Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

LISA 1

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud

„Nooremallohvitseride keskastmekursuse

(NAKAK) õppekava ja kursusekavad” juurde

ISELOOMUSTUS

Hinnatav:Juhendaja:

Ajavahemik:

I. OSA Allohvitseri omadused

Füüsiliselt võimekasDistsiplineeritud

Ennast arendavEmpaatiavõimeline

KV põhiväärtusi järgivTasakaalukas

EnesekindelAlgatusvõimeline

Juhis omaduste hindamiseks:

Hinnatakse skaalal 0, 1 ja 3 alljärgnevalt:

0 – hinnataval on suuri puudujääke ning antud omaduse positiivseks väljenduseks tuleb kõvasti ennast arendada.

1 – hinnatav on demonstreerinud antud omadust rahuldaval tasemel. Vajalik on veel arendada, kuid hinnataval on arusaam ning soov seda teha. Suures pildis ei takista ülesande täitmist.

3 – hinnatav on demonstreerinud antud omadust suurepäraselt. Puudusi ei esine ning selles valdkonnas saab tuua teistele eeskujuks.

II. OSA Praktilised sooritused

A. Hinnatud sooritused

1.

2.

3.

4.

5.

6.

B. Juhendaja kokkuvõte

Juhendaja poolne kokkuvõte, kuidas hinnatav käitus, kuidas valmistas ette oma õppetunde ja neid läbi viis? Kas oli oma tegevustes piisavalt iseseisev, vajas suunamist või hoopis pidevat juhendamist? Kas hinnatav võttis tagasisidet kuulda ja viis parandused sisse järgnevate sooritustega või mitte? Milline oli hinnatava areng ? Kuidas suhtles õpetatavatega ning kuidas suutis ennast kehtestada? Milliste valdkondadega (suhtlemine, esinemise kindlus, hoiakud jne) peaks hinnatav edasi tegelema? Kuidas sai läbi kaaslastega ning milline oli ülema alluva vaheline läbisaamine? Andke omapoolne hinnang, millisel tasemel on hinnatav valmis edasises teenistuses tegutsema (kas vajab veel juhendamist, on piisavalt iseseisev või ebaõnnestus täielikult)?

Juhendaja allkiri:

2

1

LISA 2

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud

„Nooremallohvitseride keskastmekursuse

(NAKAK) õppekava ja kursusekavad” juurde

VÄLJAÕPPE HINDAMISLEHT

HINNATAVA NIMI: HINDAJA NIMI:

TUNNI TEEMA:

ÜKSUS:KUUPÄEV:

Kõrgema hinde saavutamiseks peab olema eelnevalt saavutatud madalam tase täies mahus.

Kui mingit kategooriat tunni iseloomust tulenevalt ei ole võimalik hinnata, kirjutada lahtrisse N/A.

Saavutatud kategooria lahtrisse märkida rist, eelnevatesse ja järgnevatesse kriips.

Hinnete selgitused

„0“ – õpiväljund on suures mahus täitmata

„1“ – õpiväljund on suures mahus täidetud, võib esineda väiksemaid puudusi

„3“ – õpiväljund on täidetud ning tunni läbiviia demonstreerib lisapingutusi valdkonna edasi andmiseks

A) TEADMISED/ OSKUSED0 (mitterahuldav)1 (rahuldav)3 (hea)

1. Teadmised/oskused õpetatavast teemast.

Teema edastamisel on olulisi vigu ja väärinformatsiooni. Puuduvad teadmised/oskused õpetatavast teemast.Edastab teema õppematerjali tasemel. Faktide edastamisel ja soorituste ettenäitamisel võib esineda väiksemaid vigu, mis ei mõjuta üldist sooritust. Kohati vajab õppematerjali enese teadmiste kontrolliks.Lisab õppematerjali väliseid asjakohaseid näiteid/võtteid. Sooritused on tehniliselt korrektsed. Ei esine fakti vigu. Ei vaja õppematerjale teema edastamiseks.

2. Tunni ettevalmistused ja tunni läbiviimise koha valik.

Tunniks vajalikud vahendid puuduvad suurel määral või täielikult. Tundi segavad eemal asuvad tegevused või objektid. Tunni asukoht ei vasta tunni iseloomule ning raskendab tunni teema omandamist. Tunniks vajalik varustus on suures mahus kästud ja kaasas. Tunni asukoht vastab tunni iseloomule. Segajad on enamjaolt kõrvaldatud.Instruktor tagab klassile puudu olevad elemendid. Segajad on kõrvaldatud. Asukoht imiteerib tegevuse loomulikku keskkonda.

(näiteks lahingõppes hea maastiku kasutus, sporditunnis ehitatud eraldi tsoonid jne).

3. Abivahendite kaasamine (ka abikoolitajad).

Abivahendite valik ei toeta teema omandamist või on puudulikud ( näiteks vigased slaidid/sildid, hooldamata relvad jne).

Abikoolitajad on instrueerimata ja/või tegevused on ebakorrektsed. Abivahendid toetavad tunni teemat ning kasutamine on mõtestatud ja efektiivne. Kasutamisel võib esineda väiksemaid puudusi, mis ei mõjuta üldist sooritust. Abikoolitajate arv ja roll on õigustatud.Abivahendite kasutamisel ei esine vigu. Abivahendid on korrektsed ja ilma kirjavigadeta (sildid, slaidid jne). Abikoolitajad on hoolikalt instrueeritud ning teavad oma rolli, ilma vahepealsete juhendamisteta.

Märkused A osa kohta:

B) ÕPETAMINE0 (mitterahuldav)1 (rahuldav)3 (hea)

1. Eesmärgi püstitamine ja huvi tekitamine.

Eesmärgi püstitamine on puudulik või puudub üldse. Õpihuvi ei tekitata ega hoita.Püstitab eesmärgi omandatavate teadmiste ja oskuste kohta. Säilitab õpihuvi terve tunni vältel.Kasutab huvi tekitamisel huvitavat meetodit. Loob seoseid õpilaste igapäeva elu tegemistega.

2. Õpetamise meetodid.

Õpetamise meetod ei toeta tunni teemat või on puudulikult ellu viidud. Õppetunnile seatud ajaraami ei suudeta järgida.On valinud asjakohase õpetamise meetodi ja kasutab seda oskuslikult. Tunniks ettenähtud ajaline maht on efektiivselt ära kasutatud.Kombineerib tõhusalt erinevaid meetodeid.

3. Loeng või loenguosa.

Loengu osa on hüplik ja ei toeta harjutavat osa. Puuduvad näited ning seosed. Praktilise oskuse omandamisel on loengu osa põhjendamatult suur.Loengu osa on mõtestatud ja loogiliselt üles ehitatud ning seotud demonstreerimisega. Toetab tunni eesmärki. Loenguosa on tasakaalus harjutava osaga.Loenguosa läbiviimisel kasutab huvitavat ja kogu klassi haaravat meetodit. Loob võimalusi diskusioonide tekkeks.

4. Harjutav osa, hindamine ja vigade kontroll.

Harjutav osa ülesehitus ei toeta teema omandamist ning puudub loogilisus.

Ei oska pöörata tähelepanu või ignoreerib õppijate tehtud vigadele.Harjutav osa on mõtestatud ja loogiliselt üles ehitatud (kergemast raskemaks). Toetab tunni eesmärki.

Märkab õppijate tehtuid vigu või valesooritusi ning võtab ette tegevuse nende eemaldamiseks.Kombineerib erinevaid harjutusi oskuste kinnistamiseks. Pöörab tähelepanu nii grupi kui üksiku indiviidi arengule

5. Kokkuvõttev harjutus. (ei kasutata kehalise kasvatuse tundides)

Tunnis püstitatud õpiväljundite kontroll puudub või ei toeta eesmärgi hindamistTeostab kokkuvõtva harjutuse viisil, mis annab ülevaate tunni eesmärgi saavutamisest.Stsenaarium on üles ehitatud huvitavalt ja tõepäraselt.

6. Tunni lõpetamine.

Tunni lõpetamine puudub või on puudulik. Tagasisidet tunnis saavutatu kohta ei tehta. Puuduvad organisatoorsed tegevused.Annab ülevaate tunnis õpitu kohta ning tagasiside eesmärgi saavutamisest.

Organisatoorsed protseduurid on läbi viidud (varustuse pakkimine, järgmine tund jne).Annab juhised taseme parandamiseks ja vajaka jäämistel lahendused kuidas edasi minna. Tunnustab õppureid saavutatud tulemuste eest.

Märkused B osa kohta:

C) SUHTLEMINE KLASSIGA0 (mitterahuldav)1 (rahuldav)3 (hea)

1. Väljendusviis.

Hääl on nõrk ja ei kandu kõigini. On raskustes enda väljendamisega. Kasutab palju parasiitsõnu ja kogeleb. Silmsidet ei loo.Väldib enamasti parasiitsõnu. Võõrsõnade kasutamisel selgitab nende tähendust. Hääle kasutus on efektiivne. Oskab luua silmsidetVäldib parasiitsõnu. Kasutab oma häält, nii et olulisematel kohtadel on hääl tugevam ja innukam.

2. Küsimistehnika.

Küsimused ei ole asjakohased või vale tehnikaga küsitud. Ei korda vastuseid selliselt, et kogu klass kuuleks. Küsimused on õige tehnikaga (küsimus-paus-vastaja). Vastuse mitte teadmisel, uurib vastuse välja ja edastab selle hiljem.

Õpilaste küsimustele vastates veendub, et kogu klass kuuleb küsimust ja vastust. Küsimuste püstitamine toetab tunni teema omandamist. Kasutab nii suletud kui avatud küsimusi. Oskab vastata kõigile tekkinud asjakohastele küsimustele. Innustab õpilasi küsima küsimusi. Pöörab tähelepanu, et vastaksid võimalikult palju erinevad õpilased.

3. Instruktori väljanägemine.

Vorm/varustus must või katki. Tunni iseloomust lähtuvalt puudub korrektne varustus (välitunnis lahingvarustus, sporditunnis dressid, jne). Ei valitse oma keha ning liigutused laisad ja lohakad. Hoiab head rühti ja väljanägemine on korrektne. Vajalik koolitaja varustus on olemas (lahingtunnis rakmed, sporditunnis dress jne).Valitseb täielikult oma keha ning väldib pidevaid ebamääraseid liigutusi.

Märkused C osa kohta:

D) DOKUMENTATSIOON0 (mitterahuldav)1 (rahuldav)3 (hea)

Koolituskaart/Plaankonspekt

Dokument on vales formaadis ja

rohkete kirjavigadega. Nõutud

lahtrites on valeinformatsioon,

mis ei peegelda tegeliku tunni

kulgu.Dokument on esitatud

õigeaegselt ning

korrektses vormis.

Dokumendis võib esineda

väiksemaid kirjavigu.Dokumendis ei esine kirjavigu.

Dokument on koostatud täielikult iseseisvalt.

E. OHUTUSAMA

Viib läbi nõuetekohase ohutustehnilise instruktaaži.

Kontrollib ohutusnõuete täitmist ning vigade

ilmnemisel reageerib otsustavalt, õigeaegselt ning

lahendab olukorra. Ohutustehniline instruktaaž ei ole läbi viidud või esineb suuri puudusi. Ei taga ohutusnõuete täitmist ning ei reageeri ohtlikutele olukordadele.

KOONDHINNE

Koondhinne kujuneb kõikide osade keskmise arvutamisega. Arvestatud saamiseks on vajalik keskmine hinne vähemalt „1“.

Lisatingimused:

- ohutuse valdkonna MA annab kogu soorituse tulemuseks MA

- kolme või enama valdkonna tulemus „0“ annab kogu tulemuseks MA

Üldine kokkuvõte:

G. TUGEVUSED JA SOOVITUSED (Instruktoril lasta endal anda tagasiside oma läbiviidud tunnile ning vähemalt 1 tugevus ja 1 arendamist vajav aspekt. Hindajal samuti tuua välja vähemalt 1 tugevus ja 1 arendamist vajav külg)

H. ALLKIRJAD: 

HINDAJA ALLKIRI: _________________________ HINNATAVA ALLKIRI: _________________________ 

LISA 3

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud

„Nooremallohvitseride keskastmekursuse

(NAKAK) õppekava ja kursusekavad” juurde

Laskeharjutuse korraldamise hindamisleht

Hinnatava nimi:

Kuupäev:

Harjutus:

AKoostab läbiviidava laskeharjutuse laskekäsuA / MA

A1Broneerib laskeharjutuse läbiviimiseks väljaõppeala

A2Koostab laskekäsu lisa 1 (ohuala joonis)

Koostab laskekäsu lisa 2 (väljaõppeehitise skeem)

A3Laskekäsk on kinnitatud

BKoostab läbiviidava laskeharjutuse koolituskaardi, kus kirjeldab järgnevaid tegevusi: (min. 9 p.)A / MA

B1Läbiviija ja osalejate varustus

B2Laskekoha ettevalmistus

B3Relvade ohutuskontroll enne laskmisi

B4Eelneva kordamine

B5Laskekoha ülesehitus

B6Laskeharjutuse kava ja ülesehitus

B7OE instruktaaž ja tegevused õnnetusjuhtumi korral

B8Laskepaigas käitumise reeglid

B9Õpetav osa

B10Harjutav osa

B11Tagasiside

B12Relvade ohutuskontroll laskmise lõpus

CViib läbi relvalaskeharjutuse (min. 13 p.)A / MA

C1Kinnitatud laskekäsk on kaasas

C2Laskeharjutuse koolituskaart on kaasas

C3Vajaminev varustus on kaasas

C4Vastav kaitse- ja meditsiinivarustus on kaasas

C5Laskekoht on ette valmistatud

C6Relvade ohutuskontroll

C7Eelneva kordamine

C8Tutvustab laskepaiga ülesehitust

C9Tutvustab harjutuse kava ja ülesehitus

C10Viib läbi OE instruktaaži

C11Kogub OE instruktaaži allkirjad

C12Kehtestab laskekohas käitumisreeglid

C13Õpetab uusi oskusi

C14Harjutab õpitut

C15Pöörab vigadele tähelepanu ja parandab

C16Tagasiside – toob välja enda tähelepanekud ning laseb laskuritel enda tegevust reflekteerida

C17Relvade ohutuskontroll

C18Laskekoha koristus

Koondhinne:A / MA

Hindaja nimi, allkiri:

Hinnatava allkiri:

Halliga värvitud ridade mittesooritamine annab automaatselt mittearvestatud tulemuse.

Kommentaarid:

LISA 4

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud

„Nooremallohvitseride keskastmekursuse

(NAKAK) õppekava ja kursusekavad” juurde

Hindamisleht

Harjutus:Jao kiirrünnak

Kuupäev:

Hinnatava nimi:

1. Tingimused:6-10 liikmeline jagu. 1) Jagu alustab ülesandega. 2) VA 1 avab tule, max 4 lasku ja siis jääb varjatuks. 3) Jagu teostab VA avastamise drille ning VA 1 avab uuesti tule kui jagu kasutab tule väljameelitamise meetodit. VA jääb aktiivseks kuni jagu on u. 40m kaugusel. 4) Jagu ründab VA 1 frontaalis ning u. 20m enne VA 1 positsioonile jõudmist avab VA 2 tule ja jääb aktiivseks. 5) Jagu ründab VA 2 frontaalis või tiivates. 6) Jagu teostab julgestatult REORG-i.

2. Piirangud:Aeg umbes 1h soorituseks. VA - kokku max 4 PAX. VA lahingupaaride kaugus teineteisest u. 250-300m.

3. Keskkond:Kinnine või poolkinnine maastik. Valges või pimedas, olenemata aastaajast. Maastik peab võimaldama varjatud lähenemist, et jagu saaks vajadusel sooritada jao kiirrünnakut.

Hindamine:Jah (1p); Osaliselt (0,5p); Ei (0p); Ei saa hinnata (-). MA (0-21,5p); A (22-40p).

AETTEVALMISTUSEDPunktidMärkused

A1RelvastusRelvade laadimine enne väljaliikumist.

A2Laskemoon

A3Maskeering

A4Varustuse pakkimine

A5Meditsiinivahendite kontroll

A6Relvade rihtimine ja/või sihikute kontroll

A7Pidev julgestus ettevalmistuse/käsu ajalRingkaitse või minimaalselt julgestaja ohtlikku suunda

A8Käsk jaoleOluline on ülemapoolsed järeldused. Kui WARNO`s kästud, ei pea enam rääkima

A9Skits või maastikumudel

A10Keskkonna analüüs (maastik, ilmastik)

A11Olukord (VA, omad)

A12Üksuse põhiülesanne (kes? mida? kus?)

A13Teostus (kronoloogilises järjekorras algusest lõpuni- kuidas me midagi teeme, ajad, juhul kui, täiendavad juhised)

A14Teenindustoetus

A15Juhtimine ja side (asendusskeem, tunnussõna, signaalid)

A16Küsimused alluvatelt ja alluvatele (arusaadavuse kontroll)

A17Sidekontroll, ettekanne väljaliikumisest

BREAGEERIMINE VA EFEKTIIVSELE TULELE

B1Kohene agressiivne vastutuliPole vajalik kui jagu avastab ise esimesena VA asukoha

B2Varjumine

CVASTASE AVASTAMINE

C1VA leidmine

C1.1Vaatluse meetod

C1.2Tule väljameelitamine (tõenäoliste kohtade läbilaskmine)

C1.3Tule väljameelitamine manöövriga (üksikvõitleja, lahingupaar või pooljagu)

C2VA osutamine

DTULEVÕITLUSE VÕITMINEVA mahasurumine

D1Tulekäsk

D2Käsk kiirtuleks

D3Kiirtule teostusTuleülekaal saavutatud

D4Erialarelvade kasutamine

ERÜNNAK

E1Ettekanne ülemaleVA, omade manööver

E2Otsus ja käsk jaoleÜlesanded pooljagudele

E3Tule koordineerimine, orientiirid

E4VA mahasurumine enne liikumise alustamist"vaata ja lase" pole piisav

E5Tuli ja liikumine / manööver VA positsioonileformatsiooni hoidmine

E6Tule koordineerimine

E7Läbi VA positsiooni ründamine

E8VA ohutuks tegemine

E9Soodsa positsiooni leidmine kiirkaitseks

FREORG

F1Julgestus360 julgestus, soodne positsioon

F2VA läbiotsimine

F3Lahinguvõime kontroll ja taastamineILM ettekanne, kulunud varude tasajagamine

F4SALUTE ettekanne

Koondhinne:A / MA

Hindaja nimi, allkiri:

Hinnatava allkiri:

Kommentaarid:

Alalisa 4.1

Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud

„Nooremallohvitseride keskastmekursuse

(NAKAK) õppekava ja kursusekavad” lisa 4 juurde

Hindamisleht

Harjutus:Reageerimine varitsusele

Kuupäev:

Hinnatava nimi:

1. Tingimused:6-10 liikmeline jagu. Jalavägi tegutseb iseseisvalt. Varitsusse sattumisel peavad varitsusvastased drillid käivituma koheselt. Isikkoosseis peab ära tundma varitsuse: vastase agressiivne ja täpne tuli lähidistantsilt, mis nõuab kohest reageerimist, ilma selleks ülema korraldust ootamata. 1) Jagu alustab liikumist lähtealalt JÜ osutatud formatsioonis. 2) VA avab kiirtule jao jõudmisel 30m kaugusele tema positsioonist. 3) Jagu teaostab varitsusvastase drilli: ründab läbi või eemaldub.

2. Piirangud:Aeg umbes 30 min soorituseks. VA - kokku max 2 PAX (2 alternatiivset positsiooni). Distants lähtealalt kuni vastaseni umbes 250-300m.

3. Keskkond:Kinnine või poolkinnine maastik. Valges või pimedas, olenemata aastaajast. Maastik peab võimaldama kontakti lähidistantsilt (25-50m).

Hindamine:Jah (1p); Osaliselt (0,5p); Ei (0p); Ei saa hinnata (-). MA (0-4p); A (4,5-10p).

AVARJUMINE JA VASTUTULIPunktidMärkused

A1Ettekanne: (oma kutsung; KONTAKT-KONTAKT)Kohene agressiivne vastutuli

A2Otsus: ründa (VA väga lähedal või varjumisvõimalus puudub) või eemalduJÜ

BRÜNNAK...

B1Kogu raske varustus visatakse koheselt seljast (näiteks seljakott)

B2Toimub kohene rünnak VA positsioonile, kasutades „üksi-üksi“ meetodit

B3Kiire REORG ja kohene eemaldumine (põhjalikku puhastamist ei toimu)

C...VÕI EEMALDUMINE

C1Suitsud välja

C2Suitsuekraani tekkimise ajal tulevõitluse võitmine (VA mahasurumine)

C3Eemalduda tapmisalalt esmasesse varjesse (tuldud suund/edasi/küljele)

C4Peab säilima vaatlus alale: vaatlus või tulekontakt VA-ga

C5OTSUS: eemaldumine, seome või ründameJÜ

DVARJEALALE LIIKUMINE (eemaldumine) ja julgestus

D1RALLY-RALLY (joostakse järjestikus ülema juhtimisel ohutusse kohta)

D2Ringkaitse

D3Isikkoosseisu kontroll, ettekanne, ülejäänud üksusega kokkusaamine HKP-sJÜ

Koondhinne:A / MA

Hindaja nimi, allkiri:

Hinnatava allkiri:

Kommentaarid:

17/17

KINNITATUD

Kaitseväe juhataja 02.04.2025

käskkirjaga nr 551

ÕPPEKAVA

ÕppekavarühmSõjandus ja riigikaitse.

Õppekava nimetusNooremallohvitseride keskastmekursus (NAKAK).

Junior Non-Commissioned Officer Intermediate Course.

Õppekava kood EHISes

ESMAÕPPE ÕPPEKAVAJÄTKUÕPPE ÕPPEKAVA

EKR 2EKR 3EKR 4 kutsekeskharidusEKR 4EKR 5EKR 4EKR 5

X

Õppekava mahtÕppekava maht Eesti kutsehariduse ainepunktides (1 EKAP = 26 akadeemilist tundi):

15,38 EKAP (400 akadeemilist tundi, 10 õppenädalat).

Õppekava koostamise alusAllohvitseride sõjaväelise väljaõppe ja teenistuse kontseptsioon.

Õppekava eesmärgidÕppekava peaeesmärk on võimaldada õppuril omandada hoiakud, teadmised ja oskused tegutsemaks iseseisvalt jao instruktori, juhi ja kasvatajana.

1. Ülesanne:

1) õppur viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele;

2) õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relva- ja põhilaskeväljaõpet;

3) õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) kinnitatud õppekava ja kursusekava;

b) kinnitatud tunniplaan;

c) õppurite kursusele määramise käskkiri;

d) kinnitatud laskekäsk ja harjutuskäsk;

e) väljaõpet toetav taristu;

f) kursuse läbiviimiseks vajalik relvastus ja laskemoon.

2) Piirangud:

a) kursuse jooksul VÕ läbiviimine mentorite juhendamisel;

b) VÕ läbiviimiseks vajalik isikkoosseis;

c) õppur ei loo ise laskeharjutuse kirjeldusi, vaid kasutab LVE-s kinnitatud laskeharjutusi;

d) laskeharjutuste läbiviimiseks vajalik arv väljaõppeehitisi.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) siseruumis ja välitingimustes;

c) sõltumata aastaajast ja valgustingimustest;

d) kinnine või poolkinnine maastik.

3. Standardid:

1) viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele vastavalt sõjaväelise väljaõppe eeskirjale, rakendades nüüdisaegse õpikäsitluse põhimõtteid;

2) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet vastavalt kasutatavale väljaõppe materjalile;

3) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe harjutusi vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale;

4) juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele;

5) väljaõppe läbiviimisel rakendab kaitseväes kehtestatud korda ning ohutuseeskirjasid.

Õppekava rakendamineÕppevorm: statsionaarne õpe - koolipõhine õpe.

Sihtgrupp: sihtgrupiks on nooremallohvitseride baaskursuse (NABK) lõpetanud kaitseväelased, kelle teenistusülesanded eeldavad väljaõppe planeerimist ja läbiviimist jalaväejao tasemel.

Nõuded õpingute alustamiseks:

1) keskharidus;

2) läbitud nooremallohvitseride baaskursus;

3) omandatud automaatrelva põhilaskeoskus, automaadi laskeoskustest „TEST 3“ sooritatud positiivsele tulemusele;

4) kursuslane omab KV poolt väljastatud arvuti komplekti (KVIS arvuti ja konto);

5) kursuslane omab kasutajakontot e-õppekeskkonnas ILIAS (saab luua vajadusel kursuse jooksul);

6) kursuslane omab kasutajakontot BRONTOS keskkonnas (saab luua vajadusel kursuse jooksul);

7) kursuslasel peab olema juurdepääs riigi infosüsteemile (ID-kaart, vajalik BRONTOS testkeskkonna kasutamiseks).

Nõuded õpingute lõpetamiseks

Õppekava täitmiseks peab õppur läbima kõik teemad vastavalt kursusekavades kehtestatud kriteeriumitele. Puuduste likvideerimine toimub kooskõlas kursusekavadega, kuid mitte hiljem kui kursuse lõpuks.

Õppur peab osalema igal kursusel vähemalt 80% kursuse mahust.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Õppurile väljastatakse õppekava täies mahus läbimise kohta tunnistus. „Laskeõpe“ kursuse eduka lõpetamise korral antakse struktuuriüksuse ülema käskkirjaga jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutuste läbiviimise õigus (LLÕ), mis fikseeritakse personali infosüsteemis. Relvalaskeharjutuse läbiviimise õigus annab õiguse tegutseda vastava kategooria tulepositsiooni kontrollijana.

Õpingute läbimisel omandatav(ad)

Kvalifikatsioon(id):Puuduvad.

Osakutse(d):Puuduvad.

Õppekava struktuur:

Õppekava koosneb kolmest kursusest, kokku 400 akadeemilist tundi (sisaldab väljaõppe varuaega):

1) instruktoriõpe (80 akadeemilist tundi);

2) laskeõpe (200 akadeemilist tundi);

3) jalaväejao taktikaõpe (120 akadeemilist tundi).

Kursused tuleb läbida ülal loetletud järjekorras.

Väljaõpet võib läbi viia vajadusel kursuste kaupa. Järgneva kursuse eelduseks on eelneva kursuse läbimine. Kursuse läbiviimisel peab planeerima kümne õppuri kohta ühe mentori, kes juhendab ja hindab kursuslasi terve kursuse jooksul.

Nõuded mentorile:

1. auaste minimaalselt veebel;

2. minimaalselt 2 aastat teenistust jalaväerühma vanemana või kompaniiveeblina.

Instruktoriõpe

(25-EK0004)Kursuse maht

3,07 EKAP Kursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised ja oskused tegutsemaks üksuses instruktori, juhi ja kasvatajana.

1. Ülesanne:

1) õppur viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele;

2) õppur rakendab väljaõppe ja kasvatustöö läbiviimisel juhtimisvõtteid, mis tagavad õiglase ning õiguspärase kohtlemise;

3) õppur demonstreerib instruktorile vajalikke isikuomadusi.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) näitlikustamise abivahendid;

b) KVIS arvuti;

c) sisustatud klassiruum;

d) KV õppevara;

e) õppuri lahingvarustus.

2) Piirangud:

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) VÕ viiakse läbi jao suurusele üksusele.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) siseruumis ja välitingimustes;

c) sõltumata aastaajast;

d) päevasel ajal;

e) avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standard:

1) järgib Kaitseväe väljaõpet ja ohutustehnikat reguleerivaid dokumente väljaõppe läbiviimisel;

2) koostab nõuetekohase koolituskaardi;

3) valmistab ette sobiliku õppekoha ning viib läbi ettevalmistavad protseduurid;

4) tunni läbiviimisel püstitab selge eesmärgi ja loob õppimist soodustava keskkonna;

5) kasutab tunni eripära arvestades sobilikke õppemeetodeid ja asjakohaseid näitlikustamise vahendeid;

6) viib läbi õppurite hindamise ja tagasisidestamise.

Laskeõpe

(25-EK0005)Kursuse maht

7,69 EKAPKursuse põhieesmärk on anda õppurile alusteadmised ja oskused töös vajalike laskeharjutuste läbiviimiseks.

1. Ülesanne:

1) õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet;

2) õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõpet (jalaväejao relvad loetletud LVE-s).

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) KVIS arvuti;

b) sobilik taristu;

c) KV õppevara;

d) kinnitatud laskeharjutuse käsk;

e) relvastus;

f) laskemoon;

g) isikukaitsevahendid;

h) õppuri lahingvarustus;

i) transpordivahendid;

j) meditsiinilised vahendid.

2) Piirangud:

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) vajalik arv mentoreid;

c) vajalik arv laskmiste väljaõppeehitisi (lasketiir);

d) õppur viib läbi relvalaskeharjutusi laskeväljaõppe eeskirjas kinnitatud harjutuste kirjelduse alusel;

e) õppur koostab laskekäsu BRONTOS-es;

f) sõltuvalt laskeharjutusest tagatud meditsiinitoetuse nõutav tase;

g) sõltuvalt laskeharjutusest tagatud demineerimisvõimekus.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) siseruumis ja välitingimustes;

c) KV harjutusväli või lasketiir;

d) päevasel ajal.

3. Standard:

1) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet vastavalt kasutatavale õppevarale;

2) valdab laskeharjutuse läbiviimisega seotud eeskirju vähemalt kursusekava lävendi tasemel (hindamise kirjelduses);

3) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase laskekäsu;

4) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase koolituskaardi;

5) viib läbi laskeharjutusi vastavalt Kaitseväes kehtestatud korrale;

6) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutusi vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale;

7) rakendab laskeharjutuste läbiviimisel KV ohutuseeskirju.

Jalaväejao taktikaõpe

(25-EK0006)Kursuse maht

4,62EKAPKursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline juhtima jagu erinevates taktikalistes tegevustes.

1. Ülesanne:

1) õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) kinnitatud harjutuskäsk;

b) KV õppevara;

c) jalaväejao KVT järgsed vahendid;

d) õppurite lahingvarustus.

2) Piirangud:

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) vajalik arv mentoreid;

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) kinnine või poolkinnine maastik;

c) valgel ja pimedal ajal ning sõltumata aastaajast.

3. Standard:

1) õppur juhib jagu vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele järgnevates taktikalistes tegevustes;

2) jao tegevuse planeerimine ja ettevalmistused;

3) jao formatsioonid ja liikumisviisid;

4) jao tuli ja liikumine;

5) patrulli läbiviimine;

6) vaatluspost;

7) ala- ja objektiluure;

8) jao varitsus;

9) taktikaline jalgsirännak ja takistuste ületamine;

10) jao sattumine varitsusse;

11) kontaktist lahti rebimine;

12) sattumine miiniväljale;

13) reageerimine õhukontaktile;

14) julgestusmiinivälja rajamine;

15) jao kiirrünnak;

16) jao planeeritud rünnak (objekti rünnak/reid);

17) jagu kaitses.

Valikõpingute valimine: puudub.

Lõpuhindamise lühikirjeldus

Õppekava läbimist hinnatakse mitteeristavalt. Täpsem hindamise kirjeldus kursusekavades.

a) Instruktoriõppe kursust hinnatakse kirjaliku testiga ning õpilasharjutustega.

b) Laskeõppe kursust hinnatakse eeskirjade tundmise testiga ILIAS keskkonnas ning õpilasharjutustega.

c) Jalaväejao taktikaõppe kursust hinnatakse praktiliste sooritustega.

d) Kogu kursuse jooksul hinnatakse kursuslaste isikuomadusi, mille põhjal koostab grupi mentor õppuritele iseloomustuse. Iseloomustused säilitatakse KRA poolt AVIS infosüsteemis. Iseloomustuste esitamise eest KRAle vastutab kursuse läbiviija. Iseloomustuse hindamisleht õppekava LISA 1.

Praktika kirjeldus: puudub.

Spetsialiseerumised: puudub.

Õppekava kontaktisikv-vbl Anti Arusoo

Muud õppekavaga seotud vajalikud asjaolud.

Kursust läbi viivatelt instruktoritelt ja mentoritelt eeldatakse juhtimist läbi isikliku eeskuju ning õigete hoiakute kujundamine algab iseendast. Kaitseväe põhiväärtused ja allohvitseri omadused on tervet õppekava läbiv teema.

Õppekavas kasutatavad lühendid:

ILIAS – Eesti Kaitseväe e-õppe portaal;

LVE – laskeväljaõppe eeskiri;

KRA – Kaitseressursside Amet

AVIS – arenguvestluste infosüsteem;

VO – välioskus;

VÕ – väljaõpe;

SBK – sõduri baaskursus;

NABK – nooremallohvitseride baaskursus;

LLÕ – laskmise läbiviimise õigus;

BRONTOS – riigikaitseliste väljaõppealade andmekogu;

DHS – dokumendi haldussüsteem;

KVIS – KV infosüsteem;

TTA – taktikalised-tehnilised andmed;

OE – ohutuseeskiri;

KVT – koosseisu- ja varustustabel;

HV – harjutusväli;

TehN – tehnilised nõuded.

KURSUSEKAVA

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-EK0004InstruktoriõpeEST diviis

Nõuded kursuse alustamiseksLoetletud NAKAK õppekavas „Nõuded õpingute alustamiseks“.

Kursuse põhieesmärkKursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised ja oskused tegutsemaks üksuses instruktori, juhi ja kasvatajana.

1. Ülesanne:

1) õppur viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele;

2) õppur rakendab väljaõppe ja kasvatustöö läbiviimisel juhtimisvõtteid, mis tagavad õiglase ning õiguspärase kohtlemise;

3) õppur demonstreerib instruktorile vajalikke isikuomadusi.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) näitlikustamise abivahendid;

b) KVIS arvuti;

c) sisustatud klassiruum;

d) KV õppevara;

e) õppuri lahingvarustus.

2) Piirangud:

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) VÕ viiakse läbi jao suurusele üksusele.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) siseruumis ja välitingimustes;

c) sõltumata aastaajast;

d) päevasel ajal;

e) avatud ja poolkinnine maastik.

3. Standard:

1) järgib Kaitseväe väljaõpet ja ohutustehnikat reguleerivaid dokumente väljaõppe läbiviimisel;

2) koostab nõuetekohase koolituskaardi;

3) valmistab ette sobiliku õppekoha ning viib läbi ettevalmistavad protseduurid;

4) tunni läbiviimisel püstitab selge eesmärgi ja loob õppimist soodustava keskkonna;

5) kasutab tunni eripära arvestades sobilikke õppemeetodeid ja asjakohaseid näitlikustamise vahendeid;

6) viib läbi õppurite hindamise ja tagasisidestamise.

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Õppur rakendab väljaõppe ja kasvatustöö läbiviimisel juhtimisvõtteid, mis tagavad õiglase ning õiguspärase kohtlemise.a) kirjeldab inimese- ja ülesandekeskse juhtimise võimalust allüksuses;

b) selgitab üksuse õpetaja ja kasvataja kohustusi ning valib enesekehtestamiseks õige meetodi.Hinnatakse kirjaliku testiga (mitteeristav hindamine).

2. Õppur viib läbi sõduri individuaaloskuste õppetunde kuni jao suurusele üksusele.a) järgib Kaitseväe väljaõpet ja ohutustehnikat reguleerivaid dokumente väljaõppe läbiviimisel;

b) koostab nõuetekohase koolituskaardi;

c) valmistab ette sobiliku õppekoha ning viib läbi ettevalmistavad protseduurid;

d) tunni läbiviimisel püstitab selge eesmärgi ja loob õppimist soodustava keskkonna;

e) kasutab tunni eripära arvestades sobilikke õppemeetodeid ja asjakohaseid näitlikustamise vahendeid;

f) viib läbi õppurite hindamise ja tagasisidestamise.Praktiline õppetunni läbiviimine (mitteeristav hindamine).

3. Õppur demonstreerib instruktorile vajalikke isikuomadusi.

Kursuse jagunemine

Juhtimine

Loeng 14

Iseseisev õpe 3

Arvestus 1

Teema 1: organisatsioonikultuuri teooria.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 2: inimesekeskse juhtimise alused ja rakendamine üksuses.

Kokku 3 akadeemilist tundi: iseseisev õpe 2, loeng 1 akadeemiline tund.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 3: ülesandekeskse juhtimise aluspõhimõtted.

Alateemad: Ühtne arusaam, initsiatiiv, usaldus, tegevusvabadus ja detsentraliseeritus.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 4: allohvitseri omadused.

Alateemad: Allohvitseri roll üksuse õpetamisel ja kasvatamisel. Enesekehtestamine.

Kokku 3 akadeemilist tundi: iseseisev õpe 1, loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 5: probleemide märkamine, ennetamine ja lahendamine.

Alateemad: Tugivõrgustik.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 6: grupidünaamika üksuse näitel.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 7: lihtmenetluse koostamine.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 8: ohvitseri ja allohvitseri kooslus üksuses.

Loeng 1 akadeemiline tund. Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 9: kirjalik arvestus.

NÄIDE: Arvestus koosneb kolmest vabas vormis küsimusest, kus kursuslane arutleb etteantud teemal.

1. Allohvitseri omadused.

Kirjeldage lühidalt, miks (3 argumenti) ........................ (lünka kirjuta 1 allohvitseri omadus) omadusena toetab allohvitseri ülesannete täitmist, tooge vähemalt üks näide situatsioonist, kus ...................... (lünka kirjuta 1 allohvitseri omadus) on tugevus?

Hindamine: 3 argumenti – 6 punkti, 3 argumendi selgitus – 6 punkti, situatsioon – 2 punkti, Kokku 14 punkti.

2. Baasvajadused.

Kirjeldage lühidalt ..............................(lünka kirjuta 1 inimese psüühilisest baasvajadusest) inimese psüühilist baasvajadust. Tooge baasvajaduse juures välja näide, mille situatsioon SBK esimesel nädalal võib mõjutada inimese baasvajadust ja miks?

Hindamine: baasvajaduse selgitus – 3 punkti, situatsioon – 2 punkti, situatsiooni mõju selgitus – 3 punkti, kokku 8 punkti.

3. Meeskonna areng ehk grupidünaamika.

Iseloomusta tõhusat meeskonda ........................ (lünka kirjuta 1 omadus) omadusega, selgitage. Tooge omaduse kohta näide ning põhjendage.

Hindamine: omaduse selgitus – 3 punkti, omaduse näide – 2 punkti, näite selgitus – 2 punkti, kokku 7 punkti.

Arvestus 1 akadeemiline tund.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Pedagoogika

Loeng 15

Praktika 32

Iseseisev õpe 10

Teema 10: Kaitseväe väljaõppe ülesehitus.

Alateemad: Sõjaväelise väljaõppe eeskiri. Sissejuhatus sõjaväepedagoogikasse. Väljaõppe dokumentatsioon.

Loeng 1 akadeemiline tund.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 11: tunni planeerimine ja ettevalmistamine.

Alateemad: Tunni struktuur ja läbiviimine. Erinevad tunni tüübid ja osad (loeng, harjutus, drill). Meetodite valik. Õppekoha ülesehitus (paigutus, asukoha valik).

Loeng 4 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 12: instruktori olemus.

Alateemad: Vajalikud omadused, väljanägemine, keha valitsemine. Suhtlemine klassiga. Küsimuste kord ja viis, hääle kasutus, õpilaste kaasamine.

Loeng 4 akadeemilist tundi. Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 13: abivahendite valik ja abikoolitajate kaasamine.

Alateemad: Koolituskaardi koostamine.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 14: hindamise ja tagasisidestamise korraldamine.

Alateemad: eksamite ja testide ülesehitus ja läbiviimine, sooritusele tagasiside andmine.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 15: rivitunni ülesehitus ja läbiviimine.

Alateemad: üksiksõdur ja allüksus.

Praktiline näidistund 1 akadeemilist tund.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 16: relvaõppe tunni ülesehitus ja läbiviimine.

Alateemad: automaat.

Praktiline näidistund 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 17: topograafia tunni ja orienteerumise ülesehitus ja läbiviimine.

Kokku 4 akadeemilist tundi, millest praktiline sooritus sisaldab grupitööna üles seatud orienteerumisraja läbimist. Rada on üles seatud lähiümbruses. Grupi kohta seatakse üles üks punkt tervikrajast. Soovituslik on kasutada erinevaid lahenduskäike kursuslaste silmaringi laiendamiseks.

Loeng 2 akadeemilist tundi, praktika 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 18: välioskuste tunni ülesehitus ja läbiviimine.

Alateemad: näidistund, mis sisaldab tunni lõpus arutelu.

Praktiline näidistund 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

Teema 19: õpilasharjutused.

Alateemad: riviõpe, automaadi relvaõpe, välioskus.

Hinnatakse ja tagasisidestatakse kursuslase igat õpilasharjutust.

Kokku 35 akadeemilist tundi: praktika 25, iseseisev õpe 10 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2 ja 3.

ÕppemeetodidLoeng, praktika, iseseisev õpe.

HindamismeetodidKirjalik test, praktiline sooritus.

Lõimitud teemadSBK ja NABK kursuse jooksul läbitud teemad.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine.

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineInstruktoriõppe kursust hinnatakse kirjaliku testiga ning õpilasharjutustega. Hinnatakse ja tagasisidestatakse igat kursuslase õpilasharjutust (hindamisleht õppekava LISA 2). Kirjaliku testi sisu on kirjeldatud kursusekava „Teema 9“ lahtris.

sh lävendKirjalik test peab olema sooritatud tulemusele „Arvestatud“. Arvestatud tulemuse saamiseks peab olema saavutatud 50% maksimaalsest punktisummast. Õpilasharjutuste kokkuvõtva hinde kujunemiseks peab etteantud teemal välioskuste tund olema sooritatud tulemusele „Arvestatud“.

ÕppematerjalidKV sisemäärustik;

KV distsiplinaarmäärustik;

KV eetikakoodeks;

ülesandekeskne juhtimine – Kas juhtimisstiil või midagi enamat? (Aarne Ermus);

inimesekeskne juhtimine (Rudolf Steiger);

juhtimise õppetundi eriüksuse juhilt (admiral William McRaven);

rakenduspedagoogika õpik;

sõduri käsiraamat;

laskuri maastikuraamat.

KURSUSEKAVA

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-EK0005LaskeõpeEST diviis

Nõuded kursuse alustamiseksLäbitud NAKAK instruktoriõppe kursusekava või samaväärne varasem instruktori koolitus.

Kursuse põhieesmärkKursuse põhieesmärk on anda õppurile alusteadmised ja oskused töös vajalike laskeharjutuste läbiviimiseks.

1. Ülesanne:

1) õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet;

2) õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõpet.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) KVIS arvuti;

b) sobilik taristu;

c) KV õppevara;

d) kinnitatud laskeharjutuse käsk;

e) relvastus;

f) laskemoon;

g) isikukaitsevahendid;

h) õppuri lahingvarustus;

i) transpordivahendid;

j) meditsiinilised vahendid.

2) Piirangud:

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) vajalik arv mentoreid;

c) vajalik arv laskmiste väljaõppeehitisi (lasketiir);

d) õppur viib läbi relvalaskeharjutusi laskeväljaõppe eeskirjas kinnitatud harjutuste kirjelduse alusel;

e) õppur koostab laskekäsu BRONTOS-es;

f) sõltuvalt laskeharjutusest tagatud meditsiinitoetuse nõutav tase;

g) sõltuvalt laskeharjutusest tagatud demineerimisvõimekus.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) siseruumis ja välitingimustes;

c) KV harjutusväli või lasketiir;

d) päevasel ajal.

3. Standard:

1) viib läbi jalaväejoa käsitulirelvade relvaõpet vastavalt kasutatavale õppevarale;

2) valdab laskeharjutuse läbiviimisega seotud eeskirju vähemalt kursusekava lävendi tasemel (hindamise kirjelduses);

3) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase laskekäsu;

4) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase koolituskaardi;

5) viib läbi laskeharjutusi vastavalt Kaitseväes kehtestatud korrale;

6) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutusi vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale;

7) rakendab laskeharjutuste läbiviimisel KV ohutuseeskirju.

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade relvaõpet.a) viib läbi jalaväejoa käsitulirelvade relvaõpet vastavalt kasutatavale õppevarale;Hinnatakse õppurite jalaväejao käsitulirelvade relvaõppe tunde (mitteeristav hindamine).

2. Õppur viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõpet.b) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase laskekäsu;Hinnatakse kursuse jooksul erinevate relvalaskeharjutuste käigus (mitteeristav hindamine).

c) koostab läbiviidava laskeharjutuse nõuetekohase koolituskaardi;

d) viib läbi laskeharjutusi vastavalt Kaitseväes kehtestatud korrale;Hinnatakse õppurite jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe relvalaskeharjutusi (mitteeristav hindamine).

e) viib läbi jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutusi vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale;

f) rakendab laskeharjutuste läbiviimisel KV ohutuseeskirju;

g) valdab laskeharjutuse läbiviimisega seotud eeskirju vähemalt kursusekava lävendi tasemel.Hinnatakse eeskirjade tundmist ILIAS keskkonnas (mitteeristav hindamine).

Kursuse jagunemine

Relvaõpe

Loeng 30

Praktika 6 (relvaõppe praktika jätkub läbivalt kogu kursuse jooksul)

Teema 1: püstoli relvaõpe.

Alateemad: USP relva tutvustus, TTA, põhiosad, relva ohutu käsitsemine, ohutuskontrolli teostamine, tööpõhimõte, laadimine ja tühjaks laadimine.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 2: 40 mm granaadiheitja relvaõpe.

Alateemad: relva tutvustus, TTA, põhiosad, relva ohutu käsitsemine, ohutuskontrolli teostamine, tööpõhimõte, laadimine ja tühjaks laadimine, sihtimine, laskeasendid.

Loeng 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 3:i relvaõpe.

Alateemad: relva tutvustus, TTA, põhiosad, relva ohutu käsitsemine, töökorda seadmine, sihtimine ja tule avamine.

Loeng 4 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 4: SPIKE SR relvaõpe.

Alateemad: relva tutvustus, TTA, põhiosad, relva ohutu käsitsemine, töökorda seadmine, sihtimine ja tule avamine.

Loeng 4 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 5: kuulipilduja relvaõpe.

Alateemad: NEGEV NG7. Tund nr. 1 - tutvustus, ohutuskontroll. Tund nr. 2 – ohutu käsitsemine, lahtivõtmine ja kokkupanek. Tund nr. 3 – relva tööpõhimõte. Tund nr. 4 – relva hooldus. Tund nr. 5 – tõrked ja laskeasendid. Tund nr. 6 – normaaljooksule seadmine.

Kokku 8 akadeemilist tundi: loeng 6, praktika 2 akadeemilist tundi. Tundide sisu võib vajadusel muuta (täiendada).Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 6: Tankitõrjerelva relvaõpe.

Alateemad: CG M4. Tund nr. 1 – tutvustus, TTA, OE, põhiosad, relva komplekt, ohutuskontroll, sihtimine. Tund nr. 2 – kasutatav laskemoon, alakaliibriline treeningseade. Tund nr.3 – laskmine ja lahingpaari koostöö, relva rihtimine. Tund nr. 4 – tegevus tõrgete korral, relva hooldus.

Kokku 8 akadeemilist tundi: loeng 6, praktika 2 akadeemilist tundi. Tundide sisu võib vajadusel muuta (täiendada).Seos alaeesmärgiga nr 1.

Teema 7: täpsuspüssi relvaõpe.

Alateemad: täpsuspüss R-20. Tund nr. 1 – täpsuslaskmise ajalugu ja tutvustus. Tund nr. 2 – täpsuspüssi R-20 tutvustus, TTA, ohutu käsitsemine, relva hooldus. Tund nr. 3 – sihiku Trijicon VCOG 1-8x28 tutvustus, sihtimine, lasketehnika ja erinevad laskeasendid. Tund nr. 4 – optiline sihik ja binokkel, kauguste määramine. Tund nr. 5 – ballistika alused, ilmastiku mõju kuuli lennutrajektoorile.

Kokku 8 akadeemilist tundi: loeng 6, praktika 2 akadeemilist tundi. Tundide sisu võib vajadusel muuta (täiendada).Seos alaeesmärgiga nr 1.

Automaadi laskeharjutuse läbiviimise õpe

Iseseisev õpe 3

Loeng 6

Praktika 30

Arvestus 1Teema 8: laskmistega seotud dokumentatsioon.

Alateemad: OE, LVE, HV kasutuseeskirjad, TehN, ILIA-e õppevara.

Kokku 4 akadeemilist tundi: loeng 3, iseseisev õpe 1 akadeemiline tund.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Teema 9: BRONTOS õpe.

Alateemad: laskekäsu koostamine, ohuala koostamine, laskepaiga skeemi koostamine.

Kokku 4 akadeemilist tundi: loeng 3, praktika 1 akadeemiline tund. Praktika ajal koostavad õppurid etteantud lähteandmete alusel iseseisvalt BRONTOS testkeskkonnas laskekäsu koos lisadega.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Teema 10: laskmistega seotud dokumentatsiooni tundmise test.

Alateemad: valikvastustega test ILIAS-es.

Arvestus 1 akadeemiline tund.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Teema 11: hinnatava laskeharjutuse käsu ja koolituskaardi koostamine.

Alateemad: automaat.

Iseseisev õpe 2 akadeemilist tundi.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Teema 12: automaatrelva põhilaskeväljaõppe laskeharjutuste hinnatavad sooritused.

Alateemad: laskeharjutused A.1, A.2, A.3, A.4, test 2, A.9, A.10, A.11 ning test 3.

Praktika kokku 29 akadeemilist tundi. A.1 laskeharjutus on näidissooritus, pärast mida viivad õppurid läbi hinnatavad laskeharjutused.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Jao relvade laskeharjutused

Iseseisev õpe 8

Prakrika 60Teema 13: jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutuste laskekäskude ja koolituskaartide koostamine.

Alateemad: a) püstol – P.1, P.2, test 2;

b) kuulipilduja – KP.1, KP.2, KP.7;

c) TT granaadiheitja – TTG.VK.1, TTG.VK.2, TTG.1, TTG.2. d) 40 mm granaadiheitja – UGL.1.1 kuni UGL.1.4, test 2, UGL.3.1. e) täpsuspüss – TL.1, TL.2. f) käsigranaat – KG.1, KG.2.

Iseseisev õpe kokku 8 akadeemilist tundi. Ettevalmistused peavad sisaldama maastikuluuret laskepaigas. Seos alaeesmärgiga nr 2.

Teema 14: jalaväejao käsitulirelvade põhilaskeväljaõppe laskeharjutuste hinnatavad sooritused.

Alateemad: a) püstol – P.1, P.2, test 2;

b) kuulipilduja – KP.1, KP.2, KP.7;

c) TT granaadiheitja – TTG.VK.1, TTG.VK.2, TTG.1, TTG.2. d) 40 mm granaadiheitja – UGL.1.1 kuni UGL.1.4, Test 2, UGL.3.1. e) täpsuspüss – TL.1, TL.2. f) käsigranaat – KG.1, KG.2.

Praktika kokku 60 akadeemilist tundi. Soovituslik lahendus: Kursus on jagatud 4-5 grupiks. Grupid roteeruvad laskepaikade vahel. Päeva jooksul sooritatakse alateemades ette antud laskeharjutused. Jaotus sõltub gruppide arvust. Näide: 1. päev KP, 2. päev TT, 3. päev 40 mm, 4. päev täpsuspüss, 5. päev püstol ja käsigranaat.Seos alaeesmärgiga nr 2.

Jao relvade relvaõppe õpilasharjutused

Iseseisev õpe 12

Praktika 24 Teema 15: jalaväejao käsitulirelvade relvaõppe hindelised sooritused.

Alateemad: KP relvaõpe, TT relvaõpe, täpsuspüssi relvaõpe (võib asendada).

Kokku 36 akadeemilist tundi, sisaldab iseseisvat õpet ja ettevalmistusi 12 akadeemilist tundi, praktikat 24 tundi.

Kursus vastavalt vajadusele jagatud 3-5 grupiks. Alateemasid on võimalik täiendada/muuta vastavalt üksuse struktuuris olevate relvadega. Praktika läbiviimine planeerida ringkoolitusena päevade lõikes.Seos alaeesmärgiga nr 1.

ÕppemeetodidLoeng, iseseisev õpe, praktika.

HindamismeetodidKirjalik test, praktiline harjutus.

Lõimitud teemadSBK ja NABK kursuse jooksul läbitud teemad.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine.

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineLaskeõppe kursust hinnatakse kirjaliku eeskirjade tundmise testiga ILIAS keskkonnas (link testile õppematerjalide loendis) ning õpilasharjutustega. Eeskirjade tundmise test koosneb 30. valikvastustega küsimusest (süsteemis kokku 60 küsimust) ning aega testi sooritamiseks 45 minutit. Test on avatud materjalidega. Testi saab sooritada maksimaalselt kolm korda. Kui kolme korraga ei sooritata testi positiivsele tulemusele, loetakse kursus mitteläbituks ning õppur peab alustama kursust täies mahus uuesti. Kursuse jooksul hinnatakse ja tagasisidestatakse igat õpilasharjutust. Õpilasharjutusi hinnatakse õppekava LISA 2 ja LISA 3 alusel.

sh lävendLaskmistega seotud eeskirjade tundmise testi positiivseks sooritamiseks peab olema saavutatud 90% punktidest.

Kursuse õpilasharjutuste positiivse tulemuse saavutamiseks peab 80% kõigist sooritustest olema „arvestatud“.

Õppematerjalidsõjaväelise väljaõppe eeskiri;

laskeväljaõppe eeskiri;

sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1;

kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskiri OE 1.2;

silmakahjustuste vältimise ohutuseeskiri OE 1.3;

relvakäsitlemise ja laskeharjutuste läbiviimise ohutuseeskiri OE 2.1;

tankitõrje laskeharjutuse ohutuseeskiri OE 2.2;

käsigranaadi ohutuseeskiri OE 2.6;

lahingu- ja harjutusmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemise ohutuseeskiri OE 2.7;

40 mm granaadiheitja laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.8;

laskmisega seotud dokumentatsiooni tundmise test ILIAS keskkonnas:

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=tst_127113&client_id=uusilias

automaatrelva baasõppe õppematerjal:

https://ilias.mil.ee/goto.php?target=cat_42114&client_id=uusilias

Planeeritav laskemoona kulu kursuslase kohta (aluseks LVE):

a) automaat – 225 tk, õppepadrun 10 tk;

b) püstol – 75 tk;

c) kuulipilduja - 280 tk;

d) tankitõrje granaadiheitja – 15 tk alakaliiber, 2 tk harjutusgranaat, 1 tk kildgranaat;

e) täpsuspüss – 69 tk;

f) 40 mm granaadiheitja – 20 tk harjutusgranaat, 1 tk lahingugranaat;

g) käsigranaat – 4 tk harjutus-käsigranaat, 1 tk lahingugranaat.

KURSUSEKAVA

Kursuse koodKursuse nimetusKursuse eest vastutav üksus

25-EK0006Jalaväejao taktikaõpeEST Diviis

Nõuded kursuse alustamiseksLäbitud NAKAK õppekava instruktoriõppe ja laskeõppe kursus.

Kursuse põhieesmärkKursuse põhieesmärk on anda õppurile vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, et ta oleks võimeline juhtima jagu erinevates taktikalistes tegevustes.

1. Ülesanne:

1) õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes.

2. Tingimused

1) Abivahendid:

a) kinnitatud harjutuskäsk;

b) KV õppevara;

c) jalaväejao KVT järgsed vahendid;

d) õppurite lahingvarustus.

2) Piirangud :

a) VÕ toimub mentorite juhendamisel;

b) vajalik arv mentoreid.

3) Keskkond:

a) väljaõpet toetav keskkond;

b) kinnine või poolkinnine maastik;

c) valgel ja pimedal ajal ning sõltumata aastaajast.

3. Standard:

1) õppur juhib jagu vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele järgnevates taktikalistes tegevustes;

2) jao tegevuse planeerimine ja ettevalmistused;

3) jao formatsioonid ja liikumine;

4) jao tuli ja liikumine;

5) patrulli läbiviimine;

6) vaatluspost;

7) ala- ja objektiluure;

8) jao varitsus;

9) taktikaline jalgsirännak ja takistuste ületamine;

10) jao sattumine varitsusse;

11) kontaktist lahti rebimine;

12) sattumine miiniväljale;

13) reageerimine õhukontaktile;

14) julgestusmiinivälja rajamine;

15) jao kiirrünnak;

16) jao planeeritud rünnak (objekti rünnak/reid);

17) jagu kaitses.

Kursuse alaeesmärgidHindamiskriteeriumid Hindamine

1. Õppur juhib jagu kaitsvates, ründavates ning kaasnevates taktikalistes tegevustes.a) juhib jagu vastavalt jagu-rühm püsitoimingutele erinevates taktikalistes tegevustes;

b) rakendab ja kontrollib taktikalistes tegevustes KV ohutuseeskirjade täitmist.Hinnatakse kursuslase tegevust jaoülemana ja jao liikmena erinevates taktikalistes tegevustes (mitteeristav hindamine).

Kursuse jagunemine

VÕ ühtlustamine

Harjutus 30

Loeng 4

Praktika 4 Teema 1: varasema väljaõppe kordamine.

Alateemad: 1) käsuõpe; 2) jalaväejao struktuur ja relvastus; 3) jalaväejao liikmete ülesanded ja varustus; 4) jalaväejao juhtimispõhimõtted; 5) jalaväejao ülesanded; 6) jao formatsioonid ja liikumisviisid; 7) tegevused peatumisel; 8) takistuste ületamine; 9) jao tuli ja liikumine; 10) kontaktidrillid (sattumine varitsusse, sattumine miiniväljale, tegevus õhukontakti korral).

Kokku 38 akadeemilist tundi, millest 4 tundi loeng ja 4 tundi näidistund.

Teema 1 eesmärk on NABK-s käsitletud taktikaliste tegevuste kordamine, millega ühtlustatakse kursuslaste teadmisi ja oskusi.Seos alaeesmärgiga nr 1.

Taktikaõpe

Õppus 82Teema 2: jalaväejao taktika väliharjutus.

Alateemad: 1) kaasnevad tegevused (rühma patrull-laager, patrulli läbiviimine, vaatluspost, objektiluure); 2) kaitsvad tegevused (jao rühmitumine kaitsesse, sünkroniseeritud tulesüsteemi rajamine, julgestusmiinivälja rajamine); 3) ründavad tegevused (jao kiirrünnak, tulevõitlusest lahti rebimine, varitsus, jao planeeritud rünnak/reid).

Kokku 82 akadeemilist tundi. Taktikaline õppus on planeeritud 10 järjestikust päeva.

Väliharjutuse jooksul viiakse läbi jao kaasnevad tegevused, jao ründavad tegevused ja jao kaitsvad tegevused. Iga teema kaasab endas tihedalt seotud eelmiseid teemasid. Taktikaliste tegevuste kinnistamine toimub õpilasharjutuste käigus, kus rõhk on korduste arvul. Kursuslased saavad täita võimalikult palju erinevaid jao liikme rolle ning läbi selle saavad kogemuse.

Õppus peab olema intensiivne. Õppurid peavad tegutsema pingelises olukorras, mis oma korda paneb proovile nende suutlikkuse ja motivatsiooni juhtida jagu. Selleks on vaja pikki ja intensiivseid VÕ päevi. Harjutus peab sisaldama taktikalisi tegevusi pimedas.Seos alaeesmärgiga nr 1.

ÕppemeetodidLoeng, harjutus, praktika, õppus.

HindamismeetodidPraktiline harjutus.

Lõimitud teemadSBK ja NABK kursuse jooksul läbitud teemad.

Kursuse hindamineMitteeristav hindamine.

Kursuse kokkuvõtva hinde kujunemineKursuse läbimiseks peab iga õppur tegema minimaalselt kaks positiivselt hinnatud sooritust jaoülemana. Negatiivse hinnangu korral on võimalik sooritust korrata üks kord. Kursuse jooksul hinnatakse õppurite olemust jaoülemana ja jao liikmena (õppekava LISA 1). Õpilasharjutuste hindamine õppekava LISA 4 ja LISA 4.1 alusel.

sh lävendKursuslane peab osalema väljaõppes vähemalt 80% kogu kursuse mahust.

Õppematerjalidsõduri käsiraamat;

laskuri maastikuraamat;

jagu/rühm püsitoimingud;

sõjalise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1;

kuulmiskahjustuste vältimine OE 1.2;

silmakahjustuste vältimine OE 1.3;

lahingu- ja harjutusmoona, matkeseadmete ning sihtmärkide käsitsemise ohutuseeskiri OE 2.7;

maismaasõidukite kasutamise ohutuseeskiri OE 8.3;

õppuste korraldamise eeskiri;

välihügieeni eeskiri;

imitatsioonivahendite planeering 40 õppuri kohta:

Nimetus

Kogus

1.

Relvastus ja erivahendid vastavalt jalaväejao KVT-le

4 jagu

2.

5,56 mm paukpadrun (R20)

18 000 tk

3.

7,62 mm paukpadrun (MG3/Negev)

4 600 tk

4.

7,62 mm paukpadrun (täpsuspüss TA20-R16)

1 360 tk

5.

Suitsukäsigranaat

176 tk

6.

Treeningkäsigranaat

288 tk

KAITSEVÄGI

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 28.02.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni vajaduse möödumiseni,

kuid mitte kauem kui 28.02.2035

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3¹

2

KÄSKKIRI

Tallinn 02.04.2025 nr 551

Käskkirja kehtetuks tunnistamine Nooremallohvitseride keskastmekursuse (NAKAK) õppekava ja kursusekavade kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45 „Kaitseväe põhimääruse“ § 5 lg 1, § 24 lg 2 p 5, Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirja nr 1379 „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ punkti 20 alusel

1. Tunnistan kehtetuks diviisi ülema 11.07.2024 käskkirjaga nr 1167 kinnitatud „Nooremallohvitseride keskastmekursuse (NAKAK) pilootõppekava ja ainekavad“.

2. Kinnitan nooremallohvitseride keskastmekursuse (NAKAK) õppekava ja kursusekavad (lisatud).

3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe struktuuriüksuste ülematele, diviisi 1. ja 2. jalaväebrigaadi staabi operatiiv- ja väljaõppejaoskonnale.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Andrus Merilo

Kindralmajor

Kaitseväe juhataja