Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

TÖÖ NR 2024-271

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Teele Nigola

Koostajad: Minea Kaplinski-Sauk

Triinu Sinimets

Kontrollija: Marite Kirpu

Objekti asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

X= 6504206, Y= 527629; X=6493471 Y=527692

PÄRNU-JAAGUPI PÄIKESEELEKTRIJAAMA

MAASTIKUANALÜÜS

November 2024

Enefit Green Solar OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

kobras@kobras.ee

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

2 / 49

ÜLDINFO

Töö nimetus:

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

OBJEKTI ASUKOHT:

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald Arase küla,

Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu (18801:001:0381),

Vaheaasa (18802:001:0216), Nuki (18802:001:0204)

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Aasa küla,

Jõeääre (18802:001:0326)

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Tarva küla,

Kubjapõllu (18803:001:0179), Kalda (63801:001:1045)

TÖÖ EESMÄRK:

Maastikuanalüüsi eesmärgiks on anda hinnang, kuidas mõjutab kavandatud

päikesepark olemasolevat maastikupilti ning pakkuda vajadusel välja

võimalusi maastikuliselt ebasoovitavate mõjude leevendamiseks.

TÖÖ LIIK: Eksperthinnang

TÖÖ TELLIJA: Enefit Green Solar OÜ

Kontaktisik: Marit Rae

Tel 5667 7709

marit.rae@enefitgreen.ee

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

teele@kobras.ee

Maastikuanalüüsi koostajad: Minea Kaplinski-Sauk – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 5690 0694

minea@kobras.ee

Triinu Sinimets – planeerija assistent

Kontrollija: Marite Kirpu - tehniline kontrollija

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

3 / 49

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

• Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

• Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

• Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

• Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

4 / 49

SISUKORD

1. . ÜLDINFO 5

1.1. MAASTIKUANALÜÜSI EESMÄRK JA ÜLDINFO ................................................................................................ 5

1.2. TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKA .................................................................................................................... 7

2. . MAA-ALA ISELOOMUSTUS 8

2.1. PAIKNEMINE, FUNKTSIONAALSED SEOSED JA KONTAKTVÖÖND .................................................................... 8

2.2. KEHTIVAD KITSENDUSED JA OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD .................................................................... 10

3. . MAA-ALA ALUSDOKUMENTIDE ÜLEVAADE 12

3.1. STRATEEGILISTEST DOKUMENTIDEST TULENEVAD SUUNISED ................................................................ 12

3.2. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ................................................................................................... 12

3.3. HETKEL KEHTIV ÜLDPLANEERING ............................................................................................................ 13

3.4. PÄIKESEPARGI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ......................................................................... 16

3.5. AASA JA ARASE MULLASTIKU EKSPERTHINNANG ...................................................................................... 17

3.6. KOKKUVÕTE ALUSDOKUMENTIDES TOODUD TINGIMUSTEST ....................................................................... 17

4. . KAVANDATUD PÄIKESEPARGI MAA-ALADE MAASTIKUANALÜÜS 18

4.1. ALA 1: ARASE JA AASA .......................................................................................................................... 18

4.1.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, RELJEEF, KÕLVIKUJAOTUS ....................................................................... 18

4.1.2. ALA OLEMASOLEVAD MAASTIKULISED VÄÄRTUSED KAVANDATUD PÄIKESEPARGI RAJAMISE KONTEKSTIS 21

4.2. ALA 2 – TARVA ...................................................................................................................................... 22

4.2.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, RELJEEF, KÕLVIKUJAOTUS ....................................................................... 22

4.2.2. ALA OLEMASOLEVAD MAASTIKULISED VÄÄRTUSED ............................................................................. 25

4.3. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI PAIGUTAMINE MAASTIKUSSE ........................................................................ 26

4.3.1. OLEMASOLEVAD VAATED VÕIMALIKEST KONFLIKTIKOHTADEST ........................................................... 26

4.3.2. MAASTIKU MODELLEERITUD VAATED PÄIKESEPARGI RAJAMISEL ......................................................... 34

5. . KOKKUVÕTE ANALÜÜSI TULEMUSTEST 46

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

5 / 49

1. ÜLDINFO

1.1. MAASTIKUANALÜÜSI EESMÄRK JA ÜLDINFO

Maastikuanalüüsi eesmärgiks on anda hinnang, kuidas mõjutab Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Arase, Aasa ja Tarva külasse kavandatud päikesepark olemasolevat maastikupilti ning pakkuda vajadusel välja

võimalusi maastikuliselt ebasoovitavate mõjude leevendamiseks.

Kavandatud päikesepark koosneb mitmest maa-alast, mis jaotuvad Arase ja Aasa ning Tarva külade vahele.

Suurem park (edaspidi 1. ala) jääb Arase ning Aasa külasse, kus see jaguneb kolmeks maastikuliselt kõlvikute

või suuremate teedega eraldatud maa-alaks:

• Nuki (18802:001:0204);

• Vahepõllu (18802:001:0218) ja Ansupõllu (18801:001:0381);

• Vaheaasa (18802:001:0216) ja Jõeääre (18802:001:0326).

Väiksem park (edaspidi 2. ala) asub Tarva külas ning jääb kahele kinnistule: Kubjapõllu (18803:001:0179) ja

Kalda (63801:001:1045).

Kavandatud päikesepargi asukoht on toodud skeemil 1 – 3.

Käesoleva eksperthinnangu koostamises osalesid Kobras OÜ poolt volitatud maastikuarhitekt tase 7 Teele

Nigola, maastikuarhitekt-planeerija Minea Kaplinski-Sauk ning planeerija assistent Triinu Sinimets.

Skeem 1. Kavandatud päikesepargi asukohaskeem. Numbriga 1 on tähistatud Arase ja Aasa ning numbriga 2

Tarva külasse jääv ala.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

1

2

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

6 / 49

Skeem 2. Kavandatud päikesepargi koosseisu hõlmatud maaüksused Arase ja Aasa külas.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 3. Kavandatud päikesepargi koosseisu hõlmatud maaüksused Tarva külas.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

7 / 49

1.2. TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKA

Kavandatud päikesepark jääb Põhja-Pärnumaa valda. Kuivõrd päikeseelektrijaam on rajatis, millel on täiendav

mõju kontaktvööndi maastiku iseloomule ja kasutamisele, on vajalik arvestada sellest tekkivat maastikulise

häiringu ulatust ning pakkuda võimalikke leevendusmeetmeid.

Põhja-Pärnumaa vald on tekkinud pärast omavalitsusreformi, kui 2017. aastal liitusid Halinga vald, Tootsi vald,

Vändra vald ja Vändra alev. Põhja-Pärnumaa valla uus üldplaneering on hetkel koostamisel, mistõttu kehtivad

vallas endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringud, mille kehtestamine jääb vahemikku 1998-2012 ning ei

käsitle seetõttu päikeseenergiaga seonduvaid teemasid.

Töö on üles ehitatud järgnevalt:

• kaardianalüüsi põhjal koostatud ülevaade maa-ala paiknemisest, funktsionaalsetest seostest,

kontaktvööndist, kitsendustest;

• ülevaade olemasolevates alusdokumentides ja uuringutes sätestatud tingimustest, et veenduda,

milline on esiteks erinevates planeeringutes kehtestatud avaliku kokkuleppe alusel vormistatud

nägemus konkreetse ala edasiseks arenguks ning teiseks, millistele järeldustele jõudsid päikesepargi

kavandamise käigus koostatud KMH eelhinnang ja mullastiku eksperthinnang;

• kaardianalüüsi ja välitööde põhjal koostatud maastikuanalüüs, mis annab ülevaate maa-ala

maastikulisest iseloomust, sh selle ajaloolisest kujunemisest, kõlvikujaotusest, reljeefist ning olulistest

vaadetest;

• päikesepargi rajamise sobilikkuse kokkuvõttev hinnang ja soovitused eelneva analüüsi põhjal.

Analüüsi alusmaterjalidena kasutatakse:

• piirkonnaga seotud planeeringuid ja dokumente:

o Pärnu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74;

o (omavalitsuste liitumise eelse) Halinga valla üldplaneering. Kehtestatud volikogu

31.10.2012. a määrusega nr 22;

o Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande

eelnõu. OÜ Hendrikson DGE töö nr 24005109. 18.10.2024;

o Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024;

• Maa-ameti kaardiserveri erinevaid rakendusi ja andmekogusid (sh kitsenduste kaart, ajalooliste

kaartide rakendus, kõrgusandmed, 3D kaardiandmed, fotoladu);

• Rahvusarhiivi ajalooliste kaartide andmebaasi.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

8 / 49

2. MAA-ALA ISELOOMUSTUS

2.1. PAIKNEMINE, FUNKTSIONAALSED SEOSED JA KONTAKTVÖÖND

Päikesepargiks kavandatud maa-alad asuvad endises Halinga, tänases Põhja-Pärnumaa vallas. Piirkond jääb

Pärnu jõe valgalale ning seda iseloomustab tasaselt lainjas reljeef ning rohked sood ja rabad, mille vahele

jäävad metsad ja põllumajandusmassiivid.

Mõlemad uuringualad jäävad hajusatesse põllumajanduspiirkondadesse, mis samas paiknevad Tallinn-Pärnu-

Ikla põhimaantee funktsionaalses kontaktvööndis – esimene ala asub maanteest ca 2 km idas, teine ala

ca 1 km läänes. Kõige lähemaks tiheasustatud keskuseks on mõlemal alal Pärnu-Jaagupi alev (1. alast

linnulennult ligikaudu 6 km lõunasse, 2. alast ligikaudu 2 km põhja). Täiendavalt jääb väiksem tiheasustusala,

Libatse külakeskus, 1. alast ca 1 km lõunasse. Maa-alade paiknemist teiste keskuste ja suuremate riigiteede

suhtes vt skeemilt 4.

Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi kontaktvööndisse ehk sellest ligikaudu 500 meetri raadiusesse

jääb suur osa ajaloolise Arase küla taludest. Päikesepargi vahetusse kontaktvööndisse, st sellest kuni paarisaja

meetri kaugusele jäävad, järgnevad hoonestatud talukohad – Sepa (18802:001:0932), Kivinuki

(18802:001:0978), Kamariku (18802:001:0934) ja Vahe (18802:001:0215). Päikesepargiks kavandatud Nuki

kinnistu on ligipääsetav avalikku kasutusse määratud Sepa teelt. Ülejäänud Arase ja Aasa külasse jäävad

päikesepargi kinnistud on juurdepääsetavad Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt. Arase ja Aasa külasse jääva ala

kontaktvööndis asuvate talukohtade ning teede paiknemist vt skeemilt 5.

Tarva külasse kavandatud päikesepargi osa kontaktvööndis asub ajalooline Tarva külasüda. Ala vahetusse

kontaktvööndisse, sellest paarisaja meetri raadiusesse, jäävad Aruvarba (63801:001:0129), Tiksa

(18803:001:0230), Kubjaõue (18803:001:0178), Andrese (18803:001:0068), Anni (63801:001:0129), Kalda

(63801:001:1045) ja Oru (18803:001:0085) talukohad. Päikesepargiks kavandatud Kalda kinnistu on ligipääsetav

piki avalikuks kasutamiseks määratud Tarva-Tõrdu teed, Kubjapõllu kinnistu aga üksnes piki mitteavalikku

Turbaraba teed. Lisaks kulgeb piki Kubjapõllu idaserva mitteavalik juurdepääsutee. Tarva külasse jääva maa-ala

kontaktvööndis asuvate talukohtade ning teede paiknemist vt skeemilt 6.

Lisaks elamutele, mis jäävad päikeseparkide otsesesse kontaktvööndisse, tuleb täiendavalt arvestada, et kuna

tegu on tasase ning suures osas avatud maastikuga, mõjutab päikesepark vaateliselt suuremat maa-ala ning

enamaid kinnistuid. Vaadete teemat on täpsemalt analüüsitud peatükis 4.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

9 / 49

Skeem 4. Maa-alade funktsionaalsed seosed teiste asulate ja suuremate maanteede suhtes.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 5. Arase ja Aasa külasse jääva ala kontaktvööndis asuvad talukohad ning juurdepääsuteed. Helepunasega on

näidatud mitteavalikus kasutuses erateed, lillaga avalikus kasutuses erateed ning oranžiga riiklik kõrvalmaantee.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

PÄRNU- JAAGUPI

TALLINN-PÄRNU-IKLA PÕHIMAANTEE

VALGU-LIBATSE KÕRVALMAANTEE

LIBATSE KÜLAKESKUS

KAMARIKU

KIVINUKI

SEPA

VAHE

ARASE KÜLA AJALOOLINE TUUMIK

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

10 / 49

Skeem 6. Tarva külasse jääva ala kontaktvööndis asuvad talukohad ning juurdepääsuteed. Helepunasega on näidatud

mitteavalikus kasutuses erateed, roosaga avalikus kasutuses kohalikud teed, lillaga avalikus kasutuses erateed ning

tumepunasega riiklik põhimaantee.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

2.2. KEHTIVAD KITSENDUSED JA OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Päikesepargiks kavandatudl maa-aladel ei asu ei loodus- ega muinsuskaitsealuseid objekte.

Pärandkultuuriobjektidest asub Arase külas Reinu taluhäärber, mis jääb 1. päikesepargiks kavandatud ala

mõlemast piirkonnast ligikaudu 500 m kaugusele (vastavalt ida ja lääne suunas). Veel jääb praktiliselt kogu

1. ala maaparandussüsteemi maa-alale, v.a väike nurk Jõeääre kinnistu kirdeosas. Ala servades ja

kontaktvööndis asuvad mitmed eesvoolukraavid, mille mõlemale kaldale jääb 12 m laiune eesvoolu

kaitsevöönd. Lisaks jookseb piki Jõeääre kinnistu kirdepiiri Enge jõgi, mille kallastele jääb 4 m kallasrada, 10 m

veekaitse-, 50 m ehituskeelu- ja 100 m piiranguvöönd. Teisi veekaitselisi piirangud analüüsitavale maa-alale ei

ulatu, ent selle kontaktvööndis Lauri kinnistul paikneb puurkaev. Maa-ala erinevates servades kulgevad lisaks

mõned elektri madalpinge õhuliinid, ent olulisi elektrivõrguga seotud piirangud 1. alale ei jää. 1. ala kitsendusi

vt skeemilt 7.

Tarva küla põhjapiiril, vahetult päikesepargiks kavandatud 2. ala kõrval, asub pärandkultuuriobjekt Lavassaare-

Tootsi turbaraudtee, mis tänaseks kulgeb piki maastikku kõrge silmapaistva raudteetammina. Veel asub 2. ala

kontaktvööndis, sellest ligikaudu 200 m loodes, pärandkultuuriobjekt Kirstu mägi. Suur osa 2. päikesepargiks

kavandatud alast, v.a Kalda kinnistu idapoolsed osad, jääb maaparandussüsteemi maa-alale. Maaparanduse

eesvoolu või teisi veekaitselisi piiranguid põhjustavaid objekte maa-alale ei jää, ent selle kontaktvööndis

Kubjaõue kinnistul asub puurkaev. Lisaks kulgeb läbi Tarva küla elektri kõrgepingeliin (tähisega 35kV AS-50),

millest mõlemale pole jääb 25 m laiune kaitsevöönd. Lisaks jääb 2. alale mõned elektri madalpinge õhuliinid ja

maakaableid. 2. ala kitsandusi vt skeemilt 8.

Planeeringutest tulenevaid maakasutuse kitsendusi on kirjeldatud peatükkides 3.2 ja 3.3.

ARUVARBA

KALDA

ORU

ANDRESE

KUBJAÕUE

TIKSA

ANNI

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

11 / 49

Skeem 7. Arase ja Aasa külasse jääva ala kitsendused. Kollase katkendjoonega on tähistatud kavandatud päikesepargi piirid.

Tumesinisega jõgi ja sellega seotud veekaitselised piirangud, helesinise ringiga puurkaevud, helesinise joonega

maaparandussüsteemi eesvool, pruuni viirutusega maaparandussüsteemi maa-ala, lillaga elektriga seotud rajatised ja

nende kaitsevööndid, punasega riigimaantee ja selle kaitsevöönd.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 8. Tarva külasse jääva ala kitsendused. Kollase katkendjoonega on tähistatud kavandatud päikesepargi piirid.

Tumesinisega veekogud ja nende veekaitselised piirangud, helesinise ringiga puurkaevud, helesinise joonega

maaparandussüsteemi eesvool, pruuni viirutusega maaparandussüsteemi maa-ala, lillaga elektriga seotud rajatised ja

nende kaitsevööndid, punasega riigimaantee ja selle kaitsevöönd. Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

LIBATSE-ARASE MAAPARANDUSSÜSTEEM

ARASE MAAPARANDUSSÜSTEEM

ENGE JÕGI

KÕRVALMAANTEE KAITSEVÖÖND

ELEKTRI ALAJAAM Reinu:(P-Jaagupi)

ELEKTRI ALAJAAM Villota:(P-Jaagupi)

TAIDRA PEAKRAAV

ELBU OJA

OLOL. PÄIKESEPARGIGA SEOTUD ALAJAAMAD JA JAOTUSSEADMED

ELEKTRI ÕHULIIN 35 kV

ELEKTRI ALAJAAM

AJ9343:(P-Jaagupi)

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

12 / 49

3. MAA-ALA ALUSDOKUMENTIDE ÜLEVAADE

3.1. STRATEEGILISTEST DOKUMENTIDEST TULENEVAD SUUNISED

Riiklikus planeeringus „Eesti 2030+“1 on energeetikavaldkonna ühe põhieesmärgina sätestatud vajadus

suurendada taastuvenergia osakaalu energiavarustuses. Soositud on liikumine senisest hajutatumale

piirkondlikule energiatootmisele, et tagada energiajulgeolek.

„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050+“2 seab eesmärgiks kujundada Eestist aastaks 2050

konkurentsivõimeline väikese süsinikuheitega majandus. Selle üheks osaks on kodumaist päritolu

taastuvenergiaallikate laiem kasutuselevõtt, pidades silmas energiajulgeolekut ja varustuskindlust.

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“3 on üheks esmärgiks seadnud taastuvatest energiaallikatest

toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu suurendamise.

Kokkuvõtvalt vastab päikeseenergia tootmise laiendamine kõigile strateegilistes dokumentides sõnastatud

olulisematele taastuvenergeetika arendamisega seotud eesmärkidele.

3.2. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING 2030+

Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+4 on toodud järgmised tingimused, mis puudutavad päikeseenergeetika

arendamist:

a) päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised

tööstuspargid, laudakompleksid;

b) suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia

tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale,

väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on

võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena;

c) väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga.

Kavandatud päikesepark ei asu jäätmaal, vaid põllumajandusmaastikul, otse olemasolevate vanade põliskülade

kõrval ning paikneb suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal. Samuti jääb mõlemale alale (1. alal Jõeääre

kinnistule, 2. alal Kalda ja Kubjapõllu kinnistu lääneosasse) rohelise võrgustiku koridor ning lisaks kuulub 1. ala

väärtusliku maastiku tähisega „A7 Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastik“ koosseisu. Kõigi nimetatud

piirangutega alade kohta on maakonnaplaneeringus antud ka nende kasutust suunavad soovitused ja

tingimused, ent maakonnaplaneeringus määratud alade piire ning tingimusi on ette nähtud täpsustada

üldplaneeringutega.

Kokkuvõtvalt ei ole kavandatud päikesepark maakonnaplaneeringu mõttes päikeseenergia tootmiseks

eelistatud piirkond. Samas on maakonnapaneeringus välja toodud, et päikeseenergia tootmine ka väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikul maastikul ning rohelise võrgustiku alal on võimalik, kui selleks on

põhjendatud vajadus ning seda on täiendava analüüsi käigus kaalutletud.

1 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+", kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. 2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 05.04.2017 Riigikogu otsusega. 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 28. 4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

13 / 49

3.3. HETKEL KEHTIV ÜLDPLANEERING

Omavalitsuste liitumise eelse Halinga valla üldplaneering on kehtestatud volikogu 31.10.2012. aasta määrusega

nr 22. Üldplaneering ei käsitle eraldi päikeseenergia tootmist, mistõttu on kohati teatud piirangute osas

täpsemad maakonnaplaneeringus toodud tingimused.

Kehtivas üldplaneeringus on kavandatud päikesepargi maa-alad märgitud põllumaaks, sh olulises osas

väärtuslikuks põllumaaks (vt skeem 9 ja 10). Samuti jääb 1. ala Arase ja Aasa külas kogu ulatuses väärtusliku

maastiku alale (vt skeem 9) ning lisaks on mõlemale alale markeeritud rohevõrgustiku koridor – 1. alal Jõeääre

kinnistul, 2. alal Kalda ja Kubjapõllu kinnistu lääneosas.

Rohelise võrgustiku osas ei ole päikeseenergia parkide rajamist eraldi käsitletud, mistõttu tuleb lähtuda

üldistest rohelise võrgustiku tingimustest, millest kavandatud tegevuse kontekstis on asjakohased järgmised:

• rohevõrgustiku koridori alal välditakse uute ehitusalade rajamist, olemasolevate laiendamist ja uute

infrastruktuuride rajamist. Kui see on möödapääsmatu, valitakse eriti hoolikalt rajatiste asukohta, et

leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

• loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber

õueala;

• välditakse tegevusi, mis killustavad rohevõrgustiku tuumalasid ja lõikavad läbi koridore;

• rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematuks vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva

haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba.

Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on üldplaneeringus võetud eesmärgiks säilitada vähemalt 50

boniteedipunktiga põllud. Tingimustena on üldplaneeringus sätestatud, et vältida tuleb põllumassiivide

tükeldamist hoonestuse eesmärgil ning kaevandamislubade taotlemine ja väljaandmine on väärtuslikul

põllumajandusmaal lubatud õigusaktides sätestatud korras. Päikeseparkide rajamise osas väärtuslikule

põllumajandusmaale ei anna üldplaneering täiendavaid suuniseid, mistõttu tuleb lähtuda ennekõike

maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetest. Väärtusliku põllumaa säilimiseks on maakonnaplaneeringus

toodud välja erinevad soovitused, millest päikesepargi rajamise kontekstis on asjakohased järgmised:

• hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

• säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;

• mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad

võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine).

Väärtuslike maastike osas viitab üldplaneering tingimuste osas tänaseks kehtetule Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“5. Kuivõrd rohkem ei ole

väärtuslike maastike teemat üldplaneeringu põhiosas käsitletud, on põhjendatud lähtuda

maakonnaplaneeringust, kus Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastiku väärtustena on välja toodud

nauditavad vaated korras põldudele ja taludele, mis avanevad liikudes nii suurematel maanteedel kui ka

põldudevahelistel külateedel. Väärtuslike maastike omapära säilitamiseks on maakonnaplaneeringus toodud

rida tingimusi, millest päikesepargi rajamise kontekstis on asjakohased järgmised:

• säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele;

• maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

5 Kehtetuks tunnistatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

14 / 49

• uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega;

• maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue

haljastusega ja metsatukkadega.

Lisaks eraldi (alam)peatükkides käsitletud maakasutuse piirangutele on üldplaneeringus toodud ka

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest tulenevad kaalutlus- ja leevendusmeetmed. Kuigi ka neis ei

ole päikeseenergiat otsesõnu käsitletud ning valdavalt sisalduvad sealsed soovitused üldplaneeringu

põhitekstis, on erandiks väärtuslikud maastikud, mille osas KMH toob muuhulgas välja järgnevad kaitse ja

hoolduse eesmärgid:

• säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid, elupaiku ja maastikuelemente;

• taastada ja säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust;

• võimaluse korral taastada ja säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

elementidele;

• sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning

ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti.

Veel on üldplaneeringu KMH-s toodud täpsemalt välja Kodesmaa-Kaelase piirkonna väärtused, mille juures on

rõhutatud tasasel reljeefil paiknevat põllumaastikku, mille 1970-80. aastatel kujundas Pärnumaa tuntuim

agronoom Arnold Erm. Avatud maastikus domineerivad kõrgemad põllustatud alad ning neid ümbritsevad

metsatukad ja soised tasandikud, põllud on seejuures suurepindalalised ja hästi haritud.

Kokkuvõtvalt ei käsitle hetkel kehtiv üldplaneering päikeseenergia teemat, ent annab osaliselt täpsema sisu

väärtuslike põllumaade, väärtusliku maastiku ning rohevõrgustiku piirangutele ja tingimustele. Päikesepargi

rajamise keelatavust ega lubatavust ei ole eraldi käsitletud, mistõttu tuleb lähtuda maakonnaplaneeringu

tingimustest ehk kokkuvõtvalt viia läbi täiendav analüüs ja langetada põhjendatud kaalutlusotsus.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

15 / 49

Skeem 9. Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi ala (tähistatud musta pidevjoonega) hetkel kehtivas Halinga valla

üldplaneeringus. Sinepikollase alaga on näidatud väärtuslik põllumaa, helekollasega põld, looduslik rohumaa või muu lage

ala, kollasega õueala, helerohelisega mets. Tumerohelise viirutusega on näidatud rohevõrgustiku ala, pruunide täppidega

väärtuslik maastik.

Aluskaart: kehtiv Halinga valla üldplaneering, väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Skeem 10. Tarva külasse kavandatud päikesepargi ala (tähistatud musta pidevjoonega) hetkel kehtivas Halinga valla

üldplaneeringus. Sinepikollase alaga on näidatud väärtuslik põllumaa, helekollasega põld, looduslik rohumaa või muu lage

ala, kollasega õueala, helerohelisega mets. Tumerohelise viirutusega on näidatud rohevõrgustiku ala.

Aluskaart: kehtiv Halinga valla üldplaneering, väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

16 / 49

3.4. PÄIKESEPARGI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Selles analüüsis käsitletud päikeseparkide kavandamise protsessi käigus on koostatud keskkonnamõju

eelhinnang6, mis on läbi töötanud kavandatud tegevuse vastavuse erinevatele strateegilistele dokumentidele

ning analüüsinud selle võimalikku keskkonnamõju.

Eelhinnangu lõppjäreldusena ei ole keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik, küll aga andis

eelhinnang rea tingimusi, millega vähendada päikesepargi ebasoodsaid mõjusid. Eelhinnang käsitles

muuhulgas põhjalikumalt looduskeskkonnaga seotud mõjusid, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ning

rohevõrgustikule, jõudes järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamisel on pargi rajamine väärtuslikule

põllumaale lubatav, ent rohevõrgustiku koridori ei tohi parki laiendada. Väärtusliku maastiku osas tõi

eelhinnang välja, et säilitada tuleks olemasolevad kooslused saarekestena, ent andis sisendi, et hinnang

väärtusliku maastiku esteetiliste väärtuste säilimise osas peab lähtuma maastikuanalüüsi tulemustest.

Eelhinnangu kokkuvõttes kaardistati alade kohta järgnevad tingimused:

Ala 1 (Arase ja Aasa):

• rohevõrgu koridori piires (Jõeääre kinnistul, 18802:001:0326) päikesepaneele ega pargiga seotud

võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

• vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, pärast päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

• säilitada põllumaade terviklikkus, st päikesepaneelid tuleb kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

• võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

• võimalusel säilitada olemasolevad looduslikud kooslused saarekestena;

• edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta tehnilises kirjelduses viidatud tellitud

maastikuanalüüsi tulemusi;

• kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ala 2:

• rohevõrgu koridori piires (osaliselt hõlmab Kalda ja Kubjapõllu katastriüksust, vastavalt 63801:001:1045

ja 18803:001:0179) päikesepaneele ega pargiga seotud võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida

ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

• vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, pärast päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

• säilitada põllumaade terviklikkus, st päikesepaneelid tuleb kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

• võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

• vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist;

• soovitatav on kavandatud tööd ellu viia väljaspool põldtsiitsitaja pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist

kuni 30. juunini;

6 Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande eelnõu. OÜ Hendrikson DGE

töö nr 24005109. 18.10.2024.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

17 / 49

• võimalusel säilitada vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad, pajud, kuid

neid piirkonnas leidub) ja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid;

• kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

3.5. AASA JA ARASE MULLASTIKU EKSPERTHINNANG

Aasa ja Arase külasse jääva päikesepargiks kavandatud ala kohta on koostatud mullastiku eksperthinnang7, mis

analüüsis piirkonna mullastikku ja selle eelistatud kasutust. Analüüsi lõppjäreldustes toodi välja, et tegu on

vahelduva niiskusrežiimi ja kasutussobivusega aladega, kus keskkonna- ja mullakaitselises vaates oleks

eelistatud püsirohumaaline kasutus. Kuivõrd alade keskmine boniteet on 28 hindepunkti ehk väiksem

maakonna keskmisest, ei pea eksperthinnangu alusel käsitlema neid väärtuslike põllumajandusmaadena.

Seetõttu leiab eksperthinnang, et 1. ala kasutamine päikesepargi rajamiseks on lubatav.

3.6. KOKKUVÕTE ALUSDOKUMENTIDES TOODUD TINGIMUSTEST

Maakonnaplaneering (vt peatükk 3,2) on sätestanud, et väärtuslikele maastikele, väärtuslikele

põllumajandusmaadele ning rohelise võrgustiku aladele ei ole päikeseparkide rajamine soovitatav. Samas on

maakonnapaneeringus ära märgitud, et päikeseenergia tootmine ka väärtuslikel põllumajandusmaadel,

väärtuslikul maastikul ning rohelise võrgustiku alal on võimalik, kui selleks on põhjendatud vajadus ning seda

on täiendava analüüsi käigus kaalutletud.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et Pärnu maakonnas on keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia

kasutamiseks ning ka riiklikud strateegiadokumendid (vt peatükk 3.1) rõhutavad vajadust suurendada

taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu. Seetõttu on alust hinnata päikeseenergia arendamist Pärnumaal

üldiselt soositud tegevuseks, mille järgi on riiklikul tasandil põhjendatud vajadus. Päikesepargi rajamise

põhjendatuse saab seetõttu lugeda küll strateegilises plaanis täidetuks, ent tegevuse võimalikke mõjusid

väärtuslikule põllumajandusmaale, rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule tuleb täiendavalt

analüüsida.

Mõju rohelisele võrgustikule ja väärtuslikule põllumaale on täpsemalt analüüsitud KMH eelhinnangus8 (vt

peatükk 3.4). Arase ja Aasa külasse jääva põllumajandusmaa põllumajanduslikku väärtust on kaalutletud

mullastiku eksperthinnangus9 (vt peatükk 3.5), mis jõudis seisukohale, et nimetatud aladel on mulla

reaalboniteet väiksem kui maakonnas keskmiselt ehk sealsete alade määramine väärtuslikuks

põllumajandusmaaks ei ole põhjendatud. Tarva küla kohta ei ole täiendavat mullastikuanalüüsi koostatud, ent

KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamisel võib väärtuslikele

põllumajandusmaadele päikeseenergia tootmist rajada. Rohelise võrgustiku koridoride osas leidis KMH

eelhinnang aga, et nende alade kasutuselevõtt päikeseparkidena ei ole lubatav, sest sellel oleks ebasoodne

mõju rohevõrgustikule ja selle sidususele.

Mõju väärtuslikule maastikule on analüüsitud käesoleva maastikuanalüüsi käigus (vt peatükk 4).

7 Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024. 8 Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande eelnõu. OÜ Hendrikson DGE

töö nr 24005109. 18.10.2024. 9 Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

18 / 49

4. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI MAA-ALADE MAASTIKUANALÜÜS

4.1. ALA 1: ARASE JA AASA

4.1.1. Ajalooline kujunemine, reljeef, kõlvikujaotus

Arase on pika ajalooga põlisküla, mida on esmamainitud juba 16. sajandil10 ning mis on ajalooliselt kuulunud

Kaelase (saksa keeles Kailes) mõisa koosseisu. Aasa küla seevastu on suhteliselt hiline ning kujunes eraldi külana

välja alles I Vabariigi perioodil, kui Kaelase mõisa maadele rajati uusasundus11. Kuivõrd Aasa küla talud jäävad

uuringualast kaugemale, on põjendatud keskenduda Arase küla kujunemisloole.

Reljeefi mõttes jäävad Arase külas madalamad ja soisemad alad küla põhja- ja lääneosasse. Küla vanad talud

on koondunud kõrgematele aladele küla kesk- ja lõunaosas, kusjuures ükski vana talu ei ole rajatud

madalamale kui kõrgusjoon 22,5 m üle merepinna.

Arase põlisküla taluõuede struktuur on kaartidele tuginedes välja kujunenud juba 19. sajandi alguseks, mil

kaardil on vaadeldavad enamik tänaseni säilinud taludest. Võrreldes tänapäevaga oli toonane maastik oluliselt

suletum, sest kuivendussüsteemide eelsel ajal jäid küla ümber suured niisked metsad. Külatuumiku moodustas

tihedamalt asetsevate õuedega taludegrupp, mis oli koondunud ligikaudu 500 m läbimõõduga alale küla

keskmes. Vaateliselt olid omavahel seotud küla keskele jäävad talud ning neist lõunasse ja itta ehk põldude

taha jäävad hajatalud. Külasüdamest kirdes asuv Vahe talu jäi ajalooliselt teisele poole metsatukka.

Küla maastikustruktuur säilis suhteliselt mosaiiksena 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, kusjuures põlde

oli küla ümbritsevatel niisketel aladel pigem vähe ning tooni andsid metsad ja (puis)karja- ning heinamaad.

Küla ajaloolised teed looklesid 19. sajandi alguses õuede ja kõlvikute vahelt, ent 20. sajandi alguseks ühendasid

taluõuesid valdavalt sirged otseteed. Talude päriseksostmise järgselt kujunenud krundistruktuur oli külas

tüüpiline tsaariaegsele põliskülale ehk talude maad olid jaotatud paljudeks erinevateks ebakorrapärasteks

lahustükkideks.

Küla maastik muutus oluliselt seoses 1970. aastate suurte maaparandustöödega, mil külasüdame ümber rajati

väga ulatuslikud ühetaolised põllumassiivid. See tõi kaasa ka küla ajaloolise vaadete struktuuri muutuse, sest

juurde tekkis avaraid kaugvaateid üle suurte põldude ning lisaks avanes esimest korda vaade ka Vahe talu

õuealale, mis seni jäi (puis)karjamaade ja metsatukkade taha. Samuti muudeti maaparandustööde käigus küla

20. sajandi alguseks välja kujunenud ajaloolist teede struktuuri – valdavalt olemasolevad juurdepääsuteed

likvideeriti ning asendati uute, mõlemalt poolt kraavidega palistatud teesihtidega. Küll aga säilis praktiliselt

muutumatuna küla läbiv peatee, tänane Valgu-Libatse tee.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et tänaseks päevaks on külas hästi säilinud ajalooliste, juba 19. sajandi alguseks välja

kujunenud taluõuede asetus ning 1970-80. aastatel välja kujunenud maastikustruktuur, mida iseloomustavad

suured avatud põllukõlvikud. Küla plaanistruktuur, st krundipiirid ja teede asetus, on seoses ulatuslike

maaparandustöödega oluliselt muutunud. Erandiks on siinkohal Valgu-Libatse tee, mis on väga hästi säilinud

oma ajaloolises, juba 19. sajandi alguse kaardil vaadeldavas trajektooris.

10 Marja Kallasmaa, Peeter Päll, ja Eesti Keele Instituut, toim, Eesti kohanimeraamat (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016). 11 Kallasmaa, Päll, ja Eesti Keele Instituut.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

19 / 49

Joonis 1. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1805. aasta Kaelase mõisamaade kaardil. Enamik tänaseni säilinud talusüdametest

on külas juba olemas, ent võrreldes tänase olukorraga on maastikus vähem põlde ning rohkem heina-karjamaid. Teed on

külas väikesed ja looklevad õuede ja kõlvikute vahel. Põhiline külatee ehk tänane Valgu-Libatse tee on ligilähedaselt oma

praeguses koridoris. Allikas: [Karte des Gutes Kailes]. EAA.2072.5.772 leht 1. 1805

Joonis 2. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1902. aasta verstakaardil. Külasdese on lisandunud üksikud uued talud (Ansu, Sepa)

ning ka mõned täiendavad põllualad. Üldiselt on küla vanad talud ning maastiku avatud-suletud alade tasakaal 19. sajandi

algusega võrreldes väga hästi säilinud. Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

METS

PÕLD

VAHE TALU

KIVINUKI TALU

KAMARIKU TALU

PÕLTUSE TALU

REINU TALU

ABRAMI TALU

KOBARAS LAURI, MARDI, PEEDI, VAINUSAARE JA VEEL 2 TÄNASEKS KADUNUD TALU

ANSU TALU

UUS PÕLLUALA TÄNASE JÕEÄÄRE KINNISTU OSAS

SEPA TALU

HEINA-KARJAMAA

VÄIKE MAASTIKULISELT TEISTEST AVATUD ALADEST ERALDATUD PÕLD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

20 / 49

Joonis 3. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1952. aasta NSVL fotoplaanil. Säilinud on suurem osa ajaloolisi talusüdameid, kuigi

võrreldes 19. sajandi alguse ning 20. sajandi alguse verstakaardiga, on vahepealsel perioodil mõned talud lisandunud ja ka

kadunud. Maastikus on võrreldes 19. sajandiga laienenud põldude, aga ka metsade ala.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

Joonis 4. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1979. aasta NSVL fotoplaanil. Taluõued on võrreldes 50. aastatega säilinud oma

endistes asukohtades, ent seoses suurte maaparandustöödega on oluliselt laienenud küla ümbritsevad põllud.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

KIVINUKI TALU

KAMARIKU TALU

ANSU TALU

VAHE TALU

PÕLTUSE TALU

PÕLLUALA KÜLASÜDAMEST IDAS OMA AJALOOLISTES PIIRIDES

AJALOOLISED HEINAMAAD SUURESTI KINNI KASVANUD

PÕLLUALA LAIENENUD, ENT ENDISELT KÜLASÜDAMEST VAATELISELT ERALDATUD

SEPA TALU

PÕLLUMASSIIVE OLULISELT LAIENDATUD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

21 / 49

4.1.2. Ala olemasolevad maastikulised väärtused kavandatud päikesepargi rajamise kontekstis

Kogu 1. uuritav ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku alale, kus väärtusena on

märgitud tasasel reljeefil paiknev 1970.-80. aastatel välja kujunenud põllumaastik ehk väärtuslikuks on loetud

nõukogudeaegsete maaparandustööde järgselt tekkinud maastikukihistus. Nõukogudeaegse maastikupärandi

väärtustamine on sellisel kujul Eestis pigem ebatavaline ning kuigi 2001. aastal koostatud väärtuslike maastike

määramise metoodika12 nendib, et ka nõukogude perioodist saab leida kihistusi, mida tõlgendada positiivselt,

siis metoodika enda sisu keskendub peamiselt ikkagi vanematele ajajärkudele.

Sellele ebatavalisele olukorrale viitab ka tõsiasi, et Halinga valla KMH-s viidatud väärtuslike maastike kaitse ja

hoolduse eesmärgid, kus on muuhulgas toodud põhimõte, et taastada ja säilitada tuleks traditsioonilisi

elemente, struktuure ja maakasutust, lähevad sisuliselt määratud väärtuse alusega vastuollu. 1970-80. aastate

maakasutus iseenesest ei ole nimelt traditsiooniline selles tähenduses nagu me seda Eesti külamaastikest

rääkides mõistame, mistõttu juba väärtusliku maastiku väärtuste ja sellega seotud tegevuste ning kaitse-

eesmärkide sõnastuses tekib ebakõla.

Samas tuleb nentida, et võttes aluseks maakonnaplaneeringus väärtusliku maastiku väärtuse sisu („tasasel

reljeefil paiknev avatud põllumaastik, mis on kujundatud 1970.-1980. aastatel Pärnumaa tuntuima agronoomi

Arnold Ermi poolt“), on kirjeldatud maastikuväärtused uuritaval alal kahtlemata olemas ja hästi säilinud, sest

1970. aastatest alates on Arase küla maastik püsinud praktiliselt muutumatuna.

Kui võtta rangelt eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk nõukogudeaegse

maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks eesmärgiks.

Teisalt ei ole nõukogudeaegne maastik kujunenud tühjale kohale, vaid Arase küla näol on tegu maa-alaga,

millel on pikk ajalugu, mida maaparanduskampaania on oluliselt muutnud, kohati isegi rikkunud. Kuigi

väärtusliku maastiku väärtuste nimekirjas seda otseselt ei rõhutata, on Arase küla taluõuede struktuur väga

hästi säilinud juba alates 19. sajandi algusest ehk nõukogudeaegsete suurte põllumassiivide vahel on alles veel

vähemalt kahesaja aasta vanused kihistused. Tänased väga avarad vaated ja põllud on Arase küla kujunemisloos

ebatavalised ja alles suhteliselt uus nähtus, sest esmakordselt 16. sajandil mainitud küla ümber püsisid kuni

20. sajandi II pooleni suured soised metsad, mistõttu ka külasisesed vaated olid sootuks teise ulatuse ja

iseloomuga (küla ajalooliste metsakõlvikute ulatust võrreldes tänapäevaga ning olulisi ajaloolisi vaatesuundi vt

skeem 11.)

Maastik ei ole oma olemuses aga staatiline ning eriti põllumajandusmaastik on alati olnud kasutusel

tootmisvahendina, mille väljanägemise on tinginud konkreetse ajajärgu inimeste võimalused ja vajadused.

Seda tõsiasja peegeldab hästi nõukogudeagne maaparanduskampaania, mis väga radikaalselt muutis ajaloolisi

maastikke selleks, et neid võtta kasutusele toonase aja inimese vajadusi silmas pidades. Selles kontekstis on ka

tänastele maastikele uute kasutuste otsimine väga inimlik ja loomulik.

Seda kõike arvesse võttes, aga ennekõike kuna 1970.-80. aastatel kujunenud põllumaastikud ei ole Arase küla

kontekstis põlise ajalooväärtusega, teeb käesolev maastikuanalüüs ettepaneku mitte rangelt keelata

väärtuslikule maastikule päikesepargi rajamist. Seda aga üksnes juhul, kui rakendatakse sobivaid

leevendusmeetmeid ning paigutatakse päikesepark maastikusse viisil, mis taastab päikesepargi tegutsemise

ajaks osaliselt küla ajaloolise (st maaparanduse eelse), oluliselt suletuma vaadetesüsteemi, et otsida

tasakaalupunkti kahe väga erineva ajalooperioodi vahel. Samuti on äärmiselt oluline, et päikesepargi rajamisel

12 Kristiina Hellström, „Väärtuslike maastike määratlemine : metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas“ (Tallinn, 2001),

https://erb.nlib.ee/?kid=15402514.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

22 / 49

ei rikutaks maaparandussüsteeme ning tööd viidaks läbi selliselt, et pärast päikesepargi tegutsemise lõppu

oleks võimalik taastada avarad maastikuvaated.

Skeem 11. Arase ja Aasa küla tänane maastikustruktuur versus 20. sajandi alguse olukord. Roheliste aladega on näidatud

sellised tänased avatud alad, kus ajalooliselt asusid metsakõlvikud. Valgete nooltega on markeeritud küla olulised

ajaloolised vaatesuunad kavandatud päikeseparkide kontaktvööndis.

Aluskaart: 1902. aasta verstakaart ning ajakohane ortofoto. Maa-ameti kaardiserver, 2024.

4.2. ALA 2 – TARVA

4.2.1. Ajalooline kujunemine, reljeef, kõlvikujaotus

Tarva on vana põlisküla, mida on esimest korda kirjalikult mainitud 16. sajandil. Tarva küla kuulus ajalooliselt

Pärnu-Jaagupi kihelkonda (kuhu pastoraat asutati juba 13. sajandi lõpul) ning Halinga (saksa keeles Hallick)

mõisa koosseisu.13 Küla on läbi ajaloo iseloomustanud kümnekonnast taluõuest koosnev ligikaudu 200 m

läbimõõduga maa-alale koondunud tihedam külasüda, mille ümber on asunud kaugemad hajatalud. Kui veel

19. sajandi I pooles oli hajatalusid vähe, siis 20. sajandi alguseks oli eeskätt Tallinn-Pärnu maantee äärde

kerkinud rohkelt uusi talusid (võrdle joonis 5 ja 6).

Tarva küla jääb laugelt ühetasasele reljeefile, kus puuduvad ka lokaalsed kõrgemad künkad. Külasüdant

ümbritsev maastik on ajalooliselt olnud avatud, ent kuna domineerivad niisked ja madalad alad, oli kogu küla

läänepoolne osa kasutusel (puis)heina- ja karjamaadena. Avarad põllud jäid ajalooliselt, st enne

nõukogudeaegseid maaparandustöid, külatuumiku keskmesse ning sellest põhja ja itta. Suurem muutus küla

maastikustruktuuris leidiski aset nõukogude perioodil, kui külasüdamest kagusse kerkisid suured

kolhoosilaudad, endised soised heina- ja karjamaad võeti kasutusele põldudena, läbi külatuumiku püstitati

kõrgepingeliin ning ajaloolisest külasüdamest põhja rajati Lavassaare-Tootsi turbaraudtee. Nii muutus küla

maastik ühtaegu lääne suunas oluliselt avaramaks, samas kui küla põhjaosas suleti vaated küla ajaloolistele

13 Kallasmaa, Päll, ja Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimeraamat.

AJALOOLISELT KÜLA ÜMBER SUURED METSAD EHK PÕLLUMASSIIVE ON OLULISELT

LAIENDATUD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

23 / 49

põldudele kõrge raudteetammiga. Kuigi turbaraudtee liiprid on tänaseks üles võetud, on teetamm maastikus

endiselt alles, luues vaadetele selge piiri ning mõjudes omamoodi maastikulise maamärgina.

Jättes kõrvale küla taluõuede asetuse, on küla plaanistruktuur, st teede ja krundipiiride asetus, maastikuliste

ümberkorralduste käigus oluliselt muutunud. Juurde on rajatud mitmeid uusi sirgeid kraavidega palistatud teid,

mis viivad külatuumiku juurest kaugemate tootmis- või põllumajandusalade juurde. Seejuures tuleb aga

mainida, et kuigi taludest kaugemale jäävad teed on reeglina õgvendatud või oma asukohti muutnud, siis

vahetult taluõuede ümber looklevad teed ning samuti kaks teekoridori, mis ühendavad külatuumikut Tallinn-

Pärnu maanteega, on säilinud oma ajaloolises trajektooris.

Lisaks nõukogudeaegsetele muudatustele on pärast taasiseseisvumist uuritava ala lääneosasse, Kalda kinnistu

läänepiirile, rajatud tiigisüsteem ning vahetult uuringualast põhja, Kaldajaama ja Karvaküüne kinnistule

päikesepark. Samuti toimuvad maastikuanalüüsi läbiviimise hetkel maastikutööd külatuumiku kontaktalasse

jääval Suure-Kalda kinnistul, kuhu ehitisregistri andmetel on antud ehitusluba üksikelamu ja tuletõrje

veevõtukoha rajamiseks.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi Tarva küla ümbritsev maastik on läbi ajaloo oluliselt muutunud (suurimateks

muutusteks kõrgepingeliin, raudteetamm ning maaparandustööde käigus muutunud kõlvikujaotus), on

põlisküla tuumik läbi erinevate perioodide püsinud väga hästi oma kunagistes piirides.

Joonis 5. Tarva küla 1839. aasta Rückeri Liivimaa kaardil. Hästi on näha Tarva küla tihedam süda ning teised

kontaktvööndisse jäävad külad, samuti Halinga mõisakeskus. Tallinn-Pärnu maantee äärde ei ole hajatalusid veel märgitud

ning tänaseks Tarva küla põhjapiirile jääv Aruvarba hajatalu on märgitud eraldi ning antud sellele nimekuju Warro.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

HALINGA KÜLA

TÕRDU KÜLA

TARVA KÜLA

TALLINN-PÄRNU MAANTEE

HALINGA MÕIS

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

24 / 49

Joonis 6. Tarva külasse jääv ala 1902. aasta verstakaardil. Kompaktse külatuumiku ümber on lisandunud uusi hajatalusid,

millest valdav enamik jääb Tallinn-Pärnu maantee serva. Küla põllud on koondunud külasüdame vahetusse ümbrusesse ja

sellest põhja, küla ida- ja lõunaosa on kaetud niiskete heina-karjamaadega.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

Joonis 7. Tarva külasse jääv ala 1951. aasta NSVL fotoplaanil. Külatalude õued ning neid ümbritsevad kõlvikud on valdavalt

endistes asukohtades, ent lisandunud on mõned uued sirged teed.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

ARUVARBA TALU

TIKSA TALU

TÄNASTE NIMEDEGA KALDA, TAMME, PÄRDI, REHA-ANTSU TALUÕUED TIHEDAS KOBARAS

TÄNASTE NIMEDEGA ANSUKSE, MATSI, ANDRESE, KUBJAÕUE, ANNI TALUÕUDE KOBAR

KÜLAÕUEDE KESKEL JA ÜMBER PÕLLUD EHK TALUD OMAVAHEL VAATELISELT SEOTUD

SUUR SOINE HEINA- KARJAMAA

KÜLA STRUKTUUR ÕUEDE JA MAASTIKUKÕLVIKUTE ASETUSE MÕTTES SÄILINUD PRAKTILISELT MUUTUMATUNA

LISANDUNUD UUSI TEELÕIKE

UUED HAJATALUD TALLINN-PÄRNU MNT SERVAS

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

25 / 49

Joonis 8. Tarva külasse jääv ala 1980. aasta NSVL fotoplaanil. Maastikus on näha olulised ümberkorraldused, nagu

külatuumikust põhjas kulgev raudteetamm, külasüdant läbiv kõrgepingeliin ning suured ühetaolised põllumassiivid.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

4.2.2. Ala olemasolevad maastikulised väärtused

Tarva küla ei ole olemasolevates strateegilistes dokumentides tema maastiku- või ajaloopärandi mõttes

väärtuslikuna välja toodud. Sellest hoolimata on küla keskosa oma ajalooliste taludega aga ilmekas, sest kuigi

talude hoonestust on aja jooksul osaliselt ümber ehitatud ning nõukogude perioodil on külla lisandunud uus

Oru talukoht, on märkimisväärselt hästi säilinud külatuumiku struktuur ja maastikuline asetus. Oluline on välja

tuua ka see, et külatuumik toimib loogilise tervikuna tänu hästi säilinud vaatekoridoridele üle küla keskmes

asuva avatud ala.

Maastik küla ümber on seevastu aja jooksul oluliselt muutunud ning maastiku tänane tajutav iseloom on avar

ja lage. Liigendust pakuvad peamiselt vaid teeäärsete kraavide kallastele kasvanud võsa, kohati teede serva

kuhjatud pinnasevallid ning vanade talude kõrghaljastatud õued. Kuivõrd maastiku koondumine sellistesse

ühetaolistesse massiividesse ei ole Tarva külale ajalooliselt iseloomulik olnud, on edaspidise tegevuse juures

oluline pidada silmas, et maastiku liigendatus täiendavalt ei vähendataks vaid vastupidi, oleks soositud selle

täiendamine.

Arvestades Tarva küla ajaloolist kujunemist ja maastiku tänast olukorda, teeb käesolev maastikuanalüüs

ettepaneku lubada kavandatud territooriumile päikesepargi rajamist. Seejuures tuleb aga arvestada mõnede

leevendusmeetmetega, et mitte lõhkuda ajaloolise külasüdame struktuuri ning kaitsta kohalike elanike huve.

LISANDUNUD KOLHOOSILAUDAD, PÕLLUALAD LAIENENUD JA KOONDUNUD SUUREMATESSE MASSIIVIDESSE

KAARDIL VAADELDAV LAVASSAARE- TOOTSI TURBARAUDTEE, MIS VALMIS LÕPLIKULT 1983

KÜLATUUMIKUSSE LISANDUNUD ORU TALU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

26 / 49

Skeem 12. Tarva küla tänane maastikustruktuur versus 20. sajandi alguse olukord. Kollasega on näidatud küla ajaloolised

põllualad, helerohelisega heina-karjamaad. Valgete nooltega on markeeritud küla olulised vaatesuunad kavandatud

päikeseparkide kontaktvööndis.

Aluskaart: 1902. aasta verstakaart ning ajakohane orotfoto. Maa-ameti kaardiserver, 2024.

4.3. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI PAIGUTAMINE MAASTIKUSSE

4.3.1. Olemasolevad vaated võimalikest konfliktikohtadest

Seoses sellega, et päikesepargiks kavandatud alad on ühetasased põllumajanduskõlvikud, kus

reljeefierinevused praktiliselt puuduvad, on maastikku raamivateks ja suunavateks elementideks valdavalt

kaugemad metsad või vanade külatalude kõrghaljastatud õued. Seetõttu on oluline pidada silmas avalikelt

teedelt avanevaid maastikuvaateid, mis mõjutavaid iga avalikus ruumis viibivat liiklejat ning on seeläbi avaliku

huvi objektiks.

Teine oluline kaalutluskoht on, et mõlemad päikesepargiks kavandatud alad paiknevad otse vanade külade

keskmes või vahetult nende kõrval ning tegu ei ole antud piirkondades varem avalikes dokumentides kokku

lepitud maastikukasutuse arengusuunaga. Kohalike elanike huvide kaitsmine on neid ümbritseva maastiku

olulise muutmise kontekstis äärmiselt oluline, mistõttu on vaadete analüüsis silmas peetud ka seda, kuidas

kavandatud päikesepargid hakkavad mõjutama vahetusse kontaktvööndisse jäävate talude ümbrust.

Võimalike konfliktikohtade või muidu iseloomulike vaatekohtadena kaardistatud punktid on esitatud skeemil

13 ja 14. Olemasolevate vaadete analüüsi lahtikirjutus on esitatud alljärgnevate fotode kirjeldustes.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

27 / 49

Skeem 13. Arase ja Aasa ala iseloomulikud vaatekohad. A1 – Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt edelasse Vahe talule. A2 -

Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt kirdesse Vahe talule. A3 – Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt itta üle põllumassiivi. A4 – Libatse-

Arase teelt loodesse Arase külatuumiku suunas. A5 – Sepa teelt edelasse Sepa talu poole. A6 – Sepa teelt üle karjamaa

Kamariku talule

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

28 / 49

Foto 1. Vaade A1 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt edelasse. Ette jääb Vahe taluõu, paremale Jõeääre ja Vaheaasa kinnistu,

millest viimane oli ajalooliselt kaetud metsaga. Kuna tee ääres puudub suures osas haljaspuhver, oleks vaade päikesepargile

avatud. Lisaks ulatub päikesepargiks kavandatud ala otse ajaloolise taluõue ümber.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 2. Vaade A2 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt kirdesse. Otse jääb Vahe taluõu, selle ette vasakule Vaheaasa ja teest

paremale Vahepõllu kinnistu, mis mõlemad on kavandatud päikesepargiks. Tee ääres puudub igasugune haljastus, mistõttu

vaated päikesepargile oleks igas suunas avatud. Ajalooliselt oli vastav vaade avatud kitsamalt piki teesihti, sest mõlemale

poole tee serva ulatusid osaliselt metsakõlvikud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

VAHE TALU

VAHE TALU

VAHEPÕLLU KINNISTU

VAHEAASA KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

29 / 49

Foto 3. Vaade A3 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt itta. Otse ette jäävad Ansu ja Ansupõllu kinnistu. Põldude keskel asuvad

üksikud kõrghaljastatud põllusaared, mis maastikku liigendavad. Ajalooliselt on sellel alal osaliselt asunud mets ehk

põllusaarest vasakule poole jääv vaatesektor oli enne maaparandustöid suletud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 4. Vaade A4 Libatse-Arase teelt loodesse Arase külatuumiku suunas. Vana kolhoosilaut varjab vaadet külatuumiku

keskmele, ent üle avara põllu paistavad Vahe ja Ansu talu. Ajalooliselt on vaade Vahe talule olnud suletud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

ANSU TALU

VAHE TALU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

30 / 49

Foto 5. Vaade A5 Sepa teelt edelasse Sepa talu poole. Teest paremale, kraavi servas kasvava võsariba taha jääb Nuki kinnistu.

Selja taha paremale jääb Kivinuki talu, mis on vaateliselt alati olnud Sepa taluga ühendatud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 6. Vaade A6 Sepa teelt üle karjamaa Kamariku talule. Vasakule jääb Kivinuki talukoht, kusjuures Kivinuki ja Kamariku

on olnud ajalooliselt teineteisega alati vaateliselt seotud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

SEPA TALU NUKI KINNISTU

KAMARIKU TALU

KIVINUKI TALU

NUKI KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

31 / 49

Skeem 14. Tarva ala iseloomulikud vaatekohad. B1 – Turbaraba teelt läände. B2 – Tiksa talu juurest itta külatuumikule. B3 –

Tarva-Tõrdu teelt edelasse. B4 – Tarva-Tõrdu teelt kagusse külatuumikule. B5 – Piki Raudteeääre teed Aruvarba talule.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Foto 7. Vaade B1 Turbaraba teelt läände. Turbaraba tee ja paremale suunduv tähistuseta tee on erateed, mis ei ole antud

avalikku kasutusse. Otse ees asub Kubjapõllu, taamal Kalda kinnistu.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

EESPOOL KUBJAPÕLLU, TAAMAL KALDA KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

32 / 49

Foto 8. Vaade B2 Tiksa kinnistu nurgast itta külatuumiku suunas. Teest paremal on oma ajaloolises asukohas säilinud vana

põld, tänu millele on alles külasisesed talude vahele jäävad vaated.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 9. Vaade B3 Tarva-Tõrdu teelt edelasse. Paremasse nurka jääb Tiksa taluõu, vaate vasakus servas paistab Kubjaõue

talu. Otse ees osa Kalda kinnistust ehk külatuumiku sisse jääv põlluala. Taamal üle põllu paistab Kubjapõllu ja teine osa

Kalda kinnistust ehk vaated on tänu maastiku ühatasasusele väga avarad ning vaate piiriks on alles ca 1 km kaugusel asuv

metsajoon.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

KUBJAÕUE TALU

ANNI TALU

ORU TALU

TIKSA TALU

KUBJAÕUE TALU

TAAMAL KUBJAPÕLLU NING OSA KALDA KINNISTUST

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

33 / 49

Foto 10. Vaade B4 Tarva-Tõrdu avalikult kasutatavalt teelt kagusse külatuumiku suunas. Otse ees asuvad küla vanad talud,

paremale jääb külatuumiku keskel asuv põld.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 11. Vaade B5 mitteavalikule Raudteeääre teele ning taamal asuvale Aruvarba talule. Aruvarba on vaateliselt olnud

seotud Tarva külatuumikuga, ent tegu on siiski sellest eraldiseisva hajataluga, mistõttu maastiku sulgemine ei ole küla

terviklikkuse seisukohalt nii määrava tähtsusega.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

KUBJAÕUE TALU

ANNI TALU

ARUVARBA TALU

OSA KALDA KINNISTUST

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

34 / 49

4.3.2. Maastiku modelleeritud vaated päikesepargi rajamisel

Kavandatud päikesepargi rajamise järgselt on muuhulgas oluline tagada, et maastike kvaliteet ei kannataks

ning avalik huvi oleks arvestatud. Selleks, et visualiseerida, kuidas päikesepargi maksimaalses mahus

kavandatud ulatus hakkaks maastikku mõjutama ning millised abimeetmed on vajalikud, et tagada

olemasolevate maastike väärtuste säilimine ning negatiivsete tagajärgede minimeerimine, on välja toodud

modelleeritud vaated kavandatud maksimumversiooni ja soovitatava olukorra osa.

Modelleeritud vaated vastavad numeratsiooni mõttes alal 1 ja alal 2 välja toodud olemasolevate vaatesihtide

tähistusele (vt skeem 13 ja 14).

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

35 / 49

Foto 12. Vaade A1 variant 1. Vaade Valgu-Libatse teelt Vahe talule. Päikesepargi rajamine kuni Valgu-Libatse maantee

nõutud vaba ruumi piirini sulgeb vaate Vahe talukohale ning muudab oluliselt olemasoleva maastiku iseloomu.

Foto 13. Vaade A1 variant 2. Päikesepargi liigutamine selliselt, et säiliks vaatekoridor piki maanteed Vahe taluõuele ning

pargi varjestamine haljaspuhvriga võimaldab päikeseparki paigutada maastikusse piirkonda sobival viisil. Kuigi päikesepargi

rajamine kaotab tänasele olukorrale iseloomuliku kaugvaate üle põllu, taastab selline maastikukõlvikuline jaotus ajaloolise

(st 1970. aastate eelse) olukorra, mil Vahe talu ümbritsesid suletud maastikuruumid.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

36 / 49

Foto 14. Vaade A2 variant 1. Vaade Arase külatuumiku poolt Vahe talule. Rajades päikeseparki kogu Vaheaasa ja Vahepõllu

kinnistu ulatuses kuni maantee nõutud vaba ruumi piirini ning ilma haljaspuhvrita, muutub see maastikus väga

domineerivaks ning muudab tee sihis avaneva vaate väga kitsaks.

Foto 15. Vaade A2 variant 2. Liigutades päikesepark maanteest kaugemale, jättes Vahe talu ette puhverala ning varjestades

paneelidega ala loodusliku ilmega haljaspuhvriga, on võimalik päikesepark maastikusse sobitada viisil, mis küll muudab

olemasoleva maastiku avatud iseloomu, ent ei kaota selle väärtust. Kuna ka ajalooliselt (enne 1970. aastaid) oli valdav osa

Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistust mets, taastatakse selliselt maastikus osaliselt ka maaparandustööde eelne avatud-suletud

alade vahekord. Kuigi Vahepõllu kinnistule jäi ajalooliselt ka väiksem avatud põlluala (vt joonis 2 ja 3), ei ole selle säilitamine

päikesepargi sisselõikena otstarbekas, kuna ajalooline põld oli teistest avatud maastikukõlvikutest eraldatud. See tähendab,

et ala taastamine ei mõjuta avarate külatuumikut ümbritsevate kaugvaadete säilimist ega ühenda omavahel vaateliselt

olulisi sihtpunkte. Täiendavalt tekitaks väiksema avatud ala säilitamine olukorra, kus suur maastikukõlvik tuleks

haljaspuhvrite abil täiendavalt killustada, mistõttu maastikustruktuuri mõttes on loogilisem rajada üks terviklik haljaspuhver

piki maanteed ning päikesepargi likvideerimise järgselt taastada tervikuna suur avatud põlluala.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

37 / 49

Foto 16. Vaade A3 variant 1. Kaugvaade külatuumikust üle Ansu kinnistu. Kuigi külatuumiku keskuse ja päikesepargiks

kavandatud Ansupõllu kinnistu vahele jääb puhveralana Ansu kinnistu, tähendaks päikesepargi rajamine kogu alale seda,

et senine loodusliku metsakõlvikuga piirneva kaugvaate iseloom muutuks oluliselt tehislikumaks.

Foto 17. Vaade A3 variant 2. Jättes päikesepargi alalt välja Ansupõllu kinnistu, on haljaspuhvrit võimalik paigutada nii, et

see kulgeb juba olemasolevate põllupealsete haljassaarekeste vahel ning päikesepark sulandub loomulikult maastikusse.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

38 / 49

Foto 18. Vaade A4 variant 1. Vaade Mihkli talu poolt külatuumikule. Rajades päikeseparki kogu Ansupõllu kinnistule, kaob

oluline Mihkli ja Ansu talu vaheline vaatesektor.

Foto 19. Vaade A4 variant 1. Jättes Ansupõllu kinnistu edelaosa päikesepargi alalt välja, on võimalik ajalooline vaatesiht

Ansu ja Mihkli talu vahel säilitada nii, et selle serva raamib päikesepargi varjestamiseks mõeldud haljaspuhver, mis kulgeb

olemasolevate põllusiseste haljassaarte vahel.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

39 / 49

Foto 20. Vaade A5 variant 1. Vaade Kivinuki talu poolt Sepa talule. Päikesepargi rajamine kogu Nuki kinnistule toob

senisesse külamaastikusse uue väga domineeriva elemendi ning sulgeb olulised vaated ajalooliste talude vahel.

Foto 21. Vaade A5 variant 2. Rajades päikesepargi viisil, mis arvestab talude vahele jäävaid vaatesektoreid ning on

varjestatud haljaspuhvriga, on võimalik päikesepark loomulikult maastikusse sobitada nii, et säilib maastiku avatud iseloom

ning miljöö.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

40 / 49

Foto 22. Vaade A6 variant 1. Vaade Sepa talu poolt Kivinuki ja Kamariku talule. Päikesepargi rajamine kogu Nuki kinnistu

ulatuses sulgeb olulise taludevahelise vaatesektori.

Foto 23. Vaade A6 variant 2. Liigutades päikesepargi piiri Nuki kinnistul selliselt, et taluõuede ümber säilivad looduslikud

puhvrid ning talude vahel vaatesektorid, on võimalik päikesepark haljaspuhvri abil loomulikult olemasolevasse maastikusse

sobitada.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

41 / 49

Foto 24. Vaade B1 variant 1. Vaade Turbaraba teelt Kubjapõllu kinnistule. Kuigi Turbaraba on mitteavalik tee, mõjutab

Kubjapõllu ja Kalda kinnistu läänepoolsele alale rajatav päikesepark ajaloolisest Tarva külasüdamest avanevaid

maastikuvaateid.

Foto 25. Vaade B1 variant 2. Osalise haljaspuhvriga on võimalik päikesepargi külatuumikule lähemad küljed varjestada

selliselt, et ajaloolistest taluõuedest avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikuks.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

42 / 49

Foto 26. Vaade B2 variant 1. Vaade Tiksa talu juurest Tarva külatuumikule. Päikesepargi rajamine ajaloolise küla keskmesse

jäävale avatud alale muudab oluliselt külasisese vaadete süsteemi toimimisloogikat ning loob külatuumikusse uue

domineeriva maastikuelemendi.

Foto 27. Vaade B2, variant 2. Vajalik on säilitada olemasolev avatud ala, sest põllu suurus ning ajalooliste talude paiknemine

ei võimalda päikeseparki rajada nii, et küla olemasolevad olulised vaated ja miljöö saaks säilida.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

43 / 49

Foto 28. Vaade B3 variant 1. Vaade Tarva külatuumikust edelasse. Lisaks sellele, et päikesepargi rajamine küla keskele jäävale

avatud põllualale sulgeks olulised vaated küla taluõuede vahel, kaoksid ka külast avanevad kaugvaated.

Foto 29. Vaade B3 variant 2. Vajalik on säilitada olemasolev avatud põlluala, aga lisaks tuleb Kubjapõllu ja Kalda kinnistu

idakülg varjestada haljaspuhvriga, et külatuumikust avanevate kaugvaadete piir säiliks looduslikuna ning vaadetel ei

hakkaks domineerima tehislik tootmismaastik.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

44 / 49

Foto 30. Vaade B4 variant 1. Vaade Tõrdu-Tarva külateelt ajaloolise külatuumiku suunas. Päikesepargi rajamine vahetult

mõlemale poole teed mõjutab oluliselt küla väljakujunenud miljööd ning senist vaadete süsteemi.

Foto 31. Vaade B4, variant 2. Küla miljöö ning vaadete säilitamiseks, ei tohiks külatee vahetusse külgalasse päikeseparki

rajada. Kalda kinnistu põhjapoolsele alale on päikesepargi rajamine siiski sobiv, kui arvestada teede ristumiskohalt

avanevaid vaateid Tiksa talule (vt täpsemalt peatükk 5 „Kokkuvõte analüüsi tulemustest“)

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

45 / 49

Foto 32. Vaade B5 variant 1. Vaade Aruvarba talule. Kuna Aruvarba talu ei ole ajalooliselt kuulunud Tarva külatuumiku

koosseisu, ei ole selle vaated seotud teiste taludega niivõrd määrava tähtsusega. Küll aga tuleb päikesepargi maastikusse

paigutamisel arvestada omaniku huvidega ning veenduda, et kavandatud päikesepark ei hakkaks senises põllumajandusliku

ilmega maastikus ebasobivalt domineerima.

Foto 33. Vaade B5 variant 2. Selleks, et päikesepark ajaloolise Aruvarba talu ümber ning Tarva külatuumiku kontaktvööndis

paremini maastikusse sobitamiseks on oluline jätta Aruvarba talu ümber puhverala ning varjestada päikesepark

haljaspuhvriga (täpsemalt vt peatükk 5 „Kokkuvõte analüüsi tulemustest“).

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

46 / 49

5. KOKKUVÕTE ANALÜÜSI TULEMUSTEST

Ala 1 ehk Arase ja Aasa külasse jääv piirkond on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks

on 1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud.

Seetõttu, kui võtta eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk

nõukogudeaegse maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks

eesmärgiks.

Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et

päikesepark kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja

teatud perioodiks taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured

maastikukõlvikud, et päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

Kokkuvõttes on 1. alale päikesepargi rajamine lubatav, kui aluseks võetakse alljärgnevalt nimetatud põhimõtted

ning arvestatakse lisaks keskkonnamõju eelhinnangus välja toodud tingimusi.

• Jõeääre kinnistu, mis on kasutusel püsirohumaana ning jääb lisaks ka rohelise võrgustiku koridori, on

ajalooliselt olnud üks väheseid avatud alasid küla idaosas. Seega toetab ka maastikuanalüüs KMH

eelhinnangu seisukohta, et Jõeääre kinnistu tuleks jätta päikesepargi koosseisust välja.

• Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks

on ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi

päikesepark ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

• Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud

piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest

tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt

teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

• Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste

säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m

ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et

tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus maastikus.

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk.

Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus.

Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada

üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate pargiosade projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse

väljatöötamisse maastikuarhitekt.

Ala 2 ehk Tarva piirkond ei ole hetkel maastikulises mõttes kaitse all ehk päikesepargi rajamine antud maa-

alale on lubatav. Seejuures tuleb siiski arvestada nii kohalike elanike vajadusi, maastiku vaatelisust ja

liigendatust kui looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga mastaapne ning

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

47 / 49

päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku senise hajusa põllumajandusmaastiku

asemele, on oluline erinevate abivahenditega tagada, et tootmisala ei hakkaks maastikus üleliigselt

domineerima ei vaatelises ega keskkonna mõttes. Arvestada tuleb ka seda, et kuna analüüsitud maa-alad ei

ole üheski varem kehtestatud avalikustamise läbinud dokumendis määratud tootmise maa-aladeks, ei ole

päikesepargi rajamise küsimusi kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb päikesepargi

kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid.

• Kubjapõllu ja Kalda kinnistu läänepoolsesse osasse jääva rohevõrgustiku koridori osale ei luba KMH

eelhinnang päikeseparki rajada. Maastikukõlvikute terviklikkuse huvides teeb käesolev

maastikuanalüüs ettepaneku jätta päikesepargi alast soovituslikult välja ka Kubjapõllu kinnistu

edelanurk.

• Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala Kalda kinnistu koosseisus ei ole sobiv päikesepargi

rajamiseks, kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks külasisesed

vaatesektorid.

• Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on päikesepargi rajamiseks sobiv,

sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva külatuumikusse ehk

vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski oluline tagada, et

avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikukd ega suletuks, mistõttu vahetult

kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated külatuumikule.

• Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu päikesepargi

rajamine on lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist huvitatud isiku

ning elamukinnistu omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated päikesepargile

varjestada;

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk.

Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus.

Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada

üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

Edasiste tegevuste osas on soovituslik lähtuda alljärgnevast skeemist, kus on kajastatud nii päikesepargi

võimalik ulatus kui ka haljaspuhvrite võimalik paiknemine:

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

48 / 49

Joonis 9. Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi soovitatav ulatus.

PUHVERALA, ET TAGADA VAADE MIHKLI JA ANSU TALUDE VAHEL

PUHVERALA AJALOOLISE AVATUD ALA JA ROHEVÕRGUSTIKU KORIDORI SÄILITAMISEKS

PUHVERALA, ET SÄILITADA VAATED VAHE TALULE

MAANTEE ÄÄRES KAITSEVÖÖNDI ULATUSES PUHVERALA, ET SÄILIKS VAATED PIKI MAANTEED

PUHVERALAD, ET SÄILITADA VAATED KAMARIKU, KIVINUKI JA SEPA TALUÕUEDE VAHEL

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

49 / 49

Joonis 10. Tarva külasse kavandatud päikesepargi soovitatav ulatus.

PUHVERALA ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI SÄILITAMISEKS

SOOVITUSLIK LISAPUHVER KÕLVIKUTE TERVIKLIKKUSE SÄILITAMISEKS

KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND

PUHVERALA, ET SÄILITADA KÜLATUUMIKU VAADETE- SÜSTEEM

PUHVERALA, ET SÄILITADA VAATED JA KÕLVIKUTE TERVIKLIKKUS

OSALISELT KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND, LAIENDATUD PUVERALA VAJALIK VAATESEKTORI SÄILITAMISEKS

ARUVARBA TALU ÜMBRITSEV PUHVERALA

Lisa1

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu…otsuse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Pärnu-Jaagupi päikesepargi detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: Enefit Green Solar OÜ ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

§142 lõike 1 punkt 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine – maalise asutuse maast tootmismaaks)

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

Põhja-Pärnumaa vallas Arase külas asuvad kinnistud: Vahepõllu (18802:001:0218, ca 17 ha) Ansupõllu (18801:001:0381, ca 10 ha) Nuki (18802:001:0204, ca 18ha ) Vaheaasa (18802:001:026, ca 9 ha) Tarva külas asuvad kinnistud: Kubjapõllu (18803:001:0179, ca 19 ha) Kalda (63801:001:1045, ca 38 ha) – osaliselt (keelumärge peal) PLANEERINGUALA SUURUS : ca

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva taristu (sh alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus ei planeeringualal juhtfunktsiooni määratud: tegemist on maatulundusmaadega) Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve maalise asustuse maa-ala. Detailplaneering muudab üldplaneeringuid: tootmismaaks.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

Põhiülesanded: 1. Kinnistute piiride võimalik muutmine 2. Määrata krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise

sihtotstarve, maksimaalne ehitiste arv ja kõrgus ning ehitusalune pindala.

3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad tingimused.

4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

5. Kavandada kruntide tehnovõrkudega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

6. Kavandada krundil tekkiva sademevee ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude või kraavituse asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

8. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

9. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

10. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 11. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad (vt. salvestusjaamade

tuleohutusnõuded) ja kaitsevööndite ulatus. 12. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 13. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringuga, töös. 3. Kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga kehtestatud

31.10.2012halinga Vallavolikogu määrusega nr22 4. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu avalikul väljapanekul saabunud ettepanekutega täpsustatud aprillis 2022.

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus M1:500 või M1:1000. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

8. PIIRANGUD Planeeringualal asuvad: 1. 20175 Valgu -Libatse tee (18802:001:0093) kaitsevöönd. 2. Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliin ja õhuliinid ning

nende kaitsevööndid, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

3. Maaparandussüsteemide maa-alad ARASE (id 14611520, vid 5111420020050002); LIBATSE-ARASE (ID 14614491, VID 5111420010180002); TAIDRA (id 14618167, vid 6115040020050001)

4. Isiklikud kasutusõigused Asjaõigus Vahepõllu (id 15248473, vid PARI_302488); Asjaõigus Ansupõllu (id 15236935,vid PARI_302487); Asjaõigus Nuki (id 15247716, vid PARI_302485); Asjaõigus Vaheaasa (id 15248188, vid PARI_334892);63801:001:1045

5. Elektriõhuliin 35-110 kV (kõrgepingeliin id 14584900, vid 597067510) koos kaitsevööndiga;

6. Elektriõhuliin alla 1kV, (id 8171915, vid 3604545) 7. ELA102 (ELASA) valguskaablid koos oma kaitsevöönditega ja

maismaal asuvad sidetrassid koos oma kaitsevöönditega, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.

8. Planeeritav ala asub nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal 9. Rohevõrgustiku tuumalale ja rohevõrgustiku koridoridesse on

päikesepargi rajamine keelatud.

9. TINGIMUSED Täpsemad tingimused vt. tabeli lõpus olevas analüüsist, arvestades ka KSH eelhinnangut ja maastikuanalüüsi.

10. UURINGUD - Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

11. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: tootmismaa. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: paneelid määrata võimsusena, salvestusjaamad ja alajaamad arvu ja asukohtadega.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest). Alajaama ja teenindushooned (vajadusel):

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: alajaamad 1korrus. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 5 m olemasolevast

maapinnast. 8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: ei piirata 11. VÄLISVIIMISTLUS: ei piirata 12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: kõrgus maksimaalselt 2m. 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: lammutamisele kuuluvad hooned

puuduvad. 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: lahendada planeeringuga 18. TÄNAVAD/TEED: lahendada planeeringuga 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul 20. HEAKORD JA HALJASTUS:

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit,

mis aitaks kaasa ka maastiku liigendamisele ning pakuks erinevatele

looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist hekkide

istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele

omaseid liike, nagu erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h.

pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel on lubatud

haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi

kõrgus. Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide

kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üksnes aeglase kasvulistest

liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate päikesepargi osade

projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse väljatöötamisse

maastikuarhitekt.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsiooni tingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

23. Lahendada tuleohutuse nõuded.

12. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: Tehnilised tingimused AS MAKO (vajadusel). SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadus puudub. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

13. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Kliimaministeerium - Maa- ja ruumiamet - Põllumajandus – ja Toiduamet - Päästeamet

- - Transpordiamet - - Keskkonnaamet - - KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata

järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada): - AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Kõik planeeringuala maaomanikud ja naaberkinnistute

omanikud

14. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeeringute- vormistamine/ DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega)

- Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

15. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 2 eksemplari paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

16. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine mai 2025

Eskiislahenduse koostamine Juuni-juuli 2025

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

August 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

September-oktoober 2025

DP vastuvõtmine november 2025

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

November-detsember 2025

DP korrigeerimine (vajadusel) jaanuar 2026

DP kehtestamine Veebruar 2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

ANALÜÜSIST LÄHTUVAD ÜLESANDED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Arase ja Aasa külasse jääv piirkond (ala 1) on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks on

1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud.

Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et

päikesepark kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja

teatud perioodiks taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured

maastikukõlvikud, et päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

1. Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks on

ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi päikesepark

ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

2. Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud

piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest

tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt

teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

3. Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste

säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m

ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala.

4. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus

maastikus.

Joonis 1. Väljavõte maastikuanalüüsist Arase küla piirkonnas.

Ala 2 ehk Tarva piirkond ei ole hetkel maastikulises mõttes kaitse all ehk päikesepargi rajamine antud maa-alale

on lubatav. Seejuures tuleb siiski arvestada nii kohalike elanike vajadusi, maastiku vaatelisust ja liigendatust kui

looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga mastaapne ning

päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku senise hajusa põllumajandusmaastiku

asemele, on oluline erinevate abivahenditega tagada, et tootmisala ei hakkaks maastikus üleliigselt

domineerima ei vaatelises ega keskkonna mõttes. Arvestada tuleb ka seda, et kuna analüüsitud maa-alad ei ole

üheski varem kehtestatud avalikustamise läbinud dokumendis määratud tootmise maa-aladeks, ei ole

päikesepargi rajamise küsimusi kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb päikesepargi

kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid.

Roheline võrgustik

1. Ala 1 Arase ja Aasa külas

Detailplaneeringu alast on välja jäetud Aasa külas asuv Jõeääre kinnistu kui rohevõrgustikus asuv.

2. Ala 2 Tarva külas

Kubjapõllu ja Kalda kinnistutel paiknevat rohekoridori on koostatavas Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringus täpsustatud vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule, seetõttu on Halinga valla

üldplaneeringus kajastatav rohekoridor eksitav ja praktiliselt edelas Kalda kinnistule ei ulatu (Vt. joonis

2. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust).

Joonis 2. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust.

Lähtuvalt sellest arvestada Kubjapõllu kinnistul uue koostatava üldplaneeringuga määratud rohekoridori.

Vastavalt joonisele 3 on detailplaneeringu alast välja jäetud ka Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala. Mis

ei ole sobiv päikesepargi rajamiseks, kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks

külasisesed vaatesektorid. (joonisel siis kirje: puhverala, et säilitada külatuumiku vaadete süsteem).

Maastikuanalüüsi seisukohast on Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on

päikesepargi rajamiseks sobiv, sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva

külatuumikusse ehk vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski oluline

tagada, et avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikud ega suletuks, mistõttu vahetult

kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated külatuumikule.

Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu päikesepargi rajamine on

lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist huvitatud isiku ning elamukinnistu

omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated päikesepargile varjestada.

Aruvarba talu maaomaniku seisukohast peab arvestama sellega, et läänes juba on suuremahuline päikesepark,

Kalda kinnistu seisukohast on 50 m ala peaaegu võimatu põllumajanduslikult harida samal moel kui praegu.

Joonis 3. Väljavõte maastikuanalüüsist Tarva küla piirkonnas.

Aruvarba ja Tiksa kinnistute omanikele on eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks, et saada teada nende

seisukoht ja siis otsustada Pind 3 (vt asendiskeem) detailplaneeringusse arvamine või välja jätmine.

Vastused:

Väärtuslik põllumajandusmaa.

Üldplaneeringu kohaselt jäävad kavandatava päikesepargi alad 1 ja 2 osaliselt väärtusliku põllumaa alale.

Põhja-Pärnumaa vallaas on selleks kriteeriumiks mullastiku boniteet alates 35. Koostatavas valla üldplaneeringus

olevad väärtusliku põllumaa kihid on saadud Maa-ametist (praegu Maa- ja Ruumiamet). Õigete väärtuste

tuvastamiseks on koostatud kaks mullastiku eksperthinnangut (mõlemale alale eraldi), millega tuleb arvestada.

Alal 1 on mullastikku hinnatud septembris 2024 katastriüksuste Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu

(18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:0216), Jõeääre (18802:001:0326) mullad on

valdavalt piiratud põllumajandusliku kasutussobivusega. Tootmisriskide minimeerimise ning keskkonna- ja

mullakaitse vaates oleks põllumajanduses neil eelistatud (püsi)rohumaaline kasutus. Nende katastriüksuste

mulla reaalboniteet on väiksem maakonna keskmisest. Neid alasid ei pea käsitlema väärtusliku

põllumajandusmaana. Nende maade kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis

märkimisväärselt ja püsivalt ei kahjusta mulla kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, võib olla asjakohane

Alal 2 on varasem hinnang 2021 aastast. Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel jäävad seal muldade

reaalboniteedid vahemikku 30 kuni 37 hindepunkti. Hinnatava alaga kattuva suurema põllumassiivi keskmine

reaalboniteedi väärtus on 35 hindepunkti, mis on väiksem Eesti (41 hindepunkti) ja võrdne Pärnumaa

keskmisega (35 hindepunkti). Kõnealust ala ei pea ilmtingimata käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Kuna muldade sobivus põllukülvikorras kasutamiseks on väga piiratud. Mulla- ja kliimakaitse vaates võiks vältida

selle alla haritava maana kasutamist. Põllumajanduses oleks eelistatud selle püsirohumaaline kasutus ning selle

maa-ala kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ei kahjusta mulla

kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, on täiesti põhjendatud.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust välistada väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamist, kuid tuleb

arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist.

Väärtuslik maastik

Kodesmaa – Kaelase piirkonna põllumaastik

- Peamiseks väärtuseks on avatud põllumaastik Kodesma ja Langerma külades.

- Taastatud Kaelase mõisa peahoone.

- Ajalooline asustuskoht: kalmed ja külakalmistud.

- Kolhoosimaastik – Edasi kolhoos on mõjutanud piirkonna kujunemist, näiteks Libatse asula, Kaelase

mõis ja neid ümbritsevad põllumaad.

Üldised tingimused antud kontekstis:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes.

Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega;

Konkreetse ala täpsem soovitus:

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks

koostada hooldussoovitused. Säilitada põllumaastikud ja tehisveekogud. Paekivi tuleb käsitleda väärtusliku

maavarana.

Sobitada uusi rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid

väärtusi, mille pärast maastik välja valiti (vt ka maastikuanalüüsi osa).

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

Asendiskeem detailplaneeringu algatamise juurde

PIND 2

PIND 1

PIND3

PIND 6

PIND 5

PIND 4

ALA 1

ALA 2

Põhja-Pärnumaa vallas

Pärnu-Jaagupi päikesepargi

detailplaneeringu

keskkonnamõju

strateegilise hindamise

(KSH)

Eelhinnang

2025

Lisa 2

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ….2024

otsuse nr ….juurde

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest

(edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Põhja-Pärnumaa päikesepargi detailplaneeringu

(edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud

kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) eelhinnang on koostatud Pärnumaale Põhja-Pärnumaa

valda kavandatava päikesepargi (koosneb kahest päikeseelektrijaamast, alad 1 ja 2) tehnilisele kirjeldusele.

Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on ENEFIT GREEN SOLAR OÜ.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood

77000234; Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond,87701).

1. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva taristu (sh

alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad.

Olemasolev olukord

KSH eelhinnangu objekt on Pärnumaale Põhja-Pärnumaa valda kavandatav päikesepark (koosneb aladest 1 ja 2,

vt Joonis 1 ja 2), mis jääb Arase, Aasa ja Tarva külade territooriumile ja hõlmab kokku 7 eraomandis olevat

katastriüksust, millest 6 on maatulundusmaa sihtotstarbega ning Kalda katastriüksus on osaliselt

maatulundusmaa (90%) ja tootmismaa (10%) sihtotstarbega. Kavandatud tegevusega hõlmatud maaüksuste

kogupindala on 127,86 ha (sh ala 1 pindala 70,26 ha ja ala 2 pindala 57,60 ha).

Enamik kavandatud tegevusega hõlmatud katastriüksuseid on hoonestamata.

Hoonestus asub Kalda katastriüksusel:

ehitisregistri andmetel 103050550 elamu ja 120604304 kõrvalhoone, registreerimata veel 5 hoonet s.h maa-

alune kelder.

Lisaks on välja antud ehitusload rajatistele 221364127 Kalda 1 ja 221364132 Kalda 2 päikesejaamadele ja ka

kasutusluba, mis osaliselt ulatub vahepeal moodustatud Kaldajaama (63801:001:1046) katastriüksusele ja

osaliselt Kalda katastriüksusele.

PRIA veebikaardi kohaselt on kavandatud tegevusega hõlmatud katastriüksused valdavas ulatuses arvel

põllumassiividena. Suurem osa massiividest on kasutusel põllukultuuride kasvatamisel ning väiksem osa, Nuki,

Jõeääre, Kubjapõllu ja osaliselt Kalda katastriüksus, püsirohumaadena.

Kalda katastriüksusega piirnevatel Kaldajaama (63801:001:1046) ja Karvaküüne (63801:001:0125)

katastriüksustel on olemasolev päikeseelektrijaam.

Joonis 1. Taotletav ala 1

Joonis 2. Taotletav ala 2

Katastriüksustega seotud täpsem info on koondatud alljärgnevasse tabelisse (Tabel 1).

ala Katastriüksuse nimi

tunnus Pindala (ha)

kõlvik

Ala 1 Jõeääre 18802:001:0326 15,89 Haritav maa 14,79 ha, looduslik rohumaa 0,44 ha, metsamaa 0,23 ha, muu maa 0,43 ha.

Vaheaasa 18802:001:0216 8,89 Haritav maa 8,66 ha, metsamaa 0,10 ha, muu maa 0,13 ha.

Vahepõllu 18802:001:0218 17,02 Haritav maa 16,85 ha, muu maa 0,17 ha.

Ansupõllu 18801:001:0381 10,00 Haritav maa 9,84 ha, muu maa 0,17 ha.

Nuki 18802:001:0204 18,45 Haritav maa 17,78 ha, looduslik rohumaa 0,01 ha, muu maa 0,67 ha.

Ala 2 Kalda 63801:001:1045 38,3 Haritav maa 34,11 ha, looduslik rohumaa 0,37 ha, metsamaa 0,003 ha, muu maa 2,90 ha, õuemaa 0,90 ha.

Kubjapõllu 18803:001:0179 19,31 Haritav maa 17,59 ha, muu maa 1,72 ha.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“4 on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse saavutamisel, mille

mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu

ja regionaalarengu kujundamiseks. Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et

tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada

energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus

märgitakse, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued

energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks

tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule

energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke

energeetilisi ressursse (mh päike).

Kavandatav tegevus toetab üleriigilise planeeringu eesmärke, eeskätt taastuva ja kohaliku elektrienergia

tootmise osas.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused aastani 20505 sätestab Eesti peamised energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ja nende

täitmise meetmed. Kliimapoliitika eesmärk on, et Eestis oleks aastaks 2050 konkurentsivõimeline vähese

süsinikuheitega majandus. Eestist kujundatakse atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet

vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Näiteks ettevõtetele suunatud

riiklike toetusmeetmete kriteeriumites arvestatakse kliimapoliitika eesmärke ja võimaluse korral eelistatakse

vähese süsinikuheitega alternatiive. Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning

tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Soodustatakse

kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites,

pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse

kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

Kavandatav tegevus toetab eesmärki vähendada süsinikuheidet ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)

ENMAK 20306 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050,

üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada

taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Üheks realistlikuks

võimaluseks Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on

Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamine.

Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu

statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud

taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige

turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige

kodumaiste primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste

Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide

realiseerimist.

Päikesepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas, kuna loob soodsad tingimused taastuvatest

energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

Pärnu maakonna planeeringus Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada kohalikele

ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Planeering

toob välja, et Pärnu maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringus seatakse üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks, mille hulgas on loetletud

ka järgmised põhimõtted:

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised

tööstuspargid, laudakompleksid;

- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena;

- päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Olulistest ruumilise arengu muudatustest (arendusalad, taristu jms) on kavandatud päikesepargi ala lähiümbruses

maakonnaplaneeringuga ette nähtud Via Baltica trassikoridori kulgemine mööda olemasolevat Tallinn-Pärnu-Ikla

maanteed. Ala 1 jääb Via Baltica trassikoridorist paremale ja ala 2 vasakule (vt joonised 2-2 ja 2-3). Lisaks jääb ala

2 Põhja-Pärnumaa majandusvööndisse. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud ala 2 läbiva olemasoleva 35 kV

pingega õhuliini perspektiivne üleviimine 110 kV pingele (vt Joonis 3) eesmärgiga parandada energiavarustust ja

kvaliteeti.

Joonis 3. Kavandatava päikesepargi ala 2 paiknemine õhuliinide suhtes, ala 2 orienteeruv asukoht on tähistatud

punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise taristu jooniselt).

Maakonnaplaneeringus on määratud tinglikud rohelise võrgustiku alad, mida on üldplaneeringus täpsustatud.

Joonis 4. Kavandatava päikesepargi ala 1 paiknemine rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike suhtes, ala 1

orienteeruv asukoht on tähistatud punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu

looduskeskkonna jooniselt).

Joonis 5. Kavandatava päikesepargi ala 2 paiknemine rohelise võrgustiku suhtes, ala 2 orienteeruv asukoht on

tähistatud punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna jooniselt).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70 %

koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa)

ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju

hindamine; - uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid

abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne); - uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures

analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. Lisaks jääb ala 1 väärtusliku maastiku alale A7 Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastik ja väärtusliku põllumajandusemaa alale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised maakonnaplaneeringus toodud üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks: - hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

- säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud. Kavandatav päikesepark toetab Pärnu maakonna planeeringu eesmärki taastuvenergia osakaalu suurendamise

osas. Samas on kavandataval tegevusel kokkupuude planeeringus määratud rohevõrgu ja väärtusliku

põllumajandusmaaga, mis on potentsiaalne konfliktiallikas. Maakonnaplaneeringu järgi täpsustatakse nii

rohelist võrgustikku, väärtuslikku maastikku ja väärtuslike põllumajandusmaade ulatust ja kasutustingimusi

üldplaneeringute raames. Seetõttu käsitletakse neid küsimusi detailsemalt järgmises valla üldplaneeringuid

tutvustavas peatükis.

Kehtiv ja koostatav üldplaneering. Kavandatava tegevuse ala asub endise Halinga valla, praeguse Põhja-Pärnumaa valla territooriumil, kus kehtiv

Halinga valla üldplaneering (kehtestatud 31.10.2012 Halinga Vallavolikogu määrusega nr 22).

Koostamisel on ka Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (mis hõlmab kõiki ühinenud valdasid). Uus üldplaneering

on läbinud kooskõlastusringi ja on suunamisel vastuvõtmiseks.

Kuigi Halinga valla kehtiv üldplaneering ei räägi midagi päikeseparkidest, on seal määratud tingimused uute

tootmismaade planeerimisel hajaasustuses.

Hajaasustusalal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

- muinsuskaitse ja looduskaitse alustel aladel ning üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikel aladel

- põhjendatud vajadusel Halinga Vallavolikogu otsuse alusel, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

piirkonna eripära (täpsustus: praegu kehtiva Põhja-Pärnumaa valla volikogu otsusel)

- muudel üldplaneeringu ja planeerimisseadusega sätestatud juhtudel ( antud juhul PlanS §142 lõige 1

punkt 1)

Detailplaneeringu koostamise üldised põhimõtted:

- üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon peab moodustama vähemalt 70%

planeeritavast alast (täpsustus: üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga saab muuta ka maakasutuse

juhtfunktsiooni)

- uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistatakse keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure

jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest

- äri- ja tootmismaa ning elamumaa piirkonnad eraldatakse kaitsehaljastusega

- elamualade läheduses või keskel asuvatel tootmisaladel lubatakse ainult keskkonnasõbralikku tootmist.

Keskkonnakahjulikku tootmist ei lubata tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde, kaitsmata

põhjaveega alale jms)

- uusi tööstuspiirkondi arendatakse terviklikult, koostades selleks suuremat ala käsitlevaid

detailplaneeringuid ning soovitatav on keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arhitektuursed nõuded:

- piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole katastriüksuse või krundi piire

- hajaasustusega aladel on lubatud rajada kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu

- läbipaistmatuid, üle 2 m kõrguseid piirdeaedu, rajatakse ainult ümber tööstusalade või liiklusaladele

müratõkkeks või ohutuse tagamise eesmärgil

- haljastuses säilitatakse maksimaalselt kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsa olemasolul säilitatakse

selle looduslik ilme

- igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestatakse selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist

sobivust ümbritsevaga

Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering sätestab konkreetsed tingimused päikesejaamade rajamiseks.

PÄIKESEELEKTRIJAAM on elektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks. Üle 50 kW

võimsusega päikeseelektrijaama käsitletakse üldplaneeringu kontekstis tööstuslikuna.

Maalise asustuse maa-alal on lubatud tehnoehitiste püstitamine (alajaamad, liinid, mastid jms) ning

päikeseelektrijaamad ptk 12.4.1 toodud tingimustel.

Detailplaneeringu koostamise juhud (ptk 8.2):

- üle 50 kW võimsusega maapealse päikesepargi kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise

maa-ala (vt ptk 12.4.1).

12.4 Taastuvenergeetika peatükk täpsustab: Mistahes kõrgusega elektrituulikute või päikesetornina rajatava

päikeseelektrijaama püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselised tingimused, on soovitatav teha Kaitseministeeriumiga koostööd võimalikult varases planeerimise

etapis. Iga päi-keseelektrijaam, elektrituulik jms rajatis peab vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele, nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam

võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

12.4.1. Üldplaneeringuga jaotatakse päikeseelektrijaamad võimusse alusel kaheks (alla/üle 50 kW) ning määratakse selle alusel tingimused. Üldised tingimused kõikide päikeseelektrijaamade rajamiseks:

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

- päikeseelektrijaama ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga 35 ja enam on lubatud vaid erandkorras ja seda põllumassiivi äärealadele (kuni 50 kW) kui: ei kahjustata olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust (päikeseelektrijaam rajatakse servaalale) ning tagatud on päikeseelektrijaama aluse maa mullaviljakuse säilimine;

- väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatava päikeseelektrijaama rajatiste aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt (on lubatud ajutine muutmine) ei muudeta ning pärast päikeseelektrijaama eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- tuleb arvestada, et päikeseelektrijaamast tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei tohi vähendada liiklusohutust;

- miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri- ja militaarpärandi objektide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust, vt ka ptk 24.3 esitatud põhimõtted;

- tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust, kasvatada metsa (arvestada, et ka raiejärgne madal mets kasvab suureks) ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga või metsa tormimurruga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

- päikeseelektrijaama rajamisel ja hooldamisel ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;

- päikeseelektrijaamade ja tuuleparkide rajamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele, kaitsealadele, maastikukaitsealadele ja hoiualadele on looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt keelatud;

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb analüüsida ja arvestada I kaitsekategooriasse kuuluvate röövlindude võimalike toitumisaladega;

- päikeseelektrijaama inverterid on soovitav paigutada lähimast elamust maksimaalsele tehniliselt võimalikule kaugusele;

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb analüüsida ja arvestada I kaitsekategooriasse kuuluvate röövlindude võimalike toitumisaladega;

- päikesepargi kasutusea möödumisel või tootmise lõpetamisel on selle omanikul kohustus päikesepaneelid ja seonduv taristu keskkonnast eemaldada ja nõuetekohaselt utiliseerida. Täiendavad tingimused päikeseelektrijaama kavandamiseks mille installeeritud võimsus on suurem kui 50 kW:

- päikeseelektrijaama kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise maa-ala tuleb koostada detailplaneering;

- üle 5 ha suuruse maapealse päikeseelektrijaama rajamiseks väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise maa-ala tuleb esitada maastikuanalüüs ja keskkonnamõjude eelhinnang, mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalikku huvi ja mõjude ulatust;

- hajaasustuses (väljaspool tiheasustusega alasid) on valla kaalutlusõiguse alusel ehitamine lubatud ka väljaspool määratud tootmise ja tehnoehitise maa-ala, kui päikeseelektrijaam ja selleks vajaminev taristu jääb väljaspoole üldplaneeringuga määratud väärtuslikku metsaala (ptk 22.2) ning tagatakse rohevõrgustiku toimimine (vt ptk 17). Väärtuslikule põllumajandusmaale võib päikeseelektrijaama rajada vaid juhul kui see ei kahjusta olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust ning on tagatud pargialuse maa mullaviljakuse säilimine;

- ilusa vaatega kohtadelt ja kaunite tee- ja veeteelõikudelt vaadeldavates asukohtades on päikeseelektrijaama püstitamine keelatud;

- metsamaale päikeseelektrijaama püstitamine ei ole lubatud; - päikeseelektrijaama rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, vähe

väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseelektrijaama rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendunud ning ala on taastatud põllumaaks ehk kui me soovime, et ala taastatakse metsamaaks, ei saa sinna päikeseparki lubada ka juhul, kui maavara on ammendunud;

- päikeseelektrijaama rajamisel põllumajandusmaale tuleb säilitada põllumaa kõlvikute terviklikkus; - kui päikeseelektrijaama rajamiseks muudeti maatulundusmaa tootmismaaks, tuleb pärast elektrienergia

tootmise lõpetamist taastada päikeseelektrijaama rajamisele eelnenud maakasutus ja seejuures tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist);

- maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseelektrijaamade vähim omavaheline vahekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikuanalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada 300 meetrini.

Rohevõrgustik Kuivõrd aktuaalsem on koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering, mis arvestab ka kehtiva Halinga valla olulisi aspekte, siis tingimusi vaatleme põhiliselt selles kontekstis. Halinga valla üldplaneeringus olulisemad aspektid on:

- rohevõrgustiku koridori alal välditakse uute ehitusalade rajamist, olemasolevate laiendamist ja uute infrastruktuuride rajamist. Kui see on möödapääsmatu, valitakse eriti hoolikalt rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

- loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- välditakse tegevusi, mis killustavad rohevõrgustiku tuumalasid ja lõikavad läbi koridore; - rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematuks vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva haljastuse

või planeeritava haljastusega koridori riba; - rohevõrgustiku aladel on soovitatav minimaalne krundi suurus 2 hektarit, mis tagaks rohevõrgustiku

toimimise ja piirkonnale omase hajaasustuse. -

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering seab rohevõrgustikule järgmised tingimused: - rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 70 % loodusliku

alana ning seejuures ei tohi katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel) olla väiksem kui 100 m;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% ning katkematu koridori laius oleks vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võima-lik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d);

- rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala suurus (erandiks on karjaaed, mida on lubatud sulgeda vaid karjatamise ajaks) ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

- metsamaa raadamine päikeseelektrijaama püstitamiseks rohevõrgustiku alal ei ole lubatud; - olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole üldjuhul rohevõrgustiku aladele lubatud rajada, va riiklikult

tähtsad taristuobjektid, mille puhul tuleb selgitada mõju rohelisele võrgustikule ja vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed. Ala 1 Arase ja Aasa külas

Detailplaneeringu alas Aasa külas asuv Jõeääre kinnistu asub tervenisti rohekoridoris ja lõikab selle 100%

läbi.

Ala 2 Tarva külas

Kubjapõllu ja Kalda kinnistutel paiknevat rohekoridori on koostatavas Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringus täpsustatud vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule, seetõttu on Halinga valla

üldplaneeringus kajastatav rohekoridor eksitav ja praktiliselt edelas Kalda kinnistule ei ulatu (Vt. joonis 2.

Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust).

Joonis 6. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust.

Lähtuvalt sellest arvestada Kubjapõllu kinnistul uue koostatava üldplaneeringuga määratud rohekoridori.

Üldplaneeringu tingimuste kohaselt ei ole otseselt keelatud rohevõrku päikeseparkide rajamine, kuid rohevõrgu

eesmärke toetavaks tegevuseks seda siiski pidada ei saa. Pigem saab ulatuslike parkide (mis tihtipeale on ka

tarastatud) rajamist rohevõrgu koridoridesse käsitleda kui killustavat tegevust, mida tuleks rohevõrgu alal vältida.

Samuti ei ole antud asukohtades käesoleva töö koostajate hinnangul rohevõrgu koridori sidususe tagamiseks

piisav ÜP tingimus minimaalselt 50 m katkematuks jätmine. Alal 1 tähendaks see sisuliselt terve, s.t ca 500 m

laiuse koridori läbilõikamist ja see säiliks vaid 10% ulatuses, alal 2 on rohekoridor kitsam (alla 300 m) ja sellest

säiliks proportsionaalselt veidi suurem osa. Selleks, et rohevõrgu eesmärkidega mitte vastuollu minna ja tagada

funktsionaalne rohevõrk, kus säilib ka elustiku vaba liikumine, ei soovi Põhja-Pärnumaa vald rohevõrgustiku alale

üldse päikeseparke kavandada. Selliselt hoitakse ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele.

Väärtuslik põllumajandusmaa

Üldplaneeringu koostamise ajal on riiklikest toetusmeetmetest tulenevalt suurem surve päikeseelektrijaamade rajamiseks põllumajandusmaadele. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine, määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumaaga alad ja sätestatakse nendele üldised piirangud. Pärnu maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade ruumiline ulatus esitatud informatiivsena ning on antud suunis, et tuleb juhinduda Põllumajandusuuringute Keskuse andmekogust. Üldplaneering täpsustab väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist ja tingimusi. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel üldplaneeringus on aluseks olnud Põllumajandusuuringute keskuse andmed. Üldplaneeringuga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed ja üle 2 ha suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis15, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti (Pärnu maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusega alale. Üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb käsitleda üldisena, kuna üldplaneeringu koostamisel ei ole tehtud täpsustavaid uuringuid boniteedi tegeliku väärtuse osas. Juhul, kui kohapõhine boniteeti täpsustav uuring toob välja, et tegelik mulla boniteet on madalam kui 35 hindepunkti, siis kohaliku omavalitsuse kaalutusotsuse alusel võib loobuda täpsustava uuringuga kaetud alal üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaale määratud tingimustest. Päikeseelektrijaamade rajamise tingimused vääratulikul põllumajandusmaal on esitatud vastavalt peatükis 12.4.1. Täpsustavad mullastiku uuringud: Alal 1 on mullastikku hinnatud septembris 2024 katastriüksuste Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu

(18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:0216), Jõeääre (18802:001:0326) mullad on

valdavalt piiratud põllumajandusliku kasutussobivusega. Tootmisriskide minimeerimise ning keskkonna- ja

mullakaitse vaates oleks põllumajanduses neil eelistatud (püsi)rohumaaline kasutus. Nende katastriüksuste mulla

reaalboniteet on väiksem maakonna keskmisest. Neid alasid ei pea käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Nende maade kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ja püsivalt ei

kahjusta mulla kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, võib olla asjakohane

Alal 2 on varasem hinnang 2021 aastast. Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel jäävad seal muldade

reaalboniteedid vahemikku 30 kuni 37 hindepunkti. Hinnatava alaga kattuva suurema põllumassiivi keskmine

reaalboniteedi väärtus on 35 hindepunkti, mis on väiksem Eesti (41 hindepunkti) ja võrdne Pärnumaa keskmisega

(35 hindepunkti). Kõnealust ala ei pea ilmtingimata käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Kuna muldade sobivus põllukülvikorras kasutamiseks on väga piiratud. Mulla- ja kliimakaitse vaates võiks vältida

selle alla haritava maana kasutamist. Põllumajanduses oleks eelistatud selle püsirohumaaline kasutus ning selle

maa-ala kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ei kahjusta mulla

kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, on täiesti põhjendatud.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust välistada väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamist, kuid tuleb arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist.

Väärtuslik maastik Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Kavandatava päikesepargi ala 1 jääb nii Halinga valla üldplaneeringu kui ka Pärnu maakonna planeeringu kohaselt väärtuslikule Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastikule, mille väärtuseks Pärnu maakonna planeeringu lisa 3 „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“ kohaselt on eelkõige nauditavad vaated korras põldudele ja taludele, mis avanevad liikudes nii suurematel maanteedel kui ka põldudevahelistel külateedel. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohane järgmine Pärnu maakonna planeeringus toodud üldine tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:

- säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

- maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega.

Halinga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande kohaselt eeldab kultuurmaastike kaitse ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Teisest küljest saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. See tähendab nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral ka taastamist. Igati tuleb soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel ja rikastamisel positiivsete elementidega. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised Halinga valla üldplaneeringu KSH aruandes nimetatud väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse eesmärgid: - säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid, elupaiku ja maastikuelemente; - taastada ja säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust; - võimaluse korral taastada ja säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

elementidele; - sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei

rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti. Uus üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastikele seatud kaitse- ja kasutustingimusi. Väärtuslike maastiku elementideks on väärtusliku maastiku alad, väärtuslikud metsad, kauni vaatega kohad ning kauni vaatega teed (sh veeteed). Üldised tingimused on seatud kõigile väärtuslikele maastikele ning täpsustatud tegevused on esitatud tabel 7. Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja vee-teelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Väärtuslike maastike üldised kaitse- ja kasutustingimused antud kontekstis on:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- koostöös maaomanikega tagada juurdepääs arhitektuurilistele maastiku väärsustele, tähistades ja eksponeerides objekte ning tutvustades piirkonna lugusid;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega;

- maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega; Kodesmaa – Kaelase piirkonna põllumaastik

- Peamiseks väärtuseks on avatud põllumaastik Kodesma ja Langerma külades.

- Taastatud Kaelase mõisa peahoone.

- Ajalooline asustuskoht: kalmed ja külakalmistud.

- Kolhoosimaastik – Edasi kolhoos on mõjutanud piirkonna kujunemist, näiteks Libatse asula, Kaelase

mõis ja neid ümbritsevad põllumaad.

Üldised tingimused antud kontekstis:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes.

Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega;

Konkreetse ala täpsem soovitus:

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks

koostada hooldussoovitused. Säilitada põllumaastikud ja tehisveekogud. Paekivi tuleb käsitleda väärtusliku

maavarana. Sobitada uusi rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks

pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüsi koostas Kobras OÜ. (Töö nr 2024-271).

Analüüsi tulemused:

Ala 1 - Arase ja Aasa külla jääv piirkond Ala on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks on 1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud. Seetõttu, kui võtta eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk nõukogudeaegse maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks eesmärgiks. Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et päikesepark

kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja teatud perioodiks

taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured maastikukõlvikud, et

päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

Kokkuvõttes on 1. alale päikesepargi rajamine lubatav, kui aluseks võetakse alljärgnevalt nimetatud põhimõtted ning arvestatakse lisaks keskkonnamõju eelhinnangus välja toodud tingimusi. • Jõeääre kinnistu, mis on kasutusel püsirohumaana ning jääb lisaks ka rohelise võrgustiku koridori, on ajalooliselt olnud üks väheseid avatud alasid küla idaosas. Seega toetab ka maastikuanalüüs KMH eelhinnangu seisukohta, et Jõeääre kinnistu tuleks jätta päikesepargi koosseisust välja.

• Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks on ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi päikesepark ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

• Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

• Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus maastikus.

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus. Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate pargiosade projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse väljatöötamisse maastikuarhitekt.

Joonis 7. Ala 1 maastikuanalüüsis

Ala 2 - Tarva piirkond

Ala ei ole maastikulises mõttes kaitse all, kuid oluliselt tuleb arvestada kohalike elanike vajadusi, maastiku

vaatelisust ja liigendatust kui looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga

mastaapne ning päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku. Analüüsitud maa-alad ei

ole määratud tootmise maa-aladeks ja neid ei ole kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb

päikesepargi kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid. Samas on seal ligidal

Karvaküüne kinnistul juba olemas üks päikesepark (vt hall ala joonisel 8 ), mida antud taotlusega visuaalselt

laiendatakse.

Eespool on juttu olnud rohevõrgustiku koridori muudatustest võrreldes Halinga valla üldplaneeringus tooduga (vt.

joonis 6), seetõttu üle ei korda.

- Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala Kalda kinnistu koosseisus ei ole sobiv päikesepargi rajamiseks,

kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks külasisesed vaatesektorid.

Nõustume, et see osa alast tuleb detailplaneeringust välja jätta.

- Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on analüüsi kohaselt päikesepargi

rajamiseks sobiv, sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva

külatuumikusse ehk vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski

oluline tagada, et avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikuks ega suletuks,

mistõttu vahetult kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated

külatuumikule.

- Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb ekspertide arvates tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu

päikesepargi rajamine on lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist

huvitatud isiku ning elamukinnistu omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated

päikesepargile varjestada;

- Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel

on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus. Haljaspuhvri

rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üksnes aeglase

kasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt saavutada varjestav

efekt.

Aruvarba ja Tiksa vaheline ala on valla seisukohast mõistlik detailplaneeringualast välja jätta, kuid küsime

enne kohalike elanike toetust, kes seal piirkonnas elavad. Kui neil ei ole vastuväiteid tolle põllu katmiseks

päikesepargiga, siis saame seda lubada.

Siiski tekib sel juhul probleem puhverala kohta, mis peaks jääma Aruvarba talu idaküljele, kuna 50 m puhvertsoon

on liiga kitsas ala, et seal edukalt põldu harida või rohumaad pidada.

Joonis 8. Ala 2 maastikuanalüüsis.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist,

krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud

kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist.

Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta praegu kehtiva Halinga valla üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvet ja Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu juhtotstarvet, sest päikeseparkide tootmismaid me

kavandanud sinna ei ole.

Kuna seadusandlus ei näe ette ajutise tootmismaa rajamist, siis tuleb detailplaneeringu koostamise dokumentides

selgitada, mis alustel tootmismaa muutub uuesti maaliseks asustuseks, kui päikesejaam likvideeritakse ja millal.

Võimalikud keskkonnamõjud

KSH eelhinnangus käsitletakse kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju. Alljärgnevalt on välja toodud

teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes

ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju

tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Kavandatud tegevuse otsene mõjuala piirdub üldjuhul päikesepargi alaga (paneelid, nende vundament,

elektriliinide või kaablite asukohad, piirdeaed jne). Kuna eelhinnangu koostamise hetkel pole planeeritud

tegevuse detailne lahendus teada, siis arvestatakse mõjutatavaks alaks Tabel 1-1 toodud maaüksused (kogu

ulatuses). Mõju külgnevatele aladele võib esineda vaid teatud juhtudel läbi ehitustegevusega kaasneva häiringu

(müra, tallamine). Selle olulisust hinnatakse järgnevates alapeatükkides.

Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala (Oese soo loodusala; EE0040338 – siin ja edaspidi kood Eesti

looduse infosüsteemis (edaspidi ka EELIS)) jääb planeeritavast päikesepargist lähimas kohas umbes 1,8 km

kaugusele, lähim linnuala on Lavassaare linnuala (EE0040325), mis jääb umbes 5,6 km kaugusele. Need alad jäävad

väljaspoole kavandatud tegevuse mõjuala, mistõttu tegevusega ei kaasne mõju Natura 2000 aladele.

Puudub piiriülene mõju.

Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitsealad ja vääriselupaigad:

EELIS andmetel (seisuga 07.10.2024) jääb kavandatava päikepargi alale 2 osaliselt kaitstav II kaitsekategooria

linnuliigi loodusobjekt, mille asukoht on vallale teada. Esmaleid oli aastal 2012, 2020 ja 2023 ei ole liiki

registreeritud. Kaitse tegevuskava kohaselt tuleb leiukoha (elupaiga ja alamkirjete) andmeid EELISes säilitada

vähemalt 10 aastat peale liigi viimast vaatlust antud alal.

Liigi peamiseks ohuteguriks on inimtekkeline elupaikade hävimine ja degradeerumine, potentsiaalselt keskmise

mõjuga ohuteguriteks on toitumistingimuste halvenemine ja kisklus. Liigi arvukuse langus on tõenäoliselt

ületanud 90% piiri. Täpsemad andmed on AK märkega ja Keskkonnaametile kättesaadavad.

Arvestades eeltoodut ja seda, et põllumajanduslik tegevus ei ole piirkonnas lakanud, siis on soovitatav kavandatava päikesepargi alal 2: - kavandatud tööd ellu viia väljaspool pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist kuni 30. juunini; - võimalusel säilitada vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad, pajud, kuid

neid piirkonnas leidub) ja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid ning - vältida rohttaimede mürgitamist.

Teistest kavandatud päikesepargi alale lähimatest olulisematest kaitstavatest loodusobjektidest on EELIS

andmetel piirkonnas registreeritud veel I ja II kaitsekategooria liike.

Arvestades nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaugust kavandatud päikesepargi alast ning kavandatava

tegevuse iseloomu ja asukohta, siis ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid nimetatud liikidele ja nende

leiukohtadele (elupaikadele). Kavandatud päikesepargi alale ei jää vääriselupaiku.

Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis

võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed

käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

16.03.2022 määruse nr 4 „Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete

kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt

jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Põhja-Pärnumaa valla endise Halinga valla ulatuses domineerivad pinnakattes moreen ja soosetted14.

Kavandatud päikesepargi alal 1 moodustavad geoloogilise pinnakatte peamiselt jääjärvelised setted (klibu, liiv,

möll, saviliiv, liivsavi, savi) ja moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk), vähemal määral jõesetted (veeristik,

kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda), õhukese pinnakattega ala (paksus <1m) ja meresetted (klibu, liiv, möll,

saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Kavandatava päikesepargi alal 1 moodustab geoloogilise pinnakatte vaid moreen

(liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)15. Kavandatava päikesepargi ala 1 mullad on valdavalt leetjad gleimullad ja

gleistunud rähkmullad, aga leidub ka gleistunud nõrgalt leetunud muldi, leetunud gleimuldi, rähkseid gleimuldi,

koreserikkaid leostunud gleimuldi ja leostunud gleimuldi. Alal 2 on peamisel väga õhukesed ja õhukesed ning

sügavad madalsoomullad, aga leidub ka rähkseid gleimuldi, gleistunud rähkmuldi ja leostunud muldi, leostunud

muldi ja rähkmuldi16. Seega on kavandatava päikesepargi alal valdavalt liigniisked mullad.

Eeldatavasti mõjutab päikesepargi rajamine kõige enam pinnast. Hetkel pole teada, kuidas paneelid täpselt

maapinnale kinnitatakse. Kuid võib eeldada, et vundament ei pea olema sügav ega laiaulatuslik, kuna eeldatavasti

ei ole paneelide kaal kuigi suur. Päikesepaneelide maapinnakinnituse puhul on oluline, millise aluspinnase ja

reljeefiga on tegu. Kavandatud tegevuse alal ei esine märkimisväärseid nõlvakaldeid17, mistõttu ei ole

eeldatavasti ka suuremahulised pinnasetööd vajalikud ning tegevuse mõju pinnasele on väheoluline.

Valdav osa kavandatavast päikesepargi territooriumist (nii ala 1 kui ka 2) jääb maaparandussüsteemi maa-alale ja

maaparandushoiualale, mistõttu tuleb seal tegevuste kavandamisel arvestada maaparandusseaduses (edaspidi

ka MaaParS) sätestatud tingimustega maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Antud tegevuse puhul on

eeskätt oluline MaaParS § 50 lg 1, mille kohaselt tuleb kavandatud tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

Kavandatava päikesepargi alad jäävad osaliselt keskmiselt ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Arvestatud kavandatud tegevuse iseloomu, selle elluviimisega põhjaveele ohtu ei kaasne. Lähim vooluveekogu on Enge jõgi (VEE1114200), mis voolab vahetult Jõeääre katastriüksuse piiril, ning Arase kraav (VEE1114202), mis piirneb Nuki katastriüksusega (vt Joonis 3-2). Vooluveekogude veekeskkonda kaitseb kalda ehituskeeluvöönd, mis piirab sinna ehitiste, sh päikesepaneelide ehitamist. Samuti tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 kohaselt on Enge jõel 100 m laiune kalda piiranguvöönd, kus sama §-i lg 3 p 6 kohaselt on keelatud mootorsõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine. Samuti on neil veekogudel veeseaduse § 118 lg 2 kohaselt Enge jõel 10 m laiune ja Arase kraavil 1 m laiune veekaitsevöönd, kus muu hulgas on Enge jõe veekaitsevööndis veeseaduse § 119 p 2 kohaselt keelatud puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lg-s 2 p-des 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Need sätted eeldatavasti tagavad, et ka päikesepargi ehitusperioodi ajal neile veekogudele liiga lähedale ei satuta ja puhverdavat kõrghaljastust ei eemaldata, misläbi on välistatud tegevuse käigus kallaste kahjustamise ja saasteainete jms sattumine veekeskkonda. Lähim puurkaev (PRK0058718) asub kavandatava päikesepargi alal Kalda katastriüksusest umbes 20 m kaugusel (vt Joonis 3-3) Kubjaõue (18803:001:0178) katastriüksusel. Ühegi puurkaevu sanitaarkaitse vöönd kavandatud päikesepargi alale ei ulatu. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Ehitustööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Valgus- ja soojuskiirgust ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata liikluskoormuste tõusu. Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi. Mõju kultuuriväärtusetele

Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel asub osaliselt päikesepargi alal 2 Kalda

katastriüksusel (63801:001:1045) pärandkultuuri objekt Lavassaare-Tootsi turbaraudtee (registreerimisnumber

188:RTR:001), kuid objekt on kaardile kantud ebatäpselt ja tegelikult kulges turbaraudtee päikesepargi alaga 2

piirneval Tammi katastriüksusel (18801:003:0105). Kavandatud tegevuse alal ei esine pärandkultuuri objekte ega

kultuurimälestisi, mistõttu ka neile ei ole mõju oodata.

Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui

võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.

Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, põhjavesi või õhk,

võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ja

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole avariiolukordade tekkimise võimalused suured, kuna tegemist ei ole

mastaapsete objektidega, ohtlike ainete jms, mille puhul võiks avarii oht tekkida. Kaasneda võivad avariiolukorrad

piirduvad ehitusprotsessiga ja kasutatava tehnikaga.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega ja töökorras tehnikaga. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse

riskist peab koheselt teavitama tööde Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Keskkonnameetmed ja lõppjäreldused

Kavandatud tegevuse elluviimisega potentsiaalselt kaasnevate mõjude prognoosimisel jõuti tulemusele, et vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele pole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6 lg 1 tegevuste nimistusse, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel rakendada potentsiaalseid mõjusid

leevendavaid meetmeid. Järgnevalt on meetmed toodud kavandatava päikesepargi alade kaupa:

Ala 1 (Arase ja Aasa külas) - Rohevõrgu koridori piires (Jõeääre kinnistul, 18802:001:0326) päikesepaneele ega pargiga seotud

võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele; - vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema

põllumajanduslikult kasutatav; - säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks; - võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine,

niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine; - võimalusel säilitada olemasolevad looduslikud kooslused saarekestena; - edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta maastikuanalüüsi tulemusi; - kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ala 2 Tarva külas

- Rohevõrgu koridori piires (osaliselt hõlmab Kalda ja Kubjapõllu katastriüksused, vastavalt 63801:001:1045 ja 18803:001:0179) päikesepaneele ega pargiga seotud võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist; - soovitatav on kavandatud tööd ellu viia väljaspool lindude pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist kuni 30.

juunini; - võimalusel säilitada kavandatava vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad,

pajud, kuid neid piirkonnas leidub) aja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid; - edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta maastikuanalüüsi tulemusi; - kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ning

rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist

negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus võib moodustada visuaalse häiringu, kuid mõju inimese

tervisele teadaolevalt ei teki;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit.

5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

KSH Eelhinnangu koostaja on Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

(Keskkonnamõju strateegiline hindamine: Tunnistus nr. 13238-24, Tartu Ülikool )

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 443 0330 / vald@pparnumaa.ee / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/561

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

Põhja-Pärnumaa vald on algatamas Pärnu-Jaagupi päikesepargi detailplaneeringut ja teeb

ettepaneku keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

Detailplaneeringuga soovib taotleja rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva

taristu (sh alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad.

Käesoleva algatamise otsusega on esialgu planeeringualale sobilikud kinnistud (kõik

osaliselt): Põhja-Pärnumaa vallas Arase külas asuvad Vahepõllu (18802:001:0218),

Ansupõllu (18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:026), ja Tarva

külas asuvad Kubjapõllu (18803:001:0179) ning Kalda (63801:001:1045) kinnistutele.

Alasid on vähendatud vastavalt maastikuanalüüsile ja keskkonnamõjude strateegilisele

(KSH) eelhinnangule. Detailplaneeringu algatamise dokumendid saadetakse isikutele, kelle

huve võib käesolev detailplaneering puudutada, eelkõige planeeringu alal asuvatele

maaomanikele ja naaberkinnistute maaomanikele.

Saadame teile algatamise eelnõu koos lisadokumentidega arvamuse avaldamiseks eelnõu

täiendamiseks. Palume vastus saata hiljemalt 10. aprilliks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

majandusvaldkonna abivallavanem

Lisa. Algatamise eelnõu

Lisa 1. Lähteseisukohad

Lisa 2. asendiskeem

Lisa 3. KSH täiendatud eelhinnang

Lisa 4. Mullastiku analüüs

Lisa 5. Pärnu-Jaagupi päikesejaama maastikuanalüüs

2 (2)

Reet Olev

reet.olev@pparnumaa.ee; 56224688

TÖÖ NR 2024-271

Juhataja: Erki Kõnd

Vastutav spetsialist: Teele Nigola

Koostajad: Minea Kaplinski-Sauk

Triinu Sinimets

Kontrollija: Marite Kirpu

Objekti asukoht: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

X= 6504206, Y= 527629; X=6493471 Y=527692

PÄRNU-JAAGUPI PÄIKESEELEKTRIJAAMA

MAASTIKUANALÜÜS

November 2024

Enefit Green Solar OÜ

Kobras OÜ

Registrikood 10171636

kobras@kobras.ee

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

2 / 49

ÜLDINFO

Töö nimetus:

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

OBJEKTI ASUKOHT:

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald Arase küla,

Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu (18801:001:0381),

Vaheaasa (18802:001:0216), Nuki (18802:001:0204)

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Aasa küla,

Jõeääre (18802:001:0326)

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Tarva küla,

Kubjapõllu (18803:001:0179), Kalda (63801:001:1045)

TÖÖ EESMÄRK:

Maastikuanalüüsi eesmärgiks on anda hinnang, kuidas mõjutab kavandatud

päikesepark olemasolevat maastikupilti ning pakkuda vajadusel välja

võimalusi maastikuliselt ebasoovitavate mõjude leevendamiseks.

TÖÖ LIIK: Eksperthinnang

TÖÖ TELLIJA: Enefit Green Solar OÜ

Kontaktisik: Marit Rae

Tel 5667 7709

marit.rae@enefitgreen.ee

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Projektijuht: Teele Nigola - maastikuarhitekt-planeerija

Tel 730 0310, 518 7602

teele@kobras.ee

Maastikuanalüüsi koostajad: Minea Kaplinski-Sauk – maastikuarhitekt-planeerija

Tel 5690 0694

minea@kobras.ee

Triinu Sinimets – planeerija assistent

Kontrollija: Marite Kirpu - tehniline kontrollija

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

3 / 49

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:

KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

• Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:

• Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

• Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.

• Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja

restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline

järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade

koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja

reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.

Piirsalu;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;

• Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik;

• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;

• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;

• Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

4 / 49

SISUKORD

1. . ÜLDINFO 5

1.1. MAASTIKUANALÜÜSI EESMÄRK JA ÜLDINFO ................................................................................................ 5

1.2. TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKA .................................................................................................................... 7

2. . MAA-ALA ISELOOMUSTUS 8

2.1. PAIKNEMINE, FUNKTSIONAALSED SEOSED JA KONTAKTVÖÖND .................................................................... 8

2.2. KEHTIVAD KITSENDUSED JA OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD .................................................................... 10

3. . MAA-ALA ALUSDOKUMENTIDE ÜLEVAADE 12

3.1. STRATEEGILISTEST DOKUMENTIDEST TULENEVAD SUUNISED ................................................................ 12

3.2. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING 2030+ ................................................................................................... 12

3.3. HETKEL KEHTIV ÜLDPLANEERING ............................................................................................................ 13

3.4. PÄIKESEPARGI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG ......................................................................... 16

3.5. AASA JA ARASE MULLASTIKU EKSPERTHINNANG ...................................................................................... 17

3.6. KOKKUVÕTE ALUSDOKUMENTIDES TOODUD TINGIMUSTEST ....................................................................... 17

4. . KAVANDATUD PÄIKESEPARGI MAA-ALADE MAASTIKUANALÜÜS 18

4.1. ALA 1: ARASE JA AASA .......................................................................................................................... 18

4.1.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, RELJEEF, KÕLVIKUJAOTUS ....................................................................... 18

4.1.2. ALA OLEMASOLEVAD MAASTIKULISED VÄÄRTUSED KAVANDATUD PÄIKESEPARGI RAJAMISE KONTEKSTIS 21

4.2. ALA 2 – TARVA ...................................................................................................................................... 22

4.2.1. AJALOOLINE KUJUNEMINE, RELJEEF, KÕLVIKUJAOTUS ....................................................................... 22

4.2.2. ALA OLEMASOLEVAD MAASTIKULISED VÄÄRTUSED ............................................................................. 25

4.3. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI PAIGUTAMINE MAASTIKUSSE ........................................................................ 26

4.3.1. OLEMASOLEVAD VAATED VÕIMALIKEST KONFLIKTIKOHTADEST ........................................................... 26

4.3.2. MAASTIKU MODELLEERITUD VAATED PÄIKESEPARGI RAJAMISEL ......................................................... 34

5. . KOKKUVÕTE ANALÜÜSI TULEMUSTEST 46

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

5 / 49

1. ÜLDINFO

1.1. MAASTIKUANALÜÜSI EESMÄRK JA ÜLDINFO

Maastikuanalüüsi eesmärgiks on anda hinnang, kuidas mõjutab Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas

Arase, Aasa ja Tarva külasse kavandatud päikesepark olemasolevat maastikupilti ning pakkuda vajadusel välja

võimalusi maastikuliselt ebasoovitavate mõjude leevendamiseks.

Kavandatud päikesepark koosneb mitmest maa-alast, mis jaotuvad Arase ja Aasa ning Tarva külade vahele.

Suurem park (edaspidi 1. ala) jääb Arase ning Aasa külasse, kus see jaguneb kolmeks maastikuliselt kõlvikute

või suuremate teedega eraldatud maa-alaks:

• Nuki (18802:001:0204);

• Vahepõllu (18802:001:0218) ja Ansupõllu (18801:001:0381);

• Vaheaasa (18802:001:0216) ja Jõeääre (18802:001:0326).

Väiksem park (edaspidi 2. ala) asub Tarva külas ning jääb kahele kinnistule: Kubjapõllu (18803:001:0179) ja

Kalda (63801:001:1045).

Kavandatud päikesepargi asukoht on toodud skeemil 1 – 3.

Käesoleva eksperthinnangu koostamises osalesid Kobras OÜ poolt volitatud maastikuarhitekt tase 7 Teele

Nigola, maastikuarhitekt-planeerija Minea Kaplinski-Sauk ning planeerija assistent Triinu Sinimets.

Skeem 1. Kavandatud päikesepargi asukohaskeem. Numbriga 1 on tähistatud Arase ja Aasa ning numbriga 2

Tarva külasse jääv ala.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

1

2

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

6 / 49

Skeem 2. Kavandatud päikesepargi koosseisu hõlmatud maaüksused Arase ja Aasa külas.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 3. Kavandatud päikesepargi koosseisu hõlmatud maaüksused Tarva külas.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

7 / 49

1.2. TÖÖ LÄBIVIIMISE METOODIKA

Kavandatud päikesepark jääb Põhja-Pärnumaa valda. Kuivõrd päikeseelektrijaam on rajatis, millel on täiendav

mõju kontaktvööndi maastiku iseloomule ja kasutamisele, on vajalik arvestada sellest tekkivat maastikulise

häiringu ulatust ning pakkuda võimalikke leevendusmeetmeid.

Põhja-Pärnumaa vald on tekkinud pärast omavalitsusreformi, kui 2017. aastal liitusid Halinga vald, Tootsi vald,

Vändra vald ja Vändra alev. Põhja-Pärnumaa valla uus üldplaneering on hetkel koostamisel, mistõttu kehtivad

vallas endiste omavalitsusüksuste üldplaneeringud, mille kehtestamine jääb vahemikku 1998-2012 ning ei

käsitle seetõttu päikeseenergiaga seonduvaid teemasid.

Töö on üles ehitatud järgnevalt:

• kaardianalüüsi põhjal koostatud ülevaade maa-ala paiknemisest, funktsionaalsetest seostest,

kontaktvööndist, kitsendustest;

• ülevaade olemasolevates alusdokumentides ja uuringutes sätestatud tingimustest, et veenduda,

milline on esiteks erinevates planeeringutes kehtestatud avaliku kokkuleppe alusel vormistatud

nägemus konkreetse ala edasiseks arenguks ning teiseks, millistele järeldustele jõudsid päikesepargi

kavandamise käigus koostatud KMH eelhinnang ja mullastiku eksperthinnang;

• kaardianalüüsi ja välitööde põhjal koostatud maastikuanalüüs, mis annab ülevaate maa-ala

maastikulisest iseloomust, sh selle ajaloolisest kujunemisest, kõlvikujaotusest, reljeefist ning olulistest

vaadetest;

• päikesepargi rajamise sobilikkuse kokkuvõttev hinnang ja soovitused eelneva analüüsi põhjal.

Analüüsi alusmaterjalidena kasutatakse:

• piirkonnaga seotud planeeringuid ja dokumente:

o Pärnu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/74;

o (omavalitsuste liitumise eelse) Halinga valla üldplaneering. Kehtestatud volikogu

31.10.2012. a määrusega nr 22;

o Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande

eelnõu. OÜ Hendrikson DGE töö nr 24005109. 18.10.2024;

o Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024;

• Maa-ameti kaardiserveri erinevaid rakendusi ja andmekogusid (sh kitsenduste kaart, ajalooliste

kaartide rakendus, kõrgusandmed, 3D kaardiandmed, fotoladu);

• Rahvusarhiivi ajalooliste kaartide andmebaasi.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

8 / 49

2. MAA-ALA ISELOOMUSTUS

2.1. PAIKNEMINE, FUNKTSIONAALSED SEOSED JA KONTAKTVÖÖND

Päikesepargiks kavandatud maa-alad asuvad endises Halinga, tänases Põhja-Pärnumaa vallas. Piirkond jääb

Pärnu jõe valgalale ning seda iseloomustab tasaselt lainjas reljeef ning rohked sood ja rabad, mille vahele

jäävad metsad ja põllumajandusmassiivid.

Mõlemad uuringualad jäävad hajusatesse põllumajanduspiirkondadesse, mis samas paiknevad Tallinn-Pärnu-

Ikla põhimaantee funktsionaalses kontaktvööndis – esimene ala asub maanteest ca 2 km idas, teine ala

ca 1 km läänes. Kõige lähemaks tiheasustatud keskuseks on mõlemal alal Pärnu-Jaagupi alev (1. alast

linnulennult ligikaudu 6 km lõunasse, 2. alast ligikaudu 2 km põhja). Täiendavalt jääb väiksem tiheasustusala,

Libatse külakeskus, 1. alast ca 1 km lõunasse. Maa-alade paiknemist teiste keskuste ja suuremate riigiteede

suhtes vt skeemilt 4.

Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi kontaktvööndisse ehk sellest ligikaudu 500 meetri raadiusesse

jääb suur osa ajaloolise Arase küla taludest. Päikesepargi vahetusse kontaktvööndisse, st sellest kuni paarisaja

meetri kaugusele jäävad, järgnevad hoonestatud talukohad – Sepa (18802:001:0932), Kivinuki

(18802:001:0978), Kamariku (18802:001:0934) ja Vahe (18802:001:0215). Päikesepargiks kavandatud Nuki

kinnistu on ligipääsetav avalikku kasutusse määratud Sepa teelt. Ülejäänud Arase ja Aasa külasse jäävad

päikesepargi kinnistud on juurdepääsetavad Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt. Arase ja Aasa külasse jääva ala

kontaktvööndis asuvate talukohtade ning teede paiknemist vt skeemilt 5.

Tarva külasse kavandatud päikesepargi osa kontaktvööndis asub ajalooline Tarva külasüda. Ala vahetusse

kontaktvööndisse, sellest paarisaja meetri raadiusesse, jäävad Aruvarba (63801:001:0129), Tiksa

(18803:001:0230), Kubjaõue (18803:001:0178), Andrese (18803:001:0068), Anni (63801:001:0129), Kalda

(63801:001:1045) ja Oru (18803:001:0085) talukohad. Päikesepargiks kavandatud Kalda kinnistu on ligipääsetav

piki avalikuks kasutamiseks määratud Tarva-Tõrdu teed, Kubjapõllu kinnistu aga üksnes piki mitteavalikku

Turbaraba teed. Lisaks kulgeb piki Kubjapõllu idaserva mitteavalik juurdepääsutee. Tarva külasse jääva maa-ala

kontaktvööndis asuvate talukohtade ning teede paiknemist vt skeemilt 6.

Lisaks elamutele, mis jäävad päikeseparkide otsesesse kontaktvööndisse, tuleb täiendavalt arvestada, et kuna

tegu on tasase ning suures osas avatud maastikuga, mõjutab päikesepark vaateliselt suuremat maa-ala ning

enamaid kinnistuid. Vaadete teemat on täpsemalt analüüsitud peatükis 4.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

9 / 49

Skeem 4. Maa-alade funktsionaalsed seosed teiste asulate ja suuremate maanteede suhtes.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 5. Arase ja Aasa külasse jääva ala kontaktvööndis asuvad talukohad ning juurdepääsuteed. Helepunasega on

näidatud mitteavalikus kasutuses erateed, lillaga avalikus kasutuses erateed ning oranžiga riiklik kõrvalmaantee.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

PÄRNU- JAAGUPI

TALLINN-PÄRNU-IKLA PÕHIMAANTEE

VALGU-LIBATSE KÕRVALMAANTEE

LIBATSE KÜLAKESKUS

KAMARIKU

KIVINUKI

SEPA

VAHE

ARASE KÜLA AJALOOLINE TUUMIK

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

10 / 49

Skeem 6. Tarva külasse jääva ala kontaktvööndis asuvad talukohad ning juurdepääsuteed. Helepunasega on näidatud

mitteavalikus kasutuses erateed, roosaga avalikus kasutuses kohalikud teed, lillaga avalikus kasutuses erateed ning

tumepunasega riiklik põhimaantee.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

2.2. KEHTIVAD KITSENDUSED JA OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

Päikesepargiks kavandatudl maa-aladel ei asu ei loodus- ega muinsuskaitsealuseid objekte.

Pärandkultuuriobjektidest asub Arase külas Reinu taluhäärber, mis jääb 1. päikesepargiks kavandatud ala

mõlemast piirkonnast ligikaudu 500 m kaugusele (vastavalt ida ja lääne suunas). Veel jääb praktiliselt kogu

1. ala maaparandussüsteemi maa-alale, v.a väike nurk Jõeääre kinnistu kirdeosas. Ala servades ja

kontaktvööndis asuvad mitmed eesvoolukraavid, mille mõlemale kaldale jääb 12 m laiune eesvoolu

kaitsevöönd. Lisaks jookseb piki Jõeääre kinnistu kirdepiiri Enge jõgi, mille kallastele jääb 4 m kallasrada, 10 m

veekaitse-, 50 m ehituskeelu- ja 100 m piiranguvöönd. Teisi veekaitselisi piirangud analüüsitavale maa-alale ei

ulatu, ent selle kontaktvööndis Lauri kinnistul paikneb puurkaev. Maa-ala erinevates servades kulgevad lisaks

mõned elektri madalpinge õhuliinid, ent olulisi elektrivõrguga seotud piirangud 1. alale ei jää. 1. ala kitsendusi

vt skeemilt 7.

Tarva küla põhjapiiril, vahetult päikesepargiks kavandatud 2. ala kõrval, asub pärandkultuuriobjekt Lavassaare-

Tootsi turbaraudtee, mis tänaseks kulgeb piki maastikku kõrge silmapaistva raudteetammina. Veel asub 2. ala

kontaktvööndis, sellest ligikaudu 200 m loodes, pärandkultuuriobjekt Kirstu mägi. Suur osa 2. päikesepargiks

kavandatud alast, v.a Kalda kinnistu idapoolsed osad, jääb maaparandussüsteemi maa-alale. Maaparanduse

eesvoolu või teisi veekaitselisi piiranguid põhjustavaid objekte maa-alale ei jää, ent selle kontaktvööndis

Kubjaõue kinnistul asub puurkaev. Lisaks kulgeb läbi Tarva küla elektri kõrgepingeliin (tähisega 35kV AS-50),

millest mõlemale pole jääb 25 m laiune kaitsevöönd. Lisaks jääb 2. alale mõned elektri madalpinge õhuliinid ja

maakaableid. 2. ala kitsandusi vt skeemilt 8.

Planeeringutest tulenevaid maakasutuse kitsendusi on kirjeldatud peatükkides 3.2 ja 3.3.

ARUVARBA

KALDA

ORU

ANDRESE

KUBJAÕUE

TIKSA

ANNI

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

11 / 49

Skeem 7. Arase ja Aasa külasse jääva ala kitsendused. Kollase katkendjoonega on tähistatud kavandatud päikesepargi piirid.

Tumesinisega jõgi ja sellega seotud veekaitselised piirangud, helesinise ringiga puurkaevud, helesinise joonega

maaparandussüsteemi eesvool, pruuni viirutusega maaparandussüsteemi maa-ala, lillaga elektriga seotud rajatised ja

nende kaitsevööndid, punasega riigimaantee ja selle kaitsevöönd.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Skeem 8. Tarva külasse jääva ala kitsendused. Kollase katkendjoonega on tähistatud kavandatud päikesepargi piirid.

Tumesinisega veekogud ja nende veekaitselised piirangud, helesinise ringiga puurkaevud, helesinise joonega

maaparandussüsteemi eesvool, pruuni viirutusega maaparandussüsteemi maa-ala, lillaga elektriga seotud rajatised ja

nende kaitsevööndid, punasega riigimaantee ja selle kaitsevöönd. Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

LIBATSE-ARASE MAAPARANDUSSÜSTEEM

ARASE MAAPARANDUSSÜSTEEM

ENGE JÕGI

KÕRVALMAANTEE KAITSEVÖÖND

ELEKTRI ALAJAAM Reinu:(P-Jaagupi)

ELEKTRI ALAJAAM Villota:(P-Jaagupi)

TAIDRA PEAKRAAV

ELBU OJA

OLOL. PÄIKESEPARGIGA SEOTUD ALAJAAMAD JA JAOTUSSEADMED

ELEKTRI ÕHULIIN 35 kV

ELEKTRI ALAJAAM

AJ9343:(P-Jaagupi)

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

12 / 49

3. MAA-ALA ALUSDOKUMENTIDE ÜLEVAADE

3.1. STRATEEGILISTEST DOKUMENTIDEST TULENEVAD SUUNISED

Riiklikus planeeringus „Eesti 2030+“1 on energeetikavaldkonna ühe põhieesmärgina sätestatud vajadus

suurendada taastuvenergia osakaalu energiavarustuses. Soositud on liikumine senisest hajutatumale

piirkondlikule energiatootmisele, et tagada energiajulgeolek.

„Kliimapoliitika põhialused aastani 2050+“2 seab eesmärgiks kujundada Eestist aastaks 2050

konkurentsivõimeline väikese süsinikuheitega majandus. Selle üheks osaks on kodumaist päritolu

taastuvenergiaallikate laiem kasutuselevõtt, pidades silmas energiajulgeolekut ja varustuskindlust.

„Energiamajanduse arengukava aastani 2030“3 on üheks esmärgiks seadnud taastuvatest energiaallikatest

toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu suurendamise.

Kokkuvõtvalt vastab päikeseenergia tootmise laiendamine kõigile strateegilistes dokumentides sõnastatud

olulisematele taastuvenergeetika arendamisega seotud eesmärkidele.

3.2. PÄRNU MAAKONNAPLANEERING 2030+

Pärnu maakonnaplaneeringus 2030+4 on toodud järgmised tingimused, mis puudutavad päikeseenergeetika

arendamist:

a) päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised

tööstuspargid, laudakompleksid;

b) suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia

tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale,

väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on

võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena;

c) väiketuulikute rajamise ja päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga.

Kavandatud päikesepark ei asu jäätmaal, vaid põllumajandusmaastikul, otse olemasolevate vanade põliskülade

kõrval ning paikneb suures osas väärtuslikul põllumajandusmaal. Samuti jääb mõlemale alale (1. alal Jõeääre

kinnistule, 2. alal Kalda ja Kubjapõllu kinnistu lääneosasse) rohelise võrgustiku koridor ning lisaks kuulub 1. ala

väärtusliku maastiku tähisega „A7 Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastik“ koosseisu. Kõigi nimetatud

piirangutega alade kohta on maakonnaplaneeringus antud ka nende kasutust suunavad soovitused ja

tingimused, ent maakonnaplaneeringus määratud alade piire ning tingimusi on ette nähtud täpsustada

üldplaneeringutega.

Kokkuvõtvalt ei ole kavandatud päikesepark maakonnaplaneeringu mõttes päikeseenergia tootmiseks

eelistatud piirkond. Samas on maakonnapaneeringus välja toodud, et päikeseenergia tootmine ka väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikul maastikul ning rohelise võrgustiku alal on võimalik, kui selleks on

põhjendatud vajadus ning seda on täiendava analüüsi käigus kaalutletud.

1 Üleriigiline planeering "Eesti 2030+", kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. 2 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, vastu võetud 05.04.2017 Riigikogu otsusega. 3 Energiamajanduse arengukava aastani 2030, heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017 korraldusega nr 28. 4 Pärnu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

13 / 49

3.3. HETKEL KEHTIV ÜLDPLANEERING

Omavalitsuste liitumise eelse Halinga valla üldplaneering on kehtestatud volikogu 31.10.2012. aasta määrusega

nr 22. Üldplaneering ei käsitle eraldi päikeseenergia tootmist, mistõttu on kohati teatud piirangute osas

täpsemad maakonnaplaneeringus toodud tingimused.

Kehtivas üldplaneeringus on kavandatud päikesepargi maa-alad märgitud põllumaaks, sh olulises osas

väärtuslikuks põllumaaks (vt skeem 9 ja 10). Samuti jääb 1. ala Arase ja Aasa külas kogu ulatuses väärtusliku

maastiku alale (vt skeem 9) ning lisaks on mõlemale alale markeeritud rohevõrgustiku koridor – 1. alal Jõeääre

kinnistul, 2. alal Kalda ja Kubjapõllu kinnistu lääneosas.

Rohelise võrgustiku osas ei ole päikeseenergia parkide rajamist eraldi käsitletud, mistõttu tuleb lähtuda

üldistest rohelise võrgustiku tingimustest, millest kavandatud tegevuse kontekstis on asjakohased järgmised:

• rohevõrgustiku koridori alal välditakse uute ehitusalade rajamist, olemasolevate laiendamist ja uute

infrastruktuuride rajamist. Kui see on möödapääsmatu, valitakse eriti hoolikalt rajatiste asukohta, et

leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

• loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber

õueala;

• välditakse tegevusi, mis killustavad rohevõrgustiku tuumalasid ja lõikavad läbi koridore;

• rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematuks vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva

haljastuse või planeeritava haljastusega koridori riba.

Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on üldplaneeringus võetud eesmärgiks säilitada vähemalt 50

boniteedipunktiga põllud. Tingimustena on üldplaneeringus sätestatud, et vältida tuleb põllumassiivide

tükeldamist hoonestuse eesmärgil ning kaevandamislubade taotlemine ja väljaandmine on väärtuslikul

põllumajandusmaal lubatud õigusaktides sätestatud korras. Päikeseparkide rajamise osas väärtuslikule

põllumajandusmaale ei anna üldplaneering täiendavaid suuniseid, mistõttu tuleb lähtuda ennekõike

maakonnaplaneeringus toodud põhimõtetest. Väärtusliku põllumaa säilimiseks on maakonnaplaneeringus

toodud välja erinevad soovitused, millest päikesepargi rajamise kontekstis on asjakohased järgmised:

• hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

• säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud;

• mõjuvatel põhjustel ja täiendava kaalutlemise tulemusena on väärtuslikku põllumajandusmaad

võimalik kasutada ettevõtluse arendamiseks (ümbertöötlemine ja väärindamine).

Väärtuslike maastike osas viitab üldplaneering tingimuste osas tänaseks kehtetule Pärnu maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“5. Kuivõrd rohkem ei ole

väärtuslike maastike teemat üldplaneeringu põhiosas käsitletud, on põhjendatud lähtuda

maakonnaplaneeringust, kus Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastiku väärtustena on välja toodud

nauditavad vaated korras põldudele ja taludele, mis avanevad liikudes nii suurematel maanteedel kui ka

põldudevahelistel külateedel. Väärtuslike maastike omapära säilitamiseks on maakonnaplaneeringus toodud

rida tingimusi, millest päikesepargi rajamise kontekstis on asjakohased järgmised:

• säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele;

• maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster;

5 Kehtetuks tunnistatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

14 / 49

• uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega;

• maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue

haljastusega ja metsatukkadega.

Lisaks eraldi (alam)peatükkides käsitletud maakasutuse piirangutele on üldplaneeringus toodud ka

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest tulenevad kaalutlus- ja leevendusmeetmed. Kuigi ka neis ei

ole päikeseenergiat otsesõnu käsitletud ning valdavalt sisalduvad sealsed soovitused üldplaneeringu

põhitekstis, on erandiks väärtuslikud maastikud, mille osas KMH toob muuhulgas välja järgnevad kaitse ja

hoolduse eesmärgid:

• säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid, elupaiku ja maastikuelemente;

• taastada ja säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust;

• võimaluse korral taastada ja säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

elementidele;

• sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning

ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti.

Veel on üldplaneeringu KMH-s toodud täpsemalt välja Kodesmaa-Kaelase piirkonna väärtused, mille juures on

rõhutatud tasasel reljeefil paiknevat põllumaastikku, mille 1970-80. aastatel kujundas Pärnumaa tuntuim

agronoom Arnold Erm. Avatud maastikus domineerivad kõrgemad põllustatud alad ning neid ümbritsevad

metsatukad ja soised tasandikud, põllud on seejuures suurepindalalised ja hästi haritud.

Kokkuvõtvalt ei käsitle hetkel kehtiv üldplaneering päikeseenergia teemat, ent annab osaliselt täpsema sisu

väärtuslike põllumaade, väärtusliku maastiku ning rohevõrgustiku piirangutele ja tingimustele. Päikesepargi

rajamise keelatavust ega lubatavust ei ole eraldi käsitletud, mistõttu tuleb lähtuda maakonnaplaneeringu

tingimustest ehk kokkuvõtvalt viia läbi täiendav analüüs ja langetada põhjendatud kaalutlusotsus.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

15 / 49

Skeem 9. Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi ala (tähistatud musta pidevjoonega) hetkel kehtivas Halinga valla

üldplaneeringus. Sinepikollase alaga on näidatud väärtuslik põllumaa, helekollasega põld, looduslik rohumaa või muu lage

ala, kollasega õueala, helerohelisega mets. Tumerohelise viirutusega on näidatud rohevõrgustiku ala, pruunide täppidega

väärtuslik maastik.

Aluskaart: kehtiv Halinga valla üldplaneering, väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Skeem 10. Tarva külasse kavandatud päikesepargi ala (tähistatud musta pidevjoonega) hetkel kehtivas Halinga valla

üldplaneeringus. Sinepikollase alaga on näidatud väärtuslik põllumaa, helekollasega põld, looduslik rohumaa või muu lage

ala, kollasega õueala, helerohelisega mets. Tumerohelise viirutusega on näidatud rohevõrgustiku ala.

Aluskaart: kehtiv Halinga valla üldplaneering, väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

16 / 49

3.4. PÄIKESEPARGI RAJAMISE KESKKONNAMÕJU EELHINNANG

Selles analüüsis käsitletud päikeseparkide kavandamise protsessi käigus on koostatud keskkonnamõju

eelhinnang6, mis on läbi töötanud kavandatud tegevuse vastavuse erinevatele strateegilistele dokumentidele

ning analüüsinud selle võimalikku keskkonnamõju.

Eelhinnangu lõppjäreldusena ei ole keskkonnamõju hindamise läbiviimine kohustuslik, küll aga andis

eelhinnang rea tingimusi, millega vähendada päikesepargi ebasoodsaid mõjusid. Eelhinnang käsitles

muuhulgas põhjalikumalt looduskeskkonnaga seotud mõjusid, sh mõju väärtuslikule põllumajandusmaale ning

rohevõrgustikule, jõudes järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamisel on pargi rajamine väärtuslikule

põllumaale lubatav, ent rohevõrgustiku koridori ei tohi parki laiendada. Väärtusliku maastiku osas tõi

eelhinnang välja, et säilitada tuleks olemasolevad kooslused saarekestena, ent andis sisendi, et hinnang

väärtusliku maastiku esteetiliste väärtuste säilimise osas peab lähtuma maastikuanalüüsi tulemustest.

Eelhinnangu kokkuvõttes kaardistati alade kohta järgnevad tingimused:

Ala 1 (Arase ja Aasa):

• rohevõrgu koridori piires (Jõeääre kinnistul, 18802:001:0326) päikesepaneele ega pargiga seotud

võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

• vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, pärast päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

• säilitada põllumaade terviklikkus, st päikesepaneelid tuleb kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

• võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

• võimalusel säilitada olemasolevad looduslikud kooslused saarekestena;

• edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta tehnilises kirjelduses viidatud tellitud

maastikuanalüüsi tulemusi;

• kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ala 2:

• rohevõrgu koridori piires (osaliselt hõlmab Kalda ja Kubjapõllu katastriüksust, vastavalt 63801:001:1045

ja 18803:001:0179) päikesepaneele ega pargiga seotud võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida

ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

• vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, pärast päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

• säilitada põllumaade terviklikkus, st päikesepaneelid tuleb kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

• võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

• vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist;

• soovitatav on kavandatud tööd ellu viia väljaspool põldtsiitsitaja pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist

kuni 30. juunini;

6 Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande eelnõu. OÜ Hendrikson DGE

töö nr 24005109. 18.10.2024.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

17 / 49

• võimalusel säilitada vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad, pajud, kuid

neid piirkonnas leidub) ja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid;

• kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

3.5. AASA JA ARASE MULLASTIKU EKSPERTHINNANG

Aasa ja Arase külasse jääva päikesepargiks kavandatud ala kohta on koostatud mullastiku eksperthinnang7, mis

analüüsis piirkonna mullastikku ja selle eelistatud kasutust. Analüüsi lõppjäreldustes toodi välja, et tegu on

vahelduva niiskusrežiimi ja kasutussobivusega aladega, kus keskkonna- ja mullakaitselises vaates oleks

eelistatud püsirohumaaline kasutus. Kuivõrd alade keskmine boniteet on 28 hindepunkti ehk väiksem

maakonna keskmisest, ei pea eksperthinnangu alusel käsitlema neid väärtuslike põllumajandusmaadena.

Seetõttu leiab eksperthinnang, et 1. ala kasutamine päikesepargi rajamiseks on lubatav.

3.6. KOKKUVÕTE ALUSDOKUMENTIDES TOODUD TINGIMUSTEST

Maakonnaplaneering (vt peatükk 3,2) on sätestanud, et väärtuslikele maastikele, väärtuslikele

põllumajandusmaadele ning rohelise võrgustiku aladele ei ole päikeseparkide rajamine soovitatav. Samas on

maakonnapaneeringus ära märgitud, et päikeseenergia tootmine ka väärtuslikel põllumajandusmaadel,

väärtuslikul maastikul ning rohelise võrgustiku alal on võimalik, kui selleks on põhjendatud vajadus ning seda

on täiendava analüüsi käigus kaalutletud.

Maakonnaplaneeringus on välja toodud, et Pärnu maakonnas on keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia

kasutamiseks ning ka riiklikud strateegiadokumendid (vt peatükk 3.1) rõhutavad vajadust suurendada

taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu. Seetõttu on alust hinnata päikeseenergia arendamist Pärnumaal

üldiselt soositud tegevuseks, mille järgi on riiklikul tasandil põhjendatud vajadus. Päikesepargi rajamise

põhjendatuse saab seetõttu lugeda küll strateegilises plaanis täidetuks, ent tegevuse võimalikke mõjusid

väärtuslikule põllumajandusmaale, rohelisele võrgustikule ning väärtuslikule maastikule tuleb täiendavalt

analüüsida.

Mõju rohelisele võrgustikule ja väärtuslikule põllumaale on täpsemalt analüüsitud KMH eelhinnangus8 (vt

peatükk 3.4). Arase ja Aasa külasse jääva põllumajandusmaa põllumajanduslikku väärtust on kaalutletud

mullastiku eksperthinnangus9 (vt peatükk 3.5), mis jõudis seisukohale, et nimetatud aladel on mulla

reaalboniteet väiksem kui maakonnas keskmiselt ehk sealsete alade määramine väärtuslikuks

põllumajandusmaaks ei ole põhjendatud. Tarva küla kohta ei ole täiendavat mullastikuanalüüsi koostatud, ent

KMH eelhinnangus jõuti järeldusele, et leevendusmeetmete rakendamisel võib väärtuslikele

põllumajandusmaadele päikeseenergia tootmist rajada. Rohelise võrgustiku koridoride osas leidis KMH

eelhinnang aga, et nende alade kasutuselevõtt päikeseparkidena ei ole lubatav, sest sellel oleks ebasoodne

mõju rohevõrgustikule ja selle sidususele.

Mõju väärtuslikule maastikule on analüüsitud käesoleva maastikuanalüüsi käigus (vt peatükk 4).

7 Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024. 8 Põhja-Pärnumaa vallas Arase, Aasa ja Tarva küla päikesepargi KMH eelhinnang. Lõpparuande eelnõu. OÜ Hendrikson DGE

töö nr 24005109. 18.10.2024. 9 Aasa, Arase mullastiku eksperthinnang. Alar Astover, PhD. September 2024.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

18 / 49

4. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI MAA-ALADE MAASTIKUANALÜÜS

4.1. ALA 1: ARASE JA AASA

4.1.1. Ajalooline kujunemine, reljeef, kõlvikujaotus

Arase on pika ajalooga põlisküla, mida on esmamainitud juba 16. sajandil10 ning mis on ajalooliselt kuulunud

Kaelase (saksa keeles Kailes) mõisa koosseisu. Aasa küla seevastu on suhteliselt hiline ning kujunes eraldi külana

välja alles I Vabariigi perioodil, kui Kaelase mõisa maadele rajati uusasundus11. Kuivõrd Aasa küla talud jäävad

uuringualast kaugemale, on põjendatud keskenduda Arase küla kujunemisloole.

Reljeefi mõttes jäävad Arase külas madalamad ja soisemad alad küla põhja- ja lääneosasse. Küla vanad talud

on koondunud kõrgematele aladele küla kesk- ja lõunaosas, kusjuures ükski vana talu ei ole rajatud

madalamale kui kõrgusjoon 22,5 m üle merepinna.

Arase põlisküla taluõuede struktuur on kaartidele tuginedes välja kujunenud juba 19. sajandi alguseks, mil

kaardil on vaadeldavad enamik tänaseni säilinud taludest. Võrreldes tänapäevaga oli toonane maastik oluliselt

suletum, sest kuivendussüsteemide eelsel ajal jäid küla ümber suured niisked metsad. Külatuumiku moodustas

tihedamalt asetsevate õuedega taludegrupp, mis oli koondunud ligikaudu 500 m läbimõõduga alale küla

keskmes. Vaateliselt olid omavahel seotud küla keskele jäävad talud ning neist lõunasse ja itta ehk põldude

taha jäävad hajatalud. Külasüdamest kirdes asuv Vahe talu jäi ajalooliselt teisele poole metsatukka.

Küla maastikustruktuur säilis suhteliselt mosaiiksena 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani, kusjuures põlde

oli küla ümbritsevatel niisketel aladel pigem vähe ning tooni andsid metsad ja (puis)karja- ning heinamaad.

Küla ajaloolised teed looklesid 19. sajandi alguses õuede ja kõlvikute vahelt, ent 20. sajandi alguseks ühendasid

taluõuesid valdavalt sirged otseteed. Talude päriseksostmise järgselt kujunenud krundistruktuur oli külas

tüüpiline tsaariaegsele põliskülale ehk talude maad olid jaotatud paljudeks erinevateks ebakorrapärasteks

lahustükkideks.

Küla maastik muutus oluliselt seoses 1970. aastate suurte maaparandustöödega, mil külasüdame ümber rajati

väga ulatuslikud ühetaolised põllumassiivid. See tõi kaasa ka küla ajaloolise vaadete struktuuri muutuse, sest

juurde tekkis avaraid kaugvaateid üle suurte põldude ning lisaks avanes esimest korda vaade ka Vahe talu

õuealale, mis seni jäi (puis)karjamaade ja metsatukkade taha. Samuti muudeti maaparandustööde käigus küla

20. sajandi alguseks välja kujunenud ajaloolist teede struktuuri – valdavalt olemasolevad juurdepääsuteed

likvideeriti ning asendati uute, mõlemalt poolt kraavidega palistatud teesihtidega. Küll aga säilis praktiliselt

muutumatuna küla läbiv peatee, tänane Valgu-Libatse tee.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et tänaseks päevaks on külas hästi säilinud ajalooliste, juba 19. sajandi alguseks välja

kujunenud taluõuede asetus ning 1970-80. aastatel välja kujunenud maastikustruktuur, mida iseloomustavad

suured avatud põllukõlvikud. Küla plaanistruktuur, st krundipiirid ja teede asetus, on seoses ulatuslike

maaparandustöödega oluliselt muutunud. Erandiks on siinkohal Valgu-Libatse tee, mis on väga hästi säilinud

oma ajaloolises, juba 19. sajandi alguse kaardil vaadeldavas trajektooris.

10 Marja Kallasmaa, Peeter Päll, ja Eesti Keele Instituut, toim, Eesti kohanimeraamat (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016). 11 Kallasmaa, Päll, ja Eesti Keele Instituut.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

19 / 49

Joonis 1. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1805. aasta Kaelase mõisamaade kaardil. Enamik tänaseni säilinud talusüdametest

on külas juba olemas, ent võrreldes tänase olukorraga on maastikus vähem põlde ning rohkem heina-karjamaid. Teed on

külas väikesed ja looklevad õuede ja kõlvikute vahel. Põhiline külatee ehk tänane Valgu-Libatse tee on ligilähedaselt oma

praeguses koridoris. Allikas: [Karte des Gutes Kailes]. EAA.2072.5.772 leht 1. 1805

Joonis 2. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1902. aasta verstakaardil. Külasdese on lisandunud üksikud uued talud (Ansu, Sepa)

ning ka mõned täiendavad põllualad. Üldiselt on küla vanad talud ning maastiku avatud-suletud alade tasakaal 19. sajandi

algusega võrreldes väga hästi säilinud. Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

METS

PÕLD

VAHE TALU

KIVINUKI TALU

KAMARIKU TALU

PÕLTUSE TALU

REINU TALU

ABRAMI TALU

KOBARAS LAURI, MARDI, PEEDI, VAINUSAARE JA VEEL 2 TÄNASEKS KADUNUD TALU

ANSU TALU

UUS PÕLLUALA TÄNASE JÕEÄÄRE KINNISTU OSAS

SEPA TALU

HEINA-KARJAMAA

VÄIKE MAASTIKULISELT TEISTEST AVATUD ALADEST ERALDATUD PÕLD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

20 / 49

Joonis 3. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1952. aasta NSVL fotoplaanil. Säilinud on suurem osa ajaloolisi talusüdameid, kuigi

võrreldes 19. sajandi alguse ning 20. sajandi alguse verstakaardiga, on vahepealsel perioodil mõned talud lisandunud ja ka

kadunud. Maastikus on võrreldes 19. sajandiga laienenud põldude, aga ka metsade ala.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

Joonis 4. Arase ja Aasa külasse jääv ala 1979. aasta NSVL fotoplaanil. Taluõued on võrreldes 50. aastatega säilinud oma

endistes asukohtades, ent seoses suurte maaparandustöödega on oluliselt laienenud küla ümbritsevad põllud.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

KIVINUKI TALU

KAMARIKU TALU

ANSU TALU

VAHE TALU

PÕLTUSE TALU

PÕLLUALA KÜLASÜDAMEST IDAS OMA AJALOOLISTES PIIRIDES

AJALOOLISED HEINAMAAD SUURESTI KINNI KASVANUD

PÕLLUALA LAIENENUD, ENT ENDISELT KÜLASÜDAMEST VAATELISELT ERALDATUD

SEPA TALU

PÕLLUMASSIIVE OLULISELT LAIENDATUD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

21 / 49

4.1.2. Ala olemasolevad maastikulised väärtused kavandatud päikesepargi rajamise kontekstis

Kogu 1. uuritav ala jääb maakonnaplaneeringus määratud väärtusliku maastiku alale, kus väärtusena on

märgitud tasasel reljeefil paiknev 1970.-80. aastatel välja kujunenud põllumaastik ehk väärtuslikuks on loetud

nõukogudeaegsete maaparandustööde järgselt tekkinud maastikukihistus. Nõukogudeaegse maastikupärandi

väärtustamine on sellisel kujul Eestis pigem ebatavaline ning kuigi 2001. aastal koostatud väärtuslike maastike

määramise metoodika12 nendib, et ka nõukogude perioodist saab leida kihistusi, mida tõlgendada positiivselt,

siis metoodika enda sisu keskendub peamiselt ikkagi vanematele ajajärkudele.

Sellele ebatavalisele olukorrale viitab ka tõsiasi, et Halinga valla KMH-s viidatud väärtuslike maastike kaitse ja

hoolduse eesmärgid, kus on muuhulgas toodud põhimõte, et taastada ja säilitada tuleks traditsioonilisi

elemente, struktuure ja maakasutust, lähevad sisuliselt määratud väärtuse alusega vastuollu. 1970-80. aastate

maakasutus iseenesest ei ole nimelt traditsiooniline selles tähenduses nagu me seda Eesti külamaastikest

rääkides mõistame, mistõttu juba väärtusliku maastiku väärtuste ja sellega seotud tegevuste ning kaitse-

eesmärkide sõnastuses tekib ebakõla.

Samas tuleb nentida, et võttes aluseks maakonnaplaneeringus väärtusliku maastiku väärtuse sisu („tasasel

reljeefil paiknev avatud põllumaastik, mis on kujundatud 1970.-1980. aastatel Pärnumaa tuntuima agronoomi

Arnold Ermi poolt“), on kirjeldatud maastikuväärtused uuritaval alal kahtlemata olemas ja hästi säilinud, sest

1970. aastatest alates on Arase küla maastik püsinud praktiliselt muutumatuna.

Kui võtta rangelt eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk nõukogudeaegse

maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks eesmärgiks.

Teisalt ei ole nõukogudeaegne maastik kujunenud tühjale kohale, vaid Arase küla näol on tegu maa-alaga,

millel on pikk ajalugu, mida maaparanduskampaania on oluliselt muutnud, kohati isegi rikkunud. Kuigi

väärtusliku maastiku väärtuste nimekirjas seda otseselt ei rõhutata, on Arase küla taluõuede struktuur väga

hästi säilinud juba alates 19. sajandi algusest ehk nõukogudeaegsete suurte põllumassiivide vahel on alles veel

vähemalt kahesaja aasta vanused kihistused. Tänased väga avarad vaated ja põllud on Arase küla kujunemisloos

ebatavalised ja alles suhteliselt uus nähtus, sest esmakordselt 16. sajandil mainitud küla ümber püsisid kuni

20. sajandi II pooleni suured soised metsad, mistõttu ka külasisesed vaated olid sootuks teise ulatuse ja

iseloomuga (küla ajalooliste metsakõlvikute ulatust võrreldes tänapäevaga ning olulisi ajaloolisi vaatesuundi vt

skeem 11.)

Maastik ei ole oma olemuses aga staatiline ning eriti põllumajandusmaastik on alati olnud kasutusel

tootmisvahendina, mille väljanägemise on tinginud konkreetse ajajärgu inimeste võimalused ja vajadused.

Seda tõsiasja peegeldab hästi nõukogudeagne maaparanduskampaania, mis väga radikaalselt muutis ajaloolisi

maastikke selleks, et neid võtta kasutusele toonase aja inimese vajadusi silmas pidades. Selles kontekstis on ka

tänastele maastikele uute kasutuste otsimine väga inimlik ja loomulik.

Seda kõike arvesse võttes, aga ennekõike kuna 1970.-80. aastatel kujunenud põllumaastikud ei ole Arase küla

kontekstis põlise ajalooväärtusega, teeb käesolev maastikuanalüüs ettepaneku mitte rangelt keelata

väärtuslikule maastikule päikesepargi rajamist. Seda aga üksnes juhul, kui rakendatakse sobivaid

leevendusmeetmeid ning paigutatakse päikesepark maastikusse viisil, mis taastab päikesepargi tegutsemise

ajaks osaliselt küla ajaloolise (st maaparanduse eelse), oluliselt suletuma vaadetesüsteemi, et otsida

tasakaalupunkti kahe väga erineva ajalooperioodi vahel. Samuti on äärmiselt oluline, et päikesepargi rajamisel

12 Kristiina Hellström, „Väärtuslike maastike määratlemine : metoodika ja kogemused Viljandi maakonnas“ (Tallinn, 2001),

https://erb.nlib.ee/?kid=15402514.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

22 / 49

ei rikutaks maaparandussüsteeme ning tööd viidaks läbi selliselt, et pärast päikesepargi tegutsemise lõppu

oleks võimalik taastada avarad maastikuvaated.

Skeem 11. Arase ja Aasa küla tänane maastikustruktuur versus 20. sajandi alguse olukord. Roheliste aladega on näidatud

sellised tänased avatud alad, kus ajalooliselt asusid metsakõlvikud. Valgete nooltega on markeeritud küla olulised

ajaloolised vaatesuunad kavandatud päikeseparkide kontaktvööndis.

Aluskaart: 1902. aasta verstakaart ning ajakohane ortofoto. Maa-ameti kaardiserver, 2024.

4.2. ALA 2 – TARVA

4.2.1. Ajalooline kujunemine, reljeef, kõlvikujaotus

Tarva on vana põlisküla, mida on esimest korda kirjalikult mainitud 16. sajandil. Tarva küla kuulus ajalooliselt

Pärnu-Jaagupi kihelkonda (kuhu pastoraat asutati juba 13. sajandi lõpul) ning Halinga (saksa keeles Hallick)

mõisa koosseisu.13 Küla on läbi ajaloo iseloomustanud kümnekonnast taluõuest koosnev ligikaudu 200 m

läbimõõduga maa-alale koondunud tihedam külasüda, mille ümber on asunud kaugemad hajatalud. Kui veel

19. sajandi I pooles oli hajatalusid vähe, siis 20. sajandi alguseks oli eeskätt Tallinn-Pärnu maantee äärde

kerkinud rohkelt uusi talusid (võrdle joonis 5 ja 6).

Tarva küla jääb laugelt ühetasasele reljeefile, kus puuduvad ka lokaalsed kõrgemad künkad. Külasüdant

ümbritsev maastik on ajalooliselt olnud avatud, ent kuna domineerivad niisked ja madalad alad, oli kogu küla

läänepoolne osa kasutusel (puis)heina- ja karjamaadena. Avarad põllud jäid ajalooliselt, st enne

nõukogudeaegseid maaparandustöid, külatuumiku keskmesse ning sellest põhja ja itta. Suurem muutus küla

maastikustruktuuris leidiski aset nõukogude perioodil, kui külasüdamest kagusse kerkisid suured

kolhoosilaudad, endised soised heina- ja karjamaad võeti kasutusele põldudena, läbi külatuumiku püstitati

kõrgepingeliin ning ajaloolisest külasüdamest põhja rajati Lavassaare-Tootsi turbaraudtee. Nii muutus küla

maastik ühtaegu lääne suunas oluliselt avaramaks, samas kui küla põhjaosas suleti vaated küla ajaloolistele

13 Kallasmaa, Päll, ja Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimeraamat.

AJALOOLISELT KÜLA ÜMBER SUURED METSAD EHK PÕLLUMASSIIVE ON OLULISELT

LAIENDATUD

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

23 / 49

põldudele kõrge raudteetammiga. Kuigi turbaraudtee liiprid on tänaseks üles võetud, on teetamm maastikus

endiselt alles, luues vaadetele selge piiri ning mõjudes omamoodi maastikulise maamärgina.

Jättes kõrvale küla taluõuede asetuse, on küla plaanistruktuur, st teede ja krundipiiride asetus, maastikuliste

ümberkorralduste käigus oluliselt muutunud. Juurde on rajatud mitmeid uusi sirgeid kraavidega palistatud teid,

mis viivad külatuumiku juurest kaugemate tootmis- või põllumajandusalade juurde. Seejuures tuleb aga

mainida, et kuigi taludest kaugemale jäävad teed on reeglina õgvendatud või oma asukohti muutnud, siis

vahetult taluõuede ümber looklevad teed ning samuti kaks teekoridori, mis ühendavad külatuumikut Tallinn-

Pärnu maanteega, on säilinud oma ajaloolises trajektooris.

Lisaks nõukogudeaegsetele muudatustele on pärast taasiseseisvumist uuritava ala lääneosasse, Kalda kinnistu

läänepiirile, rajatud tiigisüsteem ning vahetult uuringualast põhja, Kaldajaama ja Karvaküüne kinnistule

päikesepark. Samuti toimuvad maastikuanalüüsi läbiviimise hetkel maastikutööd külatuumiku kontaktalasse

jääval Suure-Kalda kinnistul, kuhu ehitisregistri andmetel on antud ehitusluba üksikelamu ja tuletõrje

veevõtukoha rajamiseks.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et kuigi Tarva küla ümbritsev maastik on läbi ajaloo oluliselt muutunud (suurimateks

muutusteks kõrgepingeliin, raudteetamm ning maaparandustööde käigus muutunud kõlvikujaotus), on

põlisküla tuumik läbi erinevate perioodide püsinud väga hästi oma kunagistes piirides.

Joonis 5. Tarva küla 1839. aasta Rückeri Liivimaa kaardil. Hästi on näha Tarva küla tihedam süda ning teised

kontaktvööndisse jäävad külad, samuti Halinga mõisakeskus. Tallinn-Pärnu maantee äärde ei ole hajatalusid veel märgitud

ning tänaseks Tarva küla põhjapiirile jääv Aruvarba hajatalu on märgitud eraldi ning antud sellele nimekuju Warro.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

HALINGA KÜLA

TÕRDU KÜLA

TARVA KÜLA

TALLINN-PÄRNU MAANTEE

HALINGA MÕIS

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

24 / 49

Joonis 6. Tarva külasse jääv ala 1902. aasta verstakaardil. Kompaktse külatuumiku ümber on lisandunud uusi hajatalusid,

millest valdav enamik jääb Tallinn-Pärnu maantee serva. Küla põllud on koondunud külasüdame vahetusse ümbrusesse ja

sellest põhja, küla ida- ja lõunaosa on kaetud niiskete heina-karjamaadega.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

Joonis 7. Tarva külasse jääv ala 1951. aasta NSVL fotoplaanil. Külatalude õued ning neid ümbritsevad kõlvikud on valdavalt

endistes asukohtades, ent lisandunud on mõned uued sirged teed.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

ARUVARBA TALU

TIKSA TALU

TÄNASTE NIMEDEGA KALDA, TAMME, PÄRDI, REHA-ANTSU TALUÕUED TIHEDAS KOBARAS

TÄNASTE NIMEDEGA ANSUKSE, MATSI, ANDRESE, KUBJAÕUE, ANNI TALUÕUDE KOBAR

KÜLAÕUEDE KESKEL JA ÜMBER PÕLLUD EHK TALUD OMAVAHEL VAATELISELT SEOTUD

SUUR SOINE HEINA- KARJAMAA

KÜLA STRUKTUUR ÕUEDE JA MAASTIKUKÕLVIKUTE ASETUSE MÕTTES SÄILINUD PRAKTILISELT MUUTUMATUNA

LISANDUNUD UUSI TEELÕIKE

UUED HAJATALUD TALLINN-PÄRNU MNT SERVAS

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

25 / 49

Joonis 8. Tarva külasse jääv ala 1980. aasta NSVL fotoplaanil. Maastikus on näha olulised ümberkorraldused, nagu

külatuumikust põhjas kulgev raudteetamm, külasüdant läbiv kõrgepingeliin ning suured ühetaolised põllumassiivid.

Allikas: Maa-ameti ajalooliste kaartide rakendus, 2024.

4.2.2. Ala olemasolevad maastikulised väärtused

Tarva küla ei ole olemasolevates strateegilistes dokumentides tema maastiku- või ajaloopärandi mõttes

väärtuslikuna välja toodud. Sellest hoolimata on küla keskosa oma ajalooliste taludega aga ilmekas, sest kuigi

talude hoonestust on aja jooksul osaliselt ümber ehitatud ning nõukogude perioodil on külla lisandunud uus

Oru talukoht, on märkimisväärselt hästi säilinud külatuumiku struktuur ja maastikuline asetus. Oluline on välja

tuua ka see, et külatuumik toimib loogilise tervikuna tänu hästi säilinud vaatekoridoridele üle küla keskmes

asuva avatud ala.

Maastik küla ümber on seevastu aja jooksul oluliselt muutunud ning maastiku tänane tajutav iseloom on avar

ja lage. Liigendust pakuvad peamiselt vaid teeäärsete kraavide kallastele kasvanud võsa, kohati teede serva

kuhjatud pinnasevallid ning vanade talude kõrghaljastatud õued. Kuivõrd maastiku koondumine sellistesse

ühetaolistesse massiividesse ei ole Tarva külale ajalooliselt iseloomulik olnud, on edaspidise tegevuse juures

oluline pidada silmas, et maastiku liigendatus täiendavalt ei vähendataks vaid vastupidi, oleks soositud selle

täiendamine.

Arvestades Tarva küla ajaloolist kujunemist ja maastiku tänast olukorda, teeb käesolev maastikuanalüüs

ettepaneku lubada kavandatud territooriumile päikesepargi rajamist. Seejuures tuleb aga arvestada mõnede

leevendusmeetmetega, et mitte lõhkuda ajaloolise külasüdame struktuuri ning kaitsta kohalike elanike huve.

LISANDUNUD KOLHOOSILAUDAD, PÕLLUALAD LAIENENUD JA KOONDUNUD SUUREMATESSE MASSIIVIDESSE

KAARDIL VAADELDAV LAVASSAARE- TOOTSI TURBARAUDTEE, MIS VALMIS LÕPLIKULT 1983

KÜLATUUMIKUSSE LISANDUNUD ORU TALU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

26 / 49

Skeem 12. Tarva küla tänane maastikustruktuur versus 20. sajandi alguse olukord. Kollasega on näidatud küla ajaloolised

põllualad, helerohelisega heina-karjamaad. Valgete nooltega on markeeritud küla olulised vaatesuunad kavandatud

päikeseparkide kontaktvööndis.

Aluskaart: 1902. aasta verstakaart ning ajakohane orotfoto. Maa-ameti kaardiserver, 2024.

4.3. KAVANDATUD PÄIKESEPARGI PAIGUTAMINE MAASTIKUSSE

4.3.1. Olemasolevad vaated võimalikest konfliktikohtadest

Seoses sellega, et päikesepargiks kavandatud alad on ühetasased põllumajanduskõlvikud, kus

reljeefierinevused praktiliselt puuduvad, on maastikku raamivateks ja suunavateks elementideks valdavalt

kaugemad metsad või vanade külatalude kõrghaljastatud õued. Seetõttu on oluline pidada silmas avalikelt

teedelt avanevaid maastikuvaateid, mis mõjutavaid iga avalikus ruumis viibivat liiklejat ning on seeläbi avaliku

huvi objektiks.

Teine oluline kaalutluskoht on, et mõlemad päikesepargiks kavandatud alad paiknevad otse vanade külade

keskmes või vahetult nende kõrval ning tegu ei ole antud piirkondades varem avalikes dokumentides kokku

lepitud maastikukasutuse arengusuunaga. Kohalike elanike huvide kaitsmine on neid ümbritseva maastiku

olulise muutmise kontekstis äärmiselt oluline, mistõttu on vaadete analüüsis silmas peetud ka seda, kuidas

kavandatud päikesepargid hakkavad mõjutama vahetusse kontaktvööndisse jäävate talude ümbrust.

Võimalike konfliktikohtade või muidu iseloomulike vaatekohtadena kaardistatud punktid on esitatud skeemil

13 ja 14. Olemasolevate vaadete analüüsi lahtikirjutus on esitatud alljärgnevate fotode kirjeldustes.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

27 / 49

Skeem 13. Arase ja Aasa ala iseloomulikud vaatekohad. A1 – Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt edelasse Vahe talule. A2 -

Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt kirdesse Vahe talule. A3 – Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt itta üle põllumassiivi. A4 – Libatse-

Arase teelt loodesse Arase külatuumiku suunas. A5 – Sepa teelt edelasse Sepa talu poole. A6 – Sepa teelt üle karjamaa

Kamariku talule

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

28 / 49

Foto 1. Vaade A1 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt edelasse. Ette jääb Vahe taluõu, paremale Jõeääre ja Vaheaasa kinnistu,

millest viimane oli ajalooliselt kaetud metsaga. Kuna tee ääres puudub suures osas haljaspuhver, oleks vaade päikesepargile

avatud. Lisaks ulatub päikesepargiks kavandatud ala otse ajaloolise taluõue ümber.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 2. Vaade A2 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt kirdesse. Otse jääb Vahe taluõu, selle ette vasakule Vaheaasa ja teest

paremale Vahepõllu kinnistu, mis mõlemad on kavandatud päikesepargiks. Tee ääres puudub igasugune haljastus, mistõttu

vaated päikesepargile oleks igas suunas avatud. Ajalooliselt oli vastav vaade avatud kitsamalt piki teesihti, sest mõlemale

poole tee serva ulatusid osaliselt metsakõlvikud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

VAHE TALU

VAHE TALU

VAHEPÕLLU KINNISTU

VAHEAASA KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

29 / 49

Foto 3. Vaade A3 Valgu-Libatse kõrvalmaanteelt itta. Otse ette jäävad Ansu ja Ansupõllu kinnistu. Põldude keskel asuvad

üksikud kõrghaljastatud põllusaared, mis maastikku liigendavad. Ajalooliselt on sellel alal osaliselt asunud mets ehk

põllusaarest vasakule poole jääv vaatesektor oli enne maaparandustöid suletud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 4. Vaade A4 Libatse-Arase teelt loodesse Arase külatuumiku suunas. Vana kolhoosilaut varjab vaadet külatuumiku

keskmele, ent üle avara põllu paistavad Vahe ja Ansu talu. Ajalooliselt on vaade Vahe talule olnud suletud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

ANSU TALU

VAHE TALU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

30 / 49

Foto 5. Vaade A5 Sepa teelt edelasse Sepa talu poole. Teest paremale, kraavi servas kasvava võsariba taha jääb Nuki kinnistu.

Selja taha paremale jääb Kivinuki talu, mis on vaateliselt alati olnud Sepa taluga ühendatud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 6. Vaade A6 Sepa teelt üle karjamaa Kamariku talule. Vasakule jääb Kivinuki talukoht, kusjuures Kivinuki ja Kamariku

on olnud ajalooliselt teineteisega alati vaateliselt seotud.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

SEPA TALU NUKI KINNISTU

KAMARIKU TALU

KIVINUKI TALU

NUKI KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

31 / 49

Skeem 14. Tarva ala iseloomulikud vaatekohad. B1 – Turbaraba teelt läände. B2 – Tiksa talu juurest itta külatuumikule. B3 –

Tarva-Tõrdu teelt edelasse. B4 – Tarva-Tõrdu teelt kagusse külatuumikule. B5 – Piki Raudteeääre teed Aruvarba talule.

Aluskaart: Maa-ameti kaardiserver, 2024

Foto 7. Vaade B1 Turbaraba teelt läände. Turbaraba tee ja paremale suunduv tähistuseta tee on erateed, mis ei ole antud

avalikku kasutusse. Otse ees asub Kubjapõllu, taamal Kalda kinnistu.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

EESPOOL KUBJAPÕLLU, TAAMAL KALDA KINNISTU

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

32 / 49

Foto 8. Vaade B2 Tiksa kinnistu nurgast itta külatuumiku suunas. Teest paremal on oma ajaloolises asukohas säilinud vana

põld, tänu millele on alles külasisesed talude vahele jäävad vaated.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 9. Vaade B3 Tarva-Tõrdu teelt edelasse. Paremasse nurka jääb Tiksa taluõu, vaate vasakus servas paistab Kubjaõue

talu. Otse ees osa Kalda kinnistust ehk külatuumiku sisse jääv põlluala. Taamal üle põllu paistab Kubjapõllu ja teine osa

Kalda kinnistust ehk vaated on tänu maastiku ühatasasusele väga avarad ning vaate piiriks on alles ca 1 km kaugusel asuv

metsajoon.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

KUBJAÕUE TALU

ANNI TALU

ORU TALU

TIKSA TALU

KUBJAÕUE TALU

TAAMAL KUBJAPÕLLU NING OSA KALDA KINNISTUST

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

33 / 49

Foto 10. Vaade B4 Tarva-Tõrdu avalikult kasutatavalt teelt kagusse külatuumiku suunas. Otse ees asuvad küla vanad talud,

paremale jääb külatuumiku keskel asuv põld.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

Foto 11. Vaade B5 mitteavalikule Raudteeääre teele ning taamal asuvale Aruvarba talule. Aruvarba on vaateliselt olnud

seotud Tarva külatuumikuga, ent tegu on siiski sellest eraldiseisva hajataluga, mistõttu maastiku sulgemine ei ole küla

terviklikkuse seisukohalt nii määrava tähtsusega.

Autor: Minea Kaplinski-Sauk

KUBJAÕUE TALU

ANNI TALU

ARUVARBA TALU

OSA KALDA KINNISTUST

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

34 / 49

4.3.2. Maastiku modelleeritud vaated päikesepargi rajamisel

Kavandatud päikesepargi rajamise järgselt on muuhulgas oluline tagada, et maastike kvaliteet ei kannataks

ning avalik huvi oleks arvestatud. Selleks, et visualiseerida, kuidas päikesepargi maksimaalses mahus

kavandatud ulatus hakkaks maastikku mõjutama ning millised abimeetmed on vajalikud, et tagada

olemasolevate maastike väärtuste säilimine ning negatiivsete tagajärgede minimeerimine, on välja toodud

modelleeritud vaated kavandatud maksimumversiooni ja soovitatava olukorra osa.

Modelleeritud vaated vastavad numeratsiooni mõttes alal 1 ja alal 2 välja toodud olemasolevate vaatesihtide

tähistusele (vt skeem 13 ja 14).

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

35 / 49

Foto 12. Vaade A1 variant 1. Vaade Valgu-Libatse teelt Vahe talule. Päikesepargi rajamine kuni Valgu-Libatse maantee

nõutud vaba ruumi piirini sulgeb vaate Vahe talukohale ning muudab oluliselt olemasoleva maastiku iseloomu.

Foto 13. Vaade A1 variant 2. Päikesepargi liigutamine selliselt, et säiliks vaatekoridor piki maanteed Vahe taluõuele ning

pargi varjestamine haljaspuhvriga võimaldab päikeseparki paigutada maastikusse piirkonda sobival viisil. Kuigi päikesepargi

rajamine kaotab tänasele olukorrale iseloomuliku kaugvaate üle põllu, taastab selline maastikukõlvikuline jaotus ajaloolise

(st 1970. aastate eelse) olukorra, mil Vahe talu ümbritsesid suletud maastikuruumid.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

36 / 49

Foto 14. Vaade A2 variant 1. Vaade Arase külatuumiku poolt Vahe talule. Rajades päikeseparki kogu Vaheaasa ja Vahepõllu

kinnistu ulatuses kuni maantee nõutud vaba ruumi piirini ning ilma haljaspuhvrita, muutub see maastikus väga

domineerivaks ning muudab tee sihis avaneva vaate väga kitsaks.

Foto 15. Vaade A2 variant 2. Liigutades päikesepark maanteest kaugemale, jättes Vahe talu ette puhverala ning varjestades

paneelidega ala loodusliku ilmega haljaspuhvriga, on võimalik päikesepark maastikusse sobitada viisil, mis küll muudab

olemasoleva maastiku avatud iseloomu, ent ei kaota selle väärtust. Kuna ka ajalooliselt (enne 1970. aastaid) oli valdav osa

Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistust mets, taastatakse selliselt maastikus osaliselt ka maaparandustööde eelne avatud-suletud

alade vahekord. Kuigi Vahepõllu kinnistule jäi ajalooliselt ka väiksem avatud põlluala (vt joonis 2 ja 3), ei ole selle säilitamine

päikesepargi sisselõikena otstarbekas, kuna ajalooline põld oli teistest avatud maastikukõlvikutest eraldatud. See tähendab,

et ala taastamine ei mõjuta avarate külatuumikut ümbritsevate kaugvaadete säilimist ega ühenda omavahel vaateliselt

olulisi sihtpunkte. Täiendavalt tekitaks väiksema avatud ala säilitamine olukorra, kus suur maastikukõlvik tuleks

haljaspuhvrite abil täiendavalt killustada, mistõttu maastikustruktuuri mõttes on loogilisem rajada üks terviklik haljaspuhver

piki maanteed ning päikesepargi likvideerimise järgselt taastada tervikuna suur avatud põlluala.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

37 / 49

Foto 16. Vaade A3 variant 1. Kaugvaade külatuumikust üle Ansu kinnistu. Kuigi külatuumiku keskuse ja päikesepargiks

kavandatud Ansupõllu kinnistu vahele jääb puhveralana Ansu kinnistu, tähendaks päikesepargi rajamine kogu alale seda,

et senine loodusliku metsakõlvikuga piirneva kaugvaate iseloom muutuks oluliselt tehislikumaks.

Foto 17. Vaade A3 variant 2. Jättes päikesepargi alalt välja Ansupõllu kinnistu, on haljaspuhvrit võimalik paigutada nii, et

see kulgeb juba olemasolevate põllupealsete haljassaarekeste vahel ning päikesepark sulandub loomulikult maastikusse.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

38 / 49

Foto 18. Vaade A4 variant 1. Vaade Mihkli talu poolt külatuumikule. Rajades päikeseparki kogu Ansupõllu kinnistule, kaob

oluline Mihkli ja Ansu talu vaheline vaatesektor.

Foto 19. Vaade A4 variant 1. Jättes Ansupõllu kinnistu edelaosa päikesepargi alalt välja, on võimalik ajalooline vaatesiht

Ansu ja Mihkli talu vahel säilitada nii, et selle serva raamib päikesepargi varjestamiseks mõeldud haljaspuhver, mis kulgeb

olemasolevate põllusiseste haljassaarte vahel.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

39 / 49

Foto 20. Vaade A5 variant 1. Vaade Kivinuki talu poolt Sepa talule. Päikesepargi rajamine kogu Nuki kinnistule toob

senisesse külamaastikusse uue väga domineeriva elemendi ning sulgeb olulised vaated ajalooliste talude vahel.

Foto 21. Vaade A5 variant 2. Rajades päikesepargi viisil, mis arvestab talude vahele jäävaid vaatesektoreid ning on

varjestatud haljaspuhvriga, on võimalik päikesepark loomulikult maastikusse sobitada nii, et säilib maastiku avatud iseloom

ning miljöö.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

40 / 49

Foto 22. Vaade A6 variant 1. Vaade Sepa talu poolt Kivinuki ja Kamariku talule. Päikesepargi rajamine kogu Nuki kinnistu

ulatuses sulgeb olulise taludevahelise vaatesektori.

Foto 23. Vaade A6 variant 2. Liigutades päikesepargi piiri Nuki kinnistul selliselt, et taluõuede ümber säilivad looduslikud

puhvrid ning talude vahel vaatesektorid, on võimalik päikesepark haljaspuhvri abil loomulikult olemasolevasse maastikusse

sobitada.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

41 / 49

Foto 24. Vaade B1 variant 1. Vaade Turbaraba teelt Kubjapõllu kinnistule. Kuigi Turbaraba on mitteavalik tee, mõjutab

Kubjapõllu ja Kalda kinnistu läänepoolsele alale rajatav päikesepark ajaloolisest Tarva külasüdamest avanevaid

maastikuvaateid.

Foto 25. Vaade B1 variant 2. Osalise haljaspuhvriga on võimalik päikesepargi külatuumikule lähemad küljed varjestada

selliselt, et ajaloolistest taluõuedest avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikuks.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

42 / 49

Foto 26. Vaade B2 variant 1. Vaade Tiksa talu juurest Tarva külatuumikule. Päikesepargi rajamine ajaloolise küla keskmesse

jäävale avatud alale muudab oluliselt külasisese vaadete süsteemi toimimisloogikat ning loob külatuumikusse uue

domineeriva maastikuelemendi.

Foto 27. Vaade B2, variant 2. Vajalik on säilitada olemasolev avatud ala, sest põllu suurus ning ajalooliste talude paiknemine

ei võimalda päikeseparki rajada nii, et küla olemasolevad olulised vaated ja miljöö saaks säilida.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

43 / 49

Foto 28. Vaade B3 variant 1. Vaade Tarva külatuumikust edelasse. Lisaks sellele, et päikesepargi rajamine küla keskele jäävale

avatud põllualale sulgeks olulised vaated küla taluõuede vahel, kaoksid ka külast avanevad kaugvaated.

Foto 29. Vaade B3 variant 2. Vajalik on säilitada olemasolev avatud põlluala, aga lisaks tuleb Kubjapõllu ja Kalda kinnistu

idakülg varjestada haljaspuhvriga, et külatuumikust avanevate kaugvaadete piir säiliks looduslikuna ning vaadetel ei

hakkaks domineerima tehislik tootmismaastik.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

44 / 49

Foto 30. Vaade B4 variant 1. Vaade Tõrdu-Tarva külateelt ajaloolise külatuumiku suunas. Päikesepargi rajamine vahetult

mõlemale poole teed mõjutab oluliselt küla väljakujunenud miljööd ning senist vaadete süsteemi.

Foto 31. Vaade B4, variant 2. Küla miljöö ning vaadete säilitamiseks, ei tohiks külatee vahetusse külgalasse päikeseparki

rajada. Kalda kinnistu põhjapoolsele alale on päikesepargi rajamine siiski sobiv, kui arvestada teede ristumiskohalt

avanevaid vaateid Tiksa talule (vt täpsemalt peatükk 5 „Kokkuvõte analüüsi tulemustest“)

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

45 / 49

Foto 32. Vaade B5 variant 1. Vaade Aruvarba talule. Kuna Aruvarba talu ei ole ajalooliselt kuulunud Tarva külatuumiku

koosseisu, ei ole selle vaated seotud teiste taludega niivõrd määrava tähtsusega. Küll aga tuleb päikesepargi maastikusse

paigutamisel arvestada omaniku huvidega ning veenduda, et kavandatud päikesepark ei hakkaks senises põllumajandusliku

ilmega maastikus ebasobivalt domineerima.

Foto 33. Vaade B5 variant 2. Selleks, et päikesepark ajaloolise Aruvarba talu ümber ning Tarva külatuumiku kontaktvööndis

paremini maastikusse sobitamiseks on oluline jätta Aruvarba talu ümber puhverala ning varjestada päikesepark

haljaspuhvriga (täpsemalt vt peatükk 5 „Kokkuvõte analüüsi tulemustest“).

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

46 / 49

5. KOKKUVÕTE ANALÜÜSI TULEMUSTEST

Ala 1 ehk Arase ja Aasa külasse jääv piirkond on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks

on 1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud.

Seetõttu, kui võtta eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk

nõukogudeaegse maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks

eesmärgiks.

Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et

päikesepark kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja

teatud perioodiks taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured

maastikukõlvikud, et päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

Kokkuvõttes on 1. alale päikesepargi rajamine lubatav, kui aluseks võetakse alljärgnevalt nimetatud põhimõtted

ning arvestatakse lisaks keskkonnamõju eelhinnangus välja toodud tingimusi.

• Jõeääre kinnistu, mis on kasutusel püsirohumaana ning jääb lisaks ka rohelise võrgustiku koridori, on

ajalooliselt olnud üks väheseid avatud alasid küla idaosas. Seega toetab ka maastikuanalüüs KMH

eelhinnangu seisukohta, et Jõeääre kinnistu tuleks jätta päikesepargi koosseisust välja.

• Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks

on ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi

päikesepark ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

• Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud

piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest

tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt

teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

• Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste

säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m

ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et

tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus maastikus.

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk.

Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus.

Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada

üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate pargiosade projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse

väljatöötamisse maastikuarhitekt.

Ala 2 ehk Tarva piirkond ei ole hetkel maastikulises mõttes kaitse all ehk päikesepargi rajamine antud maa-

alale on lubatav. Seejuures tuleb siiski arvestada nii kohalike elanike vajadusi, maastiku vaatelisust ja

liigendatust kui looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga mastaapne ning

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

47 / 49

päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku senise hajusa põllumajandusmaastiku

asemele, on oluline erinevate abivahenditega tagada, et tootmisala ei hakkaks maastikus üleliigselt

domineerima ei vaatelises ega keskkonna mõttes. Arvestada tuleb ka seda, et kuna analüüsitud maa-alad ei

ole üheski varem kehtestatud avalikustamise läbinud dokumendis määratud tootmise maa-aladeks, ei ole

päikesepargi rajamise küsimusi kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb päikesepargi

kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid.

• Kubjapõllu ja Kalda kinnistu läänepoolsesse osasse jääva rohevõrgustiku koridori osale ei luba KMH

eelhinnang päikeseparki rajada. Maastikukõlvikute terviklikkuse huvides teeb käesolev

maastikuanalüüs ettepaneku jätta päikesepargi alast soovituslikult välja ka Kubjapõllu kinnistu

edelanurk.

• Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala Kalda kinnistu koosseisus ei ole sobiv päikesepargi

rajamiseks, kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks külasisesed

vaatesektorid.

• Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on päikesepargi rajamiseks sobiv,

sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva külatuumikusse ehk

vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski oluline tagada, et

avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikukd ega suletuks, mistõttu vahetult

kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated külatuumikule.

• Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu päikesepargi

rajamine on lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist huvitatud isiku

ning elamukinnistu omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated päikesepargile

varjestada;

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk.

Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus.

Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada

üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

Edasiste tegevuste osas on soovituslik lähtuda alljärgnevast skeemist, kus on kajastatud nii päikesepargi

võimalik ulatus kui ka haljaspuhvrite võimalik paiknemine:

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

48 / 49

Joonis 9. Arase ja Aasa külasse kavandatud päikesepargi soovitatav ulatus.

PUHVERALA, ET TAGADA VAADE MIHKLI JA ANSU TALUDE VAHEL

PUHVERALA AJALOOLISE AVATUD ALA JA ROHEVÕRGUSTIKU KORIDORI SÄILITAMISEKS

PUHVERALA, ET SÄILITADA VAATED VAHE TALULE

MAANTEE ÄÄRES KAITSEVÖÖNDI ULATUSES PUHVERALA, ET SÄILIKS VAATED PIKI MAANTEED

PUHVERALAD, ET SÄILITADA VAATED KAMARIKU, KIVINUKI JA SEPA TALUÕUEDE VAHEL

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüs

Töö nr 2024-271

Aadress: Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Arase, Aasa ja Tarva küla

Koostaja: Kobras OÜ Vastutav spetsialist: Teele Nigola

49 / 49

Joonis 10. Tarva külasse kavandatud päikesepargi soovitatav ulatus.

PUHVERALA ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDORI SÄILITAMISEKS

SOOVITUSLIK LISAPUHVER KÕLVIKUTE TERVIKLIKKUSE SÄILITAMISEKS

KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND

PUHVERALA, ET SÄILITADA KÜLATUUMIKU VAADETE- SÜSTEEM

PUHVERALA, ET SÄILITADA VAATED JA KÕLVIKUTE TERVIKLIKKUS

OSALISELT KÕRGEPINGELIINI KAITSEVÖÖND, LAIENDATUD PUVERALA VAJALIK VAATESEKTORI SÄILITAMISEKS

ARUVARBA TALU ÜMBRITSEV PUHVERALA

Lisa1

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu…otsuse nr ….juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Pärnu-Jaagupi päikesepargi detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: Enefit Green Solar OÜ ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

§142 lõike 1 punkt 1 (üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine – maalise asutuse maast tootmismaaks)

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

Põhja-Pärnumaa vallas Arase külas asuvad kinnistud: Vahepõllu (18802:001:0218, ca 17 ha) Ansupõllu (18801:001:0381, ca 10 ha) Nuki (18802:001:0204, ca 18ha ) Vaheaasa (18802:001:026, ca 9 ha) Tarva külas asuvad kinnistud: Kubjapõllu (18803:001:0179, ca 19 ha) Kalda (63801:001:1045, ca 38 ha) – osaliselt (keelumärge peal) PLANEERINGUALA SUURUS : ca

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva taristu (sh alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Halinga valla üldplaneeringus ei planeeringualal juhtfunktsiooni määratud: tegemist on maatulundusmaadega) Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve maalise asustuse maa-ala. Detailplaneering muudab üldplaneeringuid: tootmismaaks.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

Põhiülesanded: 1. Kinnistute piiride võimalik muutmine 2. Määrata krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise

sihtotstarve, maksimaalne ehitiste arv ja kõrgus ning ehitusalune pindala.

3. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad tingimused.

4. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

5. Kavandada kruntide tehnovõrkudega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

6. Kavandada krundil tekkiva sademevee ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude või kraavituse asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

7. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

8. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

9. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

10. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 11. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujad (vt. salvestusjaamade

tuleohutusnõuded) ja kaitsevööndite ulatus. 12. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 13. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Rapla- ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringuga, töös. 3. Kehtiva Halinga valla üldplaneeringuga kehtestatud

31.10.2012halinga Vallavolikogu määrusega nr22 4. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu avalikul väljapanekul saabunud ettepanekutega täpsustatud aprillis 2022.

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus M1:500 või M1:1000. OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

8. PIIRANGUD Planeeringualal asuvad: 1. 20175 Valgu -Libatse tee (18802:001:0093) kaitsevöönd. 2. Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliin ja õhuliinid ning

nende kaitsevööndid, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada.

3. Maaparandussüsteemide maa-alad ARASE (id 14611520, vid 5111420020050002); LIBATSE-ARASE (ID 14614491, VID 5111420010180002); TAIDRA (id 14618167, vid 6115040020050001)

4. Isiklikud kasutusõigused Asjaõigus Vahepõllu (id 15248473, vid PARI_302488); Asjaõigus Ansupõllu (id 15236935,vid PARI_302487); Asjaõigus Nuki (id 15247716, vid PARI_302485); Asjaõigus Vaheaasa (id 15248188, vid PARI_334892);63801:001:1045

5. Elektriõhuliin 35-110 kV (kõrgepingeliin id 14584900, vid 597067510) koos kaitsevööndiga;

6. Elektriõhuliin alla 1kV, (id 8171915, vid 3604545) 7. ELA102 (ELASA) valguskaablid koos oma kaitsevöönditega ja

maismaal asuvad sidetrassid koos oma kaitsevöönditega, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.

8. Planeeritav ala asub nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega alal 9. Rohevõrgustiku tuumalale ja rohevõrgustiku koridoridesse on

päikesepargi rajamine keelatud.

9. TINGIMUSED Täpsemad tingimused vt. tabeli lõpus olevas analüüsist, arvestades ka KSH eelhinnangut ja maastikuanalüüsi.

10. UURINGUD - Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

11. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: tootmismaa. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: paneelid määrata võimsusena, salvestusjaamad ja alajaamad arvu ja asukohtadega.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, (max 60% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 4 m krundi piiridest). Alajaama ja teenindushooned (vajadusel):

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: alajaamad 1korrus. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 5 m olemasolevast

maapinnast. 8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: ei piirata 11. VÄLISVIIMISTLUS: ei piirata 12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: kõrgus maksimaalselt 2m. 13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: lammutamisele kuuluvad hooned

puuduvad. 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: lahendada planeeringuga 18. TÄNAVAD/TEED: lahendada planeeringuga 19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul 20. HEAKORD JA HALJASTUS:

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit,

mis aitaks kaasa ka maastiku liigendamisele ning pakuks erinevatele

looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist hekkide

istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele

omaseid liike, nagu erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h.

pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel on lubatud

haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi

kõrgus. Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide

kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üksnes aeglase kasvulistest

liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt

saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate päikesepargi osade

projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse väljatöötamisse

maastikuarhitekt.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsiooni tingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

23. Lahendada tuleohutuse nõuded.

12. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: Tehnilised tingimused AS MAKO (vajadusel). SADEMEVEE KANALISEERIMINE: lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadus puudub. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

13. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Kliimaministeerium - Maa- ja ruumiamet - Põllumajandus – ja Toiduamet - Päästeamet

- - Transpordiamet - - Keskkonnaamet - - KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata

järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada): - AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Kõik planeeringuala maaomanikud ja naaberkinnistute

omanikud

14. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeeringute- vormistamine/ DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem

- Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega)

- Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise joonisega)

- Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

15. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 2 eksemplari paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

16. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine mai 2025

Eskiislahenduse koostamine Juuni-juuli 2025

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

August 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

September-oktoober 2025

DP vastuvõtmine november 2025

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

November-detsember 2025

DP korrigeerimine (vajadusel) jaanuar 2026

DP kehtestamine Veebruar 2026

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

ANALÜÜSIST LÄHTUVAD ÜLESANDED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS

Arase ja Aasa külasse jääv piirkond (ala 1) on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks on

1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud.

Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et

päikesepark kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja

teatud perioodiks taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured

maastikukõlvikud, et päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

1. Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks on

ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi päikesepark

ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

2. Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud

piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest

tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt

teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

3. Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste

säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m

ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala.

4. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus

maastikus.

Joonis 1. Väljavõte maastikuanalüüsist Arase küla piirkonnas.

Ala 2 ehk Tarva piirkond ei ole hetkel maastikulises mõttes kaitse all ehk päikesepargi rajamine antud maa-alale

on lubatav. Seejuures tuleb siiski arvestada nii kohalike elanike vajadusi, maastiku vaatelisust ja liigendatust kui

looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga mastaapne ning

päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku senise hajusa põllumajandusmaastiku

asemele, on oluline erinevate abivahenditega tagada, et tootmisala ei hakkaks maastikus üleliigselt

domineerima ei vaatelises ega keskkonna mõttes. Arvestada tuleb ka seda, et kuna analüüsitud maa-alad ei ole

üheski varem kehtestatud avalikustamise läbinud dokumendis määratud tootmise maa-aladeks, ei ole

päikesepargi rajamise küsimusi kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb päikesepargi

kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid.

Roheline võrgustik

1. Ala 1 Arase ja Aasa külas

Detailplaneeringu alast on välja jäetud Aasa külas asuv Jõeääre kinnistu kui rohevõrgustikus asuv.

2. Ala 2 Tarva külas

Kubjapõllu ja Kalda kinnistutel paiknevat rohekoridori on koostatavas Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringus täpsustatud vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule, seetõttu on Halinga valla

üldplaneeringus kajastatav rohekoridor eksitav ja praktiliselt edelas Kalda kinnistule ei ulatu (Vt. joonis

2. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust).

Joonis 2. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust.

Lähtuvalt sellest arvestada Kubjapõllu kinnistul uue koostatava üldplaneeringuga määratud rohekoridori.

Vastavalt joonisele 3 on detailplaneeringu alast välja jäetud ka Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala. Mis

ei ole sobiv päikesepargi rajamiseks, kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks

külasisesed vaatesektorid. (joonisel siis kirje: puhverala, et säilitada külatuumiku vaadete süsteem).

Maastikuanalüüsi seisukohast on Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on

päikesepargi rajamiseks sobiv, sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva

külatuumikusse ehk vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski oluline

tagada, et avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikud ega suletuks, mistõttu vahetult

kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated külatuumikule.

Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu päikesepargi rajamine on

lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist huvitatud isiku ning elamukinnistu

omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated päikesepargile varjestada.

Aruvarba talu maaomaniku seisukohast peab arvestama sellega, et läänes juba on suuremahuline päikesepark,

Kalda kinnistu seisukohast on 50 m ala peaaegu võimatu põllumajanduslikult harida samal moel kui praegu.

Joonis 3. Väljavõte maastikuanalüüsist Tarva küla piirkonnas.

Aruvarba ja Tiksa kinnistute omanikele on eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks, et saada teada nende

seisukoht ja siis otsustada Pind 3 (vt asendiskeem) detailplaneeringusse arvamine või välja jätmine.

Vastused:

Väärtuslik põllumajandusmaa.

Üldplaneeringu kohaselt jäävad kavandatava päikesepargi alad 1 ja 2 osaliselt väärtusliku põllumaa alale.

Põhja-Pärnumaa vallaas on selleks kriteeriumiks mullastiku boniteet alates 35. Koostatavas valla üldplaneeringus

olevad väärtusliku põllumaa kihid on saadud Maa-ametist (praegu Maa- ja Ruumiamet). Õigete väärtuste

tuvastamiseks on koostatud kaks mullastiku eksperthinnangut (mõlemale alale eraldi), millega tuleb arvestada.

Alal 1 on mullastikku hinnatud septembris 2024 katastriüksuste Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu

(18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:0216), Jõeääre (18802:001:0326) mullad on

valdavalt piiratud põllumajandusliku kasutussobivusega. Tootmisriskide minimeerimise ning keskkonna- ja

mullakaitse vaates oleks põllumajanduses neil eelistatud (püsi)rohumaaline kasutus. Nende katastriüksuste

mulla reaalboniteet on väiksem maakonna keskmisest. Neid alasid ei pea käsitlema väärtusliku

põllumajandusmaana. Nende maade kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis

märkimisväärselt ja püsivalt ei kahjusta mulla kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, võib olla asjakohane

Alal 2 on varasem hinnang 2021 aastast. Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel jäävad seal muldade

reaalboniteedid vahemikku 30 kuni 37 hindepunkti. Hinnatava alaga kattuva suurema põllumassiivi keskmine

reaalboniteedi väärtus on 35 hindepunkti, mis on väiksem Eesti (41 hindepunkti) ja võrdne Pärnumaa

keskmisega (35 hindepunkti). Kõnealust ala ei pea ilmtingimata käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Kuna muldade sobivus põllukülvikorras kasutamiseks on väga piiratud. Mulla- ja kliimakaitse vaates võiks vältida

selle alla haritava maana kasutamist. Põllumajanduses oleks eelistatud selle püsirohumaaline kasutus ning selle

maa-ala kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ei kahjusta mulla

kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, on täiesti põhjendatud.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust välistada väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamist, kuid tuleb

arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa

olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa

kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist.

Väärtuslik maastik

Kodesmaa – Kaelase piirkonna põllumaastik

- Peamiseks väärtuseks on avatud põllumaastik Kodesma ja Langerma külades.

- Taastatud Kaelase mõisa peahoone.

- Ajalooline asustuskoht: kalmed ja külakalmistud.

- Kolhoosimaastik – Edasi kolhoos on mõjutanud piirkonna kujunemist, näiteks Libatse asula, Kaelase

mõis ja neid ümbritsevad põllumaad.

Üldised tingimused antud kontekstis:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes.

Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega;

Konkreetse ala täpsem soovitus:

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks

koostada hooldussoovitused. Säilitada põllumaastikud ja tehisveekogud. Paekivi tuleb käsitleda väärtusliku

maavarana.

Sobitada uusi rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid

väärtusi, mille pärast maastik välja valiti (vt ka maastikuanalüüsi osa).

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

Asendiskeem detailplaneeringu algatamise juurde

PIND 2

PIND 1

PIND3

PIND 6

PIND 5

PIND 4

ALA 1

ALA 2

Põhja-Pärnumaa vallas

Pärnu-Jaagupi päikesepargi

detailplaneeringu

keskkonnamõju

strateegilise hindamise

(KSH)

Eelhinnang

2025

Lisa 2

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu ….2024

otsuse nr ….juurde

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostamisel on lähtutud

planeerimisseadusest (edaspidi PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest

(edaspidi KeHJS). Eelhinnangu tulemusena selgitati välja, kas Põhja-Pärnumaa päikesepargi detailplaneeringu

(edaspidi DP) algatamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või mitte.

KSH algatamise või mittealgatamise kohustus tuleneb PlanS § 142 lõikest 3, KeHJS § 33 lõikes 2 p 3 sätestatud

kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) eelhinnang on koostatud Pärnumaale Põhja-Pärnumaa

valda kavandatava päikesepargi (koosneb kahest päikeseelektrijaamast, alad 1 ja 2) tehnilisele kirjeldusele.

Osapooled

Planeeringust huvitatud isik on ENEFIT GREEN SOLAR OÜ.

Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja ja kehtestaja (edaspidi otsustaja) on Põhja-Pärnumaa

Vallavolikogu. Planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus (registrikood

77000234; Pärnu-Paide mnt 2, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond,87701).

1. Kavandatava tegevuse kirjeldus ja olemasolev olukord

Detailplaneeringuga soovib taotleja laiendada rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva taristu (sh

alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad.

Olemasolev olukord

KSH eelhinnangu objekt on Pärnumaale Põhja-Pärnumaa valda kavandatav päikesepark (koosneb aladest 1 ja 2,

vt Joonis 1 ja 2), mis jääb Arase, Aasa ja Tarva külade territooriumile ja hõlmab kokku 7 eraomandis olevat

katastriüksust, millest 6 on maatulundusmaa sihtotstarbega ning Kalda katastriüksus on osaliselt

maatulundusmaa (90%) ja tootmismaa (10%) sihtotstarbega. Kavandatud tegevusega hõlmatud maaüksuste

kogupindala on 127,86 ha (sh ala 1 pindala 70,26 ha ja ala 2 pindala 57,60 ha).

Enamik kavandatud tegevusega hõlmatud katastriüksuseid on hoonestamata.

Hoonestus asub Kalda katastriüksusel:

ehitisregistri andmetel 103050550 elamu ja 120604304 kõrvalhoone, registreerimata veel 5 hoonet s.h maa-

alune kelder.

Lisaks on välja antud ehitusload rajatistele 221364127 Kalda 1 ja 221364132 Kalda 2 päikesejaamadele ja ka

kasutusluba, mis osaliselt ulatub vahepeal moodustatud Kaldajaama (63801:001:1046) katastriüksusele ja

osaliselt Kalda katastriüksusele.

PRIA veebikaardi kohaselt on kavandatud tegevusega hõlmatud katastriüksused valdavas ulatuses arvel

põllumassiividena. Suurem osa massiividest on kasutusel põllukultuuride kasvatamisel ning väiksem osa, Nuki,

Jõeääre, Kubjapõllu ja osaliselt Kalda katastriüksus, püsirohumaadena.

Kalda katastriüksusega piirnevatel Kaldajaama (63801:001:1046) ja Karvaküüne (63801:001:0125)

katastriüksustel on olemasolev päikeseelektrijaam.

Joonis 1. Taotletav ala 1

Joonis 2. Taotletav ala 2

Katastriüksustega seotud täpsem info on koondatud alljärgnevasse tabelisse (Tabel 1).

ala Katastriüksuse nimi

tunnus Pindala (ha)

kõlvik

Ala 1 Jõeääre 18802:001:0326 15,89 Haritav maa 14,79 ha, looduslik rohumaa 0,44 ha, metsamaa 0,23 ha, muu maa 0,43 ha.

Vaheaasa 18802:001:0216 8,89 Haritav maa 8,66 ha, metsamaa 0,10 ha, muu maa 0,13 ha.

Vahepõllu 18802:001:0218 17,02 Haritav maa 16,85 ha, muu maa 0,17 ha.

Ansupõllu 18801:001:0381 10,00 Haritav maa 9,84 ha, muu maa 0,17 ha.

Nuki 18802:001:0204 18,45 Haritav maa 17,78 ha, looduslik rohumaa 0,01 ha, muu maa 0,67 ha.

Ala 2 Kalda 63801:001:1045 38,3 Haritav maa 34,11 ha, looduslik rohumaa 0,37 ha, metsamaa 0,003 ha, muu maa 2,90 ha, õuemaa 0,90 ha.

Kubjapõllu 18803:001:0179 19,31 Haritav maa 17,59 ha, muu maa 1,72 ha.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“4 on alusdokumendiks riigi otstarbeka ruumikasutuse saavutamisel, mille

mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu

ja regionaalarengu kujundamiseks. Energeetikavaldkonna ühe peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et

tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada

energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus

märgitakse, et elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued

energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks

tasub Eestil – lisaks põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule

energiatootmisele. See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke

energeetilisi ressursse (mh päike).

Kavandatav tegevus toetab üleriigilise planeeringu eesmärke, eeskätt taastuva ja kohaliku elektrienergia

tootmise osas.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused aastani 20505 sätestab Eesti peamised energia- ja kliimapoliitika eesmärgid ja nende

täitmise meetmed. Kliimapoliitika eesmärk on, et Eestis oleks aastaks 2050 konkurentsivõimeline vähese

süsinikuheitega majandus. Eestist kujundatakse atraktiivne keskkond eelkõige kasvuhoonegaaside heidet

vähendavate innovaatiliste tehnoloogiate, toodete ja teenuste arendamiseks. Näiteks ettevõtetele suunatud

riiklike toetusmeetmete kriteeriumites arvestatakse kliimapoliitika eesmärke ja võimaluse korral eelistatakse

vähese süsinikuheitega alternatiive. Energia tarbimiskeskuste ja uute tootmisvõimsuste planeerimisel ning

tarbimise ja tootmise juhtimisel lähtutakse süsteemi kui terviku tõhusast koostoimimisest. Soodustatakse

kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites,

pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse

kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia

tootmisel kui ka transpordikütustena.

Kavandatav tegevus toetab eesmärki vähendada süsinikuheidet ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030)

ENMAK 20306 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050,

üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada

taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Üheks realistlikuks

võimaluseks Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamiseks on

Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide rakendamine.

Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu

statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud

taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige

turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige

kodumaiste primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste

Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide

realiseerimist.

Päikesepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas, kuna loob soodsad tingimused taastuvatest

energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks.

Pärnu maakonna planeeringus Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada kohalikele

ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Planeering

toob välja, et Pärnu maakonnas on Eesti keskmisest enam potentsiaali päikeseenergia kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringus seatakse üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks, mille hulgas on loetletud

ka järgmised põhimõtted:

- päikesepargid kavandada väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised

tööstuspargid, laudakompleksid;

- suuremate päikeseenergia parkide asukohad määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena;

- päikeeseenergia kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Olulistest ruumilise arengu muudatustest (arendusalad, taristu jms) on kavandatud päikesepargi ala lähiümbruses

maakonnaplaneeringuga ette nähtud Via Baltica trassikoridori kulgemine mööda olemasolevat Tallinn-Pärnu-Ikla

maanteed. Ala 1 jääb Via Baltica trassikoridorist paremale ja ala 2 vasakule (vt joonised 2-2 ja 2-3). Lisaks jääb ala

2 Põhja-Pärnumaa majandusvööndisse. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud ala 2 läbiva olemasoleva 35 kV

pingega õhuliini perspektiivne üleviimine 110 kV pingele (vt Joonis 3) eesmärgiga parandada energiavarustust ja

kvaliteeti.

Joonis 3. Kavandatava päikesepargi ala 2 paiknemine õhuliinide suhtes, ala 2 orienteeruv asukoht on tähistatud

punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise taristu jooniselt).

Maakonnaplaneeringus on määratud tinglikud rohelise võrgustiku alad, mida on üldplaneeringus täpsustatud.

Joonis 4. Kavandatava päikesepargi ala 1 paiknemine rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike suhtes, ala 1

orienteeruv asukoht on tähistatud punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu

looduskeskkonna jooniselt).

Joonis 5. Kavandatava päikesepargi ala 2 paiknemine rohelise võrgustiku suhtes, ala 2 orienteeruv asukoht on

tähistatud punase ikooniga (03.10.2024 väljavõte Pärnu maakonna planeeringu looduskeskkonna jooniselt).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised üldised tingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; - tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70 %

koridori keskmisest läbimõõdust; - kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa)

ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga; - rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju

hindamine; - uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja kavandada asjakohaseid

abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne); - uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul eraldi. Seejuures

analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust ei ole võimalik realiseerida;

- säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel);

- rohelise võrgustiku piirid ja kasutustingimused täpsustada üldplaneeringuga. Lisaks jääb ala 1 väärtusliku maastiku alale A7 Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastik ja väärtusliku põllumajandusemaa alale.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised maakonnaplaneeringus toodud üldised soovitused väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks: - hoida kasutuses põllumajandusmaana või avatud maastikuna;

- säilitada ja hoida korras maaparandussüsteemid ja nende eesvoolud avatud. Kavandatav päikesepark toetab Pärnu maakonna planeeringu eesmärki taastuvenergia osakaalu suurendamise

osas. Samas on kavandataval tegevusel kokkupuude planeeringus määratud rohevõrgu ja väärtusliku

põllumajandusmaaga, mis on potentsiaalne konfliktiallikas. Maakonnaplaneeringu järgi täpsustatakse nii

rohelist võrgustikku, väärtuslikku maastikku ja väärtuslike põllumajandusmaade ulatust ja kasutustingimusi

üldplaneeringute raames. Seetõttu käsitletakse neid küsimusi detailsemalt järgmises valla üldplaneeringuid

tutvustavas peatükis.

Kehtiv ja koostatav üldplaneering. Kavandatava tegevuse ala asub endise Halinga valla, praeguse Põhja-Pärnumaa valla territooriumil, kus kehtiv

Halinga valla üldplaneering (kehtestatud 31.10.2012 Halinga Vallavolikogu määrusega nr 22).

Koostamisel on ka Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering (mis hõlmab kõiki ühinenud valdasid). Uus üldplaneering

on läbinud kooskõlastusringi ja on suunamisel vastuvõtmiseks.

Kuigi Halinga valla kehtiv üldplaneering ei räägi midagi päikeseparkidest, on seal määratud tingimused uute

tootmismaade planeerimisel hajaasustuses.

Hajaasustusalal on detailplaneeringu koostamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

- muinsuskaitse ja looduskaitse alustel aladel ning üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikel aladel

- põhjendatud vajadusel Halinga Vallavolikogu otsuse alusel, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

piirkonna eripära (täpsustus: praegu kehtiva Põhja-Pärnumaa valla volikogu otsusel)

- muudel üldplaneeringu ja planeerimisseadusega sätestatud juhtudel ( antud juhul PlanS §142 lõige 1

punkt 1)

Detailplaneeringu koostamise üldised põhimõtted:

- üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtfunktsioon peab moodustama vähemalt 70%

planeeritavast alast (täpsustus: üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga saab muuta ka maakasutuse

juhtfunktsiooni)

- uute äri- ja tootmisobjektide kavandamisel eelistatakse keskkonnasõbralikku tootmist, hoidudes suure

jäätmetootluse, müra, õhusaaste jm negatiivse keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest

- äri- ja tootmismaa ning elamumaa piirkonnad eraldatakse kaitsehaljastusega

- elamualade läheduses või keskel asuvatel tootmisaladel lubatakse ainult keskkonnasõbralikku tootmist.

Keskkonnakahjulikku tootmist ei lubata tundlikesse piirkondadesse (veekogude äärde, kaitsmata

põhjaveega alale jms)

- uusi tööstuspiirkondi arendatakse terviklikult, koostades selleks suuremat ala käsitlevaid

detailplaneeringuid ning soovitatav on keskkonnamõju strateegiline hindamine

Arhitektuursed nõuded:

- piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole katastriüksuse või krundi piire

- hajaasustusega aladel on lubatud rajada kuni 2 m kõrguseid piirdeaedu

- läbipaistmatuid, üle 2 m kõrguseid piirdeaedu, rajatakse ainult ümber tööstusalade või liiklusaladele

müratõkkeks või ohutuse tagamise eesmärgil

- haljastuses säilitatakse maksimaalselt kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsa olemasolul säilitatakse

selle looduslik ilme

- igasuguste ehitiste (sh ka piirete) rajamisel arvestatakse selle funktsionaalset, arhitektuurset ja esteetilist

sobivust ümbritsevaga

Koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering sätestab konkreetsed tingimused päikesejaamade rajamiseks.

PÄIKESEELEKTRIJAAM on elektrijaam, mis muundab päikese kiirgusenergiat elektrienergiaks. Üle 50 kW

võimsusega päikeseelektrijaama käsitletakse üldplaneeringu kontekstis tööstuslikuna.

Maalise asustuse maa-alal on lubatud tehnoehitiste püstitamine (alajaamad, liinid, mastid jms) ning

päikeseelektrijaamad ptk 12.4.1 toodud tingimustel.

Detailplaneeringu koostamise juhud (ptk 8.2):

- üle 50 kW võimsusega maapealse päikesepargi kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise

maa-ala (vt ptk 12.4.1).

12.4 Taastuvenergeetika peatükk täpsustab: Mistahes kõrgusega elektrituulikute või päikesetornina rajatava

päikeseelektrijaama püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Selleks, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselised tingimused, on soovitatav teha Kaitseministeeriumiga koostööd võimalikult varases planeerimise

etapis. Iga päi-keseelektrijaam, elektrituulik jms rajatis peab vastama õigusaktidega kehtestatud

elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele, nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam

võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

12.4.1. Üldplaneeringuga jaotatakse päikeseelektrijaamad võimusse alusel kaheks (alla/üle 50 kW) ning määratakse selle alusel tingimused. Üldised tingimused kõikide päikeseelektrijaamade rajamiseks:

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb eelistada väheväärtuslikemaid põllu- ja heinamaid, mitte väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletavaid alasid;

- päikeseelektrijaama ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale boniteediga 35 ja enam on lubatud vaid erandkorras ja seda põllumassiivi äärealadele (kuni 50 kW) kui: ei kahjustata olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust (päikeseelektrijaam rajatakse servaalale) ning tagatud on päikeseelektrijaama aluse maa mullaviljakuse säilimine;

- väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatava päikeseelektrijaama rajatiste aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet jäädavalt (on lubatud ajutine muutmine) ei muudeta ning pärast päikeseelektrijaama eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- tuleb arvestada, et päikeseelektrijaamast tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei tohi vähendada liiklusohutust;

- miljööväärtuslikel aladel/hoonetel ning kohaliku tähtsusega kultuuri- ja militaarpärandi objektide vaadeldaval lähialal on lubatud sellised lahendused, kus päikeseenergia tootmise vahend sobitub kokku hoone arhitektuuriga ja ei vähenda väärtusliku objekti vaatlemisväärtust, vt ka ptk 24.3 esitatud põhimõtted;

- tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul on oma maale õigus ehitada hooneid ja istutada kõrghaljastust, kasvatada metsa (arvestada, et ka raiejärgne madal mets kasvab suureks) ning naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada võimaliku tekkiva varjuga või metsa tormimurruga seonduvat, kui ei ole kokku lepitud teisiti;

- päikeseelektrijaama rajamisel ja hooldamisel ei tohi kasutada keemilisi vahendeid haljasmassi hävitamiseks;

- päikeseelektrijaamade ja tuuleparkide rajamine Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele aladele, kaitsealadele, maastikukaitsealadele ja hoiualadele on looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt keelatud;

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb analüüsida ja arvestada I kaitsekategooriasse kuuluvate röövlindude võimalike toitumisaladega;

- päikeseelektrijaama inverterid on soovitav paigutada lähimast elamust maksimaalsele tehniliselt võimalikule kaugusele;

- päikeseelektrijaamade rajamisel tuleb analüüsida ja arvestada I kaitsekategooriasse kuuluvate röövlindude võimalike toitumisaladega;

- päikesepargi kasutusea möödumisel või tootmise lõpetamisel on selle omanikul kohustus päikesepaneelid ja seonduv taristu keskkonnast eemaldada ja nõuetekohaselt utiliseerida. Täiendavad tingimused päikeseelektrijaama kavandamiseks mille installeeritud võimsus on suurem kui 50 kW:

- päikeseelektrijaama kavandamisel väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise maa-ala tuleb koostada detailplaneering;

- üle 5 ha suuruse maapealse päikeseelektrijaama rajamiseks väljaspool tootmise maa-ala ja tehnoehitise maa-ala tuleb esitada maastikuanalüüs ja keskkonnamõjude eelhinnang, mille põhjal on kohalikul omavalitsusel võimalik hinnata avalikku huvi ja mõjude ulatust;

- hajaasustuses (väljaspool tiheasustusega alasid) on valla kaalutlusõiguse alusel ehitamine lubatud ka väljaspool määratud tootmise ja tehnoehitise maa-ala, kui päikeseelektrijaam ja selleks vajaminev taristu jääb väljaspoole üldplaneeringuga määratud väärtuslikku metsaala (ptk 22.2) ning tagatakse rohevõrgustiku toimimine (vt ptk 17). Väärtuslikule põllumajandusmaale võib päikeseelektrijaama rajada vaid juhul kui see ei kahjusta olulisel määral väärtusliku põllumassiivi terviklikkust ning on tagatud pargialuse maa mullaviljakuse säilimine;

- ilusa vaatega kohtadelt ja kaunite tee- ja veeteelõikudelt vaadeldavates asukohtades on päikeseelektrijaama püstitamine keelatud;

- metsamaale päikeseelektrijaama püstitamine ei ole lubatud; - päikeseelektrijaama rajamisel eelistada olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, vähe

väärtuslikke maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Karjääride aladele päikeseelektrijaama rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendunud ning ala on taastatud põllumaaks ehk kui me soovime, et ala taastatakse metsamaaks, ei saa sinna päikeseparki lubada ka juhul, kui maavara on ammendunud;

- päikeseelektrijaama rajamisel põllumajandusmaale tuleb säilitada põllumaa kõlvikute terviklikkus; - kui päikeseelektrijaama rajamiseks muudeti maatulundusmaa tootmismaaks, tuleb pärast elektrienergia

tootmise lõpetamist taastada päikeseelektrijaama rajamisele eelnenud maakasutus ja seejuures tuleb tagada viljaka mullaressursi säilimine maa-alal (vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist);

- maastikupildi liigendamiseks peab tööstuslike päikeseelektrijaamade vähim omavaheline vahekaugus olema avamaastikul vähemalt 500 m. Kohalik omavalitsus võib tuginedes maastikuanalüüsile ja eelhinnangule nimetatud nõuet vähendada 300 meetrini.

Rohevõrgustik Kuivõrd aktuaalsem on koostatav Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering, mis arvestab ka kehtiva Halinga valla olulisi aspekte, siis tingimusi vaatleme põhiliselt selles kontekstis. Halinga valla üldplaneeringus olulisemad aspektid on:

- rohevõrgustiku koridori alal välditakse uute ehitusalade rajamist, olemasolevate laiendamist ja uute infrastruktuuride rajamist. Kui see on möödapääsmatu, valitakse eriti hoolikalt rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine;

- loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala;

- välditakse tegevusi, mis killustavad rohevõrgustiku tuumalasid ja lõikavad läbi koridore; - rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematuks vähemalt 50-100 m laiune olemasoleva haljastuse

või planeeritava haljastusega koridori riba; - rohevõrgustiku aladel on soovitatav minimaalne krundi suurus 2 hektarit, mis tagaks rohevõrgustiku

toimimise ja piirkonnale omase hajaasustuse. -

Põhja-Pärnumaa valla üldplaneering seab rohevõrgustikule järgmised tingimused: - rohevõrgustiku koridoridele ehitamisel peab koridori alaga risti suunas säilima vähemalt 70 % loodusliku

alana ning seejuures ei tohi katkematu koridori riba (vahekaugus nt hoonete, tarastatud õuealade jms vahel) olla väiksem kui 100 m;

- tagada, et looduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% ning katkematu koridori laius oleks vähemalt 100 m. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võima-lik täita, tuleb teha kaalutlusotsus kaasates otsuse tegemisse elustiku eksperdi(d);

- rohevõrgustiku alal ei tohi aiaga piiratava ala suurus (erandiks on karjaaed, mida on lubatud sulgeda vaid karjatamise ajaks) ületada 0,4 ha, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine;

- metsamaa raadamine päikeseelektrijaama püstitamiseks rohevõrgustiku alal ei ole lubatud; - olulise keskkonnamõjuga tegevusi ei ole üldjuhul rohevõrgustiku aladele lubatud rajada, va riiklikult

tähtsad taristuobjektid, mille puhul tuleb selgitada mõju rohelisele võrgustikule ja vajadusel välja pakkuda leevendusmeetmed. Ala 1 Arase ja Aasa külas

Detailplaneeringu alas Aasa külas asuv Jõeääre kinnistu asub tervenisti rohekoridoris ja lõikab selle 100%

läbi.

Ala 2 Tarva külas

Kubjapõllu ja Kalda kinnistutel paiknevat rohekoridori on koostatavas Põhja-Pärnumaa valla

üldplaneeringus täpsustatud vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule, seetõttu on Halinga valla

üldplaneeringus kajastatav rohekoridor eksitav ja praktiliselt edelas Kalda kinnistule ei ulatu (Vt. joonis 2.

Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust).

Joonis 6. Väljavõte Põhja-Pärnumaa koostatavast üldplaneeringust.

Lähtuvalt sellest arvestada Kubjapõllu kinnistul uue koostatava üldplaneeringuga määratud rohekoridori.

Üldplaneeringu tingimuste kohaselt ei ole otseselt keelatud rohevõrku päikeseparkide rajamine, kuid rohevõrgu

eesmärke toetavaks tegevuseks seda siiski pidada ei saa. Pigem saab ulatuslike parkide (mis tihtipeale on ka

tarastatud) rajamist rohevõrgu koridoridesse käsitleda kui killustavat tegevust, mida tuleks rohevõrgu alal vältida.

Samuti ei ole antud asukohtades käesoleva töö koostajate hinnangul rohevõrgu koridori sidususe tagamiseks

piisav ÜP tingimus minimaalselt 50 m katkematuks jätmine. Alal 1 tähendaks see sisuliselt terve, s.t ca 500 m

laiuse koridori läbilõikamist ja see säiliks vaid 10% ulatuses, alal 2 on rohekoridor kitsam (alla 300 m) ja sellest

säiliks proportsionaalselt veidi suurem osa. Selleks, et rohevõrgu eesmärkidega mitte vastuollu minna ja tagada

funktsionaalne rohevõrk, kus säilib ka elustiku vaba liikumine, ei soovi Põhja-Pärnumaa vald rohevõrgustiku alale

üldse päikeseparke kavandada. Selliselt hoitakse ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele.

Väärtuslik põllumajandusmaa

Üldplaneeringu koostamise ajal on riiklikest toetusmeetmetest tulenevalt suurem surve päikeseelektrijaamade rajamiseks põllumajandusmaadele. Selleks, et tagada väärtuslike põllumassiivide terviklikkus ja muldade säilimine, määratakse üldplaneeringus väärtusliku põllumaaga alad ja sätestatakse nendele üldised piirangud. Pärnu maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade ruumiline ulatus esitatud informatiivsena ning on antud suunis, et tuleb juhinduda Põllumajandusuuringute Keskuse andmekogust. Üldplaneering täpsustab väärtuslike põllumajandusmaade paiknemist ja tingimusi. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel üldplaneeringus on aluseks olnud Põllumajandusuuringute keskuse andmed. Üldplaneeringuga määratakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks kompaktsed ja üle 2 ha suurused põllumajandusmaad, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mis ei asu riigitee kaitsevööndis15, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 35 hindepunkti (Pärnu maakonna keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusega alale. Üldplaneeringu põhijoonisel kujutatud väärtuslikku põllumajandusmaad tuleb käsitleda üldisena, kuna üldplaneeringu koostamisel ei ole tehtud täpsustavaid uuringuid boniteedi tegeliku väärtuse osas. Juhul, kui kohapõhine boniteeti täpsustav uuring toob välja, et tegelik mulla boniteet on madalam kui 35 hindepunkti, siis kohaliku omavalitsuse kaalutusotsuse alusel võib loobuda täpsustava uuringuga kaetud alal üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaale määratud tingimustest. Päikeseelektrijaamade rajamise tingimused vääratulikul põllumajandusmaal on esitatud vastavalt peatükis 12.4.1. Täpsustavad mullastiku uuringud: Alal 1 on mullastikku hinnatud septembris 2024 katastriüksuste Vahepõllu (18802:001:0218), Ansupõllu

(18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:0216), Jõeääre (18802:001:0326) mullad on

valdavalt piiratud põllumajandusliku kasutussobivusega. Tootmisriskide minimeerimise ning keskkonna- ja

mullakaitse vaates oleks põllumajanduses neil eelistatud (püsi)rohumaaline kasutus. Nende katastriüksuste mulla

reaalboniteet on väiksem maakonna keskmisest. Neid alasid ei pea käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Nende maade kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ja püsivalt ei

kahjusta mulla kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, võib olla asjakohane

Alal 2 on varasem hinnang 2021 aastast. Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel jäävad seal muldade

reaalboniteedid vahemikku 30 kuni 37 hindepunkti. Hinnatava alaga kattuva suurema põllumassiivi keskmine

reaalboniteedi väärtus on 35 hindepunkti, mis on väiksem Eesti (41 hindepunkti) ja võrdne Pärnumaa keskmisega

(35 hindepunkti). Kõnealust ala ei pea ilmtingimata käsitlema väärtusliku põllumajandusmaana.

Kuna muldade sobivus põllukülvikorras kasutamiseks on väga piiratud. Mulla- ja kliimakaitse vaates võiks vältida

selle alla haritava maana kasutamist. Põllumajanduses oleks eelistatud selle püsirohumaaline kasutus ning selle

maa-ala kasutamine muudeks otstarveteks (nt päikesepargi rajamine), mis märkimisväärselt ei kahjusta mulla

kvaliteeti ja ökoloogilisi funktsioone, on täiesti põhjendatud.

Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust välistada väärtuslikule põllumajandusmaale päikesepargi rajamist, kuid tuleb arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist.

Väärtuslik maastik Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse maakonnaplaneeringus väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja veeteelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Kavandatava päikesepargi ala 1 jääb nii Halinga valla üldplaneeringu kui ka Pärnu maakonna planeeringu kohaselt väärtuslikule Kodesmaa-Kaelase piirkonna põllumaastikule, mille väärtuseks Pärnu maakonna planeeringu lisa 3 „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“ kohaselt on eelkõige nauditavad vaated korras põldudele ja taludele, mis avanevad liikudes nii suurematel maanteedel kui ka põldudevahelistel külateedel. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohane järgmine Pärnu maakonna planeeringus toodud üldine tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:

- säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.

- maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega.

Halinga valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) aruande kohaselt eeldab kultuurmaastike kaitse ühest küljest majandustegevuse ja uute rajatiste hoolikat planeerimist, et ei hävitataks olemasolevaid väärtusi. Teisest küljest saab kultuurmaastikku kaitsta ainult sihipärase hooldusega. See tähendab nii maakasutuse suunamist kõlvikute kaupa, kui üksikute maastikuelementide kaitset, hooldust ja võimaluse korral ka taastamist. Igati tuleb soodustada kohalikku initsiatiivi maastike hooldamisel ja rikastamisel positiivsete elementidega. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu on asjakohased järgmised Halinga valla üldplaneeringu KSH aruandes nimetatud väärtuslike maastike kaitse ja hoolduse eesmärgid: - säilitada looduslikke ja poollooduslikke alasid, elupaiku ja maastikuelemente; - taastada ja säilitada traditsioonilisi elemente, struktuure ja maakasutust; - võimaluse korral taastada ja säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

elementidele; - sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei

rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti. Uus üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus esitatud väärtuslike maastikele seatud kaitse- ja kasutustingimusi. Väärtuslike maastiku elementideks on väärtusliku maastiku alad, väärtuslikud metsad, kauni vaatega kohad ning kauni vaatega teed (sh veeteed). Üldised tingimused on seatud kõigile väärtuslikele maastikele ning täpsustatud tegevused on esitatud tabel 7. Üldnimetuse „väärtuslik maastik“ all käsitletakse väärtuslikke maastikke, kauneid tee- ja vee-teelõike ning silmapaistvalt ilusa vaatega kohti. Väärtuslike maastikena on määratud kuhjunud väärtustega maastikud, kus maastikul on kultuurilis-ajalooline väärtus, looduslik väärtus, puhkeväärtus ja turismipotentsiaal, identiteediväärtus ning esteetiline väärtus. Väärtuslike maastike üldised kaitse- ja kasutustingimused antud kontekstis on:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- koostöös maaomanikega tagada juurdepääs arhitektuurilistele maastiku väärsustele, tähistades ja eksponeerides objekte ning tutvustades piirkonna lugusid;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega;

- maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega; Kodesmaa – Kaelase piirkonna põllumaastik

- Peamiseks väärtuseks on avatud põllumaastik Kodesma ja Langerma külades.

- Taastatud Kaelase mõisa peahoone.

- Ajalooline asustuskoht: kalmed ja külakalmistud.

- Kolhoosimaastik – Edasi kolhoos on mõjutanud piirkonna kujunemist, näiteks Libatse asula, Kaelase

mõis ja neid ümbritsevad põllumaad.

Üldised tingimused antud kontekstis:

- väärtust loovatele objektidele parema vaadeldavuse võimaldamiseks hoida vaated avatuna ja avada uusi vaateid, vajadusel ehitada vaatekohtadesse vaateplatvorme. Uusehitiste kavandamisel tagada vaated väärtust loovatele objektidele, vaadetesse mitte ehitada neid häirivaid ehitisi;

- säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena kultuurmaastikes.

Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega;

Konkreetse ala täpsem soovitus:

Korrastada ja tähistada kaitseväärtusega üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Maastiku korrastamiseks

koostada hooldussoovitused. Säilitada põllumaastikud ja tehisveekogud. Paekivi tuleb käsitleda väärtusliku

maavarana. Sobitada uusi rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks

pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik välja valiti.

Pärnu-Jaagupi päikeseelektrijaama maastikuanalüüsi koostas Kobras OÜ. (Töö nr 2024-271).

Analüüsi tulemused:

Ala 1 - Arase ja Aasa külla jääv piirkond Ala on määratud väärtuslikuks maastikuks, kus kaitstavaks väärtuseks on 1970-80. aastate maaparanduse järgselt väljakujunenud maastik, mis on alal hästi loetav ja säilinud. Seetõttu, kui võtta eesmärgiks säilitada maksimaalselt väärtusliku maastiku kaitse põhisisu ehk nõukogudeaegse maaparanduse järgset maastikku, ei saa päikesepargi rajamist lugeda seda toetavaks eesmärgiks. Samas näitab Arase küla maastikuanalüüs, et ajalooliselt on sealne maastik olnud tänasest olukorrast oluliselt

suletum. Kuivõrd maastikus on endiselt säilinud ajalooliste talukohtade asetus, mille väljakujunemise aegne

maastikuruum on olnud märgatavalt mosaiiksem, on analüüsi lõppjäreldusena jõutud seisukohale, et päikesepark

kui ajutine maastikukasutus on võimalik sobitada maastikusse viisil, mis võimaldab osaliselt ja teatud perioodiks

taastada küla algupärast avatud-suletud alade tasakaalu, säilitades samas suured maastikukõlvikud, et

päikesepargi likvideerimise järgselt ennistada avarad põlluvaated.

Kokkuvõttes on 1. alale päikesepargi rajamine lubatav, kui aluseks võetakse alljärgnevalt nimetatud põhimõtted ning arvestatakse lisaks keskkonnamõju eelhinnangus välja toodud tingimusi. • Jõeääre kinnistu, mis on kasutusel püsirohumaana ning jääb lisaks ka rohelise võrgustiku koridori, on ajalooliselt olnud üks väheseid avatud alasid küla idaosas. Seega toetab ka maastikuanalüüs KMH eelhinnangu seisukohta, et Jõeääre kinnistu tuleks jätta päikesepargi koosseisust välja.

• Oluline on tagada ajaloolised vaatesektorid talude vahel. Päikesepargi ala poolt mõjutatud taludeks on ennekõike Sepa, Kivinuki ja Kamariku, mille vahelise vaadete süsteemi säilitamiseks ei tohi päikesepark ulatuda taluõuesid ühendavast mõttelisest joonest kaugemale itta.

• Ansupõllu ja Vahepõllu kinnistu on suures osas olnud ajalooliselt suletud metsaalad ehk nimetatud piirkonnad võib võtta kasutusele päikesepargina, kui tagatakse, et päikesepark asub maanteest tagasiastega, säilib täna maastikus olemasolev vaatesektor Ansu ja Mihkli talu vahel ning avalikelt teedelt avanevad vaated varjestatakse maastikusse sobiva haljaspuhvriga.

• Lisaks muudele aladele, mis tuleb päikesepargi koosseisust välja arvata maastiku- või loodusväärtuste säilimise eesmärgil, tuleb kontaktvööndisse jäävate elamute huvide kaitseks tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon ümber talude õueala. Väärtuslikul maastikul on puhvertsoon kohustuslik, et tagada väärtuslike talusüdamete vaadeldavus maastikus.

• Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus. Haljaspuhvri rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üknes aeglasekasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt saavutada varjestav efekt.

• Väärtuslikul maastikul rajatavate pargiosade projekteerimisel tuleb kaasata haljaspuhvri lahenduse väljatöötamisse maastikuarhitekt.

Joonis 7. Ala 1 maastikuanalüüsis

Ala 2 - Tarva piirkond

Ala ei ole maastikulises mõttes kaitse all, kuid oluliselt tuleb arvestada kohalike elanike vajadusi, maastiku

vaatelisust ja liigendatust kui looduslikku mitmekesisust. Kuna päikesepargiks kavandatud maa-ala on väga

mastaapne ning päikeseelektrijaam loob oma olemuselt väga tehisliku tootmismaastiku. Analüüsitud maa-alad ei

ole määratud tootmise maa-aladeks ja neid ei ole kohalike elanikega läbi arutatud ehk nende huve tuleb

päikesepargi kavandamisel arvesse võtta ja võimaldada neile teatavaid leevendusmeetmeid. Samas on seal ligidal

Karvaküüne kinnistul juba olemas üks päikesepark (vt hall ala joonisel 8 ), mida antud taotlusega visuaalselt

laiendatakse.

Eespool on juttu olnud rohevõrgustiku koridori muudatustest võrreldes Halinga valla üldplaneeringus tooduga (vt.

joonis 6), seetõttu üle ei korda.

- Tarva põlisküla keskele jääv avatud põlluala Kalda kinnistu koosseisus ei ole sobiv päikesepargi rajamiseks,

kuna see eraldaks külatuumiku erinevad osad teineteisest ning sulgeks külasisesed vaatesektorid.

Nõustume, et see osa alast tuleb detailplaneeringust välja jätta.

- Kalda kinnistu põhjapoolne osa Aruvarba ja Tiksa talu vahelisel alal on analüüsi kohaselt päikesepargi

rajamiseks sobiv, sest kuigi Aruvarba on samuti vana põlistalu, ei kuulu see ajaloolises mõttes Tarva

külatuumikusse ehk vaatesektori sulgemine Aruvarba ja teiste talude vahel on lubatav. Samas on siiski

oluline tagada, et avalikult Tarva-Tõrdu teelt avanevad vaated ei muutuks liiga tehislikuks ega suletuks,

mistõttu vahetult kahele poole teed tuleb jätta paneelideta puhverala, et tagada kaugvaated

külatuumikule.

- Aruvarba talu huvide kaitseks tuleb ekspertide arvates tagada vähemalt 50 m ulatuses puhvertsoon, kuhu

päikesepargi rajamine on lubatav üksnes siis, kui saavutatakse kahepoolne kokkulepe päikesepargist

huvitatud isiku ning elamukinnistu omaniku vahel. Kui elamukinnistu omanik seda soovib, tuleb vaated

päikesepargile varjestada;

- Vaadete varjestamisel tuleb kasutada looduslikku haljaspuhvrit, mis aitaks kaasa ka maastiku

liigendamisele ning pakuks erinevatele looma- ja taimeliikidele elupaiku. Lubatud ei ole ühest liigist

hekkide istutamine, vaid kasutada tuleb erinevaid piirkonna looduskooslusele omaseid liike, nagu

erinevad pajud ja remmelgad, h. toomingas, h. pihlakas, hall lepp, sanglepp, h. vaher, h. kuusk. Vajadusel

on lubatud haljaspuhvri kõrgust piirata, kuid mitte madalamaks kui on päikesepargi kõrgus. Haljaspuhvri

rajamisel tuleb arvestada erinevate liikide kasvukiirust ehk haljaspuhvrit ei tohi rajada üksnes aeglase

kasvulistest liikidest ja väga noortest istikutest, sest eesmärk on võimalikult kiirelt saavutada varjestav

efekt.

Aruvarba ja Tiksa vaheline ala on valla seisukohast mõistlik detailplaneeringualast välja jätta, kuid küsime

enne kohalike elanike toetust, kes seal piirkonnas elavad. Kui neil ei ole vastuväiteid tolle põllu katmiseks

päikesepargiga, siis saame seda lubada.

Siiski tekib sel juhul probleem puhverala kohta, mis peaks jääma Aruvarba talu idaküljele, kuna 50 m puhvertsoon

on liiga kitsas ala, et seal edukalt põldu harida või rohumaad pidada.

Joonis 8. Ala 2 maastikuanalüüsis.

PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib põhjendatud vajaduse korral detailplaneering sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmiseks loetakse üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamist,

krundi minimaalsuuruse vähendamist, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmist või muud

kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul olulist või ulatuslikku üldplaneeringu muutmist.

Algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta praegu kehtiva Halinga valla üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvet ja Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringu juhtotstarvet, sest päikeseparkide tootmismaid me

kavandanud sinna ei ole.

Kuna seadusandlus ei näe ette ajutise tootmismaa rajamist, siis tuleb detailplaneeringu koostamise dokumentides

selgitada, mis alustel tootmismaa muutub uuesti maaliseks asustuseks, kui päikesejaam likvideeritakse ja millal.

Võimalikud keskkonnamõjud

KSH eelhinnangus käsitletakse kavandatava tegevuse võimalikku keskkonnamõju. Alljärgnevalt on välja toodud

teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes

ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju

tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

Kavandatud tegevuse otsene mõjuala piirdub üldjuhul päikesepargi alaga (paneelid, nende vundament,

elektriliinide või kaablite asukohad, piirdeaed jne). Kuna eelhinnangu koostamise hetkel pole planeeritud

tegevuse detailne lahendus teada, siis arvestatakse mõjutatavaks alaks Tabel 1-1 toodud maaüksused (kogu

ulatuses). Mõju külgnevatele aladele võib esineda vaid teatud juhtudel läbi ehitustegevusega kaasneva häiringu

(müra, tallamine). Selle olulisust hinnatakse järgnevates alapeatükkides.

Mõjud Natura 2000 võrgustiku aladele, elupaigatüüpidele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala (Oese soo loodusala; EE0040338 – siin ja edaspidi kood Eesti

looduse infosüsteemis (edaspidi ka EELIS)) jääb planeeritavast päikesepargist lähimas kohas umbes 1,8 km

kaugusele, lähim linnuala on Lavassaare linnuala (EE0040325), mis jääb umbes 5,6 km kaugusele. Need alad jäävad

väljaspoole kavandatud tegevuse mõjuala, mistõttu tegevusega ei kaasne mõju Natura 2000 aladele.

Puudub piiriülene mõju.

Planeeringuala läheduses asuvad järgmised kaitsealad ja vääriselupaigad:

EELIS andmetel (seisuga 07.10.2024) jääb kavandatava päikepargi alale 2 osaliselt kaitstav II kaitsekategooria

linnuliigi loodusobjekt, mille asukoht on vallale teada. Esmaleid oli aastal 2012, 2020 ja 2023 ei ole liiki

registreeritud. Kaitse tegevuskava kohaselt tuleb leiukoha (elupaiga ja alamkirjete) andmeid EELISes säilitada

vähemalt 10 aastat peale liigi viimast vaatlust antud alal.

Liigi peamiseks ohuteguriks on inimtekkeline elupaikade hävimine ja degradeerumine, potentsiaalselt keskmise

mõjuga ohuteguriteks on toitumistingimuste halvenemine ja kisklus. Liigi arvukuse langus on tõenäoliselt

ületanud 90% piiri. Täpsemad andmed on AK märkega ja Keskkonnaametile kättesaadavad.

Arvestades eeltoodut ja seda, et põllumajanduslik tegevus ei ole piirkonnas lakanud, siis on soovitatav kavandatava päikesepargi alal 2: - kavandatud tööd ellu viia väljaspool pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist kuni 30. juunini; - võimalusel säilitada vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad, pajud, kuid

neid piirkonnas leidub) ja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid ning - vältida rohttaimede mürgitamist.

Teistest kavandatud päikesepargi alale lähimatest olulisematest kaitstavatest loodusobjektidest on EELIS

andmetel piirkonnas registreeritud veel I ja II kaitsekategooria liike.

Arvestades nimetatud kaitstavate loodusobjektide kaugust kavandatud päikesepargi alast ning kavandatava

tegevuse iseloomu ja asukohta, siis ei ole põhjust eeldada ebasoodsaid mõjusid nimetatud liikidele ja nende

leiukohtadele (elupaikadele). Kavandatud päikesepargi alale ei jää vääriselupaiku.

Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis

võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed

käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu

16.03.2022 määruse nr 4 „Põhja-Pärnumaa valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Jäätmeteke kaasneb hoonete

kasutusperioodil. Jäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt

jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

Vee ja pinnase saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus

Põhja-Pärnumaa valla endise Halinga valla ulatuses domineerivad pinnakattes moreen ja soosetted14.

Kavandatud päikesepargi alal 1 moodustavad geoloogilise pinnakatte peamiselt jääjärvelised setted (klibu, liiv,

möll, saviliiv, liivsavi, savi) ja moreen (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk), vähemal määral jõesetted (veeristik,

kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda), õhukese pinnakattega ala (paksus <1m) ja meresetted (klibu, liiv, möll,

saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel). Kavandatava päikesepargi alal 1 moodustab geoloogilise pinnakatte vaid moreen

(liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk)15. Kavandatava päikesepargi ala 1 mullad on valdavalt leetjad gleimullad ja

gleistunud rähkmullad, aga leidub ka gleistunud nõrgalt leetunud muldi, leetunud gleimuldi, rähkseid gleimuldi,

koreserikkaid leostunud gleimuldi ja leostunud gleimuldi. Alal 2 on peamisel väga õhukesed ja õhukesed ning

sügavad madalsoomullad, aga leidub ka rähkseid gleimuldi, gleistunud rähkmuldi ja leostunud muldi, leostunud

muldi ja rähkmuldi16. Seega on kavandatava päikesepargi alal valdavalt liigniisked mullad.

Eeldatavasti mõjutab päikesepargi rajamine kõige enam pinnast. Hetkel pole teada, kuidas paneelid täpselt

maapinnale kinnitatakse. Kuid võib eeldada, et vundament ei pea olema sügav ega laiaulatuslik, kuna eeldatavasti

ei ole paneelide kaal kuigi suur. Päikesepaneelide maapinnakinnituse puhul on oluline, millise aluspinnase ja

reljeefiga on tegu. Kavandatud tegevuse alal ei esine märkimisväärseid nõlvakaldeid17, mistõttu ei ole

eeldatavasti ka suuremahulised pinnasetööd vajalikud ning tegevuse mõju pinnasele on väheoluline.

Valdav osa kavandatavast päikesepargi territooriumist (nii ala 1 kui ka 2) jääb maaparandussüsteemi maa-alale ja

maaparandushoiualale, mistõttu tuleb seal tegevuste kavandamisel arvestada maaparandusseaduses (edaspidi

ka MaaParS) sätestatud tingimustega maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks. Antud tegevuse puhul on

eeskätt oluline MaaParS § 50 lg 1, mille kohaselt tuleb kavandatud tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

Kavandatava päikesepargi alad jäävad osaliselt keskmiselt ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Arvestatud kavandatud tegevuse iseloomu, selle elluviimisega põhjaveele ohtu ei kaasne. Lähim vooluveekogu on Enge jõgi (VEE1114200), mis voolab vahetult Jõeääre katastriüksuse piiril, ning Arase kraav (VEE1114202), mis piirneb Nuki katastriüksusega (vt Joonis 3-2). Vooluveekogude veekeskkonda kaitseb kalda ehituskeeluvöönd, mis piirab sinna ehitiste, sh päikesepaneelide ehitamist. Samuti tuleb arvestada, et looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 2 kohaselt on Enge jõel 100 m laiune kalda piiranguvöönd, kus sama §-i lg 3 p 6 kohaselt on keelatud mootorsõidukite ja maastikusõidukitega sõitmine. Samuti on neil veekogudel veeseaduse § 118 lg 2 kohaselt Enge jõel 10 m laiune ja Arase kraavil 1 m laiune veekaitsevöönd, kus muu hulgas on Enge jõe veekaitsevööndis veeseaduse § 119 p 2 kohaselt keelatud puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lg-s 2 p-des 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Need sätted eeldatavasti tagavad, et ka päikesepargi ehitusperioodi ajal neile veekogudele liiga lähedale ei satuta ja puhverdavat kõrghaljastust ei eemaldata, misläbi on välistatud tegevuse käigus kallaste kahjustamise ja saasteainete jms sattumine veekeskkonda. Lähim puurkaev (PRK0058718) asub kavandatava päikesepargi alal Kalda katastriüksusest umbes 20 m kaugusel (vt Joonis 3-3) Kubjaõue (18803:001:0178) katastriüksusel. Ühegi puurkaevu sanitaarkaitse vöönd kavandatud päikesepargi alale ei ulatu. Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Alal ei ole keskkonnaohtlikke rajatisi. Ehitustööde perioodil kaasneb ajutine õhusaastus masinate heitgaaside näol, müra ja vibratsioon. Masinatega töötamisel tekkival heitgaasidel, müral ja vibratsioonil ei ole tööde asukohas keskkonnale olulist mõju. Valgus- ja soojuskiirgust ei ole ette näha. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata liikluskoormuste tõusu. Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi. Mõju kultuuriväärtusetele

Maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel asub osaliselt päikesepargi alal 2 Kalda

katastriüksusel (63801:001:1045) pärandkultuuri objekt Lavassaare-Tootsi turbaraudtee (registreerimisnumber

188:RTR:001), kuid objekt on kaardile kantud ebatäpselt ja tegelikult kulges turbaraudtee päikesepargi alaga 2

piirneval Tammi katastriüksusel (18801:003:0105). Kavandatud tegevuse alal ei esine pärandkultuuri objekte ega

kultuurimälestisi, mistõttu ka neile ei ole mõju oodata.

Visuaalne mõju

Käsitletaval alal asuva maa-ala maakasutuse sihtotstarve ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui

võimalike ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid.

Järgides nõudeid on visuaalne mõju keskkonnale minimaalne.

Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju

Võimalike avariiolukordade esinemise, mille tulemusena võib reostuda näiteks pinnas, põhjavesi või õhk,

võimalikkuse vähendamiseks tuleb planeeringu käigus ette näha vastavad ennetavad meetmed. Avariiolukordade

esinemise tõenäosus on väike kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringus esitatud tingimusi ja

õigusaktidega kehtestatud nõudeid.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole avariiolukordade tekkimise võimalused suured, kuna tegemist ei ole

mastaapsete objektidega, ohtlike ainete jms, mille puhul võiks avarii oht tekkida. Kaasneda võivad avariiolukorrad

piirduvad ehitusprotsessiga ja kasutatava tehnikaga.

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega ja töökorras tehnikaga. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse

riskist peab koheselt teavitama tööde Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Keskkonnameetmed ja lõppjäreldused

Kavandatud tegevuse elluviimisega potentsiaalselt kaasnevate mõjude prognoosimisel jõuti tulemusele, et vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele pole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6 lg 1 tegevuste nimistusse, mistõttu keskkonnamõju hindamine ei ole kohustuslik. Ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel rakendada potentsiaalseid mõjusid

leevendavaid meetmeid. Järgnevalt on meetmed toodud kavandatava päikesepargi alade kaupa:

Ala 1 (Arase ja Aasa külas) - Rohevõrgu koridori piires (Jõeääre kinnistul, 18802:001:0326) päikesepaneele ega pargiga seotud

võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele; - vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema

põllumajanduslikult kasutatav; - säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna

põllumaid ei killustataks; - võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine,

niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine; - võimalusel säilitada olemasolevad looduslikud kooslused saarekestena; - edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta maastikuanalüüsi tulemusi; - kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ala 2 Tarva külas

- Rohevõrgu koridori piires (osaliselt hõlmab Kalda ja Kubjapõllu katastriüksused, vastavalt 63801:001:1045 ja 18803:001:0179) päikesepaneele ega pargiga seotud võimalikke tarasid mitte paigaldada, et hoida ära ebasoodne mõju rohevõrgule ja selle sidususele;

- vältida kasvupinnase koorimist ja eemaldamist, peale päikesepargi kasutamise lõppemist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav;

- säilitada põllumaade terviklikkus, st tuleb päikesepaneelid kavandada alale nii, et selle käigus piirkonna põllumaid ei killustataks;

- võimalusel integreerida päikesepark põllumajandustegevusega, nt väärtusliku püsirohumaa kujundamine, niidukoosluste hooldamine, loomade karjatamine;

- vältida rohttaimede mürgitamist ja kasutada selle asemel nt niitmist või karjatamist; - soovitatav on kavandatud tööd ellu viia väljaspool lindude pesitsusperioodi ajavahemikul 1. maist kuni 30.

juunini; - võimalusel säilitada kavandatava vertikaalseid maastikuelemente nagu puu- (eelkõige tammed, vahtrad,

pajud, kuid neid piirkonnas leidub) aja põõsaribad, metsatukad, kivihunnikud ja suuremad kivid; - edasisel päikesepargi planeerimisel tuleb arvesse võtta maastikuanalüüsi tulemusi; - kavandatud tegevus tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ning

rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1. Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju;

2. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole

detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist

negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne;

3. Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus võib moodustada visuaalse häiringu, kuid mõju inimese

tervisele teadaolevalt ei teki;

4. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit.

5. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist

suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6. Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada

olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või

majandustegevusele.

Eelnevast lähtuvalt teeb Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus ettepaneku jätta detailplaneeringu KSH algatamata.

KSH Eelhinnangu koostaja on Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

(Keskkonnamõju strateegiline hindamine: Tunnistus nr. 13238-24, Tartu Ülikool )

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 443 0330 / vald@pparnumaa.ee / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Nimekirja alusel kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/561

Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

Põhja-Pärnumaa vald on algatamas Pärnu-Jaagupi päikesepargi detailplaneeringut ja teeb

ettepaneku keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.

Detailplaneeringuga soovib taotleja rajada päikeseelektrijaam(ad) ja nendega kaasneva

taristu (sh alajaamad), teenindavad tehnilised kommunikatsioonid ja salvestusjaamad.

Käesoleva algatamise otsusega on esialgu planeeringualale sobilikud kinnistud (kõik

osaliselt): Põhja-Pärnumaa vallas Arase külas asuvad Vahepõllu (18802:001:0218),

Ansupõllu (18801:001:0381), Nuki (18802:001:0204), Vaheaasa (18802:001:026), ja Tarva

külas asuvad Kubjapõllu (18803:001:0179) ning Kalda (63801:001:1045) kinnistutele.

Alasid on vähendatud vastavalt maastikuanalüüsile ja keskkonnamõjude strateegilisele

(KSH) eelhinnangule. Detailplaneeringu algatamise dokumendid saadetakse isikutele, kelle

huve võib käesolev detailplaneering puudutada, eelkõige planeeringu alal asuvatele

maaomanikele ja naaberkinnistute maaomanikele.

Saadame teile algatamise eelnõu koos lisadokumentidega arvamuse avaldamiseks eelnõu

täiendamiseks. Palume vastus saata hiljemalt 10. aprilliks 2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

majandusvaldkonna abivallavanem

Lisa. Algatamise eelnõu

Lisa 1. Lähteseisukohad

Lisa 2. asendiskeem

Lisa 3. KSH täiendatud eelhinnang

Lisa 4. Mullastiku analüüs

Lisa 5. Pärnu-Jaagupi päikesejaama maastikuanalüüs

2 (2)

Reet Olev

reet.olev@pparnumaa.ee; 56224688

Saatja: <vald@pparnumaa.ee>

Saadetud: 02.04.2025 09:37

Adressaat: Päästeamet <info@paasteamet.ee>

Teema: 7-2/561 Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine

Manused: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine .asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Asutus: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Registreerimise kp: 02.04.2025

Registreerimise nr: 7-2/561

Saadetava dokumendi pealkiri: Detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse avaldamine.

Lugupidamisega

Maritta Sillandi

registripidaja

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

tel. 5333 8609

maritta.sillandi@pparnumaa.ee