects in partner countries through the Global

Gateway and Team Europe initiatives

2026

ET ET

EUROOPA KOMISJON

LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA

KÕRGE ESINDAJA

Brüssel, 26.3.2025

JOIN(2025) 130 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE,

NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING

REGIOONIDE KOMITEELE

ELi kriisivalmiduse strateegia kohta

1

Sissejuhatus

Rahu ja stabiilsus on Euroopa projekti lahutamatu osa. Paraku seisab Euroopa silmitsi uue

reaalsusega, mida iseloomustavad üha suuremad riskid ja ebakindlus. Venemaa ebaseaduslik

agressioonisõda Ukraina vastu, kasvavad geopoliitilised pinged, riigi toetatavad hübriid- ja

küberründed, kriitilise tähtsusega varade vastu suunatud sabotaaž, välisriigist lähtuvad

infomanipulatsioonid ja sekkumised ning elektrooniline sõjapidamine on muutunud tänapäeva

reaalsuse lahutamatuks osaks. See on Euroopa jaoks häirekell.

COVID-19 pandeemia süvendas juba olemasolevat ebavõrdsust ning näitas, et liidu

tervishoiuteenuseid ja tarneahelaid, sealhulgas energia, meditsiinitoodete, toidu ja kriitilise

tähtsusega toorainete valdkonnas, on võimalik täiesti rivist välja lüüa. Praeguses karmi

geopoliitilise ja majandusliku konkurentsi ja konfliktide tingimustes on need majandusliku

manipuleerimise ja survestamise suhtes aina haavatavamad.

Lisaks mõjutavad ELi üha enam kliimamuutuste tagajärjed, jätkuv keskkonnaseisundi

halvenemine ja uute pandeemiate oht. Euroopa on maailmajagu, kus kliimasoojenemine on

kõige kiirem. Siin on esinenud laastavaid looduskatastroofe, alates üleujutustest kuni põudade

ja metsatulekahjude, rannikuerosiooni, kuuma- ja külmalainete ning tormideni. Kui me oma

ühiskonna struktuurset suutlikkust riske juhtida ei paranda, siis kliimamuutustega seotud inim-

, majanduslikud ja sotsiaalsed kulud järgnevatel aastatel üha suurenevad, samuti kasvab surve,

mis tuleneb kliimamuutuste negatiivsest mõjust mujal maailmas, näiteks häiretest kaubateedel

ja ülemaailmsetes tarneahelates. Kliima, keskkond ja julgeolek on omavahel tihedalt seotud.

Euroopa on reageerinud nendele kriisidele enneolematu kiiruse ja otsusekindlusega, näidates

üles solidaarsust ja vastupanuvõimet. Pandeemia ajal loodi kiiresti ELi tervisealasteks

hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus, töötati välja strateegia COVID-19

vastaste vaktsiinide ühiseks hankimiseks ning loodi TERA1 ja taasterahastu

„NextGenerationEU“ programmid, et tegeleda selle majandusliku ja sotsiaalse mõjuga.

Komisjon töötas välja lahendused energiahindade tõusu leevendamiseks ja varustuskindluse

tagamiseks, sealhulgas uuenduslike transpordilahenduste abil. Miljonid Ukraina pagulased on

leidnud ELis peavarju ja külalislahkust. Euroopa vahendid, nagu liidu elanikkonnakaitse

mehhanism ning ELi katastroofidele reageerimise suutlikkuse ja varude strateegiline reserv

(rescEU), on näidanud oma lisaväärtust.

Mitte ükski viimaste aastate suur kriis ei ole olnud isoleeritud ega lühiajaline. Need on osa

laiemast suundumusest, mida põhjustavad pikaajalised poliitilised, majanduslikud,

klimaatilised, keskkonnaalased ja tehnoloogilised muutused. Euroopa ei saa endale lubada

jääda ainult muutustele reageerijaks.

Niinistö aruandes ELi valmisoleku kohta2 jõuti järeldusele, et Euroopa tsiviil- ja sõjalise

valmisoleku tugevdamine tänapäeva üha kasvavate probleemide ja tulevaste kriisidega

tegelemiseks on kiireloomuline küsimus. Aruandes kutsuti üles muutma põhjalikult mõtteviisi

ja tunnistati, et valmisolek ei ole mitte ainult liikmesriikide vastutus, vaid ka Euroopa ühine

püüdlus, mis eeldab, et liidul oleks liikmesriikide tegevuse koordineerimisel ja toetamisel

suurem roll3. Käesolev strateegia tugineb Niinistö aruandele ja selles esitatakse tegevuskava

kriisivalmiduse liidu loomiseks.

1 Eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu 2 Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine 3 Käesolev strateegia tugineb ka ELi strateegilisele tegevuskavale 2024–2029, Euroopa Ülemkogu 2023. aasta

juuni, 2024. aasta märtsi ja 2024. aasta detsembri järeldustele ning komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistele

suunistele.

2

3

Miks me vajame kriisivalmiduse liitu?

Aja jooksul on EL välja töötanud ja tugevdanud mitmesuguseid vahendeid struktuurse

vastupanuvõime suurendamiseks, et tulla toime teatavat liiki riskidega ja reageerida kriisidele

mitmes sektoris. Kogemused on siiski toonud esile puudusi ELi kriisivalmiduse raamistikus.

Esiteks on ELi kriisiohje enamasti reageeriv, mitte ennetav. Selle põhjuseks on ka

tulevikusuundade strateegilise analüüsi, prognoosimise ja varajase hoiatamise vahendite

ebapiisav kasutamine. Riske, ohtusid ja nende ahelmõju, sealhulgas väljaspool liitu toimuvate

sündmuste mõju, ei hinnata integreeritult.

Teiseks on ELi kriisiohjevahendid killustunud eri institutsioonide, talituste ja asutuste vahel

ning nende valdkondlik ja piiriülene koordineerimine on puudulik. Tsiviil- ja

sõjandusvaldkonna tegevuse koordineerimises on puudujääke ning ELi sise- ja välistegevuse

vahelist seost tuleb tugevdada.

Kolmandaks on olemasolevate ELi tasandi struktuuride ja mehhanismide ulatus ja ressursid

piiratud. Kriisidele reageerimise liikumapanevaks jõuks on kogu ühiskonda, sealhulgas

erasektorit, hõlmav koostöö, mis on aga liiga vähene. Liidu rahastamismehhanismid ei ole

paindlikud ja liikmesriikide eelarved ei ole strateegiliselt piisavalt kooskõlla viidud.

Kriisivalmiduse liit annab liikmesriikide meetmetele lisaväärtust, täiendades liikmesriikide

jõupingutusi, parandades koordineerimist ja tõhusust ning edendades kriisivalmidust ja

vastupanuvõimet, austades samal ajal täielikult subsidiaarsust, riikide pädevusi ja

liikmesriikide eripära. Loodava liiduga toetatakse liikmesriikide kohustust tegutseda

solidaarselt ja aidata üksteist igat liiki kriiside korral kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga

2224.

Kriisivalmiduse liidu üldeesmärk on luua turvaline ja vastupidav EL, millel on vajalik

suutlikkus ennetada ja hallata ohte, olenemata nende olemusest või päritolust, et tagada

Euroopa kodanikele piisav kaitse ja valmisolek ning säilitada ühiskonna elutähtsad

funktsioonid igas olukorras. Selleks on vajalik uus valmisolekut väljendav mõtteviis. Äärmiselt

oluline on suurendada teadlikkust ja kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanike mõjuvõimu, et

nad saaksid hoolitseda oma individuaalse ja kollektiivse valmisoleku eest.

Paremini ettevalmistatud Euroopa vajab tugevamat koordineerimist liikmesriikide ning muude

sidusrühmade ja rahvusvaheliste partnerite, eelkõige laienemis- ja naabruspoliitika partnerite

vahel, kelle valmisolek ja vastupanuvõime on kriitilise tähtsusega ka meie julgeoleku jaoks.

ELi teadusuuringute ja innovatsioonisektor annab olulise panuse, et kriisile reageerimine oleks

pidevalt olukorrale kohandatud, optimeeritud ja tipptasemel. Teadusuuringute ja

innovatsioonisektor peaks investeerima teadlikkusse julgeolekuriskidest ja hübriidohtudest ja

nendega toimetuleku võimesse, seda ka rahvusvahelise koostöö puhul.

Kuidas me loome kriisivalmiduse liidu?

Selleks et kõrvaldada olemasolevad puudused ELi tegevuses ja liikuda tõelise kriisivalmiduse

liidu suunas, tugineb strateegia järgmistele põhimõtetele:

= Integreeritud kõiki ohte hõlmav lähenemisviis, mis katab kõiki looduslikke ja

inimtegevusest tingitud riske ja ohtusid ning koondab kokku kõik olemasolevad

vahendid.

4 „Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse

ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt.“

4

= Kogu valitsemissektorit hõlmav lähenemisviis, mis ühendab kõiki asjaomaseid

osalejaid kõigil valitsustasanditel (kohalik, piirkondlik, riiklik ja ELi tasand) ning

edendab koostööd, poliitika sidusust ja ressursside jagamist. Selle eesmärk on

käsitleda põhjalikult suurenenud riske ja ohte, nende koostoimet ja ahelmõju. See

hõlmab tõhusat koostööd tsiviil- ja kaitsesektori asutuste vahel ning sise- ja

välismõõtme sidusat integreerimist.

= Kogu ühiskonda hõlmav lähenemisviis, mis edendab kaasavat valmisoleku ja

vastupanuvõime kultuuri, ühendades kodanikke, kohalikke kogukondi ja

kodanikuühiskonda, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid ning akadeemilisi ja

teadusringkondi.

Tugevat valmisolekut ei saavutata tasuta. Valmisolekusse tehtavate investeeringutega

kaasnevad kulud, kuid need kaalub pikemas perspektiivis üles vastupanuvõime kasv, häirete ja

taastekulude vähenemine ja konkurentsivõime paranemine. ELi tasandi rahastamine peab

toimima paindlikult ja skaleeritavalt ning see peab võimaldama tegeleda kõikide ohtudega, et

liit saaks tegutseda õigeaegselt ja solidaarselt kriisi kõigis etappides, pidades täielikult kinni

nii oma kui ka liikmesriikide vastavatest kohustustest. Kui võtta ELi eelarveprogrammides

algusest peale arvesse valmisoleku ja vastupanuvõimega seotud kaalutlusi, võib see aidata

vähendada haavatavust ja riskidele avatust ning parandusmeetmete kulusid.

Et luua nende põhimõtetega kooskõlas olev kriisivalmiduse liit, tugineb strateegia viiele

õnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgile5: ennetada, valmistuda, hoiatada, reageerida ja

turvata. Strateegias tehakse ettepanek võtta meetmeid seitsmes valdkonnas:

• Tulevikuanalüüsid ja ennetamine

• Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõime

• Elanikkonna valmisolek

• Avaliku ja erasektori koostöö

• Tsiviil- ja sõjandusvaldkonna koostöö

• Kriisile reageerimise koordineerimine

• Vastupanuvõime välispartnerluste kaudu

Strateegias on esitatud 30 põhimeedet eespool nimetatud valdkondades ühe või mitme

eesmärgi saavutamiseks ning sellele on lisatud tegevuskava (vt lisa).

Käesolev strateegia ja muud olulised ELi algatused, eelkõige sisejulgeoleku strateegia, valge

raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta aastani 2030, Euroopa kliimakohanemise kava,

esmatähtsate ravimite õigusakt, puhta tööstuse kokkulepe, Euroopa ookeanipakt, Euroopa

demokraatia kaitse programm, oskuste liit ja võrdõiguslikkuse liit, täiendavad üksteist

vastastikku.

1. TULEVIKUANALÜÜSID JA ENNETAMINE

Aeg on ülioluline tegur nii ägedate kriiside ohjamise kui ka nende ennetamise seisukohast.

Tulevikusuundade strateegiline analüüs, olukorrateadlikkus ja varajane hoiatamine on

seejuures keskse tähtsusega ning neid tuleb veelgi tugevdada. Riskide ja ohtude varajane

kindlakstegemine võib juurde anda väärtuslikku aega ning aidata kriise ära hoida või

lihtsustada nende ohjamist ja nende mõju minimeerimist. Väga olulised on ELi tasandi

5 Euroopa suurõnnetustele vastupidavusega seotud eesmärgid – Euroopa Komisjon: https://civil-protection-

humanitarian-aid.ec.europa.eu/what/civil-protection/european-disaster-risk-management/european-disaster-

resilience-goals_en

5

valdkondadevahelised riskihindamised, mis põhinevad tõenditel ja teaduslikel nõuannetel ning

millega kaasnevad korrapärased stressitestid ja ohuhinnangud.

EL peab olema muu hulgas varustatud täielikult koostalitlusvõimeliste, terviklike ja mitut ohtu

hõlmavate varajase hoiatamise süsteemidega, mida toetavad õigeaegsed ja usaldusväärsed

andmed, et poliitikakujundajaid riskidest ja nende võimalikust vastastikusest mõjust paremini

teavitada.

Kõiki ohte hõlmav lähenemisviis riski- ja ohuhinnangute koondamiseks peab andma

praktiliselt kasutatavaid teadmisi otsuste tegemiseks, et ELil oleks võimalik võtta järjepidevaid

meetmeid ohtude tõhusamaks ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks. Liikmesriikide ja ELi

tasandi riskihindamised tuleb vastavusse viia, integreerides andmed ja eksperdihinnangud

sektoriülesesse ja piiriülesesse lähenemisviisi.

Pideva täiustamise kultuuri aluseks peaks olema süstemaatilise hindamise, stressitestide ja

koolituse raamistik. ELi kriisiohjemehhanismide ja -vahendite korrapärase toimivuskontrolliga

tuleb: i) tagada nende sobivus ja sidusus; ii) võimaldada kindlaks teha nii parimad tavad kui ka

lüngad ja liiasused ning iii) aidata maksimeerida koostoimet ja tõhusust.

Põhimeetmed

1) Töötada välja ELi põhjalik riski- ja ohuhinnang

Et tagada täielikult integreeritud lähenemisviis, koostavad komisjon ja kõrge esindaja ELi

asutuste toetusel põhjaliku (sektoriülese, kõiki ohte hõlmava) ELi riski- ja ohuhinnangu.

Sellesse koondatakse teadmised mitmest poliitikavaldkonnast, sealhulgas sise- ja

välisjulgeolekust, ning see põhineb teaduslikul analüüsil, ELi rahastatud teadusuuringutel ja

innovatsioonil, reaalajas toimivatel varajase hoiatamise süsteemidel, satelliitseirel ja

georuumilistel andmetel, nagu Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus, samuti

olemasolevatel ELi ja liikmesriikide hinnangutel ja äriteabel. Seeläbi ühtlustatakse

aruandekohustusi, vältides tarbetut halduskoormust ja suurendades samal ajal tõhusust. Ühtse

luureandmete analüüsivõime (SIAC) roll liikmesriikide luureteenistuste ühtse kontaktpunktina

on väga oluline. SIACi tugevdatakse 2025. aasta lõpuks lisaressursside abil kooskõlas kõrge

esindaja ja liikmesriikide ühisdokumendiga.

Hinnang esitatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2) Luua poliitikakujundajatele kriisi tulemustabel

Komisjon ja kõrge esindaja töötavad koostöös liikmesriikidega ja asjaomaste ELi asutuste

toetusel välja kriisi tulemustabeli, mis koondab valdkondlikke kiirhoiatussüsteeme ja parandab

poliitikakujundajate jaoks koordineerimist.

ELi põhjalikku riski- ja ohuhinnangut ning kriisi tulemustabelit kasutatakse volinike

kolleegiumi aruteludes, eelkõige julgeolekukolleegiumi koosseisus, et süvendada arusaamist

Euroopa strateegilisest ja julgeolekukeskkonnast ning anda poliitilisi suuniseid komisjoni

valmisoleku- ja vastupidavusmeetmete rakendamiseks.

3) Tugevdada hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskust (ERCC)

Et ERCC oleks hädaolukordade ja kriiside ohjamisel ennetavam, antakse talle täiendavad

vahendid, et: i) koostada korrapäraseid operatiivseid ülevaateid sektoriüleste ja kõiki ohte

hõlmavate riskide kohta; ii) teha kindlaks nende ahelmõju ja seda analüüsida ning iii) koostada

stsenaariume.

4) Koostada ELi koolituskataloog ja luua platvorm saadud kogemuste vahetamiseks

6

Et tagada koordineeritud ja tõhus kriisivalmidus ja kriisidele reageerimine, koostavad komisjon

ja kõrge esindaja liikmesriikidele kataloogi, mis sisaldab valmisolekukoolituse tõhustamise

meetodeid ja suuniseid. Nad töötavad välja tervikliku ja kaasava kogu ELi hõlmava oskuste

arendamise ja koolitusprogrammi, mis käsitleb julgeolekut, kaitset ja kriisiohjet, et anda kõigis

sektorites ja liikmesriikides spetsialistidele, vabatahtlikele ja poliitikakujundajatele vajalikke

eksperditeadmisi. ELi tasandil luuakse kogemuste vahetamise platvorm, mis lõimib

varasematest kriisidest ja õppustest saadud teadmised tulevastesse reageerimispüüdlustesse.

5) Luua ELi Maa seire valitsustasandi teenus

EL töötab välja Maa seire valitsustasandi teenuse, mis pakub eelkõige turvalist, usaldusväärset,

õigeaegset, püsivat ja sihipärast satelliitseiret, tugevdades olemasolevaid ja kavandatavaid

võimeid ning tuginedes pikaajalistele kogemustele, mis on saadud, kasutades hädaolukordade

ohjamise ja julgeoleku toetamiseks Copernicust.

2. ELUTÄHTSATE ÜHISKONDLIKE FUNKTSIOONIDE VASTUPANUVÕIME

Elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid on põhisüsteemid ja -struktuurid, mis võimaldavad

ühiskonnal tegutseda, kaitstes samal ajal igas olukorras meie elanikkonda, majandust, kultuuri

ja demokraatlikke institutsioone. Nende funktsioonide hulka kuuluvad eelkõige ELi

elanikkonna turvalisus, sealhulgas kaitse loodusõnnetuste eest, valitsuse järjepidevus ja otsuste

tegemine, demokraatlikud protsessid, sotsiaalne ühtekuuluvus ja majanduslik stabiilsus ning

sise- ja välisjulgeolek. Need moodustavad stabiilse ja turvalise ühiskonna aluse.

Praegu kehtiv ELi õigusraamistik6 hõlmab enamikku valdkondi (vt allolev graafik), millega

tagatakse elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid. Sinna kuuluvad valdkonnaülesed kriisialased

õigusaktid, samuti valdkondlikud erandolukorra lahendamise plaanid ja ühiskonna

vastupanuvõimet suurendavad õigusaktid sellistes valdkondades nagu toiduga kindlustatus,

joogivesi, energiavarustus, telekommunikatsioon ja transport, jäätmekäitlus,

tervishoiusüsteemid, ehitusstandardid, looduskaitse, üleujutusriski maandamise kavad,

finantsteenused jne.

6 Näiteks elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiiv ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiv

(küberturvalisuse 2. direktiiv), elektrimäärus, gaasivarustuskindluse määrus, pangandusliit, digitaalse

tegevuskerksuse määrus (DORA), üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), Euroopa terviseliit, siseturu

hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus (IMERA).

7

Et tagada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide toimimine igas olukorras, tuleb kehtestada

asjakohane raamistik. Esiteks peavad ELil olema asjakohased vahendid, et kaitsta

demokraatlikku valitsemistava ja otsustusprotsesse, tagades Euroopa tasandil tõhusa riskide

maandamise ja kriisidele reageerimise. Teiseks on majandusliku ja finantsstabiilsuse ning

vastupanuvõime tagamiseks oluline ühtse turu terviklikkus, mida toetab inimeste, kaupade,

kapitali ja teenuste vaba liikumine ning usaldusväärne sotsiaal-, majandus- ja eelarvepoliitika.

Kolmandaks peab EL kaitsma keskkonda, edendama looduspõhiseid lahendusi ja loodusvarade

säästvat majandamist. Neljandaks peab EL strateegilise autonoomia tugevdamiseks ja

haavatavuse vähendamiseks suurendama ringluspõhisust, pikaajalist tarneahelate turvalisust ja

vastupanuvõimet välisele survestamisele, tagades juurdepääsu toormele, esmatähtsatele

kaupadele ja elutähtsatele varudele, ning optimeerima kosmosevarade ja -teenuste kasutamist,

investeerides samal ajal teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et säilitada tööstuse

konkurentsivõime ja tehnoloogiline juhtpositsioon.

Põhimeetmed

6) Juurutada ELi poliitikas ja meetmetes lõimitud valmisoleku põhimõte

8

Valmisoleku- ja julgeolekukaalutlused integreeritakse ELi õigusaktidesse,

tegevuspõhimõtetesse ja programmidesse. Uute tegevuspõhimõtete, õigusaktide ja

programmide ettevalmistamisel või läbivaatamisel peetakse silmas valmisolekut ja julgeolekut,

tehes järjepidevalt kindlaks eelistatud poliitikavariandi võimaliku mõju valmisolekule ja

julgeolekule. Seda toetatakse komisjoni poliitikakujundajate korrapäraste koolitustega.

Vastupanuvõime ja valmisoleku seisukohast on otsustava tähtsusega usaldusväärne majandus-

ja sotsiaalpoliitika, mida koordineeritakse Euroopa poolaasta raames. Kui see on asjakohane,

hinnatakse Euroopa poolaasta protsessis ka valmisoleku seisukohast oluliste

struktuurireformide rakendamisel tehtud edusamme. Valmisoleku seisukohast olulist

majandus- ja sotsiaalpoliitikat võib kajastada ka riigipõhistes soovitustes, et motiveerida

liikmesriike neid reforme ellu viima ja rakendama.

Sellega seotud halduskoormuse vähendamine ja menetluste ühtlustamine aitab võtta

paindlikumaid ja tulemuslikumaid valmisolekumeetmeid. Komisjon teeb kindlaks vajalikud

lihtsustamismeetmed, konsulteerides kõigi asjaomaste sidusrühmadega.

Komisjon hindab vajadust ja võimalust võtta vastu ELi kriisivalmiduse õigusakt, et tugevdada

elutähtsate ühiskondlike funktsioonide vastupanuvõimet, kehtestades ühised standardid ja

mõõdetavad pikaajalised eesmärgid.

7) Võtta vastu valmisoleku miinimumnõuded

Esmane prioriteet on liidu õigusraamistiku, eelkõige elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse

direktiivi ja küberturvalisuse 2. direktiivi kiire ja täielik ülevõtmine ja rakendamine, nagu seda

selgitatakse ka tulevases sisejulgeoleku strateegias. Nende direktiivide rakendamise põhjal

hindab komisjon, kas on vaja võtta lisameetmeid.

Samal ajal teeb komisjon liikmesriikidega koostööd, et selgitada välja, kas on veel sektoreid ja

teenuseid, mida kehtivad õigusaktid ei hõlma ja mille puhul võib olla vaja tegutseda. Selle

hindamise põhjal esitab komisjon soovitused valmisoleku miinimumnõuete ning

järelevalvemehhanismi kohta. Need on kooskõlas õnnetustele vastupidavusega seotud

eesmärkidega ja täiendavad Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) vastupanuvõime

põhinõudeid7.

ELi institutsioonid võtavad meetmeid oma sisemise valmisoleku parandamiseks, eelkõige

ajakohastades turvalist teabevahetust ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel.

8) Vaadata läbi liidu elanikkonnakaitse mehhanism

Komisjon kavatseb läbi vaadata liidu elanikkonnakaitse mehhanismi õigusraamistiku, et

parandada tegevuse tulemuslikkust ja tõhusust suure mõjuga hädaolukordades ja kriisides, mis

nõuavad Euroopa tasandil jõulist reageerimist ja koordineerimist.

9) Esitada ettepanek ELi varude loomise strateegia kohta

Komisjon kavatseb esitada ettepaneku kogu ELi hõlmava varude loomise strateegia kohta,

millesse koondatakse kõik olemasolevad valdkondlikud varude loomise meetmed. Sellega

parandatakse kõikjal ELis juurdepääsu elutähtsatele ressurssidele, milleks on näiteks vahendid

hädaolukordadele ja katastroofidele reageerimiseks, meditsiinilised vastumeetmed, kriitilise

tähtsusega tooraine, energiaseadmed ja peavari ning võimalik, et ka põllumajanduslikud

toiduained ja vesi. Strateegia eesmärk on ühendada ELi tasandi tsentraliseeritud reservid ja

liikmesriikide panus, mida toetavad avaliku ja erasektori partnerlused, et tagada tõhusus,

skaleeritavus ja kulutasuvus.

7 NATO - Topic: Resilience, civil preparedness and Article 3

9

Komisjon esitab ka strateegia rahvatervise ohtude vastu suunatud meditsiiniliste

vastumeetmete toetamiseks, et tugevdada ELi terviseturvet ja konkurentsivõimet ning kaitsta

üldsust piiriüleste terviseohtude, sealhulgas keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja

tuumaohtude (KBRT) eest. Seda täiendaksid hiljuti esitatud esmatähtsate ravimite õigusakti

kohased meetmed, mis on seotud ettenägematuteks juhtudeks loodavate varudega.

10) Esitada ettepanek Euroopa kliimakohanemise kava kohta

Komisjon esitab Euroopa kliimakohanemise kava, et toetada liikmesriike kliimariskideks

valmistumisel ja liidu vastupanuvõime tugevdamisel. Tuginedes Euroopa kliimariskide

hindamisele, juurutatakse kavaga asjaomastes ELi valdkondlikes poliitikameetmetes ja

investeeringutes lõimitud valmisoleku põhimõte ning tugevdatakse kliima-, keskkonna- ja

veeriskide ennetavat juhtimist kogu ELis. Sellega toetatakse inimesi, ettevõtjaid ja

poliitikakujundajaid, kasutades ühiseid kliimaalaseid võrdlusstsenaariume.

11) Tagada vee ja muude elutähtsate loodusvarade piisavus

Vesi, muld ja muud loodusvarad on üliolulised mitte ainult toiduga varustamise, vaid ka

majanduse hea toimimise seisukohast. Euroopa Keskpanga andmetel on peaaegu 75 % euroalal

ettevõtjatele antud pangalaenudest läinud ettevõtetele, kes sõltuvad suurel määral vähemalt

ühest ökosüsteemiteenusest, peamiselt veest. Komisjon teeb ettepaneku Euroopa

veemajanduse kriisivalmiduse strateegia kohta, milles nähakse ette sammud veega

kindlustatuse ja veemajanduse kriisivalmiduse saavutamiseks, tagades puhta vee

kättesaadavuse ja kaitstes ELi paremini veega seotud riskide eest. Samuti edendatakse

strateegiaga looduspõhiseid lahendusi, et suurendada valmisolekut ja vastupanuvõimet,

sealhulgas loodusõnnetuste suhtes. Osana ELi biomajanduse strateegiast ja ringmajanduse

määrusest võtab komisjon meetmeid, et suurendada ringmajanduse ja bioressursipõhiste

materjalide osakaalu väärtusahelates ja muuta liit seeläbi kriitilise tähtsusega toorainete

impordist vähem sõltuvaks.

3. ELANIKKONNA VALMISOLEK

Valmisolek on ühine vastutus. Selles on võrdselt oluline roll nii ametiasutustel, meedial,

haridus-, koolitus- ja kultuuriasutustel, noorte- ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel,

sotsiaalpartneritel, äriühingutel, kohalikel võrgustikel ja kogukondadel kui ka kodanikel (juba

varasest east peale). Hiljutiste Eurobaromeetri uuringute8 kohaselt tundsid 2024. aastal peaaegu

pooled eurooplastest (49 %), et nad ei ole neid mõjutada võivatest katastroofiohtudest hästi

informeeritud; 65 % vastanutest leidis, et nad vajavad katastroofideks ja hädaolukordadeks

valmistumiseks rohkem teavet.

Teadlikkus riskidest ja ohtudest on oluline selleks, et tagada ELi kodanike ja kogukondade

aktiivne osalemine kriisivalmiduses ja kriisile reageerimises. Ebavõrdsus on valmisoleku

seisukohast riskifaktor. Kriisidel on ebaproportsionaalselt suur mõju naistele ja haavatavas

olukorras olevatele rühmadele, nagu lapsed, eakad ja puudega inimesed ning

diskrimineerimise, vaesuse ja/või sotsiaalse tõrjutuse all kannatavad inimesed. Sageli

halvendavad kriisid juba algselt ebasoodsaid tegureid ja ebavõrdsust veelgi. Seetõttu tuleb

kooskõlas võrdõiguslikkuse liidu raamistiku ja eelkõige naiste õiguste tegevuskavaga võrdsuse

aspekti valmisoleku puhul laiemalt arvesse võtta. Eriti kahjulik on desinformatsioon ja

välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised, kuna need õõnestavad üldsuse

8 Seisukohad ELi kriisiohje kohta – 2024. aasta juuni.

10

usaldust ja võivad kriiside mõju süvendada. Ühiskondlikku valmisolekut vähendab ka

kättesaadava teabe nappus.

Valmisoleku ja vastupanuvõime kultuuri edendamiseks on vaja muuta mõtteviisi.

Edendada kaasava valmisoleku ja ühiskonna põlvkondadevahelise vastupanuvõime kultuuri

Valmisolek tuleb saavutada kõigis ühiskonnakihtides. Toetada tuleks kogukondade loomist ja

vabatahtlikku tegevust. Sotsiaalteenuste ja piisava sotsiaalkaitsega tuleks tagada, et kedagi ei

jäeta valmisoleku nimel tegutsedes kõrvale. Komisjon ja liikmesriigid peaksid parimatele

tavadele, sealhulgas liidu elanikkonnakaitse mehhanismist saadud kogemustele toetudes

soodustama iseseisvat toimetulekut ja psühholoogilist vastupidavust ning tagama üksikisikute,

eri põlvkondade ja majapidamiste parema valmisoleku.

Komisjonil on kavas luua Euroopa elanikkonnakaitse mehhanism,9 mille eesmärk on võtta

arvesse kriisi- ja katastroofiohje kõiki tahke, et toetada ühiskonna teadlikkuse parandamist ja

investeerida kodanike riskikoolitusse.

Anda kodanikele võimalus oma vastupidavust suurendada

Kodanikele ja kogukondadele kõikjal ELis tuleb anda võimalus saada kvaliteetset ja

usaldusväärset teavet ning vajalikud oskused saadud teabe hindamiseks, samuti võimalused

kriiside ennetamises aktiivselt osaleda ja olla piisavalt valmis neile reageerima. Vastavalt

oskuste liidu algatuses rõhutatule on koolidel, õpetajatel, noorsootöötajatel ja treeneritel oluline

roll digikirjaoskuse, meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamisel ning

kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku kodakondsuse edendamisel. Valmisoleku saavutamisele

saavad otsustavalt kaasa aidata sotsiaalpartnerid, muu hulgas töötajate teavitamise ja

koolitamise kaudu. Selleks et välisriigist lähtuvatele infomanipulatsioonidele ja

desinformatsioonile süsteemsemalt vastu seista, tuleks täiel määral ära kasutada välisriigist

lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastast meetmekogumit, digiteenuste määrust

ja kavandatavat Euroopa demokraatia kaitse programmi.

Tõhustada üldsuse hoiatamist ja kriisikommunikatsiooni

Üldsuse ELi-ülese hoiatamise ning kättesaadava ja kaasava kriisikommunikatsiooni süsteeme

nii enne kriisi (riskikommunikatsioon) kui ka kriisi ajal (kriisikommunikatsioon) tuleb

tõhustada, et jõuda mis tahes olukorras kõigi inimesteni, olenemata nende vanusest, keelest,

puudest, õiguslikust olukorrast jne. Hiljutised kriisikogemused osutavad vajadusele

keskenduda eelkõige haavatavatele elanikkonnarühmadele, diskrimineerimise, vaesuse ja

sotsiaalse tõrjutuse all kannatavatele isikutele ning muudest riikidest pärit isikutele (alates

reisijatest kuni hooajatöötajate ja rändajateni), ning vajadusele ennetada desinformatsiooni.

Üldsuse hoiatamise funktsiooni saaks arendada ELi digiidentiteedikukru10 raames

hädaabiteadete saatmiseks. See annaks valitsustele võimaluse suhelda kodanikega otse, lihtsal

ja autenditud viisil ning saata neile hoiatusteateid ja märguandeid.

Teha kättesaadavaks põhioskused ja tagada kriiside ajal töötajate liikuvus

9 Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi mõiste ei mõjuta terminoloogiat, mida liikmesriigid kasutavad

vahendite või mehhanismide kohta, mille sisu on võrreldav käesolevas strateegias elanikkonnakaitse

mehhanismiks nimetatud mehhanismi omaga. 10 ELi digiidentiteedikukruga luuakse Euroopas kõigile turvaline, usaldusväärne ja privaatsust säilitav võimalus

enda digitaalseks tuvastamiseks. Kõik liikmesriigid annavad kõigi kodanike, residentide ja äriühingute kasutusse

vähemalt ühe digiidentiteedikukru, mis võimaldab neil oma identiteeti tõendada ning olulisi digitaalseid

dokumente turvaliselt talletada, jagada ja allkirjastada. ELi digiidentiteedikukruid saab mobiiltelefonirakendustes

ja muudes seadmetes kasutama hakata alates 2026. aasta lõpust.

11

Nagu on rõhutatud oskuste liidu algatuses, on kriitilisi töökohti käsitlevad hariduse ja koolituse

alased tulemuslikud tegevuspõhimõtted väga olulised, et töötajatel oleksid õiged pädevused ja

neid oleks võimalik hädaolukorras ELi-üleselt rakendada.

Komisjon teeb koostöös liikmesriikide ja sotsiaalpartneritega järgmist: i) tagab

hädaolukordades oskustööliste kättesaadavuse ja liikuvuse, koostades selleks ELi-ülesed

töötajate ja vabatahtlike kiire lähetamise raamistikud, ning ii) suurendab elanikkonnakaitse,

hädaabiteenistuste (sealhulgas tervishoiuteenuste) ja julgeoleku valdkonna karjäärivõimaluste

atraktiivsust.

Põhimeetmed

12) Tõhustada varajase hoiatamise süsteeme

Komisjon töötab osana „PreparEU“ algatusest koos liikmesriikidega välja suunised, millega

toetatakse liikmesriike eri riskidest ja olukordadest teavitamisel nii enne kriisi kui ka kriisi ajal.

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenus ja kavandatav Galileo hädaolukorrast hoiatamise

satelliitteenus (EWSS) võimaldab liikmesriikide elanikkonnakaitseasutustel pääseda kiiresti

ligi kosmosepõhisele varajase hoiatamise teabele, et saata elanikkonnale otse häiresõnumeid.

13) Suurendada teadlikkust riskidest ja ohtudest

Komisjon teeb ettepaneku korraldada ELis iga-aastast valmisoleku päeva, et tunnustada

riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste ja kogukondade tööd valmisoleku suurendamisel ja

parandada elanikkonna teadlikkust valmisoleku vajalikkusest. Seda täiendavad muud

teabevahetusmeetmed, nagu koos liikmesriikidega eri riskidest ja olukordadest teavitamise

kohta koostatavad suunised, mis hõlmavad ka haavatavate elanikkonnarühmade vajadusi.

Olulised on ka teadlikkuse suurendamise programmid, nagu kodanike paneelarutelud,

EUvsDisinfo portaal, veebikampaaniad ning strateegilise kommunikatsiooni ja

infomanipulatsioonidele vastuseismise töövahendid.

14) Töötada välja suunised selleks, et elanikkond saaks vähemalt 72 tundi iseseisvalt

hakkama

Ekstreemsete olukordade korral on kõige kriitilisem esialgne ajavahemik. Komisjon pakub

liikmesriikidele välja suunised, et saavutada elanikkonna iseseisev hakkamasaamine vähemalt

72 tunni jooksul. Suunised, mis on osa algatusest „PreparEU“, käsitlevad esmatarbekaupade

säilitamist, kriisiplaneerimist, varjupaikade olemasolu, elutähtsa maapealse ja kosmosetaristu

kättesaadavuse tagamise meetmeid ja muid meetmeid, millega kaitsta inimesi, loomi ja vara

kriisi korral, ning neile lisanduvad sihipärased kampaaniad ja meetmed. Uus ELi

internetiplatvorm hakkab jagama kodanikele ja reisijatele sihipärast ja kättesaadavat teavet

riskide kohta, millega nad võivad kokku puutuda, ja praktilisi nõuandeid selliste riskide

maandamiseks.

15) Lisada valmisolek koolide õppekavadesse ja haridustöötajate koolitusse

Komisjon töötab kooskõlas oskuste liidu algatusega välja suunised, mille alusel töötada välja

õppekavad alates alusharidusest, et toetada valmisolekualaste põhioskuste omandamist,

sealhulgas meediapädevust, kuna see on oluline kodanikuaktiivsuse ja -teadlikkuse seisukohast

ning desinformatsiooni ja infomanipulatsioonidega võitlemiseks. Õpetajad saavad Euroopa

koolihariduse platvormi kaudu juurdepääsu allikatele ja kutsealase arengu võimalustele.

16) Edendada noorteprogrammides valmisolekut

Valmisolek lisatakse uue prioriteedina ELi noorteprogrammidesse, nagu Euroopa

solidaarsuskorpus ja programm „Erasmus+“, et edendada valmisolekut, vastupanuvõimet,

demokraatlikus elus osalemist ja kodanikuaktiivsust. Aluseks võetakse alt-üles lähenemisviis,

12

et julgustada organisatsioone ja asutusi (ülikoolid, koolid, kutseharidusasutused,

täiskasvanuhariduse keskused, noorte- ja spordiorganisatsioonid jne) rahalisi vahendeid

taotlema.

17) Meelitada ELi valmisoleku tugevdamiseks liitu talente

Andekate teadlaste Euroopasse meelitamine ei ole lihtsalt võimalus, vaid ELi pikaajalise

vastupanuvõime ja valmisoleku tagamiseks hädavajalik. Seetõttu valmistab EL kiiremas korras

ette konkreetsed meetmed teadlaste ligimeelitamiseks.

ELi talendireserv hõlbustab väljastpoolt ELi pärit tööotsijate värbamist, mis võib

tööjõunappuse korral lihtsustada oskustööliste kandideerimist ELis asuvatele töökohtadele

valmisolekuga seotud kriitilistes sektorites. Valmisolekuga seotud kriitilistes sektorites võib

oskustööliste leidmiseks kasutada ka talendipartnerlusi, mis võib tähendada ka investeerimist

asjaomastesse oskustesse partnerriikides.

4. AVALIKU JA ERASEKTORI KOOSTÖÖ

Avaliku ja erasektori koostööl on ELi valmisoleku seisukohast kriitiline tähtsus, kuna see

tagab, et kõigi sektorite vahendeid, eksperditeadmisi ja innovatsiooni kasutatakse tulemuslikult

ja tõhusalt. Elutähtsate ühiskondlike funktsioonide ja oluliste teenuste alalhoidmisel on keskne

roll nii põllumajandusel ja kalandusel kui ka tööstusel ja ettevõtlusel. Samas mõjutavad

erasektorit järjest enam kliima- ja keskkonnariskid ja nende tõttu suurenevad kulud (nt

kindlustuskulud, varaline kahju ja ekstreemsetest ilmastikunähtustest tulenev majanduslik

kahju), samuti julgeolekuohud, nagu tarneahelate häired ja küberründed. Avaliku ja erasektori

koostöö tugevdamine aitab ELil paremini riske ennetada, olulisi tarneid kindlustada ja

strateegilist autonoomiat kaitsta.

Tõhustada avaliku ja erasektori struktureeritud kaasamist valmisoleku valdkonnas

EL, ametiasutused ja tööstus peaksid tugevdama järgmisi mehhanisme: i) sihipärane

kahesuunaline infojagamine; ii) osalemine tulevikusuundade strateegilises analüüsis ja

ennetavates algatustes; iii) ühised koolitused, ja iv) koordineeritud reageerimine kriisidele. EL

peaks kehtivale korrale tuginedes tugevdama avaliku ja erasektori partnerlusi, et kindlustada

elutähtsad tarned ja teenused strateegiliste varude, ühishangete, raamlepingute, tarneallikate

mitmekesistamise ja ringluspõhiste lahenduste kaudu. See vähendab ülemaailmsetest

turuhäiretest ja šokkidest tulenevaid riske. Lisaks tuleb luua avaliku ja erasektori lahendused,

et tulla toime loodusõnnetuste vastu kindlustamisega ELis, mis kujutab endast järjest suuremat

probleemi. Kuna kliimamuutustest tulenevad riskid suurenevad, prognoositakse ka

kindlustuskaitse lõhe täiendavat süvenemist. Komisjon uurib võimalikke lahendusi

kindlustuskaitse lõhe vähendamiseks ja võtab vajaduse korral Euroopa Keskpanga ja Euroopa

Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ettepanekute põhjal meetmeid.

ELi olemasolevatesse investeerimis- ja suutlikkuse suurendamise programmidesse tuleks

äriühingutele ja liikmesriikidele toetuse andmisel lisada valmisoleku kaalutlused, mis

majandusotsuseid tehes täiendavad poliitikameetmeid rohujuure tasandi valmisolekuga.

Selleks et tööjõuvajadused vastaks pakutavale õppele, peab EL kooskõlas oskuste liidu

algatusega edendama strateegilistes sektorites, nagu küberturvalisus, avaliku ja erasektori

organisatsioonide vahelist koostööd.

Põhimeetmed

18) Luua avaliku ja erasektori valmisolekualane rakkerühm

13

Komisjon loob valmisolekualase rakkerühma, võttes selle aluseks tööstusfoorumi, Euroopa

ettevõtlusvõrgustiku, Euroopa klastrite võrgustiku ja muud olemasolevad struktuurid11.

Rakkerühm ühendab ametiasutuste, tööstuse, ettevõtjate, finantsteenuste, teadusringkondade,

sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna peamisi sidusrühmi. Rakkerühma eesmärk on i) teha

koostööd elutähtsate funktsioonide ja oluliste teenuste talitluspidevuse haldamise tugevdamise

valdkonnas; ii) vahetada teavet tarneahelate haavatavuse ja häirete kohta; iii) pakkuda

suuniseid, raamistikke ja stiimuleid, mis aitavad eraõiguslikel üksustel tagada minimaalsete

valmisolekunõuete täitmise; iv) koordineerida kriitilistes sektorites leevendusmeetmeid,

pakkudes olulisi teenuseid, millega tagatakse elutähtsad ühiskondlikud funktsioonid, ning v)

toetada kriisikommunikatsiooni.

19) Töötada välja avaliku ja erasektori hädaolukorra protokollid

Komisjon vaatab koos liikmesriikidega läbi asjaomased õigus- ja tegevusraamistikud,

sealhulgas vajaduse korral hankelepingute sõlmimise korra, et võimaldada hädaolukorras nii

õiguslikku kui ka rahalist sihipärast paindlikkust. Selle hulka kuuluvad ka põhjendatud ja

tähtajalised erandid, et tagada kriitiliste materjalide, kaupade ja teenuste ning turvaliste

kriitiliste tootmisliinide kiire kättesaadavus. Komisjon ja liikmesriigid arendavad hädaolukorra

protokollide kaudu ning osana avaliku ja erasektori valmisolekualasest rakkerühmast

erasektori oluliste osalejate jaoks välja valmisolekualase tegevuse koordineeritud raamistiku.

20) Vaadata läbi riigihangete raamistik

Komisjon teeb kehtivale raamistikule ja viimaste kriiside, sealhulgas COVID-19 kogemuse

ajal saadud õppetundidele tuginedes ettepaneku vaadata läbi riigihangete raamistik.

Läbivaatamise eesmärk on valmisoleku parandamine peamiste väärtusahelate tarnekindluse

tugevdamise kaudu, eelkõige kriiside ajal. Juba praegu kehtivad hädaolukordade jaoks

erisätted: näiteks võivad avaliku sektori hankijad lühendada menetluste kiirendamiseks

tähtaegu.

21) Asutada Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskus

Teadusuuringud ja innovatsioon on välissekkumiste ning julgeoleku- ja hübriidohtude suhtes

eriti haavatavad. Kooskõlas nõukogu soovitusega, mis käsitleb teadusjulgeoleku

suurendamist,12 asutab komisjon Euroopa teadusjulgeoleku eksperdikeskuse, kus kogutakse

tõendeid ning pakutakse toetust liikmesriikidele ja teadusuuringute ja innovatsioonisektori

osalejatele.

5. TSIVIIL- JA SÕJANDUSVALDKONNA KOOSTÖÖ

EL peab valmistuma suuremahulisteks ja sektoriülesteks intsidentideks ja kriisideks, mis

mõjutavad ühte või mitut liikmesriiki, sealhulgas võimaliku relvastatud rünnaku toimumiseks.

Suurema osa kriisistsenaariumide puhul lasub peamine vastutus riiklikel tsiviilvõimudel.

Järjest rohkemate stsenaariumide puhul (nt tervisealased hädaolukorrad, ekstreemsed

ilmastikunähtused, hübriid- ja küberründed) vajavad tsiviilvõimud sõjalist abi. Relvastatud

rünnaku korral on relvajõududel vaja riigi ja ühiskonna jätkuva toimimise tagamiseks

tsiviiltoetust. Seetõttu tuleb täielikus koostöös liikmesriikidega parandada tsiviil- ja sõjaliste

11 Euroopa klastrite võrgustik põhineb ELi-ülesel tööstusklastrite koostööl, millega edendatakse äriühingute,

teadusasutuste ja ametiasutuste kokkuviimise kaudu innovatsiooni ning konkurentsi- ja vastupanuvõimet.

Võrgustikuga toetatakse sektoriülest koostööd, hõlbustatakse teadmiste vahetamist ja parandatakse tarneahela

turvalisust eelkõige strateegilistes töötussektorites. 12 Nõukogu soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=OJ:C_202403510.

14

osalejate vahelist suhtlust, ilma et seataks küsimuse alla nende vastavaid pädevusi.

Suuremahuliste õppuste puhul on sageli probleemiks see, et need on killustatud ja alakasutatud

ning neisse ei kaasata järjepidevalt kõiki asjaomaseid tsiviil- ja sõjalisi sidusrühmi.

Arendada välja strateegiline ja pidev heidutus

Selleks et julgeolekuintsidente ja kriise tulemuslikumalt ennetada ja ära hoida, neile

tulemuslikumalt reageerida ning kuritahtlikke osalejaid heidutada, peab EL kasutama kõiki

oma vahendeid, sealhulgas järgmisi: i) küberdiplomaatia; ii) välisriigist lähtuvate

infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastane meetmekogum; iii) hübriidmeetmete kogum; iv)

kosmoseohtudele reageerimise mehhanism, ning v) tsiviil- ja sõjalistele kogukondadele

kättesaadav kaitsevõime, sealhulgas vajaduse korral riikliku õiguse kohased ennetavad

kaitsemeetmed.

Kõrge esindaja ja komisjon arendavad välja strateegiad, millega takistada ja heidutada vajaduse

korral ohusubjekte, kes on võtnud ELi sihikule, seda nii hübriid- ja kübertegevuse kui ka

välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste kaudu, ning rakendada nende suhtes

meetmeid. Mõju suurendamiseks ja ohusubjektide heidutamiseks tuleb teha tihedat koostööd

NATO13 ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega.

Tagada tihedam tsiviil-sõjaline koostalitlusvõime

EL rakendab täiendavalt vastastikuse abi (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7) ja

solidaarsuse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 222) klauslit ning tugevdab koostööd

ELi ja NATO vahel, sealhulgas juhul, kui aktiveeritakse Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5.

Lisaks peab EL olema võimeline võtma liikmesriikide toetamiseks kasutusele kõik

kättesaadavad vahendid ja varad, et tegutseda üheskoos solidaarselt, nagu on ette nähtud

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 222. See võib hõlmata liikmesriikide poolt ühiselt

kättesaadavaks tehtud sõjalisi vahendeid.

Edendada sisseprojekteeritud kahesugust kasutust

EL peab lõimima kahesuguse kasutuse kaalutlused kõigisse oma taristuinvesteeringutesse ja

võimete planeerimisse (kahesugune kasutus tähendab, et kasutusvõimalus on nii sõjalistel kui

ka tsiviilasutustel). Seda tuleks muu hulgas teha sellistes valdkondades nagu sõjaväeline

liikuvus, massevakuatsioon, turvaline side ja ühenduvus, merendusjulgeolek, kübervõimekus

ning kosmosevarad ja -teenused. EL peaks komisjoni ja Euroopa Kaitseagentuuri

käimasolevale tööle tuginedes jätkama kahesuguse kasutusega taristu, sidesüsteemide,

transpordivarade, seadmete, varude, meditsiiniliste vastumeetmete, energiavarustuse ja selliste

tehnoloogiate edendamist, mis toetavad nii tsiviil- kui ka sõjalisi vajadusi.

Põhimeetmed

22) Luua terviklik tsiviil-sõjalise valmisoleku kord

Komisjon ja kõrge esindaja töötavad välja tsiviil-sõjalise valmisoleku korra, milles selgitatakse

ELi institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide ülesandeid, vastutust ja prioriteete

intsidentideks ja kriisideks valmistumisel ja neile reageerimisel. Seda täiendatakse standardsete

püsitoimingutega, mis tugevdavad ELi üksuste ja liikmesriikide vahelist koordineerimist.

Valmisoleku korra aluseks võetakse alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames

läbiviidud projektid, valge raamat Euroopa kaitse tuleviku kohta ning liidu elanikkonnakaitse

mehhanismi ja sõjaliste peaeesmärkide edukataloogi raames olemasolevad analüüsid

13 Austades täiel määral kokkulepitud põhialuseid, milleks on läbipaistvus, vastastikkus ja kaasatus, ning mõlema

organisatsiooni otsustusprotsessi sõltumatust ja menetlusi.

15

vastupanuvõime ja reageerimissuutlikkuse lünkade kohta. Valmisoleku korra väljatöötamisele

aitab kaasa ka komisjoni töö Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi loomiseks.

EL tugevdab kõigis kriisiolukordades alates hübriidkampaaniatest kuni relvastatud rünnakuni

veelgi ametnike tasandi operatiivkoostööd NATOga.

23) Töötada välja standardid tsiviil- ja militaarotstarbelise kahesuguse kasutuse

kavandamiseks ja sellesse investeerimiseks

Komisjon ja kõrge esindaja teevad koostöös liikmesriikidega kindlaks liikmesriikide

kahesuguse kasutusega taristu ja varad, et investeeringutega oleks tagatud tsiviilisikute

vastupanuvõime, ühiskondliku julgeoleku ja sõjaliste vajaduste toetamine vastastikku

tugevdaval viisil ja järgides sõjalisi nõudeid. Lisaks määrab komisjon kindlaks kahesuguse

kasutusega meetmete standardid, mille projekteerimise ja kavandamise etapis võetakse arvesse

nii tsiviil- kui ka sõjalisi nõudeid. Komisjon ja kõrge esindaja aitavad kaasa sellele, et

liikmesriigid kaaluksid üleeuroopalise transpordivõrgu taristu ehitamisel või

moderniseerimisel, kas oleks vajalik, asjakohane ja teostatav minna tsiviiltranspordi

standarditest kaugemale, et võtta kooskõlas NATO sõjaliste nõuetega arvesse ka vägede ja

materjali sõjalise transpordi kaalu, suurust ja ulatust. Tähelepanu pööratakse ka

rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevatele

konkreetsetele nõuetele ja mõjule.

EL püüab arendada välja tehnilised standardid kahesuguse kasutuse potentsiaaliga taristu,

varade ja toodete projekteerimiseks, võttes arvesse olemasolevaid NATO standardeid, kui need

on kohaldatavad, ja püüab väljatöötatud standardeid edendada.

24) Korraldada korrapäraselt ELi õppusi igakülgse valmisoleku edendamiseks

Komisjon ja kõrge esindaja korraldavad korrapäraseid ELi-üleseid igakülgse ja sektoriülese

valmisoleku õppusi. Selliste õppuste eesmärk on testida ELi-sisest ja sektoriülest otsuste

tegemist, koordineerimist ja operatiivset reageerimist, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli

42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 kohaldamisalas. Liikmesriikidele

pakutakse võimalust ühendada selliste õppustega riiklikud õppused, mis tugevdab piiriülest

koostööd ja tegevuse ühtlustamist. Komisjon ja nõukogu korraldavad konkreetseid

stsenaariumipõhiseid arutelusid, et testida ja täiustada keerukate ja suurte kriiside puhul

kasutatavaid otsustamismenetlusi ja teha kindlaks struktuurne haavatavus. Vajaduse korral

kaasatakse õppustesse erasektor ja ELi rahvusvahelised partnerid.

6. KRIISIDELE REAGEERIMINE

Hädaolukordades on kriisidele reageerimise tulemuslik koordineerimine eluliselt tähtis.

Viimasel kümnendil on loodud järjest rohkem ELi struktuure ja vahendeid, millega toetatakse

liikmesriike enne ja pärast kriise ja nende ajal.

Komisjonis on kriiside, looduskatastroofide ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ajal keskne

roll hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusel (edaspidi „ERCC“). ERCC toetab

sellistes olukordades nii ELi institutsioone kui ka liikmesriike. ERCC tagab liidu

elanikkonnakaitse mehhanismi katkematu tegutsemissuutlikkuse nii valmisoleku kui ka

reageerimise seisukohast ning teenindab liikmesriike ja ELi juhul, kui aktiveeritakse kriisidele

poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord või kui kasutusele võetakse

solidaarsusklausel.

Euroopa välisteenistuses tagatakse erinevate mehhanismidega ELi koordineeritud ja õigeaegne

reageerimine sellistele väliskriisidele ja hädaolukordadele, mis mõjutavad ELi

16

julgeolekuhuvisid. Nende mehhanismide hulgas on kriisidele reageerimise keskus, mille

ülesandeks on ELi töötajate julgeolek, delegatsioonide talitluspidevus kriiside ajal ning

liikmesriikide toetamine konsulaarkriiside korral. Keskus tagab, et olukorrateadlikkuse info

kogumine kriisi ajal oleks sidus ja koordineeritud, ning selleks koondatakse kõik olulised

talitused kõrge esindaja alluvusse.

Nõukogus toetab kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud kord otsuste

tegemist suurte ja keerukate kriiside korral. Need mehhanismid hõlbustavad liikmesriikide ja

ELi institutsioonide ühist olukorrateadlikkust ning need on viimastel aastatel osutunud

paindlikuks ja skaleeritavaks.

Suurem osa neist mehhanismidest põhinevad ühelainsal poliitikavaldkonnal, kriisid aga on

omavahel üha rohkem põimunud. Seetõttu tuleb tagada olemasolevate mehhanismide ja

vahendite parem koordineerimine.

Parandada kriisidele reageerimise keskset ja sektoriülest koordineerimist ja suutlikkust

EL peab tõhustama kriisikoordineerimist, toetudes olemasolevatele struktuuridele.

Koordineerimismehhanisme, nagu kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev ELi integreeritud

kord, komisjonisisene kriisikoordineerimismehhanism ARGUS, ERCC ja Euroopa

välisteenistuse kriisireageerimiskeskus, tuleb eelseisvate probleemidega toimetulemiseks

ajakohastada. Kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra optimeerimine

suurendaks ELi ja liikmesriikide suutlikkust rakendada solidaarsusklauslit (Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikkel 222) ja lihtsustaks ka selle aktiveerimist.

EL peab jätkama reageerimissuutlikkuse ja strateegiliste kriisireservide, sealhulgas varude ja

siirmisvõimeliste ressursside suurendamist, et tegeleda kriitiliste puudustega ja tagada kiire

reageerimine muu hulgas hübriidrünnetele. See hõlmab ka turvalisi sidekanaleid ja Euroopa

elutähtsa teabevahetuse süsteemi loomist.

Euroopa elanikkonnakaitse mehhanismi loomiseks tehtav töö peaks täiendavalt toetama

sektoriülese reageerimissuutlikkuse tugevdamist. ELi välistegevus tuleb tulemuslikumalt

siduda liidusisese kriisidele reageerimise suutlikkusega.

Põhimeetmed

25) Luua ELi kriisikoordineerimiskeskus

Komisjon loob ERCC struktuurile ja eksperditeadmistele tuginedes ELi

kriisikoordineerimiskeskuse. ERCC jätkab tegevust elanikkonnakaitse valdkonnas, mis on

kriisidele reageerimisel jätkuvalt ülioluline. Keskuse eesmärk on jätkata ja suurendada

liikmesriikide toetamist kriiside sektoriüleste tagajärgedega tegelemisel, tuginedes paremale

planeerimisele ning ulatuslikumale analüüsile ja olukorrateadlikkusele.

ERCC raames loodav ELi kriisikoordineerimiskeskus hakkab tegutsema nii komisjonisiseselt

kui ka toetama liikmesriikide esindajaid, keskendudes sealjuures kõigis sektorites kriiside

tagajärgede ennetamisele ja nendega tegelemisele. Selleks et välistegevus tulemuslikumalt

liidusisese kriisidele reageerimisega siduda, kooskõlastab ELi kriisikoordineerimiskeskus oma

tegevust tihedalt Euroopa välisteenistusega ja eelkõige kriisireageerimiskeskusega. Ilma et see

piiraks Euroopa välisteenistuse rolli, hakkab kriisikoordineerimiskeskus tegema järgmist: i)

töötab selle nimel, et kõigil tasanditel oleks ühine arusaam kriisidest ja nende mõjust eri

sektoritele ja kogu elanikkonnale; ii) hõlbustab sektoriülest tegevust, pakkudes juhtivatele

teenustele kriisiohje valdkonnas toetust, kuid ei võta seejuures üle valdkondlikke kohustusi,

ning iii) jälgib üldist reageerimist kriisidele ja tagab pideva tagasiside andmise nõukogule,

sealhulgas kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra kaudu.

17

26) Tõhustada ELi tasandi reageerimissuutlikkuse reservi rescEU

Komisjon kindlustab olemasoleva suutlikkuse (lennutuletõrje, meditsiinivõimekus, keemiline,

bioloogiline, radioloogiline ja tuumasuutlikkus, varjupaigad, transport, energia) säilitamise ja

võimaliku suurendamise, tuginedes lennutuletõrje ja rescEU muu suutlikkuse arendamisel

saavutatud edule. Komisjon on lõpusirgel ka Euroopa välihaigla loomisega. Koos

liikmesriikidega hindab komisjon kõnealuste strateegiliste reservide laiendamist muud liiki

suutlikkusele, mille puhul on leitud lünki (nt kriitilise taristu parandamine,

telekommunikatsioonid jne).

7. VASTUPANUVÕIME VÄLISPARTNERLUSTE KAUDU

ELi ja liikmesriikide julgeolek ja vastupanuvõime on järjest rohkem põimunud meie partnerite,

eelkõige laienemis- ja naabruspoliitika partnerite julgeoleku ja vastupanuvõimega, kuna

sarnased ülemaailmsed kriisid ja probleemid mõjutavad ka neid. Partnerid on sageli hübriid- ja

muu vaenuliku tegevuse, sealhulgas välisriikide kuritahtlikest osalejatest lähtuva majandusliku

survestamise sihtmärgiks. Sellise tegevuse eesmärk on kasutada partnerite haavatavusi ja

sõltuvusi relvana. Koostöö partneritega kriiside prognoosimisel, nendeks valmistumisel, nende

ennetamisel ja neile reageerimisel on vastastikku kasulik, samuti väljendab see ELi solidaarsust

ja on põhjapaneva tähtsusega, et vähendada mujalt lähtuvate kriiside ahelefekti või ELile

ülekanduva mõju riski.

EL ja liikmesriigid peaksid muutlikus geopoliitilises keskkonnas jätkama kohandatud ja

vastastikku kasulike kahe- ja mitmepoolsete partnerluste loomist ja süvendamist, sealhulgas

eelkõige tihendama koostööd ELi kandidaat- ja naaberriikidega ja neid toetama, et tulla

paremini toime ülemaailmsete probleemidega, nagu kliimamuutused ja ülemaailmsed

terviseprobleemid. EL peaks ka hoogustama jõupingutusi tõhusa mitmepoolsuse

tugevdamiseks, eelkõige NATOs ja ÜROs.

Vastupanuvõime ja valmisolek ELi välistegevuses

EL peaks arendama partneritega ühist vastupanuvõimet eelkõige selleks, et võidelda

suurenevate hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste ning

küberohtude vastu järgmistes valdkondades: i) majandusjulgeolek, kaubandus ja

investeeringud; ii) ühiskonna vastupanuvõime, õigusriik ja institutsioonid; iii) kultuuripärand;

iv) terviseturve ja valmisolek pandeemiaks; v) kliimamuutused ja keskkonnaseisundi

halvenemine; vi) energeetika; vii) transport ja turvalised tarneteed; viii) arengu- ja

humanitaarabi14 ning ix) katastroofiohu vähendamine, katastroofideks valmisolek ja ennetavad

meetmed. Selleks et tugevdada vastupanuvõimet kogu maailmas, peaksid ELi meetmed olema

kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja toetama ÜRO Sendai katastroofiohu

vähendamise raamistikku.

Põhimeetmed

27) Edendada ühist vastupanuvõimet kandidaatriikidega

EL edendab laienemispoliitika kaudu ja kooskõlas kandidaatriikide järkjärgulise integreerimise

protsessiga vastastikust vastupanuvõimet kandidaatriikidega, sealhulgas seeläbi, et kaasab neid

ELi asjaomastesse valmisoleku algatustesse ja kriisiohjeraamistikku. EL tugevdab kõnealuste

riikidega koostööd valmisoleku, vastupanuvõime ja kriisiohje, julgeoleku ja kaitse valdkonnas,

14 Täielikus kooskõlas oma konkreetsete volitustega, eelkõige rahvusvaheliste humanitaarpõhimõtete ja

rahvusvahelise humanitaarõigusega.

18

eelkõige selleks, et võidelda hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja

sekkumiste ning küberohtude vastu.

28) Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime kahepoolsetesse partnerlustesse ja

mitmepoolsetesse institutsioonidesse

EL kasutab peamiste partnerriikide ja ühiskonnaga valmisoleku ja vastupanuvõime valdkonnas

tehtava koostöö tõhustamiseks selliseid vahendeid nagu julgeoleku- ja kaitsepartnerlused ja

ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid ja operatsioonid. EL peab läbi vaatama

kriisikommunikatsiooni võrgustikud selliste partneritega üle kogu maailma ja kõnealuseid

võrgustikke tugevdama, et toetada partnereid keerukatele kriisidele reageerimisel ja

hädaolukordades.

Tõhustatakse mitmepoolseid suhteid rahvusvaheliste organisatsioonide ja piirkondlike

partneritega, eelkõige ÜRO ja selle asutustega. Koostöö ÜROga hõlmab toetust rahuvalvele,

rahuloomele, konfliktide ennetamisele, stabiliseerimisele ja konfliktijärgsele taastumisele, mis

on vastavalt ELi ja ÜRO aastateks 2025–2027 seatud ühistele prioriteetidele vastupanuvõime

arendamise vahendid. Lisaks jätkab EL valmisoleku tugevdamist arenguabi ja humanitaarabi

kaudu, kuna need on peamised vahendid kõige haavatavamate elanikkonnarühmade

vastupanuvõime suurendamiseks ja ebakindla olukorra algpõhjustega tegelemiseks.

29) Lõimida valmisolek ja vastupanuvõime koostöösse NATOga

Valmisolek ja vastupanuvõime lõimitakse ELi ja NATO struktureeritud dialoogidesse,

vastastikustesse ülevaadetesse ja koolitustesse. Erilist tähelepanu pööratakse sõjaväelisele

liikuvusele, kliimale ja julgeolekule, kujunemisjärgus lõhkuvale tehnoloogiale,

kübervaldkonnale, kosmosele ja kaitsetööstusele. Valmisoleku ja vastupanuvõime

arendamiseks korraldatakse hübriidohtude, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja

sekkumiste, merendusjulgeoleku ja operatiivkoostöö ning partnerite suutlikkuse suurendamise

valdkonnas töötajate vahetusi.

30) Arendada ühist vastupanuvõimet välismajandus- ja arengupoliitika kaudu

EL arendab partneritega ühist vastupanuvõimet ja vähendab välismajandus- ja arengupoliitika

kaudu liigset sõltuvust. Seda toetatakse peamiste algatuste, nagu strateegia „Global Gateway“,

naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“,

ühinemiseelse abi instrumendi IPA III ja kavandatava Vahemere piirkonna uue pakti kaudu.

Sellele tegevusele aitab kaasa ka partnerriikide tarne- ja väärtusahelate integreerimise

mitmekesistamine ja tugevdamine vabakaubanduslepingute, puhta kaubanduse ja

keskkonnasäästlike investeeringute partnerluste, strateegiliste toorainepartnerluste ja

digipartnerluste kaudu.

JÄRELDUSED JA EDASISED SAMMUD

Olukorras, kus inimtegevusest tingitud ja looduslikud riskid sagenevad ja Euroopa

julgeolekuväljavaated halvenevad, peavad EL ja liikmesriigid kiiremas korras valmisolekut

tugevdama. Ehkki liikmesriigid jäävad elanikkonnakaitse, valmisoleku ja kriisidele

reageerimise valdkonnas peamisteks osalejateks, esitatakse strateegias visioon kriisivalmiduse

liidust, kus liikmesriikide tegevust täiendab ELi toetus. Üheskoos tegutsedes on EL

tulemuslikum ja paindlikum, vastutusalad on selgelt paika pandud ning kõigis olulistes

sektorites on võimalik kriise paremini prognoosida ja neile reageerida. Paindlikud vahendid

19

aitavad liikmesriikidel reageerida ootamatutele hädaolukordadele. Kriisivalmiduse liidu

loomiseks tehtav töö aitab muuta ELi kaasavamaks, konkurentsivõimelisemaks ja jõukamaks.

Seeläbi saab Euroopa kasutada kõiki mastaabi ja tõhususe eeliseid, mis tulenevad ühisest

tegutsemisest ELi tasandil.

Strateegia rakendamise üle tehakse korrapärast järelevalvet. Rakendamise edenemise

jälgimiseks jagatakse ajakohastatud teavet korrapäraselt nõukogu ja Euroopa Parlamendiga.

Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tegema komisjoni ja kõrge esindajaga

strateegia ja tegevuskavas sätestatud meetmete valdkonnas koostööd ja nende saavutamise

nimel ühiselt pingutama.

Üheskoos saame luua ohutuma, vastupanuvõimelisema ja turvalisema Euroopa.