Vabariigi Valitsuse seisukohtade esitamine

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

………….2025 nr

Tallinn, Stenbocki maja

Eesti seisukohad ettevõtete kestliku hoolsuskohustuse direktiivi muutmise kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD)

rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta

direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks

(COM(2025) 81 final):

1.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete

rakendamine vabatahtlikuks.

1.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute

kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja

hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist, eelistatult

vähemalt kahe aasta võrra.

1.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate

andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame

oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava halduskoormuse

vähenemisele.

1.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete

kehtestamist nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise

ning kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale

tagada õiguskindlust.

1.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt

hoolsuskohustuse ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste

äripartnerite protsesside ja riskide hindamisega.

1.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt

kogutava info mahu piiramist.

1.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui

ettevõtte äripartner rikub hoolsuskohustust.

1.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse

neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See

aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral võib

osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks.

1.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt

muutuks ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus

iga viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks.

1.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava

vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik.

1.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte

ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine

Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega, mille sisu ei ole praegu teada, jätab

ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta. Eesti ei poolda ka

karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL-

tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult kaasa tooks.

1.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust

sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks hoolsuskohustuse

rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu tsiviilvastutuse sätete lisamisele

direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on tsiviilõigusliku vastutuse

kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide, sh Eesti õiguses juba ette

nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede kaitseks ja tsiviilvastutuse

eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi terviklikkust.

1.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis

kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate hoolsuskohustuse

nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks hakata finantssektorile

esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette nähtud nõuded oleks ennast

praktikas eelnevalt õigustanud.

2. Eesti esindajatel Euroopa Komisjoni eksperdirühmades, komiteedes ja Euroopa Liidu

Nõukogus väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ning

teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist

nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukohtade esitamine Esitan Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final), ühiselt nimetatuna Omnibus I pakett. Justiits- ja digiministeerium on kujundanud seisukohad ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate ettepanekute suhtes. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Rahandusministeerium Kadi Karus 54820222 [email protected]

Teie 06.03.2025 nr 2-5/25-00409, 12.11.4/25-0076/-1T

Meie 01.04.2025 nr 7-1/2305

1

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse otsuse juurde

„Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta direktiivide

2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks

(COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464

ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final)“

Sisu:

Euroopa Komisjon algatas 26.02.2025 kestlikkusalaste nõuete lihtsustamise eelnõude

paketi ehk nn Omnibus I paketi, mille raames lükatakse ettevõtete konkurentsivõime tõstmise

nimel edasi ja kolme kestlikkusalase õigusakti rakendamine ja lihtsustatakse nende sisu.

Nende seas lükatakse edasi 13. juunil 2024 vastu võetud äriühingute kestlikkusalase

hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) rakendamine ja lihtsustatakse selle

sisulisi nõudeid. CSDDD direktiiviga seatakse ettevõtetele hoolsuskohustus tagada oma

tegevuses inimõiguste ja keskkonna kaitse.

Eesmärk:

- Lükata ühe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi

siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäev (juuli 2026 asemel uus tähtpäev juuli 2027).

- Lükata edasi hoolsuskohustuse nõuete äriühingutele rakendamise tähtpäev (2028.

aastast 2029. aastasse).

Lihtsustada sisuliselt direktiivi nõudeid, sh kitsendada mõistete määratlusi, piirata

hoolsuskohustuse teostamise ulatust, ning kaotada liikmesriikide tsiviilvastutuse reeglitesse

sekkunud EL eriregulatsioon.

Mõjud Eestile:

Halduskoormuse lisandumine ettevõtjatele lükkub edasi. Lisanduv halduskoormus

potentsiaalselt väheneb ja direktiivi rakendamisega kaasnev koormav mõju ettevõtetele

leeveneb, kui Komisjoni pakutud lihtsustamisettepanekud heakskiidu saavad.

Eesti seisukoht:

Eesti toetab CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäeva edasilükkamist, eelistatult

vähemalt kahe aasta võrra. Eesti toetab ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete

lihtsustamist ja selgemaks muutmist, et hoida selle ülevõtmise ja rakendamisega seotud

halduskoormus võimalikult madal nii riigile kui ka ettevõtjatele.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi ka Komisjon) esitas 2025. aasta 26. veebruaril Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõude paketi Omnibus I, millega lükatakse edasi

kestlikkuse aruandluse ja hoolsuskohustusega seotud direktiivide rakendamise tähtpäevasid

ning lihtsustatakse direktiivide sisulisi sätteid, et leevendada nende täitmisega kaasnevat

halduskoormust. Käesolevad seisukohad on koostatud üksnes ettevõtete kestlikkusalase

hoolsuskohustuse direktiivi 2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatuste kohta eelnõudes:

2

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 80 direktiivide

2022/2464 ja 2024/1760 rakendamise tähtaegade muutmiseks;

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu COM(2025) 81 direktiivide 2006/43,

2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 nõuete muutmiseks seoses kestlikkusaruandluse ning

kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuetega.

Käesolevad seisukohad on koostatud ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi

2024/1760 (CSDDD) puudutavate muudatusettepanekute kohta, mille eesmärk on lükata edasi

direktiivi rakendamist ja lihtsustada hoolsuskohustuse nõudeid, vähendades seeläbi ettevõtetele

direktiivi täitmisega kaasnevat halduskoormust.

CSDDD võeti vastu 13. juunil 2024. Selle eesmärk on anda panus Euroopa Liidu laiemasse

ambitsiooni liikuda säästliku ja kliimaneutraalse majanduse suunas, nagu on sätestatud Euroopa

rohelises kokkuleppes. See nõuab ettevõtetelt, et nad tuvastaksid ja käsitleksid oma tegevustes,

tütarettevõtetes ja tegevusahelates esinevaid negatiivseid inimõiguste ja keskkonnaalaseid

mõjusid.

CSDDD rakendamine toimub nüüd uutes ja keerulistes oludes. Venemaa agressioonisõda

Ukraina vastu on tõstnud energiahindu ELi ettevõtetes. Pidevalt muutuv geopoliitiline maastik

on tekitanud kaubanduspingeid. Mõned suurriigid on lähenenud ettevõtte jätkusuutlikkuse

aruandluse ja hoolsuskohustuse nõuete regulatsioonidele erinevalt, mis tekitab küsimusi nende

õigusaktide mõju kohta ELi ettevõtete konkurentsivõimele. Liidu võimekust oma väärtusi

säilitada ja kaitsta mõjutab muu hulgas selle majanduse võimekus kohaneda ja püsida

konkurentsis ka ebastabiilses ning kohati vaenulikus geopoliitilises keskkonnas. Seetõttu on

Euroopa Komisjon teinud ettepanekud edasi lükata ja lihtsustada CSDDD rakendamist.

Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel direktiivi ülevõtmiseks on vajalik siseriikliku õiguse

täiendamine. Seega Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹ lg 1 kohaselt tuleb direktiivi

eelnõu seisukohad esitada Riigikogule. Õigusakti vastuvõtmiseks on nõukogus vaja

kvalifitseeritud häälteenamust. Subsidiaarsustähtaeg ei ole seletuskirja koostamise ajal veel

teada. Direktiivi eelnõu menetlemine toimub Euroopa Liidu nõukogu lihtsustamise

eritöörühmas.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

õiguspoliitika osakonna nõunik Kadi Karus ([email protected]), Kliimaministeeriumi

rohereformi osakonna nõunik Kadri Koemets ([email protected]),

välissuhete osakonna nõunik Eliise Merila ([email protected]) ja Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Evelin

Tõnisson ([email protected]).

Valdkonna eest vastutab Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika valdkonna asekantsler

Heddi Lutterus ([email protected]).

2. Direktiivi eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Direktiivi eelnõu COM (2025) 80 artikliga 2 soovitakse muuta CSDDD rakendamise tähtaega,

lükates ühe aasta võrra edasi CSDDD siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtpäeva. Kehtiva

CSDDD järgi tuleks direktiiv siseriiklikku õigusse üle võtta 26. juuliks 2026, muudatuse

järgselt lükkuks ülevõtmise tähtpäev 26. juulile 2027. Sellega koos lükkuks aasta võrra edasi

ka hoolsuskohustuse nõuete kavandatud järkjärguline rakendamine ettevõtetele, mis toimuks

vastavalt aastatel 2028 ja 2029.

Direktiivi eelnõuga COM (2025) 81 kavandatakse CSDDD nõuetes järgmisi muudatusi:

3

1) eelnõu artikkel 4 (3) – laiendada täielikule ühtlustamisele (maximum harmonisation)

kuuluvate nõuete ringi. Ühtlustamisele kuuluks seejärel kontserni tasandil

hoolsuskohustuse täitmise toetamise (CSDDD artikkel 6) ja teavitamise ning kaebuse

esitamise korra nõuded (CSDDD artikkel 14);

2) eelnõu artikkel 4 (4)(a) ja (b) – piirata kohustust hinnata põhjalikult oma

äripartnerite protsesside potentsiaalseid riske, see kohustus kehtiks üksnes

tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite suhtes (CSDDD artikkel 8 (b)).

Senine nõue näeb ette kõikide tegevusahelasse jäävate (st otseste ja kaudsete)

äripartnerite hindamist. Muudatus tähendab, et tegevuste ahelasse jäävate kaudsete

äripartnerite puhul kohustub ettevõtja põhjaliku hindamise läbi viima üksnes siis, kui

tal on usutavat infot võimalike kahjulike mõjude esinemise kohta nende tegevuses.

Selline muudatus vähendaks hoolsuskohustusega ettevõtte halduskoormust mh ka selle

kaudu, et paneb kaudsetele äripartneritele (kelleks sageli on väikese või keskmisega

suurused ettevõtted) rohkem vastutust oma tegevuses juba omal algatusel

vastutustundliku ettevõtluse suuniseid järgida.

3) eelnõu artikkel 4 (4)(d) – piirata info hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõttel on

õigus oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise käigus küsida. Senine

päritava info ulatus ei olnud selgelt piiritletud. Muudatusega lisatakse CSDDD artiklisse

8 juurde lõige 5, mille kohaselt jääks ettevõttele õigus küsida äripartneritelt vaid seda

teavet, mis on loetletud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis

29a;

4) eelnõu artikkel 4 (5) ja (6) – eemaldada kohustus rakendada kahjuliku tegevusega

äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte lõpetamise meedet (CSDDD

artikkel 10 (6) ja 11 (7)). See meede on praegu mõeldud rakendamiseks siis, kui ükski

muu hoolsuskohustuse meede ei ole mõju avaldanud ning äripartneri tegevusest tekkiv

kahju on tõsine. Meetme kaotamine võib Komisjoni hinnangul vähendada

halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks

maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks

ajaks (kuni kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad;

5) eelnõu artikkel 4 (2) ja (7) – lihtsustada „huvirühmade“ mõistet (CSDDD artikkel 3

(1)), mille alla jäävad kuuluma töötajad, nende esindajad ja isikud ning

kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtte tegevus vahetult/otseselt rikub. Senine

mõiste on oluliselt laiem ja see muudab võimalike kahju kannatajate ringi

prognoosimatult laiaks, muudetud sõnastus piiritleb huvirühmade koosseisu selgemalt.

Muudatuse raames lisataks direktiivi ka selgitav täiendus, et ettevõtted peavad kaasama

üksnes need huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased, st puudub kohustus

kaasata igal ajal kõikmõeldavaid huvigruppe (CSDD artikkel 13 (3));

6) eelnõu artikkel 4 (8) – muuta hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning protsesside

uuendamise sagedust iga-aastane kohustus muutuks iga viie aasta tagant

täidetavaks kohustuseks (CSDDD artikkel 15). Siiski tuleb meetmed ja protsessid ka

vahepealsel ajal viivitamata üle hinnata siis, kui ettevõtte tegevuses toimuvad olulised

muudatused; KLIMi jaoks küsitav, et miks just 5 aastat.

4

7) eelnõu artikkel 4 (1) – kaotada kohustus täita (to put into effect) kliimamuutuste

leevendamise üleminekukava (CSDDD artikkel 22 (1)). Senine sõnastus kohustab

otsesõnu ettevõtet seda kava vastu võtma ja täitma. Muudatusega säiliks kohustus see

plaan vastu võtta, kuid täitmise kohustuse asemel sõnastatakse sättes kohustus näha

kavas ette konkreetsed rakendamistegevused (sarnaselt CSRD sõnastusega);

8) eelnõu artikkel 4 (11) – eemaldada rikkumiste eest määratavate rahaliste karistuste

5%-line ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)). Selle asemel sätestatakse, et Euroopa

Komisjon koostab juhise, mis aitaks liikmesriikide järelevalveasutustel direktiivi

põhimõtetele vastavaid karistusi määrata;

9) eelnõu artikkkel 4 (12) – eemaldada EL tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsioon

(CSDDD artikkel 29). Senine eriregulatsioon oleks ülimuslik liikmesriigi enda

tsiviilõiguse ees. Muudatusega kohalduks rikkumise ja kahju tekitamise korral siiski

liikmesriigi siseriiklik tsiviilõigus. Lisaks eemaldatakse kollektiivhagide esitamise

võimalus (CSDDD artikkel 29 (3) (d)) ja säte, mis muudaks CSDDD tsiviilvastutuse

normide kohaldamise kohustuslikuks siis, kui liikmesriigi õigus kahjunõudele ei

kohaldu (CSDDD artikkel 29 (7));

10) eelnõu artikkel 4 (13) – eemaldada klausel, mille kohaselt kohustub Euroopa

Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad

hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (CSDDD artikkel 36 (1)). Konkreetse

tähtajaga klausli eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava

regulatsiooni ettepanek teha, kuid CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks.

3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõtetele

3.1. Õiguslik alus

Direktiivi õiguslikuks aluseks on valitud ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL) artiklid 50

ja 114. Mõlema artikli suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust.

ELi toimimise lepingu artikkel 50 on erinorm, mille alusel võetakse meetmeid

asutamisvabaduse saavutamiseks. CSDDD esialgse algatusega kavandatud meetmetest

kuulusid selle õigusliku aluse alla äriühingute üldjuhtimist puudutavad meetmed. Kuna

Omnibus I eelnõu ei käsitle CSDDD osas enam otseselt ühinguõiguslikke küsimusi, siis ei ole

ELTL artikkel 50 CSDDD osas asjakohane õiguslik alus.

ELi toimimise lepingu artikliga 114 on ette nähtud võimalus võtta liikmesriikides nii õigus- kui

ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle

toimimine. Liidu seadusandja võib tugineda ELi toimimise lepingu artiklile 114 eelkõige siis,

kui liikmesriikide õigusnormide erinevused takistavad põhivabaduste kasutamist või tekitavad

konkurentsimoonutusi ja mõjutavad seega otseselt siseturu toimimist.

3.2. Subsidiaarsus

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi

tasandil meetmeid võtta üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke

piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu

parem saavutada ELi tasandil. Peale selle peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema

vastavuses tuvastatud probleemiga.

5

CSDDD tagab nn ühtse mänguväljaku kogu Euroopa Liidus, ühtlustades ettevõtte

jätkusuutlikkuse hoolsusnõuete reegleid liikmesriikide tasandil kehtivate erinevate

hoolsusnõuete seadusandluse taustal. Nõustume Komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille

kohaselt CSDDD reegleid ei saa lihtsustada ja sujuvamaks muuta üksnes liikmesriikide tasandil

(nt rakendamistegevuste kaudu). Seetõttu on vajalik astuda samme EL tasandil ja muuta juba

kehtestatud EL nõuete sisu.

3.3. Proportsionaalsus

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt

peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema vastavuses tuvastatud probleemiga.

Algatuse kohaselt on eelnõude muudatused suunatud ettevõtete kestlikkusalaste kohustuste

lihtsustamisele ja korrastamisele, ilma et see kahjustaks direktiivi eesmärke ja EL-i

jätkusuutlikkuse raamistikku. Teisisõnu muudetakse CSDDD sisu proportsionaalsemaks.

Algatuse aluseks olev poliitiline eesmärk on suunatud direktiivi proportsionaalsemaks

muutmisele, arvestades mõnede sidusrühmade seisukohti, kes leiavad, et kehtiv CSDDD seab

ettevõtetele liiga suure koormuse. Nõustume Komisjoniga, et Omnibus I eelnõu, kuhu on

koondatud kõikide sama valdkonna õigusaktide lihtsustamise ettepnekud, on hetkel sobivaim

formaat kehtivate direktiivide muutmiseks.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

4.1. Mõju majandusele

Kuigi esmase analüüsi põhjal võib Omnibus I paketis esitatud lihtsustamisettepanekute mõju

majandusele hinnata positiivseks, tuleb siiski arvestada, et hoolsuskohustuse täitmisega

kaasneb mitmeid mõjusid, mis võivad oluliselt suurendada ettevõtjate halduskoormust ja

tekitada lisakulusid. See omakorda mõjutab oluliselt äriühingute konkurentsivõimet võrreldes

välismaiste ja ka EL-i väliste ettevõtjatega. Liiga suur andmete kogumise, analüüsimise ja

esitamise maht on selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni suureks probleemiks.

Ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse panemine võib minna vastuollu seatud kestlikkuse

eesmärgiga. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa ressursist andmete kogumisele ning

hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi innovatsiooni, tõhususe

tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see võib pikas perspektiivis

kestlikkusele negatiivselt mõjuda.

4.2. Mõju keskkonnale

Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiiviga kaasneb üldine positiivne mõju

keskkonnale. Kui keskkonnahoidlikkus on osa organisatsiooni juhtimise aluspõhimõtetest, seda

mõõdetakse ja seiratakse sarnaselt majandus- ja finantsnäitajatega, on võimalik roheüleminekut

majanduses ellu viia, mõõta ja initsieerida ning vältida rohepesu ja ebavõrdset konkurentsi.

Omnibus I muudatustega kaasnevad lihtsustused vähendavad tegevuste ahela ja huvirühmade

piiritlemise kaudu ka ettevõtete hulka, keda direktiiv puudutab ning seeläbi positiivne mõju

keskkonnahoiule väheneb. Samas on ettevõtetel juba kohustus tagada Euroopa Liidu

õigusaktidele vastavus, mis reguleerib rangelt ka keskkonnamõju ning on suunatud negatiivse

keskkonnamõju vähendamisele ning ennetamisele. Hetkel puudutab CSDDD kohustus väikest

arvu ettevõtteid Eestis (potentsiaalselt ca 20 ettevõtet). Väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjad (edaspidi ka VKE) on direktiivi kohaldamisalast väljas, kuid direktiivi nõuded

mõjutavad osaliselt ka neid VKE-sid, kes on ärisuhetes direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate

äriühingutega. Hoolsuskohustusega suurtel ettevõtetel on kohustus nõuda oma tegevuste ahelas

osalevatelt lepingupartneritelt CSDDD-s sätestatud hoolsuskohustusega seotud käitumisjuhiste

6

ja ennetusmeetmete rakendamist. Rahvusvahelise uuringu1 põhjal on hinnatud suurettevõtete ja

VKE vaheliste suhete ulatust, mis aitab mõista CSDDD-st tuleneva mõju ulatust. Uuringu järgi

müüvad VKE-d ca 25% oma toodetest või teenustest suurettevõtetele ja ise ostavad suurtelt

ettevõtetelt kaupu ja teenuseid ca 12% ulatuses. Lihtsustamise peamine eesmärk on vähendada

ettevõtete halduskoormust ning seeläbi suurendada ettevõtete konkurentsivõimet. Direktiivi

nõuetega mõjutatavate ettevõtete arv mõjutab otseselt ka muudatuse mõju keskkonnale, kuid

see ei välista ettevõtete võimalust vabatahtlikult panustada ja investeerida kestlikkusega seotud

projektidesse.

4.3. Mõju põhiõigustele

CSDDD-ga kavandatavate meetmete üks eesmärk on tagada inimõiguste järgimine äriühingute

tegevus- ja tootmisprotsessides. EL-ülene ühtne regulatsioon on mõeldud vähendama

kestlikkusalaste nõuete killustatust ning peaks ühtlustama inimõiguste tagamisele suunatud

standardeid EL ja mitte-EL riikide äriühingute ning ka kolmandate riikide äriühingute jaoks.

Omnibus I paketiga kavandatavad muudatused lükkavad selle regulatsiooni rakendamise edasi

ning leevendavad hoolsuskohustuse sisulisi nõudeid, et vähendada ettevõetetele CSDDD

rakendamisega kaasnevat halduskoormust. Lihtsustamise mõju hindamisel põhiõigustele tuleb

siiski arvestada, et regulatsiooni vastuolulisuse tõttu ei olnud CSDDD globaalne mõju

inimõigustele üheselt selge ka CSDDD algse teksti puhul.

Euroopa Komisjon on algse CSDDD koostamise käigus hinnanud, et ühiste standardite

järgimine nii ELi kodanike kui ka kolmandate riikide kodanike, sh töötajate, inimõiguste

teostamisele ja kaitsele positiivselt. Inimõiguste alase hoolsuskohustuse kohustuslik täitmine

peaks mh tagama töötajatele ohutumad ja paremad töötingimused ning peaks vähendama nii

orjatöö kui lapstööjõu rakendamist. Eeldatakse, et nõuete rakendamise kaudu tõuseb teadlikkus

inimõiguste ja keskkonna kaitsest kolmandates riikides. Samas leitakse, et on oht, et ELi

ettevõtjad võivad inimõiguste ja keskkonnakaitse alase hoolsuskohustuse tõttu maandada riske

selle kaudu, et nad väldivad kolmandates, eelkõige arenguriikides asuvate tarnijate ja tootjate

kaasamist oma väärtusahelatesse. Seda arvestades tuleb tõdeda, et võimalik positiivne mõju

põhiõigustele lükkub eelnõuga COM (2025) 80 edasi ja eelnõu COM (2025) 81 sisuline mõju

põhiõigustele ei ole selge.

5. Valitsuse seisukohad ja nende selgitus

5.1. Eesti teeb ettepaneku muuta kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõuete rakendamine

vabatahtlikuks.

Selgitus: arvestades kaasaja kiiresti muutuvat majandus- ja julgeolekukeskkonda, on

kestlikkusnõuete rakendamisel oluline säilitada teatud paindlikkus mitte ainult Eesti

äriühingutele, vaid ka kogu Euroopa ettevõtjatele. Regulatiivse paindlikkuse kõrval ei tohi

unustada, et kestlikkuse, sh kestlikkusalase hoolsuskohustuse meetmete eesmärk on suunata

ettevõtjaid tegema lühiajalist kasu toovate otsuste asemel enam kestlikumaid äriotsuseid.

Kestlike põhimõtete rakendamist ei määra üksnes erinevate lepete ja regulatsioonide

kehtestamine, vaid ka ühiskondlike ootuste muutumine ja inimestele vahetult tuntavad

äärmuslikud kliimamuutused.

Kestlikkuse põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses loomulikud ja kindlasti ka vajalikud,

kuid neid võib järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule tegevusele orienteeritud ettevõtjad

1 EFRAG's Cover Letter and Cost Benefit Analysis on VSME.pdf

7

seda ka teevad. Praktikas väljendub see näiteks kontsernide või ühingute siseste

eetikakoodeksite ja jätkusuutlikkuse reeglite koostamises, läbipaistavate ja

mittediskrimineerivate palgasüsteemide loomises, samuti tehakse vabatahtlikke sisekontrolle ja

auditeid, analüüsitakse süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid näitajaid. Tark ettevõtja

kaardistab vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab välja nende maandamise plaanid

sõltumata sellest, kas selleks kehtib seaduse tasandil kohustus või mitte. Teada on, et ka

finantsvaldkonna regulatsioonid piiravad juba praegu selliste majandustegevuste toetamist, mis

ei vasta rohe- ja kestlikkuse põhimõtetele. See kõik on ajendanud paljude sektorite ettevõtjaid

juba mitmeid aastaid omal algatusel enda tegevusi ja tootmisi tõhusamaks, säästlikumaks ja

läbimõeldumaks muutma. Kõik see on osa igapäevasest jätkusuutlikust juhtimisest, ehkki seda

ei tehta päris nii suures mahus nagu CSDDD regulatsioon ette näeb ning seda kõike ei kajastata

eraldi raportina.

Kestlikkuse valdkonnas täna kehtiva EL regulatsiooni suurimaks probleemiks peavad

ettevõtjad just liiga suurt andmete kogumise, analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise mahtu.

Kõikide nende normide eesmärk ise on vaieldamatult õige, ehkki kehtiv regulatsioon sisaldab

palju nn kabinetis välja töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu. Ettevõtjatele niivõrd suure

halduskoormuse panemine töötab samal ajal kestlikkuse eesmärgi täitmisele vastu ning põrkub

tugevalt kogu jätkusuutlikkuse põhimõttega. Kui ettevõtja peab kulutama väga suure osa

ressursist andmete kogumisele, mõõtmisele, hindamisele ja raportite koostamisele, jääb selle

võrra vähem ressurssi innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja igapäevasesse põhitegevusse

panustamiseks. See võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele väga negatiivselt mõjuda.

Euroopa Komisjoni poolt läbiviidud uuringu järgi olid vastutustundliku ettevõtluse

printsiipidesse vähem investeerinud ettevõtted ka näiteks COVID-19 kriisi poolt põhjustatud

majandusšokile vähem vastupidavad. Arvukad uuringud on näidanud, et kestlikkuse aspektid

mõjutavad ettevõtteid eksistentsiaalsel tasemel ning kestlikkusalaste riskide puudulik analüüs

võib kahjustada ettevõtte võimet luua aktsionäridele väärtust ka pikemas perspektiivis.2 Need

asjaolud on juba ajendanud suuri ettevõtteid tänaseks astuma samme, et oma tegevus muuta

jätkusuutlikumaks.

Leiame, et CSDDD sätestamine ettevõtetele kohustusliku hoolsuskohustusena ei taga tingimata

hüppelist edasiminekut juba toimuvates kestlike põhimõtete rakendamise arengutes. CSDDD

problemaatilist sisu arvestades on väga tõenäoline, et kohustusliku regulatsiooni lisandumisel

kasvab üksnes riikide ja ettevõtete halduskoormus, kuid tegelik mõju kestliku äritegevuse

edendamisel jääb tagasihoidlikuks. Rahvusvahelises mõõtmes on ettevõtjatele juba varem

koostatud juhiseid kestlikuks majandustegevuseks. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD on loonud suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele, mis annab äriühingutele

kestlikkusalaste hoolsusmeetmete osas asjakohase rahvusvahelise raamistiku ja selge

toimimisjuhise3. Sarnaseid äritegevusele suunatud juhiseid (UN Guiding Principles on Business

and Human Rights – UNGP) on kehtestanud ka Ühinenud Rahvaste Organisatsioon4. Kui

2 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/e47928a2-d20b-11ea-adf7-01aa75ed71a1/language-en 3 OECD suunised hargmaistele ettevõtjatele (2011. aasta ajakohastatud versioon), kättesaadavad aadressil

https://doi.org/10.1787/9789264115415-en, koos soovitustega vastutustundliku äritegevuse kohta, samuti OECD

hoolsuskohustuse suunised vastutustundliku äritegevuse kohta (2018) ja OECD valdkondlikud suunised,

kättesaadavad aadressil https://mneguidelines.oecd.org/mneguidelines/. 4 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Guiding Principles on Business and Human Rights: Implementing the

United Nations ‘Protect, Respect and Remedy’ Framework“ (Äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted: ÜRO

raamistiku „Kaitsta, austada ja heastada“ elluviimine) (2011), kättesaadav aadressil

https://www.ohchr.org/Documents/Publications/GuidingPrinciplesBusinessHR_EN.pdf

8

ettevõtetel on vajadust oma tegevust ja protsesse jätkusuutlikuks vormida, on selleks vajalikud

meetmed nende kasutuses juba olemas.

Tuleb möönda, et ettevõtete valikud kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse suunas ei ole ülemaailmne

trend ja on palju piirkondi, kus nii keskkonna kui ka inimõiguste rikkumine ettevõtete tootmis-

ja tarneahelates on jätkuvalt suur probleem. Siiski tuleb arvestada, et CSDDD kehtestamine ei

ulatu ülemaailmsete inimõiguste ning keskkonna alaste probleemide lahendamiseni, vaid

kohalduks eeskätt EL piires, kus ettevõtted aga juba niigi oma tegevusi üha teadlikumalt

kestlikumaks kohandavad. Globaalsel tasandil hoitakse ja edendatakse eelkõige

vabatahtlikkusel põhinevat kestlikkuse põhimõtete rakendamist (OECD ja ÜRO juhised) ja

vähemalt OECD puhul on valdkonn eksperdid märkinud, et kestlikkuse põhimõtete

rakendamise teemat hoitakse aktiivselt fookuses.

5.2. Kui vabatahtlikuks muutmine piisavat toetust ei leia, siis toetab Eesti äriühingute

kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja

hoolsuskohustuse nõuete ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamist,

eelistatult vähemalt kahe aasta võrra.

Selgitus: CSDDD jõustus 24. juulil 2024 ja liikmesriikidele tekkis kohustus võtta direktiiv

siseriiklikku õigusse üle 26. juuliks 2026. Eesti jäi direktiivi vastuvõtmisel erapooletuks

(tähendab sisuliselt vastuhäält), sest vaatamata paljudele muudatustele veel vahetult enne

lõpphääletust (eesmärgiga saada kokku vajalik hulk poolthääli) ei saanud direktiivis lahendust

olulised probleemid, mida Eesti nägi direktiivi rakendamise oluliste takistustena. Selleks oli

tsiviilvastutuse jaoks EL-ülese eriregulatsiooni loomine ning direktiivi lisades kirjeldatud

loetelu alusel hoolsuskohustuse sisustamine, mida Eesti hinnangul ei ole võimalik

liikmesriikides arusaadavalt ja ühetaoliselt teha. Seda arvestades ei pidanud Eesti võimalikuks

toetada direktiivi, mille rakendamine äärmiselt keeruliseks ja koormavaks nii ettevõtetele,

riigiasutustele kui ka kohtutele. CSDDD ülevõtmise ja rakendamise tähtpäevade

edasilükkamine võimaldaks liikmesriikidel, sh Eestil keskenduda praegusel hetkel kogu

Euroopa ees seisvatele kriitilistele väljakutsetele ja samas Euroopa Komisjonil CSDDD sisu

veelkord üle vaadata.

Ettevõtete hoolsuskohustust ei ole Eesti õiguses sellisel kujul varem kehtestatud, mistõttu

direktiivi ülevõtmine toob tõenäoliselt kaasa olulisi muudatusi siseriiklikus õiguses. Direktiivi

ülevõtmiseks vajaliku õigusliku raamistiku väljatöötamine ja rakendamise ettevalmistamine on

ajamahukas. Siseriiklike protsesside kohaselt peavad direktiivi tähtaegseks ülevõtmiseks

vajalikud eelnõud olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Riigikokku esitatud 6 kuud

enne direktiivi ülevõtmise tähtaega. Pingeline geopoliitiline seis ja riigieelarve määravad

praegusel hetkel tugevalt ka Eesti riigisiseseid prioriteetseid valdkondi. Reguleerimise

vähendamine on Eesti valitsuskoalitsiooni üks olulisemaid eesmärke5. Eesti ei pea võimalikuks

keskenduda sellises olukorras esmajärjekorras tegevustele või regulatsioonide kehtestamisele,

mille mõju on küsitav, kuid mis toovad kaasa ettevõtete ja riigi halduskoormuse ning kulude

kasvu.

Eesti toetab direktiivi ülevõtmise ja ettevõtetele kohaldamise tähtpäeva edasilükkamist

vähemalt kahe aasta võrra. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga tervitatavad ning

on mõistetav, et praeguses olukorras on Euroopale väga vajalik need võimalikult kiiresti

kehtestada, tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja -selguse mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu

5 Koalitsioonilepe 2024-2027 | Eesti Vabariigi Valitsus

9

planeeritust veelgi pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse ebaselge olukorra tõttu, kus

ei saa välistada, et juba poole aasta pärast võib selguda, et tegelikult oleks võinud CSDDD

rakendamise tähtaegu rohkem edasi lükata. Euroopa riikide ja eriti Eesti prioriteetide seas ei

ole lähikuudel ja -aastatel mitte CSDDD rakendamine, vaid suur hulk ressursse tuleb suunata

oma kaitsevõime suurendamisele ja julgeoleku kindlustamisele. Ameerika Ühendriikide

julgeolekualase tegevuse taandumise jätkumisel muutub ressursside kasutamise hoolikas

valimine Euroopa liikmesriikidele üha olulisemaks ja CSDDD rakendamisega kaasnev

paratamatult prioriteetide mõttes taandub. Sellises olukorras veel kord CSDDD rakendamise

tähtaegade edasilükkamist planeerida tähendaks samas, et piisavalt kohusetundlikud ettevõtjad

on vähemalt osa ettevalmistustest tõenäoliselt juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine

teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult ebaselgeks. Seda arvestades on Eesti seisukohal,

et CSDDD ülevõtmise ja rakendamisega seotud tähtpäevade puhul tuleks kaaluda nende

edasilükkamist veelgi pikemalt, vähemalt kahe aasta võrra.

Omnibus I paketi raames on Euroopa Komisjon teinud lisaks direktiivi ülevõtmise ja

ettevõtetele rakendamise tähtpäevade edasilükkamise ettepanekule ka mitmed CSDDD sätete

sisulise muutmise ettepanekud. Sisuliste muudatusettepanekute hulgas on ka tsiviilvastutuse

eriregulatsioonist loobumine, mis võib osaliselt lahendada Eesti jaoks ühe olulise murekoha

direktiivi rakendamisel. Direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kuupäevade pikem

edasilükkamine jätaks aega tegeleda veelgi põhjalikumalt CSDDD sätete sisulise

lihtsustamisega või ka hindamisega, kas CSDDD regulatsiooni järele praegusel kujul on päriselt

vajadust.

5.3. Eesti toetab hoolsuskohustuse nõuete ja sisu lihtsustamist, sh olemasolevate

andmeplatvormide ja andmete koosvõime maksimaalse ärakasutamise kaudu. Peame

oluliseks, et lihtsustamisel oleks tegelik mõju ettevõtetele osaks saava

halduskoormuse vähenemisele.

Selgitus: oluline on, et hoolsuskohustuse nõuetekohane täitmine ei tooks kaasa põhjendamatut

lisakulu ja halduskoormuse kasvu riigiasutustele ja ettevõtjatele, eriti väikese ja keskmise

suurusega äriühingutele, kes jäävad tegevuste ahelates osalemise tõttu direktiivi mõjualasse.

Oleme seisukohal, et kõikide uute kohustuste rakendamine peab olema proportsionaalne ja

realistlik, võttes arvesse nii Eesti ettevõtluskeskkonna eripärasid kui ka Euroopa Liidus

kehtivaid teisi regulatsioone. Eestile on CSDDD menetlemise käigus läbivalt olnud oluline, et

direktiiviga äriühingutele seatav hoolsuskohustus oleks olemuselt arusaadav ja selgepiiriline.

Lihtsustamise käigus tuleks enam analüüsida, kas ettevõtjatel on võimalik hoolsuskohustuse ja

aruandluste nõudeid täita andmepõhiselt, ning töötada välja selged ja rakendatavad süsteemid

andmekorjeks ning analüüsiks. Alternatiivsete lahenduste ja võimalike lihtsustustena peab

Eesti oluliseks pidevat dialoogi ettevõtjatega ning olemasolevate andmeplatvormide ja andmete

koosvõime maksimaalset kasutamist, et vähendada aruandluskoormust. Leiame, et aruandluse

puhul tuleb lähtuda andmete ühekordse küsimise põhimõttest, tagades nende taas- ja

ristkasutamise.

Esitatud CSDDD muudatusettepanekute puhul on oluline üldisemalt hinnata, kas neil on ka

sisuline lihtsustav ja halduskoormust vähendav mõju. Mitte kõik Komisjoni esitatud

lihtsustamisele suunatud ettepanekud ei näi omavat tegelikku leevendavat mõju

halduskoormusele. Näiteks saab tuua tarneahela (CSDDD kontekstis mõistena tegevuste ahel)

hindamise sageduse ja ulatuse muutmise:

10

- Tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete hindamise sagedus lõdveneb (iga-aastaselt

kohustuselt iga viie aasta järel tekkiva kohustuseni) ning jääb kohustus keskenduda

ainult otsestele äripartneritele, kui riskianalüüs ei näita laiema tegevuste ahela ulatuses

olulisi riske.

- Samas nõuab CSDDD endiselt hoolsuskohustuse täitmist kogu tegevuste ahela ulatuses

juhul, kui ettevõte saab usaldusväärset infot seal esinevate kahjulike mõjude kohta. Ei

ole selge, kuidas hinnata sellise usaldusväärse info olemasolu ja piisavust.

Potentsiaalselt peitub siin lisakoormus ettevõtetele, kellel puudub ligipääs detailsetele

andmetele oma tegevuste ahelasse jäävate ettevõtete kohta.

- Kokkuvõttes peaks sageduse muutmine leevendama ettevõtjate halduskoormust

hoolsuskohustuse nõude täitmisel, kuid kuna püsima jääb kohustus reageerida igal

ajahetkel ka kogu tegevuste ahelas ilmnevale kahjulikule mõjule, siis on muudatuse

tegelik leevendav mõju küsitav.

Eesti ei välista vajadust täiendavalt analüüsida, millist lisandväärtust lihtsustatud CSDDD

rakendamine ettevõtjatele tegelikult pakub.

5.4. Eesti saab toetada hoolsuskohustuse täitmiseks vajalike ühtsete nõuete kehtestamist

nagu kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise toetamise ja teavitamise ning

kaebuse esitamise korra nõuded, kui need aitavad liiduüleselt tegutsevale ettevõtjale

tagada õiguskindlust.

Selgitus: muudatusettepanekuga ühtlustatakse kontserni tasandil hoolsuskohustuse täitmise

toetamise (CSDDD artikkel 6) ning teavitamise ja kaebuse esitamise korra nõuded (CSDDD

artikkel 14).

CSDDD nõuete ühtlustamise eesmärk on hoida ära nende hoolsuskohustuse nõuete killustumist

liidu tasandil. Komisjon loodab seeläbi tagada ettevõtete jaoks paremat õiguskindlust ning

hoida ära liikmesriikides kehtestatud erinevatest nõuetest tulenevat tarbetut halduskoormust.

Eesti ei ole muudatusettepanekule vastu. Võib nõustuda, et hoolsuskohustuse keskmeks olevate

nõuete ühetaoline ülevõtmine muudab CSDDD nõuded liiduüleselt tegutsevate ettevõtete jaoks

selgemaks ja õiguskindlamaks. Teisalt ei ole selle muudatusettepaneku tegelik halduskoormust

leevendav mõju siiski selgelt mõistetav.

5.5. Toetame Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille kohaselt hoolsuskohustuse

ulatus piirdub eelkõige ettevõtte tegevuste ahelasse kuuluvate otseste äripartnerite

protsesside ja riskide hindamisega.

Selgitus: kehtiva nõude kohaselt peab ettevõtja hindama kõikide tegevusahelasse jäävate

ettevõtjate protsessides esinevaid riske, sh ka kaudseid äripartnereid. See on ettevõtjate jaoks

äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka raskesti teostatav. Eesti on ka varasemalt

väljendanud seisukohta, et kontrollikohustuse kehtestamine äriühingutele kogu oma tegevuste

ahela ulatuses ei ole proportsionaalne, mh sest äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli

läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. See võib tekitada olukorra, kus hoolsuskohustuse

täitmist tõendatakse ja kontrollitakse üksnes dokumentide põhjal ning see ei motiveeri

äriühinguid reaalselt kestlikkusalaste eesmärkide ja hoolsuskohustusega oma tegevuses

arvestama. Niisugusel juhul ei teki EL-i ja liikmesriikide tasandil ka mingit adekvaatset

ülevaadet hoolsuskohustuse täitmisest ja selle mõjudest.

11

Hoolsuskohustuse ulatuse piiramine on tervitatav ka seetõttu, et teadaolevalt ei ole ettevõtjatel

andmepõhiseid lahendusi tegevuste ahelasse kuuluvate ettevõtete andmete kontrollimiseks,

mistõttu tuleks näiteks teostada paikvaatlusi jms. Väärtusahela andmete kogumine ja

kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult

kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL

nõukogu parema õigusloome töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et kuna

väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja

tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada (teades,

et mingit infot on neil kindlasti vaja)).

5.6. Eesti toetab hoolsuskohustuse täitmisel vähem kui 500 töötajaga äripartnerilt

kogutava info mahu piiramist.

Selgitus: direktiivi lisatakse säte, mille kohaselt ei peaks hoolsuskohustuse täitmist kontrolliv

ettevõte vähem kui 500 töötajaga otseselt äripartnerilt küsima rohkem infot kui mahus, mis on

sätestatud kestlikkuse aruandluse direktiivi 2022/2464 (CSRD) artiklis 29a. Kehtivas direktiivis

ei ole äripartneritelt kogutava info ulatus selgelt piiratud. On tervitatav, et

lihtsustamisettepanekuga seatakse piirang vähemalt väiksemate ettevõtete info esitamise

kohustusele, kuid selgusetuks jääb, miks on andmete küsimise piirang seatud CSDDD puhul

erinevalt (alla 500 töötajaga ettevõtted) võrreldes CSRD-ga (alla 1000 töötajaga ettevõtted).

5.7. Eesti toetab seda, et direktiiv ei reguleeri ärisuhte lõpetamise kohustust kui ettevõtte

äripartner rikub hoolsuskohustust.

Selgitus: kehtiv CSDDD näeb ette nn viimase meetmena ärisuhte peatamise kohustuse, kui

äripartneri tegevuses ilmneb tõsine kahjulik mõju ja seda ei ole õnnestunud ühegi muu

meetmega kõrvaldada. Sellise kohustuse kaotamine võimaldab Komisjoni hinnangul

vähendada halduskoormust olukorras, kus on teada, et äripartner oma kahjuliku mõju lõpuks

maandab, sest siis saab jätta ärisuhte puutumata ja kaob vajadus hakata vahepealseks ajaks (kuni

kahjuliku mõju kõrvaldamiseni) otsima alternatiivseid tarnijad. Siiski säilib ettevõtjale

kohustus teha äripartneriga koostööd selles suunas, et ärpartneri tegevusest kahjulik mõju

kõrvaldada.

CSDDD-s pakutud muudatus on ajendatud mõistmisest, et ettevõtluses võib olla olukordi, kus

tootmine ja tegevus sõltub suuresti kas ühe suure tarnija või väga spetsiifilise tarnija

olemasolust ning koostöö lõpetamise kohustus selles olukorras võib halvata kogu äritegevuse,

mis omakorda tekitab küsimuse meetme proportsionaalsusest. Seda enam, et niisugust olukorda

mõjutab ka turg ise, ettevõtetel ei ole huvi pidevalt ja püsivalt hoida vastutustundetu

ärimudeliga äripartnereid. Vastutustundlikud ettevõtted ei keskendu vaid finantsnäitajatele,

vaid soovivad näidata oma keskkondlikku ja sotsiaalset mõju ehk jalajälge, mille ettevõte oma

tegevusega jätab, et olla atraktiivsem ka tarbijatele ja investoritele.

5.8. Eesti toetab huvirühmade mõiste kitsendamist nii, et huvirühmadena käsitletakse

neid isikuid ja ühendusi, kelle õiguseid ja huve ettevõtte tegevus otseselt mõjutab. See

aitab vältida vaidlusi kaasatute ringi määratlemise üle, mis kaudsete mõjude korral

võib osutuda keeruliseks ja vaidluste korral kohtusüsteemi koormavaks.

Selgitus: Eesti toetab huvirühmade mõiste muutmist, kuivõrd see kitsendab mõneti nende

isikute ringi, keda on ettevõtjad kohustatud kaasama oma protsesside ja hoolsuskohustuste

meetmete väljatöötamisse. Huvigruppide mõiste kitsendamine ei tähenda, et oluline osa

12

huvigruppe jääks kaasamata, vaid kaasamiskohustus piirdub nendega, keda ettevõtte tegevus

päriselt mõjutab. Mõjutatud huvigruppide mõiste kehtiva CSDDD sõnastuses on sedavõrd lai,

et praktikas ei ole ettevõtjal võimalik veenduda, kas ta on hoolsuskohustuse nõuetekohaselt

täitnud ja kaasanud kõik vajalikud huvigrupid. Kui mõni isik/huvigrupp leiab, et ta on jäetud

hoolsuskohustust rikkudes kaasamata, siis ei oleks direktiivi põhjal tema kaasamise kohustust

võimalik ka üheselt tuvastada. Hoolsuskohustuse rikkumise tuvastamine ning vaidluse

jõudmine kohtusse koormaks põhjendamatult nii ettevõtteid, riigi järelevalveasutust kui ka

õigussüsteemi, mis Eestis on tsiviilõiguslike vaidluste poolest juba praegu ülekoormatud.

5.9. Toetada ettevõtte perioodilise hindamise sageduse muutmist, mille kohaselt muutuks

ettevõtte iga-aastane protsesside ja meetmete asjakohasuse hindamise kohustus iga

viie aasta tagant täidetavaks kohustuseks.

Selgitus: hoolsuskohustuse täitmisega seotud protsesside ja meetmete asjakohasuse ja tõhususe

hindamise perioodi pikendamine ühelt aastalt viiele on ettevõtete halduskoormuse vähendamise

suhtes positiivne areng. Samas on sellel suurem mõju pigem hoolsuskohustusega ettevõtte

väikestele ja keskmise suurusega äripartneritele, kes ei pea olema valmis igal aastal

hoolsuskohustusega ettevõttele oma tegevuse kohta põhjalikke andmeid esitama.

Hoolsuskohustusega ettevõtte enda jaoks ei pruugi viieaastane intervall tähendada, et ta

vahepealsel ajal oma protsesse ja meetmeid üldse hindama ei pea. Leiame, et sarnaselt muudele

riskihindamise protsessidele võikski sisuliselt olla otstarbekam siduda vastava hindamise

teostamise vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte tegevuste ahelas või ettevõtte enda

tegevustes, mis ei pruugi olla perioodilised. Nii säiliks nõude sisuline mõte ja eesmärk.

5.10. Oleme seisukohal, et nii kliimamuutuste leevendamise üleminekukava

vastuvõtmine kui ka selle täitmine peaks olema ettevõtetele vabatahtlik.

Selgitus: Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepaneku kohaselt jääks ettevõtetele CSDDD

alusel kohustus kliimamuutuste leevendamise rakenduskava vastu võtta, kuid kaotatakse ära

kohustus kava täita. See muudab küsitavaks üleminekukava vastuvõtmise kohustuse

vajalikkuse tervikuna. Niisuguse olemusega muudatuse asemel võiks olla asjakohasem kaaluda

kava vastuvõtmise ja täitmise vabatahtlikuks muutmist, sest:

- Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid Euroopa Liidu ja siseriiklikke

kliima- ja keskkonnanõudeid, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS),

energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia nõudeid ning teisi

keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku kliimakava lisamine nendele juba

olemasolevatele nõuetele kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis

suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks õigusselgusetust.

- Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab kaasa kliimamuutuste

leevendamisele või on kooskõlas Pariisi kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta

suutma seda usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma juba

olemasoleva kestlikkusaruandluse (CSRD) raames. See tagaks aruandluse kooskõla ja

väldiks dubleerimist erinevate dokumentide vahel.

- Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse vähenemist, vaid võimaldab

suunata ressursse sinna, kus need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem.

Ettevõtted, kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust

kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma tegevusi esile tuua ja

neid investoritele, partneritele ning avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja

tõstab usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks.

13

Peame siiski ka jätkuvalt oluliseks, et Euroopa Komisjon töötaks välja ühtsed reeglid

üleminekukava koostamiseks, sest see annab ettevõtetele võimaluse vabatahtlikult

üleminekukava ühtsetel alustel vastu võtta ja rakendada.

5.11. Eesti ei poolda rahaliste karistuste maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte

ülemaailmsest käibest) kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine

Euroopa Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu teada)

jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse üle võtta ja see loob

soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei poolda ka karistusõiguse killustamist

ja karistuse mõistmise põhimõtete hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise

juhis paratamatult kaasa tooks.

Selgitus:

Sisuliselt näeb kehtiv CSDDD säte hetkel ette karistuse maksimaalse määra nn alampiiri. Selle

5%-lise alampiiri kaotamine sättest tähendaks, et liikmesriigile jääb esialgse tekstiga võrreldes

suurem otsustusruum maksimaalse karistusmäära kehtestamisel. Küll aga tuleb silmas pidada,

et muudatusettepaneku järel tekkiv CSDDD artikli 27 lõike 4 sõnastus viitab tulevikus

valmivale Euroopa Komisjoni nn karistuse määramise juhisele, mille sisu ei ole praegu teada.

See jätab ebaselgeks, millise maksimumpiiri peab liikmesriik karistusele seadma, et see oleks

direktiiviga kooskõlas. Niisugune olukord on väga soodne pinnas liikmesriigi suhtes

rikkumismenetluse algatamiseks, kui Komisjon leiab, et direktiivi ei ole karistuse määra osas

kohaselt üle võetud.

Teine probleem maksimaalse karistusmäära alampiiri asendamisel tulevikus valmiva juhisega

on see, et juhis saab olema Komisjoni nn nägemus karistusmäärade kujundamisest, mida pole

liikmesriikidega läbi arutatud samaväärselt nagu seda tehakse direktiivi kehtestamisele

eelnevas protsessis. Niisugune tulevikus tekkiv teadmata sisuga juhis (või isegi trahvitabel)

võib hakata lõpuks piirama liikmesriigis diskretsiooniõigust karistuste määramisel ja piirata ka

kohtuniku võimalusi karistuste mõistmisel.

Leiame, et ettevõtte käibest arvutatav 5%-line karistuse ülempiiri alammäär on eelistatum

lahendus kui Euroopa Komisjoni koostatav teadmata sisuga juhis, mis võib osutuda sedavõrd

spetsiifiliseks, et Eesti seda oma karistusõigusesse üle võtta ei saagi. Eesti on ka seisukohal, et

karistuse mõistmise sätted pigem ei peaks tulenema kuskilt EL õigusaktidest, sest selline

lahendus tooks kaasa karistusõiguse senisest suurema killustumise ja märkimisväärse

õigusselgusetuse.

5.12. Eesti toetab ettepanekut jätta direktiivi sätete seast välja ettevõtte tsiviilvastutust

sätestav norm, mis näeb ette EL tasandi erisätte kahjude hüvitamiseks

hoolsuskohustuse rikkumise korral. Eesti on algusest peale olnud vastu

tsiviilvastutuse sätete lisamisele direktiivi, millega seatava hoolsuskohustuse sisu on

tsiviilõigusliku vastutuse kohaldamiseks liialt ebamäärane. Lisaks on liikmesriikide,

sh Eesti õiguses juba ette nähtud deliktilise vastutuse reeglid olulisemate õigushüvede

kaitseks ja tsiviilvastutuse eriregulatsioon killustaks liikmesriikide õigussüsteemi

terviklikkust.

Selgitus: Komisjon on teinud ettepaneku eemaldada CSDDD sätete hulgast tsiviilõiguslik

eriregulatsioon (artikkel 29 (1)), mis sätestaks ettevõtte vastutuse hoolsuskohustuse rikkumise

korral. Selle asemel on tehtud ettepanek piirduda sättega, mille kohaselt peaks ettevõte

hoolsuskohustuse rikkumise korral vastutama liikmesriigis kehtiva tsiviilõigusliku

regulatsiooni alusel kahju eest, mille ta on CSDDD-ga kehtestatud hoolsuskohustuse rikkumise

14

tõttu tekitanud füüsilisele või juriidilisele isikule. Seejuures on sedastatud, et kahjude täielik

kompenseerimine ei tohi kujuneda karistusliku mõjuga ülekompenseerimiseks.

Oluline on arvestada, et kõikides EL liikmesriikides on kehtestatud deliktilise vastutuse reeglid

olulisemate õigushüvede kaitseks. Selles osas on välja kujunenud kindel terviklik süsteem,

üldised põhimõtteid ja praktika, mh selle kohta, milline kahju, millises ulatuses ja milliste

isikute eest kuulub hüvitamisele. CSDDDs eraldi tsiviilõigusliku vastutuse kehtestamine

tähendab sisuliselt veel ühe EL eriregulatsiooni kehtestamist ühe kitsa eesmärgi tarbeks

(äriühingu kestlikkusalase hoolsuskohustuse rikkumine). Pidades silmas liikmesriikides

olemasolevaid tsiviilvastutuse reegleid, puudub sellise täiendava eriregulatsiooni järele

CSDDD-s vajadus. Eesti ei toeta EL tasandil valdkondlike eriregulatsioonide loomist, kuna see

killustab tarbetult liikmesriikide tasandil juba toimivat õigussüsteemi.

Tuleb ka arvestada, et Komisjoni muudatusettepanek ei kaota CSDDD tekstist sätteid, millega

direktiiv sekkub liikmesriikide tsiviilkohtumenetluse õigusesse. Positiivne on Eesti jaoks see,

et lihtsustamise raames eemaldataks direktiivist CSDDD-teemaliste kollektiivhagide esitamise

võimalus, mis oleks Eesti jaoks lisanud veel ühe täiendava probleemi direktiivi rakendamisel.

Siiski jäävad CSDDD-sse alles mõned nõuded, mille täitmiseks võib olla vajalik muuta Eesti

siseriiklikku tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Näiteks tuleb tagada, et CSDDD alusel

esitatava kahjunõude aegumistähtaeg ei oleks lühem kui viis aastat ning selle kulgemine ei

algaks enne kui lisaks kahju tekitavast tegevusest ja kahju tekkimisest teadasaamisele on

kindlaks tehtud ka konkreetne hoolsuskohustuse rikkuja.

5.13. Eesti toetab finantsasutuste reguleerimise klausli eemaldamist direktiivist, mis

kohustab Euroopa Komisjoni hindama finantsasutustele täiendavate

hoolsuskohustuse nõuete seadmise võimalusi ja nende mõju. Peame ennatlikuks

hakata finantssektorile esitatavaid nõudeid laiendama, ilma et juba direktiivis ette

nähtud nõuded oleks ennast praktikas eelnevalt õigustanud.

Selgitus: Eesti toetab Komisjoni ettepanekut eemaldada CSDDD tekstist klausel, mis kohustab

Euroopa Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande vajaduse kohta kehtestada täiendavad

hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele (artikkel 36 (1)). Konkreetse tähtajaga klausli

eemaldamine ei välista Komisjoni õigust vajadusel täiendava regulatsiooni ettepanek teha, kuid

CSDDDst kaob otsene tähtajaline kohustus selleks.

Finantssektorile kestlikkusalase hoolsuskohustuse laiendamine oli üks vastuolulisemaid

teemasid kogu CSDDD menetlemise kestel ja püsis problemaatilisena kuni CSDDD

vastuvõtmiseni. Muudatusettepanekuga seotud klausli lisamine CSDDD teksti oli üks

kompromisslahendustest, mida rakendati eesmärgiga saada direktiivi vastuvõtmiseks vajalike

liikmesriikide heakskiit. Finantsasutustele kestlikkusalase hoolsuskohustuse rakendamises on

tehtud erisusi, lähtuvalt asjaolust, et finantssektoris tegutsevatele erineva olemusega

ärimudelitele ei ole hoolsuskohustus lõpuni rakendatav nii nagu teiste sektorite ettevõtete

tegevusele. Rohkete erisuste tõttu on finantsasutustele kohalduva regulatsiooni sisu jäänud

küsitavaks ja kohati arusaamatuks ka sektorit tundvatele ekspertidele. Eelnevat silmas pidades

puudub Eestil põhjus muudatusettepanekule vastu seista.

6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine

15

Justiitsministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel küsinud sisendit Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt, Kliimaministeeriumilt, Välisministeeriumilt ja

Sotsiaalministeeriumilt.

Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse saamiseks ka järgnevatele asutustele ja organisatsioonidele:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse

Liit, Toiduliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Betooniühing, Eesti Plastitööstuse

Liit, Eesti Mööblitootjate Liit, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit, Eesti Kaitsetööstus, Eesti Tööandjate

Keskliit, Eesti Advokatuur, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Vastutustundliku

Ettevõtluse Foorum, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, MTÜ Arengukoostöö Ümarlaud

(AKÜ), Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Teenusmajanduse koda, Eesti

Ametiühingute Keskliit, Bolt Technology OÜ, MAXIMA Eesti OÜ, Selver AS, Rimi Eesti

Food AS, Luminor Bank AS, Enefit Power AS, Swedbank AS, AS SEB Pank, AS Tallink

Grupp, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,

Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Välisministeerium.

Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1).

1

Seletuskirja lisa Eesti seisukohtadele Omnibus I eelnõule äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse kohta

KAASAMISEL ESITATUD ARVAMUSTE TABEL

Käesolev dokument kajastab kaasamise käigus esitatud arvamusi ja märkusi, ning nendega arvestamist, Eesti seisukohtade koostamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi eelnõu kohta direktiivide 2022/2464 (CSRD) ja 2024/1760 (CSDDD) rakendamise tähtaegade muutmiseks (COM(2025) 80 final) ja direktiivi eelnõu kohta

direktiivide 2006/43, 2013/34, 2022/2464 ja 2024/1760 sisuliseks muutmiseks (COM(2025) 81 final)

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Eesti Advokatuur

1. Arvestades Ukrainas toimuvat sõda ja sellega

kaasnevaid mõjusid (sh sellega kaasnevat

ilmselgelt vajadust panustada kõigil EL

liikmesriikidel võimalikult palju riigikaitsesse nii

siseriiklikult kui Ukraina toetamiseks) on Omnibus

I paketi idee tervikuna väga loogiline ja vajalik

samm. Seda eriti arvestades viimase aja USA

tegevusega kaasnevat täiendavat ebakindlust nii

Ukraina toetamise jätkamise kui ka majanduslikust

aspektist (sh tollimaksud ja üldine ebakindlus USA

järgmiste sammude osas).

Teadmiseks

võetud.

2. ESG põhiprintsiibid on tänapäevases äritegevuses

loomulikud ja kindlasti ka vajalikud, kuid neid võib

järgida ka vabatahtlikult ning jätkusuutlikule

tegevusele orienteeritud ettevõtjad seda tegelikult

ka teevad. Koostades näiteks kontsernide või

ühingute siseseid eetika koodekseid,

jätkusuutlikusse reegleid, kehtestades

läbipaistavaid ja mittediskrimineerivaid

palgasüsteeme, viies läbi vabatahtlikke

sisekontrolle ja auditeid, analüüsides

süstemaatiliselt ettevõtte kõige olulisemaid

näitajaid jne. Tark ettevõtja kaardistab

vabatahtlikult kõige suuremad riskid ning töötab

välja nende maandamise plaanid sõltumata sellest,

kas selleks seaduse tasandil kohustus tuleb või

Arvestatud.

2

mitte. See on osa igapäevasest jätkusuutlikust

juhtimisest. Seda lihtsalt ei tehta nii suures mahus

nagu kehtiv EL regulatsioon ette näeb ning ei

kajastata eraldi raportina.

3. Just liiga suur andmete kogumise,

analüüsimise/mõõtmise ja raporteerimise maht on

selles valdkonnas kehtiva EL regulatsiooni

suurimaks probleemiks. Kehtiva regulatsiooni

eesmärk ise on vaieldamatult õige, kuid on küsitav,

kas ettevõtjatele niivõrd suure halduskoormuse

panemine mitte ei lähe ise seatud eesmärgiga

vastuollu ehk siis ei tööta tegelikult

jätkusuutlikkuse põhimõttele vastu. Kui ettevõtja

peab kulutama väga suure osa ressursist andmete

kogumisele, mõõtmisele/hindamisele ja raportite

koostamisele, jääb selle võrra vähem ressurssi

innovatsiooni, efektiivsuse tõstmisesse ja

igapäevasesse põhitegevusse panustamiseks, ja see

võib pikas perspektiivis jätkusuutlikkusele vägagi

negatiivselt mõjuda. Seda enam, et kehtiv

regulatsioon sisaldab palju nn kabinetis välja

töötatud lahendusi, mis ei arvesta päris elu ning

senini puuduvad ka piisavalt ühtsed ja selged

juhised mõõtmiste ja hindamiste teostamiseks.

Seega peavad küll suuremad ettevõtjad andmeid

koguma, mõõtma ja raporteerima, kuid

lõpptulemused ei pruugi tegelikus elus olla

tegelikult võrreldavadki. Ebaselguse ja ebakindluse

üle selles osas on kurtnud kõik ESG praktikud ja

audiitorid, kellega on olnud kokkupuudet.

Arvestatud.

4. Kuivõrd Omnibus I paketi raames tehtud

muudatusettepanekud, mis puudutavad CSDDD-d,

on suunatud halduskoormuse vähendamisele, on

need väga tervitatavad. Seda tänu tähtaegade

edasilükkamisele, kohustatud isikute ringi

vähendamise ja nõuete mahu vähendamisele. See

annab ettevõtjatele rohkem aega regulatiivsete

Arvestatud.

3

nõuete täitmiseks ettevalmistamiseks (mh leidmaks

sobivaid tehnilisi abivahendeid, palkamaks ESG

spetsialiste, töötajate koolitamiseks jne). Samuti

vähendab ettevõtjate halduslikku ning finantsilist

koormust, mis omakorda avaldab positiivset mõju

liikmesriikide ja Euroopa Liidu

konkurentsivõimele, soodustades investeeringuid

ja innovatsiooni, ja võimaldab rohkem panustada

riigikaitse valdkondadesse.

5. Omnibus I paketi raames tehtud CSDDD

muudatused on täielikult kooskõlas ka Eestis

oluliseks poliitiliseks eesmärgiks seatud nn

ülereguleerimise vähendamise/vältimise ja

ettevõtluskeskkonna lihtsustamise põhimõtetega,

kuna need aitavad mh:

 Vähendada ettevõtjate regulatiivset ja

finantsilist koormust ning jätta rohkem

võimalusi oma äritegevuse arendamiseks.

 Tagada, et regulatsioonide rakendamine

oleks sujuvam, ühetaolisem ja

eesmärgipärasem, mis toetab Eesti

ettevõtlusmaastiku arengut.

 Vähendada tarbetuid haldusprotsesse ja

riigi halduskoormust, mis aitaksid tõsta

Eesti kui investeerimissõbraliku riigi

mainet.

Teadmiseks

võetud.

6. Kuigi direktiivi muudatused on positiivsed ja väga

tervitatavad ning on mõistetav, et praeguses

olukorras on Euroopale väga vajalik need

võimalikult kiiresti kehtestada, ei tasuks siiski

Omanibus I pakti kehtestamisega ESG valdkonna

regulatiivnõuete ülevaatamist lõpetada. Samuti

tasuks kaaluda, kas õiguskindluse ja-selguse

mõttes ei oleks mõistlik tähtaegu planeeritust

pikemalt edasi lükata. Seda eelkõige praeguse

ebaselge olukorra tõttu, mille puhul ei saa

välistada, et võib tegelikult juba nt aasta või poole

Arvestatud.

4

aasta pärast selguda, et tegelikult oleks võinud

tähtaegu rohkem edasi lükata (nt Ukraina sõja

jätkudes, kui USA lõpetab Ukraina toetamise vms).

Sellises olukorras ei ole lihtsalt eluliselt mahukate

ESG raportite koostamine mõistlik koht ressursi

kulutamiseks. Kui aga siis teha uus tähtaegade

edasilükkamine, on piisavalt kohusetundlikud

ettevõtjad tegelikult vähemalt osa tööst tõenäoliselt

juba ära teinud ning pidev muudatuste tegemine

teeb majanduskeskkonna ka põhjendamatult

ebaselgeks. Seepärast tasuks kindlasti kaaluda

koheselt pikemate tähtaegade seadmist.

7. Teiseks tasuks pärast kiireloomuliste muudatuste

tegemist allesjäänud ettevõtjate kohustuste ja

kogutavate andmete maht siiski veelkord üle

vaadata. Lõpptulemus peaks olema võimalikult

kompaktne ning keskenduma vaid iga ettevõtja

spetsiifikat arvestades kõige olulisemale. Andmete

mõõtmine ja hindamine tuleks ülesse ehitada

selliselt, et kogutavate andmete pinnalt tehtavad

mõõtmised ja hinnangud oleksid eluliselt ka

ühetaolised ehk siis viiksid tulemuseni, kus

erinevate ettevõtjate lõpp-tulemused oleksid

päriselt ka eluliselt võrreldavad. Praktikute sõnul

see täna selliselt ei ole. Palju on nn halli ala, kus iga

ettevõtja saab valida enda sobivama mõõtmise

vahendi ja viisi, mistõttu eluliselt ei pruugi

tegelikult lõpptulemused võrreldavad ollagi.

Eeltoodu eeldab kindlasti lisaks nõuete mahu

vähendamisele ka selgitavate juhendite koostamist,

millest praegu praktikud puudust tunnevad.

Kuivõrd eeltoodule kulub paratamatult aega, oleks

seda enam mõistlikum tähtajad juba praegu

pikemalt edasi lükata.

Arvestatud.

5

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Eesti Ametiühingute Keskliit

8.

Oleme seisukohal, et nimetatud muudatused

lähevad lihtsast halduskoormuse vähendamisest

palju kaugemale, sest halduskoormuse

vähendamine ei tohiks seadusi nõrgendada vaid

peaks lihtsalt neid ühtlustama, et vabaneda

tarbetust dubleerimisest ja paberimajandusest.

Käesolevate muudatustega ei püüta leida tasakaalu

hoolsuskohustuse täitmise ning ettevõtete vajaduse

vahel tegutseda äritegevuses, mistõttu planeeritud

muudatuste tulemusena väheneb töötingimuste

kaitse ning inimõiguste rikkumise ja

keskkonnakahju vältimine muutub raskemaks.

Tahaplaanile jääb ettevõtete kohustus olla

jätkusuutlik ning vastutada oma tegevuse kahjuliku

mõju eest töötajatele ja keskkonnale.

Teadmiseks võetud. Saab nõustuda, et lihtsustamine võiks tähendada eelkõige tarbetu

koormuse ja nõuete dubleerimise vähendamist.

9. Me toetame Euroopa Komisjoni püüdu vähendada

ettevõtete halduskoormust, kuid oleme seisukohal,

et halduskoormuse vähendamine ei tohi endaga

kaasa tuua direktiivi eesmärkide saavutamata

jäämist.

Vabariigi Valitsuse prioriteet on halduskoormuse ja bürokraatia

vähendamine. CSDDD direktiivi eesmärkide saavutamine on Eesti jaoks

olnud küsitav juba täna kehtiva teksti puhul. Lihtsustamisettepanekud ei

sea ministeeriumi hinnangul direktiivide eesmärkide saavutamist

kuidagi eriliselt ohtu, pigem jätab endiselt küsimuse, kas direktiivi

sellisel kujul üldse tarvis on.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Eesti Roheline Liikumine

10. Eesti Roheline Liikumine on seisukohal, et kuigi

regulatsioonide lihtsustamisettepanekuid

põhjendatakse läbi konkurentsivõime tõstmise

vajaduse, oleks suurema osa muudatusettepanekute

tegelik mõju järelevalve vähenemine ettevõtete

tegevuse üle.

Teadmiseks võetud.

6

Lihtsustamine ei mõjuta konkurentsivõimet – see

vaid kaitseb vastutustundetuid ettevõtteid

inimõiguste rikkumistest, keskkonna

kahjustamisest ja kliimamuutustega tegelemata

jätmisest tulenevate tagajärgede eest.

11. 1) Täielikule ühtlustamisele kuuluvate nõuete

ringi laiendamine

Meie ettepanek on lükata Omnibus ettepanek

CSDDD artikkel 4 osas tagasi ning pöörduda tagasi

algselt sätestatu juurde. CSDDD on mõeldud

juriidilise baastasemena, mille põhjal liikmesriigid

võivad minna oma regulatsioonides kaugemale –

Omnibus ettepanek seab aga lae, mis on madalam

kehtivatest rahvusvahelistest standarditest nagu

ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted

(UNGP) ja OECD rahvusvaheliste ettevõtete juhis.

Omnibus ettepanek tekitab riski, et standardiks

saab "madalaim ühisnimetaja", mis viib sisulise

rakendamise asemel vaid formaalse linnukeste

märkimiseni.

Kavandatav maksimaalne ühtlustamine vähendab

nii ambitsioonikuse taset kui ka direktiivi tõhusust

võrreldes sellega, mida mõned liikmesriigid

oleksid iseseisvalt rakendanud. Maksimaalne

ühtlustamine sunniks liikmesriike võtma omaks

kõige leebemad reeglid, õõnestades juba kehtivaid

seadusi, mis pakuvad riiklikul tasandil tugevamat

kaitset, eriti sellistes valdkondades nagu

keskkonnakaitse, tööõigused või tarbijakaitse.

Mittearvestatud. Ühtlustamisele kuuluvad nõuded puudutavad hoolsuskohustuse kõige

kesksemaid nõudeid nagu kahjulike mõjude ja potentsiaalsete kahjulike

mõjude kaardistamine, potentsiaalsete kahjulike mõjude ennetamine,

kahjuliku mõju kõrvaldamine ning kaebuste esitamise kord. Kõikide

ülejäänud nõuete puhul on liikmesriikidel võimalik minna rangemaks

direktiivi sätetest.

12. 2) Meie ettepanek on lükata tagasi ettepanek

piirata riskide ja mõju hindamist üksnes otseste

äripartneritega (CSDDD artikkel 8 (b)).

Rahvusvahelised standardid suunavad ettevõtteid,

kuidas hallata keerukaid ülemaailmseid

Mittearvestatud. Ettepaneku tagasilükkamine tähendaks, et Eesti asuks pooldama

ettevõtte kohustust hinnata riske ja hoolsuskohustuse täitmist kõikide

oma äripartnerite puhul, kes kuuluvad CSDDD järgselt defineeritud

tegevuste ahelasse. Paljude tegevuste ahelas olevate äripartnerite suhtes

on ettevõtjal praktikas äärmiselt keeruline hoolsuskohustuse täitmist ja

riskikohti kontrollida, sest see eeldaks suures mahus info kogumist, selle

7

väärtusahelaid läbi laialdase riskide kaardistamise

ning mõjude prioritiseerimise nende tõsiduse ja

tõenäosuse alusel. CSDDD oli kooskõlas selle

lähenemisega, mida paljud ettevõtted on juba üle

kümne aasta rakendanud. Ettevõtete vastutus

negatiivsete mõjude eest tuleneb seosest nende

tegevuse, toodete ja teenustega kogu väärtusahela

ulatuses, mitte mõju tuvastamise lihtsusest või

lähedusest tarneahelas.

Sarnast otseste äripartnerite piiranguga

lähenemisviisi kasutab Saksamaa tarneahelate

hoolsuskohustuse määrus

(Lieferkettensorgfaltspflichtengesetz, LkSG) ning

Saksa ekspertide kogemus on näidanud, et

esimesele tasemele ja otsestele äripartneritele

keskenduvad ettevõtted jätavad tähelepanute kõige

tõsisemad riskid ja rikkumised sügavamal oma

väärtusahelas.

Näiteks uuring „Saksa ettevõtete hoolsuskohustuse

seaduse (LkSG) hindamine tarneahelates:

väikeettevõtjast kakaokasvataja perspektiiv“ toob

välja, et LkSG keskendub ennekõike mõjutatud

jaemüüjatele, šokolaaditootjate äriüksustele ja

esimese taseme tarnijatele, kes asuvad peamiselt

Euroopas. Kuna väikefarmeritest kakaokasvatajad

ei ole enamasti Saksamaa šokolaaditootjate või

jaemüüjate esimese taseme tarnijad nende

ülesvoolu asuva positsiooni tõttu mitmetasandilises

tarneahelas, ei kuulu nad proaktiivsesse

riskijuhtimisse, mida tuleb igal aastal läbi viia.

Piirates ettevõtete hindamiskohustust vaid esimese

taseme äripartneritega, eirab ettepanek tõsiasja, et

enamik inimõiguste rikkumisi ja

keskkonnakahjusid ei toimu Euroopas, kus asuvad

tavaliselt esimese taseme tarnijad, vaid tarneahela

alguses.

hindamist ja seda kõike eeldusel, et äripartnerid oma andmeid jagavad

(millest keeldumisel kohustuks ettevõtja nende suhtes meetmeid

rakendama). Eesti on ka varasemalt olnud seisukohal, et äriühingute

kohustus kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate äriühingute

tegelikku hoolsuskohustuse täitmist ning vastutada nende äriühingute

kohustuste rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades, et

äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli läbiviimiseks terve

ahela lõikes on piiratud.

Kokkuvõttes ei ole veenev, et riskide ja hoolsuskohustuse täitmise

hindamine kogu tegevuste ahela ulatuses võiks praktikas

tõsiseltvõetavat mõju omada, sest ettevõtjatel ei ole lõpuni võimalik

kõige vajaliku kohta oma äripartneritelt tõest infot saada ja selleks kuluv

aeg ja ressurss ei ole proportsioonis kohustuse positiivse mõjuga.

8

Järgnevad lahendused võiks piirata väärtusahelale

riskipõhise lähenemise potentsiaalset kahju:

a) uue artikkel 8 (5) kustutamine

b) järk-järgulise ülemineku toomine uude artiklisse

8 (5): 5. Member States shall ensure that, for the

purposes of the mapping provided for in paragraph

2 point (a) in the first three years of application

companies do next seek to obtain information from

direct business partners with fewer than 500

employees that exceeds the information specified in

the standards for voluntary use referred to in

Article 29a of Directive 2013/34/EU. By way of

derogation to the foregoing sub-paragraph, where

additional information is necessary for the

purposes of the mapping provided for in paragraph

2, point (a), in light of indications of likely adverse

impacts or because the standards do not cover

relevant impacts, and cannot reasonably be

obtained by other means, the company may seek

such information from that business partner.

c) kõrge riskiga sektorite erandi sisse toomine uue

artikkel 8 (5) puhul: 5. Member States shall ensure

that, for the purposes of the mapping provided for

in paragraph 2 point (a) companies do next seek to

obtain information from direct business partners

with fewer than 500 employees that exceeds the

information specified in the standards for

voluntary use referred to in Article 29a of Directive

2013/34/EU.Companies from the following

sectors (take EFRAG high risk sectors list

according to NACE codes) shall be excluded from

this limitation.

9

13. 3) Meie ettepanek on säilitada kohustus

rakendada kahjuliku tegevusega äripartneri

suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte peatamise

meedet (CSDDD artikkel 10 (6) ja 11 (7)).

Lubades ettevõtetel peatada üksnes lepingud kõrge

riskiga tarnijatega, saavad nad jätkata riskantseid

ärisuhteid ilma vastutust võtmata.

Ärisuhte lõpetamine on viimane abinõu, kuid kui

pikaajalised inimõiguste rikkumised ja

keskkonnakahjud püsivad hoolimata püüdlustest

sellele tähelepanu juhtida, on see nii vajalik kui ka

soovitatav lahendus. UNGP ning OECD suunised

sätestavad selged hoolsuskohustuse nõuded,

rõhutades, et sellistes suhetes jätkamine tähendab

jätkuvat kaasosalust rikkumistes. Ärisuhte

peatamine toimib vastutusmehhanismina, tugevdab

ettevõtte usaldusväärsust ja toetab ülemaailmset

liikumist eetilise äritegevuse suunas.

UNGP põhimõte 13 ja OECD suunised nõuavad, et

ettevõtted väldiksid inimõiguste rikkumiste

põhjustamist või neile kaasaaitamist ning võtaksid

kasutusele meetmeid, kui nad on oma ärisuhete

kaudu rikkumistega seotud. Kui ettevõte ei suuda

olukorda parandada või ei oma piisavat mõjuvõimu

äripartneri (nt tarnija, alltöövõtja või partneri) üle,

on suhte lõpetamine õigustatud ja vajalik samm

kahju jätkumise vältimiseks.

UNGP põhimõte 19 sätestab, et ettevõtted peaksid

kasutama oma mõjuvõimu riskide leevendamiseks.

Kui mõjuvõim on ebapiisav ja seda ei ole võimalik

suurendada, peavad nad suhte vastutustundlikult

lõpetama, mitte jääma kaasosalisteks.

OECD suunised (II peatükk, lõige 12) tunnistavad,

et äritegevuse lõpetamine on vajalik, kui ettevõte ei

Mittearvestatud. Ärisuhte peatamise meede on direktiivis alles. Sõnastusest on

eemaldatud otsene kohustus ärisuhe lõpetada, kuid ettevõtetel ei ole

takistust seda vajadusel siiski teha.

10

suuda tõsiseid inimõiguste või keskkonnariske

ennetada või leevendada viisil, mis vastab

vastutustundliku ettevõtluse põhimõtetele.

Meie ettepanek on ärisuhte lõpetamise kohustuse

eemaldamise asemel tagada, et täpsemad sätted

tugineksid põhjendustele 50 ja 57, et selgitada

olukordi kus on vähene tõenäosus edu saavutada,

näiteks riigi poolt kehtestatud sunnitöö kontekstis,

relvakonflikti või autoritaarse režiimi olukorras.

Selle määratlemiseks võib juhiseid võtta OHCHR-

ilt.

14. 4) „Huvirühmade“ mõiste lihtsustamine

(CSDDD artikkel 3 (1))

Mõjutatud osapoolte ja nende seaduslike esindajate

kaasamine on tõhusa hoolsuskohustuse tagamiseks

ülioluline. UNGP ja OECD suunised rõhutavad, et

huvirühmade kaasamine on hoolsuskohustuse

protsessi keskne osa. Aktiivne huvirühmade

konsultatsioon aitab ettevõtetel paremini tuvastada

inimõiguste rikkumisi ja rakendada sobivaid

meetmeid probleemide lahendamiseks.

Kuigi CSDDD ei ole täielikult kooskõlas

rahvusvaheliste standarditega, mis nõuavad

ettevõtetelt sisulist osapoolte kaasamist kogu

hoolsuskohustuse protsessi vältel, sätestas see

osapoolte kaasamise olulistes hoolsuskohustuse

etappides, sealhulgas ärisuhte lõpetamise ja

järelevalve ajal. Omnibus ettepaneku tulemusel

pole kohustust konsulteerida ametiühingute,

töötajate või kogukonna esindajatega ärisuhte

lõpetamise korral, mis eirab tõsiseid majanduslikke

ja sotsiaalseid tagajärgi, sealhulgas massilise

koondamise ja elatusvahendite kaotuse mõju

kogukondades.

Mittearvestatud. Ebaselge ulatusega määratlustest tekkivate vaidluste ärahoidmine on

oluline kõigi osapoolte halduskoormuse ohjamiseks ja riigi

õigussüsteemile langeva koormuse ärahoidmiseks. Huvigruppide mõiste

määratlemine nende isikute ja ühendustega, keda ettevõtte tegevus

otseselt puudutab, võimaldab kõikidel osapooltel paremini ühetaoliselt

mõista kaasamist vajavate isikute ringi.

11

Osapoolte kaasamine igas hoolsuskohustuse

protsessi etapis oleks kõige tõhusam lähenemine,

suurendades tõenäosust, et ettevõtted suudavad

tuvastada riske, vältida kahju ja rakendada

tõhusamaid kaitsemeetmeid.

Kuna CSDDD ei teinud selget vahet mõjutatud

osapoolte ja teiste osapoolte vahel, jäi oht, et

otseselt mõjutatud isikute kaasamist ei pruugita

prioritiseerida, nagu on nõutud artiklis 13. Selle

riski maandamiseks võib olla kasulik lisada

määratlus „asjakohane”, näiteks lõigu 65 viite all.

Samas on oluline panna tähele, et kui asjakohasuse

määratlemine jääb ettevõtete endi ülesandeks, võib

see vähendada sätte tõhusust.

Soovitame aktsepteerida sõna „asjakohane“

lisamist ainult tingimusel, et asjakohasust

hinnatakse CSDDD lõigu 65 valguses, mis rõhutab,

et tähendusrikas huvirühmade kaasamine peaks

andma põhjalikku teavet, võimaldama pidevat

dialoogi ja toimuma relevantsetel tasanditel.

Samuti on vajalik kõrvaldada kaasamise

takistused, kaitsta osapooli kättemaksu eest ja

arvestada haavatavate rühmade vajadustega,

sealhulgas põlisrahvaste ja inimõiguste kaitsjatega,

nagu on tunnustatud ÜRO deklaratsioonides.

Soovitame lükata tagasi edasised muudatused

artiklis ja naasta algse teksti juurde, mis kohustab

kaasama huvirühmasid ka äritegevuse lõpetamise

ja järelevalve etappidel.

15. 5) Soovitame jätta hoolsuskohustuse täitmise

hindamise ning protsesside uuendamise

sageduse iga-aastaseks (CSDDD artikkel 15)

Hoolsuskohustuse protsesside iga-aastane

järelevalve on oluline, et tagada ettevõtete

Mittearvestatud. Toetame ettevõtete halduskoormuse vähendamist pikendades regulaarse

hindamise sagedust ettevõtte tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja

keskkonnariskide tuvastamiseks, vältimiseks ja lahendamiseks.

Järjepidava hindamise nõuet äriühingutel ei kaotata, vaid regulaarse

hindamise vahemikku pikendatakse.

12

tegevuses ja tarneahelates inimõiguste ja

keskkonnariskide tuvastamine, vältimine ja

lahendamine järjepidevalt. Regulaarne ülevaatus

aitab ettevõtetel jääda vastutavaks, kohaneda uute

riskidega ja ajapikku oma strateegiaid täiustada,

mis omakorda viib inimõiguste ja keskkonnakaitse

parema taseme ja pideva arenguni äritegevuses.

Lubades ettevõtetel oma hoolsuskohustuse

protsessi üle vaadata iga viie aasta tagant, saavad

nad vahepealsel ajal ka teadlikult jätkata

riskantseid tegevusi ja ärisuhteid ilma vastutust

võtmata.

Ka OECD ja UNGPS suuniste järgi on

hoolsuskohustus pidev protsess, mida peab

regulaarselt üle vaatama, et peegeldada muutuvaid

olusid.

Valik põhjused, miks iga-aastane ülevaatamine

meie hinnangul oluline on:

1. Pideva arengu ja kohanemise tagamine –

äritegevus, tarneahelad ja risk

keskkonnale muutuvad ajas. Iga-aastane

ülevaatamine võimaldab ettevõtetel oma

hoolsuskohustuse strateegiad ümber

hinnata ning uute riskidega kohaneda.

2. Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamine

– regulaarne aruandlus hoolsuskohustuse

protsesside kohta tagab, et ettevõtted on

vastutavad huvirühmade, sealhulgas

investorite, regulaatorite ja mõjutatud

kogukondade ees.

3. Huvirühmade usalduse ja kaasamise

võimendamine – tihe monitoorimine

ehitab usaldust töötajate, kogukondade ja

Jätkuvalt peavad ettevõtted täitma hoolsuskohustuse nõudeid ning

samuti viima läbi hindamise varem, kui tegevuses toimuvad olulised

muutused. Seega ettevõtted ei ole vahepealsel perioodil vabastatud

hoolsuskohustuse nõuete täitmisest, vaid põhjalikuma hoolsuskohustuse

täitmise hindamise ja protsesside uuendamise sagedust on pikendatud.

Samas see ei tähenda, et ettevõtted ei või teha sagedamini regulaarset

hindamist.

13

kodanikuühendustega ning võimaldab

pidada sisukat ja mitmepoolselt kasulikku

dialoogi osapoolte vahel.

4. Uute riskide märkamine ja kohanemine –

iga-aastased ülevaated aitavad ettevõtetel

märgata uusi riske, sh nt sunnitöö

kasutamine, metsade üleraie või

ebaeetiliste ärivõtete kasutamine, enne kui

need kasvavad juriidiliseks või

mainekriisiks.

16. 6) Oleme tungivalt vastu ettpanekule kaotada

kohustus täita kliimamuutuste leevendamise

üleminekukava

Ettepanek kaotada kohustus rakendada

kliimamuutuste üleminekukavasid kaotaks kavade

sisulise tõhususe ja muudaks need pelgalt

bürokraatlikuks rohepesuks. See ettepanek tuli

nafta- ja gaasitööstuse poolt ning ei olnud

Komisjoni algses Omnibus ettepanekus, mis näitab

selgelt, et tegu on suurettevõtete lobiga, mis

kahjustab märkimisväärselt Euroopa

kliimaneutraalsuse saavutamise plaani.

Jõustamiskohustuseta on suur risk, et ettevõtete

kliimakohustused muutuvad tühjadeks

lubadusteks, mitte konkreetseteks sammudeks

süsinikuneutraalsuse suunas. See on ohtlik lünk,

mis võimaldab ettevõtetel näida välja nõuetele

vastavad, ilma et nad heitkoguste vähendamisel

tegelikult pingutusi teeksid või edu saavutaksid.

Juhime tähelepanu, et lisandus „including

implementing actions” uuendatud sõnastuses

Artikkel 1 (1) punktis (c) „(c) the obligation for

companies to adopt a transition plan for climate

change mitigation, including implementing actions

Teadmiseks võetud. Pooldame seisukohta, et kliimakava koostamine ja esitamine peaks

olema ettevõtetele täielikult vabatahtlik (see on ka riigi valitsuse

seisukoht), isegi juhul, kui vastavat Euroopa Liidu direktiivi tervikuna

ei muudeta samas suunas. Sellel seisukohal on mitu olulist ja sisulist

argumenti.

- Ettevõtted peavad juba praegu järgima mitmeid siduvaid

Euroopa Liidu ja siseriiklikke kliima- ja keskkonnanõudeid,

näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS),

energiatõhususe regulatsioone, parima võimaliku tehnoloogia

nõudeid ning teisi keskkonnaalaseid õigusakte. Kohustusliku

kliimakava lisamine nendele juba olemasolevatele nõuetele

kujutaks endast sisuliselt topeltreguleerimist, mis

suurendaks ettevõtete halduskoormust ja tekitaks

õigusselgusetust.

- Kui ettevõte soovib siiski avalikult väita, et tema tegevus aitab

kaasa kliimamuutuste leevendamisele või on kooskõlas Pariisi

kliimaleppe 1,5 kraadi eesmärgiga, peab ta suutma seda

usaldusväärselt tõendada. Selline tõendamine peaks toimuma

juba olemasoleva kestlikkusaruandluse raames. See tagaks

aruandluse kooskõla ja väldiks dubleerimist erinevate

dokumentide vahel.

- Kliimakava vabatahtlikkus ei tähenda selle tähtsuse

vähenemist, vaid võimaldab suunata ressursse sinna, kus

need on kõige olulisemad ja mõju kõige suurem. Ettevõtted,

kes soovivad näidata oma kliimavastutust ja strateegilist panust

14

which aim to ensure, through best efforts,

compatibility of the business model and of the

strategy of the company with the transition to a

sustainable economy and with the limiting of global

warming to 1,5 oC in line with the Paris

Agreement.’ ei tähenda kohustust neid tegevusi läbi

viia, vaid pelgalt kirjeldada tegevusi oma

üleminekukavas.

Lisaks raskendab üleminekukavade

täitmiskohustuse puudumine reguleerivate

asutuste ja huvirühmade jaoks ettevõtete

tegevusetuse vaidlustamist kliimaeesmärkide

täitmisel.

CSDDD oli oluline algatus kliimakohustuste ja -

eesmärkide seadmisel süsinikumahuka tööstuse

jaoks, mis on sedavõrd olulisem, kuna kõik

tööstusettevõtete poolsed vabatahtlikud

sellesuunalised algatused on järjepidevalt viimasel

aastakümnel läbi kukkunud. On ääretult oluline, et

lisaks riikidele ja üksikisikutele oleks ka ettevõtetel

kohustus oma tegevustega jääda planetaarsete

piiride sisse ning pürgida kliimaneutraalsuse

saavutamise poole.

kliimaeesmärkide saavutamisse, saavad kliimakava kaudu oma

tegevusi esile tuua ja neid investoritele, partneritele ning

avalikkusele kommunikeerida. See loob väärtust ja tõstab

usaldusväärsust, ilma et kõiki ettevõtteid võrdselt koormataks.

17. 7) Ettepanek eemaldada rikkumiste eest

määratavate rahaliste karistuste 5%-line

ülemmäär (CSDDD artikkel 27 (4)).

Leiame, et selleks, et direktiiv oleks tõhus, peab

sellel olema piisavalt tõkestav toime, mida saab

saavutada ainult sobilike sanktsioonidega.

Soovitame tagasi lükata ettepaneku eemaldada

rahaline karistus rikkumiste eest ning pöörduda

tagasi algteksti juurde, mis sätestab artiklis 27(4)

maksimaalse rahalise karistuse vähemalt tasemele

5% ettevõtte globaalsest netokäibest.

Mittearvestatud. Tegemist ei ole rahalise karistuse ülemmääraga, vaid maksimaalse

karistusmäära alampiiriga. Eesti ei poolda rahaliste karistuste

maksimaalse määra alampiiri (5% ettevõtte ülemaailmsest käibest)

kaotamist direktiivi tekstist. Konkreetse määra asendamine Euroopa

Komisjoni nn karistuse mõistmise juhistega (mille sisu ei ole praegu

teada) jätab ebaselgeks, kuidas direktiivi nõuetekohaselt Eesti õigusse

üle võtta ja see loob soodsa pinnase rikkumismenetluseks. Eesti ei

poolda ka karistusõiguse killustamist ja karistuse mõistmise põhimõtete

hägustamist, mida EL-tasandi karistuse mõistmise juhis paratamatult

kaasa tooks. Vt lähemalt VV seisukohtade seletuskirja p 5.11.

15

18. 8) Soovitame tungivalt mitte eemaldada EL

tasandi tsiviilvastutuse eriregulatsiooni

(CSDDD artikkel 29).

Leiame, et ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon

on vajalik, kuna:

• Ühtlustatud tsiviilvastutus kogu ELis

tagab, et ohvrite kahju saab hüvitatud ning

ettevõtted vastutusele võetud, kui nad ei

täida hoolsuskohustust ning põhjustavad

oma tegevusega kahju;

• See aitab liikmesriikidel täita nende

rahvusvahelisi inimõigustealaseid

kohustusi;

• See on oluline jõustamismehhanism:

CSDDD ilma ühtlustatud

tsiviilvastutuseta kogu ELis ohustab

tõsiselt direktiivi tõhusust;

• Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsiooni

puudumine tekitab õiguslikku ebakindlust

nii ohvrite kui ka ettevõtete jaoks.

Varasemad kohtuvaidlused näitavad, et

riiklikud tsiviilvastutuse režiimid on

ebapiisavad ja puudulikud, et võtta

ettevõtteid vastutusele inimõiguste

rikkumiste ja keskkonnakahjude eest, mis

toimuvad nende kontserni tegevuses ja

väärtusahelates. Lisaks erinevad

praegused hoolsuskohustuse kohta käivad

õigusraamistikud liikmeseriikides

oluliselt oma lähenemises

tsiviilvastutusele. Artikli 29(1)

kustutamine tooks kaasa erinevad

riiklikud vastutuse korrad ning selline

killustatus moonutaks ettevõtete vahelist

Mittearvestatud. Ühtlustatud tsiviilvastutuse regulatsioon ei ole vajalik, kuna kõikides EL

liikmesriikides on tsiviilõiguslik vastutus reguleeritud. Lisaks on

tsiviilõigusliku vastutusega jätkuvalt seotud murekoht, et direktiivi

lisade põhjal hoolsuskohustuse sisustamine on ebaselge, pole teada,

kuidas saab selle põhjal ettevõtetele selgeid ja arusaadavate piiridega

kohustusi kehtestada. Ebaselge sisuga kohustuse rikkumist on keeruline

tuvastada ja selle eest tsiviilõiguslikku vastutust rakendada on eriti

problemaatiline.

Eesti pooldab tsiviilvastutuse eriregulatsiooni eemaldamist, sest esiteks,

seda ei ole liikmesriikide endi õiguse tõttu tarvis ja teiseks, ebaselge

sisuga hoolsuskohustusele tsiviilvastutuse rakendamist Eesti ei poolda.

16

konkurentsi siseturul, kuna ettevõtted ei

alluks kogu ELis samale vastutuskorrale.

Kuna enamik CSDDD alla kuuluvaid juhtumeid

käsitlevad tõenäoliselt väljaspool ELi toimunud

kahju, ei saaks ühtlustatud tsiviilvastutuse korrata

ohvrid tugineda liikmesriikide õigusele

hoolsuskohustuse, tsiviilvastutuse ja õiguskaitse

kättesaadavuse osas. Selle asemel kohaldataks

kahju toimumise riigi õigust, riskiga, et see võib

olla juhtumi asjaolude jaoks ebapiisav, sest

välisriigi õiguses puuduvad hoolsuskohustuse

standardid või tsiviilvastutuse režiim, mis

adekvaatselt käsitleks inimõiguste rikkumisi

ettevõtete tegevuses.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

19. Kaubanduskoja hinnangul kaasneb ettevõtjatele

kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi

rakendamisega ebamõistlikult suur koormus ja

kulude kasv, kusjuures osasid kohustusi on

ettevõtjatel äärmiselt keeruline kui mitte võimatu

täita. Seetõttu peame väga positiivseks, et Euroopa

Komisjon on tulnud välja ettepanekutega muuta

direktiivi, et vähendada ettevõtjate koormust.

Teadmiseks võetud.

20. Kaubanduskoja esimene eelistus on see, et

direktiivist tulenevate kestlikkusalaste

hoolsuskohustuste täitmine oleks ettevõtjate jaoks

vabatahtlik. Kui ettevõtja näeb nende kohustuste

täitmisel positiivset mõju või tema

koostööpartnerid, kliendid, tarnijad näevad sellest

positiivset kasu, siis võiks ettevõtjal olla võimalus

vabatahtlikult kestlikkusalaseid hoolsuskohustusi

täita ning sellest ka teistele osapooltele ja

Arvestatud.

17

avalikkusele teada anda. Kui ettevõtja ega teised

osapooled ei pea vajalikuks, et ettevõtja täidab

direktiivis sätestatud hoolsuskohustusi, siis ei

peaks sundima ettevõtjat lisanduvaid kohustusi

täitma. Seega teeme ettepaneku lisada Eesti

seisukohtadesse põhimõte, et direktiivist tulenevate

kestlikkusalaste hoolsuskohustuste täitmine võiks

olla sõltumata ettevõtja suurusest vabatahtlik.

21. 3. Kui direktiivist tulenevate kohustuste

vabatahtlikuks muutmine ei leia liikmesriikide

hulgas toetust, siis toetame mitmeid Euroopa

Komisjoni muudatusettepanekuid.

a. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut

lükata edasi direktiivi siseriiklikku õigusesse

ülevõtmise tähtaega. Kuigi Euroopa Komisjon

pakub välja, et tähtaega võiks edasi lükata ühe aasta

võrra ja sellega seoses ka järkjärgulist rakendamist

ettevõtjatele, siis Kaubanduskoja hinnangul võiks

tähtaega edasi lükata vähemalt kahe aasta võrra.

See on vajalik olukorras, kus Euroopa Komisjon ei

suuda õigeaegselt välja töötada asjakohaseid

juhiseid. Leiame, et Komisjoni juhised peaksid

olema ettevõtjatele ja liikmesriikidele avalikult

kättesaadavad vähemalt kolm aastat enne seda, kui

ettevõtjad peavad hakkama direktiivist tulenevaid

kohustusi täitma.

b. Kaubanduskoda peab positiivseks

Euroopa Komisjoni muudatusettepanekut, mille

kohaselt hoolsuskohustuse raames seatav kohustus

hinnata põhjalikult oma äripartnerite protsesside

potentsiaalseid riske piirdub üksnes tegevuste

ahelasse kuuluvate otseste äripartneritega.

Praegune nõue, et ettevõtja peab hindama kõiki

tegevusahelasse jäävaid ettevõtjaid ehk nii otseseid

kui ka kaudseid äripartnereid, on ettevõtjate jaoks

äärmiselt koormav ja ebamõistlik ning praktikas ka

raskesti teostatav.

c. Toetame muudatusettepanekut piirata info

hulka, mida hoolsuskohustusega ettevõtjal on õigus

Teadmiseks

võetud/arvestatud.

18

oma äripartneritelt kahjulike mõjude kaardistamise

käigus küsida. See aitab vähendada

halduskoormust eelkõige nende ettevõtjate jaoks,

kes direktiivi kohaselt ei pea täitma

hoolsuskohustusi, aga kellelt nõuab äripartner

sellist teavet.

d. Meie hinnangul on mõistlik Euroopa

Komisjoni ettepanek eemaldada direktiivist

ettevõtja kohustus rakendada kahjuliku tegevusega

äripartneri suhtes nn viimase abinõuna ärisuhte

peatamise meedet. Nõustume, et selle nõude

kaotamine vähendab halduskoormust olukorras,

kus on teada, et äripartner maandab lõpuks oma

kahjuliku mõju.

e. Kaubanduskoda toetab ka huvirühmade

mõiste kitsendamist selliselt, et selle alla lähevad

edaspidi üksnes töötajad, nende esindajad ja isikud

ning kogukonnad, kelle huve või õigusi ettevõtja

tegevus otseselt rikub. Toetame ka muudatust, et

ettevõtjad peavad kaasama üksnes need

huvigrupid, kes on konkreetses etapis asjakohased

ehk edaspidi puuduks kohustus kaasata igal ajal

kõikmõeldavaid huvigruppe.

f. Nõustume, et ettevõtjate koormust aitab

vähendada ka muudatusettepanek, mille kohaselt

muutub hoolsuskohustuse täitmise hindamise ning

protsesside uuendamise sagedus iga-aastasest

kohustusest iga viie aasta tagant täidetavaks

kohustuseks.

g. Peame positiivseks muudatusettepanekut,

jätta direktiivist välja ettevõtja kohustus täita

kliimamuutuste leevendamise üleminekukava.

h. Toetame ettepanekut jätta direktiivist

välja punkt, mille kohaselt kohustub Euroopa

Komisjon enne juulit 2026 esitama aruande

vajaduse kohta kehtestada täiendavad

hoolsuskohustuse nõuded finantsettevõtjatele.

22.

19

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Ravimi Hulgimüüjate Keskliit

23. Toetame kindlasti algatust pikendada direktiivide

rakendusaja algust nende ettevõtete suhtes, kelle

puhul CSRD direktiivi kohaldumine ei ole veel

alanud ning kõigi CSDDD direktiivi

kohaldamisalasse

kuuluvate ettevõtete suhtes.

Arvestatud.

24. Peame kindlasti oluliseks ka CSRD ja CSDDD

direktiivide nõuete sisulist läbivaatamist ning

minimaalselt nende tõsist kärpimist ja kindlasti

vähemalt teatud osades ka neist loobumist.

Mõistame, et ka selles osas on Euroopa Komisjoni

seatud aja- ja menetlusraam küllaltki kitsas. Samas

on ka komisjon ise märkinud, et CSRD ja CSDDD

direktiivide rakendamise edasilükkamisega tekib

sisunõuete hindamiseks ja kohandamiseks rohkem

ajalist ruumi. Seepärast tundub mõistlik, et nende

osas Eesti ja teiste riikide seisukohtade

kujundamisel jääb ka rohkem aega

ettevõtlusorganisatsioonidele

konkreetsete muudatusettepanekute kohta enda

seisukohtade kujundamiseks ning vajadusel

täiendavate ettepanekute esitamiseks. Kindlasti ei

soovi me näha algatuse pidurdumist, kuid näeme,

siinkohal väärib sisuline töö tegemist ja selleks

vajaliku aja võtmist.

Kuna praegusel juhul on ka CSDDD direktiivi

sisumuutuste kohta arvamuse andmise tähtaeg juba

17.3.2025, siis saame üldistavalt kinnitada, et

kindlasti on tegemist algatustega õiges suunas

ning ERHL neid toetab. Täpsemate hinnangute ja

kommentaaride andmiseks konkreetsete

muudatuste kohta ning tegeliku kindluse saamiseks

selles, et neist muudatustest ka piisab, vajame siiski

rohkem aega.

Teadmiseks võetud.

20

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Eesti Tööandjate Keskliit

25. Direktiivi rakendamise edasilükkamine on igal

juhul oluline ja vajalik.

CSDDD sisu lihtsustamine on vaieldamatult

tervitatav, sest selles toodud nõuded ja nende

rakendamise ulatus muutmata kujul on igale

ettevõttele tohutu koormus ja isegi siis ei ole

kindel, et kogu tarneahel saab nõuetekohaselt

kaetud.

Arvestatud.

26. Tõenäoliselt kõige suurema mõjuga ongi CSDDD

puhul tarneahela hindamise sageduse

lõdvendamine ning tarneahela määratlemine nö.

Tier I e. esmaste tarnijatega, võimaldades laiema

ringi tarnijad sellest välja jätta, kui riskianalüüs

tegelikke või potentsiaalseid mõjusid laiemas

väärtusahelas ei näita. Sellele vaatamata on

CSDDD nõue arvestada võimaliku mõjuga

erinevatele huvigruppidele kogu väärtusahela

ulatuses juhul, kui avastatakse reaalne või

potentsiaalne kahjulik mõju, sh. “üksikisikutele või

kogukondadele, kes on mõjutatud äripartnerite

tootmisüksuste ümbruses tekkivast saastest” või

“põlisrahvaste õigusele maa-, metsa- või

veeressursside kasutamiseks, mida mõjutab

otseselt äripartneri tegevus konkreetses

geograafilises asukohas” (Lisa 2 Algatus nr. 81 lk.

18). Sellise nõude täitmine keerukate tarneahelate

puhul, kus toote (tihti koost, milles on mitmete

erinevate tarnijate poolt toodetud kompnendid

hõlmates väga erinevaid piirkondi üle maailma)

lõpptarbija ei pruugi olla teadlik kõikide tootes

esinevate kompnentide tootmise protsessidest

erakordselt koormav ja äärmuslikul juhul

teostamatu, kuid mille eiramine võib tuua

ettevõttele sanktsioonid. Näitena võib siin tuua

Teadmiseks võetud.

21

akud ja elektriseadmed laiemalt ning nende

toomisel kasutatavad elemendid nagu liitium,

koobalt, nikkel jne. Tõenäoliselt realiseeruvad kõik

eelpooltoodud mõjud nende elementide

kaevanduspiirkondades või töötlemistehaste

ümbruses, mis tähendab, et akude või

elektriseadmete kasutajaettevõte peab veenduma,

et CSDDD nõuded on selles konkreetses asukohas

täidetud, vastasel juhul on oht, et ettevõtte suhtes

rakendatakse sanktsioone vastavalt CSDDD’s

kirjeldatud võimalustele?

27. Samas rõhutatakse siiski (lk. 19 esimene lõik), et

hoolsuskohustus CSDDD mõistes laieneb siiski

ainult esmase ringi tarnijatele (Tier I supplier), v.a.

juhul kui esineb usldusväärne info, et laiemas

tarneahelas esineb kahjulikke mõjusid. Oleme

seisukohal, et sellise väite tõendamiseks või

ümberlükkamiseks on igal juhul vajalikud täpsed

juhised ja kriteeriumid, mis lubavad objektiivselt

hinnata, kas selline mõju laiemas tarneahelas on

tõendatud ning vajab seetõttu ettevõtte täiendavat

hinnangut konkreetsele olukorrale ja vajadusel

täiendavaid samme ettevõtte poolt.

Huvigruppide määratlemine ainult asjakohaste

huvigruppidega on positiivne areng, kuid kindlasti

on siinkohal oluline defineerida “asjakohane”

võimalikult täpselt, et vältida võimalikke

eriarvamusi audiitoritega ja subjetiivseid

hinnanguid. Hoolsuskohustuse täitmisega seotud

meetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamise

perioodi pikendamine 1-lt aastalt 5-le on

kahtlemata positiivne areng ja oluline protsessi

lihtsustus. Samas soovime rõhutada, et sarnaselt

muudele riskihindamise protsessidele võiks olla

otstarbekas siduda vastava hindamise teostamise

vajadus näiteks oluliste muutustega ettevõtte

tarneahelas või ettevõtte enda tegevuses, mis ei

pruugi olla perioodilised (tõenäoliselt seotud EK

Arvestatud.

22

poolt lubatud juhiste ja praktikate väljaandmisega

vastavalt muudetud CSDDD art. 19(3)).

28. Me ei saa toetada sanktsioonide kehtestamist

CSDDD nõuete rikkumine korral (art. 27(4)), mille

maksimum suurus võib olla kuni 5% ettevõtte

kogukäibest, arvestades eelkõige seda, et rikkumise

tuvastamise aluseks võivad olla subjetiivsed

hinnangud negatiivse mõju ulatuse määratlemisel

või mõjude vähendamiseks rakendatud meetmete

adekvaatsuse hindamisel. Sellise sanktsiooni

rakendamine ei saa tugineda kvalitatiivsetel

kriteeriumitel, mille täitmise või mittetäitmise üle

on võimalik otsustada subjektiivse hinnangu alusel.

Arvestatud.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Kliimaministeerium

29. 1. Kliimamuutuse leevendamise

üleminekukava rakendamise kohustuse kaotamine

CSDDD.

Ettepanek:

Kliimaministeeriumi ettepanek on teha äriühingute

kestlikkusalase hoolduskohustuse direktiivis

(CSDDD) kliimamuutuste leevendamise

üleminekukava vastu võtmise ja rakendamise nõue

mõlemad vabatahtlikuks. Samuti teeme ettepaneku

läbivalt ühtlustada kliimamuutuste leevendamise

üleminekukava sisulised nõuded kui ka

avalikustamise nõuded kestlikkusaruandluses ja

äriühingute hoolsuskohustuse direktiivis.

Täiendavalt soovime, et jätkuvalt töötaks Euroopa

Komisjon välja ühtsed reeglid üleminekukava

koostamiseks, sest see annab võimaluse

Arvestatud.

23

vabatahtlikult üleminekukava ühtsetel alustel vastu

võtta ja rakendada.

Selgitus:

Euroopa Komisjoni lihtsustamise ettepanek on

CSDDD kohaselt kliimamuutuste leevendamise

rakenduskava ainult vastu võtta, kuid kaotatakse

ära kohustus täita. See tekitab hetkel küsitavuse,

kui ettevõttel ei ole kohustus täita sätestatud

meetmeid, et kavas seatud eesmärke saavutada

ning saavutamise tulemuslikkust hinnata, siis mis

reaalne kasu on ettevõttele üleminekukava vastu

võtmisest. Sellisel juhul kaotaks üleminekukavad

sisulise tõhususe. Samuti kestlikkusaruandluse

standardites (ESRS E1-1) on kliimamuutuste

leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue,

mille kohaselt peavad ettevõtted ka lisama

selgituse edusammude kohta üleminekukava

rakendamisel. Siit tekib vastuolu, kui CSDDD

üleminekukava rakendama ei kohusta, aga CSRD

avalikustamisel rakendamisel ülevaadet küsib.

Kuna Omnibus I osas on toodud välja, et ka

suurettevõtete kestlikkusalased standardid (ESRS)

lähevad muutmisele, siis on oluline, et nii

kliimamuutuste leevendamise üleminekukava

sisulised nõuded kui ka avalikustamise nõuded

oleksid ühtlustatud nii CSRD kui CSDDD. Näeme

laiemalt vajadust CSDDD ja CSRD, sh

kestlikkusaruandluse standardite (ESRS)

omavahelisel harmoniseerimisel, st kui CSDDD

muutub üleminekukava vabatahtlikuks, siis peaks

olema ka kestlikkusaruandluses kliimamuutuste

leevendamise üleminekukava avalikustamise nõue

vabatahtlik. Ainult üleminekukava koostamine,

vastuvõtmine ja avalikustamine on täiendav

koormus ettevõtete jaoks. Seega näeme

rakendamisel olulist rolli nii ettevõtete enda

äristrateegiate kestlikumaks muutumisel kui ka

ettevõtete panustamisel kliimaeesmärkide

24

täitmisesse. Hetkel rakendub kohustus üksikutele

ettevõtetele Eestis, kuid näeme, et vabatahtlikuna

annab see eelise ettevõtetele ning seetõttu võiks

üleminekukava koostamise ja rakendamise

võimalus jääda vabatahtlikuks, kuid ühtsed alused

tuleks luua Euroopa üleselt.

30. 2. Üldine tagasiside lihtsustamise muudatustele

Ettepanek:

Toetame ettevõtete aruandluskohustusega seotud

administratiivse koormuse vähendamise

ettepanekuid, näeme vajadust laiemalt Euroopa

tasandil aruandluskohustuste ühtlustamiseks ning

CSDDD ja CSRD lihtsustamine peaks olema

ühtlustatud ning üksteist toetav.

Selgitus:

Nii CSDDD kliimamuutuste leevendamise

üleminekukava nõuded kui ka väärtusahel peaks

olema kooskõlas ja samadel alustel

kestlikkusaruandlusega. Eesti on ka varasemalt

olnud seisukohal, et äriühingute kohustus

kontrollida kõikide oma väärtusahelas tegutsevate

äriühingute tegelikku hoolsuskohustuse täitmist

ning vastutada nende äriühingute kohustuste

rikkumise eest ei ole proportsionaalne arvestades,

et äriühingu reaalsed võimalused sisulise kontrolli

läbiviimiseks terve ahela lõikes on piiratud. Seega

lihtsustused on praeguses olukorras Eesti

ettevõtetele vajalikud, kuid see ei tähenda, et

ettevõtted, kellel on võimalus saavad oma

väärtusahelat juhtida laiemas ulatuses ning seda ka

avalikustada. Kui CSDDD muudatuse eesmärk on

leevendada ja kohustus on hinnata ainult

väärtusahela otseste äripartneritega seotud riske,

siis CSRD näeb omakorda ette, et aruande

koostamiseks tuleb hinnata väärtusahela üleselt.

Siin rõhutame jällegi vajadust ühtlustada või teha

selgemaks väärtusahelat puudutav osa, sest

Mittearvestatud/teadmiseks

võetud.

CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise

hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri

üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest.

25

erinevad lähenemised tekitavad ettevõtetes

segadust ning rakendamisel keerukust.

31.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

32. 1. Ettevõtjate kohustus hinnata otseseid

äripartnereid dubleerib CSRD

nõudeid

Ka CSRD seab kohustuseks ettevõtjatel hinnata

oma väärtusahela ja tarneahela partnereid, sh

veenduda, et kaitstud oleks inimõigused jm

töötajatega seotud õigused, mille kohta on eraldi

standard S2 Väärtusahela töötajad. Kuna CSDDD

seab samad nõuded ja piirid äripartnerite

hindamiseks, mis juba on CSRD’s, siis on

ebaselge, millist lisandväärtust CSDDD

rakendamine pakub. Lähtudes once only põhimõtte

kohaselt peaksid ettevõtted ühte andmekomplekti

esitama ainult ühe korra ning dubleerivat

regulatsiooni ei ole tarvis.

Mittearvestatud. CSDDD ja CSRD kohustuste olemus on erinev, esimene seab sisulise

hoolsuskohustuse, teine sellest aruandmise kohustuse. Need ei dubleeri

üksteist, vaid CSRD aruandega antakse aru CSDDD sisulisest täitmisest.

33. 2. Ettevõtjate võimekus hinnata

otseseid äripartnereid ja saada

sellekohaseid andmed on madal

Hetkel ei ole teada, et ettevõtjatel oleks

andmepõhiseid lahendusi väärtusahela andmete

kontrollimiseks, mistõttu tuleks näiteks teostada

paikvaatlusi jm. Väärtusahela andmete kogumine

ja kontrollimine on ka suurettevõtetele väljakutse

ning sageli peavad ettevõtted lähtuma avalikult

kättesaadavatest materjalidest, nagu näiteks

tarnijate kodulehed (näiteks 13.03.2025 EL

nõukogu parema õigusloome ehk Better Regulation

töögrupis tõi Business Europe esindaja välja, et

kuna väärtusahelad on globaalsed, on ka suurtel

Arvestatud/teadmiseks võetud.

26

ettevõtjatel aruandluse esitamine keeruline ja

tarnijatel tekib võimalus oma positsiooni

kuritarvitada ning EL ettevõtjaid survestada

(teades, et mingit infot on neil kindlasti vaja)). Kuid

see praktika ei vasta majanduskabinetis

kokkulepitule, mille kohaselt tuleb aruandluses

kasutada andmepõhiseid lahendusi ja täielikult üle

minna andmepõhisele aruandlusele.

Usaldusväärsed andmed on paremini kätte

saadavad nendest riikidest, kus töötajate õigused on

paremini tagatud. Riikide puhul, kus inimõiguste

rikkumine võib olla probleem, on ka

usaldusväärsete andmete kätte saamine erakordselt

keeruline.

34. 3. Majanduslikud ja administratiivsed

kulud on ebamõistlikult suured

CSDDD rakendamine Eestis nõuab nii ettevõtetelt

kui ka riigiasutustelt ressursse, sealhulgas uute

aruandlussüsteemide loomist. Kui arvestada, et

Eesti ettevõtete arv, keda regulatsioon puudutab,

on väga väike ning et juba kehtiv CSRD täidab

suures osas samu eesmärke, ei ole CSDDD

rakendamine põhjendatud.

Meie ettepanek on tõsiselt analüüsida, mis

lisandväärtust CSDDD rakendamine pakub ja kas

ettevõtjatel on võimalik nõudeid täita

andmepõhiselt. Esmapilgul tundub, et mitme

ettepaneku tegelik kasu on pigem küsitav. Samuti

ei lahene Eestile olulisemad murekohad plaanitud

ideedega. Seega oleme avatud täiendavatele

lihtsustamisvõimalustele, mis võiksid minna ka

kaugemale komisjoni esitatud ettepanekutest.

Samuti peame väga oluliseks pidevat dialoogi

ettevõtjatega ning andmete koosvõime ära

kasutamist, et lihtsustada info kogumist ning

seeläbi vähendada ettevõtete koormust paremini.

Leiame, et aruandluse puhul tuleb lähtuda andmete

ühekordse küsimise põhimõttest, tagades et

andmeid on võimalik taas- ja ristkasutada.

Arvestatud.

27

Võrreldes juba rakenduva CSRD’ga on meie

hinnangul lisandväärtus väike ning võiksime

soovitada ka CSDDD’st loobuda.

35.

Nr. Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/

Mittearvestatud

Põhjendus

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

36.

Leiame, et halduskoormust vähendavate

muudatuste tegemine regulatsioonides on oluline.

Oleme tutvunud ettevõtete kestlikkusalase

hoolsuskohustuse direktiivi (CSDDD)

muudatusettepanekutega ning peame neid

asjakohasteks ja eesmärgipärasteks. Ettepanekud

vastavad hetke vajadustele vähendada

halduskoormust, millele on oma veebruarikuises

ühispöördumises viidanud ka Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda ja Eesti Kaupmeeste Liit.

Toetame Omnibus I paketiga tehtud ettepanekut

aruandluskohustuse edasilükkamise kohta.

Ettevõtete jaoks on aruandluse nõuded keerulised

ja laiaulatuslikud, mistõttu vajavad ettevõtjad

rohkem aega, et nõudeid täielikult mõista ja

rakendada. Lisaaeg võimaldab ühtlasi välja töötada

tõhusama aruandlussüsteemi.

Teadmiseks võetud.