Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirja muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 01.04.2025 nr 71

Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirja

muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 10 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

1.1. muuta punkti 4.2.11 sõnastust järgmiselt:

„4.2.11. juhul, kui peaprodutsendi ülesandeid ei täida juhatuse liige, kooskõlastab

peaprodutsendi valmiseks korraldatava avaliku konkursi ja peaprodutsendiga sõlmitava

töölepingu tingimused ning annab juhatusele volituse lepingu sõlmimiseks. Samuti annab

nõukogu juhatusele nõusoleku peaprodutsendiga sõlmitud töölepingu pikendamiseks

kooskõlas töölepingu seadusega. Üldjuhul lähtutakse praktikast, et peaprodutsendiga ei

pikendata lepingut järjest rohkem kui kaheks ametiajaks.“;

1.2. tunnistada kehtetuks punktid 4.2.12, 4.2.13 ja 4.2.14;

1.3. täiendada punkti 4.3.3 pärast sõna „hüvitamisele“ sõnaga „kõigi“;

1.4. muuta punkti 4.11 viimase lause sõnastust järgmiselt:

„Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu

koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli vormi, samuti riigivaraseaduse § 84

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.“;

1.5. lisada punkt 4.11.1 järgmises sõnastuses:

„4.111. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata juhul, kui otsuse poolt

hääletab kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused

lisatakse protokollile.“;

1.6. muuta punkti 4.12 viimase lause sõnastust järgmiselt:

„Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis

antud nõusolekut.“;

1.7. muuta punkti 4.14 sõnastust järgmiselt:

„4.14. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib

tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.“;

1.8. muuta punkti 5.1 sõnastust järgmiselt:

„5.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis koosneb kuni kahest liikmest.“;

1.9. asendada punktis 5.2 sõna „Juhataja“ sõnaga „Juhatus“;

1.10. muuta punkti 5.3 sõnastust järgmiselt:

„5.3. Juhatuse liikme volituste kestus on kuni 5 aastat. Nõukogu valib uue juhatuse liikme

mitte hiljem kui kuus kuud enne eelmise juhatuse liikme volituste tähtaja saabumist.

Juhatuse liige valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib

avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord kuni 5 aastaks. Juhul, kui juhatuse

liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik täita avaliku konkursi korras, määrab

nõukogu asutaja nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avaliku konkurssi

korraldamata.“;

1.11. asendada punktis 5.4 sõna „juhataja“ sõnaga „juhatuse liikme“;

1.12. muuta punkti 5.5 sõnastust järgmiselt:

„5.5. Igal juhatuse liikmel on õigus üksinda esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes.

Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse

piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise

eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse

muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult

nõukogu esimehega.“;

1.13. asendada punktides 5.6 ja 5.7 sõna „juhataja“ sõnaga „juhatus“;

1.14. asendada punktis 5.8 sõna „juhataja“ sõnadega „juhatuse liige“ vastavas käändes;

1.15. muuta punkti 5.9 sõnastust järgmiselt:

„5.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei

või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat

tasu.“;

1.16. asendada punktis 5.10 sõna „juhataja“ sõnadega „juhatuse liige“ vastavas käändes;

1.17. asendada punktis 5.11 sõna „juhataja“ sõnaga „juhatuse“;

1.18. lisada punkt 5.12 järgmises sõnastuses:

„5.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgmise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.“;

1.19. asendada punktis 6.6 sõna „kõikide“ sõnaga „kõigi“;

1.20. muuta punkti 6.7 sõnastust järgmiselt:

„6.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamisel

aluseks.“;

1.21. lisada punkt 6.9 järgmises sõnastuses:

„6.9. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul

viisil võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.“;

1.22. asendada punktis 8.1 sõna „Juhataja“ sõnaga „Juhatus“;

1.23. muuta punkti 8.6 sõnastust järgmiselt:

„8.6 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab

enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja

esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.“;

1.24. muuta punkti 8.8 sõnastust järgmiselt:

„8.8. Koos majandusaasta aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 5.9 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu. Ülevaade esitatakse asutajaõiguste teostajale.“;

1.25. lisada punkt 8.9 järgmises sõnastuses:

„8.9. Kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning

kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.“.

2. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse Eesti

Filmi Instituut põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut juhatusel esitada käskkiri ja põhikirja uues redaktsioonis

terviktekst mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE EESTI FILMI INSTITUUT

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (edaspidi sihtasutus), inglise keeles

Estonian Film Institute. Sihtasutuse lühendatud nimi on EFI.

1.2. Sihtasutus juhindub oma tegevuses sihtasutuste seadusest ja muudest Eesti Vabariigis

kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

1.3. Sihtasutuse asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud oma vara valitsemiseks ja

kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

1.5. Riigipoolseid asutajaõigusi sihtasutuses teostab Kultuuriministeerium.

2. SIHTASUTUSE EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutus

juhindub riiklikust kultuuripoliitikast ning filmivaldkonna arengusuundadest.

2.2. Eesmärgi saavutamiseks arendab sihtasutus järgmisi tegevusi:

2.2.1. viib ellu riigi filmipoliitikat ja teeb ettepanekuid riigi filmipoliitika kujundamiseks;

2.2.2. kogub vahendeid filmipoliitika rakendamiseks ja oma tegevuste elluviimiseks, kaasab

selleks ka erakapitali;

2.2.3. loob ja rakendab läbipaistva ja efektiivse filmiloomingu toetamise mehhanismi, tehes

koostööd Kultuuriministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitaliga;

2.2.4. määrab toetusi filmide arendamiseks, tootmiseks, turundamiseks ja leviks, ürituste

läbiviimiseks, filmihariduse edendamiseks ning filmialase uurimistöö ja digiteerimise

läbiviimiseks. On riigiabi andjaks;

2.2.5. hoiab ja teeb avalikkusele kättesaadavaks tema valduses oleva filmipärandi. Loob

selleks vajalikke andmekogusid ja teeb koostööd isikutega, kes sellega tegelevad;

2.2.6. arendab rahvusvahelist filmialast koostööd, seahulgas filmide koostootmist ja eksporti,

tehes koostööd Kultuuriministeeriumiga;

2.2.7. arendab filmihariduslikku tegevust nii iseseisvalt kui koostöös haridusasutustega;

2.2.8. aitab kaasa filmi- ja audiovisuaalvaldkonna arengule uutes tehnoloogilistes, seehulgas

digitaalsetes keskkondades;

2.2.9. loob vajadusel filmipoliitika elluviimiseks sihtfonde;

2.2.10. arendab audiovisuaalvaldkonna uurimistegevust. Abistab teadlasi ja uurijaid eesti

audiovisuaalvaldkonda puudutavates teadus- ja uurimistöödes;

2.2.11. algatab ja toetab filmielu rikastavaid sündmusi, mis aitavad kaasa filmipubliku

harimisele;

2.2.12. sihtasutuse nõukogu võib sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks kavandada ka muid

tegevusi, mis ei ole vastuolus riigi filmipoliitikaga.

3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE

3.1. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

2

3.2. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

3.2.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

3.2.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3.2.3. kellel on ärikeeld;

3.2.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

3.2.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

3.3. Põhikirja alapunktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist

ning põhikirja alapunktis 3.2.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

3.4. Sihtasutuse juhtorgani liikmetel ei tohi olla isiklikku huvitatust sihtasutuse poolt jagatavate

hüvede saamiseks. Huvide konflikti puhul, samuti kui otsustatakse sihtasutuse juhtorgani

liikme ja sihtasutuse vahelise tehingu teostamise või tema vastu kohtuvaidluse alustamise

või lõpetamise küsimust, ei osale sihtasutuse organi antud liige vastava küsimuse

otsustamisel ega hääleta selles küsimuses.

4. NÕUKOGU

4.1. Sihtasutuse nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust, korraldab sihtasutuse juhtimist ja

teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

4.2. Nõukogu:

4.2.1. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks sihtasutuse algava aasta tegevuseesmärgid ja

eelarve;

4.2.2. (kehtetu)

4.2.3. kinnitab sihtasutuse majandusaasta aruande;

4.2.4. kinnitab sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu;

4.2.5. annab juhatusele nõusoleku tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest;

4.2.6. esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;

4.2.7. nimetab kolmeks aastaks ametisse siseaudiitori ja kinnitab tema ametijuhendi;

4.2.8. analüüsib ja hindab sihtasutuse tegevust;

4.2.9. kehtestab nõukogu töökorra;

4.2.10. otsustab kõigi nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel laenu võtmise ja

kapitalirendilepingute sõlmimise;

4.2.11. juhul, kui peaprodutsendi ülesandeid ei täida juhatuse liige, kooskõlastab

peaprodutsendi valmiseks korraldatava avaliku konkursi ja peaprodutsendiga sõlmitava

töölepingu tingimused ning annab juhatusele volituse lepingu sõlmimiseks. Samuti

annab nõukogu juhatusele nõusoleku peaprodutsendiga sõlmitud töölepingu

pikendamiseks kooskõlas töölepingu seadusega. Üldjuhul lähtutakse praktikast, et

peaprodutsendiga ei pikendata lepingut järjest rohkem kui kaheks ametiajaks.

4.3. Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:

4.3.1. tutvuda kõigi sihtasutuse dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara

olemasolu ja sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale;

4.3.2. saada juhatuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt

tegevusaruannet ja bilansi koostamist;

4.3.3. põhjendatud kulude hüvitamisele kõigi teiste nõukogu liikmete eelneval kirjalikult

taasesitatavas vormis antud nõusolekul ning eelarve vahendite olemasolul.

3

4.4. Nõukogul on kuni seitse liiget. Nõukogu liikmed määrab asutaja kolmeks aastaks. Nõukogu

liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab

asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse sihtasutuse eesmärkidest, varade

mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne

täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle

järelevalve teostamisel.

4.5. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

4.5.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4.5.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui sihtasutus;

4.5.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus;

4.5.4. on sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud,

kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva

äriühinguga;

4.5.5. omab sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse

omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse,

kes on sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija.

4.6. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ja aseesimehe,

kes asendab esimeest tema äraolekul.

4.7. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte

harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosolek tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab

asutaja, nõukogu liige, juhatus, siseaudiitor või audiitor.

4.8. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

4.9. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud

nõukogu liikmetest, v.a. punktis 4.2.10 sätestatud juhul.

4.10. Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega

erapooletuks jääda. Nõukogu liige ei võta hääletamisest osa, kui otsustatakse tema ja

sihtasutuse vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist.

4.11. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle

ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile

kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli kantakse nõukogu

liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse

§ 89 lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja

protokolli vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete

esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

4.111. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata juhul, kui otsuse poolt hääletab

kirjalikult üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete kirjalikud arvamused lisatakse

protokollile.

4.12. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu liikmetele

määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata

suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega

audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses.

Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud

4

töösuhte alustamiseks sihtasutusega on vaja eelnevalt kõigi teiste nõukogu liikmete

kirjalikult taasesitatavas vormis antud nõusolekut.

4.13. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.14. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu

määranud isik otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei ole täidetud.

4.15. Nõukogu liikme vastutus on sätestatud seadusega.

5. JUHATUS

5.1. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus, mis koosneb kuni kahest liikmest.

5.2. Juhatus:

5.2.1. esindab sihtasutust ja tagab selle õiguspärase majandustegevuse;

5.2.2. tagab nõukogu otsuste elluviimise;

5.2.3. käsutab oma pädevuse piires sihtasutuse vara ja vastutab sihtasutuse

finantsmajandusliku tegevuse õiguspärasuse ja eesmärgipärasuse eest;

5.2.4. korraldab sihtasutuse tööõiguslikke suhteid;

5.2.5. korraldab sihtasutusele toetuse saamiseks esitatud taotluste ja projektide läbivaatamist,

toetuste eraldamise, kasutamise ja muude toetustega seotud ekspertiiside tegemist,

toetuste eraldamist ning kontrolli teostamist toetuste sihipärase kasutamise üle.

5.3. Juhatuse liikme volituste kestus on kuni 5 aastat. Nõukogu valib uue juhatuse liikme mitte

hiljem kui kuus kuud enne eelmise juhatuse liikme volituste tähtaja saabumist. Juhatuse liige

valitakse avaliku konkursi korras. Sõlmitud juhatuse liikme lepingut võib avalikku konkurssi

korraldamata pikendada üks kord kuni 5 aastaks. Juhul, kui juhatuse liikme ametikohta ei

ole mõjuval põhjusel võimalik täita avaliku konkursi korras, määrab nõukogu asutaja

nõusolekul juhatuse liikme kuni üheks aastaks avaliku konkurssi korraldamata.

5.4. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda.

5.5. Igal juhatuse liikmel on õigus üksinda esindada sihtasutust kõigis õigustoimingutes.

Juhatuse liikme õigust esindada sihtasutust võib piirata nõukogu otsusega. Esindusõiguse

piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise

eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas määratakse

muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikult

nõukogu esimehega.

5.6. Juhatus peab järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul.

5.7. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate sihtasutuse

majanduslikust seisundist, vara kasutamisest ja muudest sihtasutuse tegevusega seotud

olulistest asjaoludest.

5.8. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud lepingu alusel. Kui juhatuse liige

täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud temaga

sõlmitud juhatuse liikme lepingus.

5

5.9. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele

seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei

või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist

kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

5.10. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtivas juhatuse liikme lepingus ettenähtud kuni kolme kuu tasu

ulatuses.

5.11. Juhatuse vastutus on sätestatud seaduse ja muude asjakohaste õigusaktidega.

5.12. Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste

perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgmise eest kuni 12 kuu jooksul,

kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud

kuutasust.

6. SIHTASUTUSE VARA JA SELLE KASUTAMINE NING EELARVE

6.1. Sihtasutuse vara moodustavad:

6.1.1. asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma ja muu vara;

6.1.2. eraldised riigieelarvest vastavalt seadusele;

6.1.3. eraldised muudest allikatest;

6.1.4. varalised ja rahalised annetused ning pärandused;

6.1.5. tulud majandustegevusest;

6.1.6. muud tulud.

6.2. Sihtasutus võib kasutada oma varalisi vahendeid üksnes põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks.

6.3. Juhul kui sihtasutusele üleantud rahasummad või muu vara on sihtotstarbelise suunitlusega,

võib sihtasutus neid kasutada ainult sihtotstarbeliselt.

6.4. Riigi poolt sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta

või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja käsutamisele kohaldatakse

riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

6.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

6.6. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele,

§-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele.

6.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on sihtasutuse eelarve koostamise aluseks.

6.8. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi- või

finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

6

6.9. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul viisil

võib sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

7. (kehtetu)

8. RAAMATUPIDAMINE JA KONTROLL

8.1. Juhatus korraldab sihtasutuse raamatupidamist vastavalt asjakohastele õigusaktidele.

8.2. Sihtasutuse audiitori nimetab nõukogu kaheks aastaks. Audiitori tasustamise korra määrab

ja audiitori tagasikutsumise otsustab nõukogu.

8.3. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama

siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva

seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on

suuremad kui kaks miljonit eurot. Töölepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.

8.4. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu

sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõiguste teostajaga.

8.5. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

8.6. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle audiitori otsusega nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu peab

enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära kuulama raamatupidamise aastaaruannet

auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja

esitama selle registrile kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

8.7. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda

poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

8.8. Koos majandusaasta aruandega kinnitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 5.9 nimetatud juhatuse liikmele

makstud täiendav tasu. Ülevaade esitatakse asutajaõiguste teostajale.

8.9. Kui sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

rakendab sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning

kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.

9. SIHTASUTUSE PÕHIKIRJA MUUTMINE JA SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

9.1. Käesolevat põhikirja võib muuta asutaja üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks,

järgides sihtasutuse eesmärki.

9.2. Sihtasutus lõpetatakse asutaja poolt. Sihtasutuse lõpetamise aluseks saab olla sihtasutuse

tegevuse mittevastavus põhikirjas sätestatud eesmärkidele või kui sihtasutusel on vara

vähem kui võetud kohustusi.

9.3. Sihtasutuse likvideerimine selle lõpetamisel toimub kooskõlas sihtasutuste seadusega ja

muude õigusaktidega.

7

9.4. Sihtasutuse likvideerimisel järelejäänud vara läheb üle asutajale, kes peab seda kasutama

võimalikult sihtasutuse eesmärkidele vastavalt.