Sissetulev kiri

Austatud Konkurentsiameti esindaja

Konkurentsiamet saatis 27.03.2025 Kliimaministeeriumile teabenõude, milles palub teavitada 2025. aasta veebruaris valmis saanud analüüsis „Ülevaade kergsõidukite avaliku laadimistaristu turust Eestis“ riigile antud soovituste täitmiseks rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata, hiljemalt 07.04.2025.

Käesoleva kirjaga edastab Kliimaministeerium vastava teabe soovituste kaupa.

Soovitus 1: riikliku juurdepääsupunkti loomine

Riikliku juurdepääsupunkti loomise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL, artikli 20 lõikest 4. Määruse artikli 20 lõige 2 sätestab, et alternatiivkütuste üldsusele juurdepääsetavate laadimis- ja tankimispunktide käitajad või vastavalt käitajate ja omanike vahelisele kokkuleppele nende punktide omanikud tagavad hiljemalt 14. aprilliks 2025 staatiliste ja dünaamiliste andmete tasuta kättesaadavuse nende käitatava alternatiivkütuste taristu või selle taristuga olemuslikult seotud teenuste kohta, mida nad osutavad või mille osutamiseks kasutavad nad allhanget. Euroopa Liidu määrused on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, mistõttu neid riigisisesesse õigusesse üle ei võeta. Määruse sätete kopeerimine või ümberkirjutamine riigisisestesse õigusaktidesse on koguni keelatud. Eelmainitust tulenevalt on riikliku juurdepääsupunkti nõue Eestile vahetult kohaldatav ja siduv sellisena nagu see on määruses ette nähtud. Kuna eelpool kirjeldatud staatilised ja dünaamilised andmed on avalikud, siis vastavalt avaliku teabe seadusele tuleb neid avalikustada Eesti Avaandmete Teabeväravas. Kliimaministeerium teostab koostööd Justiits- ja Digiministeeriumiga riikliku juurdepääsupunkti loomiseks Eesti Avaandmete Teabeväravas. Hetkel on arendustööd teabeväravas käimas ning need saavad eelduslikult lõpetatud 2025.aasta 3-4.kvartalis. Seejärel on võimalik ettevõtetel kohustust täitma hakata. 

Soovitus 2: konkurentsi elavdamine

Konkurentsiameti analüüsis on kirjutatud „Eestis nähakse elektrisõidukite laadimistaristu arendamist peamiselt erasektori vabal turul pakutava ülesandena, kuid selline lähenemine toob kaasa mitu väljakutset. Hetkel ei ole laadimistaristu arendamine riigi otsene prioriteet olnud. Riik keskendub eelkõige raskeveokite laadimistaristu arendamisele, et täita alternatiivkütuste taristu määruse nõudeid. Kuigi raskeveokite laadimistaristu on oluline, peaksid prioriteedid ulatuma ka laiemalt kergsõidukite ja hajaasustusega piirkondade vajaduste katmiseni, et tagada taristu terviklik areng.“ Samuti tõi Konkurentsiamet välja, et laadimispunktide käitajad on avaldanud soovi ja vajadust olla tihedamalt kaasatud koostööprojektidesse avaliku sektoriga. Kliimaministeerium on pidevas suhtluses laadimistaristu teenusepakkujatega – nad on kaasatud iga uue algatuse, olemasoleva arenduse või muude küsimuste korral. Seni on Kliimaministeeriumile laekunud ainult positiivne tagasiside erasektori esindajatelt ning ükski teenusepakkuja ei ole avaldanud muret seoses kaasamise kvaliteediga. Varasematel konsultatsioonidel oli erasektori sõnum riigile järgmine – ei ole vaja sekkuda kergsõidukite laadimistaristu arendamisse, kuna erasektor toimetab selles valdkonnas päris edukalt ega näe turutõrget. Küll aga raskeveokite laadimistaristu osas väljendati muret ilmselge turutõrke kohta. Tänapäeval on Eestis ainult 3 elektrilist raskeveokit mis laevad depoodes ning pole ühtegi laadimisparki nende jaoks. Erasektor ei ole valmis niivõrd suuri investeeringuid tegema, kuna puudub nõudlus raskeveokite laadimisparkide järele ning investeeritud raha tagasi teenimine ja kasumisse jõudmine on kauge tulevik. Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu määrus seab aga konkreetseid nõudeid raskeveokite laadimistaristu arendamiseks. Laadimistaristu teenusepakkujad väljendasid arvamust, et nemad on valmis antud taristu arendamisega tegelema üksnes riigipoolse toetusega. Sellest tulenevalt korraldas Kliimaministeerium elektriliste raskeveokite laadimistaristu arendamise toetusmeedet, eraldades selleks 5 miljonit CO2 vahenditest mis tulenevad heitkoguste kauplemise süsteemist saadud tulust. Riigipoolse toetuse saamise kohustuslik tingimus on positiivse Alternative Fuels Infrastructure Facility (AFIF) otsuse olemasolu, toetusmeetme raames laekusid mõned taotlused. Hetkel käib meetme tingimuste muutmine võimaldades taotlema tulla rohkematel ettevõtetel ja paindlikkust taotluse esitamisel.

Konkurentsiamet viitas probleemistikule, et erasektor ei soovi investeerida hajaasustusega piirkondadesse või maanteedevõrkude ümbrusesse, kus tarbimine on hooajaline ning teenuste pakkumine vajab konkurentsitingimuste loomist, et tagada tarbijatele õiglane hind ja kvaliteet. Kliimaministeeriumil on ettevalmistamisel Korteriühistutele ja Kohalikele Omavalitsustele suunatud toetusmeede, mille eelarve on 1 miljon ning eesmärk on kaasa aidata kergsõidukite laadimispunktide tekkimisele eelpool kirjeldatud piirkondades.

Lugupidamisega

Anastasija Moskvitšjova
Peaspetsialist | Liikuvuse arengu ja investeeringute osakond
+372 5885 1057 | [email protected]
Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti
www.kliimaministeerium.ee