Taristuministri määruse "Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamine

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Teie 19.03.2025 nr 1-4/25/1350

Kliimaministeerium

[email protected] Meie 02.04.2025 nr 11.1-1/25/647-2

Paldiski mnt 96

13522, Harju maakond, Tallinn

Taristuministri määruse "Jäätmete liigiti

kogumise infrastruktuuri toetamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–

2027" eelnõu kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlasta taristuministri määrust „ Jäätmete liigiti kogumise

infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ § 48 lg 2 alusel.

1. 2025. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon Eestile Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

258 alusel põhjendatud arvamuse seoses sellega, et Eesti ei ole 30. juuniks 2024 esitanud

riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versiooni, nagu on nõutud vastavalt energialiidu

ja kliimameetmete juhtimist käsitleva määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikele 2.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikkel 73 lõike 2 punkti i kohaselt

tuleb projektide rahastamisel tagada, et valitud tegevusi ei mõjutaks otseselt ELi toimimise

lepingu artikli 258 kohane komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu

kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse.

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2021–2027 on poliitikaeesmärgi nr 2

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamine“ investeeringute põhjendusena m.h viidatud riiklikule energia- ja

kliimakavale aastani 2030. Nimetatud kava on poliitikaeesmärgi nr 2 erieesmärgiga nr 1 seotud

ka läbi vastava temaatilise eeltingimuse.

Seega on rakenduskavas loodud otsene seos käesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste ja

nimetatud strateegilise dokumendi vahel. Kuna viimane on hetke seisuga ajakohastamata, siis

pole hetkel võimalik ka hinnata kooskõlastamisele esitatud määruse alusel toetust saavate

projektide kooskõla nõuetekohase kliima- ja energiakavaga, mistõttu ei saa täita ka artikkel 73

lg 2 punktis i sätestatud nõudeid.

Kliimaministeeriumil tuleb kooskõlastamisele esitatud määruse alusel toetuse andmise

jätkamiseks koostada sisuline analüüs selle kohta, kas ja millises ulatuses kliima- ja

energiakava uuendamata jätmisega seonduv struktuurivahenditest toetuse andmist mõjutab, sh

milliseid muudatusi varasema versiooniga võrreldes on kavas sisse viia ning millises ajaraamis

liigutakse.

Eelnimetatud analüüsi alusel saame vajadusel algatada konsultatsioone Euroopa Komisjoniga,

et saada kindlust, et võime rikkumismenetlusest puudutatud tegevuste rahastamisega jätkata.

2. Eelnõu § 9 pealkiri on taotlusvooru eelarve, toetuse piirsumma ja osakaal. Paragrahvi enda

lõigetest taotlusvooru eelarve suurust vms ei sätestata. Palun viia paragrahvi pealkiri ja sisu

omavahel kooskõlla.

3. Ettepanek § 11 lõike 2 punktis 12 viidata ühendmääruse lisa 3 B-osale.

4. Eelnõu § 14 punkti 3 lauses jätta välja sõna "ja" enne sõna "planeeritud": projekt on

kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti eelarve on realistlik ja mõistlik ning

ettenähtud tegevused on kuluefektiivsed planeeritud tulemuste saavutamiseks.

5. Eelnõu § 20 lõike 2 punkt 6 ja lõige 4 on samasisulised, palun ühendada.

6. Eelnõu § 21 lõikes 3 palun üle vaadata, mis infot lõpparuandes soovitakse. Samuti vaadata üle

seletuskiri lõpp- ja järelaruandes esitatavate andmete kohta.

7. Seletuskirjas palun üle vaadata viide ÜGEM artiklitele 50 ja 51, sest nimetatud artiklites ei

defineerita alginvesteeringu mõistet.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Sell

osakonnajuhataja

Kaidi Kenkmann

[email protected]