Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/1676-1 |
| Registreeritud | 03.04.2025 |
| Sünkroonitud | 04.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Advokaadibüroo TGS Baltic AS |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo TGS Baltic AS |
| Vastutaja | Rainer Osanik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Palume Rahandusministeeriumi ja Rahapesu Andmebüroo vastust manuses olevale selgitustaotlusele seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seadusega.
Lugupidamisega
|
||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||
|
NB! Tallinna kontor asub uuel aadressil. |
||||||||||||||||||||
Digiallkirjad
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12 10117 Tallinn [email protected] Tallinn, 02.04.2025 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected]
SELGITUSTAOTLUS
Meil on küsimus alternatiivfondi valitseva fondivalitseja (edaspidi ettevõte) poolt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (edaspidi
RSanS) sätestatud kohustuste täitmisest võimalikkusest nimetatud seadustes sätestatud mahus ja viisil.
Pöördume küsimusega Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeeriumi poole, arvestades, et Rahapesu
Andmebüroo põhiülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Eestis ning
Rahandusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad finantsteenuseid reguleerivad õigusaktid, muu hulgas
investeerimisfondide seadus (edaspidi IFS), RahaPTS ja RSanS. Meile teadaolevalt on tegemist pikaaegse
praktilise probleemiga fondivalitsejate jaoks, kes pakuvad avalikke reguleeritud turul noteeritud fonde. Palume
vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3
Rahapesu Andmebüroolt ning Rahandusministeeriumilt selgitust, millises mahus peaksid kohalduma
fondivalitsejale, mis valitseb avalikke fonde, mille osakud või aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud
väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, RahaPTS-is ning RSanS-is sätestatud kohustused
hoolsusmeetmete kohaldamiseks – pidades silmas sellise fondivalitseja võimalusi hoolsusmeetmeid praktikas
rakendada.
Esitame all olukorra kirjelduse koos analüüsi ja põhjendustega, miks meie hinnangul ei ole võimalik
fondivalitsejal, mis valitseb fonde, mis on registreeritud kauplemiseks reguleeritud turul (nt Nasdaq Tallinna
börsil), võimalik hoolsusmeetmeid muude finantsjärelevalve subjektidega (nt krediidiasutused, makseasutused,
investeerimisühingud), millel on otsene kontakt oma klientidega, samal määral kohaldada.
1. ASJAOLUDE KIRJELDUS
Ettevõte soovib pakkuda avalikke alternatiivfonde, mille osakud registreeritaks kauplemiseks Nasdaq Tallinna
börsil. Ettevõttele teadaolevalt ei saa fondivalitseja kirjeldatud juhul fondi osakuid ostvate klientide kohta
klientidelt otse informatsiooni, mida fondivalitseja vajaks hoolsusmeetmete rakendamiseks.
Nasdaq Tallinna börs haldab ja korraldab platvormi osakute ostuks ja müügiks, samas kui Nasdaq CSD SE
Eesti filiaal tegutseb keskdepositooriumina ning täidab väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja rolli.
Fondivalitsejale laekub Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt igakordse päringu alusel üksnes järgmine teave klientide
kohta: nimi, isikukood, aadress, koduriik. Fondivalitsejatel puudub kirjeldatud ärimudeli puhul otsene kontakt
klientidega, mis tähendab, et fondivalitsejatel puudub kontroll ka selle üle, kes saavad valitsetava fondi
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
osakuomanikeks ja milliseid hoolsusmeetmeid ning millises mahus enne fondi osakute omandamist kliendi
suhtes kohaldatakse teiste kohustatud isikute poolt. Kliendid ostavad avalike kaubeldavate fondide osakuid läbi
enda kontohalduri (s.o vahendaja, mis on reguleeritud turu osapool, ning milleks üldjuhul on krediidiasutused ja
investeerimisühingud) ning praktikas kontohaldurid infot oma klientide kohta fondivalitsejatele ei edastada
(viidates mh pangasaladusele). Kontohalduritele ei tulene seadusest kohustust (ja meie hinnangul ei ole selleks
ka vajadust) fondivalitsejatele enda klientide kohta kogutud infot edasi anda.
Kontohalduri kaudu fondi osakute ostmisel on kliendi suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus esmalt
kontohalduril, mis peab mh tuvastama kliendi isikusamasuse ja tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu
ning asjakohasel juhul koguma teavet kliendi rikkuse päritolu kohta. Lisaks eeltoodule on ka väärtpaberite
keskdepositoorium RahaPTS § 2 lg 1 p 12 kohaselt kohustatud isikuks ehk isikuks, mis peab samuti kohaldama
hoolsusmeetmeid.
Meile teadaolevalt on laialt levinud ka esindajakontode kasutamine fondiosakute omandamisel, millisel juhul
fondivalitsejal ei olegi võimalik Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt saada päringu alusel infot oma tegelike klientide
(s.o tegelike osakuomanike) kohta. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lg 7 kohaselt on esindajakontol
olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav
esindajakonto omaja. Esindajakonto omajad on reguleeritud finantsjärelevalve subjektid (kelle suhtes
teostatakse tegevusloa taotluse protsessis ning vastavate asjaolude muutumisel põhjalik taustauuring, sh selle
juhtide ja omanike kohta), mistõttu ei ole meie hinnangul praktiliselt teostatav ega vajalik, et fondivalitseja
hakkaks omakorda hoolsusmeetmeid rakendama tegevusluba omavate ning finantsjärelevalve all olevate
krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.
Eeltoodust nähtub, et fondivalitseja võib saada regulaarsete päringute alusel piiratud teabe (nimi, isikukood,
aadress, koduriik) üksnes teatud hulga klientide kohta, kelle suhtes saaks rakendada mõningaid RahaPTS-is
ja RSanS-is sätestatud hoolsusmeetmeid. Esindajakontode taga olevate lõppklientide kohta fondivalitsejatel
info puudub ning seda ei ole võimalik saada.
26.10.2017 jõustunud RahaPTS-iga tehti fondivalitsejatele, mis valitsevad kohustuslikke pensionifonde, välistus
kohustusest rakendada klientide suhtes hoolsusmeetmeid, kuivõrd kohustuslike kogumispensionide
fondivalitsejatel puudus reaalne võimalus keelduda: 1) isikuga ärisuhte loomisest ja seega fondi osakute
väljalaskmisest ja 2) keelduda rahaliste vahendite vastuvõtmisest, mis tulevad otse Maksu- ja Tolliametilt ega
saa olla kuritegelikust tegevusest pärit - tegemist on maksudega, mis on tasutud palgalt.1 Kohustuslike
pensionifondide fondivalitsejal olnuks ka kohustus ärisuhe teatud tingimustel üles öelda, kuigi praktiliselt ei
olnud seda võimalik teha, kuna fondivalitsejal puutub kontakt (sh leping) kliendiga.
Teiste fondivalitsejate suhtes, mis haldavad muid fonde kui pensionifondid, ent millel on sarnane ligipääs
klientide andmetele nagu on pensionifondi valitsejatel, erisust kehtestatud ei ole: RahaPTS § 6 lg 2 p 6 kohaselt
on finantseerimisasutus RahPTS-i tähenduses fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse
tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond
1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 459 SE seletuskiri lk 31, internetis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise- tokestamise-seadus/
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
investeerimisfondide seaduse tähenduses. Vastavalt RahaPTS § 2 lg 1 p 2 kohaldatakse RahaPTS-i
finantseerimisasutuse majandus-, kutse-, ja ametitegevuses.
Meie hinnangul on fondivalitsejal, mis valitseb alternatiivfonde, mida pakutakse reguleeritud turul, äärmiselt
piiratud võimalused kohaldada oma klientide (sh lõppklientide) suhtes hoolsusmeetmeid kliendiga otsese
kontakti ja kliendilepingu puudumise tõttu (eksisteerib kaks vahelüli – kontohaldurid ja reguleeritud turu
korraldaja, mille käest fondivalitseja võib proovida saada kliendiinfot). Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt igakordse
päringu alusel klientide kohta saadud andmete alusel oleks ettevõttel võimalik teha PEP-i, sanktsiooninimekirja
ja meediamonitooringu kontroll. Kuivõrd ettevõte saaks üksnes piiratud info (üksnes andmed, kuid mitte
dokumente ja tõendeid, mis kinnitavad neid andmeid), ei saaks ettevõte ka kontrollida hoolsusmeetmete
kohaldamise piisavust. Ettevõttel puuduks võimalus kontrollida fondiosakute ostmiseks kasutatud rahaliste
vahendite allikat, tuvastada ebaharilikke tehinguid või tehingumustreid, varasemat investeerimiskogemust, jms.
Veelgi enam, ettevõttel oleksid praktikas piiratud võimalused (kui üldse) kohaldada piiravaid meetmeid kliendi
suhtes (nt lõpetada erakorraliselt ärisuhe, piirata või lõpetada teenuse pakkumine jms). Ettevõte on sunnitud
tuginema eeldusele, et kontohaldurid on rakendanud ja rakendavad ka ärisuhte ajal kliendi suhtes
hoolsusmeetmeid järgides seaduses sätestatut.
Mööname, et nende klientide osas, kelle isik oleks ettevõttele teada, saaks monitoorida ka fondi osakute
ostmise tehinguajalugu ja tuvastada kõrvalekandeid tavapärasest tehingumustrist, ent sel puuduks praktiline
väärtus, kuivõrd ettevõtte saab info kliendi kohta (sh info selle kohta, kas isik on jätkuvalt ettevõtte klient) kahe
vahendaja kaudu, mistõttu ettevõttel puuduks mõistlik võimalus kliendilt otse selgitusi küsida. Kusjuures samade
asjaolude kohta võib olla selgitusi küsinud ka juba kontohaldur, aga ettevõttel pole võimalik seda teada.
Kirjeldatud olukord oleks kliendi jaoks tülikas ja tõenäoliselt arusaamatu, sest klient ei ole otse fondivalitsejaga
lepingut sõlminud. Meie hinnangul ei oleks see ka praktiline, kuivõrd rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise ning sanktsioonide kohaldamiseks vajalikke hoolsusmeetmeid rakendavad klientide suhtes juba
kaks selleks seaduse alusel kohustatud isikut (kontohaldurid ning reguleeritud turu korraldajad).
Üldise riski maandamise meetmena saab ettevõtte otsustada, millisele reguleeritud turule osakud kauplemisele
viia. Samuti saab kontohalduritena tegutsevate finantsjärelevalve subjektide osas viia läbi regulaarseid
meediamonitooringuid. Need on aga vaid kaudsed klientide rahapesu ja terrorismi rahastamise ning
sanktsioonide rikkumise riskide maandamise meetmed ning ei täida kehtivas RahaPTS-is ja RSanS-is
sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustust klientide suhtes. Samuti ei ole fondivalitsejatel praktikas
võimalik täita RahaPTS § 24 tingimusi, et anda hoolsusmeetmete täitmine edasi kontohalduritele või tugineda
nende kogutud andmetele: kuna kontohalduritel ei ole kohustust jagada hoolsusmeetmete kohaldamisel
kogutud andmeid, siis hoolimata vastavast õigusest ei ole kontohaldurid üldiselt nõus oma klientide infot jagama
(seda tulenevalt IKÜM-is sätestatud isikuandmete kaitse ning pangasaladuse hoidmise kohustusest).
Eeltoodut arvesse võttes oleme arvamusel, et fondivalitsejad, mis pakuvad reguleeritud turul noteeritud avalikke
fonde, peaksid olema sarnaselt fondivalitsejatega, mis valitsevad kohustuslikke pensionifonde,
hoolsusmeetmete rakendamise kohaldamisalast välistatud.
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
2. SELGITUSTAOTLUS
Palume Rahapesu Andmebürool ning Rahandusministeeriumil selgitada järgmist:
- kas kirjeldatud olukorras eksisteerib ettevõttel reguleeritud turul kaubeldava fondi valitsemisel kohustus
kohaldada igal juhul RahaPTS-is ja RSanS-is sätestatud hoolsusmeetmeid hoolimata sellest, et kehtivat
regulatsiooni ei ole praktikas võimalik täita. Arvestades seejuures, et õiguse üldpõhimõtte nulla obligatio
imposibilium est kohaselt ei saa kedagi õiguslikult kohustada millekski, mida ei ole võimalik täita.
Juhul, kui Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeeriumi hinnangul on fondivalitsejatel, mis valitsevad
reguleeritud turul kaubeldavaid fonde, seadustest tulenev kohustus kõikide klientide suhtes hoolsusmeetmeid
kohaldada, palume selgitada, kuidas peate nende täitmist praktikas võimalikuks, arvestades eelpool kirjeldatut.
Küsimuste korral olen hea meelega valmis arutama, sh telefoni teel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirsti Pent
vandeadvokaat
Digiallkirjad
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
Rahapesu Andmebüroo Pronksi 12 10117 Tallinn [email protected] Tallinn, 02.04.2025 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected]
SELGITUSTAOTLUS
Meil on küsimus alternatiivfondi valitseva fondivalitseja (edaspidi ettevõte) poolt rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduses (edaspidi
RSanS) sätestatud kohustuste täitmisest võimalikkusest nimetatud seadustes sätestatud mahus ja viisil.
Pöördume küsimusega Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeeriumi poole, arvestades, et Rahapesu
Andmebüroo põhiülesandeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Eestis ning
Rahandusministeeriumi vastutusalasse kuuluvad finantsteenuseid reguleerivad õigusaktid, muu hulgas
investeerimisfondide seadus (edaspidi IFS), RahaPTS ja RSanS. Meile teadaolevalt on tegemist pikaaegse
praktilise probleemiga fondivalitsejate jaoks, kes pakuvad avalikke reguleeritud turul noteeritud fonde. Palume
vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-le 3
Rahapesu Andmebüroolt ning Rahandusministeeriumilt selgitust, millises mahus peaksid kohalduma
fondivalitsejale, mis valitseb avalikke fonde, mille osakud või aktsiad on kauplemisele võetud reguleeritud
väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis, RahaPTS-is ning RSanS-is sätestatud kohustused
hoolsusmeetmete kohaldamiseks – pidades silmas sellise fondivalitseja võimalusi hoolsusmeetmeid praktikas
rakendada.
Esitame all olukorra kirjelduse koos analüüsi ja põhjendustega, miks meie hinnangul ei ole võimalik
fondivalitsejal, mis valitseb fonde, mis on registreeritud kauplemiseks reguleeritud turul (nt Nasdaq Tallinna
börsil), võimalik hoolsusmeetmeid muude finantsjärelevalve subjektidega (nt krediidiasutused, makseasutused,
investeerimisühingud), millel on otsene kontakt oma klientidega, samal määral kohaldada.
1. ASJAOLUDE KIRJELDUS
Ettevõte soovib pakkuda avalikke alternatiivfonde, mille osakud registreeritaks kauplemiseks Nasdaq Tallinna
börsil. Ettevõttele teadaolevalt ei saa fondivalitseja kirjeldatud juhul fondi osakuid ostvate klientide kohta
klientidelt otse informatsiooni, mida fondivalitseja vajaks hoolsusmeetmete rakendamiseks.
Nasdaq Tallinna börs haldab ja korraldab platvormi osakute ostuks ja müügiks, samas kui Nasdaq CSD SE
Eesti filiaal tegutseb keskdepositooriumina ning täidab väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja rolli.
Fondivalitsejale laekub Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt igakordse päringu alusel üksnes järgmine teave klientide
kohta: nimi, isikukood, aadress, koduriik. Fondivalitsejatel puudub kirjeldatud ärimudeli puhul otsene kontakt
klientidega, mis tähendab, et fondivalitsejatel puudub kontroll ka selle üle, kes saavad valitsetava fondi
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
osakuomanikeks ja milliseid hoolsusmeetmeid ning millises mahus enne fondi osakute omandamist kliendi
suhtes kohaldatakse teiste kohustatud isikute poolt. Kliendid ostavad avalike kaubeldavate fondide osakuid läbi
enda kontohalduri (s.o vahendaja, mis on reguleeritud turu osapool, ning milleks üldjuhul on krediidiasutused ja
investeerimisühingud) ning praktikas kontohaldurid infot oma klientide kohta fondivalitsejatele ei edastada
(viidates mh pangasaladusele). Kontohalduritele ei tulene seadusest kohustust (ja meie hinnangul ei ole selleks
ka vajadust) fondivalitsejatele enda klientide kohta kogutud infot edasi anda.
Kontohalduri kaudu fondi osakute ostmisel on kliendi suhtes hoolsusmeetmete kohaldamise kohustus esmalt
kontohalduril, mis peab mh tuvastama kliendi isikusamasuse ja tehingus kasutatud vahendite allika ja päritolu
ning asjakohasel juhul koguma teavet kliendi rikkuse päritolu kohta. Lisaks eeltoodule on ka väärtpaberite
keskdepositoorium RahaPTS § 2 lg 1 p 12 kohaselt kohustatud isikuks ehk isikuks, mis peab samuti kohaldama
hoolsusmeetmeid.
Meile teadaolevalt on laialt levinud ka esindajakontode kasutamine fondiosakute omandamisel, millisel juhul
fondivalitsejal ei olegi võimalik Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt saada päringu alusel infot oma tegelike klientide
(s.o tegelike osakuomanike) kohta. Väärtpaberite registri pidamise seaduse § 6 lg 7 kohaselt on esindajakontol
olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav
esindajakonto omaja. Esindajakonto omajad on reguleeritud finantsjärelevalve subjektid (kelle suhtes
teostatakse tegevusloa taotluse protsessis ning vastavate asjaolude muutumisel põhjalik taustauuring, sh selle
juhtide ja omanike kohta), mistõttu ei ole meie hinnangul praktiliselt teostatav ega vajalik, et fondivalitseja
hakkaks omakorda hoolsusmeetmeid rakendama tegevusluba omavate ning finantsjärelevalve all olevate
krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.
Eeltoodust nähtub, et fondivalitseja võib saada regulaarsete päringute alusel piiratud teabe (nimi, isikukood,
aadress, koduriik) üksnes teatud hulga klientide kohta, kelle suhtes saaks rakendada mõningaid RahaPTS-is
ja RSanS-is sätestatud hoolsusmeetmeid. Esindajakontode taga olevate lõppklientide kohta fondivalitsejatel
info puudub ning seda ei ole võimalik saada.
26.10.2017 jõustunud RahaPTS-iga tehti fondivalitsejatele, mis valitsevad kohustuslikke pensionifonde, välistus
kohustusest rakendada klientide suhtes hoolsusmeetmeid, kuivõrd kohustuslike kogumispensionide
fondivalitsejatel puudus reaalne võimalus keelduda: 1) isikuga ärisuhte loomisest ja seega fondi osakute
väljalaskmisest ja 2) keelduda rahaliste vahendite vastuvõtmisest, mis tulevad otse Maksu- ja Tolliametilt ega
saa olla kuritegelikust tegevusest pärit - tegemist on maksudega, mis on tasutud palgalt.1 Kohustuslike
pensionifondide fondivalitsejal olnuks ka kohustus ärisuhe teatud tingimustel üles öelda, kuigi praktiliselt ei
olnud seda võimalik teha, kuna fondivalitsejal puutub kontakt (sh leping) kliendiga.
Teiste fondivalitsejate suhtes, mis haldavad muid fonde kui pensionifondid, ent millel on sarnane ligipääs
klientide andmetele nagu on pensionifondi valitsejatel, erisust kehtestatud ei ole: RahaPTS § 6 lg 2 p 6 kohaselt
on finantseerimisasutus RahPTS-i tähenduses fondivalitseja, välja arvatud kogumispensionide seaduse
tähenduses kohustusliku pensionifondi valitsemisel, ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond
1 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus 459 SE seletuskiri lk 31, internetis kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/rahapesu-ja-terrorismi-rahastamise- tokestamise-seadus/
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
investeerimisfondide seaduse tähenduses. Vastavalt RahaPTS § 2 lg 1 p 2 kohaldatakse RahaPTS-i
finantseerimisasutuse majandus-, kutse-, ja ametitegevuses.
Meie hinnangul on fondivalitsejal, mis valitseb alternatiivfonde, mida pakutakse reguleeritud turul, äärmiselt
piiratud võimalused kohaldada oma klientide (sh lõppklientide) suhtes hoolsusmeetmeid kliendiga otsese
kontakti ja kliendilepingu puudumise tõttu (eksisteerib kaks vahelüli – kontohaldurid ja reguleeritud turu
korraldaja, mille käest fondivalitseja võib proovida saada kliendiinfot). Nasdaq CSD SE Eesti filiaalilt igakordse
päringu alusel klientide kohta saadud andmete alusel oleks ettevõttel võimalik teha PEP-i, sanktsiooninimekirja
ja meediamonitooringu kontroll. Kuivõrd ettevõte saaks üksnes piiratud info (üksnes andmed, kuid mitte
dokumente ja tõendeid, mis kinnitavad neid andmeid), ei saaks ettevõte ka kontrollida hoolsusmeetmete
kohaldamise piisavust. Ettevõttel puuduks võimalus kontrollida fondiosakute ostmiseks kasutatud rahaliste
vahendite allikat, tuvastada ebaharilikke tehinguid või tehingumustreid, varasemat investeerimiskogemust, jms.
Veelgi enam, ettevõttel oleksid praktikas piiratud võimalused (kui üldse) kohaldada piiravaid meetmeid kliendi
suhtes (nt lõpetada erakorraliselt ärisuhe, piirata või lõpetada teenuse pakkumine jms). Ettevõte on sunnitud
tuginema eeldusele, et kontohaldurid on rakendanud ja rakendavad ka ärisuhte ajal kliendi suhtes
hoolsusmeetmeid järgides seaduses sätestatut.
Mööname, et nende klientide osas, kelle isik oleks ettevõttele teada, saaks monitoorida ka fondi osakute
ostmise tehinguajalugu ja tuvastada kõrvalekandeid tavapärasest tehingumustrist, ent sel puuduks praktiline
väärtus, kuivõrd ettevõtte saab info kliendi kohta (sh info selle kohta, kas isik on jätkuvalt ettevõtte klient) kahe
vahendaja kaudu, mistõttu ettevõttel puuduks mõistlik võimalus kliendilt otse selgitusi küsida. Kusjuures samade
asjaolude kohta võib olla selgitusi küsinud ka juba kontohaldur, aga ettevõttel pole võimalik seda teada.
Kirjeldatud olukord oleks kliendi jaoks tülikas ja tõenäoliselt arusaamatu, sest klient ei ole otse fondivalitsejaga
lepingut sõlminud. Meie hinnangul ei oleks see ka praktiline, kuivõrd rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise ning sanktsioonide kohaldamiseks vajalikke hoolsusmeetmeid rakendavad klientide suhtes juba
kaks selleks seaduse alusel kohustatud isikut (kontohaldurid ning reguleeritud turu korraldajad).
Üldise riski maandamise meetmena saab ettevõtte otsustada, millisele reguleeritud turule osakud kauplemisele
viia. Samuti saab kontohalduritena tegutsevate finantsjärelevalve subjektide osas viia läbi regulaarseid
meediamonitooringuid. Need on aga vaid kaudsed klientide rahapesu ja terrorismi rahastamise ning
sanktsioonide rikkumise riskide maandamise meetmed ning ei täida kehtivas RahaPTS-is ja RSanS-is
sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamise kohustust klientide suhtes. Samuti ei ole fondivalitsejatel praktikas
võimalik täita RahaPTS § 24 tingimusi, et anda hoolsusmeetmete täitmine edasi kontohalduritele või tugineda
nende kogutud andmetele: kuna kontohalduritel ei ole kohustust jagada hoolsusmeetmete kohaldamisel
kogutud andmeid, siis hoolimata vastavast õigusest ei ole kontohaldurid üldiselt nõus oma klientide infot jagama
(seda tulenevalt IKÜM-is sätestatud isikuandmete kaitse ning pangasaladuse hoidmise kohustusest).
Eeltoodut arvesse võttes oleme arvamusel, et fondivalitsejad, mis pakuvad reguleeritud turul noteeritud avalikke
fonde, peaksid olema sarnaselt fondivalitsejatega, mis valitsevad kohustuslikke pensionifonde,
hoolsusmeetmete rakendamise kohaldamisalast välistatud.
EESTI LÄTI LEEDU www.tgsbaltic.com
2. SELGITUSTAOTLUS
Palume Rahapesu Andmebürool ning Rahandusministeeriumil selgitada järgmist:
- kas kirjeldatud olukorras eksisteerib ettevõttel reguleeritud turul kaubeldava fondi valitsemisel kohustus
kohaldada igal juhul RahaPTS-is ja RSanS-is sätestatud hoolsusmeetmeid hoolimata sellest, et kehtivat
regulatsiooni ei ole praktikas võimalik täita. Arvestades seejuures, et õiguse üldpõhimõtte nulla obligatio
imposibilium est kohaselt ei saa kedagi õiguslikult kohustada millekski, mida ei ole võimalik täita.
Juhul, kui Rahapesu Andmebüroo ja Rahandusministeeriumi hinnangul on fondivalitsejatel, mis valitsevad
reguleeritud turul kaubeldavaid fonde, seadustest tulenev kohustus kõikide klientide suhtes hoolsusmeetmeid
kohaldada, palume selgitada, kuidas peate nende täitmist praktikas võimalikuks, arvestades eelpool kirjeldatut.
Küsimuste korral olen hea meelega valmis arutama, sh telefoni teel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kirsti Pent
vandeadvokaat
