Järelevalve akt

OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses [email protected] Keila tee 15, Karjaküla alevik, Lääne-Harju vald 76620 Harjumaa

JÄRELEVALVE AKT

03.04.2025 nr 5.1-3/9581-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuses (registrikood 10827611) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Keila tee 15, Karjaküla alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond, 76603. 1.4. Paikvaatluse aeg: 04.03.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osalesid OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskuse juhataja Tiiu Nettan ja hooldusjuht Tatiana Bocharova. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e- kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et OÜ Karjaküla Sotsiaalkeskus (Hooldekodu) ei täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu MTRi andmete kontrollimisel ja võrdlemisel TÖR andmetega selgus, et Hooldekodu ei ole hiljemalt viie tööpäeva jooksul teavitanud tegevusloa kontrolliesemega seotud muudatustest SKAd. I. K. töösuhe lõppes 31.12.2024 ja I. B. töösuhe lõppes 30.11.2024.

2

Hooldekodu kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal. MTRis on tegevusloa kontrolliesemega seotud andmete muutumisest teavitatud SKAd 11.03.2025 (vt punkti 3.6.). 2.2. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Teenusesaajate hooldustoimingute töölehtedelt (veebruar 2025 a.) ja paikvaatlusel tehtud fotodelt nädala kalendermärkmikust (2025. aasta 7.-9. nädal) nähtub, et teenusesaajaid ei pesta vähemalt üks kord nädalas. Üle keha pesemine toimub tööpäeviti ning viie päeva jooksul pestakse kokku 36-37 teenuse saajat. Hooldusteenusel viibis 51 teenusesaajat (vt punkti 3.2.2.). 2.3. SHS § 21 lõige 4 sätestab, et hooldusplaan peab sisaldama hooldusteenuse eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis puudus hooldusteenuse osutamise eesmärk (vt punkti 3.3.) 2.4. SHS § 21 lõike 5 kohaselt tuleb teenuseosutajal vaadata üle hooldusplaanid vähemalt üks kord poolaastas ning vajadusel korrigeeritakse hooldusplaani ülevaatamise tulemuste põhjal. Kontrollitud seitsmest hooldusplaanist kuues, ei olnud Hooldekodu vähemalt üks kord poolaastas hooldusplaane üle vaadanud (vt punkti 3.3.). 2.5. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, kuid hooldustöötaja peab juhendama abihooldustöötaja tööd (vt punkti 3.4.). Hooldekodu 01.01. - 04.03.2025 tööajatabelitest selgus, et abihooldustöötajad on töötanud 24 tundi hooldustöötaja juhendamiseta neljal korral ja 16 tundi üheksal korral. SKA seisukoht: võttes arvesse, et Hooldekodu teeb aktiivselt koostööd ja on asunud rikkumisi kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelevalve aktis tuvastatud rikkumiste üle järelkontrolli hiljemalt 2025. aasta oktoobris. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Hooldekodus 26.02.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele. 3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodule on hooldusteenuse osutamiseks 19.12.2019 a. välja antud tegevusluba nr SÜH000106 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 60le isikule. Päästeameti ja Terviseameti 2019. a. hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja tuleohutusalastele nõuetele. Hooldusteenust osutatakse kahekorruselises hoones (endine lasteaia hoone), kus lift puudub. Esimesele korrusele on majutatud suure hooldusvajadusega teenusesaajad ning teisel korrusel on teenusesaajad, kes tulevad toime treppidel liikumisega. Hooldekodus on teostatud kohandusi, mis toetavad teenusesaajate liikumist üld- ja eluruumides (käsipuud, invatualett) ning soetatud on hooldustööks vajaminevaid abivahendid, nt tõstuk, ratastoolid, rulaatorid, pesemisraam ja - tool, funktsionaalsed voodid jms.

3

Esimesel korrusel on 16 tuba ja teisel korrusel 14 tuba. Enamik tubadest on ühe- ja kahekohalised, kuid on ka kolmekohalisi tube ja üks neljakohaline tuba. Hooldekodus on loodud teenusesaajatele hubane ja võimalikult kodusarnane keskkond. Seintel on maalid ja kaunistused, akende ees kardinad, aknalaudadel lilled. Olemas on sauna- ja puhkeruumid, söögisaal ja tegelustuba. Ruumid on avarad ja puhtad. Hooldekodul on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks ja õhtuooteks. Hooldekodus on toimiv töötajate väljakutsesüsteem, mis aitab tagada turvalisust. Esimesel korrusel on häirenupusüsteem. Teisel korrusel on igas toas sisetelefon, mis asub toa ukse kõrval. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on Hooldekodu teenusesaajatele korraldanud ning koostatud on hooldusplaanid. Hooldekodul oma koduleht puudub, minimaalselt leiab teavet Hooldekodu kohta Lääne-Harju Vallavalitsuse kodulehelt. Tunnustust väärib, et Hooldekodu panustab hooldusteenuse kvaliteeti ja teenusesaajate heaolu tagamisse. Igale hooldustöötajale on määratud konkreetsed teenusesaajad (tubade kaupa), kelle igakülgse heaolu eest neil tuleb vastutada. Hooldustegevuse korraldamise käskkiri reguleerib teenusesaajatele hooldusteenuse osutamist lähtudes tema abivajadusest ja vajaminevatest muudest toimingutest, sh tervishoiuteenuste kättesaadavus, juhised hooldusplaani koostamiseks. Juhised tervishoiu ja tööohutuse kohta kirjeldavad tööandja ja töötaja õiguseid ning kohustusi, töötervishoiu meetmeid, ohutuse tagamist, olmetingimusi. Hooldustöötajatele on koostatud töötamiseks ohutusjuhend, milles on reguleeritud töövahendite ja isikukaitsevahendite kasutamine, hügieeni nõuded, tervisekontrolli kord ja turvalisuse tagamine. Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodu on mõelnud turvalise keskkonna loomisele, korraldatud on teenusesaajate majutamine ja toitlustus ning teostatakse abivajadusest lähtuvaid hooldustoiminguid. Hooldusteenusel viibis 51 teenusesaajat ning vahetult teenust osutasid kaks hooldustöötajat (24 tunnine töövahetus). Lisaks on päevasel ajal (kella 8.00- 16.00) tööl hooldusjuht, pesija (hooldustöötaja kvalifikatsiooniga), sotsiaaltöötaja, puhastusteenindaja ning muu personal. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3. 3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Kui teenuse saaja asub hooldusteenusele, siis toimub eelnevalt abivajaduse hindamine, vajadusel teenuse saaja toimetuleku jälgimine hooldusteenusel ning seejärel meeskonnatöös hooldusplaani koostamine. Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis on kajastatud isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid (vt punkti 3.3.- nõuded hooldusplaanile). Hooldekodus on küll olemas sirme, mida kasutatakse isikuhooldustoimingute teostamisel kolme- ja neljakohalises toas, kuid sirme oli Hooldekodus ebapiisavalt, et tagada kõigi teenusesaajate privaatsus isikuhooldustoimingute teostamisel. Hooldekodu juhataja 03.03.2025 e-kirjas kinnitab, et Hooldekodu tellis Tervise Abi OÜst sirme juurde, et nende kasutamine oleks hooldustöötajatele käepärasem. Hooldekodus on tagatud teenusesaajate tahte ja võimekusega arvestamine ning täidetud on selgitamiskohustus. Töötajatega vestlustest selgus, et enne hooldustoimingu teostamist räägitakse teenusesaajaga, arvestatakse tema soove ja võimekust tegevustes osalemisel ning samal ajal motiveeritakse teda koostööle. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldusjuhti või meditsiiniõde. Hooldekodu juhataja või hooldusjuhi sõnul võtavad nad ühendust teenusesaaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Teenusesaajate lähedastega (vestlus kolme lähedasega) vestlustest selgus, et mitte alati ei ole teave teenusesaaja olukorra kohta olemas (nt teenusesaaja jäi voodikeskseks, kuid infot seisundi muutumise kohta Hooldekodu ei jaganud)

4

ning nad pole teadlikud teenusesaaja hooldusplaani olemasolust. SKA juhib tähelepanu, et lähedastele (teenusesaaja nõusolek, kellele teavet antakse) teabe andmine on olulise tähtsusega, et tagada teenusesaaja turvaline toimetulek ja vajaduste katmine hooldusteenust saades. 3.2.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded Hooldekodus on tagatud teenusesaajatele abi ja juhendamine söömisel ja joomisel. Hooldekodu köögis valmib toit kolmeks põhitoidukorraks ja õhtuooteks. Vajadusel valmistatakse eritoitu, püreestatud toitu ja võimalusel arvestatakse teenusesaaja toidu eelistustega. Toitu söövad teenusesaajad kas söögisaalis või oma toas ning hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel (paikvaatluse ajal vajas söötmist 15 teenusesaajat). Veega täidetud joogitopsid või joogipudelid olid teenusesaajatele käeulatuses olemas. Hooldustöötajad tuletavad teenusesaajatele vedeliku tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel. Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul (pesupesemine oma majas). Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad igal päeval teenusesaajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt istuvasse asendisse tõusmisel) ning abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid, tõstuk ja hooldustööks vajalikud muud abivahendid). Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on invatualett, potitoolid. Mähkmete vahetus toimub kaks korda päevas ning vastavalt vajadusele. Määruse § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid üle keha pesta vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Hooldekodus töötab pesija, kes töötab esmaspäevast reedeni kell 9.00st kuni 16.00ni ning igal tööpäeval saab pestud kaheksa kuni üheksa teenusesaajat. Ühel nädalal saab pestud 36-37 teenusesaajat (fotod kalendermärkmikust 2025. aasta 7-9 nädal). Seega igal nädalal kõigi teenusesaajate üle keha pesemist ei toimu, kuna hooldusteenusel oli 51 teenusesaajat. Samuti nähtub teenusesaajate hooldustoimingute veebruarikuu töölehelt ja kalendermärkmiku fotodelt (üle keha pesemine), et teenusesaajate üle keha pesemine ei toimu vähemalt kord nädalas. Nt. K. S. üldpesu on toimunud 01.02.25 ja järgmine 10.02.25; M. N. üle keha pesemine toimus 01.02.25 ja järgmine 14.02.25; V. K. üle keha pesemine toimus 07.02.25 ja järgmine pesemine 17.02.25; Ivo üle keha pesemispäev oli 13.02.25 ja järgmine toimus 25.02.25; Silvi pesemise päev oli 14.02.25 ja järgmine 25.02.25 (vt punkti 2.2.). Pesija ülesandeks on korrastada ka teenusesaajate küüned ning teostada meestel habemehooldus. Üks hooldustöötajatest tegeleb teenusesaajate juuste lõikamisega. Vajadusel kutsutakse majja juuksur, maniküüri ja pediküüri teenuse pakkuja. Hooldekodu juhataja sõnul saab Hooldekodu personal (nt juhataja, hooldusjuht, sotsiaaltöötaja) hakkama teenusesaajatele emotsionaalse toetuse pakkumisega. Kord kvartalis käib majas kirikuõpetaja. Tunnustust väärib, et Hooldekodus dokumenteeritakse põhjalikult teenusesaajate seisundit. Hooldustöötajatel tuleb töövahetuse jooksul täita iga teenusesaaja kohta individuaalset hooldustoimingu töölehte, mis sisaldab järgmisi toiminguid: söömine, riietumine, liikumine, enesehooldustoimingud, kapi koristamine, voodipesu ja mähkmete vahetus, seedetegevus ning asendi vahetus. Suvisel perioodil jälgitakse vedeliku tarbimist kõigil teenusesaajatel. Käsimüügi ravimite andmine tuleb märkida vastavale töölehele, päeva olulisemad sündmused pannakse kirja logiraamatusse. Samuti on markertahvlil kirjas, milliseid täiendavaid toiminguid tuleb hooldustöötajatel töövahetuse jooksul teha. 3.2.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Hooldekodus töötab meditsiiniõde osalise koormusega (esmaspäevast reedeni kella 9.00-12.00). Meditsiiniõe ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, kateetri/stoomi vahetus, süstimised vms), jälgida teenusesaajate üldseisundit, teha koostööd teenusesaaja perearstiga raviskeemi järgimiseks. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Vestlusest hooldusjuhiga selgub, et lamatisi oli kahel teenusesaajal. Meditsiiniõe ja hooldustöötajate vaheline koostöö on hea, teavet vajaminevatest terviseseisundiga seotud toimingutest jagatakse kas suuliselt või kirjalikult (nt markertahvel, logiraamat). Hooldustöötajad jälgivad teenusesaajate üldseisundit ning muutuse ilmnemisel antakse sellest koheselt hooldusjuhile või meditsiiniõele teada või kutsutakse kiirabi.

5

Hooldustöötajatel tuleb vajadusel mõõta teenusesaajate vererõhku, kehatemperatuuri, veresuhkrut, saturatsiooni ning teostada muid toiminguid vastavalt oma pädevusele (nt salvide määramised, silmatilkade kasutamine). Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi teenusesaajale kuni kiirabi saabumiseni. 3.2.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Hooldekodus viib vaba aja tegevusi läbi sotsiaaltöötaja. Paikvaatlusega alustamise ajal toimus teenusesaajatele saalis võimlemine. Plaaniliste päevategevuste (söögiajad, võimlemine, lehe lugemine) kohta leiab teavet teenusesaajate tubades (mäluprobleemidega isikud) ja ka üldala infotahvlil. Lisaks on infotahvlil teave plaanivälistest tegevustest (esinejad, kontserdid, teeõhtu, käsitööring, kirikuõpetaja jne). Ürituste toimumist tuletatakse teenusesaajatele meelde. Vahetult enne võimlemist (igal päeval) või ürituse toimumist käib sotsiaaltöötaja teenusesaajate toad läbi ja kutsub tegevustes osalema. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid telefoni kasutamisel ja õue viimisel. Teenusesaajad, kes on suutelised ise liikuma, käivad õues vastavalt oma soovile. Liikumisraskusega teenusesaajaid viiakse õue lähtudes nende soovist ja soojemate ilmadega. Hooldekodu võimaldab teenusesaajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb hooldustoimingute teostamisega ja haiguspuhangutest tingitud piirangutega. Kui teenusesaaja vajab transporti, siis enamasti aitavad transpordi korraldada lähedased. Vajadusel korraldab Hooldekodu ise transpordi. Vestlustest teenusesaajatega selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). Lähedaste arvates võiks päevategevusi olla ka voodikesksetele teenusesaajatele. SKA seisukoht: määruse §s 2 sätestatud nõuded on suures osas täidetud, kuid rikkumine tuvastati määruse § 2 lõikes 5 punktis 8. Enam tuleb Hooldekodul panustada kvaliteedipõhimõtetest isikukesksusele (privaatsuse tagamine) ja kaasamisele (lähedaste teavitamine ja hooldusplaaniga tutvumine). 3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Keila Linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga vestlusest selgus, et hooldusteenusele suunamisel koostatakse haldusakt, mis sisaldab teavet isiku abivajadusest ja hooldusteenuse rahastamisest. Lääne-Harju Vallavalitsusega toimub tihe koostöö ja teave teenusesaaja abivajadusest on olemas. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA seitsme hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Hooldekodus koostatakse hooldusplaanid tähtaegselt ning hooldusplaani koostamise protsess on põhjalik. Esmalt tuleb täita teenusesaaja üldandmed, sh tervise olukord, hooldusvajadus, isiklikud soovid. Seejärel viiakse läbi abivajaduse hindamine koos teenusesaajaga või tema esindajaga ning

koostatakse hooldusplaan (Hooldekodu poolt kinnitatud vorm) ja lisatakse hooldusplaanile hooldustoimingute tööleht. Hooldusplaan koostatakse meeskonnatöös, milles osalevad hooldusjuht, sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja ja tervishoiutöötaja. SHS § 21 lõike 4 kohaselt peab hooldusplaan sisaldama vähemalt hooldusteenuse osutamise eesmärki, eesmärgi saavutamiseks vajaminevaid tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud seitsmes hooldusplaanis puudus hooldusteenuse osutamise eesmärk. Hooldekodu on koostanud hooldusplaani vormi (Lisa 3), kus on planeeritud hooldusteenuse osutamise eesmärk, kuid kirjeldatud on eesmärgi asemel vaid tegevusi. Näiteks liikumine treppidel ja ruumis, jalutamine värskes õhus, ratastoolis istumine, osalemine päevategevustel, voodi ja kapi korrastamine, magamine, õendusabi vajadus jms (vt punkti 2.3.). Selgitame, et eesmärk on konkreetne tulemus, mida soovitakse hooldusteenuse osutamisel saavutada, näiteks M. N. liigub iseseisvalt siseruumides. Eesmärgist või eesmärkidest peavad

6

lähtuma osutatavad tegevused ning toimingud. Hooldusplaanides on kajastatud tegevused, tegevuste sagedus ning antud hinnang tegevuse elluviimise kohta. Kui hooldusteenuse eesmärk või eesmärgid on selgelt ja konkreetselt (nt SMART mudel) sõnastatud, siis seda paremini on võimalik teenuseosutajal anda hinnang tegevuste tulemusele (hooldusplaani ülevaatamised). Hooldusplaanide kontrollimisel selgus, et Hooldekodu ei ole hooldusplaane ülevaadanud vähemalt üks kord poolaastas. Seitsmest hooldusplaanist vaid ühes oli hooldusplaan ülevaadatud vähemalt üks kord poolaastas. Hooldekodus on hooldusplaanide ülevaatamisi tehtud enam kui kuue kuu möödumisel. Näited:

1) K. S. hooldusplaan on koostatud 30.11.2022, ülevaatamine on toimunud 17.01.2024 ja

järgmine 07.01.2025;

2) R. E. ja M. M. hooldusplaanid on koostatud 01.06.2021, ülevaatamine on toimunud

05.01.2023 ja järgmine ülevaatamine 07.01.2025;

3) V. Kõ. hooldusplaan on koostatud 09.08.2022, ülevaatamised on toimunud järgmistel

kuupäevadel: 06.03.2023; 17.01.2024; 10.10.2024;

4) V. Ko. hooldusplaan on koostatud 16.02.2023, ülevaatamised on teostatud 17.01.2024 ja

13.01.2025;

5) A. A. hooldusplaan on koostatud 01.06.2021, ülevaatamised on toimunud järgmistel

kuupäevadel: 04.08.2022; 06.03.2023; 17.01.2024 ja 13.01.2025 (vt punkti 2.4.).

SKA juhib tähelepanu, et hooldusteenusel viibiva inimese abivajadus on ajas muutuv, mistõttu tuleb teenuseosutajal vähemalt iga kuue kuu järel hinnata teenusesaaja toimetulekut hooldusplaanis määratletud tegevustega ning muutuse ilmnemisel kajastada see hooldusplaanis.1 SKA seisukoht: Hooldekodu on osaliselt SHS § 21 sätestatud nõuded täitnud. Kvaliteedipõhimõtetest tuleks Hooldekodul panustada enam isikukesksele lähenemisele hooldusplaanide koostamisel. 3.4. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara. Hooldekodus osutavad vahetult teenust hooldustöötajad ja abihooldustöötajad. MTRi ja töötajate nimekirja järgi on vahetult teenust osutavaid töötajaid kokku 12 (neist abihooldustöötajaid on 5). Hooldustöötajate töövahetused kestavad 24 tundi (kella 8.00st 8.00ni) ning ööpäevaringselt on majas kaks vahetult teenust osutavat töötajat. Teenuse saajaid oli paikvaatluse päeval kokku 51. Hooldekodu tööajatabelitest (2025. aasta jaanuar-märts) nähtub, et igal tööpäeval kella 8.00- 16.00 on majas hooldusjuht ning üks täiendav hooldustöötaja, kes tegeleb teenuse saajate pesemisega. Hooldekodu 2025.aasta jaanuari kuni märtsi tööajatabelitest selgus, et igas kuus esines töövahetusi, mil abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta kas 24 tundi või 16 tundi. Abihooldustöötajad töötasid hooldustöötajate juhendamiseta 16 tundi järgmistel kuupäevadel: 03.01.25; 09.01.25; 23.01.25; 30.01.25; 07.02.25; 10.02.25; 21.02.25; 28.02.25 ja 03.03.25. Abihooldustöötajate töötamine ilma hooldustöötaja juhendamiseta 24 tundi toimus järgmistel kuupäevadel: 19.01.25; 26.01.25; 16.02.25; 24.02.25 (vt punkti 2.5.). Lisaks nähtus märtsi tööajatabelist (alates 05.03.2025), et planeeritud oli abihooldustöötajate iseseisev töötamine kuuel korral. Hooldekodu juhataja esitas 26.03.25 uuesti märtsi kuu hooldustöötajate tööajatabeli, millest nähtus, et alates 22.03.25 on tagatud abihooldustöötajate juhendamine hooldustöötaja poolt.

1Soovituslik juhis hooldusplaani koostamiseks. Sotsiaalkindlustusamet

7

SKA juhib tähelepanu, et hooldustöötajad on erialase ettevalmistusega isikud, kellel on hooldustöötaja kutse või nad on läbinud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud kutseõppe tasemeõpe või täienduskoolituse õppekava. Hooldustöötajad on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks hooldusplaani alusel, teadmised hügieenist, ergonoomikast, tänapäevastest hooldusvõtetest ja -vahenditest, tervislikust toitumisest, motiveerivast suhtlemisest, kutse-eetikast jne. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel. Ainult töökogemustega omandatud oskused ja töövõtted, ei pruugi alati olla ohutud teenusesaajatele ega töötajatele endile. Hooldekodu juhataja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas. SKA seisukoht: Hooldekodu on osaliselt SHS § 22 sätestatud nõuded täitnud. 3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu hinnakiri on leitav Lääne-Harju Vallavalitsuse kodulehelt. Alates 01.01.2024 on Hooldekodus kuutasu keskmise ja ulatusliku kõrvalabi vajadusega teenusesaajale mitmekohalises toas 1380 eurot ning keskmise kõrvalabi vajadusega teenusesaajale 1500 eurot kuus. Kuutasus sisalduvad kulud retseptiravimitele ja põetus- ja hooldusvahenditele. Hoolduspersonali kulu ühe teenusesaaja kohta on 660 eurot kuus. Hooldekodu juhataja sõnul on hoolduskulude arvestamisel võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste ja supervisiooni kulud. Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes arvesse, et Hooldekodus töötab kokku 12 hooldustöötajat, arvutab näidiskalkulaator hoolduskulu ühe teenusesaaja kohta 548 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. 3.6. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus, heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida (SHS § 153 punktid 1 ja 2).

26.02.2025 MTRi andmetel osutasid Hooldekodus vahetult teenust kokku 12 töötajat. Kvalifitseeritud hooldustöötajaid oli seitse. MTRi andmete võrdlemisel TÖR andmetega selgus, et abihooldustöötaja I. K. ja I. B. oli töösuhe lõppenud oluliselt hiljem kui viis tööpäeva. TÖR andmetel lõppes I. K. töösuhe 31.12.2024 ja I. B. töösuhe lõppes 30.11.2024. Hooldekodu teostas järelevalve menetluse ajal MTRis andmete parandamise ning rikkumine on kõrvaldatud 11.03.2025.

SKA seisukoht: Hooldekodu on järelevalvemenetluse ajal MSÜS § 30 lõike 2 rikkumise kõrvaldanud.

8

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Hooldusplaani koostamise juhistega ja hooldusplaani näidisega saate tutvuda SKA kodulehel. 4.2. Võimalusel koostada Hooldekodule koduleht, mis võimaldaks lisaks hinnakirjale tutvumist Hooldekodu keskkonnaga (nt fotod, kirjeldus) ja teenustega (nt koha taotlemine, teenuste sisu). 4.3. Soovitame teenusesaajate turvalisusest lähtuvalt paigutada sisetelefonid teenusesaaja magamiskoha või öökapi piirkonda. 4.4. SKA juhib tähelepanu, et alates 01.07.2026 rakendub nõue töötajate arvule (määrus § 3 ja § 4). Võttes arvesse, et Hooldekodus viibis hooldusteenusel 51 teenusesaajat, siis hiljemalt 01.07.2026 peab olema ööpäevaringselt tööl vähemalt kaks hooldustöötajat ja lisaks vähemalt viis hooldustöötajat või abihooldustöötajat päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato peaspetsialist (järelevalve)