Päring

Tere!

Pöördun Rahandusministeeriumi poole palvega saada selgitusi seoses trusti tulu ja trustist saadud väljamaksete maksustamisega. Kuna Eestis puudub ühtne ja selge regulatsioon, siis pöördumise on ajendatud soovitust saada täiendav selgus ja kindlus, mis on abiks meie klientidele maksunõu andmisel.

TRUSTI OLEMUS JA OSAPOOLED

Trust on õigussuhe, mille puhul üks isik (asutaja) annab vara teise isiku (trustee) hoole alla, kes haldab seda kolmanda isiku (soodustatud isik ehk beneficiary) huvides. Trust on levinud angloameerika õigussüsteemis ja selle õiguslik ülesehitus erineb oluliselt Eesti varasuhte- ja isikuõigusest.

1. 1. Trusti osapooled

Asutaja (settlor, grantor): Isik, kes annab vara trusti ning määrab ära selle haldamise põhimõtted (trusti tingimused). Asutaja võib, aga ei pruugi jääda seotud trusti juhtimisega.

Trustee (usaldusisik): Isik (või isikute grupp), kelle ülesanne on trusti vara hallata vastavalt trustilepingu tingimustele ja seadusele. Trustee'l on õigused ja kohustused vara suhtes, kuid ta ei ole selle omanik isiklikult.

Beneficiary (soodustatud isik): Isik või isikud, kelle huvides trustee trusti vara haldab. Soodustatud isik saab väljamakseid vastavalt trustilepingu tingimustele, näiteks regulaarselt või teatud sündmuse saabumisel. Soodustatud isikud võivad olla asutaja pärijad, kuid alati ei pruugi need kattuda.

2. 2. Trusti vara ja haldamine

Trusti asutamisel annab asutaja vara üle trustee’le. See vara võib olla näiteks raha, väärtpaberid, kinnisvara vms. Trustee peab seda vara haldama heaperemehelikult ning eesmärgiga seda säilitada ja kasvatada.

3. 3. Väljamaksed trustist

Väljamaksed beneficiary’le võivad toimuda:

• Regulaarselt, näiteks aastas teatud summa;

• Tingimuslikult, nt pärast beneficiary täisealiseks saamist või mingi haridustaseme saavutamist;

• Diskretsiooniliselt, kui trustee otsustab, millal ja kui palju beneficiary’le maksta (nt mingite kulude katmine, mida trustee peab vajalikuks ja mõistlikuks).

4. 3. Trusti lõppemine

Trust võib lõppeda:

• Määratud tähtaja möödumisel;

• Kui eesmärgid on saavutatud (nt beneficiary saab kogu vara);

• Muude trustilepingus sätestatud tingimuste saabumisel.

MAKSUKÄSITLUS EESTIS

Võttes eelduseks, et trusti asutaja ja soodustatud isikud on Eesti maksuresidendid, võivad maksustamisel relevantsed olla järgmised tulumaksuseaduse (TuMS) sätted. Kuna Eestis keegi trustee teenust ei paku, siis saame eeldada, et trustee puhul on tegemist mitteresidendiga.

TuMS § 6 lg 3: Mitteresident on lõigetes 1 ja 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik. Mitteresidendi kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka juriidilise isiku staatuseta välismaisele isikuteühendusele või varakogumile (välja arvatud lepingulisele investeerimisfondile), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt käsitatakse tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna.

TuMS § 15 lg 4 p 1: Tulumaksuga ei maksustata vastuvõetud pärandvara.

TuMS § 18 lg 4: Kui residendist füüsiline isik on sellise juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse liige või varakogumi osanik või kaasomanik, mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa proportsionaalselt residendist füüsilise isiku osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga. Selliselt maksustatud kasumiosa arvel saadud kasumieraldisi tulumaksuga ei maksustata.

TuMS § 19 lg 3 p 6: Tulumaksuga ei maksustata füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutuselt, residendist juriidiliselt isikult, mitteresidendilt Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud kingitusi ja annetusi ning mitteresidendist juriidiliselt isikult saadud kingitusi ja annetusi, kui kingitus või annetus on välisriigis füüsilise või juriidilise isiku tasandil maksustatud.

TuMS § 29 lg 11: Juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi (välja arvatud lepingulise investeerimisfondi), mida selle asutamise või moodustamise riigi õiguse kohaselt ei käsitata tulumaksuga maksustamisel juriidilise isikuna, käesolevas paragrahvis sätestatud tulu maksustatakse sellise ühenduse osanike või liikmete või varakogumi kaasomanike tuluna proportsionaalselt nende osalusega, hääleõigusega või kaasomandi osaga.

TuMS § 29 lg 13: Kui lõikes 11 nimetatud ühenduse või juriidilise isiku osanikud või liikmed või varakogumi kaasomanikud ei ole teada või kui ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu ühendusele, juriidilisele isikule või varakogumile ning sellele tehtavatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel ja tasumisel ning tulu deklareerimisel kohaldatakse mitteresidendi kohta käivaid sätteid. Kui juriidilise isiku staatuseta ühendus või varakogum asub maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis, kohaldatakse tulumaksu kinnipidamisel maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku kohta käivaid sätteid.

TuMS § 45 lg 4: Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha proportsionaalne osa välisriigi juriidilise isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna maksustatavale kasumiosale.

ANALÜÜS

Eeldame, et trust on selle asukohariigi õiguse järgi maksuläbipaistev.

Esmapilgul võib tunduda, et trusti võiks käsitleda tulumaksuseaduse (TuMS) alusel varakogumina, mille maksustamine lähtuks TuMS § 18 lõikest 4. Siiski ei pruugi trusti olemus ja eesmärk hästi haakuda TuMS-is sätestatud varakogumi mõiste ja loogikaga. Kui soodustatud isikud on Eesti residendist füüsilised isikud, võib teoreetiliselt tekkida kohustus tasuda tulumaksu trusti puhaskasumilt vastavalt iga soodustaud isiku osalusele. Samas puudub soodustatud isikutel enamasti teave trusti iga-aastase puhaskasumi suuruse või oma osaluse ulatuse kohta. Veelgi enam, keeruline on väita, et soodustatud isikutel oleks trustis osalus, hääleõigus või kaasomand. Trustee tegutseb asutaja poolt antud juhiste alusel ning soodustatud isikutel puudub üldjuhul võimalus neid juhiseid mõjutada või ette kirjutada, kuidas trusti vara hallata, investeerida või millises mahus väljamakseid teha. Samuti ei pruugi soodustatud isikud omavahel teineteise olemasolust teadlikud olla.

Seetõttu tekib küsimus, kas sellisel juhul tuleks trusti puhaskasum maksustamata jätta TuMS § 29 lõike 13 alusel ning maksustamine toimub alles väljamakse tegemisel?

Seejärel kerkib küsimus trusti poolt tehtavate väljamaksete maksustamise kohta: kas ja kuidas neid tuleks maksustada? Kas neid käsitletakse füüsilise isiku jaoks „muu tuluna“, kasuna vara võõrandamisest (millelt tuleb tasuda tulumaks), pärandvarana (juhul kui asutaja on surnud ja soodustatud isik on pärija), või kingitusena, mis on maksuvabad?

Praktikas kattuvad soodustatud isikud sageli pärijatega, mistõttu võib tekkida küsimus, kas trustist saadud väljamakseid saab käsitleda pärandvarana, millelt tulumaksu tasumise kohustust ei teki. Selle käsitluse kasuks räägib asjaolu, et soodustatud isik ei saa väljamakset ei konkreetse töö ega teenuse eest (aktiivne tulu), ega vara tootluselt (passiivne tulu). Samas võib küsida, kas kõik väljamaksed pärijatele on maksuvabad või tuleks lähtuda põhimõttest, et ainult see osa, mis vastab trustile asutamisel üleantud vara väärtusele, jääb maksuvabaks ning seda ületav osa (nt investeerimistulust teenitud kasum) kuulub maksustamisele.

Kui soodustatud isik ei ole pärija või asutaja on veel elus, tekib küsimus, kas väljamakset võib käsitleda kingitusena, mis on samuti maksuvaba. Siinkohal võib samuti küsida, kas maksuvaba osa piiritlemiseks tuleks lähtuda trusti asutamisel sinna antud vara väärtusest.

Kokkuvõtvalt palume Rahandusministeeriumi seisukohta järgmistes küsimustes:

1. Kas trusti tuleb käsitleda TuMS mõttes varakogumina, arvestades asjaolu, et soodustatud isikutel puudub üldjuhul kontroll, osalus, hääleõigus või info trusti puhaskasumi kohta?

2. Kui trustile üleantud vara väärtus suureneb (nt investeerimise või turuväärtuse kasvu tõttu), kas soodustatud isikutel tekib tulumaksukohustus vastavalt TuMS § 18 lg 4? Kui jah, siis kuidas peaksid soodustatud isikud puhaskasumit omavahel jaotama?

3. Kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis millisel alusel ei maksustata trusti puhaskasumit (nt TuMS § 29 lg 13)?

4. Millise tululiigina tuleb käsitleda soodustatud isikule tehtavaid väljamakseid? Kas need kuuluvad maksustamisele kui: „muu tulu“, kasu vara võõrandamisest, pärandvara, kingitus või mõni muu tulu liik? Samuti – milline on maksustatav väärtus? Kas lähtuda tuleb trustile asutamisel üleantud vara väärtusest?

1. Kui soodustatud isik on ühtlasi asutaja pärija ja väljamakse tehakse pärast asutaja surma – kas seda saab käsitleda maksuvaba pärandvarana?

2. Kui soodustatud isik ei ole pärija või asutaja on veel elus – kas väljamakse võib lugeda maksuvabaks kingituseks?

Saan aru, et tegemist on keeruka ja praktikas vähe käsitletud valdkonnaga ning ühtne lähenemine võib puududa. Seetõttu mõistan ka, et vastused ei pruugi olla ammendavad. Soovi korral olen valmis selgitama tausta täiendavalt nii kirja teel, telefoni teel kui ka kohtumisel.

Lugupidamisega

Tõnu