Teade

K O R R A L D U S

26. märts 2025 nr 1-3/25/69

Luba kormoranide letaalseks heidutuseks Pärnu

jõe ääres 2025. aastaks

1. OTSUS

Arvestades Keskkonnaametile esitatud taotlust kormoranide küttimiseks vältimaks tõsist kahju

kalastuspiirkondadele ja -vetele ning loodusliku loomastiku kaitseks, korralduse p-s 2 toodud

asjaolusid ning lähtudes p-s 3 esitatud põhjendustest, võttes aluseks keskkonnaministri

28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri“ § 3 lg 5, jahiseaduse § 23 lg 4 p 3 ning keskkonnaministri

30.09.2020 määruse nr 47 Keskkonnaameti põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 12 otsustan:

1.1. lubada 2025. aastal MTÜ Eesti Vee-elustiku Seltsil koostöös Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituudiga täiendava heidutusmeetmena ning teadusliku jätkuuuringu

läbiviimiseks küttida kormorane (Phalacrocorax carbo) väljaspool jahieeskirjas ette

nähtud jahiaega Pärnu jõe alamjooksul, täpsemalt Pärnu jõe ääres Tindisaartest Paikusel

kuni Kurgja paisu (Reiu jõe suubumiskoha ja Vändra jõe suubumiskoha) vahelisel alal

korralduse jõustumisest kuni 30. maini;

1.2. kokku on lubatud punktis 1.1 nimetatud ajaperioodil ning kohas küttida kuni 200

kormorani, täpsemalt 20 isendit nädalas, eesmärgiga heidutada ning teostada jätkuuuring

Pärnu jõe ääres Pärnu jõe ääres Tindisaartest Paikusel kuni Kurgja paisu vahelisel alal

toituvate kormoranide poolt tabatavate kalade liigilise koosseisu määramiseks;

1.3. küttimiseks on lubatud otsi-, hiilimis- või varitsusjaht. Peibutiste, jahivibu ning

pliihaavlite kasutamine jahil ei ole lubatud;

1.4. jahti pidav isik on kohustatud vähemalt 1 tund enne jahi algust teavitama sellest

Keskkonnaametit1. Teates tuleb märkida küttimise koht, kuupäev, kellaaeg ning teataja

nimi ja kontaktandmed;

1.5. loa omanik peab 09. juuniks 2025 esitama Keskkonnaametile aruande käesoleva loa lisas

1 esitatud vormil; Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut esitama toitumisuuringu tulemused

28. novembriks 2025 ([email protected]);

1.6. loa nõuete täitmise eest vastutab MTÜ Vee-elustiku Seltsi juhatuse esimees Üllar

Meriste;

1 Teavitus jahi alustamise kohta tuleb esitada siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfi-

VHlwp7Mk0SRomYLMkkaDrFKUUf_W-8UgJwgmZxjPNowGw/viewform

2 (11)

1.7. loa omaniku kohustus on teavitada tegevustest nii kohalikku omavalitust, maaomanikke

kui ka vajadusel Politsei- ja Piirivalveametit;

1.8. kütitud kormoranid tuleb anda edasi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudile.

2. ASJAOLUD

2.1. MTÜ Vee-elustiku Selts esitas Keskkonnaametile põhjendatud taotluse2 et saada luba

kormoranide letaalseks heidutuseks, st küttimiseks Pärnu jõe alamjooksul, Tindisaarte

juurest Paikusel kuni Kurgja paisuni perioodil 28. veebruar kuni 30. mai 2025. Taotluse

juurde on esitatud Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kaaskiri kütitud kormoranide

uuringu eesmärgi ning metoodika kohta. Tegemist on Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi

2024. aastal alustatud Pärnu jõel toituvate kormoranide toitumisuuringu jätkuuuringuga,

mille tarbeks kasutatakse letaalse heidutuse käigus surmatud kormoranide maosisusid

toitumisuuringu läbiviimiseks.

2.2. Pärnu jõest on kujunenud kormoranide puhke- ja toitumisala, seda eriti kevadperioodil.

Samas on tähendatud mitmeid kormorani paare, kes püsivad nimetatud piirkonnas terve

Eestis olemise aja (rändelt tulles ehk pesituseelne, pesitsus ja rändeks ettevalmistumise

aja). Pärnu jõe alamjooks on koht, kus käib massiliselt kudemas meritint, rändab

koelmualadele vimb, toituvad ja turgutavad end RMK Põlula kalakasvatusest Pärnu jõkke

asustatud Atlandi lõhe ja merisiia noorjärgud. Lõhe ja merisiia noorjärkude optimaalne

asustamise aeg jõgedel sõltub veetemperatuurist. Pärnu jõe puhul on viimastel aastatel

arvestatavaks faktoriks lisandunud meritindi kuderände aeg, mis toob Pärnu jõkke

toituma kormorani. Vältimaks asustatavate lõhede ärasöömist kormoranide poolt juba

jões, riskitakse kalade asustamisel asjaoluga, et hüdroloogilised tingimused ei pruugi olla

optimaalsed. Kui enne viidi Pärnu jõkke kalad stabiilsema veetemperatuuri tõttu varem,

siis nüüd tehakse seda hiljem, kui kormorane pole Pärnu jõe kaldapuudel enam näha.

Märgistatud lõhede taaspüükide andmetel rändavad nad jõest üsna kiiresti (nädalaga)

rannikumerre, kus viibivad esialgu ranna lähedal, kuid kus kormoranid nendest ikkagi

toituvad.

2.3. Arvukad kormorani toitumiskolooniad häirivad kalakoelmutel kalade järglaskonna

saamist ja vähendavad seeläbi märkimisväärselt nende sigimisedukust. Toetudes Tartu

Ülikooli Eesti Mereinstituudi möödunud aastal samas kohas läbiviidud

toitumisuuringutele, toitub kormoran valdavas enamuses kudevast meritindist ja vimmast

Pärnu jões. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt 2024. aastal koostatud “Kormorani

toitumise mõjud rannikumere kalavarudele”3 eksperthinnangus on välja toodud

kormorani poolt tarbitava kalade kogused. Nimetatud dokumente arvestades on oluline

jätkata kormorani mõju vähendamisega Pärnu jõe kalade koelmutel ja rändealal.

Vältimaks tõsist kahju kalastikule ja kalandusele suurematel looduslikel veealadel nagu

Läänemeri, ei ole kormoranide ohjamisel alternatiivseid lahendusi derogatsiooni

kasutamata. Sellisele järeldusele on jõutud kormorane ohjavates Läänemere äärsetes

riikides ning see on välja toodud ka Eesti kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas4 -

„Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise tegevuskava 2023–2032“.

Looduskaitseseaduse kohaselt on looduslikult esinevate lindude häirimine Eestis

2 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemi 20.02.2025 nr all 13-11/25/3553. 3 Timo Arula 2024, „Kormorani toitumise mõjud rannikumere kalavarudele“, leiav veebis:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/uuring-2024-kormoranid.pdf 4 Kava leitav internetiaadressilt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Kormorani%20kaitse%20ja%20ohjamise%20tegevuskava.pdf

3 (11)

keelatud. Lindude tahtlikku häirimist võib aga läbi viia, kui see on vajalik oluliste

põllumajanduskultuuride või põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara

kahjustamise vältimiseks. Samuti võib liigi arvukuse reguleerimise eesmärgil

Keskkonnaamet lubada linnumunade, välja arvatud kaitsealuste lindude munad,

korjamist ja kahjustamist või jahiulukite nimekirja kuuluvate lindude aastaringset

laskmist või püüdmist, kui see on vajalik põllukultuuride, põllumajandusloomade ja

kalakasvatuste kahjustamise või muu olulise varalise kahju vältimiseks või loodusliku

taimestiku ja loomastiku kaitse ning looduslike elupaikade säilitamise huvides.

Kormoranide ohjamise- ja kaitse kava alusel on teada, et kormoranide toitumise aladel

võib tekkida oluline kahju kalaasurkondade kudekarjadele. Selle alusel on põhjendatud

juhul õigustatud ning õiguslikult võimalik kormorane ohjata, et piirata nende arvukust,

vältida uute kolooniate tekkimist ning konfliktide suurenemist inimestega, kahju

tekkimist kalapüügile ja kalade paljunemisele. Kormorani kaitse ja ohjamiskava üheks

eesmärgikson uute kolooniate tekke vältimine ja seda eriti siseveekogudel. Peletamine ja

ka heidutusjaht on selgelt välja toodud kui efektiivsed ja legaalsed meetmed probleemiga

ennetavalt tegelemiseks. Kahjuks pole kava eesmärki saavutatud, sest kormoranide

arvukus aina kasvab.

Möödunud aasta kogemus kinnitas, et kormoran reageerib kergesti letaalsele heidutusele

toitumis- ja puhkealadel. Pärnu jõest on kujunemas kormoranide puhke- ja toitumisala,

seda eriti kevadperioodil.

2.4. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kaaskirja järgi (punkt 2.3) on kormoranide arv ja

seega ka nende mõju loodusele, sealhulgas kalastikule, Eestis jätkuvalt kasvutrendis.

Seetõttu on oluline järkuuuringu teostamine kormoranide toitumisuuringu läbiviimiseks

Pärnu jõel. Pärnu jõgi on oluline kalade koelmuala ning rändeala, sh Pärnu jõkke

asustakase kevadel lõhe ja merisiia noorjärke. Kormoranide kevadisel toitumisel Pärnu

jõel on oluline mõju jõe kalastikule, sellest tulenevalt on vajalik koelmualade kaitse ning

täpse mõju väljaselgitamine. Oluline on jätkata 2025. aastal ka letaalse heidutuse käigus

surmatud kormoranide toitumisuuringuga. Heidutuse ja sellega kaasneva toitumisuuringu

jaoks materjali kogumisega tuleks alustada juba märtsi alguses ning tegevus peaks

jätkuma kuni mai lõpuni, s.t ajani, mil Pärnu jõe alamjooksul on arvukalt kormorane.

Vaid nii on võimalik hinnata korrektselt kormoranide toitumise sesoonset ja aastate

vahelist varieeruvust. Kuigi kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava on sõnastanud

selge vajadus kormoranide toitumisuuringuks, eelkõige rannikumere kalavarude

sisukohast, ei ole Eestis praegu kahjuks ühtegi allikat selle tegevuse finantseerimiseks.

Aastal 2024 läbi viidud uuringut rahastas TÜ Eesti Mereinstituut omavahenditest ja see

on plaanis ka 2025 kevadel. Kuigi enamik toitumisuuringu metoodikaid on väga kallid

(näiteks DNA põhine), on seedetraktist leitud seedumata kala analüüs suhteliselt odav,

olles samas ka väga täpne. Seega on finantseerimise puudumisel heidutuse

kõrvaproduktina saadav materjal väga oluline samm riiklikult oluliseks peetava

kormoranide toitumise analüüsi läbiviimisel. Eestis on see praegu üheks vähestest

võimalustest toitumisuuringuid läbi viia.

Kuna jõel toituvate kormoranide arv on väga suur (hinnatud sageli tuhandetes isendites),

siis on vajalik, et toitumisuuringute jaoks kogutud valim oleks piisavalt esinduslik nii

isendite arvu kui ka ajaperioodi mõttes. Seetõttu on planeeritud proovide kogumine kogu

heidutuse läbi viimise perioodi vältel, mil kormoranid Pärnu jõe alamjooksul toituvad, s.t

märtsist mai lõpuni. Arvestades isendite vahelisi erinevusi mao täitumuses, tühjade

magude esinemist ning proovide õtmise ruumilist hajutatust, ei ole otstarbekas vähendada

kogutava proovi hulka alla 20 isendi ühe proovivõtuperioodi (nädal) kohta. Seega peaks

uuringu peaeesmärgi saavutamiseks vajalik proovide arv olema ligilähedaselt lubatud

200 aastal 2025.

4 (11)

Toitumisuuringute käigus kogutav andmestik peab olema statistiliseks andmetöötluseks

sobiv. Arvestades, et perioode on umbes kümme ja diskreetseid muutujaid vähemalt viis,

on soovitav, et kogutud proovide hulk ei langeks alla 20 proovi iga perioodi kohta (kokku

soovitatavalt 180 – 200 proovi). Senised tulemused näitavad, et kormoranid toituvad

Pärnu jõe alamjooksul eelkõige meritindi ja vimma isenditest. Sellele viitab ka

kormoranide üldiselt oportunistlik toitumine ning nende kahe kalaliigi kõrge arvukus

sellel perioodil Pärnu jões. Samas tähendab oportunistlik toitumine ka seda, et võimalusel

söövad linnud kõiki veekogus olevaid kalu. Mõned neist võivad aga olla kaitset vajavad.

Seetõttu on võimalik, et meritindi ja vimma isendite eeldatavalt kõrge osakaalu tõttu

kogutud proovides võib tekkida nn lahjendusefekt teiste kalaliikide (sh ohustatud ja

kaitstavate liikide) suhtes, mis võivad kormoranide toidus esineda. Ka see tõsiasi toetab

eesmärki koguda suur proovide arv, mis võimaldab koostada usaldusväärseid

saakobjektide sagedusjaotusi.

Teaduseetika seisukohast on oluline ka selliste proovide kogumine, mis on planeeritud

töö käigus lihtsasti kättesaadavad, aga mida käesolevas uuringus ei ole paraku võimalik

koheselt analüüsida finantseerimise puudumise tõttu. Selleks kogutakse kõigilt kütitud

lindudelt soolestiku sisu proov, et tulevikus, rahaliste vahendite olemasolul, oleks

võimalik läbi viia DNA-põhine toitumisuuring. Nii tehti ka 2024. aastal. Kui proove ei

kogutaks, tuleks vastava võimaluse avanemise korral (mis täna tundub realistlik) küttida

uued linnud. Proovide kogumisel on vajalik silmas pidada, et see ei kahjustaks uuritavat

asurkonda. Pärnu jõel toituvaid kormorane ei saa pidada omaette asurkonnaks,

tõenäoliselt on seal esindatud nii Eesti erinevates piirkondades pesitsevad linnud kui ka

põhja poole (Soome) läbi rändavad isendid. Pärnu jõel toitub päevas kuni viis tuhat

isendit ning on tõenäoline, et märkimisväärne osa neist lindudest on mittesuguküpsed

noorlinnud, kes ei panusta veel sigimisse. Proovid kogutakse hajutatult võrdlemisi pikal

perioodil, mistõttu on surmatud lindude osa väike võrreldes Pärnu jõel toituvate

kormoranide üldarvuga. Samuti on see väike võrreldes Liivi lahel pesitsevate lindude

arvuga. Eesti kormorane ei peeta omaette asurkonnaks, vaid üheks üle-Euroopalise väga

arvuka ning senini kasvava asurkonna osaks. Seega ei oma selle linnuliigi kaitsestaatusele

Pärnu jõel toimuv heidutus negatiivset mõju.

2.5. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta seireandmete järgi on kormoranide arvukus

hinnanguliselt 43 200 - 44 000 pesitsevat paari. Loendustulemuste järgi asustab suurem

osa pesitsevatest kormoranidest Liivi lahe Pärnumaa piirkonna (53,5%) ja Soome lahe

(20,5%) laidusid, sisemaal pesitseb 15,3% paaridest. 2024. aastal ei toimunud loendust

Väinamere laidudel. Suurim koloonia asub Kihnu seirealal Anilaiul (Anõlaid), kus

loendati 3494 pesitsuspaari. Üle 2000-3000 paarised kolooniad leiti ka Kuralaiul (3141)

ja Sorgu saarel (2090). Viimase 12 aastasel (2012–2024) perioodil on liigi arvukus

kasvanud keskmiselt 8,1% aastas.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri“ § 3 lg 5 kohaselt võib

kormoranile pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti ning jahti FCI 7. ja 8. rühma kuuluva

jahikoeraga 1. augustist 30. novembrini. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 23 lg 4 p 3

kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks

väljaspool jahiaega. Jahis § 26 lg 7 kohaselt on pliihaavli kasutamine veelinnujahil

keelatud. Looduskaitse seaduse (edaspidi LKS) § 582 lg 1 kohaselt on Keskkonnaameti

loal teaduseesmärgil loomade surmamine lubatud. Käesoleva korraldusega annab

Keskkonnaamet loa küttida kormorane väljaspool jahiaega uluki tekitatud kahjustuste

vältimiseks ning teaduseemärgil.

5 (11)

3.2. Kormoran on Eesti punase nimestiku alusel soodsas seisundis olev liik5. Kormoranide

kaitse ja ohjamise tegevuskava6 kohaselt on Eestis üheks ohjamise mõõdikuks sisemaal

asuvate kolooniate kadumine või kahanemine. Tegevuskava eelnõus on nimetatud

ohjamistegevusteks kormoranide sihipärane hirmutamine, mille käigus peletatakse

(kasutades samaaegselt heli ja visuaalseid vahendeid, vajadusel kombineerituna

üksikisendite küttimisega) süsteemselt linde ning küttimine. Küttimise eesmärgiks on

kormorani arvukuse vähendamine lokaalselt või laiemal levikualal, sh tuleb kaaluda

võimalust lubada erandina jahti kormorani puhkekohtades, kus liigil on selge negatiivne

mõju kalastikule (sh kudekarjadele, noorjärkudele) või muule elustikule. Lisaks tuleb

lubada jahipidamist väljaspool jahiaega (Keskkonnaameti loal) kalapüüniste läheduses,

kalakasvatustes ning kevadel ka kalade oluliste rändeteede ääres (nt Pärnu jõgi).

3.3.Kormoranide arvukuse pidevat suurenemist, keskmiselt 8,1% aastas, on kinnitanud

Keskkonnaagentuuri seireandmed. Keskkonnaagentuuri 2024. aasta seireandmete järgi

on kormorani arvukus hinnanguliselt 43 200- 44 000 pesitsevat paari.

3.4.LKS § 55 lõige 61 punkt 2 alusel on keelatud looduslikult esinevate linnuliikide tahtlik

häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud sama

paragrahvi lõige 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel. LKS § 55

lõige 3 punktides 2-5 sätestatud juhud on: 2) elanikkonna ohutuse huvides; 3)

lennuohutuse huvides; 4) kui see on vajalik oluliste põllumajanduskultuuride või

põllumajandusloomade, kalakasvatuse või muu olulise vara kahjustamise vältimiseks; 5)

õppe- või teadusotstarbel. LKS § 55 lg 6 alusel on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine

ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal

keelatud, välja arvatud sama seaduse § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

3.5.Loodusdirektiivi7 43/92 artikkel 6 sätestab muuhulgas, et liikmesriigid võtavad vajalikke

meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade

halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd

selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi eesmärkide täitmist. Iga

kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude

kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala

kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või

projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete

kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast

avaliku arvamuse saamist. Artikkel 7 viitab, et direktiivi 43/92 artikli 6 lõigetest 2, 3 ja 4

tulenevad kohustused asendavad kõik direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 4 esimesest

lausest tulenevad kohustused artikli 4 lõike 1 kohaselt klassifitseeritud alade või artikli 4

lõike 2 kohaselt tunnustatud alade osas. Direktiiv 79/409 on asendatud direktiiviga

147/2009 (dir 147/2009 art 4.4.). Liikmesriigid võtavad lõigetes 1 ja 2 osutatud

kaitsealade (NATURA alad) suhtes vajalikke meetmeid, et vältida elupaikade saastamist

või kahjustamist või lindude mis tahes häirimist, niivõrd kui see on käesoleva artikli

eesmärkide seisukohast oluline.

3.6. Kormorani on käsitletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/147/EÜ

5 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS)

Keskkonnaagentuur (12.03.2025) 6 Kava leitav internetiaadressilt: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Kormorani%20kaitse%20ja%20ohjamise%20tegevuskava.pdf 7 Loodusdirektiiv on leitav veebilehelt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF

6 (11)

loodusliku linnustiku kaitsel (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25)8 (edaspidi direktiiv)

põhinevas jahipidamist käsitlevas juhenddokumendis9. Juhenddokumendis on ära

toodud, et liike, mille puhul rakendatakse artikli 9 lõike 1 punkti a, kutsutakse vahel

kahjurliikideks. Nende liikide kontrolli all hoidmist põhjendatakse järgmiselt: „vältimaks

tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele, kalastuspiirkondadele ja vetele” ning

„taimestiku ja loomastiku kaitseks”. Eelkõige esimene põhjendus on seotud mitmete

liikidega, sealhulgas sugukondadesse Corvidae, Columbidae, Sturnidae, Laridae ja

Anseridae kuuluvate liikidega (sh kormoraniga). Mitmed asjaomased liigid on laialt

levinud, neid on suhteliselt arvukalt ning nende kaitsestaatust peetakse soodsaks.

Kormoranide arvukuse vähendamiseks rakendatud meetmed ja soovitused on välja

toodud ka Euroopa Komisjoni kormoranide ohjamise juhenddokumendis10, et ennetada

tõsist kahjulikku mõju kalavarude seisundile. Juhendi kohaselt on küttimine üheks

meetmeks kormoranide arvukuse vähendamisel. Näiteks Taanis, Rootsis ja Ahvenamaal

rakendatakse direktiivi 9. artikli 1. punktis lubatud erisusi (vt allpool).

3.7. Direktiivi 1. artikkel käsitleb kõikide looduslikult esinevate linnuliikide kaitset nende

liikmesriikide Euroopa territooriumil, mille suhtes kohaldatakse asutamislepingut. See

hõlmab nende liikide kaitset, hoidmist ja kontrolli ning kehtestab nende kasutamise

eeskirjad. Direktiivi kohaldatakse lindude, nende munade, pesade ja elupaikade suhtes.

Direktiivi 2. artiklis on muuhulgas öeldud, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed

artiklis 1 osutatud liikide arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige

ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele nõuetele, arvestades samal ajal

majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi, või nende liikide arvukuse

kohandamiseks vastavalt sellele tasemele.“

Pärnu jõe alamjooks on arvatud Pärnu jõe loodusala11 (EE0040345) ja hoiuala koosseisu,

mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi -

jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase

(Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) elupaikade kaitse. Riikliku punase nimestiku alusel on hink soodsas

seisundis, võldas ohulähedane, jõesilm ohulähedane, lõhe väljasuremisohus ja

paksukojaline jõekarp soodsas seisundis.

Pärnu jõe äärde koguneb kormoran massiliselt toituma märtsi viimastel nädalatel, kui jää on

sulanud. Toitumine kestab kuni pesitsusaja alguseni. Pärnu jõe kaladest toituvaid kormorane on

hinnatud 2023. aasta seisuga ca 5000 lindu (M. Mägi, suulised andmed). Võttes aluseks, et

toitumise periood kestab umbes 50 päeva, on kormorani poolt tarbitava kala kogus hinnanguliselt

125 tonni. Kuna lindude toitumisränne kattub ajaliselt meritindi ja vimma rännetega Pärnu jõe

koelmutele, on põhjust arvata, et nimetatud liigid on domineerivad saakloomad. Kormorani

saagiks langevad jões ka ahvenad, vimb ja koha. 2024. a koostatud toitumisuuringu aruande järgi

esines toidus kõige enam arvuliselt meritinti (93,1%). Võttes arvesse, et 2023 aastal moodustas

meritint rannakalanduse kogusaagist 5,5% (657 t) ja see omakorda moodustas 7,8%

rannakalandussektori arvestuslikust tulust (esmakokkuostuhindade alusel). Enamus sellest püüti

aga Pärnu lahest (636 t). Seega on piirkondlikult tegu väga olulise kahjuga kui u 120 tonni

meritinti hukkub Pärnu jões läbi kiskluse. Keskmine ssmakokkuostuhind oli 2023. a 88

8Euroopa Liidu Linnudirektiiv on leitav internetiaadressilt: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32009L0147&from=DE 9 Juhendmaterjal on leitab internetiaadressilt: https://unece.org/DAM/env/pp/compliance/C2007-

18/Communication/SupportingDocumentation2006.12.04/EUKommissionenGuidance_birdsdirect_en.pdf 10Euroopa Liidu kormoranide ohjamise juhend on leitav internetiaadressilt: https://op.europa.eu/en/publication-

detail/-/publication/eb3840b0-937d-4f0b-b616-107fe9825801 11Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri on leitav internetiaadressilt:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304032015002?leiaKehtiv

7 (11)

senti/kg12, teeb see hinnanguliseks kahjuks 105 600 eurot (0,88*120*1000)13.

Pärnu jõel esinev suur kisklussurve võib oluliselt negatiivselt mõjutada ka merisiia ja Atlandi

lõhe asurkondi selles piirkonnas.

Arula 2024. aasta eksperthinnangu kohaselt tuleb kormoranide letaalset heidutust küttimisena

planeerida kõikides kohtades, kuhu lõhilasi asustatakse. Kalakasvandustes kunstlikes tingimustes

kasvatatud noorkalad ei ole enne jõgedesse asustamist kokku puutunud looduslike vaenlastega,

mistõttu on nad kohe pärast asustamist eriti haavatavad kisklusele. Pärnu jõe alamjooksul

turgutavad end RMK Põlula kalakasvatusest Pärnu jõkke asustatud lõhe ja merisiia noorjärgud.

Perioodil 2013-2023 on RMK Põlula kalakasvatusel kulunud Pärnu jõe lõhe- ja

siiapopulatsioonide kalakasvatuslikule taastamisele kokku umbes 2 miljonit eurot. Viimastel

aastatel kulutab RMK selleks otstarbeks u 300 tuhat eurot aastas14.

Koostöös RMK Põlula kalakasvatusega tuleb vajadusel lisaks mitteletaalse heidutamisega

täiendavalt heidutada kormorane küttides Pärnu jõe asustamiskohtades, et vähendada kormorani

mõju lõhe ja merisiia asustamisel. Kormoranide heidutamist tuleb kõigis asustamiskohtades

alustada vähemalt kolm päeva enne asustamist, tagamaks et neis paikades oleks võimalikult vähe

linde, ja nädal pärast asustamist.

Pärnu jõe hoiualaga ei kattu ega piirne vahetult I ja II kaitsekategooria linnuliikide elupaiku.

Hoiualaga kattuvad II kaitsekategooria erinevate nahkhiireliikide elupaigad ning III

kaitsekategooria linnuliigi mustviires (Chlidonias niger) elupaik. Letaalne heidutus ei toimu

mustviirese elupaigas. Nahkhiired on öise aktiivsusega ning kuna kormoranide küttimine toimub

päevasel ajal, ei häiri taotletud tegevus eeldatavasti nahkhiiri.

Kormoran on Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärgiks. Kevadeti käib osa neist toitumas Pärnu jõe

alamjooksul. Riikliku punase nimestiku järgi on kormoran soodsas seisundis.

Keskkonnaagentuuri 2024. aasta seire andmetel pesitseb Liivi lahes (Pärnumaa) 17 667

pesituspaari, mis moodustab 53,5% kogu asurkonnast. Olgugi, et kormoran on NATURA 2000

Pärnu jõe loodusalaga piirneva linnuala kaitse-eesmärgi liik, ei välista see nende ohjamist. Silmas

tuleb vaid pidada, et liigi soodne seisund ei tohi ohtu sattuda. Pärnu jõel toitub päevas ca 5000

isendit ning on tõenäoline, et märkimisväärne osa neist lindudest on mittesuguküpsed

noorlinnud, kes ei panusta veel sigimisse. Arvestades Liivi lahe asurkonna suurust ning Pärnu

jõel toituvate kormoranide arvukust, moodustab kütitavate kormoranide osakaal väga väikese

osa, mistõttu võib väita, et planeeritud tegevus ei kujuta asurkonnale ohtu ning liigi soodne

seisund on tagatud.

Kormoran on oportunistlik toituja, mistõttu koosneb nende lindude menüü kõikidest

kalaliikidest, kes on hetkel sobivas suuruses. Kasutatakse sotsiaalset toitumisviisi, kus

kormoranide parve sees toimub koostöö, mille käigus kalad hirmutatakse jõepõhjast veekogu

ülemistesse kihtidesse. Pärast suuremate parvede tegutsemist jäävad maha vigastatud ja surnud

kalad, keda nende suuruse tõttu ei õnnestunud alla neelata. Pärnu jõe loodusala kaitse-

eesmärkideks nimetatud lõhe seisund on väljasuremisohus ning võldase ja jõesilmu seisund

ohulähedane. Massiline kormoranide toitumine mõjutab negatiivselt Pärnu jõe loodus- ja hoiuala

kaitse-eesmärkide seisundit. Kormorani ohjamine Pärnu jõel aitab kaasa Pärnu jõe loodusala ja

hoiuala kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide kudealade kaitsele ja omab seetõttu positiivset

mõju.

12 Põllumajandus- ja Toiduamet. Kala esmaost ja üleandmine

https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/kala-esmaost-ja-uleandmine#2023-aasta 13 Eesti Kalamajandus 2022-2023. Leitav veebist Kalamajandus_2022_23_veebi.indd 14 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.03.2024 13-11/24/5970-3 all.

8 (11)

3.8. Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava kohhaselt ei ole küttimine

üksiklahendusena tõhus, kuid on tõhus lühiajaliselt lokaalselt, näiteks enne ja pärast

kalade asustamist (suurendamaks asustatavate kalade ellujäävust) ning Inglismaalt on

näide lokaalsest küttimisedust, kus merisiia (Coregonus lavaretus) kaitseks kormorane

peletati ning pärast küttimist jäi kormorane aastateks vähemaks. Lisaks on üle Euroopa

kormoraniga seotud konflikte käsitlenud projekt INTRCAFE15: On üldtunnustatud, et

kormoranide küttimine suurendab laskmise hirmutavat mõju. Letaalne heidutus on

tõhusaim, kui seda kasutada koos muude mittesurmavate hoiatusmeetmetega.

3.9. Direktiivi 9. artikli 1. punkti kohaselt võivad Euroopa Liidu liikmesriigid teiste

rahuldavate lahenduste puudumisel teha erandeid artiklite 5–8 sätetest järgmistel

põhjustel: vältimaks tõsist kahju viljasaagile, kariloomadele, metsadele,

kalastuspiirkondadele ja vetele või taimestiku ja loomastiku kaitseks. Eelpool toodud säte

annab võimaluse heidutada kormorane küttimise metoodikana väljaspool jahiaega

Euroopa riikides (sh Eestis), kus nende mõju kalavarude vähenemisele ja kahjustamisele

on aasta-aastalt järjest suurenenud.

3.10. Direktiivi 9. artikli 2. punktis on ära toodud, et artikli esimeses lõikes osutatud

erandite puhul peab olema täpsustatud: a) milliste liikide suhtes erandeid kohaldatakse;

b) püüdmiseks või tapmiseks lubatud vahendid, seadised või viisid; c) millise riski

tingimustel ja millisel ajal ning kus selliseid erandeid võib lubada; d) asutus, kes on

volitatud kinnitama, et nõutud tingimused on täidetud, ning otsustama, milliseid

vahendeid, seadiseid või viise võib kasutada, millises ulatuses ja kellel see on lubatud; e)

milliseid kontrollimeetmeid rakendatakse. Heidutamisele rakendatakse korralduses ning

LKS-s sätestatud piiranguid ning nende täitmist ja jahipidamise nõuetest kinni pidamist

kontrollib Keskkonnaamet.

3.11. Keskkonnaamet soovib loa omanikult saada letaalse heidutuse kohta andmeid

(Lisa 1), mille alusel saab loa andja analüüsida tegevuse mõju. Tartu Ülikooli Eesti

Mereinstituudi toitumisuuringu tulemused annavad sisendi Keskkonnaametile Pärnu jõe

koelemualade kaitseks ning kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskava tegevuste

planeerimiseks.

3.12. Kormoranide küttimine toimub üldiselt hommikul, ajal millal linnud koonduvad

Pärnu jõele toituma. Arvestades küttimise aega päevas ning 2024. a Pärnu jõe

kormoranide letaalse heidutamise tagasisidet, tuleb loa omaniku teavitada tegevuste

alguses nii kohalikku omavalitust, maaomanikke ning esitada neile võimalik vajadusel

võimalik ajakava. Lisaks tuleb loa omanikul saata luba tutvumiseks ka Politsei- ja

Piirivalveametit.

3.13. Tallinna Halduskohus on oma 7. detsembri 2023 a kohtumääruse nr 3-23-744

otsuse punktis 21 (lk 13-14) muuhulgas välja toonud, et kaasaegsete andmete poole pealt

on vaidlusalused korraldused äärmiselt kasinalt põhjendatud, sest nagu kohus eespool

välja tõi, siis pole arusaadav, millistele viimase aja uuringutele Keskkonnaamet tugines.

Lisaks on 4.2.2. punktis (lk 4) kaebaja seisukohal, et viimane kormorani toitumisuuring

on 25 aastat vana ning otsuse punktis 15 (lk 11) nõustub kohus kaebajaga, et korraldustes

puuduvad tõendid kormoranide poolt tekitatud tõsiste kahjude kohta kalavarudele,

kudekarjadele või kalakasvatustele nimetatud aladel. Vastustaja tugines vananenud 2008.

aasta tegevuskavale, mis omakorda põhineb vananenud toitumisuuringutel.

15 Leitav veebist:

https://www.researchgate.net/profile/DavidCarss/publication/265783908_The_INTERCAFE_Cormorant_Manage

ment_Toolbox_meth ods_for_reducing_Cormorant_problems_at_European_fisheries/links/541af1830cf2218008

bff434/The-INTERCAFE-Cormorant-Management-Toolbox-methods-for-reducingCormorant-problems-at-

European-fisheries.pdf

9 (11)

Kohtuotsusest lähtuvalt on asjakohane anda luba kormoranide küttimiseks ning kütitud

lindude magude analüüsi kaudu teostada toitumisuuring (v.t. 2.3). Eriti, kuna viimane

toitumisuuring on 25 aastat vana ning viimasel ajal on hakatud viitama pesitsevate

lindude seire käigus lisamärkmetena esitatud andmetele, mis aga ei ole korrektne, kuna

seda ei saa üldistada kormoranide toitumiskolooniatele ega selle sesoonsele

varieeruvusele ja aastate-vahelisele skaalale.

3.14. Keskkonnaamet, olles kaalunud taotluses toodud eesmärke, sh

teadusuuringu teostamist, esitatud teaduslikku põhjendust (punkt 2.4) ning T.

Arula koostatud 2024. aasta eksperthinnangut leiab, et eelmainitud eesmärkidel

kormoranide küttimist letaalse heidutuse ning toitumise uuringu eesmärgil saab

käsitleda LKS § 55 lõige 3 p-s 4 ja 5, § 582 , JahiS § 23 lg 4 p 3 ning linnudirektiivi

artikli 9 p-s 1. a ja b nimetatud eranditena tahtliku häirimisena kalavarude,

kalakasvatuse ja koelmute kahjustamise vältimiseks ning teadusotstarbel.

3.15. Selleks, et Keskkonnaametil oleks võimalik teostada heidutusjahi tegemise ja

korraldusega määratud jahi tingimuste üle operatiivset ja pistelist kontrolli, on kohustatud

letaalset heidutust teostav isik teavitama jahi alustamisest vähemalt üks tund enne jahi

algust Keskkonnaametit elektrooniliselt. Teavitusse tuleb muuhulgas lisada küttimise

koht, kuupäev, jahi alguse kellaaeg küttide ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed

(e-posti aadress ja telefon).

3.16. Kormoran on väikeuluk ning väljaspool jahiaega küttimiseks peab piirkonna

jahipiirkond andma jahipidamise õigust omavale jahimehele väikeuluki küttimise loa.

Küttimisel tuleb järgida kõiki jahiseaduse ja jahieeskirjaga kehtestatud nõudeid.

3.17. Keskkonnaamet kehtestab korralduse p-ga 1.1 eeltoodud ajavahemikul lubatud

küttimismahud, kohustuslikud küttimisandmed ning uuringu tulemuste esitamise.

3.18. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib

haldusakti anda kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti

kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või

kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3

võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada

halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt LKS regulatsioonile on kormoranide ohjamise

luba haldusaktiks, mille andmise või mitteandmise otsustab loa andja kaalutlusõiguse

alusel. Keskonnaamet seab lubatud tegevusele kõrvaltingimuse, milleks on aruandlusega

seotud lisakohustus (p 1.7).

3.19. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja

kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud

menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 19.03.2025 tähtajaga 24.03.2025.

3.20. Kliimaministeerium edastas 21.03.2025 ettepanekud, milles palub ühtlustada

õigusaktide nimetamist korralduse päises.

Keskkonnaamet nõustub ning parandas sõnastuse korralduse pärises, st nimetas

jahieeskirja ning sätte, mille aluses korraldus antakse.

Teiseks tõi Kliimaministeerium välja, et korralduse päises viidatakse LKS §-le 582, mis

lubab teaduslikul eesmärgil looma surmata, kuid korraldus ise on antud jahipidamiseks

väljaspool jahieeskirjas ette nähtud jahiaega, mis selgelt viitab vaid jahiseadusele. Samuti

räägib korraldus ka edaspidi vaid küttimisest, mitte lindude surmamisest.

10 (11)

Kliimaministeeriumi arvates on korralduse eesmärk heidutada ja teadusmaterjal on selle

heidutuse kõrvalprodukt, mis väärilist kasutamist lihtsalt leiab.

Keskkonnaamet nõustub, et korralduse eesmärk on eelkõige letaalne heidutamine

väljaspool jahieeskirjas ette nähtud aega kalavarude kaitseks ning teisasena kütitud

lindude kasutamine teadusuuringu teostamiseks. Keskkonnaamet muudab korraldust

vastavalt ettepanekule, kuid jätab kaalutluses viite LKS-le alles.

3.21. Eesti Vee-elustiku Selts esitas 24.03.2025 täpsustuse punkt 2 asjaolud, punkt 2.2

sõnastuse muutmiseks. Täiendada, et piirkonnas on tähendatud MITMEID kormorani

paare, kes püsivad nimetatud piirkonnas ka SUVEL JA SÜGISEL (aastaringselt) asemel.

Keskkonnaamet parandas sõnastust punkt 2.2-s ning täpsustas kormorani Eestis olemise

aega. Kuna pakutud suvel ja sügisel ei hõlma kevadist enne pesitusaega.

3.22. Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut esitas 24.03.2025 ettepanekud asendada

korralduses kasutatud sõna „küttimine“ terminiga „surmamine“.

Keskkonnaamet selgitab, et kuna luba antakse jahipidamiseks väljaspool jahieeskirjas ette

nähtud jahiaega, mille eesmärgiks on heidutada kalavarude kaitseks ning teadusuuring on

selle heidutuse kõrvaltegevus, mis väärindab kütitud linde, on nimetatud juhul korrektne

kasutada terminit „küttimine“.

Teiseks juhitakse tähelepanu punktile 2.2, kus ei ole vajalik välja tuua, et Pärnu jõgi on

kormoranide pesitsuseelne toitumis- ja puhkeala, kuna linnud toituvad piirkonnas ka muul

ajal.

Keskkonnaamet nõustub tähelepanekuga ning muudab punkt 2.2 sõnastust.

Kolmandaks märgib Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, et punkt 2.3 sõnastust tuleb

täpsustada. "Kormoranide ohjamise- ja kaitse kava alusel on teada, et kormoranide toitumise

aladel võib tekkida oluline kahju kalade kudealadele." Lause osa "kahju kalade kudealadele"

tähendab eelkõige füüsilist kahju (nt vee nitraatide koguse tõus ja sellest tingitud

eutrofeerumine). Korrektsem on lause „Kormoranide ohjamise- ja kaitse kava alusel on

teada, et kormoranide toitumise aladel võib tekkida oluline kahju kalaasurkondade

kudekarjadele“.

Keskkonnaamet nõustub ning muudab sõnastust.

Neljandaks märgib Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, et punkt 2.3 sõnastust tuleb täpsustada.

„Kuigi enamik toitumisuuringu metoodikaid on väga kallid (näiteks DNA põhine), on

magude analüüs suhteliselt odav ja kiire meetod,...“. Korrektsem on „ ...(näiteks DNA

põhine), on seedetraktist leitud seedumata kala analüüs suhteliselt odav....“

Keskkonnaamet nõustub ning muudab sõnastust.

Viiendaks märgib Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, et lk 6 (10) viimane lõik tuleb

täpsustada „…Kormorani saagiks langevad jões ka ahvenad ja koha. Suurim majanduslik

kahju võib aga tekkida lõhi ja merisiia noorjärkudele.“ Korrektsem Pärnu jõe kontekstis:

"Pärnu jõel esinev suur kisklussurve võib oluliselt negatiivselt mõjutada merisiia ja Atlandi

lõhe asurkondi selles piirkonas.“

Lisaks soovitab Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut välja tuua potentsiaalne otsene

majanduslik kahju kalandusele. Näiteks 2023. aastal moodustas meritint rannakalanduse

11 (11)

kogusaagist 5,5% (657 t) ja see omakorda moodustas 7,8% rannakalandussektori

arvestuslikust tulust (esmakokkuostuhindade alusel). Enamus sellest püüti aga Pärnu lahest

(636 t). Seega on piirkondlikult tegu väga olulise kahjuga kui u 125 tonni (üks viiendik

kalurite saagist) enamasti tinti nahka pannakse. Esmakokkuostuhind oli 2023. a 88 senti/kg,

see teeb hinnanguliseks kahjuks 120 tonni pealt umbes (0,88*120*1000)=105 600 eur. Eesti

kalamajandus.

Keskkonnaamet nõustub ning muudab sõnastust ning täiendab punkt 3.7.

Kuuendaks märgib Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, et korralduses oleks korrektselt

märgitud kalade nimed. Nt siig on meil tegelikult merisiig (Coregonus lavaretus Complex)

(vt. https://eunis.eea.europa.eu/species/438812). Lõhe on Atlandi lõhe ehk lõhi. Kui Atlandi

lõhe on algul eraldi ära mainitud siis piisab edaspidi ka "lõhest".

Keskkonnaamet parandab korralduses kasutatud kalanimed vastavalt ettepanekule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

looduskaitse korraldamise osakond

Saata: Eesti Vee-elustiku Selts [email protected]; Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut

[email protected]; Eesti Ornitoloogiaühing [email protected]; Riigimetsa

Majandamise Keskus [email protected]; Kliimaministeerium

[email protected]

Kerli Pettai

vee-elustiku spetsialist

jahinduse ja vee-elustikuku büroo

PPA Lääne prefektuur

Teatis kormoranide letaalsest heidutusest Pärnu jõe ääres 2025. aastal

27.03.25

Anname teada, et vastavalt Eesti Keskkonnaameti poolt 26. märtsil 2025 väljaantud Korralduse nr 1-

3/25/69 kohaselt on Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ koostöös Tartu Ülikooli Mereinstituudiga saanud loa

viia läbi ajavahemikul 26.märtsist kuni 30.maini kormoranide letaalset heidutust täiendava

heidutusmeetmena, eesmärgiga heidutada linde koelmualadel ning teostada jätkuuuring Pärnu jõe

ääres Tindisaartest Reiu jõe suudmealal Paikusel kuni Kurgja paisu vahelisel alal toituvate kormoranide

poolt tabatavate kalade liigilise koosseisu määramiseks. Heidutust viiakse läbi päikesetõusust kuni

päikeseloojanguni.

Teatisele on lisatud keskkonnaameti luba

Lugupidamisega

Üllar Meriste

Eesti Vee-elustiku Selts MTÜ

T.56956776