Ettepanekud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadusele

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie 10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Meie 03.04.2025 nr 5-2/1574-2

Ettepanekud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse muutmise seadusele

Lugupeetud härra Erkki Keldo

Edastasite Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) arvamuse avaldamiseks

(registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 10.03.2025 nr 5-2/1574-1) planeerimisseaduse

(edaspidi PlanS) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu.

Vallavalitsus on tutvunud edastatud dokumentidega ja esitab järgnevad ettepanekud:

1. Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad

nõuded“ eelnõu kavandi (toodud planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1)

(edaspidi määruse eelnõu) kohta:

1.1. Määruse eelnõus on toodud nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele. Määruse

eelnõu § 2 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse detailplaneeringu algatamise taotluses taotleja nimi,

registrikood, telefoni number ja e-posti aadress, kuid detailplaneeringu algatamise taotleja

võib olla ka eraisik, mistõttu leiame, et punkti tuleks täiendada „registrikood/isikukood“.

1.2. Määruse eelnõu § 2 lg 1 p 5 kohaselt esitatakse detailplaneeringu algatamise taotluses

planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed. Leiame, et detailplaneeringu algatamise taotluse

peaks olema võimeline esitama ka maaomanik ilma konsultanti kaasamata, mistõttu tuleks

täpsustada, mida mõeldakse ruumiandmete all või mis kujul need esitada tuleb. Näiteks

täpsustada, et esitada katastriüksuse nimi ja tunnus või skeem taotletava planeeringuala

kohta. Samuti oleks detailplaneeringu algatamise taotlusest kohalikule omavalitsusele

oluline teada saada, kuidas soovitakse planeeringualale juurdepääs tagada.

1.3. Määruse eelnõu § 2 lg 1 p 6 kohaselt esitatakse detailplaneeringu algatamise taotluses

kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus. Leiame, et

detailplaneeringu algatamise taotluse peaks olema võimeline esitama ka maaomanik ilma

konsultanti kaasamata, mistõttu kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude

kirjeldamine ei pruugi olla maaomanikule jõukohane ega kirjeldus ka piisavalt asjakohane.

Lisaks toome välja, et kehtiva PlanS § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeeringu elluviimisega

2

kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale

avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise

korraldamine, planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks.

1.4. Määruse eelnõust ega PlanS eelnõust ei selgu, kes on huvitatud isik. Kas taotleja loetakse

huvitatud isikuks? Samuti toome välja, et kui taotleja/huvitatud isik ei ole maaüksuse

omanik, siis oleks vajalik esitada ka maaomaniku kirjalik nõusolek või volikiri.

1.5. Teeme ettepaneku lisada detailplaneeringu algatamise vormi kinnitus selle kohta, et

taotluse esitaja on teadlik, et vastavalt PlanS § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise

taotluse esitajaga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta

ning et vastavalt PlanS § 128 lg 2 p 6 ei algatata detailplaneeringut, kui planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu

koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. Taotluse esitaja ei pruugi teada, et

detailplaneeringu koostamisega võivad kaasneda kulud, mida kohalik omavalitsus ei võta

kanda.

2. Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu (edaspidi PlanS eelnõu) kohta:

2.1. PlanS eelnõu § 1 p 2 kohaselt täiendatakse PlanS § 3 lg 4 kolmanda lausega järgmises

sõnastuses: „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 1 kohase

eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“ Kuna

planeeringute puhul koostatakse keskkonnamõju s eelhinnang, siis kas korrektne pole

viidata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg-le 2?

2.2. PlanS eelnõu § 1 p 33 kohaselt muudetakse PlanS § 125 lg 1 p 4 ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks.“ Seletuskirja kohaselt eelnõu § 1

punktiga 33 muudetakse § 125 lg 1 p 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu koostamine on

alati kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (mitte vaid detailplaneeringu

kohustuslikul alal – linnas, alevis ja alevikus ning nendega piirnevas avalikus veekogus).

Kuna aga PlanS § 125 lg 1 esimene lause on „Detailplaneeringu koostamine on nõutav

linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus

veekogus, siis kehtiks p 4 ka ainult linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning

nendega piirnevas avalikus veekogus. Oleme nõus, et olulise ruumilise mõjuga ehitise

ehitamiseks on vajalik koostada detailplaneering ka väljaspool linnu kui asustusüksusi,

aleveid ja alevikke ning nendega piirnevat avalikku veekogu, seega tuleks see punkt

sätestada eraldi § 125 lg-st 1. Näiteks analoogselt § 125 lg-ga 2: Lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav olulise ruumilise

mõjuga ehitise ehitamiseks.

2.3. Selguse huvides võiks ka PlanS § 125 vastav säte viidata Vabariigi Valitsuse määrusele

„Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ või viia mõiste ka terminite alla. Praegusel

juhul ei ole üheselt mõistetav, et § 125 kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse

toob kaasa Vabariigi Valitsuse määruses „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“

toodud ehitise planeerimine.

2.4. PlanS eelnõu § 1 p 26 kohaselt jäetakse PlanS-ist välja tekstiosa „ , samuti maakonnalehes

või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või

linna ametlike teadete avaldamise kohaks“. Kuna teadete avaldamine maakonnalehes tõi

kohalikule omavalitsusele kaasa märkimisväärseid kulutusi, siis on muudatus väga

tervitatav. Palume siiski kaaluda ka ametlikus väljaandes „Ametlikud teadaanded“ teadete

avaldamisest loobumist, kuna praktikas kodanikud seal teateid lugemas ei käi.

2.5. PlanS eelnõu § 1 p 41 kohaselt asendatakse § 139 lg-s 2 sõna „kolme“ sõnadega „kahe ja

poole“. Kas on kaalutud erineva menetlusaja sätestamist juhul, kui planeeringu menetluse

jooksul viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus on võib-olla

vajalik läbi viia pikaajalisi uuringuid?

2.6. PlanS eelnõu § 1 p 42 kohaselt täiendatakse § 139 lg-ga 7 järgmises sõnastuses: „(7)

Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima seitsme aasta

möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu kehtivust võib

3

põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni seitse aastat.“ Lisaks on seletuskirjas toodud

„Muudatuse rakendamist aitab tõhustada ka PLANK rakendus, mis hakkab automaatselt

saatma eelhoiatusi detailplaneeringute kehtetuks muutumise tähtaja saabumise kohta.“

Seletuskirjast jääb arusaamatuks, kellele PLANK rakendus hakkab eelhoiatusi saatma.

Samuti soovime teada, millise toiminguga kohalik omavalitsus kinnitab, et

detailplaneeringut on asutud ellu viima ehk detailplaneering ei kaota kehtivust? Kas selleks

on vajalik eraldi haldusakt? Kui jah, siis kas selle koostamise käigus on vajalik täiendav

menetlusosaliste kaasamine, kuna menetlusosalistel võib olla teadmine, et detailplaneering

kaotab 7 aasta möödudes kehtivuse ning ta ei pruugi olla teadlik, et detailplaneeringut on

asutud ellu viima, nt taotletud ehitusluba vmt.

2.7. Seletuskirjas on toodud, et PlanS-i ei täiendata rakendussättega, mida kohaldatakse neile

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsustele, mille osas on

detailplaneeringu menetlus juba algatatud uue redaktsiooni jõustumisel ja mida

menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist ehk sellest tulenevalt, kui seadust

muudetakse, kohaldatakse enne seaduse muudatuse jõustumist algatatud menetlustele

menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Samas PlanS eelnõu § 2 kohaselt täiendatakse

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust § 30 11

: „Planeerimisseaduse §

139 lõike 7 rakendamine. Planeerimisseaduse § 139 lõige 7 kohaldub detailplaneeringutele,

mis kehtestatakse pärast käesoleva paragrahvi jõustumist.“. Kuigi nõustume, et nö

kehtivuse aja sätestamine ainult neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse peale

redaktsiooni kehtima hakkamist, on loogiline, jääb arusaamatuks, miks see punkt on

rakendussättena eraldi välja toodud? Lisaks toome välja, et peale seaduse muudatust võib

erinevate seaduse redaktsioonide järgimine varasemalt algatatud detailplaneeringute

menetluse käigus tekitada väga palju segadust, sest varasemalt algatatud

detailplaneeringute puhul on avalikust väljapanekust teavitamise aeg pikem ning kohustus

on teavitada maakonnalehes, samas sotsiaalmeedias ei ole vaja. Lisaks kohaliku

omavalitsuse kui planeeringute koostamise korraldaja töö keerukamaks muutmisele võib

see tekitada ka kodanikes segadust, miks osade detailplaneeringute teated jõuavad

sotsiaalmeediasse ja teised mitte. Teeme ettepaneku sätestada üheselt, et menetlust

puudutavad muudatused hakkavad kehtima kõigile menetluses olevatele

detailplaneeringutele.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

452 5044, [email protected]