Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, Ujula tn 2 seisukoha küsimine detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule


otsus EELNÕU

Kose …. mai 2025 nr …

Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu algatamine ning KSH mittealgatamine
(üldplaneeringut muutev detailplaneering)

Aqua Marina AS esitas avalduse (registreeritud dokumendiregistris 06.03.2025 nr 7-1.2/412) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksusel (33801:001:0430, 7772 m², 100% üldkasutatav maa, edaspidi nimetatud ka katastriüksus) eesmärgiga määrata katastriüksusele ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus tankla ehitamiseks. Katastriüksusel soovitakse osutada järgmisi teenuseid: kütuste ja kaupade müük, toitlustus ning muud erinevad teenused, nt järelkärude rent, autopesula.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuna aga PV ala on üldplaneeringus antud asukohas sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kose valla üldplaneeringus on selgitatud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on kas piisava avaliku huvi olemasolu või ei vasta arendussoov kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele (valdav otstarve peab olema 70%) või määratud ehitustingimustele. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus põhjendatud ja kaalutletud vajaduse korral detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Ujula tn 2 katastriüksus on valla omandis. Ujula tn 2 katastriüksusele tankla kavandamisega on võimalik teostada maade vahetus ja lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019). Nimetatud detailplaneeringu huvitatud isikuks on Aqua Marina AS ja planeeringu eesmärgiks on välja selgitada Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksustele tanklahoone ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas 04.04.2022 haldusasjas nr 3-21-1135 Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud); naabruses (põhjas ja lõunas) on valdavalt ÄT alad, läänes kehtib detailplaneering äri- ja tootmishoonete rajamiseks (üldplaneeringus juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-ala Ä/EK); tehniline taristu on lähedal; eeldatavasti on vallaelanikud selle asukohaga nõus.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla ja Kose alevikku autopesula.
Eelnevast lähtudes on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Ujula tn 2 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut. 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) ja Lasteaia tänav katastriüksustel algatatava planeeringu alas kehtib Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021.a). PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus detailplaneering.
Üldplaneeringus on 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) katastriüksusel algatatava planeeringu alas “oluliselt muudetav teelõik”. Selle teelõigu osas on Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringu arendusala teenindamiseks vajalik möödasõidulaienduse rajamine, et tagada liiklemise sujuvus, liiklusohutus ja tee funktsiooni täitmine.
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 p 16 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (Kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine; vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine. Antud juhul on kogused kavandatava tankla puhul oluliselt väiksemad, kuid eelhinnangu aluseks on PlanS § 124 lõige 6 ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine on vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel.
PlanS § 142 lõige 6 ja (KeHJS) § 33 lõike 2 punkt 3 sätestavad, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Kose Vallavalitsus küsis otsuse eelnõu dokumentidele arvamust Keskkonnaametilt, Päästeametilt, Transpordiametilt ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ....04.2025 kirjaga nr ....
Keskkonnaamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Päästeamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Transpordiamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et ....
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone. Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 1 esitatud lähteseisukohtadega ning lisas 2 nimetatud keskkonnameetmetega.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 77 kohaselt algatab üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kose Vallavolikogu 27.09.2023 määruse nr 49 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel on planeeringu koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (registrikood 12978320, aadress Küütri tn 14, Tartu linn 51007, Tartu maakond, e-mail [email protected], telefon 5091874). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitekt-planeerijaga, [email protected], tel 54700707.
Arvestades eeltoodut ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 142 lõiked 2 ja 6, § 77 lõike 1,

Kose Vallavolikogu
otsustab:

1. Algatada Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering ja jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Detailplaneeringu koostamisele asudes võtta aluseks koostatud lähteseisukohad (Lisa 1) ja KSH eelhinnang (Lisa 2).
3. Sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise finantseerimiseks.
4. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest:
4.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel;
4.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu;
4.3. 30 päeva jooksul Maa- ja Ruumiametit ning planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Kose Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Martin Medar
Volikogu esimees

Kose Vallavolikogu ...05.2025
otsuse nr ... lisa 1

Lähteseisukohad Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks
1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt-planeerija Siiri Hunt.

2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk, ülesanded ja muu vajalik info
Aqua Marina AS esitas avalduse (registreeritud dokumendiregistris 06.03.2025 nr 7-1.2/412) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksusel (33801:001:0430, 7772 m², 100% üldkasutatav maa, edaspidi nimetatud ka katastriüksus) eesmärgiga määrata katastriüksusele ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus tankla ehitamiseks. Katastriüksusel soovitakse osutada järgmisi teenuseid: kütuste ja kaupade müük, toitlustus ning muud erinevad teenused, nt järelkärude rent, autopesula.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuna aga PV ala on üldplaneeringus sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kose valla üldplaneeringus on selgitatud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on kas piisava avaliku huvi olemasolu või ei vasta arendussoov kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele (valdav otstarve peab olema 70%) või määratud ehitustingimustele. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus põhjendatud ja kaalutletud vajaduse korral detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Ujula tn 2 katastriüksus on valla omandis. Ujula tn 2 katastriüksusele tankla kavandamisega on võimalik teostada maade vahetus ja lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019). Nimetatud detailplaneeringu huvitatud isikuks on Aqua Marina AS ja planeeringu eesmärgiks on välja selgitada Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksustele tanklahoone ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud); naabruses (põhjas ja lõunas) on valdavalt ÄT alad, läänes kehtib detailplaneering äri- ja tootmishoonete rajamiseks (üldplaneeringus juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-ala Ä/EK); tehniline taristu on lähedal; eeldatavasti on vallaelanikud selle asukohaga nõus.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla (sõltumatu elektrivarustusega) ja Kose alevikku autopesula.
Eelnevast lähtudes on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Ujula tn 2 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut. 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) ja Lasteaia tänav katastriüksustel algatatava planeeringu alas kehtib Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021.a). PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus detailplaneering.
Üldplaneeringus on 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) katastriüksusel algatatava planeeringu alas “oluliselt muudetav teelõik”. Selle teelõigu osas on Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringu arendusala teenindamiseks vajalik möödasõidulaienduse rajamine, et tagada liiklemise sujuvus, liiklusohutus ja tee funktsiooni täitmine.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (registrikood 12978320, aadress Küütri tn 14, Tartu linn 51007, Tartu maakond, e-mail [email protected], telefon 5091874). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitekt-planeerijaga, [email protected], tel 54700707.
Detailplaneeringu ülesanded on:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liikluskorralduse põhimõtete määramine;
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
• nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
• kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:
Kruntide ligikaudsed suurused
Lahendada planeeringuga, kusjuures jalg- ja jalgrattatee krundi kavandamisel arvestada Transpordiameti nõuete, Linnatänavate standardi ja üldplaneeringus käsitletud “oluliselt muudetava teelõigu" nõuetega.
Maksimaalne kruntide arv
Eeldatavasti 2: üks tankla ja teenindushoone krunt ning üks jalg- ja jalgrattatee krunt.
Hoonete suurim ehitisealune pind1
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel orienteeruvalt 525 m² (koos varjualusega), täisehitus ca 8%.
Haljastatav/looduslikuna säiliv osa krundi pindalast jm nõuded haljastusele
Lähtuda Kose valla üldplaneeringu peatükist 4.5.
Hoonestusala minimaalne kaugus krundi piirist
Määrata planeeringuga arvestades tuleohutuse ja tänava kaitsevööndi nõudeid.
Hoonete2 suurim lubatud arv krundi kohta
Lahendatakse planeeringuga.
Hoone maksimaalne lubatud kõrgus
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel 8 m.
Hoone korruselisus
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel üks maapealne ja null maa-alust.
Piirded
Krundi piiridele piirdeaedu eeldatavasti ei kavandata.
Hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused
Määrata planeeringuga.
Liiklus ja parkimine
Kavandatav liikluskoosseis planeeringualal: sõiduautod, veoautod, haagistega sõiduautod, invasõidukid, kergliiklejad. Liikluspõhimõtted lahendada planeeringuga. Parkimine lahendada krundipõhiselt, vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile või tegelikule vajadusele.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil.
Küte ja taastuvenergia kasutamine
Planeeringuala asub Kose aleviku kaugkütte piirkonnas. Kaugküttega liitumine lahendada vastavalt võrguvaldaja (OÜ Kose Vesi) tehnilistele tingimustele või taastuvast energiaallikast vastavalt kaugkütteseadusele..
Tuletõrjevesi
Vastavalt kehtivatele nõuetele, lahendada planeeringuga.
Juurdepääs planeeringualale
12 Kose-Jägala teelt ja Ujula tänavalt.

Joonis 1. Esialgne eskiis (AB Artes Terrae OÜ, 20.01.2025)



Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardi Kose valla üldplaneeringu joonisest. Planeeringuala on sinise piirjoonega.
Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart). Planeeringuala on sinise piirjoonega.

3. Planeeritav ala ja kontaktvöönd
Planeeritava ala pindala on ca 1,2 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeritava ala lähiümbrust.

Joonis 4. Planeeritav ala (allikas: Maa-ameti geoportaal). Planeeringuala on punase piirjoonega.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad
Kaasatavad
Maa- ja Ruumiamet (PlanS § 142 lg 4, § 138);
Transpordiamet (maantee kaitsevöönd);
Päästeameti Põhja päästekeskus (tuleohutus);
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (gaasipaigaldise võimalus)
Kose Vesi OÜ (ÜVK ja kaugküttega liitumine, ÜVK rajatiste kaitsevööndid);
Elektrilevi OÜ (liitumine ja kaitsevööndid);
ELASA (liitumine ja kaitsevööndid);
Telia Eesti AS (kaitsevöönd);
Alexela AS (hinnatulp).
Ujula tn 4, 4a, 4b, 4c, Pikk tn 2, Nigula tänav L1, Nigula tn 1 katastriüksuste omanikud ja isikud, kes avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi olla kaasatud.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, mille etteantud vormi väljastab planeerijale Kose Vallavalitsuse arhitekt. Tehnovõrkude valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Kose Vallavalitsuse arhitektile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus
Toimumise eeldatav aeg
Detailplaneeringu algatamine vallavolikogu poolt, sh KSH eelhinnang, seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt
2025 märts - mai
Detailplaneeringu koostamine, sh uuringud, tehniliste tingimuste hankimine
2025 juuni - august
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek ja arutelu koos eel- ja järeltoimingutega
2025 september - november
Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuste küsimine
2025 detsember – 2026 jaanuar
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt
2026 veebruar
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu3 korraldamine
2026 märts – mai
Planeeringule heakskiidu küsimine
2026 juuni - august
Detailplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt
2026 september

6. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
• Kose valla üldplaneering;
• Planeerimisseadus;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”
• Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;
• Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;
• Kose valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2023-2033;
• ja muud asjakohased õigusaktid.

7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
Planeeringuala kohta tuleb koostada topo-geodeetiline uuring. Detailplaneeringut algatades muude uuringute ja analüüside tegemise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsuse arhitekt. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja paberkandjal. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse planeering CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita kahe identse paberkandja eksemplari koosseisu.

Kose Vallavolikogu ...05.2025
otsuse nr ... lisa 2

KSH eelhinnang Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu KSH mittealgatamiseks
1. KSH eelhinnangu koostamise alus ja koostaja
Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ujula tn 2 katastriüksusele kütuse tankla rajamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Ujula tn 2 katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms.
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 p 16 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (Kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine; vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine. Antud juhul on kogused kavandatava tankla puhul oluliselt väiksemad, kuid eelhinnangu aluseks on PlanS § 124 lõige 6 ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine on vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel.
PlanS § 142 lõige 6 ja KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 sätestavad, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KSH eelhinnangu koostasid Kose Vallavalitsuse arhitekt-planeerija Siiri Hunt ja keskkonnanõunik Taimar Lossmann.
Kasutatud materjalid:
• Maa-ameti geoportaal;
• Kose valla üldplaneering;
• OÜ Lemma KSH ekspert Mihkel Vaariku 24.03.2025. a koostatud “Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” (kättesaadav https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=205256 ).

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering. Planeeringuala asukoht on Kose vallas Kose alevikus riigi tugimaantee 12 Kose-Jägala tee ääres alevikku sissesõidul riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee poolt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Planeeringu esialgne eskiis on kättesaadav https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=203571 ja https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/517 .
Planeeringust huvitatud isik on Aqua Marina AS. Planeeringu elluviimine toimub PlanS § 131 lõike 2 alusel planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Ujula tn 2 katastriüksus kuulub Kose vallale. Planeeringu elluviimiseks on võimalus läbi viia maade vahetus nii, et Kose vald saab Kose alevikus Jõe tn 1, 1c ja 3 katastriüksused, mis kuuluvad Aqua Marina AS-ile, ja Aqua Marina AS saab Ujula tn 2 katastriüksuse, mis kuulub vallale.
Sellisel juhul on võimalik lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019) tankla rajamise võimalikkuse väljaselgitamiseks. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas 04.04.2022 haldusasjas nr 3-21-1135 Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Nimetatud dokumendid on kättesaadavad https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/141 . Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud).
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla (sõltumatu elektrivarustusega) ja Kose alevikku autopesula, kus neid veel ei ole.
Planeeringu elluviimine eeldab tõenäoliselt maantee äärse kergliiklustee ja mitmete tehnovõrkude (ÜVK rajatised, elektrirajatised) ümbertõstmist.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlus kestab eeldatavasti 1,5 aastat. Planeeringu elluviimise eeldatav aeg (projekteerimisest kasutusloani) on ca 1,5 aastat. Seega on tankla ehitamise aeg orienteeruvalt kogu 2027. aasta ja 2028. aasta algus.
2.2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Ujula tn 2 katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Kuna aga PV ala on üldplaneeringus antud asukohas sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kogu aleviku PV alade hulgas on Ujula tn 2 katastriüksuse kui PV ala osakaal väga väike. Ujula tn 2 katastriüksusel on niidetava muruga ala, mida kasutatakse välireklaamide (1-2 mobiilset treilerit ja 1 statsionaarne Alexela hinnapost) eksponeerimiseks ja mida ei kasutata puhkamiseks ega virgestuseks.
Eelnevat kokku võttes teeb Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering ettepaneku Kose valla üldplaneeringu muutmiseks.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla, mis on oluline kriiside ennetamise meede.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose alevikku autopesula. Praegu on Kose vallas ainuke üldkasutatav autopesula vaid Kuivajõe tanklas ning see on iseteenindusega. Kose alevik on valla kõige suurema ja tihedama asustusega asula ning koha peale pesula rajamine hoiab ära pendelsõidud Kuivajõele või veel kaugemale, mis vähendab ka süsinikuheidet. Automaatpesula vajadus on vallas suur.
Kose vallas on tanklad olemas Kosel (Alexela) ja Kuivaõel (Jetoil). Ujula tn 2 katastriüksusele kavandatakse Olerexi tankla, mis suurendab konkurentsi ja konkurents hoiab kütuse hinnad mõistlikul tasemel.
Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamise võimaluse tekkimisel langeb ära surve rajada kütusetankla Jõe tn 1, 1c ja 3 katastriüksustele (vt p 2.1), mis asuvad Kose aleviku ajaloolises südames, kultuuriliselt ja maastikuliselt kõige mitmekesisemas piirkonnas Kosel, kus tuleb hoopis suurendada kergliiklejale orienteeritud avaliku ruumi kvaliteeti, mitte autoliiklust, mida tankla paratamatult kaasa toob. Vt ka Eesti Arhitektide Liidu 07.06.2019 arvamust Jõe tn 1 ja 3 katastriüksuste detailplaneeringu kohta: https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=95202 .
Ujula tn 2 katastriüksus asub kergliiklusteede (olemasolevad ja perspektiivne) sõlmpunktis, mis ühendavad omavahel Kose alevikku ja Kose-Uuemõisa alevikku. Tankla juurde tuleb puhke- ja söögikoht, mis sobib hästi ka kergliikluse (sh koolilapsed) teenindamiseks.
Tankla juurde tuleb suhteliselt suur sõidukite parkla, mis leevendab Kose aleviku keskuse parkimiskohtade suurt puudust nädalavahetuste ja ürituste ajal.
Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis käsitleb Kose alevikku linnalise asustusega alana, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmekesiste teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal.
Seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualas on looduslikus seisus Ujula tn 2 ja Lasteaia tänav katastriüksused (alal on siiski maa-alused tehnovõrgud ja õhuliinid). Planeeringu elluviimise tulemusena rajatakse Lasteaia tänav katastriüksusele sõidutee ja Ujula tn 2 katastriüksus muudetakse peaaegu täielikult tehiskeskkonnaks (valdavalt kõvakattega plats tanklaga seotud rajatiste ja hoonestusega).
Nimetatud looduslikud alad on niidetava muruga alad intensiivse liiklusega maantee ääres - seega tegu ei ole kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusega alaga, kus võiks esineda imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate olulisi elupaiku.
Planeeringualal ei ole kõrghaljastust, veekogusid ega maaparandussüsteeme.
Mullad - tegemist on koreserikka rähkmullaga Kr ja gleistunud leetja mullaga KIg.
Planeeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Planeeringuala läbivad ÜVK torustikud.
Planeeringualal ega selle lähedal ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega väärtusliku miljööga alasid. Kavandatav tankla jääb küll Kose kiriku vaatekoridori äärde, kuid ei mõjuta kiriku vaadeldavust.
Planeeringualale ulatuvad maantee ja tänavate ning tehnovõrkude kaitsevööndid.
Naabrus. Planeeringualast läänes ja edelas on maa põllumajanduslikus kasutuses. Samas kehtivad seal kaks detailplaneeringut: Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021. a) ja Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering (kehtestatud 2008. a, tootmismaa krundid). Nimetatud detailplaneeringute elluviimise tähtajad ei ole teada. Planeeringualast põhjas teisel pool maanteed on Kose 110/35/10 kV alajaam. Planeeringualast kirdes ja läänes teisel pool tänavaid on elamukrundid. Planeeringualast lõunas on tootmiskrundid.
Lähimad looduskaitseobjektid asuvad min 0,5 km kaugusel idas ja kirdes (III kaitsekategooria liigid võldas ja lumi-nuisamblik ning kaitstava looduse üksikobjekt Kose allikad).
Lähim Natura 2000 ala (metsa elupaik) asub planeeringualast ca 2 km kaugusel kagus ehk teisel pool aleviku kompaktse hoonestusega ala.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Kavandatava tegevusega eeldatavasti ei avaldata olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele.
Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka tankla kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad, kuid tegevust piirava reostuse esinemine on vähetõenäoline.
Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ÜVK baasil. Uue puurkaevu rajamise vajadus seega puudub. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Tanklaga seotud kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi tuleb enne ärajuhtimist või pinnasesse immutamist puhastada liiva-õlipüüduris. Sademevee pinnasesse juhtimisel (immutamisel) peab immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 7 lg 3). Tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid - kogu tankla ala tuleb projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid plastmaterjale, tankla tuleb varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt paakide täitumisel või vooliku purunemisel jms. Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust (ühiskanalisatsioon), ei ole sellest oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale.
Õhu saastatus. Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, mis tekivad tanklasse saabuvatest ja lahkuvatest sõidukitest ning tankla järjekorras töötava mootoriga seismisest. Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Tankla ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §-st 123. Keskkonnaluba õhusaaste valdkonnas on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Tankla asukohta arvestades on selline laadimiskäive ebatõenäoline. Tanklasse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub kaugkütte baasil (vastavalt OÜ Kose Vesi tehnilistele tingimustele) või taastuvast energiaallikast vastavalt kaugkütteseadusele. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Lõhn. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda.
Müra. Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline. Müra on antud asukohas seotud olemasoleva riigimaantee liiklusega. Tanklakompleksi sihipärane kasutamine ei suurenda maanteel liiklevate autode arvu, kuna tanklakompleks rajatakse eelkõige maanteed kasutatavate sõidukite teenindamiseks. Tankla rajamisel ja kasutuselevõtul ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu tekitamine. Kuna kavandatakse ärihoone, siis ei kohaldu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohased müra siht- ja piirväärtused. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus. Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Tänavavalgustuses kasutada valgust alla suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.
Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Tankla kasutuselevõtuga luuakse piirkonda töökohti juurde. Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine alal on asjakohane lahendada tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Standardi kohane parkimisnormatiiv teenindusjaama ja tankla puhul on 1 parkimiskoht 20 m² suletud brutopinna kohta, näiteks kohviku puhul 1 parkimiskoht 230 m² suletud brutopinna kohta.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus. Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus, ehitamisega seotud saasteained, gaasileke ja plahvatusoht, kütuseleke ja plahvatusoht. Ehitusaegne liiklus. Suurenev liikluskoormus alale, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult vastavate liiklusmärkidega teel jne). Ehitamisega seotud saasteained. Kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara. Kütuseleke ja plahvatusoht. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vajalik kogus absorbeerivat ainet ning vahendid kasutatud absorbeeriva aine kokkukogumiseks. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kütusemahuti lekkimine ning sellega seotud õhusaaste ja pinnasereostus on võimalik eelkõige inimliku eksimuse ja hooletuse või kütusevooliku purunemise tagajärjel sõiduki tankimisel. Selle tagajärjel maha voolanud kütus võib süttida ning põhjustada ohtu inimese tervisele, varale ja looduskeskkonnale. Plahvatusoht on eelkõige seotud kütuseveokiga kütuse laadimise ajal. Samas võib kütuseveoki süttimise tõenäosust tanklas hinnata väikeseks, kuid selle tagajärjed inimeste elule ja tervisele võivad olla väga rasked ning looduskeskkonnale ja varale rasked. Detailplaneeringuga on võimalik täpsustada pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalide kasutamise tingimusi (need peavad olema kütuse ning sellest eralduvate gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja jooksul), tuleohutusnõudeid (nt lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamise nõue, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega varustamise nõue jms), transpordikorraldust (kütuse laadimistöödeks sobiliku aja piiramine jms). Samuti tuleb järgida EVS nõuet, et maa-aluste kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m ning tankla tuleb ehitada TP1- või TP2-ehitisena. Kuna eeltoodu põhjal võib kõige suuremaks ohuallikaks tanklas hinnata kütuseveokit, siis on väga oluline, et planeerimis- ja projekteerimisfaasis pöörataks erilist tähelepanu kütuse transpordi ja laadimisega seotud küsimustele. Juhul kui tanklasse kavandatakse ka vedelgaasimahutit, siis on suure tõenäosusega tegemist ohtliku ettevõtte kavandamisega kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Gaasipaigaldisele tuleb koostada riskianalüüs.
Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine. Kavandatava projekti puhul on tegu taristu arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Tõenäoliselt ei suurenda tankla sihipärane kasutamine maanteel liiklevate autode arvu. Suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad lähiümbruse õhku ehk võivad tekitada lokaalse soojussaare. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades mikroklimaatilisi meetmeid - säilitades rohealasid ja kõrghaljastust või rajades uushaljastust. Näiteks võimalik taastuvenergial kütte- ja jahutussüsteemide kasutuselevõtt vähendab samuti mõju kliimamuutustele. Projekti elluviimisega kaasnevana ei ole oodata olulist kasvuhoonegaaside heidet ja mõju kliimamuutustele.
Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine. Alal kehtib osaliselt „Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering“ Lasteaia tänava osas. Ida pool on kehtestatud „Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering“ (2008), kuid detailplaneeringuga kavandatud tootmisalasid ei ole välja ehitatud. Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava väikesemahulise tegevusega oodata mõjude olulist kumuleerumist.
Muud aspektid. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb hinnata planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud dokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Mahutite liigitumine ohtlikuks ettevõtteks sõltub kavandatavast üheaegselt hoiustatavast kütuse mahust. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav kütuse kogus on üheaegselt üle 1000 tonni. Tankla kütusemahutite maht jääb kindlasti väiksemaks kui ohtlikku ettevõtte künniskogus. Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud: 1. Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti mehhaanilisel vigastused. 2. Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on kütus ja kütuseaurud tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevaid alasid. Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine. 3. Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui kütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardist „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Seoses tuleohtlike ainete käsitlemisega on tanklas suurem risk suurõnnetuse või -tulekahju toimumiseks. Arvestades tõenäolisi riske, olemasolevaid nõudeid tanklate tehnilisele taristule ja praktikas toimunud õnnetuste sagedust, on sellise õnnetuse tõenäosus väga väike. Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
Siiski tuleks DP koostamisel arvestada järgmiste aspektidega:
• Tankla territooriumi teedelt ja platsidelt tulev sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris.
• EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.
• Gaasi käitlemise planeerimisel (LPG) tuleb arvesse võtta, et see võib kaasa tuua tegevuskoha liigitumise ohtlike ettevõtete alla kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Sellest lähtuvalt on asjakohane, juhul kui gaasipaigaldist kavandatakse, koostada sellele riskianalüüs.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad
5.1 Keskkonnaamet
5.2 Transpordiamet
5.3 Päästeamet
5.4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
6. Kokkuvõte
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus.


otsus EELNÕU

Kose …. mai 2025 nr …

Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu algatamine ning KSH mittealgatamine
(üldplaneeringut muutev detailplaneering)

Aqua Marina AS esitas avalduse (registreeritud dokumendiregistris 06.03.2025 nr 7-1.2/412) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksusel (33801:001:0430, 7772 m², 100% üldkasutatav maa, edaspidi nimetatud ka katastriüksus) eesmärgiga määrata katastriüksusele ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus tankla ehitamiseks. Katastriüksusel soovitakse osutada järgmisi teenuseid: kütuste ja kaupade müük, toitlustus ning muud erinevad teenused, nt järelkärude rent, autopesula.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuna aga PV ala on üldplaneeringus antud asukohas sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kose valla üldplaneeringus on selgitatud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on kas piisava avaliku huvi olemasolu või ei vasta arendussoov kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele (valdav otstarve peab olema 70%) või määratud ehitustingimustele. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus põhjendatud ja kaalutletud vajaduse korral detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Ujula tn 2 katastriüksus on valla omandis. Ujula tn 2 katastriüksusele tankla kavandamisega on võimalik teostada maade vahetus ja lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019). Nimetatud detailplaneeringu huvitatud isikuks on Aqua Marina AS ja planeeringu eesmärgiks on välja selgitada Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksustele tanklahoone ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas 04.04.2022 haldusasjas nr 3-21-1135 Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud); naabruses (põhjas ja lõunas) on valdavalt ÄT alad, läänes kehtib detailplaneering äri- ja tootmishoonete rajamiseks (üldplaneeringus juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-ala Ä/EK); tehniline taristu on lähedal; eeldatavasti on vallaelanikud selle asukohaga nõus.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla ja Kose alevikku autopesula.
Eelnevast lähtudes on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Ujula tn 2 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut. 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) ja Lasteaia tänav katastriüksustel algatatava planeeringu alas kehtib Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021.a). PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus detailplaneering.
Üldplaneeringus on 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) katastriüksusel algatatava planeeringu alas “oluliselt muudetav teelõik”. Selle teelõigu osas on Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringu arendusala teenindamiseks vajalik möödasõidulaienduse rajamine, et tagada liiklemise sujuvus, liiklusohutus ja tee funktsiooni täitmine.
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 p 16 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (Kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine; vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine. Antud juhul on kogused kavandatava tankla puhul oluliselt väiksemad, kuid eelhinnangu aluseks on PlanS § 124 lõige 6 ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine on vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel.
PlanS § 142 lõige 6 ja (KeHJS) § 33 lõike 2 punkt 3 sätestavad, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Kose Vallavalitsus küsis otsuse eelnõu dokumentidele arvamust Keskkonnaametilt, Päästeametilt, Transpordiametilt ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ....04.2025 kirjaga nr ....
Keskkonnaamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Päästeamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Transpordiamet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et .... Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastas ...04.2025 kirjaga nr ..., kus oli seisukohal, et ....
Arvestades kavandatava tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone. Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada lisas 1 esitatud lähteseisukohtadega ning lisas 2 nimetatud keskkonnameetmetega.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 2 kohaldatakse üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 77 kohaselt algatab üldplaneeringu kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega. Kose Vallavolikogu 27.09.2023 määruse nr 49 „Õigusaktidega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine“ § 3 alusel on planeeringu koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (registrikood 12978320, aadress Küütri tn 14, Tartu linn 51007, Tartu maakond, e-mail [email protected], telefon 5091874). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitekt-planeerijaga, [email protected], tel 54700707.
Arvestades eeltoodut ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 142 lõiked 2 ja 6, § 77 lõike 1,

Kose Vallavolikogu
otsustab:

1. Algatada Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering ja jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
2. Detailplaneeringu koostamisele asudes võtta aluseks koostatud lähteseisukohad (Lisa 1) ja KSH eelhinnang (Lisa 2).
3. Sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga haldusleping planeeringu koostamise finantseerimiseks.
4. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest:
4.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel;
4.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu;
4.3. 30 päeva jooksul Maa- ja Ruumiametit ning planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Kose Vallavolikogu detailplaneeringu kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise korraldus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Martin Medar
Volikogu esimees

Kose Vallavolikogu ...05.2025
otsuse nr ... lisa 1

Lähteseisukohad Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks
1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt-planeerija Siiri Hunt.

2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk, ülesanded ja muu vajalik info
Aqua Marina AS esitas avalduse (registreeritud dokumendiregistris 06.03.2025 nr 7-1.2/412) detailplaneeringu algatamiseks Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksusel (33801:001:0430, 7772 m², 100% üldkasutatav maa, edaspidi nimetatud ka katastriüksus) eesmärgiga määrata katastriüksusele ärimaa sihtotstarve ja ehitusõigus tankla ehitamiseks. Katastriüksusel soovitakse osutada järgmisi teenuseid: kütuste ja kaupade müük, toitlustus ning muud erinevad teenused, nt järelkärude rent, autopesula.
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Kuna aga PV ala on üldplaneeringus sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kose valla üldplaneeringus on selgitatud, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on kas piisava avaliku huvi olemasolu või ei vasta arendussoov kasutusotstarbelt üldplaneeringus esitatud juhtotstarbele (valdav otstarve peab olema 70%) või määratud ehitustingimustele. Avaliku huvi määratlemisel lähtutakse eelkõige vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestatakse valla arengu iseärasusi. Võimalus põhjendatud ja kaalutletud vajaduse korral detailplaneeringuga muuta kehtestatud üldplaneeringut tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele.
Ujula tn 2 katastriüksus on valla omandis. Ujula tn 2 katastriüksusele tankla kavandamisega on võimalik teostada maade vahetus ja lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019). Nimetatud detailplaneeringu huvitatud isikuks on Aqua Marina AS ja planeeringu eesmärgiks on välja selgitada Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksustele tanklahoone ja seda teenindavate rajatiste rajamise võimalikkus. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud); naabruses (põhjas ja lõunas) on valdavalt ÄT alad, läänes kehtib detailplaneering äri- ja tootmishoonete rajamiseks (üldplaneeringus juhtotstarbeks kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning korterelamu maa-ala Ä/EK); tehniline taristu on lähedal; eeldatavasti on vallaelanikud selle asukohaga nõus.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla (sõltumatu elektrivarustusega) ja Kose alevikku autopesula.
Eelnevast lähtudes on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Ujula tn 2 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut. 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) ja Lasteaia tänav katastriüksustel algatatava planeeringu alas kehtib Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021.a). PlanS § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus detailplaneering.
Üldplaneeringus on 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) katastriüksusel algatatava planeeringu alas “oluliselt muudetav teelõik”. Selle teelõigu osas on Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringu arendusala teenindamiseks vajalik möödasõidulaienduse rajamine, et tagada liiklemise sujuvus, liiklusohutus ja tee funktsiooni täitmine.

Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tn 1, Kose alevik, 75101 Kose), detailplaneeringu koostaja on AB Artes Terrae OÜ (registrikood 12978320, aadress Küütri tn 14, Tartu linn 51007, Tartu maakond, e-mail [email protected], telefon 5091874). Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda Kose valla kodulehel avalikus dokumendiregistris (https://www.kosevald.ee/dokumendiregister) ja Kose Vallavalitsuse majandusosakonnas eelneval kokkuleppel arhitekt-planeerijaga, [email protected], tel 54700707.
Detailplaneeringu ülesanded on:
• planeeringuala kruntideks jaotamine;
• krundi hoonestusala määramine;
• krundi ehitusõiguse määramine;
• hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;
• ehitise ehituslike tingimuste määramine;
• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
• liikluskorralduse põhimõtete määramine;
• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
• kuja määramine;
• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
• müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;
• nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav;
• kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut, kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek.

Planeeringu koostamisel võtta aluseks alljärgnev:
Kruntide ligikaudsed suurused
Lahendada planeeringuga, kusjuures jalg- ja jalgrattatee krundi kavandamisel arvestada Transpordiameti nõuete, Linnatänavate standardi ja üldplaneeringus käsitletud “oluliselt muudetava teelõigu" nõuetega.
Maksimaalne kruntide arv
Eeldatavasti 2: üks tankla ja teenindushoone krunt ning üks jalg- ja jalgrattatee krunt.
Hoonete suurim ehitisealune pind1
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel orienteeruvalt 525 m² (koos varjualusega), täisehitus ca 8%.
Haljastatav/looduslikuna säiliv osa krundi pindalast jm nõuded haljastusele
Lähtuda Kose valla üldplaneeringu peatükist 4.5.
Hoonestusala minimaalne kaugus krundi piirist
Määrata planeeringuga arvestades tuleohutuse ja tänava kaitsevööndi nõudeid.
Hoonete2 suurim lubatud arv krundi kohta
Lahendatakse planeeringuga.
Hoone maksimaalne lubatud kõrgus
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel 8 m.
Hoone korruselisus
Lahendatakse planeeringuga. Esialgse eskiisi alusel üks maapealne ja null maa-alust.
Piirded
Krundi piiridele piirdeaedu eeldatavasti ei kavandata.
Hoonete arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused
Määrata planeeringuga.
Liiklus ja parkimine
Kavandatav liikluskoosseis planeeringualal: sõiduautod, veoautod, haagistega sõiduautod, invasõidukid, kergliiklejad. Liikluspõhimõtted lahendada planeeringuga. Parkimine lahendada krundipõhiselt, vastavalt kehtivale parkimisnormatiivile või tegelikule vajadusele.
Veevarustus ja kanalisatsioon
Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni baasil.
Küte ja taastuvenergia kasutamine
Planeeringuala asub Kose aleviku kaugkütte piirkonnas. Kaugküttega liitumine lahendada vastavalt võrguvaldaja (OÜ Kose Vesi) tehnilistele tingimustele või taastuvast energiaallikast vastavalt kaugkütteseadusele..
Tuletõrjevesi
Vastavalt kehtivatele nõuetele, lahendada planeeringuga.
Juurdepääs planeeringualale
12 Kose-Jägala teelt ja Ujula tänavalt.

Joonis 1. Esialgne eskiis (AB Artes Terrae OÜ, 20.01.2025)



Joonis 2. Väljavõte Maa-ameti planeeringute kaardi Kose valla üldplaneeringu joonisest. Planeeringuala on sinise piirjoonega.
Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaart). Planeeringuala on sinise piirjoonega.

3. Planeeritav ala ja kontaktvöönd
Planeeritava ala pindala on ca 1,2 ha. Kontaktvööndina tuleb käsitleda planeeritava ala lähiümbrust.

Joonis 4. Planeeritav ala (allikas: Maa-ameti geoportaal). Planeeringuala on punase piirjoonega.

4. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
PlanS § 127 lõike 1 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. PlanS § 127 lõike 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.

Kooskõlastajad / koostöö tegijad
Kaasatavad
Maa- ja Ruumiamet (PlanS § 142 lg 4, § 138);
Transpordiamet (maantee kaitsevöönd);
Päästeameti Põhja päästekeskus (tuleohutus);
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (gaasipaigaldise võimalus)
Kose Vesi OÜ (ÜVK ja kaugküttega liitumine, ÜVK rajatiste kaitsevööndid);
Elektrilevi OÜ (liitumine ja kaitsevööndid);
ELASA (liitumine ja kaitsevööndid);
Telia Eesti AS (kaitsevöönd);
Alexela AS (hinnatulp).
Ujula tn 4, 4a, 4b, 4c, Pikk tn 2, Nigula tänav L1, Nigula tn 1 katastriüksuste omanikud ja isikud, kes avaldavad planeeringu koostamise ajal soovi olla kaasatud.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, mille etteantud vormi väljastab planeerijale Kose Vallavalitsuse arhitekt. Tehnovõrkude valdajatega teeb koostööd planeerija ning kirjavahetus ja muu dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) edastatakse e-kirja teel Kose Vallavalitsuse arhitektile.

5. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava
Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest. Kui detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatakse kirjalikult arvamusi, mida planeeringu koostamisel ei arvestata, tuleb planeering vastavalt planeerimisseaduse § 138 esitada heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile. Pärast heakskiitmist saab detailplaneeringu kehtestada ja seetõttu pikeneb menetluse kestvus.

Tegevus
Toimumise eeldatav aeg
Detailplaneeringu algatamine vallavolikogu poolt, sh KSH eelhinnang, seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt
2025 märts - mai
Detailplaneeringu koostamine, sh uuringud, tehniliste tingimuste hankimine
2025 juuni - august
Detailplaneeringu eelnõu avalik väljapanek ja arutelu koos eel- ja järeltoimingutega
2025 september - november
Detailplaneeringu kooskõlastamine, arvamuste küsimine
2025 detsember – 2026 jaanuar
Detailplaneeringu vastuvõtmine vallavolikogu poolt
2026 veebruar
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu3 korraldamine
2026 märts – mai
Planeeringule heakskiidu küsimine
2026 juuni - august
Detailplaneeringu kehtestamine vallavolikogu poolt
2026 september

6. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
• Kose valla üldplaneering;
• Planeerimisseadus;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 “Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”
• Kose valla arengukava aastateks 2023-2035;
• Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034;
• Kose valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava aastateks 2023-2033;
• ja muud asjakohased õigusaktid.

7. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
Planeeringuala kohta tuleb koostada topo-geodeetiline uuring. Detailplaneeringut algatades muude uuringute ja analüüside tegemise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.

8. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsuse arhitekt. Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele.

Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja paberkandjal. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse planeering CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita kahe identse paberkandja eksemplari koosseisu.

Kose Vallavolikogu ...05.2025
otsuse nr ... lisa 2

KSH eelhinnang Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse
detailplaneeringu KSH mittealgatamiseks
1. KSH eelhinnangu koostamise alus ja koostaja
Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ujula tn 2 katastriüksusele kütuse tankla rajamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Ujula tn 2 katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms.
Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on detailplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.
Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lõike 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas KeHJS § 6 lõikes 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõike 2 p 16 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 12 (Kütuse ja keemiatoodete ladustamine) järgi tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda kütuse ja keemiatoodete ladustamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamine või laiendamine ja kasutamine; vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamine nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks või vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimine. Antud juhul on kogused kavandatava tankla puhul oluliselt väiksemad, kuid eelhinnangu aluseks on PlanS § 124 lõige 6 ehk keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine on vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (ehk üldplaneeringut muutva detailplaneeringu) koostamisel.
PlanS § 142 lõige 6 ja KeHJS § 33 lõike 2 punkt 3 sätestavad, et üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KSH eelhinnangu koostasid Kose Vallavalitsuse arhitekt-planeerija Siiri Hunt ja keskkonnanõunik Taimar Lossmann.
Kasutatud materjalid:
• Maa-ameti geoportaal;
• Kose valla üldplaneering;
• OÜ Lemma KSH ekspert Mihkel Vaariku 24.03.2025. a koostatud “Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang” (kättesaadav https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=205256 ).

2. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering. Planeeringuala asukoht on Kose vallas Kose alevikus riigi tugimaantee 12 Kose-Jägala tee ääres alevikku sissesõidul riigi põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee poolt. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamine. Planeeringu koostamise ülesanneteks on maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine tankla ning teenindushoone püstitamiseks, tanklat teenindavate rajatiste kavandamine ning haljastuse, heakorra, juurdepääsu, parkimiskorralduse ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeringuala pindala on ca 1,2 ha ning see hõlmab Ujula tn 2 (33801:001:0430) ning tagamaks nõuetekohast juurdepääsu ning tehnovõrkudega liitumist osaliselt Ujula tänav (33801:001:0268), 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324, 33702:003:0210) ja Lasteaia tänav (33801:001:0497) katastriüksuseid.
Planeeringu esialgne eskiis on kättesaadav https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=203571 ja https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/517 .
Planeeringust huvitatud isik on Aqua Marina AS. Planeeringu elluviimine toimub PlanS § 131 lõike 2 alusel planeeringust huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Ujula tn 2 katastriüksus kuulub Kose vallale. Planeeringu elluviimiseks on võimalus läbi viia maade vahetus nii, et Kose vald saab Kose alevikus Jõe tn 1, 1c ja 3 katastriüksused, mis kuuluvad Aqua Marina AS-ile, ja Aqua Marina AS saab Ujula tn 2 katastriüksuse, mis kuulub vallale.
Sellisel juhul on võimalik lõpetada Kose alevikus asuvate Jõe tn 1 ja Jõe tn 3 katastriüksuste detailplaneeringu koostamine (algatatud 19.02.2019) tankla rajamise võimalikkuse väljaselgitamiseks. Kose Vallavalitsus on menetluse käigus asunud seisukohale, et Jõe tn 1 ja 3 katastriüksused ei sobi tankla rajamiseks ning teinud detailplaneeringu koostamise lõpetamise otsuse 27.04.2021 korraldusega nr 268. Tallinna Halduskohus tühistas 04.04.2022 haldusasjas nr 3-21-1135 Kose Vallavalitsuse 27.04.2021 korralduse nr 268 ja kohustas Kose Vallavalitsust jätkama detailplaneeringu menetlust. Nimetatud dokumendid on kättesaadavad https://evald.ee/kosevald/#/planeeringud/planeeringud/141 . Kose Vallavalitsus on leidnud, et planeeringu koostamist saab lõpetada, kui tankla arendajale leitakse samaväärne katastriüksus. Ujula tn 2 katastriüksuse plussid tankla rajamiseks on: asukoht asula servas, asula sissesõidul ja riigimaantee ääres, tundlikest aladest (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad, keskuse jalakäijate eelistusega ala) ja Pirita jõest eemal; mõlemal pool katastriüksust on mahasõidud riigimaanteelt ehk sealt algavad valla tänavad (üks olemasolev ja üks planeeritud).
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla (sõltumatu elektrivarustusega) ja Kose alevikku autopesula, kus neid veel ei ole.
Planeeringu elluviimine eeldab tõenäoliselt maantee äärse kergliiklustee ja mitmete tehnovõrkude (ÜVK rajatised, elektrirajatised) ümbertõstmist.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise menetlus kestab eeldatavasti 1,5 aastat. Planeeringu elluviimise eeldatav aeg (projekteerimisest kasutusloani) on ca 1,5 aastat. Seega on tankla ehitamise aeg orienteeruvalt kogu 2027. aasta ja 2028. aasta algus.
2.2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Kose valla üldplaneeringu kohaselt asub Ujula tn 2 katastriüksus tiheasustusalal, puhke- ja virgestuse juhtotstarbega maa-alal (PV). Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaalad, mis võimaldavad vabas õhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms. Seega puhke- ja virgestuse maa-alale ei saa tanklat ehitada.
Planeerimisseaduse § 142 lõige 1 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on muuhulgas üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Ujula tn 2 katastriüksus külgneb ulatusliku kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse juhtotstarbega maa-alaga (ÄT), kuhu võib ehitada kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahooneid, tootmis- ja tööstushooneid, laohooneid ja neid teenindavaid rajatisi. Sinna sobib ka tankla ehitamine. Arvestades ÄT ala suurust Ujula tn 2 katastriüksuse kõrval, siis tankla ehitamine ÄT ala kõrvale ei ole maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.
Kuna aga PV ala on üldplaneeringus antud asukohas sama suur nagu Ujula tn 2 katastriüksus, siis katastriüksusele kogu ulatuses tankla rajamine on maakastusotstarbe ulatuslik muutmine.
Kogu aleviku PV alade hulgas on Ujula tn 2 katastriüksuse kui PV ala osakaal väga väike. Ujula tn 2 katastriüksusel on niidetava muruga ala, mida kasutatakse välireklaamide (1-2 mobiilset treilerit ja 1 statsionaarne Alexela hinnapost) eksponeerimiseks ja mida ei kasutata puhkamiseks ega virgestuseks.
Eelnevat kokku võttes teeb Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering ettepaneku Kose valla üldplaneeringu muutmiseks.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose valda kriisitankla, mis on oluline kriiside ennetamise meede.
Planeeringu koostamise elluviimisel tekib võimalus rajada Kose alevikku autopesula. Praegu on Kose vallas ainuke üldkasutatav autopesula vaid Kuivajõe tanklas ning see on iseteenindusega. Kose alevik on valla kõige suurema ja tihedama asustusega asula ning koha peale pesula rajamine hoiab ära pendelsõidud Kuivajõele või veel kaugemale, mis vähendab ka süsinikuheidet. Automaatpesula vajadus on vallas suur.
Kose vallas on tanklad olemas Kosel (Alexela) ja Kuivaõel (Jetoil). Ujula tn 2 katastriüksusele kavandatakse Olerexi tankla, mis suurendab konkurentsi ja konkurents hoiab kütuse hinnad mõistlikul tasemel.
Ujula tn 2 katastriüksusele tankla rajamise võimaluse tekkimisel langeb ära surve rajada kütusetankla Jõe tn 1, 1c ja 3 katastriüksustele (vt p 2.1), mis asuvad Kose aleviku ajaloolises südames, kultuuriliselt ja maastikuliselt kõige mitmekesisemas piirkonnas Kosel, kus tuleb hoopis suurendada kergliiklejale orienteeritud avaliku ruumi kvaliteeti, mitte autoliiklust, mida tankla paratamatult kaasa toob. Vt ka Eesti Arhitektide Liidu 07.06.2019 arvamust Jõe tn 1 ja 3 katastriüksuste detailplaneeringu kohta: https://atp.amphora.ee/kosevald/index.aspx?itm=95202 .
Ujula tn 2 katastriüksus asub kergliiklusteede (olemasolevad ja perspektiivne) sõlmpunktis, mis ühendavad omavahel Kose alevikku ja Kose-Uuemõisa alevikku. Tankla juurde tuleb puhke- ja söögikoht, mis sobib hästi ka kergliikluse (sh koolilapsed) teenindamiseks.
Tankla juurde tuleb suhteliselt suur sõidukite parkla, mis leevendab Kose aleviku keskuse parkimiskohtade suurt puudust nädalavahetuste ja ürituste ajal.
Ujula tn 2 katastriüksuse detailplaneering on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, mis käsitleb Kose alevikku linnalise asustusega alana, mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmekesiste teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal.
Seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub.
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualas on looduslikus seisus Ujula tn 2 ja Lasteaia tänav katastriüksused (alal on siiski maa-alused tehnovõrgud ja õhuliinid). Planeeringu elluviimise tulemusena rajatakse Lasteaia tänav katastriüksusele sõidutee ja Ujula tn 2 katastriüksus muudetakse peaaegu täielikult tehiskeskkonnaks (valdavalt kõvakattega plats tanklaga seotud rajatiste ja hoonestusega).
Nimetatud looduslikud alad on niidetava muruga alad intensiivse liiklusega maantee ääres - seega tegu ei ole kõrge ökoloogilise väärtusega kooslusega alaga, kus võiks esineda imetajate, kahepaiksete, roomajate ning putukate olulisi elupaiku.
Planeeringualal ei ole kõrghaljastust, veekogusid ega maaparandussüsteeme.
Mullad - tegemist on koreserikka rähkmullaga Kr ja gleistunud leetja mullaga KIg.
Planeeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Planeeringuala läbivad ÜVK torustikud.
Planeeringualal ega selle lähedal ei ole kultuurimälestisi, pärandkultuuri objekte ega väärtusliku miljööga alasid. Kavandatav tankla jääb küll Kose kiriku vaatekoridori äärde, kuid ei mõjuta kiriku vaadeldavust.
Planeeringualale ulatuvad maantee ja tänavate ning tehnovõrkude kaitsevööndid.
Naabrus. Planeeringualast läänes ja edelas on maa põllumajanduslikus kasutuses. Samas kehtivad seal kaks detailplaneeringut: Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering (kehtestatud 2021. a) ja Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering (kehtestatud 2008. a, tootmismaa krundid). Nimetatud detailplaneeringute elluviimise tähtajad ei ole teada. Planeeringualast põhjas teisel pool maanteed on Kose 110/35/10 kV alajaam. Planeeringualast kirdes ja läänes teisel pool tänavaid on elamukrundid. Planeeringualast lõunas on tootmiskrundid.
Lähimad looduskaitseobjektid asuvad min 0,5 km kaugusel idas ja kirdes (III kaitsekategooria liigid võldas ja lumi-nuisamblik ning kaitstava looduse üksikobjekt Kose allikad).
Lähim Natura 2000 ala (metsa elupaik) asub planeeringualast ca 2 km kaugusel kagus ehk teisel pool aleviku kompaktse hoonestusega ala.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju
Kavandatava tegevusega eeldatavasti ei avaldata olulist mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuriobjektidele.
Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus. Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Jäätmeteke kaasneb ka tankla kasutusperioodiga. Tekkivad jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale. Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. Jäätmekäitluse nõuetekohasel lahendamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Jääkreostuse olemasolu kohta antud alal andmed puuduvad, kuid tegevust piirava reostuse esinemine on vähetõenäoline.
Veekasutus ja reo- ning sademevee lahendus. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ÜVK baasil. Uue puurkaevu rajamise vajadus seega puudub. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ehitustegevusel tuleb erilist tähelepanu pöörata põhjavee kaitsele ja võtta kasutusele täiendavad meetmed põhjavee reostuse vältimiseks. Tanklaga seotud kõvakattelistelt platsidelt tulev sademevesi tuleb enne ärajuhtimist või pinnasesse immutamist puhastada liiva-õlipüüduris. Sademevee pinnasesse juhtimisel (immutamisel) peab immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 7 lg 3). Tankla projekteerimisel tuleb rakendada kaasaegseid veekaitsemeetmeid - kogu tankla ala tuleb projekteerida vett läbilaskmatu kattega, paigaldatavad mahutid rajada topeltkestalised ja mahutitele rajada lekkekontrolli süsteem, lisaks varustatakse mahutid ületäite anduritega, torustikena tohib kasutada vastavaid sertifikaate omavaid plastmaterjale, tankla tuleb varustada tankuritega, mis katkestavad tankimise automaatselt paakide täitumisel või vooliku purunemisel jms. Arvestades reovee kavandatavat käitluslahendust (ühiskanalisatsioon), ei ole sellest oodata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale.
Õhu saastatus. Planeeringu elluviimise aegsed (ehitusaegsed) mõjud õhukvaliteedile on lühiajalised ning lokaalsed (võimalik tolm puistematerjali laadimisel, sõidukite liiklus jms). Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, mis tekivad tanklasse saabuvatest ja lahkuvatest sõidukitest ning tankla järjekorras töötava mootoriga seismisest. Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist õhusaastet. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankurite tankimispüstolid on tänapäevastel tanklatel varustatud gaasitagastussüsteemiga. Tankla ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lõikest 3 ja §-st 123. Keskkonnaluba õhusaaste valdkonnas on nõutav, kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas on 10 000 m³ või suurem. Tankla asukohta arvestades on selline laadimiskäive ebatõenäoline. Tanklasse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub kaugkütte baasil (vastavalt OÜ Kose Vesi tehnilistele tingimustele) või taastuvast energiaallikast vastavalt kaugkütteseadusele. Konkreetse kütteliigi kasutamine lahendatakse ehitusprojektis. Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.
Lõhn. Tankla kütusemahuti täitmisel või sõidukite tankimisel võib õhku eralduda kütuseaure, mis võivad põhjustada lokaalset lühiajalist lõhnahäiringut. Kütuseaurude hulk on aga minimaalne, sest nii kütuseveok kui ka tankimispüstolid on varustatud gaasitagastussüsteemiga. Seega ei kaasne kavandatud tegevusega lõhnahäiringut, mis võiks oluliselt mõjutada väliskeskkonda.
Müra. Kavandatud ehitustegevusega võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid, kuid müra ülenormatiivsel tasemel esinemine väljaspool planeeringuala on ebatõenäoline. Müra on antud asukohas seotud olemasoleva riigimaantee liiklusega. Tanklakompleksi sihipärane kasutamine ei suurenda maanteel liiklevate autode arvu, kuna tanklakompleks rajatakse eelkõige maanteed kasutatavate sõidukite teenindamiseks. Tankla rajamisel ja kasutuselevõtul ei ole tõenäoline olulise mürahäiringu tekitamine. Kuna kavandatakse ärihoone, siis ei kohaldu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 kohased müra siht- ja piirväärtused. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus. Detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse või vibratsiooni teket. Tegevusega võib kaasneda valguse emissioon. Selle iseloom sõltub suuresti järgmistes etappides kavandatavatest valgustuslahendustest. Tänavavalgustuses kasutada valgust alla suunavaid lahendusi. Kaasaegse korrektselt projekteeritud ja ehitatud valgustuslahenduse korral ei ole oodata olulise valgusreostuse teket.
Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale. Teatav oht inimese tervisele võib avalduda hoonete ja rajatiste rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale. Tankla kasutuselevõtuga luuakse piirkonda töökohti juurde. Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine alal on asjakohane lahendada tuginedes standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning reaalsele parkimisvajadusele. Standardi kohane parkimisnormatiiv teenindusjaama ja tankla puhul on 1 parkimiskoht 20 m² suletud brutopinna kohta, näiteks kohviku puhul 1 parkimiskoht 230 m² suletud brutopinna kohta.
Avariiolukordade esinemise võimalikkus. Avariiolukorrad võivad tõenäolisemalt olla seotud järgmiste valdkondadega: ehitusaegne liiklus, ehitamisega seotud saasteained, gaasileke ja plahvatusoht, kütuseleke ja plahvatusoht. Ehitusaegne liiklus. Suurenev liikluskoormus alale, muudetud liikluskord, eriotstarbelise tehnika kasutamine, ehitustöödega hõivatus jms võivad suurendada liiklusavariide tõenäosust ehk ohtu inimese tervisele ja varale. Ohu leevendamiseks tuleb ehitustöid teostada nõuetekohaselt (näiteks tuleb ehitustsoon piirata ja selgelt tähistada, liikluskorralduse muudatusest teavitada juba varakult vastavate liiklusmärkidega teel jne). Ehitamisega seotud saasteained. Kütuste ebaõigest käitlemisest või leketest ja avariidest tulenev pinnase reostusoht ja tuleoht võivad avaldada negatiivset mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja varale. Mõju leevendamiseks tuleb kinni pidada kõigist keskkonnanõuetest ning teostada ehituseaegset järelevalvet. Detailplaneeringuga on soovitatav seada tingimus, et ehitustööde ajal tuleb materjale ladustada ainult planeeringuga seotud kinnistute piires, mis tagab selle, et ehitamisega seotud saasteained ei kahjustaks teiste inimeste vara. Kütuseleke ja plahvatusoht. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardiga „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs. Tanklas peab olema õlireostuse esmatõrjeks vajalik kogus absorbeerivat ainet ning vahendid kasutatud absorbeeriva aine kokkukogumiseks. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Kütusemahuti lekkimine ning sellega seotud õhusaaste ja pinnasereostus on võimalik eelkõige inimliku eksimuse ja hooletuse või kütusevooliku purunemise tagajärjel sõiduki tankimisel. Selle tagajärjel maha voolanud kütus võib süttida ning põhjustada ohtu inimese tervisele, varale ja looduskeskkonnale. Plahvatusoht on eelkõige seotud kütuseveokiga kütuse laadimise ajal. Samas võib kütuseveoki süttimise tõenäosust tanklas hinnata väikeseks, kuid selle tagajärjed inimeste elule ja tervisele võivad olla väga rasked ning looduskeskkonnale ja varale rasked. Detailplaneeringuga on võimalik täpsustada pinnakatte-, tõkke- ja isolatsioonimaterjalide kasutamise tingimusi (need peavad olema kütuse ning sellest eralduvate gaaside suhtes keemiliselt püsivad ega tohi kaotada kaitsvat toimet kogu kasutusaja jooksul), tuleohutusnõudeid (nt lahtist tuld ja suitsetamist keelavate märkide paigaldamise nõue, kütusemahuti ventilatsioonitorude leegisummutusklappidega varustamise nõue jms), transpordikorraldust (kütuse laadimistöödeks sobiliku aja piiramine jms). Samuti tuleb järgida EVS nõuet, et maa-aluste kütusemahutite kaugus naaberkrundi piirist peab olema vähemalt 5 m ning tankla tuleb ehitada TP1- või TP2-ehitisena. Kuna eeltoodu põhjal võib kõige suuremaks ohuallikaks tanklas hinnata kütuseveokit, siis on väga oluline, et planeerimis- ja projekteerimisfaasis pöörataks erilist tähelepanu kütuse transpordi ja laadimisega seotud küsimustele. Juhul kui tanklasse kavandatakse ka vedelgaasimahutit, siis on suure tõenäosusega tegemist ohtliku ettevõtte kavandamisega kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Gaasipaigaldisele tuleb koostada riskianalüüs.
Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine. Kavandatava projekti puhul on tegu taristu arendamisega. Tegu ei ole olulist kliimamõju põhjustava arendustegevusega. Tõenäoliselt ei suurenda tankla sihipärane kasutamine maanteel liiklevate autode arvu. Suured tumedad pinnad (asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad lähiümbruse õhku ehk võivad tekitada lokaalse soojussaare. Soojussaare efekti saab leevendada piirates planeeringu- ja ehituslahendustega soojuse akumuleerimist ning rakendades mikroklimaatilisi meetmeid - säilitades rohealasid ja kõrghaljastust või rajades uushaljastust. Näiteks võimalik taastuvenergial kütte- ja jahutussüsteemide kasutuselevõtt vähendab samuti mõju kliimamuutustele. Projekti elluviimisega kaasnevana ei ole oodata olulist kasvuhoonegaaside heidet ja mõju kliimamuutustele.
Lähipiirkonna teised arendused ja tegevused ning võimalik mõjude kumuleerumine. Alal kehtib osaliselt „Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering“ Lasteaia tänava osas. Ida pool on kehtestatud „Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering“ (2008), kuid detailplaneeringuga kavandatud tootmisalasid ei ole välja ehitatud. Tuginedes olemasolevale informatsioonile, ei ole kavandatava väikesemahulise tegevusega oodata mõjude olulist kumuleerumist.
Muud aspektid. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb hinnata planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud dokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on seos EL keskkonnaalaste õigusaktidega puudub. Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi. Kütusemahutite planeerimisel, projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel tuleb lähtuda asjakohastest keskkonnanõuetest. Arvestada tuleb, et tegu on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Mahutite liigitumine ohtlikuks ettevõtteks sõltub kavandatavast üheaegselt hoiustatavast kütuse mahust. Ohtlikuks loetakse käitisi, milles hoiustatav kütuse kogus on üheaegselt üle 1000 tonni. Tankla kütusemahutite maht jääb kindlasti väiksemaks kui ohtlikku ettevõtte künniskogus. Kütuse hoiustamisel võivad esineda järgmised inimtegevusest või tehnogeensetest protsessidest tulenevad ohud: 1. Kütuse väljavoolamine. Lekkeid võib põhjustada hooletus mahuti kütusega täitmisel; transpordimahuti torustike või voolikute mehhaanilised vigastused; mahuti mehhaanilisel vigastused. 2. Tulekahju. Ohutuskaardi andmetel on kütus ja kütuseaurud tuleohtlikud ained. Süttimist võib põhjustada säde, leek või piisava soojusmahtuvusega ning küllalt kõrge temperatuuriga ese või keskkond. Kütuste süttimise ja põlemise korral vabanev rohke soojusenergia võib süüdata ümbritsevaid alasid. Tulekahju teket võivad põhjustada lahtise tule kasutamine (tuleohutusnõuete rikkumine); mehhaanilise või elektrilise sädeme teke; tahtlik süütamine. 3. Plahvatus. Teatud juhtudel võivad kütuseaurud plahvatuslikult süttida. Kütuste aurude plahvatus tekib juhul, kui need segunevad õhuga sobivas vahekorras ning samaaegselt on olemas süüteallikas (lahtine tuli, säde vms). Kui kütust sisaldavad mahutid puutuvad kokku tulega, siis suurenenud siserõhu tõttu anumates on olemas plahvatusoht. Toote mahavalgumise korral tekkiv süsivesinike aurude ja õhu segu võib plahvatada või süttida sädemete või kuumade pindadega kokkupuute tagajärjel.
Kütuse hoiustamiseks tohib kasutada spetsiaalselt kütuse hoiustamiseks toodetud mahutit. Mahuti peab olema varustatud kas lekkevanniga või topeltkestaga, mis mahutab 110% mahuti kogumahust. Tankla rajamisel peab arvestama kehtivate normide ja nõuetega, sh tuleohutuse nõuetega lähtuvalt EVS 812-5:2014 standardist „Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“ ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 85 „Bensiini veo ja bensiini terminalides ning teenindusjaamades hoidmise nõuded lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise eesmärgil“. Seoses tuleohtlike ainete käsitlemisega on tanklas suurem risk suurõnnetuse või -tulekahju toimumiseks. Arvestades tõenäolisi riske, olemasolevaid nõudeid tanklate tehnilisele taristule ja praktikas toimunud õnnetuste sagedust, on sellise õnnetuse tõenäosus väga väike. Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid.
Siiski tuleks DP koostamisel arvestada järgmiste aspektidega:
• Tankla territooriumi teedelt ja platsidelt tulev sademevesi tuleb puhastada eelnevalt liiva-õlipüüduris.
• EVS 812-5:2014 standardist tulenevatel juhtudel tuleb koostada enne projekteerimist riskianalüüs.
• Gaasi käitlemise planeerimisel (LPG) tuleb arvesse võtta, et see võib kaasa tuua tegevuskoha liigitumise ohtlike ettevõtete alla kemikaaliseaduse mõistes. Gaasimahuti ja sellega kaasnevate teiste gaasipaigaldiste puhul tuleb arvestada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ nõuetega. Sellest lähtuvalt on asjakohane, juhul kui gaasipaigaldist kavandatakse, koostada sellele riskianalüüs.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad
5.1 Keskkonnaamet
5.2 Transpordiamet
5.3 Päästeamet
5.4 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
6. Kokkuvõte
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu, paiknemist ja kasutust ei ole oodata detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju, mis nõuaks täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata looduskaitselise väärtusega alade pindala vähenemist. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ei avaldata. Ebatõenäoline on olulise negatiivse mõju avaldamine pinna- ja põhjaveele (juhul kui ala reovee ja sademevee käitlemine lahendatakse nõuetekohaselt) või alal jääkreostuse esinemine. Tegevusega kaasnev müra ja õhusaasteainete emissioonid, samuti vibratsiooni teke, on vähene. Ei ole oodata lõhna, soojuse, kiirguse ega valguse olulisi emissioone.
Eelnevast lähtuvalt teeb eelhinnang ettepaneku jätta Kose alevikus Ujula tn 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata.
Planeeringu keskkonnakaitselisi küsimusi on võimalik lahendada detailplaneeringu koostamise ja menetlemise käigus.