Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisega seotud määruste muutmine

1

Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“

Lisa (muudetud sõnastuses)

Retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseis

1. Retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt retseptikeskusesse retsepti väljakirjutamise kohta esitatavad andmed: 1.1. Andmed retsepti kohta: 1.1.1. liik; 1.1.2. väljakirjutamise kuupäev; 1.1.3. kehtivuse aeg; 1.1.4. kordsus; 1.1.5. ravimi väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik. 1.2. Andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta: 1.2.1. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood; 1.2.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood; 1.2.3. tervishoiutöötaja eriala; 1.2.4. tervishoiutöötaja telefoninumber; 1.2.5. tervishoiutöötaja e-posti aadress. 1.3. Andmed patsiendi kohta: 1.3.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood; 1.3.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral); 1.3.3. elukohariik; 1.3.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral); 1.3.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral); 1.3.6. teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis kindlustuskaitset tõendava dokumendi andmed: 1.3.6.1. dokumendi liik; 1.3.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number; 1.3.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik; 1.3.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev; 1.3.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev; 1.3.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 1.3.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutus. 1.4. Andmed ravimi ja selle kasutamise kohta: 1.4.1. diagnoos; 1.4.2. toimeaine (toimeaine kohta väljakirjutatud retsepti korral): 1.4.2.1. toimeaine; 1.4.2.2. toimeaine sisaldus; 1.4.3. ravimpreparaat (ravimpreparaadi kohta väljakirjutatud retsepti korral): 1.4.3.1. ravimi nimetus; 1.4.3.2. asendamise keelamise põhjus; 1.4.4. ravimvorm; 1.4.5. ravimi koguhulk; 1.4.6. ravimi koguhulga ühik; 1.4.7. ekstemporaalselt valmistatava ravimi täielik koostis, koostisainete sisaldus, ravimi koguhulk;

2

1.4.8. ravimi kasutamise juhend: 1.4.8.1. ühekordne annus; 1.4.8.2. ühekordse annuse ühik; 1.4.8.3. annustamiskordade arv; 1.4.8.4. annustamise ajaühik; 1.4.8.5. kasutamine vajaduse korral; 1.4.8.6. kasutamise kestus; 1.4.8.7. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse; 1.4.8.8. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamine lõpetatakse; 1.4.8.9. tervishoiutöötaja täiendavad selgitused ravimi kasutamise kohta. 1.4.9. ravimi soodustuse protsent, võttes arvesse ravikindlustuse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse lisas sätestatud Tervisekassa ravimite loetelu tabeli märkuste veergu kantud tingimust; 1.4.10. märge ravimi koostoimete infoga tutvumise kohta; 1.4.11. müügiloata ravimi kasutamise meditsiiniline põhjendus. 2. Retsepti alusel ravimi väljastanud või retsepti broneerinud isiku poolt retseptikeskusesse ravimi väljastamise või retsepti broneerimise kohta esitatavad andmed: 2.1. Andmed retsepti kohta: number (paberil välja kirjutatud retsepti korral). 2.2. Andmed apteegiteenuse osutaja kohta: 2.2.1. tegutsemiskoha aadress; 2.2.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood. 2.3. Andmed patsiendi kohta: Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood. 2.4. Andmed ravimi ja selle väljastamise kohta: 2.4.1. ravimpreparaat; 2.4.2. pakendite arv; 2.4.3. ravimi hind kokku; 2.4.4. Tervisekassa poolt tasutav summa; 2.4.5. soodustuse protsent (paberil välja kirjutatud retsepti korral); 2.4.6. selgitused soodsaima ravimpreparaadi väljastamata jätmise põhjuse või retsepti andmete muutmise kohta; 2.4.7. väljastamise kuupäev; 2.4.8. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood. 2.5. Andmed Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse väljastatud kehtiva vormikohase tõendi kohta (tervishoiuteenuse osutaja poolt paberil välja kirjutatud retseptile lisatud dokumendi koopia korral): 2.5.1. dokumendi liik; 2.5.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number; 2.5.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik; 2.5.4. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev; 2.5.5. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev; 2.5.6. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 2.5.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutus. 2.6. Andmed retsepti broneerimise kohta: 2.6.1. apteegiteenuse osutaja tegutsemiskoha aadress; 2.6.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood; 2.6.3. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood. 3. Meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku poolt retseptikeskusesse

3

meditsiiniseadme väljakirjutamise kohta esitatavad andmed: 3.1. Andmed meditsiiniseadme kaardi kohta: 3.1.1. liik; 3.1.2. väljakirjutamise kuupäev; 3.1.3. meditsiiniseadme väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik. 3.2. Andmed tervishoiuteenuse osutaja kohta: 3.2.1. tervishoiuteenuse osutaja äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood; 3.2.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood; 3.2.3. tervishoiutöötaja eriala; 3.2.4. tervishoiutöötaja telefoninumber; 3.2.5. tervishoiutöötaja e-posti aadress. 3.3. Andmed patsiendi kohta: 3.3.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood; 3.3.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral); 3.3.3. elukohariik; 3.3.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral); 3.3.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral); 3.3.6. dokument, mis tõendab kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis: 3.3.6.1. dokumendi liik; 3.3.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number; 3.3.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik; 3.3.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev; 3.3.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev; 3.3.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 3.3.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutus. 3.4. Andmed meditsiiniseadme rühma kohta: 3.4.1. meditsiiniseadme rühm; 3.4.2. soodustuse protsent; 3.4.2.1. meditsiiniseadme hüvitamise tingimus; 3.4.3. lubatud kogus tükkides perioodi kohta; 3.4.4. lubatud koguse väljaostmise perioodi alguse kuupäev; 3.4.5. lubatud koguse väljaostmise perioodi lõppemise kuupäev; 3.4.6. täiendavad selgitused meditsiiniseadme ja selle kasutamise kohta. 4. Meditsiiniseadme kaardi alusel meditsiiniseadme väljastanud isiku poolt retseptikeskusesse meditsiiniseadme väljastamise kohta esitatavad andmed: 4.1. Andmed apteegiteenuse osutaja või meditsiiniseadme väljastanud muu juriidilise isiku kohta: 4.1.1. tegutsemiskoht; 4.1.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood või meditsiiniseadme väljastanud muu isiku asjakohase tõendi number. 4.2. Andmed patsiendi kohta: Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood. 4.3. Andmed meditsiiniseadme ja meditsiiniseadme väljastamise kohta: 4.3.1. meditsiiniseadme nimetus, vajaduse korral täpsustav teave seadme kohta; 4.3.2. kogus; 4.3.3. hind;

4

4.3.4. Tervisekassa poolt tasutav summa; 4.3.5. soodustuse protsent; 4.3.6. väljastamise kuupäev; 4.3.7. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood. 5. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku kohta esitatavad andmed: 5.1. Tervishoiutöötaja eluloolised andmed: 5.1.1. ees- ja perekonnanimi; 5.1.2. isikukood, selle puudumise korral sünniaeg. 5.2. Tervishoiutöötaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed: 5.2.1. eriala; 5.2.2. kutse nimetus; 5.2.3. kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljaandmise aeg. 5.3. Tervishoiutöötaja registreerimisandmed: 5.3.1. registreerimiskood; 5.3.2. Terviseameti otsuse kuupäev tervishoiutöötaja registreerimise kohta. 6. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse retsepti või meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õigust omava isiku töökohaks oleva tervishoiuteenuse osutaja kohta esitatavad andmed: 6.1. Tegevusloa omaja kontaktandmed: 6.1.1. äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood; 6.1.2. tegevuskoht või füüsilisest isikust ettevõtja elukoht. 6.2. Tegevusloa andmed: 6.2.1. tegevusloa number; 6.2.2. Terviseameti otsuse kuupäev tegevusloa väljastamise kohta; 6.2.3. tegevusloa kehtivuse lõppemise kuupäev. 7. Tervisekassa andmekogu vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse Tervisekassa kehtiva kindlustuskaitsega patsiendi kohta esitatavad andmed: 7.1. Eesti isikukood; 7.2. ees- ja perekonnanimi; 7.3. sugu; 7.4. sünniaeg; 7.5. Tervisekassa kindlustuskaitse kehtivus; 7.6. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetuspensioni saamise õigus ja töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime; 7.7. riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel vanaduspensioni saamise õigus; 7.8. teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi kindlustuskaitse kehtivus. 8. Ravimiameti tegevuslubade registri vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse apteegiteenuse osutaja tegevusloa kohta esitatavad andmed: 8.1. tegevusloa number; 8.2. tegevusloa andmise kuupäev; 8.3. tegevusloa kehtivuse lõppemise kuupäev; 8.4. tegevusloa omaja äriregistrikood või riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number; 8.5. tegevusloa omaja nimi (füüsilisest isikust ettevõtja puhul ärinimi), üldapteegi puhul ka apteegi nimi; 8.6. tegutsemiskoht, apteegiteenuse tegevusloa omaja puhul ka haruapteekide aadressid. 9. Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse proviisori ja farmatseudi kohta esitatavad andmed:

5

9.1. proviisori või farmatseudi isikukood; 9.2. proviisori või farmatseudi töökohaks oleva apteegiteenuse osutaja äriregistrikood või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registreerimise number. 10. Ravimiregistri vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse esitatavad andmed: 10.1. Ravimpreparaadi andmed: 10.1.1. ravimi nimetus; 10.1.2. toimeaine ja vastav ATC kood; 10.1.3. ravimvorm; 10.1.4. toimeaine sisaldus üksikannuse, mahu või massi ühiku kohta (ravimi tugevus); 10.1.5. kogus pakendis; 10.1.6. müügiloa kehtivusaja algus (kuupäev, kuu, aasta) ja lõpp (kuupäev, kuu, aasta) või märge, et tegemist on tähtajatu müügiloaga; 10.1.7. müügiloa number; 10.1.8. toimeaine kuuluvus narkootiliste või psühhotroopsete ainete hulka; 10.1.9. märge ravimi kohta, mida ei ole lubatud väljastada apteegist retsepti alusel; 10.1.10. märge ravimi kohta, mille väljastamisel kehtivad koguselised piirangud, ja koguselise piirangu suurus; 10.1.11. märge ravimi kohta, mille väljastamiseks ei ole lubatud kirjutada korduvretsepti; 10.1.12. ravimi kuuluvus käsimüügi- või retseptiravimite hulka, sealhulgas kuuluvus piiratud kasutusega retseptiravimite alamkategooriasse. 10.2. Eritoidu ja toidulisandi andmed, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab üle Tervisekassa: 10.2.1. eritoidu või toidulisandi nimetus; 10.2.2. koostis; 10.2.3. vorm (pulber, lahus vms); 10.2.4. kogus pakendis; 10.2.5. tootja. 10.3. Soodustuse andmed: 10.3.1. soodustuse protsent (soodustuse protsendi piirangute korral): 10.3.1.1. diagnoos; 10.3.1.2. vanus; 10.3.1.3. meditsiiniline näidustus; 10.3.2. väljakirjutamise piirangud (väljakirjutamise piirangute korral): 10.3.2.1. ravimi väljakirjutamise õigus või ravimi esmase väljakirjutamise õigus; 10.3.2.2. tervishoiutöötaja eriala; 10.3.3. piirhind või hinnakokkuleppe hind. 11. Tervisekassa poolt ravikindlustuse seaduse § 41 lõike 8 alusel ravimi müügi korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel ja retsepti broneerimisel retseptikeskusesse esitatavad andmed: 11.1. Ravikindlustuse seaduse § 41 lõike 8 alusel ravimi müügi korral tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega seotud andmed: 11.1.1. ravim; 11.1.2. juhatuse otsuse kuupäev; 11.1.3. tasu maksmise kohustuse ülevõtmise lõppemise kuupäev; 11.1.4. isikukood; 11.1.5. soodustuse protsent; 11.1.6. maksimaalne hüvitise ulatus; 11.1.7. soodusalus. 11.2. Retsepti broneerimisega seotud andmed: 11.2.1. apteegiteenuse osutaja tegutsemiskoha aadress; 11.2.2. farmatseudi või proviisori registreerimiskood; 11.2.3. ostja Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood.

6

12. Ravimiameti poolt müügiloata ravimi kasutamise kohta retseptikeskusesse esitatavad andmed: 12.1. otsus müügiloata ravimi kasutamise taotluse kohta; 12.2. otsuse number; 12.3. otsuse kuupäev; 12.4. otsuse põhjendus. 13. Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu vastutava töötleja poolt retseptikeskusesse esitatavad andmed: 13.1. seadme nimetus, vajaduse korral täpsustav teave seadme kohta; 13.2. kogus pakendis; 13.3. pakendis oleva koguse ühik; 13.4. hinnakokkuleppes sätestatud jaemüügi hind; 13.5. pakendi kood; 13.6. rühma kood; 13.7. rühma nimetus; 13.8. hüvitamise tingimuse kood; 13.9. hüvitamise tingimuse nimetus; 13.10. lubatud kogus (limiitkogus) tükkides perioodi kohta; 13.11. limiitkoguse hüvitamise perioodi pikkus kuudes; 13.12. limiitkoguse perioodi kordsus; 13.13. kindlustatud isiku vanus alates; 13.14. kindlustatud isiku vanus kuni; 13.15. soodustuse protsent; 13.16. hüvitamise taotluse menetlemise staatus; 13.17. pakendi piirhinna rühma kood; 13.18. pakendi piirhinna rühma nimetus; 13.19. piirhinna kood; 13.20. pakendi piirhind. 14. Tervise infosüsteemi poolt retseptikeskusesse ravimiskeemi kohta esitatavad andmed: 14.1. Andmed retsepti kohta: 14.1.1. retsepti liik; 14.1.2. väljakirjutamise kuupäev; 14.1.3. retsepti kehtivuse aeg; 14.1.4. kehtivuse algus; 14.1.5. kehtivuse lõpp; 14.1.6. retsepti kordsus; 14.1.7. ravimi väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik. 14.1. Ravimiskeemi koostaja andmed: 14.1.1. tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 14.1.2. tervishoiutöötaja registreerimiskood; 14.1.3. tervishoiutöötaja eriala; 14.1.4. tervishoiuasutuse nimi; 14.1.5. tervishoiuasutuse äriregistri kood; 14.1.6. tervishoiuasutuse kontaktandmed. 14.2. Andmed patsiendi kohta: 14.2.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood; 14.2.2. ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral); 14.2.3. elukohariik; 14.2.4. sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral); 14.2.5. sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral); 14.2.6. dokument, mis tõendab kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis:

7

14.2.6.1. dokumendi liik; 14.2.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number; 14.2.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik; 14.2.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev; 14.2.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev; 14.2.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 14.2.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutus. 14.3. Ravimiskeemi lisatud ravimi üldandmed: 14.3.1. ravimi määramise aluseks olev diagnoos; 14.3.2. ATC kood ja nimetus; 14.3.3. Toimeaine: 14.3.3.1. toimeaine kood ja nimetus; 14.3.3.2. toimeaine sisaldus; 14.3.3.3. toimeaine mahu sisaldus (koguhulk). 14.3.4. Ravimpreparaat: 14.3.4.1. ravimpreparaadi nimetus; 14.3.4.2. asendamise keelamise põhjus; 14.3.5. ravimvorm; 14.3.6. ravimi koguhulk; 14.3.7. ekstemporaalselt valmistatava ravimi koostisained, nende sisaldus ja ravimi koguhulk. 14.3.8. Ravimi kasutamise juhend: 14.3.8.1. manustamisviis; 14.3.8.2. ühekordne annus; 14.3.8.3. annustamiskordade arv; 14.3.8.4. manustamise aeg; 14.3.8.5. annustamisskeemi periood; 14.3.8.6. ravikuuri tüüp; 14.3.8.7. ravikuuri pikkus; 14.3.8.8. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse; 14.3.8.9. muutmise põhjus, kui ravimi kasutamine lõpetatakse; 14.3.8.10. tervishoiutöötaja täiendavad selgitused; 14.3.8.11. ravimiskeemi teenuse sisesed kommentaarid; 14.3.9. märge otsusetugede infoga tutvumise kohta; 14.3.10. müügiloata ravimi kasutamise põhjendus.

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“

Lisa 30

Ravimiskeemi teatis 1. Teatise andmed 1.1. Teatise number 1.2. Teatise kinnitamise aeg 1.3. Tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi 1.4. Tervishoiutöötaja registreerimiskood 1.5. Tervishoiutöötaja eriala 1.6. Tervishoiuasutuse nimi 1.7. Tervishoiuasutuse äriregistri kood 1.8. Tervishoiuasutuse kontaktandmed 2. Andmed patsiendi kohta 2.1. Eesti isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood 2.2. Ees- ja perekonnanimi (Eesti isikukoodi puudumise või Tervisekassa kindlustuskaitse kehtetuse korral) 2.3. Elukohariik 2.4. Sugu (Eesti isikukoodi puudumise korral) 2.5. Sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumise korral) 2.6. Dokument, mis tõendab kindlustuskaitset teises Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis: 2.6.1. dokumendi liik; 2.6.2. Euroopa ravikindlustuskaardi number; 2.6.3. Euroopa ravikindlustuskaardi, Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud riik; 2.6.4. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastamise kuupäev; 2.6.5. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse alguse kuupäev; 2.6.6. Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi kehtivuse lõppemise kuupäev; 2.6.7. Euroopa ravikindlustuskaardi, asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse vormikohase tõendi väljastanud asutus. 3. Ravimiskeemi lisatud ravimi üldandmed 3.1. Ravimi määramise aluseks olev diagnoos 3.2. ATC kood ja nimetus 3.3. Toimeaine 3.3.1. Toimeaine kood ja nimetus 3.3.2. Toimeaine sisaldus 3.3.3. Toimeaine mahu sisaldus (koguhulk) 3.4. Ravimpreparaat 3.4.4. Ravimpreparaadi nimetus 3.4.5. Asendamise keelamise põhjus 3.5. Ravimvorm 3.6. Ravimi koguhulk 3.7. Ekstemporaalselt valmistatava ravimi koostisained, nende sisaldus ja ravimi koguhulk 3.8. Patsiendi soovil dokumenteeritava toidulisandi info 3.9. Ravimi kasutamise juhend 3.9.1. Manustamisviis 3.9.2. Ühekordne annus

3.9.3. Annustamiskordade arv 3.9.4. Manustamise aeg 3.9.5. Annustamisskeemi periood 3.9.6. Ravikuuri tüüp 3.9.7. Ravikuuri pikkus 3.9.8. Muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse 3.9.9. Muutmise põhjus, kui ravimi kasutamine lõpetatakse 3.9.10. Tervishoiutöötaja täiendavad selgitused 3.9.11. Patsiendile suunatud märksõnad ravimi kohta 3.9.12. Ravimiskeemi teenuse sisesed kommentaarid 3.10. Märge otsusetugede infoga tutvumise kohta 3.11. Müügiloata ravimi kasutamise põhjendus 3.12. Retseptiandmed 3.12.1. Retsepti liik 3.12.2. Retsepti kehtivuse aeg 3.12.3. Kehtivuse algus 3.12.4. Kehtivuse lõpp 3.12.5. Retsepti kordsus 3.12.6. Teatise esitamisel loodud retsepti number 3.12.7. Ravimi soodustuse protsent 3.13. Ravimi väljaostmiseks patsiendi poolt antava volituse liik

Seletuskirja lisa

Kooskõlastamisel esitatud arvamuste tabel

Esitatud arvamused ja kommentaarid Vastus kommentaarile

Tervisekassa

Tervisekassa tutvus Teie poolt kooskõlastamisele esitatud terviseministri määruse „Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisega seotud määruste muutmine“ eelnõu materjalidega ning kooskõlastab muudatused alljärgnevate ettepanekutega.

Võtame teadmiseks.

Esiteks, teeme ettepaneku täiendada tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“§-i 12 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Meditsiiniseadme kaart, mille alusel kindlustatud isik ei ole kolme viimase järjestikuse limiitkoguse hüvitamise perioodi vältel teostanud ühtegi ostutehingut, kaotab kehtivuse järgmise limiidiperioodi uuenemisel retseptikeskuses.“. Ettepanek on tingitud retseptikeskuses olevatest kasutuseta meditsiiniseadme kaartidest, mida on täna süsteemis üle 90 000. Osa neist on tingitud 2012. aastal meditsiiniseadmete digiretseptile minekust ning osa ka seoses 2022. a SKA-st üle toodud urineerimise- ja ortopeediliste abivahenditega, kus tehniliselt lõi Tervisekassa süsteem inimestele meditsiiniseadme kaardid pigem nö varuga, et keegi ilma ei jääks. Samuti on täna olukordi, kus patsiendi ravivajadus praktikas kaob (nt osade stoomide korral), kuid tegelikus ravipraktikas ei satu patsiendid ravivajaduse lõppedes enam arsti, kes ravi määras, vaatevälja ning nt perearst ei annulleeri neid samuti kuidagi süstemaatiliselt. Tegemist on nö automaatselt uuenevate korduvate meditsiiniseadme kaartidega. Praktikas on meditsiiniseadme kaardid kas korduva või ühekordse limiidiperioodiga. Ühekordse limiidiperioodiga kaardi korral aegub kaart peale limiidiperioodi lõppu. Meditsiiniseadmete korral, kus patsiendi tervislik seisund ehk vajadus võib ajas muutuda või tegu on kallihinnaliste seadmetega, on kaardi kehtivus üldjuhul ühekordne. Korduva limiidiperioodiga kaartide puhul uueneb õigustatus ehk tekib uus retsept automaatselt, sest suure tõenäosusega patsiendi vajadus ajas oluliselt ei muutu. Korduvad kaardid uuenevad iga limiidiperioodi alguses (enamasti 01.01 ja 01.07). Kui isikul jääb limiidiperioodi lõpus osa meditsiiniseadmete jääki ostmata, siis see ostmata jääk järgmisse limiidiperioodi edasi ei kandu, vaid jääbki realiseerimata. Sellised kasutamata meditsiiniseadme kaardid tekitavad osades patsientides tihti segadust ja pahameelt (apteeker küsib korduvalt, kas soovite midagi ka nende retseptide alusel osta) ning on ka risk nende kuritarvitamiseks. Kui mõnel pahatahtlikul müüjal või muul kolmandal isikul on info patsientidest ja nende kaartidest, võib ühel hetkel tekkida kiusatus neid kaarte alusetult siiski realiseerima hakata ning

Nõustume, et pakutud muudatus aitab kaasa info korrastatuse saavutamisele meditsiiniseadmete väljastamisel. Arvestame ja täiendame eelnõud ning seletuskirja tehtud ettepanekuga.

seadmed nt kolmandatele isikutele edasi müüa. Muudatus aitaks vähendada aktiivseid kasutuseta meditsiiniseadme kaartide hulka ning parandada seeläbi ka retseptikeskuse andmekvaliteeti. Kolm järjestikkust limiidiperioodi annab patsiendile piisavalt aega kaardiga tehingut teha, nt 6-kuulise uuenemisega kaardi puhul, tähendab see 18 kuu pikkust perioodi. Seega pigem on ebatõenäoline, et taoline tehniline annulleerimine ühegi patsiendi huve kahjustaks ning välistaks ebavajalikku lisatööd arstidele. Kui siiski peaks mõni üksikjuhtum ilmnema, saab raviarst talle alati uue kaardi välja kirjutada.

Teiseks, teeme ettepaneku parandada eelnõu Lisa 1 „Retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseis” ebatäpsused. Tervise infosüsteemist ei edastada retseptikeskusesse punktides 14.2.7, 14.2.8 ja 14.2.9.1 nimetatud andmeid, seega palume viidatud punktid eelnõu Lisast 1 välja jätta.

Arvestame ja muudame eelnõu lisa 1 vastavalt.

Eesti Arstide Liit

Peame ravimiskeemi teatist vajalikuks, et arstid ja apteekrid saaksid määratud ravimitest ühest kohast ülevaatliku info, kuid määruse eelnõu tekitab mitmeid küsimusi, millele ei anna vastust ka seletuskiri. Määrus näeb ette, et kui ravimiskeemi teatis on vormistatud, siis kinnitab ravimi väljakirjutamise õigust omav isik selle esitamisel kõikide ravimiskeemis olevate ravimite põhjendatust ja omavahel sobivust. Teeme ettepaneku muuta selle sätte sõnastust, kuna leiame, et sellise kinnituse andmine ei ole alati võimalik. Patsientide ravi on individuaalne, ravimeid võivad ühele patsiendile määrata mitme eriala arstid ja on olukordi, kus koostoimeid ja omavahelist sobivust ei saa täielikult arvestada. Näiteks mõne südamehaiguse standardne raviskeem sisaldab ravimeid, mille kohta retseptikeskus annab koostoime hoiatuse, kuid nende kasutamine on põhjendatud, välja arvatud reaalse kõrvaltoime tekkimisel. Ühe eriala arstil ei pruugi olla täielikku pädevust hinnata teiste erialade jaoks spetsiifiliste ravimite põhjendatust ja sobivust. Kõiki ravimeid ei võeta alati pidevalt, vaid ainult vajadusel. Samuti ei ole TISis alati piisavalt meditsiinilisi andmeid ravimite sobivuse hindamiseks. Juhime tähelepanu sellele, et patsiendid tarvitavad ka käsimüügiravimeid ja toidulisandeid, mis samuti võivad anda koostoimeid retseptiravimitega.

Arvestame. Nõustume, et eelnõus toodud sõnastus on segadusttekitav ning jätame selle sätte määruse muudatusest välja. Eelnõus kirjeldatud sättega oli mõeldud eeskätt ravimi ravimiskeemi lisamisel (ja sellega ka ravimiretsepti kirjutamisel) veendumist, et määratud on sobiv ravim ning sellest saadav kliiniline kasu ületab võimaliku kahju (nt kõrval- või koostoimed). Ravimiskeemi tervikvaade loob selleks mugava tööriista. Ravimit väljakirjutav isik järgib ka edaspidi ravimi väljakirjutamisel kehtivas määruses Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm–Riigi Teataja paragrahvis 2 kirjeldatud nõudeid, piiranguid jm; s.h. nõuet kasutada koostoimete hindamise funktsiooni (lõige 131) ja kinnitada retsepti põhjendatus (lõige 14).

Teeme ettepaneku jätta määrusest „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” välja muudatus, millega § 6 lõike 13 esimene lause sõnastatakse: „Kui retseptil ei ole kõiki nõutud andmeid, paberretseptil on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb apteeki hoiule võtta.“ Teatise võimalikud puudused ei tohi olla ravimi apteegist väljastamata jätmise aluseks. Ravi üle otsustab arst ja

Selgitame. Muudatus ei puuduta ravimiskeemi teatise esitamist, vaid sellega täpsustatakse olemasolevat sätet samas määruses (tänane sõnastus: Kui retseptil ei ole kõiki nõutud

apteekril ei ole alati võimalik teada kogu patsiendi haiguslugu ning kõiki põhjuseid, miks arst on selle ravimi määranud. Seetõttu ei ole ta pädev otsustama, kas patsient tohib ravimit võtta või mitte. Retsepti puuduste kõrvaldamine või vajadusel ravimi asendamine võtab aega ja patsient võib vahepeal ravimita jääda. Ravi katkestamine võib olla tema elule ja tervisele ohtlik. Apteekril võiks olla sellistel juhtudel kohustus arsti teavitada, kuid teavitamiseks peaks siis olema toimiv IT-lahendus.

andmeid, sellel on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb võtta hoiule apteeki. Selliseid retsepte tuleb apteegis hoida teistest retseptidest eraldi.)

Sätte eesmärk on välistada olukorrad, kus apteegist väljastatakse ravim paberretsepti alusel, millel on ilmselged puudujäägid või parandused (nt soditud toimeaine valik või ravimi kogus), mis annavad aluse kahelda retsepti võltsingus.

Eelnõust ei selgu, kes ja millal peab koostama ja esitama ravimiskeemi teatise, kui patsienti ravivad ja ravimeid määravad mitme eriala arstid, kes töötavad eri tervishoiuteenuse osutajate juures. Oleme seisukohal, et ravimite koostoimeid ja omavahelist sobivust peab alati hindama ning ravimiskeemi teatis annaks vajalikku teavet, kuid sellel ei saa olla kohustavat või keelavat jõudu. Ülaltoodust tulenevalt ei saa me määruse eelnõu sellisel kujul kooskõlastada.

Selgitame. Uus ravimiskeemi teatis tekib alati, kui tervishoiutöötaja muudab tervisejuhtimise töölaual ravimiskeemi, s.t. kas määrab täiesti uue ravimi, vahetab olemasoleva ravimi uue vastu välja, muudab olemasoleva ravimi kasutamist, eemaldab ravimi raviskeemist. Ravimiskeemi teatis annab vajalikku teavet, kuid sellel ei ole kohustavat või keelavat jõudu, küll aga kinnitab väljakirjutaja, et on teadlik tekkinud koostoimetest või hoiatustest. Ravimiskeemi tekib ka kommenteerimise võimalus, kus soovi korral saab oma otsust põhjendada või kahtluseid kirjeldada. Neid kommentaare näevad vaid tervishoiutöötajad, kes ravimiskeemi teenust kasutavad. Lõpliku otsuse teeb ikkagi ravimi väljakirjutaja, tugines sellele infole, mis tema kasutuses on ja kasu- riski hinnates. Ravimiskeemi teatise esitamisega võib asendada senise tervisekaardi teise või neljanda lehe ravimialased kanded.

Eesti Proviisorapteekide Liit

Täname Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) nimel võimaluse eest edastada meiepoolsed seisukohad ja tõusetunud küsimused ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisega seotud määruste muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. Eelnõuga kavandatakse kolme sotsiaalministri ning ühe tervise- ja tööministri määruse muutmist, et luua eeldused ja tingimused elektroonilise ravimiskeemi teatise kasutusele võtmiseks. Elektrooniline ravimiskeemi teatis peaks koondama endas ajakohase tervikpildi patsiendile tervishoiutöötaja poolt määratud ravimite kohta. Samas nähtub eelnõu kohta koostatud mõjuhinnangust, et muudatus ei puuduta ravimite väljastamist apteegis, kuna apteekritel puudub praegu ligipääs tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmetele ja apteekritele kuvatakse endiselt retseptikeskusesse edastatud andmete põhjal retsepti info. Ravimiseaduse jt seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (apteegiteenuse ja apteekrite integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi) põhjal on proviisoritel ja farmatseutidel tekkinud kõrgendatud ootus TISi andmetele juurdepääsuks. Kuni vastavate muudatuste jõustumise ja ellu rakendamiseni on siiski vajalik TISi ja retseptikeskuse andmete võimalikult selge, täpne ja üheselt mõistetav ühildamine.

Võtame seisukohad teadmiseks ning vastame küsimustele alljärgnevalt.

Küsimusi tekitavad meile eelkõige retseptikeskuse ravimi kasutamise juhendi andmekoosseisu puudutavad muudatused. Nimelt täiendatakse eelnõuga tervise- ja tööministri 14.12.2017 määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärust“ (edaspidi määrus). Eelnõuga täiendatakse määruse paragrahvi 4 lõikega 91 järgmises sõnastuses: „Ravimi kasutamisjuhendis on lubatud teha muudatusi vaid § 2 lõikes 15 nimetatud ravimiskeemi teatist kasutades. Ravimi kasutamisjuhendis võib muudatusi teha vaid ravimi väljakirjutamise õigust omav isik ning need dokumenteeritakse elektroonilisel retseptil.”; Eelnõus on kirjas ka see, et sama määruse lisasse, mis fikseerib Retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseisu, luuakse juurde punkt 1.4.8.7. „muutmise põhjus, kui ravimi kasutamise juhendit muudetakse“. Samas ei selgu eelnõu seletuskirjast, mil viisil muudatuste info kuvatakse läbi retseptikeskuse apteekidele. Ravimi ja selle kasutamise andmekoosseisust ei nähtu ka ravimi kasutamise juhendi muutmise aega, st kuupäeva ja kellaaega. Eelkõige on ravimi kasutamise juhendi muutmise aja märkimine oluline ja vajalik kordusretseptide puhul. Apteeker peab teadma, kas kasutusjuhendit on muudetud ja millal seda tehti, et patsiente korrektselt nõustada. Seda enam, et eelnõu loob võimaluse tervishoiutöötajal muuta ravimiskeemi teatis nii, et retsepti põhidokument jääb samaks. See võib tekitada apteegis ravimite väljastamisel ja kasutusjuhendi väljastamisel segadust.

Selgitame. Nii apteegi kui ka arsti retseptide vaatamise teenust täiendatakse muutmise väljadega, kus sisaldub nii muutja andmed kui ka muutmise aeg, põhjus. Selleks, et seda infot saaksid apteegid näha, tuleb teha apteekide infosüsteemides väikesed täiendused.

Lisaks küsimus, et kas saab muuta kasutusjuhendit ühel korduvretseptil juhul kui eelmised on juba välja ostetud? Samuti sooviksime teada, et kui korduvretsepti kasutusjuhendit muudetakse, siis kas see

Selgitame. Jah, see ongi antud teenuse eesmärk, et kui muudetakse annustamisskeemi, siis muudetakse see ka teistel, sama komplekti

kandub automaatselt edasi ka teistele sama retsepti kordustele, mis on veel väljastamata? Kas muutuste ajalugu kuidagi säilitatakse?

retseptidel. Samuti soovitakse selle teenusega vältida olukorda, kus muutmise jaoks retsepte annulleeritakse ja tekitatakse uusi. Seega juba väljakirjutatud retsept jääb kehtima, aga kasutusjuhendit saab muuta ja neid muudatusi on võimalik retseptikeskusest juurde pärida. Muutmist logitakse, aga retseptil on näha viimane muutmine ja põhjus. Seega, retsepti kaudu kogu ajalugu kätte ei saa. Tulevikus, kui apteekritel on ka ligipääs tervisejuhtimise töölauale, saab ravimiskeemi muudatusi paremini näha ravimiskeemi ajaloo kaudu.

Leiame, et eelnõu seletuskirjas on vajalik täiendavalt selgitada, kuidas muutub ravimi kasutamise juhendi muutmisel retseptikeskuse vaade. Samuti on ravimi kasutamise juhendi muutmisel oluliseks teabeks juhendi muutmise kuupäev, mida apteekrid vajavad ravimiskeemi ajakohasuse hindamisel, seda eelkõige kordusretseptide puhul. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku retseptikeskuse vaates eelnõu seletuskirja täiendamiseks ning eelnõu ja tehnilise lahenduse muutmiseks selliselt, et retseptikeskuse ravimi kasutamise juhendi muutmisel oleks nähtav ka juhendi muutmise kuupäev.

Vt selgitused eelmiste vastuste juures.

Eesti Haiglate Liit

EHL ei saa esitatud kujul määruse eelnõule kooskõlastust anda eelkõige järgnevatel põhjusel: Ebaselgeks on jäänud arstidele pandud vastutus kõikide välja kirjutatud ravimite põhjendatuse osas. Sellises sõnastuses peavad arstid võtma vastutust oma pädevust ületades. Leiame, et ilma täiendava koolituse ning selgitustööta ei ole sellise vastutuse lisamine kohane.

Arvestame, kavandatud säte on eelnõust välja jäetud (vt eespool Eesti Arstide Liidu kommentaarile lisatud selgitus).

Ravimiskeemi pakutud kujul rakendamisel ei ole selge, kuidas tervishoiuteenuse osutajad saavad täita kohustust dokumenteerida ja säilitada tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid.

Selgitame. Määruse eelnõu paragrahvi 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse ja täiendatakse tervisekaardi teise ja/või neljanda lehe kandeid nii, et luuakse võimalus kasutada ravimite kasutamise ja arsti poolt määratud ravimite andmete dokumenteerimiseks ravimiskeemi teatist. Sellega võimaldatakse alternatiiv tervishoiuteenuse osutamisel patsiendile määratud ravimite dokumenteerimiseks. Lisaks ei ole eelnõu

paragrahvi 1 punkti 1 järgi juhtudel, kui ravimiskeemi kasutades luuakse ravimiretsept, kohustuslik ravimiretsepti dokumendi koopiat vähemalt kolm aastat TTO infosüsteemis hoiustada.

Üleminekuaeg nii suuremahulise muudatuse tegemiseks, sealhulgas haiglate infosüsteemide ja kogu töökorralduse ümber muutmiseks, on ebapiisav.

Arvestame ning pikendame üleminekuperioodi kuni 01.07.2026.

Teeme ettepaneku jätkata projektiga esmalt pilootprojekti vormis ning naasta kooskõlastuse juurde alles pärast pilootprojekti õnnestumist. Pilootprojektis peaks osalema vähemalt üks haigla ning osalejatele peavad olema tagatud vajalikud vahendid tehnilise lahenduse loomiseks. Arvestades niigi vähest inim- ja ajaressurssi, ei saa eeldada, et arstid hakkavad ravimite väljakirjutamisel töötama mitmes erinevas infosüsteemis.

Selgitame. Määrustega kavandatud muudatused andmeväljade osas on vajalik jõustada, et oleks õiguslik alus ravimiskeemi teatis üldse kasutusele võtta. See tähendab, et ka pilootprojekti pole võimalik läbi viia enne selle andmevahetuse kirjeldamist ja võimaldamist. Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmine tervisejuhtimise töölaual ei ole üleminekuperioodi jooksul kohustuslik, vaid soovituslik. Seda justnimelt selleks, et oleks võimalik oma tööprotsesse ümber seada.

Meie hinnangul on oluline, et lisaks tehnilisele lahendusele oleksid eelnevalt koostatud vajalikud sisulised juhendmaterjalid ja kõikidele arstidele kättesaadav koolitusprogramm. Lisaks soovime õiguslikku hinnangut arstide erialavälise pädevuse tõstmise osas.

Selgitame. Tervisekassa alustab esialgu pilootprojektiga, kus osaleb 10-15 tervishoiutöötajat (arstid, õed). Neile antakse ligipääs testkeskkonnale, tehakse koolitus ning avatakse ligipääs ravimiskeemile tervisejuhtimise töölaual. Ravimiskeem on nähtav ainult piloodis osalevatele arstidele/õdedele. Pärast pilooti tehakse vajalikud täiendused ravimiskeemi teenuses ning koostatakse lõplikud koolitusmaterjalid, tuginedes piloodist saadud infole ja vajadustele. Järgnevad koolitused, täpne plaan selgub pärast pilooti. Koolitusmaterjalid koos videotega, pannakse ülesse kaitstud keskkonda, kuhu pääsevad ligi kõik tervishoiutöötajad ja –

spetsialistid. Seega juhendmaterjalid ja koolitused tulevad, detailsemalt saab Tervisekassa vastuseid anda selles osas pärast pilooti. Koolitustega võiks eelduslikult alustada suve alguses, oleneb, kui edukalt piloot läheb. Pärast pilooti avatakse ravimiskeem tervisejuhtimise töölaual kõigile kasutajatele. Ravimiskeemi kasutamine pole kohe kohustuslik, kuid selleks, et tekiks kvaliteetne tervikvaade, võiks ravimiskeemi kasutamine töövoogu võimalikult kiiresti lisanduda, tuues ravimite väljakirjutamise otse ravimiskeemi. Nõustume, et ravimiskeemi kasutusele võtmine on suur muutus. Esialgu on ravimiskeemis realiseeritud baasfunktsionaalsus (lisamine, annulleerimine, muutmine, pikendamine, suunamine, ravimiskeemi ajalugu, koostoimete otsusetugi, retsepti apteekri kommentaari nägemine ravimiskeemi rea detailvaates). Sel aastal lisanduvad käsimüügiravimite/toidulisandite lisamine, kommenteerimise võimalus, neerufunktsiooni languse otsusetugi, muutuv annustamisskeem ning väiksemad lisatäiendused. Ravimiskeemis sisalduvad ainult ravimid ja toidulisandid. Meditsiiniseadmete ja abivahendite retseptide väljakirjutamine jääb esialgu TTOde enda infosüsteemi. Tulevikus tuuakse see eraldi teenusena tervisejuhtimise töölauale. Ka praegu on meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamine eraldi teenus TTO infosüsteemis. Ainuke ravimiretsept, mida ravimiskeem hetkel ei sisalda, on ekstemporaalsete ravimite retsept.

Ravimiamet

Märkuseid ei ole.

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Koostöös arendajaga esitatud kommentaarid ja täpsustused määruse lisadesse (esitatavad andmeväljad).

Täpsustused arvestatud.

Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisega seotud määruste muutmise määruse seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega luuakse eeldused ja tingimused elektroonilise ravimiskeemi teatise kasutusele võtmiseks. Ravimiskeemi teatis koondab endas ajakohase tervikpildi patsiendile tervishoiutöötaja poolt määratud ravimite kohta. Selle abil paranevad ravimiohutus ja info selgus ning lisandub ka märkimisväärne ajasääst tervishoiutöötajatele. Sarnaselt muude terviseandmetega pääseb inimene ise oma ravimiskeemile ligi terviseportaali vahendusel ning lisaks saab spetsialist väljastada inimesele ülevaate tema ravimiskeemist ka paberil. Lisaks pikendatakse aasta võrra tähtaega, millest alates muutub kiirabibrigaadidele kohustuslikuks andmete esitamine uue kiirabikaardi andmekoosseisu alusel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi esmatasandi tervishoiu poliitika juht Laura Viidik ([email protected]), Tervisekassa arendusosakonna ravimilahenduste tootejuht Maris Veermäe ([email protected]) ja Tervisekassa õigus- ja teabehalduse osakonna jurist Aigi Veber ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse määruste järgmisi redaktsioone: 1) sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrus nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” (RT I, 26.09.2024, 4); 2) tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrus nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus” (RT I, 23.05.2023, 41); 3) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ (RT I, 27.12.2024, 16); 4) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ (RT I, 04.10.2024, 18). Määrus ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning andmekaitsealane mõjuanalüüs on esitatud seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb neljast paragrahvist ja kahest lisast. Määruse §-ga 1 muudetakse sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määrust nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm“ (edaspidi määrus nr 30). Muudatuste eesmärk on sätestada ravimiskeemi teatise kasutamise korral ravimiskeemi kinnitaja vastutus olemasolevate ja lisatud ravimite kliinilise sobivuse kontrollis ning

võimaldada ravimi väljakirjutamise õigust omaval isikul dokumenteerida ravimiskeemi muutmise korral muudatused patsiendile välja kirjutatud ravimite kasutamise juhendis. Määruse § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 30 § 4 lõiget 22 tingimusega, et tervishoiuteenuse osutaja (edaspidi TTO) ei ole kohustatud määruse nr 30 § 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi koopiat oma infosüsteemis vähemalt kolm aastat säilitama juhul, kui ravim on välja kirjutatud, kasutades keskset elektroonilist lahendust, mis säilitab dokumendi koopiat vähemalt sama pika aja jooksul. Ravimiskeemi teatist, mis võib olla ravimi väljakirjutamise ja retsepti loomise aluseks retseptikeskuses, säilitatakse tervise infosüsteemis (edaspidi TIS) tähtajatult, kuna tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 591 lõike 5 alusel ei ole ravimiskeemi teatise jaoks erandit loodud. Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 30 § 4 lõikega 91, mis lubab määruses kirjeldatud elektrooniliselt vormistatud ravimiskeemi teatist kasutades teha muudatusi patsiendile välja kirjutatud ravimi kasutamise juhendis. Muudatuste tegemine dokumenteeritakse elektrooniliselt, see on lubatud vaid ravimi väljakirjutamise õigusega spetsialistidel ning üldvaates kuvatakse vaid viimane, ajakohane teave. Ravimiskeemi teatis ei võimalda muuta retsepti tervikuna ega ühtegi teist andmevälja peale kasutamisjuhendi. Määruse § 1 punktiga 3 muudetakse määruse nr 30 § 6 lõike 13 sõnastust nii, et apteek ei tohi ravimeid väljastada sellise paberretsepti alusel, millele on tehtud parandusi. Sellised retseptid tuleb apteeki hoiule võtta ja teistest retseptidest eraldi hoida. Muudatus on vajalik, kuna ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisel tekib võimalus muuta korrektselt ja jälgitavalt elektroonilise ravimiretsepti kasutusjuhendi infovälja, et vähendada erinevate dokumentide loomist. Kehtiva määruse järgi tuleb selliste paberretseptide puhul sellest kohe ravimi väljakirjutajat telefonitsi teavitada ning lahendusest tuleb teavitada retsepti esitajat. Kõigil juhtudel, kui ravimi õigeks väljastamiseks on olnud vajalik võtta ühendust ravimi väljakirjutajaga ja temalt saadud teabe alusel on tehtud muudatusi seoses väljastatava ravimpreparaadi, väljastatava koguse või muude ravimi väljastamist puudutavate asjaoludega, tuleb ravimi väljastajal edastada vastav info retseptikeskusesse. Paberretsepti puhul kannab ravimi väljastaja vastava teabe retsepti pöördele ning kinnitab seda oma nime ja allkirjaga. Määruse §-ga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määrust nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 52). Muudatuste eesmärk on kehtestada andmekoosseisud, mis ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisel retseptikeskusesse edastatakse. Lisaks tehakse Tervisekassa ettepanekul tehniline muudatus, mis puudutab meditsiiniseadme kaartide pikaajalist hoidmist retseptikeskuses. Kui ravimiskeemi on lisatud ravimid, mida ei ole patsiendile varem välja kirjutatud või nende retseptid on retseptikeskuses aegunud, luuakse ravimiskeemi kinnitamisel retseptikeskuses ka vajalikud elektroonilised ravimiretseptid. Kui ravimiskeemist kustutatakse mõni ravim, millele on välja kirjutatud kehtiv ravimiretsept, kaob selle ravimi retsept retseptikeskuses aktiivsest (nähtaval olevast) vaatest. Ravimiskeemi ravimi lisamine ja ravimiskeemist ravimi kustutamine vajavad tervishoiutöötajalt kinnitust. Sellega on leevendatud ka ravimi soovimatu lisamise või eemaldamise risk. Määruse § 2 punktidega 1 ja 2 täpsustatakse määruse nr 52 § 5 lõikes 71 TIS-ist retseptikeskusesse edastatavate andmete sisu ning muudetakse § 5 lõike 8 sõnastust nii, et määruse nr 52 lisas oleksid kajastatud ka ravimiskeemi teatisega TIS-ist retseptikeskusesse

edastatavad andmed. TIS-ist edastatakse retseptikeskusesse ravimiskeemi kinnitamisel andmed, mida on kirjeldatud seletuskirja järgmises lõigus. Määruse § 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 52 § 12 lõikega 3, mis sätestab, et meditsiiniseadme kaart, mille alusel ei ole kindlustatud isik kolme viimase järjestikuse limiitkoguse hüvitamise perioodi vältel teinud ühtegi ostutehingut, kaotab kehtivuse järgmise limiidiperioodi uuenemisel retseptikeskuses. Muudatuse eesmärk on vähendada retseptikeskuses säilitatavaid kasutamata jäänud meditsiiniseadme kaarte, mida praegu on süsteemis üle 90 000. Kasutamata jäänud meditsiiniseadme kaardid võivad olla tekkinud tingituna 2012. aastal meditsiiniseadmete digiretseptile üleminekust ning osa ka 2022. aastal urineerimis- ja ortopeediliste abivahendite hüvitamise ületoomisest Tervisekassasse, kus tehniliselt loodi süsteemis meditsiiniseadme kaardid pigem varuga, et patsient talle vajalikust kogusest kindlasti ilma ei jääks. Samuti esineb praegu olukordi, kus patsiendi ravivajadus praktikas kaob (nt osade stoomivahendite korral). Meditsiiniseadme kaardid on praktikas tehniliselt seadistatud nii, et tegu oleks kas korduva või ühekordse limiidiperioodiga. Ühekordse limiidiperioodiga kaardi korral aegub kaart pärast limiidiperioodi lõppu. Meditsiiniseadmete puhul, kus patsiendi vajadus võib ajas muutuda või tegu on kallihinnaliste seadmetega, on kaardi kehtivus üldjuhul ühekordne. Korduva limiidiperioodiga kaartide puhul uueneb õigustatus ehk tekib uus meditsiiniseadme kaart automaatselt, sest suure tõenäosusega patsiendi vajadus ajas oluliselt ei muutu. Korduvad kaardid uuenevad iga limiidiperioodi alguses (enamasti 01.01 ja 01.07). Kui isikul jääb limiidiperioodi lõpus osa meditsiiniseadmete jääki kasutamata, siis see jääk järgmisse limiidiperioodi edasi ei kandu, vaid jääbki realiseerimata. Muudatuse järgi tühistatakse järgmise limiidiperioodi alguses vaid need meditsiiniseadme kaardid, millelt ei ole kolme perioodi (ehk pooleteise aasta) jooksul ostetud välja ühtegi meditsiiniseadet. Teistel juhtudel jätkub tavaline olukord ehk kaardid uuenevad. Valitud periood on piisavalt pikk aeg, et mõju patsiendile oleks minimaalne. Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse määruse nr 52 lisa „Retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseis“. Muudatustega täiendatakse määruse lisa punktidega 1.4.8.7 ja 1.4.8.8, millega lisatakse andmeväljad retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt ravimi kasutamise juhendi muutmise põhjuse kohta. Lisaks täiendatakse määruse lisa punktiga 14, milles loetletakse TIS-ist ravimiskeemi teatisega retseptikeskusesse esitatavad andmed. Nende andmete hulka kuuluvad ravimiskeemi koostaja andmed ja ravimiskeemi lisatud ravimi andmed (ravimi identifitseerimiseks, ravikuuri kirjeldamiseks, kasutusjuhend ja teised retsepti andmed). Määruse §-ga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrust nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ (edaspidi määrus nr 53). Muudatuste eesmärk on kinnitada TIS-i edastatav uus ravimiskeemi teatise dokument ja selle andmekoosseis, millega on võimalik ravimite kasutamise dokumenteerimisel asendada senise tervisekaardi teise ja/või neljanda lehe kanded (vt selgitusi §-ga 4 tehtavate muudatuste juures). Määruse § 3 punktidega 1 ja 2 täiendatakse määruse nr 53 § 2 lõiget 2 punktiga 30 ja § 3 lõikega 30, millega lisatakse TIS-i edastatavate dokumentide loetellu ravimiskeemi teatis ning kehtestatakse ravimiskeemi teatise andmekoosseis määruse nr 53 uue lisana 30. Määruse § 3 punktiga 3 muudetakse määruse nr 53 § 5 lõikes 12 sätestatud tähtaega, mille kohaselt tuleb kiirabikaardi andmeid esitada TIS-i uue andmekoosseisu alusel alates 1. juulist 2025. a. Muudatuse kohaselt lükkub see kohustus edasi 1. juulile 2026. a, millest alates

muutub kiirabibrigaadidele kohustuslikuks andmete esitamine uue kiirabikaardi andmekoosseisu alusel. Muudatus on tingitud asjaolust, et uue kiirabikaardi andmekoosseisu kasutusele võtmine ei ole võimalik 1. juulist 2025. a, kuna e-kiirabi infosüsteemi arendustööde käigus on ilmnenud täiendavad tehnilised arendusvajadused, mida ei nähtud ette 2024. aasta augustis määruse muutmise ajal. Nende arendustööde valmimine on hilinenud seoses arenduspartneri poolt tehtud ebatäpse töömahu hindamisega. Senikaua tohivad kiirabibrigaadid jätkuvalt esitada kiirabikaardi andmeid kuni 26. augustini 2024. a kehtinud määruse alusel kehtestatud andmekoosseisu järgi. Juhul kui uus tehniline lahendus valmib enne 1. juulit 2026. a, on brigaadidel õigus selle sätte alusel rakendada paralleelselt nii seni kehtinud kui ka uut andmekoosseisu ning esitada andmeid vastavalt kasutatavale koosseisule. Andmekoosseisu kaasajastamine toimus Tervisekassa e-kiirabi projekti raames, tuginedes valdkonna ekspertide sisendile. Uue andmekoosseisu kinnitamine on vajalik, et arendada edasi kiirabis kasutatavat IT-süsteemi. Kuni uue lahenduse tööle rakendamiseni jätkatakse teenuse osutamist senise süsteemiga, mille edasiarendamine uutele nõuetele vastavusse viimisel ei ole enam otstarbekas. Määruse § 3 punktiga 4 täiendatakse määruse nr 53 § 5 lõikega 13, mis sätestab, et ravimiskeemi teatise edastavad TTO-d TIS-i hiljemalt 1. juulist 2026. a. Seniks on ravimiskeemi teatise kasutamine vabatahtlik ning ravimitega seotud info dokumenteerimine võib toimuda ka senisel viisil, erinevate dokumentide osana. Määruse koostamise ajal oli ravimiskeemi teatise tehniline lahendus arenduse lõppjärgus turvatestimisel ning sisuliselt valmis kasutusele võtmiseks. Määruse § 3 punktiga 5 kehtestatakse määruse nr 53 uus lisa nr 30 „Ravimiskeemi teatis“. Ravimiskeemi teatises dokumenteeritakse dokumendi andmed, dokumendi koostaja andmed ja ravimiskeemis olevate ravimite andmed. Ravimiskeemis oleva ravimi kohta esitatakse info, mis võimaldab identifitseerida skeemi lisatud ravimit (nt toimeaine, tugevus, ravimvorm) ja annab kirjelduse ravimi annustamise kohta (nt annustamise sagedus, ühekordne annus, ravikuuri tüüp ja pikkus), ning muu info, mis on vajalik retseptiravimi väljakirjutamiseks. Retseptiravimi väljakirjutamise nõudeid on kirjeldatud määruses nr 30. Määruse §-ga 4 muudetakse sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrust nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“. Muudatuste eesmärk on luua võimalus kasutada ravimiskeemi teatist, et dokumenteerida ravimite kasutamise ja ravimi väljakirjutaja poolt määratud ravimite andmeid. Kehtiva määruse alusel on TTO-l kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides määruses sätestatud andmekoosseise. Senise korra järgi on patsiendi poolt pidevalt kasutatava ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimvorm, ühekordne annus ja päevane annus kantud tervisekaardi teisele lehele. Tervishoiutöötaja korraldused, soovitused ja suunamised, määratud ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimvorm, ühekordne annus ja päevane annus ning retsepti väljastamisel ravimpreparaadi nimetus ja kogus, Tervisekassa poolt kompenseerimisele kuuluva ravimi retsepti puhul ka retsepti number ja soodustuse määr on kantud tervisekaardi neljandale lehele. Lisaks kuulub patsiendi kasutatava(te) ravimi(te) ja/või ravimiskeemi info õpilase tervisekaardi, saatekirja, haigusloo (anamneesi, anesteesia kaardi, intensiivravi jälgimislehe ja TISS-lehe), patsiendikaardi, statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil viibiva patsiendi suhtes rakendatud ohjeldusmeetmete lehe, hambaravikaardi ja õendusloo (anamneesi, raviplaani, õendusepikriisi) andmete koosseisu. Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmine on mõeldud eeskätt tervishoiutöötajale ja patsiendile ravimite ambulatoorse kasutamise paremaks visualiseerimiseks ning ei ole mõeldud haiglaravi või

õendusabi ravimite kasutamise info digiteerimiseks. Määrus (§ 1 lg 2) ei piira TTO-l täiendavate andmete töötlemist, kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi tagamiseks. Määruse § 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse ja täiendatakse tervisekaardi teise ja/või neljanda lehe kandeid nii, et luuakse võimalus kasutada ravimite kasutamise ja arsti poolt määratud ravimite andmete dokumenteerimiseks ravimiskeemi teatist, mis vormistatakse elektrooniliselt TTKS § 592 lõike 2 alusel sätestatud andmekoosseisus. Lisas 1 on esitatud retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseis. Muudatustega täiendatakse kehtivat määruse lisa punktidega 1.4.8.7 ja 1.4.8.8, millega lisatakse andmeväljad retsepti väljakirjutamise õigust omava isiku poolt ravimi kasutamise juhendi muutmise põhjuse kohta. Lisaks täiendatakse määruse lisa punktiga 14, milles loetletakse TIS- ist ravimiskeemi teatisega retseptikeskusesse esitatavad andmed. Nende andmete hulka kuuluvad ravimiskeemi koostaja andmed ja ravimiskeemi lisatud ravimi andmed (ravimi identifitseerimiseks, ravikuuri kirjeldamiseks, kasutusjuhend ja teised retsepti andmed). Lisas 2 sätestatakse ravimiskeemi teatise andmekoosseis. Ravimiskeemi teatises dokumenteeritakse dokumendi andmed, dokumendi koostaja andmed ja ravimiskeemis olevate ravimite andmed. Ravimiskeemis oleva ravimi kohta esitatakse info, mis võimaldab identifitseerida skeemi lisatud ravimit (nt toimeaine, tugevus, ravimvorm) ja annab kirjelduse ravimi annustamise kohta (nt annustamise sagedus, ühekordne annus, ravikuuri tüüp ja pikkus) ning muu info, mis on vajalik retseptiravimi väljakirjutamiseks. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega, mis reguleerivad ravimite väljakirjutamist ja väljastamist. 4. Määruse mõjud Eestis kirjutatakse aastas välja ligikaudu 14 miljonit elektroonilist retsepti ning enamjaolt kasutatakse nende väljakirjutamiseks mõnda TTO infosüsteemi. Retseptid on üksikud dokumendid ning need ei anna tervishoiutöötajale kiirelt edasi tervikpilti sellest, milliseid ravimeid patsient kasutab ja milliseid koosmõjusid ravimiskeemis olevad ravimid võivad omada. Probleemi lahendamiseks loodi ravimiskeemi teatis, mida on TTO-del võimalik edaspidi kasutada tsentraalselt korraldatud tervisejuhtimise töölaua kaudu TIS-i keskkonnas. Ravimiskeemi teatis annab tervikliku ülevaate patsiendi poolt kasutatavatest ravimitest nii tervishoiutöötajale kui ka inimesele endale. Ravimiskeemi lahendus suurendab ravimiohutust, vähendab ravimite dubleerimist, parandab koostööd tervishoiutöötajate vahel, hoiab kokku aega ravimite kohta käiva info kogumiseks ning aitab patsiendil ja tema lähedastel paremini mõista ravimite tarvitamist. Peale selle võimaldab see ravimeid välja kirjutada otse ravimiskeemist, samal ajal kontrollides ja näidates koostoimeid varem välja kirjutatud ravimitega ning plaanide kohaselt tulevikus ka patsiendi nõusolekul ravimiskeemi lisatud käsimüügiravimitega ja toidulisanditega. Ravimiskeemi teenusega luuakse olukord, kus digiretsepti ja retseptikeskuse roll hakkab muutuma. Näeme, et ravimiskeem võiks olla tulevikus ainus tervishoiutöötajate poolt otse kasutatav teenus, mille kaudu saadakse ülevaade inimese tarvitatavatest ravimitest, tehakse ravikorraldusi ja koostatakse muu hulgas digiretsepte. Ravimiskeem võiks tulevikus asendada retseptikeskuse juurde loodud koostoimete hindamise funktsiooni. Teenus on avalikult kättesaadav kõigile töötavatele tervishoiutöötajatele tervisejuhtimise töölaua kaudu ning asutuste tasandil kättesaadav kohalikust infosüsteemist täiendavate arenduste korral. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Määruste muutmisega luuakse õiguslik alus ravimiskeemi teatise kasutusele võtmiseks ning täiendatakse TIS-i edastavate andmete andmekoosseisu. Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmine on mõeldud eeskätt ravimite ambulatoorse kasutamise paremaks visualiseerimiseks tervishoiutöötajale ja patsiendile, aidates kaasa paremale ravimiohutusele, info selgusele ja tervishoiutöötajate aja kokkuhoiule. Ravimite väljakirjutamisega seonduv oluline teave on seeläbi leitav ja vajaduse korral muudetav ühest kohast. Ravimiskeemi teatises dokumenteeritakse teatise andmed ja selle koostaja andmed ning ravimiskeemis olevate ravimite andmed. Ravimiskeemis andmekoosseisu määramisel on lähtutud määruses nr 30 sätestatud retsepti vormistamise nõuetest. Isiku retseptide info jõuab ka praegu TIS-i, ent seda retseptikeskuse kaudu. Muudatuste kohaselt hakkab ravimiskeemi teatise TIS-i edastamine asendama andmete edastamist retseptikeskusest. Samuti tekib võimalus esitada retseptide loomiseks ja muutmiseks andmeid retseptikeskusesse TIS-i edastatava ravimiskeemi teatisega. Selleks tehakse vastavad täpsustused TIS-i kui andmeandja edastatavates andmekoosseisudes retseptikeskuse põhimääruses. Andmetele ligipääsud ei muutu. TIS-ile ligipääsu omav tervishoiutöötaja saab kasutada ravimiskeemi teatist kui üht TIS-i andmestikku ning vastavate õiguste olemasolu korral ravimeid sinna lisada ja sealt eemaldada. Iga ravimiskeemi muutmine kinnitatakse ja logitakse ning ravimiskeemi teatis edastatakse määruses kirjeldatud andmekoosseisus. Kui ravimiskeemi lisatakse ravim, millele retseptikeskuses ravimiretsepti ei vasta, see genereeritakse. Teenus pärib isiku retsepte üle X-tee retseptikeskusest ning täiendavaid andmeid isikute kohta koguma ei hakata. Risk, et retsepte näeb inimene, kellel pole õigust TIS-i andmeid näha, on maandatud sellega, et tervisejuhtimise töölaual on määratud ligipääsuõigused. Ravimite koostoimete hindamiseks kasutatakse Synbase’i koostoimete rakendust, ent päring on toimeainete põhine ehk põhineb isikustamata andmetel. Kui päringu tegemisel saadakse veateade, näiteks puudub tervishoiutöötajal ravimi väljakirjutamise õigus, ei lubata tehniliselt protsessi lõpuni viia ehk ravimiretsepti luua. Kuna apteekritel puudub praegu ligipääs TIS-i andmetele, ei puuduta muudatus ravimite väljastamist apteegis, apteekritele kuvatakse endiselt retseptikeskusesse edastatud andmete põhjal retsepti info. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmiseks vajalikud arendustegevused on valmis. Muudatusega riigieelarvele täiendavaid kulusid ei kaasne. Ravimiskeemi arendused on tehtud koostöös Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ja arenduspartneritega Net Group, Nortal ja Industry62. Arendused on 2024. aastal rahastatud Tervisekassa innovatsioonifondi arvelt, kogusummas 1 056 828 eurot, teenuse edaspidised ülalpidamise kulud kaetakse Tervisekassa eelarvest. Tervisekassa on arvestanud kogu seniste tervisejuhtimise töölaua teenuste (ravimiskeem ja andmevaatur) halduskuludeks aastas ligikaudu 415 000 eurot. Tervisejuhtimise töölaua teenused (sh ravimiskeem) asendavad ajapikku andmevaaturi, mistõttu edaspidi püsikulud selle võrra vähenevad. Täpsema hinnangu kokkuhoiust koostab Tervisekassa 2025. a jooksul, pikemas perspektiivis on erinevate teenuste tsentraliseerimisega võimalik püsikulusid veelgi vähendada. Ravimiskeemi olemasoluga ei kaasne täiendava personali vajadust, mistõttu sellest tulenevad kulud ei suurene. Peamised saadavad tulud on seotud tervishoiutöötajatele neile tarviliku ravimitega seotud info tõhusama kuvamisega ning läbi selle ratsionaalsema ajakasutuse ja patsiendi paranenud tervikkäsitlusega.

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine, avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tervisekassale, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Ravimiametile, Terviseametile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Õdede Liidule. Esitatud arvamused ja muudatusettepanekud on toodud seletuskirja lisas.

MINISTRI MÄÄRUS

03.04.2025 nr 15

Ravimiskeemi teatise kasutusele võtmisega seotud määruste muutmine

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 ning § 592 lõike 2 ja ravimiseaduse § 33 lõike 7 ja § 81 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” muutmine Sotsiaalministri 18. veebruari 2005. a määruses nr 30 „Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 22 sõnastatakse järgmiselt: „(22) Soodustusega elektroonilise retsepti väljakirjutamisel säilitab tervishoiuteenuse osutaja § 2 lõikes 4 sätestatud dokumendi koopiat vähemalt kolm aastat, välja arvatud juhul, kui ravim on välja kirjutatud, kasutades keskset elektroonilist lahendust, milles säilitatakse dokumendi koopiat vähemalt sama kaua.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Ravimi kasutamisjuhendis on lubatud teha muudatusi vaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud ravimiskeemi teatist kasutades. Ravimi kasutamisjuhendis võib muudatusi teha vaid ravimi väljakirjutamise õigust omav isik ning need dokumenteeritakse elektroonilisel retseptil.”; 3) paragrahvi 6 lõike 13 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui retseptil ei ole kõiki nõutud andmeid, paberretseptil on tehtud parandusi või on välja kirjutatud omavahel sobimatuid aineid, ei tohi apteek retsepti alusel ravimeid väljastada ja retsept tuleb apteeki hoiule võtta.“.   § 2. Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruse nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 14. detsembri 2017. a määruses nr 52 „Retseptikeskuse asutamine ja retseptikeskuse pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:   1) paragrahvi 5 lõige 71 sõnastatakse järgmiselt:

2

„(71) Tervise infosüsteemist edastatakse retseptikeskusesse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud ravimiskeemi teatise andmed ja retsepti välja ostma volitatud isiku isikukood.“; 2) paragrahvi 5 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt: „(8) Lõigetes 1–71 nimetatud andmete täpne koosseis on esitatud käesoleva määruse lisas.”; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Meditsiiniseadme kaart, mille alusel ei ole kindlustatud isik kolme viimase järjestikuse limiitkoguse hüvitamise perioodi vältel teinud ühtegi ostutehingut, kaotab kehtivuse järgmise limiitkoguse hüvitamise perioodi uuenemisel retseptikeskuses.“; 4) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. § 3. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 30 järgmises sõnastuses: „30) ravimiskeemi teatis.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 30 järgmises sõnastuses: „(30) Ravimiskeemi teatise andmekoosseis on toodud määruse lisas 30.“; 3) paragrahvi 5 lõikes 12 asendatakse arv „2025“ arvuga „2026“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 30 nimetatud ravimiskeemi teatise esitavad tervishoiuteenuse osutajad tervise infosüsteemi hiljemalt 1. juulist 2026. a.“; 5) määrust täiendatakse lisaga 30, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. § 4. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Kui patsiendi kasutatavate ravimite dokumenteerimiseks on elektrooniliselt vormistatud ravimiskeemi teatis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus, ei ole lõike 1 punktis 4 nimetatud andmete kandmine tervisekaardi teisele lehele kohustuslik.“; 2) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

3

„(4) Kui patsiendi kasutatavate ravimite dokumenteerimiseks on elektrooniliselt vormistatud ravimiskeemi teatis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud andmekoosseisus, ei ole lõike 1 punktis 8 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud ravimialaste andmete kandmine tervisekaardi neljandale lehele kohustuslik.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Retseptikeskusesse esitatavate andmete koosseis Lisa 2 Ravimiskeemi teatis