Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-3/1447 |
Registreeritud | 03.04.2025 |
Sünkroonitud | 04.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 2-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0345 - Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.04.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ed518a68-910a-43d1-b92a-8929dfc7495e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ed518a68-910a-43d1-b92a-8929dfc7495e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
24.03.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10
„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase määrusega muudetakse põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude
põhimõtteid liitujale paremini prognoositavaks ning täpsustatakse tingimusi, mil loetakse
elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslikuks.
Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna
energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]),
energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik
Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja
õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba
([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi
õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.1. Eelnõu eesmärk
Eesti on võtnud eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest
taastuvenergiaga vähemalt 100%. Mitme samaaegse seadusemuudatuse eesmärk on kiirendada
taastuvenergiale üleminekut ning võimaldada Eesti riigil täita eelmainitud eesmärk, luues
eeldused põhivõrgu arenduskohustuse laiendamiseks. See tähendab, et seaduse mõjul on
võimalik taastuvenergiat kiiremini arendada just seal, kus on selleks parim asukoht. Lisaks
võimaldab seadusemuudatus ka tarbijatel ülekandevõrguga senisest kiiremini ja soodsamalt
liituda.
Põhivõrguga liitumise protsessi peamised puudused, mis takistavad arendusi, on turuosaliste
tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ning eelnev teadmatus liitumistasu
suurusest ja protsessi ajakulust. Seadusemuudatus puudutab eelkõige ülekandevõrguga
liitujaid. Nende jaoks muutub protsess selgemaks, lühemaks ja sageli soodsamaks. Tänu
taastuvenergia kiiremale arendamisele – ka lõpptarbijaid, kelle jaoks toob taastuvenergiapõhine
energiasüsteem kaasa lõpphinna languse. Oluline on silmas pidada, et eelnõu liiguks
paralleelselt (mitte hiljem kui) koos taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava
vähempakkumise eelnõuga, kuna vähempakkumisel osalejad on huvitatud fikseeritud
liitumistasuga liitumisest ning eelnõu jõustumine mõjutab vähempakkumisele tehtavat
hinnapakkumist.
Põhivõrguga liitumise protsessi kiiremaks ja selgemaks muutmiseks on seega põhjendatud
praegu kehtiva põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täiendamine ja põhivõrguga liitumise
protsessi ning võrgu-, sh liitumistasu ülesehituse ümberkujundamine nii elektrituruseaduses kui
ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.
1.2. Märkused
Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ on
kehtestatud elektrituruseaduse (hakkas kehtima 27.04.2019) § 42 lõike 3 alusel.
2
Eelnõu on seotud menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga SE 5561.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi
toimimise võrgueeskiri“ muudatusi ning koosneb kuuest punktist.
Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõike 2 juhtlauset sõnaga „kulupõhised“, sest olemasoleva
põhivõrguga liitumisel minnakse üle fikseeritud, hinnakirjapõhistele liitumistasudele, mis tuleb
tasuda ühes osas (seonduvad muudatusettepanekud lisatakse käesolevasse paragrahvi lõigetes
5-8) ning siinkohal on vajalik täpsustada, et kulupõhiseks jäävad liitumistasud jagunevad
osamakseteks.
Punktiga 2 muudetakse § 21 lõike 2 punkti 2, sest praktikas on prognooside ehk esialgse
liitumistasu ja tegeliku hanketulemuse erinevus olnud väga suur ning ei ole mõeldav, et
võrguettevõtja tasub liituja eest liitumistasu enne kolmandat osamakset. Sõnastuse
muudatusega nähakse võrguettevõtjale ette võimalus liitujalt teise osamaksega küsida
liitumislepingus ette nähtud tegelikust liitumistasust protsentuaalselt selline osa, et see
moodustab koos esimese osamaksega 70% tegelike kulude alusel kujunenud liitumistasust.
Senine seaduse sõnastus võimaldas lähtuda osamaksete suuruste puhul vaid prognoositud
esialgsest liitumistasust.
Punktiga 3 täiendatakse § 21 lõigetega 5–8.
Lõige 5 näeb ette, et olemasoleva võrguga seotud liitumistasud tuleb maksta 60 päeva jooksul
põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimisest arvates, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Olemasoleva võrguga seotud liitumistasud on kirjeldatud kehtiva määruse § 25 lõigetes 4–6.
Liitumistasu tasumine 60 päeva jooksul, mitte alles liitumise valmimisel, on tingitud
põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täitmisel juba tehtud investeeringutest ning sellest, et
vähendada elektrivõrgu võimsuse broneerimise võimalust liitumislepingu täitmise perioodiks
ilma kindla kavatsuseta võimsust kasutada.
2023. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega võeti tootmissuunaliste liitujate suhtes
kasutusele tagatise nõue, mis aitas lahendada võrgu broneerimise probleemi.
Seadusemuudatusega fikseeritud hinnale üle minnes ja maksetähtajaks 60 päeva kehtestamisel
on võimalik kaaluda selliste liitumiste puhul eraldiseisvast deposiidist loobumist, kuna juba
tasutav liitumise maksumus ja deposiidi maksumus on sarnases suuruses. Uue liitumistasu
kontseptsiooniga lahendatakse piiratud võrguressursi kasutuse probleem ning võrgu
broneerimine sama summa eest välistatakse.. Samuti on õigustatud liitumise maksumust küsida
kohe liitumislepingu sõlmimisel, kuna võrguettevõtjale tekib kohustus võrku ette arendada ja
võrgutugevduse kulutused on juba liitumise hetkeks tehtud ning läbilaskevõimsuse nn
pudelikaela risk langeb võrguettevõtjale.
Lõike 6 eesmärk on täpsustada liitumistasu tagastamise tingimusi liitumislepingu lõppemisel
enne selle täitmist (välja arvatud § 21 lõikes 7 sätestatud juhul2). Kui liitumislepingu lõpetamise
põhjustab liituja, ei pea võrguettevõtja kandma ehk üldisesse võrguteenuse kulusse lisama selle
1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7c0f41ff-beed-458e-af1d- ef6793e03bbd/elektrituruseaduse-muutmise-seadus/. 2 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 21 lõige 7 näeb ette, et liituja võib liitumislepingu üles öelda, kui liitumise käigus selgub, et kulupõhine liitumistasu kujuneb üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud kulupõhise liitumistasuga. Sellisel juhul tagastatakse liitujale tema makstud võrgutugevdus- ja võrguühendustasu ning kulupõhine liitumistasu, kuid kogu tagastatavast summast arvestatakse maha ülesütlemise hetkeks tekkinud ja ülesütlemise tõttu tulevikus tekkida võivad kulud.
3
konkreetse liitumisega seotud kulusid (ei otseseid ega kaudseid). Seega on põhjendatud, et ka
need kulud, mis liitumislepingu lõpetamise hetkeks ei ole veel selgunud, mõistetakse nende
täpsustumisel liitujalt sisse. Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist, ei ole võrguettevõtjal
alati võimalik nõuda nn tegelikel kuludel põhineva liitumistasu maksmist enne, kui sellised
kulud selguvad. Liitumistasu fikseerimisele ülemineku ja deposiidikohustusest loobumise
korral tuleb tagada, et liitumistasusid liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel
või lõpetamisel ei tagastata. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui
nad on kindlad projekti teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse
kohta ja õigetes mahtudes.
Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada liitumistasu liituja enda soovil, kui liitumise
käigus selguv kulupõhise liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes
algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga (kuna võrgutugevdus- ja
võrguühendustasu komponendid on varem fikseeritud ega saa muutuda kaks korda kallimaks).
Samuti sätestatakse, et liitumisleping lõppeb sellises olukorras. Vajalik vorm selleks tuleb
liitumislepingust, sh ka elektrooniline vorm on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71
lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtteid
nii, et lisaks piirangutunni börsihinnal tuginevale hüvitisele kompenseeritakse tootjatele, kel on
õigus nende tundide eest saada taastuvenergia toetust, saamata jäänud taastuvenergia toetus.
See asjaolu tuleneb 5. juuni 2019. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943,
milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud). Eelmainitud määruse artikkel
13, mis käsitleb koormuse ümberjaotamist, näeb ette, et kui kasutatakse muud kui turupõhist
koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist
hüvitist ümberjaotamisest puudutatud energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksuse
ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt
ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahalise hüvitise määraks loetakse määruse teksti järgi
netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks nende
üksustega toodetud, kui poleks esitatud koormuse ümberjagamise taotlust. Seejuures kui
rahalist hüvitist makstakse energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksustele toodetud
või tarbitud elektrienergia hulgast lähtudes, loetakse rahaline toetus, mis oleks saadud ilma
ümberjaotamise nõudeta, netotulu osaks.
Punktiga 4 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“ ning jäetakse välja sõna „lõpliku“,
sest liitumislepingu pakkumuses sisalduv eeldatav liitumistasu võib võrguettevõtjast
sõltumatutel põhjustel suureneda või väheneda. Liitumistasu lõplik suurus selgub viimase
osamakse arve esitamisel ehk pärast tööde lõppu.
Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu
arvutamise põhimõtteid, kuna jaotusvõrguettevõtja jääb kasutama senist kulupõhist
liitumistasude arvestust, kuid põhivõrguettevõtja liitumistasud võivad põhineda fikseeritud
hinnakirjal (s.o olemasoleva põhivõrguga liitumisel) või olla kulupõhised.
Punktiga 6 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7.
Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumise või tootmisvõimsuse suurendamise
korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu
(arvutatud § 72 lõike 65 alusel) ja täiendav võrguühendustasu (arvutatud § 72 lõike 66 alusel).
Lõige 5 sätestab liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel olemasolevasse
põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise tasu, sest tarbija
tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest, millega
4
põhivõrguettevõtja finantseerib muu hulgas arenduskohustuse täitmiseks tehtavaid
investeeringuid.
Erandina tuleb tasuda võimsuse lisamise tasu olemasoleva tarbimise korral, kui
tarbimisvõimsust on 12 kuu jooksul vähendatud ning tarbija soovib tarbimisvõimsust uuesti
suurendada. Põhivõrguettevõtja kliendid maksavad võrgutasu lisaks tarbitud elektrienergia
kogusele ka tarbimiskoha kasutamise ning võrgulepinguga tarbimiskohas kokkulepitud
tarbimisvõimsuse eest. Perioodiliselt tarbimisvõimsust muutvad kliendid tingivad
tariifimuudatused vähemalt kaks korda aastas, mis omakorda ei võimalda investeeringute
stabiilset planeerimist ega anda klientidele õigeid hinnasignaale.
Lõige 6 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel asukohta,
kuhu põhivõrku ei ole rajatud või kuhu ei plaanita põhivõrguettevõtja investeeringute kava
kohaselt võrku rajada, ning olukorras, kus liitumisega muudetakse tarbimiskoha tarbimis- või
tootmistingimusi või mõlemat. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda lisaks elektrituruseaduse § 72
lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu komponentidele kulud kalkulatsiooni alusel. Selle
sättega välditakse võrguinvesteeringute mõju ühiskondlikele kuludele näiteks juhul, kus kliendi
potentsiaalne liitumispunkt asuks olemasolevast võrgust kaugemal ning ühendusliinid liituva
kliendi ja olemasoleva põhivõrgu vahel on vajalikud vaid üksiku liituja huvides. Samuti ei ole
põhjendatud suurendada olemasolevas võrgus selliste võrguinvesteeringutega ühiskondlikke
kulusid, millega ei suurene olemasoleva elektrivõrgu läbilaskevõimsus, vaid suureneks ainult
olemasolevate klientide toitekindlus ehk tegemist on reserveerivate ühendustega. Sellist
põhivõrgu laiendust ei saa käsitada ühiskondliku huvi objektina ega finantseerida seda tarbijate
tasutava võrgutasu arvelt. Näiteks tingiks ühe Ruhnu saarele rajatava 100 MW võimsusega
tuuleelektrijaama võrguga ühendamine olulisi investeeringuid, kuid need ei oleks vajalikud
ülekandevõrgu toimimiseks laiemalt. Seega on määrusesse lisatava teksti eesmärk säilitada
reegel, mille kohaselt uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks vajaliku liitumistasu hulka
kuulub liituja tasutav kulupõhine liitumistasu.
Selliste kuludena, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas, on
mõeldud lisakulusid, mis võivad tekkida liitumisel nii olemasolevasse võrku kui ka uude
asukohta. Sellised tööd hinnastatakse nende tööde tegeliku maksumuse järgi (kalkulatsiooni
alusel, mis täpsustub hanke käigus). Sellised kulud arvestatakse olemasolevasse võrku
liitumisel liitumistasu koosseisu, kui liituja peaks soovima suurendada olemasoleva
võrguühenduse varustuskindlust (ja see tingib nt ühele toiteliinile täiendava, reservtoiteliini
rajamise). Liitumine uude asukohta tähendab olemasoleva põhivõrgu laienemist sinna, kus
põhivõrku ei ole. Näiteks kui liitumise tehnilise lahenduse koostamisel otsustatakse
elektrijaama võrguga ühendamiseks alajaam üldse olemasolevast põhivõrgust eemale rajada ja
liitumistasuna tuleb tasuda tegelike kulude alusel uue alajaama ja olemasoleva põhivõrguga
ühendamiseks ehitatavate (õhu)liiniharude rajamise eest. Sellisel juhul lisandub
võrgutugevdustasu olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamise eest ning alajaama
rajamiseks tehtavad tööd hinnakirja alusel.
Lühidalt tuleb liitujal tasuda võrgutugevdustasu, mis on võrgu tugevdamiseks ette nähtud kulud
ehk tööd lisatava tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse võrguga ühendamiseks vajaliku olemasoleva
võrgu ülekandevõimsuse suurendamiseks. St olemasolevas võrgus uute ülekandeliinide
rajamine, olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamine jt tegevused. Samuti loetakse
olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamiseks täiendava läbilaskevõimsuse tekitamine
pingeastmete 330 kilovolti ja 110 kilovolti vahel (s.o 330/110 kv trafode lisamine ning sellega
kaasnevad tegevused, nt trafode lahtrite rajamine).
5
Lõige 7 loetleb põhivõrguettevõtja olemasolevad liitumistasud ning nende arvestamise
põhimõtted. Põhivõrguettevõtjal võib olla veel teisi liitumistasusid. Toimingu- ja menetlustasu
ning projektijuhtimistasu arvestatakse elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude
arvutamise metoodika kohaselt. Projektijuhtimistasu sisaldub võimsuse lisamise tasus ning
moodustab 5 protsenti võimsuse lisamise tasust, mis on keskmine projektijuhtimisega seotud
tegevuskulude maht liitumise korral. Projektijuhtimistasu kasutatakse tegevuskulude katmiseks
ning selle ulatuses ei vähendata võrgutasude arvestamisel võrguteenuse osutamiseks vajalikku
põhivara.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus samal ajal elektrituruseaduse muutmise seadusega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.
4. Määruse mõjud
Kavandatud muudatus: põhivõrguettevõtjaga liitumisel makstavate liitumistasude parem
prognoositavus.
Olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine
Määruse muudatusega kaasnev mõju on positiivne, sest ülekandevõrguga liitujatele muutub
liitumisprotsess selgemaks ning liitumise hind on olemasoleva võrgu piires fikseeritud ja juba
protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Praegu on liitumishind ainult
kulupõhine ja tegelik hind võib selguda alles siis, kui selgub võrgu arendamise tegelik kulu.
Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti
taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga
ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist.
Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka
tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu
tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liine, mida
tuleks teatud ajal nagunii teha.
Seni kehtinud regulatsiooni järgi tuleb nii tarbijal kui tootjal liitumisel tasuda kõik liitumisest
tingitud kulud. Nende kulude välja selgitamiseks koostatakse võrguarvutused, kus
võrgumudelisse lisatakse kas täiendav tarbimis- või tootmissuunaline võimsus ja seejärel
selgitatakse välja kõik võrguelemendid, mis täiendava võimsuse lisandumisel võivad üle
koormuda. Sellise võrguelemendi asendamise või rekonstrueerimise kulud (s.o
võrgutugevduskulud) lisatakse liitumistasu koosseisu. Täiendavalt analüüsitakse liitumispunkti
rajamisega seotud tööde mahtu (võrguühenduskulusid), mille kulud lisatakse samuti
liitumistasu hulka.
Uue kontseptsiooni järgi tarbija liitumisel olemasolevasse põhivõrku võrgutugevduskulu ei
rakendata ning tasuda tuleb vaid võrguühenduskulu.
Näide: Võttes näiteks 50 MVA ulatuses liitumise Aruküla alajaamas 110kV pingel, siis juhul
kui esitada liitumistaotlus praegu võrguühenduse valmimistähtajaga 2026.a., on e-Gridmapi
järgi võrgutugevduskulude maksumus ca 12 miljonit eurot, mille järgi 1 MVA maksumus oleks
240 000 eurot. Võttes aluseks esialgsete arvutuste järgi kavandatava fikseeritud liitumistasu
määra 110kV pingel, s.o 65 000 eurot/MVA, oleks 50 MVA tootmismooduli liitumisel
fikseeritud liitumistasu võit ca 9 miljonit eurot (võrgutugevduskulud 3,2 miljonit eurot).
Lisandub fikseeritud hinnakirja põhjal võrguühendustasu liitumispunkti välja ehitamiseks.
6
Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Muudatustega kaasnevad mõjud tervisele ja tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ja
sotsiaalsele kaitsele, tööturule ja keskkonnale, rahvastiku arengule, soolisele
võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, inimeste õigustele on olematud või väga väikesed.
Ei ole ette näha, et elanikele lisanduksid kulud ulatuses, mis võiks viia piirkonniti elektrivaesuse
või elektriostuvõimetuse tekkimiseni. Taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla
keskmise elektrihinna ning võrgu arenduskohustuse rakendamisega kaasnev võrgutasu kasv
jääb elektritarbijatele kehtima hakkavatest madalamatest elektrihindadest tulenevale kasule
ilmselt mitmeid kordi alla. Just selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud võrgutugevduste
kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate (ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu)
vahel. Üksikisiku tasandil on asjakohased meetmed oma elektritarbimise juhtimiseks elektri
salvestamise võimekuse arendamine, tarbimise ja (juhul kui on olemas oma elektritootmine, nt.
päikesepaneelid) tootmise ajatamine, st. elektritarbimise suurendamine madalate elektrienergia
hindade korral ja tarbimise vähendamine kõrgemate börsihindade ajal. Elektritarbimise kasv ja
tootmist ning tarbimist juhtida võimaldavad (digi)lahendused, elektri jagamise võimaldamine
tulevikus jne. aitavad liginull- või negatiivsete börsihindade korral olukorda veelgi leevendada.
Määrus ei mõjuta haridust, teadust, kultuuri ega sporti.
Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Mõju looduskeskkonnale on väike, kuna muudatustega soodustatakse Eestisse uute
taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade rajamist, mistõttu suureneb taastuvelektri tootmise
maht ja väheneb CO2 heide, mis võib mõjutada positiivselt välisõhu kvaliteeti ja seega inimeste
tervist. Taastuvenergiajaamade planeerimise ja menetluse protsessides hindavad arendajad igal
juhul keskkonnamõjusid. Juba planeerimisel otsitakse asukoht, mis mõjutaks looduskeskkonda
vähe või ebaoluliselt. Kuna määrus ei reguleeri elektrijaamade paigaldamise küsimusi, on
muudatustel väike või kaudne keskkonnamõju. Kuna elektrienergia ja keskkonnaga seotud
teemad jõuavad aina enam inimeste teadvusesse ja mõjutavad keskkonnaalaseid hoiakuid ja
käitumist, võib eeldada pigem positiivset mõju keskkonnateadlikkuse kasvule ja seeläbi elu- ja
looduskeskkonnale.
Mõju majandusele ja regionaalarengule
Kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on
minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale
Eesti elanikule. Kuna muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise, siis on
see nii riigi kui ettevõtjate vaates positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse
põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide
saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud
taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse jaotusvõrguettevõtjatel võrku ette
arendades mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste
vajadusi. Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku
ajaks, mil taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama
Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh
kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia
osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine on tähtis
majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja loob uusi töökohti. See aitab
kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab mingil määral ära ka ääremaastumist.
Samuti võib suurem taastuvenergia kasutuselevõtt tagada taskukohasema varustuskindluse
Eesti elanikele.
Lahendus ei mõjuta eri piirkondi oluliselt erineval moel, kuid võib esineda sotsiaalseid ja
majanduslikke arenguerinevusi vähendav mõju. Tugevdades võrku hajaasustusega
piirkondades, kuhu rajatakse taastuvenergia tootmist, või võimaldades suurema tööstusobjekti
7
ja taastuvenergia tootmisvõimsuse vahele rajada otseliini, võib muudatusega kaasnev lahendus
elavdada majandust just maapiirkondades ning tagada töökohti.
Ettevõtlust mõjutab ühelt poolt kogu riigis võrgutasu teataval vähesel määral suurenemine, kuid
teisalt vähenevad taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtu tõttu elektrienergia börsihinnad.
Lahendus mõjutab kõiki ettevõtjaid võrdselt, sest võrgutasu ei ole Eestis kuidagi
diferentseeritud. Taastuvenergiaettevõtjate puhul leevendab lahendus turutõrkeid ja kogu Eestis
on võimalik lihtsamalt taastuvenergia tootmisvõimsusi olemasolevasse elektrivõrku lisada, mis
varasema kulupõhise liitumistasu korral oleks mõnele ettevõtjale ülejõukäiv.
Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale on pigem positiivne, suurendades
kulusid kogu riigis kehtiva võrgutasu tõusu tõttu (keskmise eratarbija võrguteenuse kulu
aastases vaates suureneb u viis eurot), kuid suurendades Eesti elektribörsil suurema
taastuvenergia osakaalu tõttu madalamate elektrihindade tõttu hinnavõitu sellest kahtlemata
rohkem. Leibkondade või üksikisikute tarbimiskäitumine on vaba ning oma energiatarbimise
jälgimiseks ja võimaluse korral vähendamiseks on loodud palju digitaalseid lahendusi.
Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele
Muudatused ei põhjusta julgeolekuriski. Kui määrus aitab taastuvenergeetika kasutuselevõtule
kaasa, siis on riigi energiavarustus rohkem hajutatud ja elektrisüsteem paindlikum, mis
energiajulgeoleku kontekstis on positiivse mõjuga, sest väheneb vajadus elektrienergiat
importida. Elektrisüsteemi tootmisportfelli suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada
elektrienergia lõpptarbijate varustamine elektrienergia tipptarbimise ajal.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Mõju ulatus on väike, muudatused ei too kaasa olulisi muudatusi töökoormuses.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine too kaasa lisakulusid ega -tulusid riigieelarvele.
6. Määruse jõustumine
Määruse muudatused jõustuvad koos elektrituruseaduse muudatuste (eelnõu SE556 Riigikogus
lugemisel) jõustumisega, kuna need on seotud selle eelnõu muudatustega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiits- ja
Digiministeeriumile.
Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekuteks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja
üldise meililisti kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS,
Konkurentsiametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
1
EELNÕU
24.03.2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a
määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmine
Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 21 lõike 2 juhtlauset täiendatakse pärast sõna „liitumislepingu“ sõnaga
„kulupõhised“;
2) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) teise osamakse suurus määratakse nii, et see moodustab koos esimese osamaksega 70% tegelike
kulude alusel kujunenud liitumistasust;“;
3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu, võrguühendustasu,
toimingutasu ja projektijuhtimise tasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest
60 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel ja välja arvatud käesoleva
määruse § 21 lõikes 7 esitatud juhul, ei tagastata liitujale elektrituruseaduse § 72 lõikes 63
sätestatud liitumistasusid. Kui liitumistasu on makstud vähem, kui on tehtud põhjendatud kulutusi
liitumislepingu täitmiseks, on võrguettevõtjal õigus nõuda liitujalt liitumislepingu täitmiseks
tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.
(7) Liituja võib liitumislepingu üles öelda, kui liitumise käigus selgub, et kulupõhine liitumistasu
kujuneb üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud kulupõhise
liitumistasuga. Sellisel juhul arvestab põhivõrguettevõtja tagastatavast summast maha ülesütlemise
hetkeks tekkinud ja ülesütlemise tõttu tulevikus tekkida võivad kulud ning tagastab lepingu
lõppemisel liitujale tema makstud võrgutugevdus- ja võrguühendustasu ning kulupõhise
liitumistasu.
(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes tootmissuunalise võimsuse
piiramise korral elektrienergia võrku andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna
võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes või elektrituruseaduse § 39 lõike 22 alusel kehtestatud
metoodikas sätestatud tingimuste kohaselt ning hüvitab tootjatele, kellel on õigus neil tundidel
saada taastuvenergia toetust, samas ulatuses saamata jäänud tulu.“;
2
4) paragrahvi 24 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kulusid“ sõnaga „jaotusvõrgus“
ja teises lauses asendatakse sõnad „Lõplik liitumistasu“ sõnadega „Liitumistasu eeldatava
suuruse“;
5) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste
muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja
põhivõrguettevõtja tema suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 sätestatust.“;
6) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:
„(4) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral
elektrituruseaduse § 72 lõikes 61 kirjeldatud olemasolevas põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse
§ 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasud võrguettevõtja kehtestatud hinnakirja alusel.
(5) Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas
põhivõrgus arvestatakse võrguühendustasu põhivõrguettevõtja veebilehel avaldatud hinnakirja
alusel. Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on 12 kuu jooksul
vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu
elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu ulatuses.
(6) Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toob kaasa
liitumise asukohta, kuhu käesoleva määruse jõustumise hetkeks ei ole põhivõrku rajatud ja selle
rajamine ei ole ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kavas või kui
olemasolevas võrgus vähendatakse tarbimiskoha puhul rikkest põhjustatud ühekordset katkestuse
likvideerimise aega kahe tunnini ilma võimsust juurde lisamata, arvestatakse liitumistasu
elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 nimetatud liitumistasu komponentide alusel. Liitumisel nii
olemasolevasse põhivõrku, sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja
tootmistingimuste muutmisel, kui ka uude asukohta, kuuluvad põhivõrguettevõtjale kulupõhiselt
hüvitamisele kõik sellised kulud, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas.
(7) Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu või muu tasu
elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt, kusjuures
projektijuhtimistasu suurus on kehtestatud protsendina elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud
võrgutugevdus-, võrguühendustasu ja kulupõhise liitumistasu kogumaksumusest.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub elektrituruseaduse muutmise seaduse jõustumisega.
Kristen Michal
Peaminister
Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Justiits- ja Digiministeerium
02.04.2025 nr 1-4/25/1616
Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr
10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu
Vabariigi Valitsusele esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi
Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“
muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastust või arvamust viieteistkümne tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister
Lisad: 1. Vabariigi valitsuse 14. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmise eelnõu
2. Vabariigi valitsuse 14. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise
võrgueeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Kaitseministeerium, Rahandusministeerium
Arvamuse avaldamiseks: Elektrilevi OÜ, Elering AS, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse- ja
Tehnilise Järelevalve Amet
Thérèse Liis Kilk, 625 6493