"Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru tingimused ja kord" kooskõlastamine

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 19.03.2025 nr 1.1-10.1/1416-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 02.04.2025 nr 11.1-1/25/645-2

Suur-Ameerika tn 1

Tallinn,10122 Harju maakond

"Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete

energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse

kasutamise II taotlusvooru tingimused ja

kord" kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab riigihalduse ministri määruse „Avaliku sektori

kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise II taotlusvooru

tingimused ja kord“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega

arvestamisel.

1. Eelnõu § 3 lõige 8 „energiatõhususe töid ei toetata“- toetuse taotleja/ toetuse saaja selguse

huvides muuta sõnastust: „energiatõhususe tööd ei ole abikõlblikud“.

2. Eelnõu § 4 lõikes 4 palun kaaluda lõpptähtaja sätestamist. Võimalus on ka vähemalt

seletuskirjas selgitada, et kõige hilisem projekti lõpptähtaeg saab olla 30.09.2033.

3. Eelnõu § 7 lõikes 2 palun täpsustada, milliseid toetusi silmas peetakse ning milliste

andmete alusel RTK nõude täitmist kontrollib. Selgituseks - nõudeks taotlejale ei ole

mõistlik seada tingimusi, mille täitmist kontrollida ei ole võimalik;

4. Eelnõu § 15 - kuna toetus on seotud konkreetse viieaastase kasutusnõudega, siis on mõistlik

see ka taotluse rahuldamise otsuses välja tuua.

5. Eelnõu § 17 lõike 2 punktides 1, 3, 4 räägitakse maksetaotlusest. Tegelikult e-toetuses

toimub toetuse väljamaksmine kuludokumentide alusel. Lähtuvalt sellest on ka

seletuskirjas sama paragrahvi selgituses maksetaotluse mõiste kasutusel. Palun kontrollida

ja teha vajalikud parandused.

6. Eelnõu § 18 punkt 6 – palun täpsustada, kas piisab ainult RTK teavitamisest ja võib hoone

võõrandada?

7. Eelnõu § 20 lõige 2 punkt 1- „andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja

tegevused, projekti tegelik kogumaksumus ning eesmärkide täitmine“- palun asendada

sõna "eesmärgid" sõnaga "näitajate", s.o „… ning näitajate täitmine“.

8. Eelnõu § 20 lõige 2 punktis 2- „hoone kasutusluba“- digiprügi vähendamiseks palun

asendada „hoone kasutusloa number“, Riigi Tugiteenuste Keskusel on olemas ligipääs

EHR-le, dokumenti ise meie ei vaja.

9. Eelnõu § 20 lõikes 3 on kirjas, et lõpparuande ning sellega seotud teabe ja dokumendid

esitab toetuse saaja esindusõiguslik isik e-toetuse keskkonna kaudu. Palun täpsustada, kas

ainult lõpparuanne tuleb esitada esindusõigusliku isiku poolt või ka järelaruanded ja

kuludokumendid?

10. Eelnõu § 20 lg 7 punkt 1 „hoone aastane energia tarbimismaht“ - seletuskirjas selgitada, et

kas järelaruandes tuleb elektrienergia andmete esitamisel kasutada sama põhimõtet, mida

kasutatakse koostatavas energiaauditis, et hoones prognoositud elektritarbimise kogusest

tuleb maha võtta päikesepaneelide poolt toodetud võrku müüdud elektrienergia kogus? Või

tuleb „hoone aastane energia tarbimismaht“ all näidata elektrikoguse puhul võrgust saadud

(ostetud) elektrienergia kogus?

11. Eelnõu § 20 lg 7 punkt 3 „toodetud taastuvenergia aastane maht“ – palun seletuskirjas

selgitada, kas selle all mõeldakse kogu toodetud taastuvenergia kogust (nt

päikesepaneelide puhul võrku müüdud + omatarbeks kasutatud elektrikogus)?

12. Eelnõu § 21 pealkirjas palun asendada sõna "rahastamise" sõnaga "rahuldamise".

13. Palun lisada eelnõusse vaidlustamise kord.

14. Ettepanek seletuskirja täiendada näidetega majandustegevusest, millisel juhul tuleks

riigiabi reegleid rakendada, et oleks võimalik hinnata kas kultuuriväärtusega ja avaliku

sektori omandisse kuuluvates hoonetes osutatakse üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid. Kuna komisjoni otsuse art 6 kohaselt tuleb pärast projekti elluviimist 10 aasta

jooksul kontrollida kas hüvitist on makstud mõistlikus suuruses, siis oleks hea teada kas

on realistlik võimalus, et toetust antakse ka riigiabina.

15. Eelnõu § 3 lõige 9 punkt 3 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise

tulemusel rekonstrueeritud hoone kogu köetavast pinnast planeeritakse kasutada viie aasta

jooksul projekti lõppemisest arvates aasta keskmisena vähem kui 90 protsenti.

Seletuskirjas on täiendus, et hoone vakants, s.o aasta keskmine kasutamata köetav pind ei

või olla suurem, kui kümme protsenti hoone kogu köetavast pinnast ning näide 3: Toetust

saanud hoone on kalendriaasta jooksul 30 päeva kasutuseta, aga ülejäänud 335 päeva

sajaprotsendiliselt kasutuses. Hoone aasta keskmine kasutusmäär on 91,8%

(335/365*100%).

Seletuskirja näide 3 palun sõnastada vakantsuse põhjal, mitte hoone kasutuse põhjal. Nt

koolihoone on suvevaheajal 3 kuud kasutuseta (kuigi koolihoone kasutus on koolihoone)

või nt muuseumihoone talvel suletud.

16. Palun ühtlustada eriheitetegurid äsja, 10.03.2025, jõustunud rahandusministri 26.09.2023

määruse nr 36 “Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks

muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord” lisa 2

(https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023021?leiaKehtiv) olevatega.

17. Tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkusele järelevalve kolleegiumi 23.09.2024 määruses

asjas nr 5-24-7 viidatud asjaolust, et toetuste rakendusüksusel ei pruugi olla sisulist

pädevust kontrollida igakülgselt seda, kas riigihangete seaduse kõiki norme on järgitud

ning et määruse andja saab rakendusüksuse tegevust lihtsustada seeläbi, kui sätestab

olulisemad riigihankealased kohustused määruses endas, tuleb määrust täiendada

konkreetsete rikkumistega, mille puhul teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni.

Soovitame kehtestada toetuse saaja kohustused seoses hankimisega näiteks järgmiselt:

„Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel

riigihangete seadusest, sealhulgas:

1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa

Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis;

2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid

hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

otstarbele;

3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;

4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi

kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke

piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu;

5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega

hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete

Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud

hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi

või innovatsioonipartnerluse alustamiseks;

7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi;

8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste

esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94;

9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest;

10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja

127 sätestatud tingimustest;

11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud

tingimustest;

12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82

sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist

võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46

lõike 3 tähenduses;

14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta

kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse

kohaselt;

15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste

hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud

hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud;

16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla

riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse

kohaselt;

17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes

1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei

ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine;

18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides

ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele;

19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt;

20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks

läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle;

21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide

üle;

22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu

kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse;

23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja

vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või

ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides

ette nähtud;

24) lähtuma hankelepingu sõlmimisel raamlepingu alusel riigihangete seaduse §-s 30

sätestatud tingimustest;

25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides

ettenähtud tingimustest;

26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on

nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse

kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

osakonnajuhataja

Kaidi Kenkmann

[email protected]