Muudatusettepanek eelnõule 602 SE

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Andre Hanimägi

Riigikogu õiguskomisjon

[email protected]

Meie 03.04.2025 nr 2-2/1449-1

Muudatusettepanek eelnõule 602 SE

Lugupeetud õiguskomisjoni esimees

Vabariigi Valitsus esitas 23.03.2025 Riigikogule menetlemiseks töölepingu seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE). Tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliiduga

kohtumisest ning eesmärgist tagada veelgi parem töötaja ja tööandja õiguste tasakaal plaanitavas

regulatsioonis, esitame seaduseelnõule 602 SE järgmise muudatusettepaneku:

Täiendada eelnõu § 1 punktis 2 toodud § 433 uue lõikega 10 järgmises sõnastuses:

„(10) Kui töötaja on töötanud viimase kuue kuu jooksul enamuse ajast rohkem kui kokkulepitud

töötunnid, on töötajal õigus nõuda paindliku tööaja kokkuleppe muutmist ja kokkulepitud

töötundide suurendamist. Kui tööandja ja töötaja ei jõua uues kokkulepitud töötundide määras

kokkuleppele, on töötaja kokkulepitud tööajaks tööandjale taotluse esitamise seisuga töötaja

viimase kuue kuu keskmine töötundide arv seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.“.

Selgitus:

Lõikega 10 antakse paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötavale töötajale õigus nõuda tööandjalt

kokkulepitud töötundide arvu suurendamist juhul, kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul

enamuse ajast töötanud kokkulepitud tundidest rohkem. Nimetatud säte on oluline ennetamaks ja

lahendamaks olukordi, kus näiteks täistööajaga lepingu asemel sõlmitakse töötajaga ettevõtte

kulude optimeerimise eesmärgil paindliku tööaja kokkulepe, mis võib töötaja jaoks põhjustada

töötasu prognoosimatust ja ebakindlust.

Töötaja saab näiteks nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui pooled on kokku

leppinud töökoormuses 0,5 kuni 1,0 ja töötaja on viimase kuue kuu jooksul töötanud viiel kuul

0,75 koormusega. Töötaja ei saa nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui sama

kokkuleppe juures on töötaja viimase kuue kuu jooksul töötanud kahel kuul 1,0 koormusega, aga

neljal kuul 0,5 koormusega. Kui taotluse esitamise seisuga viimase kuue kuu jooksul on lisatunde

tehtud vähemalt neljal kuul (või näiteks nädalapõhiselt tööaega arvestades ligi kolmeteistkümnel

nädalal), siis on töötajal õigus kokkulepitud tundide arvu suurendamisele. Igat juhtumit peab

hindama eraldi, lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest.

2 (2)

Töötajal on õigus, mitte kohustus, nõuda kokkuleppe muutmist. Nii säilib paindlikkus neile, kelle

jaoks see on oluline ja kes ei soovi kokkuleppe muutmist vaatamata kokkulepitud tundidest

rohkem töötamisele pikema aja vältel. Samas kaitseb säte neid töötajaid, kes on tundnud survet

allkirjastada või allkirjastanud teadmatusest paindliku tööaja kokkuleppe (nt on leppinud kokku

paindlikus tööajas pool kuni täiskoormust, kuid tegelikkuses teevad pidevalt tunde täistööaja

ulatuses).

Kui töötaja esitab tööandjale taotluse kokkuleppe muutmiseks ja kokkulepitud töötundide

suurendamiseks, peaksid töötaja ja tööandja alustama paindliku tööaja kokkuleppe üle

läbirääkimisi. Selle raames saavad nii töötaja kui tööandja teha ettepanekuid kokkuleppe sisu osas

(nt millised võiksid olla kokkulepitud tunnid või kui suur peaks olema maksimaalne lisatundide

vahemik). Kui pooled jõuavad uues tööajavahemikus kokkuleppele, saavad nad vormistada

olemasoleva kokkuleppe muutmise (näiteks töölepingu lisa).

Kui pooled uues tööajavahemikus kokkuleppele ei jõua, loetakse kokkulepitud töötundide arvuks

taotluse esitamise seisuga töötaja viimase kuue kuu keskmine töötundide arv seitsmepäevase

ajavahemiku jooksul. Eelnimetatud arvu tuletamisel võetakse arvesse nimetatud perioodil tehtud

kokkulepitud tunde ning lisatunde.

Näide: töötaja ja tööandja on kokku leppinud paindlikus töökoormuses 0,25 kuni 1,0 ehk

arvestuslikult 10 kuni 40 tundi nädalas. Töötaja esitab taotluse kokkulepitud töötundide

ülevaatamiseks 1. juulil 2024. Töötaja töötas 2024. aasta jaanuaris 168 tundi, veebruaris 176 tundi,

märtsis 86 tundi, aprillis 176 tundi, mais 106 tundi ning juunis 168 tundi. Töötaja kuue kuu

keskmist töötundide arvu nädalas peaks sellest lähtuvalt arvutama järgmiselt: töötaja töötas kuue

nimetatud kuu jooksul 880 tundi (liites 6 kuu töötunnid: 168 + 176 + 86 + 176 + 106 + 168 = 880).

Perioodil oli 1005 normtöötundi. Töötaja keskmine viimase kuue kuu töökoormus oli 0,88

(jagades töötaja tehtud töötundide arvu perioodi normtöötundide arvuga: 880 / 1005 = 0,875 ≈

0,88). Sellest saab tuletada keskmise töötundide arvu seitsmepäevase ajavahemiku jooksul,

milleks on 35 (korrutades saadud keskmise töökoormuse täiskoormusega töötundide arvuga

nädalas: 0,88 x 40 = 35,2 ≈ 35).

Läbirääkimised uue kokkulepitud töötundide määra osas võivad olenevalt töösuhte täpsematest

asjaoludest võtta vähem või kauem aega. Samas peaksid pooled kokkulepet läbi rääkides käituma

heas usus ja mõistlikult ning läbirääkimistega ei tohi põhjendamatult viivitada või neid

pahatahtlikult venitada. Kokkulepitud töötundide arvuks peaks lugema töötaja viimase kuue kuu

keskmise töötundide arvu seitsmepäevase ajavahemiku jooksul alates vastava taotluse esitamisest

töötaja poolt. Kui tööandja keeldub eelkirjeldatud olukorras töötaja kokkulepitud töötunde

suurendamast, saab töötaja oma õiguste rakendamiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu

poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Johann Vootele Mäevere

[email protected]