Pärnumaa Põhja-Pärnumaa vald Vändra alev Pärnu-Paide mnt 25 detailplaneeringu algatamise teade

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Vastavalt nimekirjale kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/2055-1

Detailplaneeringu algatamise teade (Pärnu-Paide mnt 25, Vändras)

Põhja-Pärnumaa vallavalitsus teatab, et vallavalitsus on algatanud 21. jaanuaril 2025

korraldusega nr 19 Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 detailplaneeringu koostamise ja jätta

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Planeeritav Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu (93101:002:0125, pindalaga 1656.0m²) paikneb

Põhja-Pärnumaa vallas, Vändra alevis ja piirneb loodest 57 Mudiste-Suure-Jaani-

Vändrateega (Pärnu-Paide maantee), kirdest 9310140 Lohu tänav L1, kagust Lohu tn 14 ja

loodest Pärnu-Paide mnt 23 kinnistuga.

Taotleja sooviks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-

,teenindushoone või tankla püstitamiseks koos tehnovõrkude, liikluskorralduse ja

haljastuselahendusega. Teeninduskompleksi tegevus on äritegevus, mida on võimalik

osutada ärimaal.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 1656 m² ja PlanID 100532.

Maa-alale kehtib Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud 18.061998 Vändra Alevivolikogu

otsusega nr 44, mille kohaselt on kinnistu juhtotstarve äri- ja büroohoonete maa.

Detailplaneeringu elluviimisega ei ole tõenäoliselt ette näha keskkonnamõjude sagenemist,

kestvust, pöörduvust, ega ka kumulatiivseid ning piiriüleseid mõjusid. Lähteseisukohad

määravad ära tingimused ja mõjud, mida detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda ja

vajadusel leida leevendavad meetmed.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning

detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas.

Detailplaneering ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Algatamise dokumentidega on võimalik tutvuda https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-

planeerimine/detailplaneeringud või Vändra halduskeskuses, Pärnu-Paide mnt 2, Vändra

2 (2)

alev. Samas anname teada, et vallavalitsusele on laekunud eskiislahendus, millele saate

arvamust avaldada kuni 21.04.2025 e-posti aadressil [email protected].

Info vallaarhitekt Reet Olev 5622 4688, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

majandusvaldkonna vallavanem

Lisa 1

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 21.01.2025 korralduse nr 19 juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Vändra alevis, Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: Wesenberg Invest OÜ ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib PlanS § 125 lõike 1 punkt 1 alusel (alevites uue hoone püstitamiseks)

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

93101:002:0125 Pärnu-Paide mnt 25, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald alev Praegune sihtotstarve: elamumaa 100%; 1656 m² PLANEERINGUALA SUURUS : 1656m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-,teenindushoone või tankla püstitamiseks. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Vändra alevi üldplaneeringus on planeeringualal tegemist äri ja büroohoonete maa- alaga. Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

1. Kinnistu piire ei muudeta 2. Määrata krundile hoonestusala. 3. Määrata krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise

sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.

4. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.

5. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

6. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

7. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

8. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

9. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

10. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

11. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

12. Määrata parkimise põhimõtted. 13. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujade ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Vändra alevi üldplaneeringuga kehtestatud 18.06.1998

Alevivolikogu otsusega nr 44 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu kooskõlastusringil saabunud ettepanekutega (täpsustatakse märtsis 2025).

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD

1. Planeeringualal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri õhuliin ning selle kaitsevöönd, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Liitumine on olemas. Kontrollida võimsuste vajadust.

2. Planeeringualal asub veel riigimaantee 57 Mudiste-Suure-Jaani- Vändra tee kaitsevöönd, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.

3. Planeeritav ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal 4. Detailplaneeringu ala jääb ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda

(ÜVK ala)

9. UURINGUD - Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: ärimaa. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: lahendada planeeringuga.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi (max 40% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust põhihoonel ja 1 korrus

abihoonel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 9 m olemasolevast

maapinnast. 8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt olemasoleva hoonele või piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm).

11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm).

12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele.

13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: vajadusel olemasolevad hooned

lammuatada. 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: Juurdepääsud lahendada olemasolevaid pääse

(riigimaantee) või valla tänavaid (9310140 Lohu tn L1)kasutades.

18. TÄNAVAD/TEED: jäävad olemasolevad, uusi tänavaid ei planeerita.

19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele, kasutada saab ka valla avalikku parkimist klientidele.

20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

11. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: ühendada alevi ühisveevärgi võrguga. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas on osaline sademevee kanalisatsioon ja kraavitus, lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Keskkonnaamet (kui planeeritakse tanklat) - Päästeamet

- - Transpordiamet - KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata

järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada): - AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Pärnu-Paide mnt 22, 22a,23, 24; Lohu tn 11 ja 14 omanikud -

13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav siit. (https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/planeeringute- vormistamise-juhend-alates-1-novembrist-2022-kehtestatud- planeeringutele/) Planeeringu vormistatavad osad on:

o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad

▪ esituskujudest ja

▪ digitaalsetest kihtidest; ▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed

o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise

joonisega) - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine jaanuar 2025

Eskiislahenduse koostamine Veebruar-märts 2025

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

Aprill-mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

juuni -juuli 2025

DP vastuvõtmine august 2025

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

September-oktoober 2025

DP korrigeerimine (vajadusel) november 2025

DP kehtestamine detsember 2025

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Vändra alev 21. jaanuar 2025 nr 19

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine

25.novembril 2024 esitas Wesenberg Invest OÜ taotluse algatada Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering.

Planeeritav Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu (93101:002:0125, pindalaga 1656.0m²) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas, Vändra alevis ja piirneb loodest 57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra teega (Pärnu-Paide maantee), kirdest 9310140 Lohu tänav L1, kagust Lohu tn 14 ja loodest Pärnu-Paide mnt 23 kinnistuga.

Taotleja sooviks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone või tankla püstitamiseks koos tehnovõrkude, liikluskorralduse ja haljastuse lahendusega.

Teeninduskompleksi tegevus on äritegevus, mida on võimalik osutada ärimaal.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 1656 m² ja PlanID 100532.

Maa-alale kehtib Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud 18.061998 Vändra Alevivolikogu otsusega nr 44, mille kohaselt on kinnistu juhtotstarve äri- ja büroohoonete maa.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 10, 16 ja 22 sätestatud juhtudel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest kavandatava tankla ladustatavad kütuse kogused jäävad allapoole vastavaid künniseid.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Kaalutud on järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: mõju pinnasele, õhu kvaliteedile, maastikuilmele, kultuuriväärtustele, lõhnale, mürale, vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele, jäätmetele, avarii olukordadele; kumulatiivne mõju.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Detailplaneeringu realiseerimisega tuleb kõik võimalikud häiringud viia normikohaseks, näiteks valgusreostus ja lõhnareostus, mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

Algatamise etapis ei ole kõik detailplaneeringu tegevuse aspektid teada ning seega lahendatakse need teemad detailplaneeringu koostamise käigus, nt elamualadest vajaliku ohutu kauguse määramine kütuse ladustamiseks.

Heitveed kanaliseeritakse Vändra alevi ühiskanalisatsiooni.

Detailplaneeringu elluviimisega ei ole tõenäoliselt ette näha keskkonnamõjude sagenemist, kestvust, pöörduvust, ega ka kumulatiivseid ning piiriüleseid mõjusid.

Lähteseisukohad määravad ära tingimused ja mõjud, mida detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda ja vajadusel leida leevendavad meetmed.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas.

Detailplaneering ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 10, § 125 lõike 1 ja 2, § 128 lõigete 1, ja 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ja 3, Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu 21.02. 2018 otsusega nr 10 vastu võetud "Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas § 3 lõike 2 alusel.

1. Algatada Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering.

2. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem ja lähteseisukohad (lisa 1), mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.

4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatva haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks.

5. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.

6. Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping asjast huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel.

7. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Madis Koit vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt) Piret Müür vallasekretär

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-20/11-2024

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu

detailplaneering

Asukoht:

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Wesenberg OÜ

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2025

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _______________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ______________________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed_________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse

põhjendus ________________________________________________________________ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine______________________________________ 7

8. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine __________________________________________ 8

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus _____________________________ 8

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _______________________________ 10

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 10

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ____________________ 11

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _____________________________________ 12

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 12

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ___________________________________________ 13

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 13

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 13

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 14

15. Servituutide vajaduse määramine ________________________________________ 14

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ______________ 15

17. Radooniriski vähendamise võimalused ___________________________________ 17

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 18

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus _________________________________________________________ 18

20. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 19

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ____ 20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT

ERALDI FAILIDENA) ______________________________________________________ 21

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega _____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 21.01.2025 korraldus

nr 19 „Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-,

toitlustus-, teenindushoone või tankla püstitamiseks. Samuti antakse põhimõtteline lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, liikluskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis 57 Mudiste -

Suure-Jaani - Vändra tee ja 9310140 Lohu tänav L1 ristumiskohas. Planeeringuala hõlmab

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistut (93101:002:0125, pindala 1656 m², 100% elamumaa).

Planeeritava ala suurus on 1656 m².

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Vändra alevi

üldplaneeringule (kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44) on

planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks äri- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringu

koostamise kohustus tekib planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei ole

algatatav detailplaneering vastuolus koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline mõõdistus täpsusastmega M

1:500. Koostaja Kagu Geodeesia OÜ (reg nr: 11975466, MTR: EEG000219, töö nr: 24T09,

13.11.2024). Koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud „Pärnu maakonna

planeering“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 algatatud „Põhja-Pärnumaa

valla üldplaneering“;

 Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44 kehtestatud „Vändra alevi üldplaneering“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 vastu võetud määrus nr 1 „Põhja-Pärnumaa

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.03.2022 vastu võetud määrus nr 4 „Põhja-Pärnumaa

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

4

valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.08.2019 vastu võetud määrus nr 15 „Põhja-Pärnumaa

valla heakorraeeskiri“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

Foto 1. Vaade planeeringualale (september 2023, Google Maps)

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala Vändra alevis 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (Pärnu-Paide mnt)

lõunapoolsel küljel. Planeeritava ala suurus on 1656 m². Planeeritav maa-ala hõlmab Pärnu-

Paide mnt 25 (93101:002:0125) kinnistut. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100%

elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev

olukord on kajastatud joonisel 2.

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu on hoonestatud. Ehitusregistri andmetel asub sellel 2 ehitist:

elamu (ehitusregistri kood: 103027199), ehitisealuse pinnaga 48 m 2

ja kuur (ehitusregistrikood:

103027200), ehitisealuse pinnaga 26 m 2

. Elamu on kasutusel olnud ka kauplusena.

Juurdepääs planeeringualale on 9310140 Lohu tänav L1-lt (Lohu tänavalt). Lisaks on võimalik

planeeringualale juurde pääseda Pärnu-Paide maanteelt, mille lõunaküljel kulgeb ka

olemasolev jalgtee. Parkimine on lahendatud krundisiseselt olemasoleva hoone küljel

betoonkividest platsil, mahutavusega ca 4 autot. Planeeringualal asub vana salvkaev, muud

olulisemad platsid, piirded ja rajatised puuduvad.

Planeeritav maa-ala on kõlvikuliselt õuemaa. Ala on hooldatud. Esineb üksikuid kõrgemaid

puid, mõned viljapuud, põõsad ja hekk. Planeeringuala on tasase reljeefiga, kerge languga

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

5

loode suunas ning peatänava ääres läheb taas maapind kõrgemaks. Suurim kõrguste erinevus

planeeringuala erinevate osade vahel on ca 0.8 m (absoluutkõrgused vahemikus 38.20-39.01)

m). Ala madalaim koht asub keskosas ning kõrgeim koht planeeringuala põhjaosas.

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähipiirkonnas on koostatud 1970. a

kursuseprojekt „Vändra alevi ehitusgeoloogia pinnasemehaanika“ mille andmetel on Vändra

alevi pinnasevee veetase sügavusel vahemikus 1-1.5 m ja pinnase geotehnilised omadused

üldiselt head.

Planeeringualal on olemasolev liitumine elektrivarustusega kinnistu kirdeosas. Lähim alajaam

Resto:(Vändra) paikneb Pärnu-Paide mnt 21 (k/ü 93101:002:0048) katastriüksusel. Samuti on

olemas liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga Lohu tänaval asuvast torustikust. Lisaks

kulgeb Pärnu-Paide maanteel sademeveekanalisatsioon, millega liitumine puudub.

Lähiümbruses puudub kaugküttevõrgustik. Planeeringuala läbib vastavalt 12.09.2023 vastu

võetud määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd, ulatusega 2 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole. Torustike kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida servituudilepingud.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 57 Mudiste - Suure-Jaani -

Vändra tee kaitsevöönd ja 9310140 Lohu tänav L1 tänava kaitsevöönd. Vändra alevi

üldplaneeringu järgi on maantee punaste joonte vahemik 25 m, seega kaitsevööndi ulatuseks

on ca 12.5 m tee telgjoonest mõlemale poole ja tänavate punaste joonte vahemik 10-15 m,

seega ca 7.5 m tee telgjoonest mõlemale poole.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Vändra alevi keskosas (alevit läbiva magistraaltänava ääres), kus

olulisemateks funktsioonideks on elamumaa ning ärimaa juhtfunktsioon. Planeeritav ala on

vahetult ümbritsetud kahest küljest elamumaadega ja kahest küljest transpordimaadega.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega tänavatelt. Teed on

kahesuunalised, ca 4.5-7 m laiused. Lähim ühistranspordipeatus Vändra asub ca 70 m

kaugusel Pärnu-Paide maanteel. Tänavavalgustus on olemas Pärnu-Paide maanteel ja Lohu

tänaval. Planeeringuala lähedal paiknevad mõned kauplused, muud olulisemad

sotsiaalobjektid (Vändra Gümnaasium, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Vändra Lasteaed jne)

paiknevad kaugemal Vändra alevis ca 0.7-1.5 km raadiuses.

Planeeringuala lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamu- ja ärimaa kruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised

ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndi ärimaa kruntide osas on üldjoontes

järgnevad: ehitisealune pind kuni 270-2500 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 1-2; suurim

lubatud korruselisus 1-3; lubatud maksimaalne kõrgus 7.5–12 m, katusekalle 0-20° ja 5-25°.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

6

Välisviimistluses on lubatud kasutada krohvi, puitlaudist või sandwich-paneele.

Katusekattematerjalina on lubatud kasutada valtsplekki, sandwich-paneele või rullmaterjali.

Pärnu-Paide maanteel olemasolev hoonetus on küllaltki eriilmeline. Elamute puhul on

domineerivaks puidust madalad viilkatusega hooned, ärihoonete puhul on ka lamekatusega

ehitisi. Hooned paiknevad peamiselt Pärnu-Paide maanteega risti või paralleelselt. Pärnu-Paide

maantee ääres väljakujunenud ehitusjoon on paljude hoonete puhul teele üsna lähedal,

hooned paiknev lausa krundi piiril või siis sellele väga lähedale. Kontaktvööndis paiknevate

hoonete kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 6-9 m.

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel

3.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (93101:001:0213) transpordimaa 100%

9310140 Lohu tänav L1 (93101:002:0245) transpordimaa 100%

Lohu tn 14 (93101:002:0100) elamumaa 100%

Pärnu-Paide mnt 23 (93101:002:0159) elamumaa100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Pärnu maakonna planeeringus ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui väärtuslik

maastik, kus hoonestuse planeerimisel tuleks järgida olemasolevat ajaloolist asustust,

arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega ning säilitada

ajaloolist maakasutust ja olemasolevaid väärtusi, sobitades uued elemendid kooskõlas

olemasolevatega.

Lisaks on planeeringuala määratletud kui piirkondlik keskus ja linnalise asustusega ala, kus on

vajalik tagada kohalikud kvaliteetteenused. Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja

tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku, olles elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Arendamisel tuleks järgida

olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate

hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uushoonestuse kavandamisel arvestada

piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge

arhitektuuriline tase.

Planeeritav maa-ala pole kaitsealune maa ega osa rohevõrgustikust, seega planeeritaval

tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Koostamisel olevas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on planeeringuala määratletud

segahoonestuse maa-alana, mis on maakasutuse poolest mitmekesine piirkond või tänava-

äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevad tegevused. Kuna juhtotstarve võimaldab

erinevate järgnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alal

kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid

tingimusi (ärimaa juhtotstarbe tingimused).

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

7

Lisaks on planeeringuala määratletud kui tiheasustusala (kompaktne ja mitmekesine

hoonestus, tsentraalsed tehnovõrgud jne) ja arenguala, mis on potentsiaali omavad

võtmepiirkonnad, mille arendamisel kasvab valla konkurentsivõime. Asustuse suunamisel

lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist ehk alakasutatud või kasutusest välja langenud

maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine.

Ka koostatavas üldplaneeringus on planeeritav maa-ala määratletud kui väärtuslik maastik

(kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus), kus tuleks korrastada ja tähistada kaitseväärtusega

üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Ajalooväärtustega objektide puhul säilitada nende

ajalooline ilme. Uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega.

Käesolev detailplaneering järgib üldjoontes koostatavat üldplaneeringut.

Vändra alevi üldplaneeringu järgi on planeeringuala äri- ja büroohoonete maa, mis on elutsooni

üheks osaks. Koostatav detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala äri- ja keskusaladele planeeritud

ehitusõiguse näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub juba olemasolevad ärimaid,

siis on planeeringuala ärimaaks muutmine loogiline jätk olemasolevale maakasutusele.

Detailplaneeringuga muudetakse senine maakasutus elamumaast ärimaaks, kuid ka

varasemalt on planeeringualal olemasolevat eluhoonet kasutatud kauplusena. Planeeringuala

asukoht on ärimaa kavandamiseks sobilik oma paiknemise tõttu peatänava ääres. Samuti

seotakse uushoonestus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega, mis tagab kompaktse,

jätkusuutliku ja mitmekesise keskuseala. Uushoonestust planeeritakse mahus, mis ei ole

käsitletav kui suuremahuline kaubandus- või teenindushoone ja sellega seotud tegevus ei too

kaasa kontaktvööndisse eeldatavalt olulisi negatiivseid häiringuid. Koostatava detailplaneeringu

eesmärgid ühtivad ka koostatava üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu eesmärkidega, kuna

maa kasutuselevõtmine ärimaana rikastab piirkonnakeskust uute teenuste, kaupade ja

töökohtadega ning võetakse kasutusele tühjana seisev krunt tihendades olemasolevat

asustusstruktuuri. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset

tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja

planeeringulahendus kooskõlas valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud

hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ei kavandata maaüksuse jagamist kruntideks. Olemasolevad krundipiirid

säilivad. Planeeritud krundi sihtotstarbeks on ärimaa. Krundi piirid, pindala ja kasutamise

sihtotstarve ning muud näitajad on toodud põhijoonisel (joonis 4).

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

8

krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele

ja ehitusseadustikule püstitada lisaks ka alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguseid

väikeehitisi, ehitusloa ja -teatise kohustuseta rajatisi, kuid nende kavandamisel väljapoole

detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega

ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid ega takistada teede ristumiskohtades

nähtavust.

Krundil paiknevad olemasolevad hoone on planeeritud likvideerida.

Lubatud krundi täisehituse osakaal on kuni 40 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12130 - toitlustushooned

 12310 - kaubandushooned

 12330 - teenindushoone

 12520 - hoidlad ja laohooned

 12619 - muu meelelahutushoone

 24221 - rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad).

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest, sh üldplaneeringuga määratud tänavate punaste joonte vahemikest.

Hoonestusala on kavandatud Pärnu-Paide maantee teljest 12.5 m kaugusele ja teistest

külgedest 4 m kaugusele krundipiirist. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine selgub

ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Ühe külastajate sisse- ja/või väljapääsuna kasutatakse olemasolevat Lohu tänava juurdepääsu.

Teine uus juurdepääs külastajatele (et võimaldada vajadusel ka mugavat ringliiklust) on

planeeritud 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra teele. Lisaks on planeeritud ka kolmas

teenindava transpordi juurdepääs Lohu tänavale. Uusi tänavaid ei planeerita. Juurdepääsud

võib planeerida ühesuunalistena (ühest sisse, teisest välja) või kahesuunalistena (mõlemast

saab sisse-välja). Täpsem lahendus antakse ehitusprojektiga. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded

projekti koostamiseks. Orienteeruvad juurdepääsude asukohad planeeringualale ja

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

9

põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

Juurdepääsuteede laius, katend ning täpsed asukohad täpsustatakse hiljem vastava

projektiga.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt Ehitusseadustiku § 71 kohane avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg

1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega

ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti

juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Riigimaanteega ristumisel tuleb tagada nähtavuskaugus projektkiirusel 50 km/h. Võttes aluseks

standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele (joonis 4) kantud

nähtavuskolmnurgad (lähtetasemel rahuldav), kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat

takistust. Planeeringualal on nähtavuskolmnurkades osa hekist ja 2 kõrgekasvulist puud. Puud

on võimalik säilitada kui nende oksad maapinnast kuni 2.4 m kõrguseni ja kuni tüveni on

eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas paiknevad põõsad või hekk ei tohi olla üle 0.4 m kõrged.

Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas vms liiklusele ohtlik rajatis) tuleb

kõrvaldada (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

Jalakäijatele on tagatud turvaline liikumine läbi parkimisala ülekäiguradade ja kõnniteede

(laiusega 1.5–2 m) abil, mis on ühendatud Pärnu-Paide maantee lõunaküljel kulgeva

olemasoleva kõnniteega. Planeeritud krundisiseseid teid ja platse kasutatakse hoonete

teenindamiseks, ladustamiseks, manööverdamiseks ja parkimiseks. Juhul kui rajatakse tankla,

siis tankimissaare otstesse tuleb paigaldada otsasõidu vältimiseks piirded. Ladustamiseks,

liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad katta kõvakattega. Hoonestusest ja kõvakattest

vabaks jääv ala tuleb haljastada.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

millest tulenevalt tuleb tagada normile vastav parkimiskohtade arv. Ligikaudne arvutuslik

parkimiskohtade vajadus maksimaalse suletud brutopinna juures on toodud tabelis 2.

Arvutuslik kohtade vajadus on 18-26 kohta, kuid kuna põhirõhk on kaubandushoone

kavandamisel, siis on põhijoonisel näidatud parkla mahutavuseks 20 kohta. Vajadusel saab

kasutada lisaks ka kõrvalkrundil olevat avalikku parkimisala. Lisaks peab tagatud olema

vähemalt 1 koht puuetega inimese sõidukile. Parkimiskohtade arv, paiknemine ja

parkimiskorraldus täpsustada projekteerimisel kui selgub täpne ehitise liik ja suletud brutopind.

Planeeringu realiseerimisega kaasneb uushoonestuse läheduses teatav liiklussageduse kasv,

kuid arvestades juba olemasolevat liiklussagedust, projektkiiruseid, parkimiskohtade arvu, uue

hoone asukohta ja pindala ning eeldatavat külastajate/töötajate arvu, ei ole kasv niivõrd oluline.

Kui juurdepääsusid planeeritakse mitu, siis jaotub liikluskoormus ka erinevas kohas paiknevate

ristumiskohtade vahel.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud sõidukite liikumissuunad, juurdepääsud ja põhimõtteline

sõiduautode ning jalgrataste parkimislahendus.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

10

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise asukoht

Max suletud

brutopind

Sõiduautode

parkimis-normatiiv

ja kohtade arv

Jalgrataste

parkimisnormatiiv ja

kohtade arv

Supermarket,

kauplused

Väikeelamute ala

520 m 2

1/30

18 kohta 1/150

4 kohta Teenindusjaam,

tankla

520 m 2

1/20

26 kohta

Kokku: 18-26 kohta Kokku: 4 kohta

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kaubandushoone IV kasutusviisiga hoone ja

kütusetankla VI kasutusviisiga hoone. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone

kasutusviisile, ehitisealusele pinnale ja korruselisusele määratud TP3. Tankla tuleb ehitada TP1

või TP2 klassi ehitisena. Ehitise täpne tuleohutusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus. Maa-aluste

kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m. Tankuri kaugus

eluhoonetest peab olema vähemalt 30 m ning tänaval paiknevast kõnniteest 10 m. Kujade

täpsemal planeerimisel lähtuda standardist EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate

tuleohutus“.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest (eelkõige

ärihoonestusest) ning üldplaneeringust ja lähteülesandest. Ehitised tuleb projekteerida ning

ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi.

Hoonete (eriti kaubandushoone) projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende

arhitektuur peab toetama kasutusotstarvet ning olema kõrgetasemeline, kaasaegne,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta liikumise

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

11

põhimõtetel. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 1. Lubatud katusetüübiks on lamekatus, kaldkatus,

viilkatus. Soovituslik katusekalle 0-20 O

. Katusematerjalidest eelistada naturaalseid materjale,

kuid lubatud on kivi, plekk, teras, rullmaterjal, PVC, bituumen, vastavalt katusetüübile.

Välisviimistlusena on lubatud kasutada ehitusmaterjale nagu betoon, kivi, puit, krohv, plekk,

klaas, tellis jne. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist. Soovitatav on kasutada hoonete

mahtude liigendamist ja fassaadi liigendamist erinevate materjalidega. Viimistlusmaterjalide

valikul kasutada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning ümbritsevasse linnakeskkonda

sobivaid materjale. Tagada hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus. Lähtuda

põhimõttest, et hoone oleks risti või paralleelselt teega. Hoonete ±0.00 sidumine lahendada

lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis on määratud arvestades

hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse vahemikku ca 0.3-0.5 m.

Lubatud on piirete rajamine krundi piirile. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub

krundivaldajate vahelisel kokkuleppel. Piirde kõrgus võib olla tänava pool kuni 1.5 m. Keelatud

on läbipaistmatute piirete rajamine. Lubatud on piirete kombineerimine hekkidega. Piirded ja

hekid ei tohi takistada teede ristumiskohas nähtavust. Piire peab sobituma ümbritseva

keskkonnaga ning järgima ümbruses juba välja kujunenud tavasid. Selgelt võiks olla eristatud

avaliku kasutusega alad ja avalikkusele piiratud hoiuplatside vms alad.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal esineb vähesel määral kõrghaljastust, mis tuleb võimalusel säilitada. Puid tohib

likvideerida ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede,

tehnorajatiste ja parkimiskohtade rajamiseks. Planeeringulahenduses on kavandatud

likvideerida pool hekki, mõned põõsad, 2 viljapuud ja 1 kõrgekasvuline lehtpuu, mis jäävad

planeeritavate platside ja hoonete kohale. Planeeringualale juurdepääsude rajamine võib tuua

kaasa veel 1-3 planeeringualal ja transpordimaal paikneva puu likvideerimise vajaduse.

Likvideerimise vajadus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Raietöödeks peab

taotlema Põhja-Pärnumaa vallalt raieloa. Eelistada tuleb lahendust mille puhul on võimalik

olemasolevad puud säilitada. Vajadusel tuleb kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate

puude ehitusaegsed kaitsemeetmed.

Kavandada tuleb kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum. Uushaljastust võib planeerida ala

atraktiivsemaks ja liigirikkamaks muutmiseks. Soovituslikult vähemalt 10-15% planeeritavast

maa-alast kavandada haljastusega. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude

kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte

planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Väiksemad haljasalad on planeeritud katta muruga ning

krundi äärealadele on planeeritud lisaks ka hekke ning kõrghaljastust. Hekid ja muu haljastus ei

tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka

orienteeruvad haljastatud alade asukohad. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik

täpsustatakse ehitus- või haljastusprojekti mahus.

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja platsidel, et tagada ehitiste

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

12

säilimine ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine.

Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad

lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale, et tagada

ehitiste säilimine ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis

takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse

hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused“. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda

olmejäätmetest eraldi. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Põhja-Pärnumaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteinerite ligikaudne asukoht on planeeritud hoone lähedusse

sissesõidutee juurde (vt põhijoonis). Konteineritele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba

kõrguse ja kandevõimega ligipääs.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Liitumine on

olemas elektrivõrguga, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Planeeringuala läbib vee- ja

kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühisveevärgi teenusega Mako AS. Ühisveevärgi torustikud kulgevad Pärnu-Paide

maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringualal tagada ühisveevarustus.

Planeeringualal on olemasolev liitumine ühisveevärgiga, kuid kuna olemasolev hoonestus

likvideeritakse, siis võetakse veevarustuse täpsemal planeerimisel aluseks Mako AS poolt

väljastatavad tehnilised tingimused. Orienteeruv olmevee vajadus on ca 0.5 m 3

/d. Täpsem

veevajadus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kaubandushoone

IV kasutusviisiga hoone ja kütusetankla VI kasutusviisiga hoone. Kaubandushoone

kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormusest (601-1200 MJ/m 2

) on 20 l/s 3 tunni jooksul. Tankla kustutusvee

normvooluhulk täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Kui ehitis on kaitstud automaatse

tulekustutussüsteemiga, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Kustutusvee vooluhulga täpne vajadus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus, kui on

selgunud ehitatavate hoonete mahud ja ehitise kasutamise otstarve. Veevõtukoht peab

paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel ning sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

13

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Lähim olemasolev hüdrant asub

9310140 Lohu tänav L1 katastriüksusel (93101:002:0245), mis on u 30 m kaugusel

planeeringuala keskosast. Planeeringuala 200 m raadiuses paikneb lisaks veel 3 hüdranti.

Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse olemasolevate hüdrandi baasil.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühiskanalisatsiooni teenusega Mako AS. Ühiskanalisatsioonitorustikud kulgevad

Pärnu-Paide maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringuala reoveed juhtida

ühiskanalisatsiooni. Planeeringualal on olemasolev liitumine ühiskanalisatsiooniga, kuid kuna

olemasolev hoonestus likvideeritakse, siis võetakse reovee ärajuhtimise täpsemal planeerimisel

aluseks Mako AS poolt väljastatavad tehnilised tingimused. Orienteeruv ärajuhitava reovee

kogus on ca 0.5 m 3

/d. Täpsem reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Reoveekanalisatsiooni ei tohi juhtida sademe- ja drenaaživett.

Planeeringualal puudub liitumine sademeveekanalisatsiooniga, kuid Pärnu-Paide maanteel

kulgeb olemasolev sadevetekanalisatsiooni torustik. Võimalusel juhitakse planeeringuala

sademeveed sademeveekanalisatsiooni. Täpsem lahendus antakse vastavalt Mako AS

tehnilistele tingimustele. Alternatiivne variant on sademevesi immutada krundisiseselt

pinnasesse. Parklasse kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- ja liivapüüduriga enne

sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Samuti on keelatud sademevee juhtimine

naaberkinnistutele ja ühiskanalisatsiooni. Sademevett tuleks maksimaalselt ka oma krundi

piires ära kasutada. Selleks võiks sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse

(täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada. Sademevee kokkukogumise ja

ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise

vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivõrgu liitumispunkt on välja ehitatud planeeringuala kirdenurka (Pärnu-Paide maantee ja

Lohu tänava ristumiskohta), kus on olemasoleva elektriõhuliini masti külge paigaldatud

elektrikapp. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on õhuliinina. Planeeringuga kavandatakse

olemasolev õhuliin asendada maakaabliga. Täpsem elektrivarustusega liitumine lahendatakse

vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Olemasoleva peakaitsme võimsust tuleb

suurendada. Kaubandushoone orienteeruv peakaitsme suurus on ca 50-63 A. Tankla

kavandamisel on vajalik aga võimsam peakaitse orienteeruva suurusega kuni 400 A.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu Vändra alevi kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on planeeritud

lahendada lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise

viisid ja kütused (maaküte, elektriküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

14

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud soovitavalt hoone konstruktsiooni

osana, mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelid peab paigutama katusega võimalikult

samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt, et need ei eristuks palju

katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali

integreeritud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega

naabreid.

14.5. Sidevarustus

Planeeringualal puudub liitumine sidevarustusega. Sidekaablid ja –õhuliinid kulgevad Pärnu-

Paide maanteel ja Lohu tänaval. Sidevarustuse planeerimisel võetakse aluseks Telia Eesti AS

poolt väljastatavad tehnilised tingimused.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 3). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema

loetavuse huvides pole servituutide vajadust näidatud transpordimaadele. Servituutide

seadmise vajadus täpsustatakse edasistes planeeringuetappides.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245)

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245) Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada teenival kinnisasjal asuvaid elektri-

paigaldisi.

Sadevetekanalisatsiooni

valdaja

Sadevetekanalisatsiooni valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

sademeveetorustikke ning rajatisi.

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada

teenival kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –

rajatisi.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

15

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" (KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. KeHJS § 33 lg 2 p 4

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS §

6 lg 2 p 10, 16 ja 22 sätestatud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest

kavandatava tankla ladustatavad kütusekogused jäävad allapoole vastavaid künniseid.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava

tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel. Vastavalt

KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaalutluste tulemusena otsustas Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus jätta algatamata detailplaneeringu KSH. Võimalike tekkivate

negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Kaalutud on järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid:

 Pinnasele – Teatav negatiivne ja lühiajaline mõju esineb pinnasele ehitustegevuse käigus

(rajatiste, tehnovõrkude, platside ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab

kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Tuleb järgida, et hoone ja

tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida

reostuste tekkimist. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Reostusohu vältimiseks on heitvesi juhitud ühiskanalisatsiooni. Parklasse kogunev

sademevesi puhastatakse õli- ja liivapüüduriga ja juhitakse sademeveekanalisatsiooni.

Tankimisseadmed ja tankimisalas kasutatud isolatsioonimaterjalid peavad lekkereostuse

vältimiseks vastama kõigile kehtivatele nõuetele;

 Õhu kvaliteedile – Mõjud õhukvaliteedile on eelkõige lühiajalised ning lokaalsed, näiteks

liiklusest tulenevad heitgaasid, mis tekivad nii ehitusel kui ka kasutusaegselt parklas

liikumisest ning töötava mootoriga seismisest. Heitgaaside mõju saab leevendada sujuva

liikluslahenduse korraldamise abil. Lisaks tuleb tankla ehitamisel ja kasutamisel lähtuda

atmosfääriõhu kaitse seadusest. Kaupluse või tankla soojusvarustus lahendatakse

lokaalküttel, kuid keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine,

seega kütteliigist tulenevat õhusaastet ei ole oodata;

 Maastikuilmele – Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa teatava

keskkonna- ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Tegemist on

alevisisese magistraaliäärse piirkonnaga, millele on iseloomulik ettevõtlusalade olemasolu,

seega arvestades planeeringuala ja selle lähiümbruse senist kasutust, ei ole ette näha

piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist

ebasoodsat keskkonnamõju. Mõju on teatud mõttes ka positiivne, sest käesoleval hetkel

kasutusest väljas olev ala heakorrastatakse;

 Kultuuriväärtustele – Planeeringualale ega lähinaabrusesse ei jää kultuuriväärtusi. Mõju

kultuuriväärtustele ei esine;

 Lõhnale – Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

16

bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Bensiiniaurude

hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud

gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis

võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda;

 Mürale – Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitus- ja liiklusmüra

tasemeid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väheolulised ja

lühiajalised. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehitusperioodi

liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses asuvatel müratundlikel

maa-aladel ületada liiklusmüra piirväärtusi. Planeeringu elluviimine ei suurenda oluliselt

liiklevate autode arvu. Kaupluse või tankla enda puhul ei ole tõenäoline olulise

mürahäiringu tekitamine. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud

müratundlike hoonete poole;

 Valgusele – Planeeritud tegevusega võib kaasneda teatav valguse emissioon. Eelistada

tuleks kaasaegseid liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt

valgustamise aega ja valguse tugevust. Tuleb kasutada valgust alla suunavaid ja krundi

äärest sissepoole suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud

valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket;

 Vibratsioonile, soojusele, kiirgusele – Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisel

määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket. Ehitus- ja kasutusaegne vibratsioon ei tohi

ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi;

 Jäätmetele – Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Jäätmeteke kaasneb ka

hoonete kasutusperioodil. Jäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise

või andma jäätmed üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse

nõuetekohaselt vastavalt jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju;

 Avarii olukordadele – Avariiolukordade esinemise tõenäosust võib pidada väikseks, kuid

tagajärjed võivad siiski olla rasked. Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud

järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus (suurenenud liiklusavariide tõenäosus),

ehitamisega seotud saasteained (pinnase reostusoht), gaasileke ja plahvatusoht,

kütuseleke ja plahvatusoht. Mõjude leevendamiseks tuleb kinni pidada headest tavadest,

kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Ehitustööde ajal tuleb

materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et

ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara. Liikluskonfliktide

leevendamiseks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse

muudatusest teavitada juba varakult. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide

ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga

„Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega

nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded

lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“ ja EVS 812-5:2014

standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.

Pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema kütuse ning sellest eralduvate

gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

17

jooksul). Vajalik on lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamine, pidev

järelevalve kaameratega, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega

varustamine ja nõuetekohane kütuse transpordikorraldus (nt kütuse laadimistöödeks

sobiliku aja piiramine jms). Juhul kui tanklasse kavandatakse ka vedelgaasimahutit, siis on

suure tõenäosusega tegemist ohtliku ettevõtte kavandamisega kemikaaliseaduse mõistes.

Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi

kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning

gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega.

 Kumulatiivne mõju – Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava

tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Arvestades, et alevis on kiiruspiirang 50 km/h, siis ei ole

mõjud olulised ja on iseloomulikud tavalisele linnakeskkonnale. Tagada tuleb müra

normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisale 1.

Eelpoolnimetatud mõjudega tuleks kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti

koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka

vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; kuumasaarte vältimiseks

liigendada suuri tehispindasid (parklad, platsid) rohealade või kõrghaljastusega; uute hoonete

ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; tuleb tagada säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh sademevee

korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

17. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal keskmine või madal

radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

18

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu on soovitatav

planeeritaval maa-alal ka enne hoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Lisaks tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018

määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise

kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Hoonete elu-, puhke- ja

tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Soovitatav on teha pinnase mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne

aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hea nähtavus, videovalve ja valgustatus hoonete vahel ja platsidel, et

vähendada sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

 tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist (kui need siiski on, siis tuleb muuta tagumised uksed ja aknad turvalisemaks ja

vastupidavamaks);

 eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 tagada maa-ala korrashoid, mis viitab tugevale järelvalvele ning kasutada süttimatust

materjalist suletavaid prügianumaid.

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektri maakaabelliinide ning sidekommunikatsiooniliinide

kaitsevööndites, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

19

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud tee ja tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus

sätestatuga.

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Huvitatud isik tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike

rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja

vastasisulises lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse

Põhja-Pärnumaa valla ja huvitatud isiku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldajate kokkulepetele ning

servituudilepingud sõlmitakse huvitatud isiku, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele

tuginedes. Rajatiste välja ehitamine on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise

tingimuseks. Nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja

haljastuse rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

Põhja-Pärnumaa vallale ega Transpordiametile kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

20

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Mako AS Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

2 Elektrilevi OÜ Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

3 Telia Eesti AS Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

4 Transpordiamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

5 Keskkonnaamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

6 Päästeameti Lääne

päästekeskus

Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

21

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega _____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

Pärnu-Paide mnt 2 / Vändra alev / Põhja-Pärnumaa vald/ 87701 Pärnu maakond

+372 5333 8609 / [email protected] / http://www.pparnumaa.ee / registrikood 77000234 / SEB pank

EE111010220267487223, Swedbank EE162200221068426764

Vastavalt nimekirjale kuupäev digitaalallkirjas nr 7-2/2055-1

Detailplaneeringu algatamise teade (Pärnu-Paide mnt 25, Vändras)

Põhja-Pärnumaa vallavalitsus teatab, et vallavalitsus on algatanud 21. jaanuaril 2025

korraldusega nr 19 Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 detailplaneeringu koostamise ja jätta

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).

Planeeritav Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu (93101:002:0125, pindalaga 1656.0m²) paikneb

Põhja-Pärnumaa vallas, Vändra alevis ja piirneb loodest 57 Mudiste-Suure-Jaani-

Vändrateega (Pärnu-Paide maantee), kirdest 9310140 Lohu tänav L1, kagust Lohu tn 14 ja

loodest Pärnu-Paide mnt 23 kinnistuga.

Taotleja sooviks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-

,teenindushoone või tankla püstitamiseks koos tehnovõrkude, liikluskorralduse ja

haljastuselahendusega. Teeninduskompleksi tegevus on äritegevus, mida on võimalik

osutada ärimaal.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 1656 m² ja PlanID 100532.

Maa-alale kehtib Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud 18.061998 Vändra Alevivolikogu

otsusega nr 44, mille kohaselt on kinnistu juhtotstarve äri- ja büroohoonete maa.

Detailplaneeringu elluviimisega ei ole tõenäoliselt ette näha keskkonnamõjude sagenemist,

kestvust, pöörduvust, ega ka kumulatiivseid ning piiriüleseid mõjusid. Lähteseisukohad

määravad ära tingimused ja mõjud, mida detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda ja

vajadusel leida leevendavad meetmed.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni

kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning

detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas.

Detailplaneering ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Algatamise dokumentidega on võimalik tutvuda https://www.pparnumaa.ee/ehitus-ja-

planeerimine/detailplaneeringud või Vändra halduskeskuses, Pärnu-Paide mnt 2, Vändra

2 (2)

alev. Samas anname teada, et vallavalitsusele on laekunud eskiislahendus, millele saate

arvamust avaldada kuni 21.04.2025 e-posti aadressil [email protected].

Info vallaarhitekt Reet Olev 5622 4688, [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

majandusvaldkonna vallavanem

Lisa 1

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 21.01.2025 korralduse nr 19 juurde

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Vändra alevis, Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

2. KOOSTAMISE KORRALDAJA

HUVITATUD ISIK: Wesenberg Invest OÜ ALGATAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Põhja-Pärnumaa vallavalitsus KEHTESTAJA: Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUS

Detailplaneeringu koostamise kohustus tekib PlanS § 125 lõike 1 punkt 1 alusel (alevites uue hoone püstitamiseks)

4. PLANEERITAVA ALA ULATUS

93101:002:0125 Pärnu-Paide mnt 25, Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald alev Praegune sihtotstarve: elamumaa 100%; 1656 m² PLANEERINGUALA SUURUS : 1656m²

5. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-,teenindushoone või tankla püstitamiseks. PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Kehtivas Vändra alevi üldplaneeringus on planeeringualal tegemist äri ja büroohoonete maa- alaga. Detailplaneering on üldplaneeringukohane. Koostatavas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on ala juhtotstarve ärimaa.

6. DETAILPLANEERINGU ÜLESANDED

1. Kinnistu piire ei muudeta 2. Määrata krundile hoonestusala. 3. Määrata krundi ehitusõigus, sealhulgas krundi kasutamise

sihtotstarve, maksimaalne hoonete arv, hoonete kõrgus ja ehitusalune pindala.

4. Seada planeeritavatele ehitistele olulisemad ehituslikud tingimused ja arhitektuurinõuded, sh kaaluda ja määrata hoonete soovituslikud asukohad ja muud detailplaneeringu koostamisel ilmnevad hoonestamist mõjutavad tingimused.

5. Vajadusel seada krundile tingimused nende ehitiste ehitamiseks, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

6. Kavandada krundi veega (sealhulgas joogivesi, tulekustutusvesi, vajadusel tarbevesi) varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

7. Kavandada krundil tekkiva heitvee (reovesi ja sademevesi) ärajuhtimise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad

8. Kavandada krundi elektrienergiaga ja elektroonilise sidega varustamise lahendus ning määrata selleks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

9. Kavandada krundile planeeritavate hoonete kütmiseks vajalike tehnovõrkude asukohad ning vajadusel servituutide asukohad.

10. Kui krundile planeeritakse tehnovõrke, mis tuleb ühendada avalikult kasutatavate tehnovõrkudega, siis määrata nende ühendamise asukohad.

11. Vajadusel määrata krundilt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asukohad ja liikluskorralduse põhimõtted.

12. Määrata parkimise põhimõtted. 13. Määrata haljastuse ja heakorra põhimõtted. 14. Määrata servituutide vajadus ja asukohad. 15. Määrata vajalikud ehitiste vahelised kujade ja kaitsevööndite ulatus. 16. Määrata kuritegevuse riske vähendavad tingimused. 17. Seada peamised keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

7. DETAILPLANEERINGU LÄHTEMATERJAL

ARVESTADA: 1. Pärnu maakonnaplaneeringuga, kehtestatud 29.03.2018

Riigihalduse ministri käskkirjaga nr.1.1-4/74. 2. Kehtiva Vändra alevi üldplaneeringuga kehtestatud 18.06.1998

Alevivolikogu otsusega nr 44 3. Koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga, algatatud

Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 ja eelnõu kooskõlastusringil saabunud ettepanekutega (täpsustatakse märtsis 2025).

GEODEETILINE ALUSMATERJAL: planeerijal tellida mõõdistus OLEMASOLEV DETAILPLANEERING: puudub

8. ERITINGIMUSED JA PIIRANGUD

1. Planeeringualal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri õhuliin ning selle kaitsevöönd, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada. Liitumine on olemas. Kontrollida võimsuste vajadust.

2. Planeeringualal asub veel riigimaantee 57 Mudiste-Suure-Jaani- Vändra tee kaitsevöönd, millega tuleb detailplaneeringu koostamisel samuti arvestada.

3. Planeeritav ala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal 4. Detailplaneeringu ala jääb ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni piirkonda

(ÜVK ala)

9. UURINGUD - Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada

10. ARHITEKTUURSED JA EHITUSLIKUD NÕUDED

1. SIHTOTSTARVE: ärimaa. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarvete määramisel aluseks võtta juhendi „Planeeringute leppemärgid“, mis võimaldab kasutusotstarbeid detailsemalt määrata, lahendada planeeringuga arvestades antud juhtotstarbeid.

2. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNDIL: lahendada planeeringuga.

3. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: Määrata detailplaneeringuga, arvestades väljakujunenud hoonestuslaadi (max 40% krundi pindalast).

4. KRUNDI HOONESTUSALA: määrata detailplaneeringuga, järgida tuleohutuse tagamiseks ehitiste vahelisi kujasid ning vajalikku kaugust katastriüksuse piiridest (vähemalt 5 m krundi piiridest).

5. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: vähemalt TP3 6. HOONETE KORRUSELISUS: kuni 2 korrust põhihoonel ja 1 korrus

abihoonel. 7. HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 9 m olemasolevast

maapinnast. 8. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. 9. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE: lahendada põhimõtteline

vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse sidumiskõrgused detailplaneeringus.

10. KATUSEKALDED JA –KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata vastavalt olemasoleva hoonele või piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, valtsplekk jm).

11. VÄLISVIIMISTLUS: määrata vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele. Kasutada naturaalseid materjale (kivi, puid jm).

12. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga vastavalt piirkonnas väljakujunenud hoonestusele.

13. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. 14. LAMMUTATAVAD EHITISED: vajadusel olemasolevad hooned

lammuatada. 15. SERVITUUDIALAD: vajadusel määrata detailplaneeringuga. 16. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: vajadusel määrata

detailplaneeringuga. 17. JUURDEPÄÄSUD: Juurdepääsud lahendada olemasolevaid pääse

(riigimaantee) või valla tänavaid (9310140 Lohu tn L1)kasutades.

18. TÄNAVAD/TEED: jäävad olemasolevad, uusi tänavaid ei planeerita.

19. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada omal kinnistul vastavalt parkimisnormatiividele, kasutada saab ka valla avalikku parkimist klientidele.

20. HEAKORD JA HALJASTUS: Planeerida asukoht jäätmemahutitele, millele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee jäätmeveokile. Leida koht kõrghaljastusele, et vältida kuumasaari.

21. Detailplaneeringus käsitleda asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

22. Käsitleda müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muude keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine (vajadusel).

11. INSENERVÕRKUDE PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

VEEVARUSTUS JA REOVEE KANALISATSIOON: ühendada alevi ühisveevärgi võrguga. Tehnilised tingimused AS MAKO. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: piirkonnas on osaline sademevee kanalisatsioon ja kraavitus, lahendada detailplaneeringuga. ELEKTRIVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SIDEVARUSTUS: lahendada planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: Lahendada planeeringuga (maaküte, kaugküte) TÄNAVAVALGUSTUS: vajadusel lahendada planeeringuga. MÜRA LEEVENDAVAD MEETMED: vajadusel lahendada planeeringuga.

12. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

KOOSKÕLASTAJAD JA KAASATAVAD ASUTUSED: - Keskkonnaamet (kui planeeritakse tanklat) - Päästeamet

- - Transpordiamet - KAASATAVAD ISIKUD (Detailplaneeringu koostamisse tuleb kaasata

järgmised isikud, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada): - AS MAKO - Elektrilevi OÜ - Telia Eesti AS - Pärnu-Paide mnt 22, 22a,23, 24; Lohu tn 11 ja 14 omanikud -

13. PLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED: Detailplaneeringu joonised vormistada mõõtkavas 1:500 topo- geodeetilisele alusplaanile. Alates 01.09.2022 kehtiv uus planeeringute vormistamise juhend on leitav siit. (https://planeerimine.ee/digi/plank/plank-juhendid/planeeringute- vormistamise-juhend-alates-1-novembrist-2022-kehtestatud- planeeringutele/) Planeeringu vormistatavad osad on:

o seletuskiri; o joonised, mis koosnevad

▪ esituskujudest ja

▪ digitaalsetest kihtidest; ▪ Alusandmed ▪ Planeeringulahenduse ruumiandmed ▪ Teised esitamiseks vajalikud andmed

o planeeringu juurde kuuluvad lisad. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

- Seletuskiri - Seletuskirja mahus tuleb esitada muuhulgas planeeringu

elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. - Asendiskeem - Tugijoonis (geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega) - Põhijoonis (koos tehnovõrkude joonise ja vertikaalplaneerimise

joonisega) - Tehnovõrkude joonis - Planeeringulahenduse illustratsioon - Lisamaterjalid (tehnilised tingimused, kooskõlastused koos

koondtabeliga, kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus) - Kõik joonised esitada vastavalt planeeringute andmekogusse

(PLANK) esitatavatele nõuetele.

14. DETAILPLANEERINGU ESITAMINE MENETLUSEKS

ESKIISSTAADIUMIS tutvustamiseks pdf formadis AVALIKUSTAMISEKS KOOS ILLUSTREERIVA JOONISEGA - 1 eksemplar paberkandjal - digitaalselt pdf formaadis - lisad (kogutud originaaldokumendid) KEHTESTAMISEKS

- 1 eksemplar paberkandjal - Digitaalselt pdf ja dwg või GIS- formaadis PLANK-U kandmiseks

15. PLANEERITAV ESIALGNE AJAKAVA

DP algatamine jaanuar 2025

Eskiislahenduse koostamine Veebruar-märts 2025

DP lahenduse korrigeerimine (vajadusel)

Aprill-mai 2025

DP kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine

juuni -juuli 2025

DP vastuvõtmine august 2025

DP avalikustamine (k. a avalik väljapanek

September-oktoober 2025

DP korrigeerimine (vajadusel) november 2025

DP kehtestamine detsember 2025

Ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust. Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

Detailplaneeringu lähteseisukohad koostas Põhja-Pärnumaa vallaarhitekt Reet Olev.

PÕHJA-PÄRNUMAA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Vändra alev 21. jaanuar 2025 nr 19

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine

25.novembril 2024 esitas Wesenberg Invest OÜ taotluse algatada Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering.

Planeeritav Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu (93101:002:0125, pindalaga 1656.0m²) paikneb Põhja-Pärnumaa vallas, Vändra alevis ja piirneb loodest 57 Mudiste-Suure-Jaani-Vändra teega (Pärnu-Paide maantee), kirdest 9310140 Lohu tänav L1, kagust Lohu tn 14 ja loodest Pärnu-Paide mnt 23 kinnistuga.

Taotleja sooviks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone või tankla püstitamiseks koos tehnovõrkude, liikluskorralduse ja haljastuse lahendusega.

Teeninduskompleksi tegevus on äritegevus, mida on võimalik osutada ärimaal.

Detailplaneeringu ala pindala on ca 1656 m² ja PlanID 100532.

Maa-alale kehtib Vändra alevi üldplaneering, kehtestatud 18.061998 Vändra Alevivolikogu otsusega nr 44, mille kohaselt on kinnistu juhtotstarve äri- ja büroohoonete maa.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 p 10, 16 ja 22 sätestatud juhtudel.

Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005.a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest kavandatava tankla ladustatavad kütuse kogused jäävad allapoole vastavaid künniseid.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

Kaalutud on järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: mõju pinnasele, õhu kvaliteedile, maastikuilmele, kultuuriväärtustele, lõhnale, mürale, vibratsioonile, valgusele, soojusele, kiirgusele, jäätmetele, avarii olukordadele; kumulatiivne mõju.

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Kavandatava tegevusega ei ole arvestades ala ja selle lähiümbruse senist kasutust ette näha piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Detailplaneeringu realiseerimisega tuleb kõik võimalikud häiringud viia normikohaseks, näiteks valgusreostus ja lõhnareostus, mõju põhjaveele, piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile.

Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel esialgselt teada olevas mahus antud asukohas ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju.

Algatamise etapis ei ole kõik detailplaneeringu tegevuse aspektid teada ning seega lahendatakse need teemad detailplaneeringu koostamise käigus, nt elamualadest vajaliku ohutu kauguse määramine kütuse ladustamiseks.

Heitveed kanaliseeritakse Vändra alevi ühiskanalisatsiooni.

Detailplaneeringu elluviimisega ei ole tõenäoliselt ette näha keskkonnamõjude sagenemist, kestvust, pöörduvust, ega ka kumulatiivseid ning piiriüleseid mõjusid.

Lähteseisukohad määravad ära tingimused ja mõjud, mida detailplaneeringu koostamisel tuleb kaaluda ja vajadusel leida leevendavad meetmed.

Vastavalt KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel ning detailplaneeringu läbiviimiseks KSH algatamine ei ole hetkel otstarbekas.

Detailplaneering ei muuda kehtivat üldplaneeringut.

Planeerimisseaduse § 124 lõike 10, § 125 lõike 1 ja 2, § 128 lõigete 1, ja 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonna- juhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 ja 3, Põhja- Pärnumaa Vallavolikogu 21.02. 2018 otsusega nr 10 vastu võetud "Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Põhja-Pärnumaa vallas § 3 lõike 2 alusel.

1. Algatada Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering.

2. Jätta algatamata keskkonnamõjude strateegiline hindamine.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem ja lähteseisukohad (lisa 1), mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa.

4. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Põhja-Pärnumaa vallavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee, üldkasutatva haljastuse, välisvalgustuse ja tehnovõrkude väljaehitamiseks.

5. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teadaolevalt täiendavate uuringute vajadust ette näha.

6. Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist haldusleping asjast huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel.

7. Vallavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Korraldust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik korraldusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Korralduse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Madis Koit vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt) Piret Müür vallasekretär

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-20/11-2024

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu

detailplaneering

Asukoht:

Vändra alev, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Wesenberg OÜ

Planeerija:

Egle Heero, diplomeeritud maastikuarhitekt MSc

Tartu

2025

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _______________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ______________________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed_________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse

põhjendus ________________________________________________________________ 6

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine______________________________________ 7

8. Krundi ehitusõigus _____________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine __________________________________________ 8

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus _____________________________ 8

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _______________________________ 10

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 10

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ____________________ 11

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _____________________________________ 12

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 12

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ___________________________________________ 13

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 13

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 13

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 14

15. Servituutide vajaduse määramine ________________________________________ 14

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ______________ 15

17. Radooniriski vähendamise võimalused ___________________________________ 17

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 18

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus _________________________________________________________ 18

20. Planeeringu elluviimise võimalused ______________________________________ 19

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ____ 20

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT

ERALDI FAILIDENA) ______________________________________________________ 21

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega _____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 21.01.2025 korraldus

nr 19 „Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine“.

Detailplaneeringu eesmärgiks on hoonestusala ja ehitusõiguse määramine kaubandus-,

toitlustus-, teenindushoone või tankla püstitamiseks. Samuti antakse põhimõtteline lahendus

planeeringuala haljastusele, heakorrale, liikluskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Vändra alevis 57 Mudiste -

Suure-Jaani - Vändra tee ja 9310140 Lohu tänav L1 ristumiskohas. Planeeringuala hõlmab

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistut (93101:002:0125, pindala 1656 m², 100% elamumaa).

Planeeritava ala suurus on 1656 m².

Käesoleval ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering. Vastavalt Vändra alevi

üldplaneeringule (kehtestatud Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44) on

planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks äri- ja büroohoonete maa. Detailplaneeringu

koostamise kohustus tekib planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1 alusel. Samuti ei ole

algatatav detailplaneering vastuolus koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline mõõdistus täpsusastmega M

1:500. Koostaja Kagu Geodeesia OÜ (reg nr: 11975466, MTR: EEG000219, töö nr: 24T09,

13.11.2024). Koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 kehtestatud „Pärnu maakonna

planeering“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 24.10.2018 otsusega nr 53 algatatud „Põhja-Pärnumaa

valla üldplaneering“;

 Vändra Alevivolikogu 18.06.1998 otsusega nr 44 kehtestatud „Vändra alevi üldplaneering“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 22.01.2020 vastu võetud määrus nr 1 „Põhja-Pärnumaa

valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 16.03.2022 vastu võetud määrus nr 4 „Põhja-Pärnumaa

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

4

valla jäätmehoolduseeskiri“;

 Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu 21.08.2019 vastu võetud määrus nr 15 „Põhja-Pärnumaa

valla heakorraeeskiri“;

 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Muud kehtivad standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

Foto 1. Vaade planeeringualale (september 2023, Google Maps)

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala Vändra alevis 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (Pärnu-Paide mnt)

lõunapoolsel küljel. Planeeritava ala suurus on 1656 m². Planeeritav maa-ala hõlmab Pärnu-

Paide mnt 25 (93101:002:0125) kinnistut. Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100%

elamumaa. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev

olukord on kajastatud joonisel 2.

Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu on hoonestatud. Ehitusregistri andmetel asub sellel 2 ehitist:

elamu (ehitusregistri kood: 103027199), ehitisealuse pinnaga 48 m 2

ja kuur (ehitusregistrikood:

103027200), ehitisealuse pinnaga 26 m 2

. Elamu on kasutusel olnud ka kauplusena.

Juurdepääs planeeringualale on 9310140 Lohu tänav L1-lt (Lohu tänavalt). Lisaks on võimalik

planeeringualale juurde pääseda Pärnu-Paide maanteelt, mille lõunaküljel kulgeb ka

olemasolev jalgtee. Parkimine on lahendatud krundisiseselt olemasoleva hoone küljel

betoonkividest platsil, mahutavusega ca 4 autot. Planeeringualal asub vana salvkaev, muud

olulisemad platsid, piirded ja rajatised puuduvad.

Planeeritav maa-ala on kõlvikuliselt õuemaa. Ala on hooldatud. Esineb üksikuid kõrgemaid

puid, mõned viljapuud, põõsad ja hekk. Planeeringuala on tasase reljeefiga, kerge languga

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

5

loode suunas ning peatänava ääres läheb taas maapind kõrgemaks. Suurim kõrguste erinevus

planeeringuala erinevate osade vahel on ca 0.8 m (absoluutkõrgused vahemikus 38.20-39.01)

m). Ala madalaim koht asub keskosas ning kõrgeim koht planeeringuala põhjaosas.

Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Lähipiirkonnas on koostatud 1970. a

kursuseprojekt „Vändra alevi ehitusgeoloogia pinnasemehaanika“ mille andmetel on Vändra

alevi pinnasevee veetase sügavusel vahemikus 1-1.5 m ja pinnase geotehnilised omadused

üldiselt head.

Planeeringualal on olemasolev liitumine elektrivarustusega kinnistu kirdeosas. Lähim alajaam

Resto:(Vändra) paikneb Pärnu-Paide mnt 21 (k/ü 93101:002:0048) katastriüksusel. Samuti on

olemas liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga Lohu tänaval asuvast torustikust. Lisaks

kulgeb Pärnu-Paide maanteel sademeveekanalisatsioon, millega liitumine puudub.

Lähiümbruses puudub kaugküttevõrgustik. Planeeringuala läbib vastavalt 12.09.2023 vastu

võetud määrusele nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni maa-aluste torustike kaitsevöönd, ulatusega 2 m torustiku telgjoonest mõlemale

poole. Torustike kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb sõlmida servituudilepingud.

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale 57 Mudiste - Suure-Jaani -

Vändra tee kaitsevöönd ja 9310140 Lohu tänav L1 tänava kaitsevöönd. Vändra alevi

üldplaneeringu järgi on maantee punaste joonte vahemik 25 m, seega kaitsevööndi ulatuseks

on ca 12.5 m tee telgjoonest mõlemale poole ja tänavate punaste joonte vahemik 10-15 m,

seega ca 7.5 m tee telgjoonest mõlemale poole.

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Vändra alevi keskosas (alevit läbiva magistraaltänava ääres), kus

olulisemateks funktsioonideks on elamumaa ning ärimaa juhtfunktsioon. Planeeritav ala on

vahetult ümbritsetud kahest küljest elamumaadega ja kahest küljest transpordimaadega.

Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega tänavatelt. Teed on

kahesuunalised, ca 4.5-7 m laiused. Lähim ühistranspordipeatus Vändra asub ca 70 m

kaugusel Pärnu-Paide maanteel. Tänavavalgustus on olemas Pärnu-Paide maanteel ja Lohu

tänaval. Planeeringuala lähedal paiknevad mõned kauplused, muud olulisemad

sotsiaalobjektid (Vändra Gümnaasium, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Vändra Lasteaed jne)

paiknevad kaugemal Vändra alevis ca 0.7-1.5 km raadiuses.

Planeeringuala lähiümbruses kehtestatud ja koostamisel olevate planeeringute nimetused,

numbrid ja põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on

olnud elamu- ja ärimaa kruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised

ehitustingimused ja arhitektuurinõuded kontaktvööndi ärimaa kruntide osas on üldjoontes

järgnevad: ehitisealune pind kuni 270-2500 m 2

, suurim lubatud hoonete arv krundil 1-2; suurim

lubatud korruselisus 1-3; lubatud maksimaalne kõrgus 7.5–12 m, katusekalle 0-20° ja 5-25°.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

6

Välisviimistluses on lubatud kasutada krohvi, puitlaudist või sandwich-paneele.

Katusekattematerjalina on lubatud kasutada valtsplekki, sandwich-paneele või rullmaterjali.

Pärnu-Paide maanteel olemasolev hoonetus on küllaltki eriilmeline. Elamute puhul on

domineerivaks puidust madalad viilkatusega hooned, ärihoonete puhul on ka lamekatusega

ehitisi. Hooned paiknevad peamiselt Pärnu-Paide maanteega risti või paralleelselt. Pärnu-Paide

maantee ääres väljakujunenud ehitusjoon on paljude hoonete puhul teele üsna lähedal,

hooned paiknev lausa krundi piiril või siis sellele väga lähedale. Kontaktvööndis paiknevate

hoonete kõrgused jäävad valdavalt vahemikku 6-9 m.

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on esitatud joonisel

3.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra tee (93101:001:0213) transpordimaa 100%

9310140 Lohu tänav L1 (93101:002:0245) transpordimaa 100%

Lohu tn 14 (93101:002:0100) elamumaa 100%

Pärnu-Paide mnt 23 (93101:002:0159) elamumaa100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Pärnu maakonna planeeringus ja selle lisades on planeeringuala määratletud kui väärtuslik

maastik, kus hoonestuse planeerimisel tuleks järgida olemasolevat ajaloolist asustust,

arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega ning säilitada

ajaloolist maakasutust ja olemasolevaid väärtusi, sobitades uued elemendid kooskõlas

olemasolevatega.

Lisaks on planeeringuala määratletud kui piirkondlik keskus ja linnalise asustusega ala, kus on

vajalik tagada kohalikud kvaliteetteenused. Linnalise asustusega alad on nii elamualad, äri- ja

tootmisalad kui ka linnasisesed puhkealad, mis moodustavad kompaktse terviku, olles elanike,

töökohtade ja teenuste peamisteks koondumiskohtadeks. Arendamisel tuleks järgida

olemasolevat asustusstruktuuri seda võimalusel tihendades, eelistada tühjana seisvate

hoonete ja maa-alade taaskasutusele võtmist. Uushoonestuse kavandamisel arvestada

piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtude ja ehituslaadiga, seada eesmärgiks kõrge

arhitektuuriline tase.

Planeeritav maa-ala pole kaitsealune maa ega osa rohevõrgustikust, seega planeeritaval

tegevusel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga.

Koostamisel olevas Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringus on planeeringuala määratletud

segahoonestuse maa-alana, mis on maakasutuse poolest mitmekesine piirkond või tänava-

äärne hoonestusala, kus on põimunud erinevad tegevused. Kuna juhtotstarve võimaldab

erinevate järgnevate juhtotstarvete kooskasutust, siis tuleb segahoonestuse maa-alal

kavandatava maaüksuse iseloomust lähtuvalt järgida vastava juhtotstarbe täiendavaid

tingimusi (ärimaa juhtotstarbe tingimused).

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

7

Lisaks on planeeringuala määratletud kui tiheasustusala (kompaktne ja mitmekesine

hoonestus, tsentraalsed tehnovõrgud jne) ja arenguala, mis on potentsiaali omavad

võtmepiirkonnad, mille arendamisel kasvab valla konkurentsivõime. Asustuse suunamisel

lähtutakse eelkõige tihendamise printsiibist ehk alakasutatud või kasutusest välja langenud

maa-alade, hoonete ja olemasoleva taristu kasutuselevõtmine.

Ka koostatavas üldplaneeringus on planeeritav maa-ala määratletud kui väärtuslik maastik

(kultuurilis-ajalooline ja identiteedi väärtus), kus tuleks korrastada ja tähistada kaitseväärtusega

üksikobjektid ning nende juurdepääsud. Ajalooväärtustega objektide puhul säilitada nende

ajalooline ilme. Uute ehitusalade rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega.

Käesolev detailplaneering järgib üldjoontes koostatavat üldplaneeringut.

Vändra alevi üldplaneeringu järgi on planeeringuala äri- ja büroohoonete maa, mis on elutsooni

üheks osaks. Koostatav detailplaneering on kehtiva üldplaneeringu kohane.

Planeeringu koostamise ajal puudub planeeringuala hõlmav kehtiv detailplaneering

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala äri- ja keskusaladele planeeritud

ehitusõiguse näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis asub juba olemasolevad ärimaid,

siis on planeeringuala ärimaaks muutmine loogiline jätk olemasolevale maakasutusele.

Detailplaneeringuga muudetakse senine maakasutus elamumaast ärimaaks, kuid ka

varasemalt on planeeringualal olemasolevat eluhoonet kasutatud kauplusena. Planeeringuala

asukoht on ärimaa kavandamiseks sobilik oma paiknemise tõttu peatänava ääres. Samuti

seotakse uushoonestus olemasoleva tehnilise taristu ja asustusega, mis tagab kompaktse,

jätkusuutliku ja mitmekesise keskuseala. Uushoonestust planeeritakse mahus, mis ei ole

käsitletav kui suuremahuline kaubandus- või teenindushoone ja sellega seotud tegevus ei too

kaasa kontaktvööndisse eeldatavalt olulisi negatiivseid häiringuid. Koostatava detailplaneeringu

eesmärgid ühtivad ka koostatava üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu eesmärkidega, kuna

maa kasutuselevõtmine ärimaana rikastab piirkonnakeskust uute teenuste, kaupade ja

töökohtadega ning võetakse kasutusele tühjana seisev krunt tihendades olemasolevat

asustusstruktuuri. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset

tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Eeltoodust tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja

planeeringulahendus kooskõlas valla üldisemate arengusuundadega ning planeeritud

hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga ei kavandata maaüksuse jagamist kruntideks. Olemasolevad krundipiirid

säilivad. Planeeritud krundi sihtotstarbeks on ärimaa. Krundi piirid, pindala ja kasutamise

sihtotstarve ning muud näitajad on toodud põhijoonisel (joonis 4).

8. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

8

krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim

lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele

ja ehitusseadustikule püstitada lisaks ka alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguseid

väikeehitisi, ehitusloa ja -teatise kohustuseta rajatisi, kuid nende kavandamisel väljapoole

detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb need kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega

ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid ega takistada teede ristumiskohtades

nähtavust.

Krundil paiknevad olemasolevad hoone on planeeritud likvideerida.

Lubatud krundi täisehituse osakaal on kuni 40 %.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12130 - toitlustushooned

 12310 - kaubandushooned

 12330 - teenindushoone

 12520 - hoidlad ja laohooned

 12619 - muu meelelahutushoone

 24221 - rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste ehitamine (nt jalgrataste varjualused, prügimajad).

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest, sh üldplaneeringuga määratud tänavate punaste joonte vahemikest.

Hoonestusala on kavandatud Pärnu-Paide maantee teljest 12.5 m kaugusele ja teistest

külgedest 4 m kaugusele krundipiirist. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine selgub

ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Ühe külastajate sisse- ja/või väljapääsuna kasutatakse olemasolevat Lohu tänava juurdepääsu.

Teine uus juurdepääs külastajatele (et võimaldada vajadusel ka mugavat ringliiklust) on

planeeritud 57 Mudiste - Suure-Jaani - Vändra teele. Lisaks on planeeritud ka kolmas

teenindava transpordi juurdepääs Lohu tänavale. Uusi tänavaid ei planeerita. Juurdepääsud

võib planeerida ühesuunalistena (ühest sisse, teisest välja) või kahesuunalistena (mõlemast

saab sisse-välja). Täpsem lahendus antakse ehitusprojektiga. Riigiteega liitumise või

ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda Transpordiametilt nõuded

projekti koostamiseks. Orienteeruvad juurdepääsude asukohad planeeringualale ja

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

9

põhimõtteline juurdepääsuteede lahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

Juurdepääsuteede laius, katend ning täpsed asukohad täpsustatakse hiljem vastava

projektiga.

Planeeringualale ulatub riigimaantee poolt Ehitusseadustiku § 71 kohane avalikult kasutatava

tee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg

1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kõik arendusalaga seotud

ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega

ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil ning lähtuda Transpordiameti

juhendist „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“.

Riigimaanteega ristumisel tuleb tagada nähtavuskaugus projektkiirusel 50 km/h. Võttes aluseks

standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele (joonis 4) kantud

nähtavuskolmnurgad (lähtetasemel rahuldav), kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat

takistust. Planeeringualal on nähtavuskolmnurkades osa hekist ja 2 kõrgekasvulist puud. Puud

on võimalik säilitada kui nende oksad maapinnast kuni 2.4 m kõrguseni ja kuni tüveni on

eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas paiknevad põõsad või hekk ei tohi olla üle 0.4 m kõrged.

Nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas vms liiklusele ohtlik rajatis) tuleb

kõrvaldada (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise

esitamist.

Jalakäijatele on tagatud turvaline liikumine läbi parkimisala ülekäiguradade ja kõnniteede

(laiusega 1.5–2 m) abil, mis on ühendatud Pärnu-Paide maantee lõunaküljel kulgeva

olemasoleva kõnniteega. Planeeritud krundisiseseid teid ja platse kasutatakse hoonete

teenindamiseks, ladustamiseks, manööverdamiseks ja parkimiseks. Juhul kui rajatakse tankla,

siis tankimissaare otstesse tuleb paigaldada otsasõidu vältimiseks piirded. Ladustamiseks,

liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad katta kõvakattega. Hoonestusest ja kõvakattest

vabaks jääv ala tuleb haljastada.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“,

millest tulenevalt tuleb tagada normile vastav parkimiskohtade arv. Ligikaudne arvutuslik

parkimiskohtade vajadus maksimaalse suletud brutopinna juures on toodud tabelis 2.

Arvutuslik kohtade vajadus on 18-26 kohta, kuid kuna põhirõhk on kaubandushoone

kavandamisel, siis on põhijoonisel näidatud parkla mahutavuseks 20 kohta. Vajadusel saab

kasutada lisaks ka kõrvalkrundil olevat avalikku parkimisala. Lisaks peab tagatud olema

vähemalt 1 koht puuetega inimese sõidukile. Parkimiskohtade arv, paiknemine ja

parkimiskorraldus täpsustada projekteerimisel kui selgub täpne ehitise liik ja suletud brutopind.

Planeeringu realiseerimisega kaasneb uushoonestuse läheduses teatav liiklussageduse kasv,

kuid arvestades juba olemasolevat liiklussagedust, projektkiiruseid, parkimiskohtade arvu, uue

hoone asukohta ja pindala ning eeldatavat külastajate/töötajate arvu, ei ole kasv niivõrd oluline.

Kui juurdepääsusid planeeritakse mitu, siis jaotub liikluskoormus ka erinevas kohas paiknevate

ristumiskohtade vahel.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud sõidukite liikumissuunad, juurdepääsud ja põhimõtteline

sõiduautode ning jalgrataste parkimislahendus.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

10

Tabel 2. Parkimiskohtade arvutus

Ehitise liik Ehitise asukoht

Max suletud

brutopind

Sõiduautode

parkimis-normatiiv

ja kohtade arv

Jalgrataste

parkimisnormatiiv ja

kohtade arv

Supermarket,

kauplused

Väikeelamute ala

520 m 2

1/30

18 kohta 1/150

4 kohta Teenindusjaam,

tankla

520 m 2

1/20

26 kohta

Kokku: 18-26 kohta Kokku: 4 kohta

11. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Ühe kinnistu piires

võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine

tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kaubandushoone IV kasutusviisiga hoone ja

kütusetankla VI kasutusviisiga hoone. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone

kasutusviisile, ehitisealusele pinnale ja korruselisusele määratud TP3. Tankla tuleb ehitada TP1

või TP2 klassi ehitisena. Ehitise täpne tuleohutusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus. Maa-aluste

kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m. Tankuri kaugus

eluhoonetest peab olema vähemalt 30 m ning tänaval paiknevast kõnniteest 10 m. Kujade

täpsemal planeerimisel lähtuda standardist EVS 812-5:2014 „Kütuseterminalide ja tanklate

tuleohutus“.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

12. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast ja planeeritud hoonestusest (eelkõige

ärihoonestusest) ning üldplaneeringust ja lähteülesandest. Ehitised tuleb projekteerida ning

ehitada hea ehitustava, üldtunnustatud linnaehituslike ja jätkusuutlike põhimõtete järgi.

Hoonete (eriti kaubandushoone) projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende

arhitektuur peab toetama kasutusotstarvet ning olema kõrgetasemeline, kaasaegne,

keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.

Esimene korrus ja kinnistusisesed liikumisteed lahendada ehitusprojektis takistusteta liikumise

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

11

põhimõtetel. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Rajatavad hooned,

abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse

arhitektuurse keelega.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 1. Lubatud katusetüübiks on lamekatus, kaldkatus,

viilkatus. Soovituslik katusekalle 0-20 O

. Katusematerjalidest eelistada naturaalseid materjale,

kuid lubatud on kivi, plekk, teras, rullmaterjal, PVC, bituumen, vastavalt katusetüübile.

Välisviimistlusena on lubatud kasutada ehitusmaterjale nagu betoon, kivi, puit, krohv, plekk,

klaas, tellis jne. Vältida imiteerivate materjalide kasutamist. Soovitatav on kasutada hoonete

mahtude liigendamist ja fassaadi liigendamist erinevate materjalidega. Viimistlusmaterjalide

valikul kasutada naturaalseid, vastupidavaid, kvaliteetseid ning ümbritsevasse linnakeskkonda

sobivaid materjale. Tagada hoonestuse tasakaalustatud välisviimistluse lahendus. Lähtuda

põhimõttest, et hoone oleks risti või paralleelselt teega. Hoonete ±0.00 sidumine lahendada

lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis on määratud arvestades

hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse vahemikku ca 0.3-0.5 m.

Lubatud on piirete rajamine krundi piirile. Kruntide vahelise piirde rajamine toimub

krundivaldajate vahelisel kokkuleppel. Piirde kõrgus võib olla tänava pool kuni 1.5 m. Keelatud

on läbipaistmatute piirete rajamine. Lubatud on piirete kombineerimine hekkidega. Piirded ja

hekid ei tohi takistada teede ristumiskohas nähtavust. Piire peab sobituma ümbritseva

keskkonnaga ning järgima ümbruses juba välja kujunenud tavasid. Selgelt võiks olla eristatud

avaliku kasutusega alad ja avalikkusele piiratud hoiuplatside vms alad.

13. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal esineb vähesel määral kõrghaljastust, mis tuleb võimalusel säilitada. Puid tohib

likvideerida ehitusaluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning juurdepääsuteede,

tehnorajatiste ja parkimiskohtade rajamiseks. Planeeringulahenduses on kavandatud

likvideerida pool hekki, mõned põõsad, 2 viljapuud ja 1 kõrgekasvuline lehtpuu, mis jäävad

planeeritavate platside ja hoonete kohale. Planeeringualale juurdepääsude rajamine võib tuua

kaasa veel 1-3 planeeringualal ja transpordimaal paikneva puu likvideerimise vajaduse.

Likvideerimise vajadus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Raietöödeks peab

taotlema Põhja-Pärnumaa vallalt raieloa. Eelistada tuleb lahendust mille puhul on võimalik

olemasolevad puud säilitada. Vajadusel tuleb kasutusele võtta olemasolevate säilitatavate

puude ehitusaegsed kaitsemeetmed.

Kavandada tuleb kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum. Uushaljastust võib planeerida ala

atraktiivsemaks ja liigirikkamaks muutmiseks. Soovituslikult vähemalt 10-15% planeeritavast

maa-alast kavandada haljastusega. Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude

kaitsevööndite ulatusega ja taimede istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte

planeerida hoonele lähemale kui 5 m. Väiksemad haljasalad on planeeritud katta muruga ning

krundi äärealadele on planeeritud lisaks ka hekke ning kõrghaljastust. Hekid ja muu haljastus ei

tohi tekitada piiratud nähtavusega ristmikke. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud ka

orienteeruvad haljastatud alade asukohad. Täpne puude ja põõsaste paigutus ning liikide valik

täpsustatakse ehitus- või haljastusprojekti mahus.

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja platsidel, et tagada ehitiste

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

12

säilimine ning sademevee ärajuhtimine ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine.

Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad

lahendused. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale, et tagada

ehitiste säilimine ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele ulatuses, mis

takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse

hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Planeeritaval alal tuleb kogu jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivatele

normatiividele ja seadusandlusele. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused“. Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda

olmejäätmetest eraldi. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Põhja-Pärnumaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteinerite ligikaudne asukoht on planeeritud hoone lähedusse

sissesõidutee juurde (vt põhijoonis). Konteineritele peab olema tagatud piisava laiuse, vaba

kõrguse ja kandevõimega ligipääs.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põhja-Pärnumaa valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 4), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Liitumine on

olemas elektrivõrguga, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Planeeringuala läbib vee- ja

kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühisveevärgi teenusega Mako AS. Ühisveevärgi torustikud kulgevad Pärnu-Paide

maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringualal tagada ühisveevarustus.

Planeeringualal on olemasolev liitumine ühisveevärgiga, kuid kuna olemasolev hoonestus

likvideeritakse, siis võetakse veevarustuse täpsemal planeerimisel aluseks Mako AS poolt

väljastatavad tehnilised tingimused. Orienteeruv olmevee vajadus on ca 0.5 m 3

/d. Täpsem

veevajadus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrus nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritav kaubandushoone

IV kasutusviisiga hoone ja kütusetankla VI kasutusviisiga hoone. Kaubandushoone

kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormusest (601-1200 MJ/m 2

) on 20 l/s 3 tunni jooksul. Tankla kustutusvee

normvooluhulk täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Kui ehitis on kaitstud automaatse

tulekustutussüsteemiga, võib veevooluhulga tagamise aega vähendada ühe tunnini.

Kustutusvee vooluhulga täpne vajadus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus, kui on

selgunud ehitatavate hoonete mahud ja ehitise kasutamise otstarve. Veevõtukoht peab

paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel ning sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

13

päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Lähim olemasolev hüdrant asub

9310140 Lohu tänav L1 katastriüksusel (93101:002:0245), mis on u 30 m kaugusel

planeeringuala keskosast. Planeeringuala 200 m raadiuses paikneb lisaks veel 3 hüdranti.

Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse olemasolevate hüdrandi baasil.

14.2. Kanalisatsioon ja sademevesi

Vastavalt Põhja-Pärnumaa valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale varustab

Vändra alevit ühiskanalisatsiooni teenusega Mako AS. Ühiskanalisatsioonitorustikud kulgevad

Pärnu-Paide maanteel ja Lohu tänaval, mistõttu on võimalik ka planeeringuala reoveed juhtida

ühiskanalisatsiooni. Planeeringualal on olemasolev liitumine ühiskanalisatsiooniga, kuid kuna

olemasolev hoonestus likvideeritakse, siis võetakse reovee ärajuhtimise täpsemal planeerimisel

aluseks Mako AS poolt väljastatavad tehnilised tingimused. Orienteeruv ärajuhitava reovee

kogus on ca 0.5 m 3

/d. Täpsem reovee kogus määratakse edasise projekteerimise käigus.

Reoveekanalisatsiooni ei tohi juhtida sademe- ja drenaaživett.

Planeeringualal puudub liitumine sademeveekanalisatsiooniga, kuid Pärnu-Paide maanteel

kulgeb olemasolev sadevetekanalisatsiooni torustik. Võimalusel juhitakse planeeringuala

sademeveed sademeveekanalisatsiooni. Täpsem lahendus antakse vastavalt Mako AS

tehnilistele tingimustele. Alternatiivne variant on sademevesi immutada krundisiseselt

pinnasesse. Parklasse kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- ja liivapüüduriga enne

sademeveekanalisatsiooni juhtimist. Samuti on keelatud sademevee juhtimine

naaberkinnistutele ja ühiskanalisatsiooni. Sademevett tuleks maksimaalselt ka oma krundi

piires ära kasutada. Selleks võiks sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse

(täitumisel peab olema ülevool) ning seejärel taaskasutada. Sademevee kokkukogumise ja

ärajuhtimise lahendus ning hoone lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise

vertikaalplaneerimise ja projekteerimise käigus.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivõrgu liitumispunkt on välja ehitatud planeeringuala kirdenurka (Pärnu-Paide maantee ja

Lohu tänava ristumiskohta), kus on olemasoleva elektriõhuliini masti külge paigaldatud

elektrikapp. Elektritoide liitumiskilbist hooneni on õhuliinina. Planeeringuga kavandatakse

olemasolev õhuliin asendada maakaabliga. Täpsem elektrivarustusega liitumine lahendatakse

vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele. Olemasoleva peakaitsme võimsust tuleb

suurendada. Kaubandushoone orienteeruv peakaitsme suurus on ca 50-63 A. Tankla

kavandamisel on vajalik aga võimsam peakaitse orienteeruva suurusega kuni 400 A.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu Vändra alevi kaugküttepiirkonda. Krundi soojavarustus on planeeritud

lahendada lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise

viisid ja kütused (maaküte, elektriküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

14

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud soovitavalt hoone konstruktsiooni

osana, mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelid peab paigutama katusega võimalikult

samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt, et need ei eristuks palju

katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali

integreeritud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega

naabreid.

14.5. Sidevarustus

Planeeringualal puudub liitumine sidevarustusega. Sidekaablid ja –õhuliinid kulgevad Pärnu-

Paide maanteel ja Lohu tänaval. Sidevarustuse planeerimisel võetakse aluseks Telia Eesti AS

poolt väljastatavad tehnilised tingimused.

Alternatiivne variant on sidevarustus lahendada mobiilsidevõrguga.

15. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 3). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema

loetavuse huvides pole servituutide vajadust näidatud transpordimaadele. Servituutide

seadmise vajadus täpsustatakse edasistes planeeringuetappides.

Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245)

Vee- ja

kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Vee- ja kanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

vee- ja kanalisatsioonitorustikke ja –rajatisi.

9310140 Lohu tänav L1

(93101:002:0245) Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja

hooldada teenival kinnisasjal asuvaid elektri-

paigaldisi.

Sadevetekanalisatsiooni

valdaja

Sadevetekanalisatsiooni valdajal on õigus

ehitada ja hooldada teenival kinnisasjal asuvaid

sademeveetorustikke ning rajatisi.

Sidevõrgu valdaja

Sidevõrgu valdajal on ehitada ja hooldada

teenival kinnisasja asuvaid sidekaableid ja –

rajatisi.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

15

16. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" (KeHJS) § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi. KeHJS § 33 lg 2 p 4

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS §

6 lg 2 p 10, 16 ja 22 sätestatud juhtudel. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 12 täpsustuste alla planeeritav tegevus ei mahu, sest

kavandatava tankla ladustatavad kütusekogused jäävad allapoole vastavaid künniseid.

Analüüsi käigus jõuti tulemusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava

tegevuse ja piirkonna edasise arengusuuna kohta, ei ole alust eeldada olulise ebasoodsa

keskkonnamõju kaasnemist KeHJS mõistes kavandatavate tegevuste ellu viimisel. Vastavalt

KeHJS § 22 on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimesetervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kaalutluste tulemusena otsustas Põhja-

Pärnumaa Vallavalitsus jätta algatamata detailplaneeringu KSH. Võimalike tekkivate

negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Kaalutud on järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid:

 Pinnasele – Teatav negatiivne ja lühiajaline mõju esineb pinnasele ehitustegevuse käigus

(rajatiste, tehnovõrkude, platside ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab

kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Tuleb järgida, et hoone ja

tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida

reostuste tekkimist. Planeeringuala asub keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas.

Reostusohu vältimiseks on heitvesi juhitud ühiskanalisatsiooni. Parklasse kogunev

sademevesi puhastatakse õli- ja liivapüüduriga ja juhitakse sademeveekanalisatsiooni.

Tankimisseadmed ja tankimisalas kasutatud isolatsioonimaterjalid peavad lekkereostuse

vältimiseks vastama kõigile kehtivatele nõuetele;

 Õhu kvaliteedile – Mõjud õhukvaliteedile on eelkõige lühiajalised ning lokaalsed, näiteks

liiklusest tulenevad heitgaasid, mis tekivad nii ehitusel kui ka kasutusaegselt parklas

liikumisest ning töötava mootoriga seismisest. Heitgaaside mõju saab leevendada sujuva

liikluslahenduse korraldamise abil. Lisaks tuleb tankla ehitamisel ja kasutamisel lähtuda

atmosfääriõhu kaitse seadusest. Kaupluse või tankla soojusvarustus lahendatakse

lokaalküttel, kuid keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine,

seega kütteliigist tulenevat õhusaastet ei ole oodata;

 Maastikuilmele – Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa teatava

keskkonna- ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemise. Tegemist on

alevisisese magistraaliäärse piirkonnaga, millele on iseloomulik ettevõtlusalade olemasolu,

seega arvestades planeeringuala ja selle lähiümbruse senist kasutust, ei ole ette näha

piirkonna maastikule ega maakasutusele olulist negatiivset muutust ning olulist

ebasoodsat keskkonnamõju. Mõju on teatud mõttes ka positiivne, sest käesoleval hetkel

kasutusest väljas olev ala heakorrastatakse;

 Kultuuriväärtustele – Planeeringualale ega lähinaabrusesse ei jää kultuuriväärtusi. Mõju

kultuuriväärtustele ei esine;

 Lõhnale – Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

16

bensiiniaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Bensiiniaurude

hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud

gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis

võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda;

 Mürale – Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitus- ja liiklusmüra

tasemeid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väheolulised ja

lühiajalised. Ehitusmüra tasemed ei tohi elamute juures ajavahemikus 21.00-07.00 ületada

keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Ehitusperioodi

liiklusest tulenev müratase ei tohi planeeringuala lähiümbruses asuvatel müratundlikel

maa-aladel ületada liiklusmüra piirväärtusi. Planeeringu elluviimine ei suurenda oluliselt

liiklevate autode arvu. Kaupluse või tankla enda puhul ei ole tõenäoline olulise

mürahäiringu tekitamine. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud

müratundlike hoonete poole;

 Valgusele – Planeeritud tegevusega võib kaasneda teatav valguse emissioon. Eelistada

tuleks kaasaegseid liikumisanduritega valgusteid, mis reguleerivad automaatselt

valgustamise aega ja valguse tugevust. Tuleb kasutada valgust alla suunavaid ja krundi

äärest sissepoole suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud

valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket;

 Vibratsioonile, soojusele, kiirgusele – Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulisel

määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket. Ehitus- ja kasutusaegne vibratsioon ei tohi

ületada läheduses asuvates elamutes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi;

 Jäätmetele – Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Jäätmeteke kaasneb ka

hoonete kasutusperioodil. Jäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi

ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise

või andma jäätmed üle jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse

nõuetekohaselt vastavalt jäätmeseadusele ja kohaliku omavalitsuse

jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju;

 Avarii olukordadele – Avariiolukordade esinemise tõenäosust võib pidada väikseks, kuid

tagajärjed võivad siiski olla rasked. Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud

järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus (suurenenud liiklusavariide tõenäosus),

ehitamisega seotud saasteained (pinnase reostusoht), gaasileke ja plahvatusoht,

kütuseleke ja plahvatusoht. Mõjude leevendamiseks tuleb kinni pidada headest tavadest,

kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Ehitustööde ajal tuleb

materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et

ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara. Liikluskonfliktide

leevendamiseks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse

muudatusest teavitada juba varakult. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide

ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga

„Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega

nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded

lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“ ja EVS 812-5:2014

standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.

Pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalid peavad olema kütuse ning sellest eralduvate

gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

17

jooksul). Vajalik on lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamine, pidev

järelevalve kaameratega, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega

varustamine ja nõuetekohane kütuse transpordikorraldus (nt kütuse laadimistöödeks

sobiliku aja piiramine jms). Juhul kui tanklasse kavandatakse ka vedelgaasimahutit, siis on

suure tõenäosusega tegemist ohtliku ettevõtte kavandamisega kemikaaliseaduse mõistes.

Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi

kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning

gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega.

 Kumulatiivne mõju – Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava

tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, peab arvestama võimaliku liiklusmüra,

vibratsiooni ja õhusaaste mõjudega. Arvestades, et alevis on kiiruspiirang 50 km/h, siis ei ole

mõjud olulised ja on iseloomulikud tavalisele linnakeskkonnale. Tagada tuleb müra

normtasemed vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisale 1.

Eelpoolnimetatud mõjudega tuleks kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti

koostamisel, nähes ette arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra, õhusaaste kui ka

vibratsiooni osas. Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades

vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“). Tee omanik (Transpordiamet) on teavitanud asjaosalisi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada

leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga

käsitletaval alal.

Seoses kliimamuutustega sagenevad järjest enam ekstreemsed ilmastikuolud, sh tormid,

valingvihmad, üleujutused ja äärmuslikud temperatuurid. Sellest tulenevalt on oluline: säilitada

olemasolevat väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi; kuumasaarte vältimiseks

liigendada suuri tehispindasid (parklad, platsid) rohealade või kõrghaljastusega; uute hoonete

ehitamisel ja rajatiste püstitamisel tuleb tähelepanu pöörata nende vastupidavusele äärmuslike

ilmastikuolude puhul; tuleb tagada säästlike sademeveesüsteemide kasutamine sh sademevee

korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate pinnakatete kasutamine.

17. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile on planeeringualal keskmine või madal

radoonisisaldusega pinnas (50-100 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on aga märgitud

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

18

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu on soovitatav

planeeritaval maa-alal ka enne hoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Lisaks tuleb arvestada keskkonnaministri 30.07.2018

määrusega nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise

kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. Hoonete elu-, puhke- ja

tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Soovitatav on teha pinnase mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne

aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hea nähtavus, videovalve ja valgustatus hoonete vahel ja platsidel, et

vähendada sissemurdmiste ja vandaalitsemiste riski;

 tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude

rajamist (kui need siiski on, siis tuleb muuta tagumised uksed ja aknad turvalisemaks ja

vastupidavamaks);

 eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 tagada maa-ala korrashoid, mis viitab tugevale järelvalvele ning kasutada süttimatust

materjalist suletavaid prügianumaid.

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektri maakaabelliinide ning sidekommunikatsiooniliinide

kaitsevööndites, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsiooniehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

19

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud tee ja tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus

sätestatuga.

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Huvitatud isik tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike

rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja

vastasisulises lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse

Põhja-Pärnumaa valla ja huvitatud isiku vahel enne detailplaneeringu kehtestamist.

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt huvitatud isiku ja võrguvaldajate kokkulepetele ning

servituudilepingud sõlmitakse huvitatud isiku, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele

tuginedes. Rajatiste välja ehitamine on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise

tingimuseks. Nähtavust piiravad takistused tuleb kõrvaldada enne planeeringualale mistahes

hoone kasutusloa väljastamist. Planeeritud ehitusõigus, juurdepääsutee, parkimisalade ja

haljastuse rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne

Põhja-Pärnumaa vallale ega Transpordiametile kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

20

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 5.

Tabel 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Mako AS Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

2 Elektrilevi OÜ Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

3 Telia Eesti AS Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

4 Transpordiamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

5 Keskkonnaamet Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

6 Päästeameti Lääne

päästekeskus

Eraldi lehtedel, lk

Märkused:

Vändra alevis Pärnu-Paide mnt 25 kinnistu detailplaneering

21

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem __________________________________________ M 1:10000

Joonis 1. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Funktsionaalsed ja ehituslikud seosed __________________________ M 1:1000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega _____________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ___________________________________________skeem