Eelnõu arvamuse avaldamiseks

EELNÕU 31.03.2025

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

Eesti Vabariigi haridusseaduse ning teiste seaduste

muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine)

eelnõu seadusena jõustumisega

Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 ja kutseõppeasutuse seaduse § 22 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud

riiklik õppekava“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruses nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lihtsustatud õppe õpilane teeb loovtöö III kooliastmes. Toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö 8., 9. või 10. õppeaastal. Kui kooli õppenõukogu otsustab, et õpilane ei ole loovtöö

koostamiseks võimeline, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Loovtööd

hinnatakse mitteeristavalt ning selle tegemine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. Hooldusõppe õpilane loovtööd ei tee.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Kool arvestab lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilase puhul seadusliku esindaja

taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga

määratud õpitulemusi. Käesoleva määruse § 1 lõikes 22 sätestatud juhul esitab taotluse põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isik. Hooldusõppe õpilasele mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamine ei kohaldu.

(4) Kool korraldab õpilasele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise

(edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks,

2

koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.“;

3) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt teise keelena, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena koolieksami.“;

4) paragrahvi 4 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 12 aastat.“;

5) paragrahvi 4 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Põhikooli lõpetanud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele võimaldab kool lisaõpet vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 50.“;

6) paragrahvi 5 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kooli õppekavas esitatakse: 1) üldosa, milles kirjeldatakse lisaks põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatule

loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted; õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused;

karjääriteenuste korraldamise põhimõtted lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilasele; 2) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad; 3) hooldusõppe õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad.“;

7) paragrahvi 5 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 5 lõike 7 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) lihtsustatud õppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete õppetegevuse kirjeldus

arenguperioodide kaupa, õppeainete õpitulemused kooliastmeti ja klassiti, õppesisu klassiti. 2) toimetulekuõppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning

õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete rõhuasetused arengutasemete kaupa, õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa.“;

9) määruse lisa 1 „Lihtsustatud õpe“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1;

10) määruse lisa 2 „Toimetulekuõpe“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2;

11) määruse lisa 3 „Hooldusõpe“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 3. § 2. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 182 „Põhikooli riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:

3

1) paragrahvi 15 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda

igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel.“;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 10 –12 järgmises sõnastuses:

„(10) Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud

õpitulemusi.

(11) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.

(12) Kool korraldab õpilastele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd

karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks, koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.“;

3) paragrahvi 16 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „(karjääriõpe, -info ja -nõustamine)“;

4) paragrahvi 17 lõike 7 esimesest lausest jäetakse välja sõna „varasemat“;

5) paragrahvi 19 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta vähemalt kord õppeaastas toimuval arenguvestlusel kooli õppekavas kehtestatud korras.“;

6) paragrahvi 21 lõike 4 viimast lauset täiendatakse lauseosaga „arvestades lõikes 2 sätestatud

hindeskaalat ja lõikes 3 kirjeldatud protsendivahemikke.“ 7) paragrahvi 21 lõike 5 viimast lauset täiendatakse lauseosaga „arvestades lõikes 3 kirjeldatud

protsendivahemikega.“

8) paragrahvi 22 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool

vastavalt käesoleva määruse § 15 lõikele 10 arvestab õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana.“;

9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja konkreetse õppeaine hindamise

erisustest.“;

4

10) paragrahvi 22 lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „(12) Kool paneb 9. klassi õpilasele aastahinded Eesti hariduse infosüsteemis välja hiljemalt 1.

juunil, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.“;

11) paragrahvi 23 lõiked 11 ja 12 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti

keelt teise keelena, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud eesti keele B1 või B2

keeleoskustasemega või testide andmekogus läbiviidava eksami korral ühtsete ülesannetega üle kahe keeleoskustaseme (B1/B2) lõpueksamiga.

(12) Õpilane, kelle emakeel Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel ei ole eesti keel ja kes on asunud hiljemalt 2023/2024. õppeaastal õppima eesti keele ainekava alusel, võib

sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele või eesti keel teise keelena eksami.“;

12) paragrahvi 23 täiendatakse lõigetega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„(13) Kui õpilane sooritas B2-tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega

lõpueksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli lõpueksami tulemust.

(14) Ühtse põhikooli lõpueksami valikeksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või

kutseeksamina.“; 13) paragrahvi 24 lõike 6 punkti 5 lisatakse pärast sõna „korraldus“ tekstiosa „sealhulgas

mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise alused“;

14) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) karjääriteenuste korraldamine, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;“;

15) paragrahvi 24 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Valdkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja

paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade

ülesehitusest. Õppeainete õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktilised tööd ja kodukohaga seotud näited esitatakse õppeainete kaupa klassiti.“;

16) määruse lisa 5 Ainevaldkond „Matemaatika“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 4;

17) määruse lisa 7 Ainevaldkond „Tehnoloogia“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse

lisaga 5.

5

§ 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik

õppekava“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruses nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Õpilase õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarse õppe vormis 72) kursust (1 kursus on 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti).“;

2) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B1-keeleoskustasemega võõrkeelt.“;

3) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Õpilase kohustusliku õppekoormuse hulka arvatakse valikõppeaine riigikaitseõpetuse

käesoleva määruse lisas 12 nimetatud valikkursus „Riigikaitse” ning valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö, mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi

olla vähem kui 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti.“;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 7¹–7³ järgmises sõnastuses:

„(7¹) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise

eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel.

(7²) Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse

alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.

(7³) Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise

alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.“;

5) paragrahvi 11 lõike 9 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või

kooli omapära arvestamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja valikkursusi), rakendada õppemahu arvestamise alusena arvestuspunkte, samuti võib kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade

nimistut ning muuta tunnijaotusplaani.“;

6) paragrahvi 11 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 5–7 toodud nõudeid valikkursuste

mahtudele, ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe.“;

7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 12 järgnevas sõnastuses:

6

„(12) Kool korraldab õpilastele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd

karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks, koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet

karjääriteenuste arendamiseks.“;

8) paragrahvi 12 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „(karjääriõpe, -info ja -nõustamine)“;

9) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja sõna „varasemat“;

10) paragrahvi 18 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 7² õpilase õppimist mitteformaalõppes või

mõnes muus haridusasutuses koolis õpetatava osana. Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja konkreetse õppeaine või kursuse hindamise erisustest.“;

11) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Õpilane, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, peab sooritama eesti keele või eesti keel teise keelena riigieksami.“;

12) paragrahvi 19 lõige 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) õppekorraldus, sealhulgas vähemalt kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete kirjeldused, õppesuundade kirjeldused nende olemasolul, õpilase

õppekoormuse kujundamise põhimõtted, sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise kord, hariduslike erivajadusega õpilaste

õppe korraldus, õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, erinevate õppekeelte kasutamine;“.

13) paragrahvi 19 lõige 6 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldamine ning karjääriteenuste korraldamine,

sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;“ 14) paragrahvi 19 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ainevaldkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades

kirjeldatud ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamine, läbivate teemade käsit lemine ja õppeainete lõimingu viisid teiste õppeainetega esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete

kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas

praktilised tööd ja kodukohaga seotud näited esitatakse kursuste kaupa või lõimituna. Valikõppeainete ja valikkursuste kavades esitatakse õppeaine või kursuse kirjeldus, õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu.“;

15) määruse lisa 5 Ainevaldkond „Matemaatika“ muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse

lisaga 6.

7

§ 4. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard“ tehakse järgmise muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Käesoleva määruse regulatsiooni ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 231–233

sätestatud teise taseme õppe kohta.“; 2) paragrahv 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Kutseõppe sisu aluseks on eelkõige:

1) siseriiklikud või rahvusvahelised standardid; 2) riigi hariduspoliitilised eesmärgid; 3) Euroopa Liidu nõukogu soovitused;

4) sotsiaalpartnerite sisend; 5) nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted.“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11 –13 järgmises sõnastuses:

„(11) Õppe pakkumisel kasutatakse asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis arvestavad õpilaste vajadusi ja toetavad õpiväljundite

saavutamist. (12) Statsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud õpilastele, sealhulgas

õppimiskohustuslikele õpilastele, kellele õppimine on põhitegevus. Statsionaarses õppes on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel, suurem osakaal kui

iseseisval tööl. (13) Mittestatsionaarne õpe on õppevorm, mis on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud

õpilastele. Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal õpilase iseseisval tööl.“;

4) paragrahvi 3 lõiked 2–4 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kontaktõpe toimub õpikeskkonnas (sealhulgas e-õppe, praktilise töö või töökohapõhise õppena), milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja või juhendaja.

(3) Praktika on juhendaja juhendamisel õppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste rakendamine töökeskkonnas. Praktika maht määratakse kooli õppekavas.

(4) Iseseisev töö on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine

iseseisvalt, lähtudes õpetaja või juhendaja antud töö- või õppeülesannetest. Iseseisev töö, mis on õpetaja või juhendaja poolt eesmärgistatud ja tagasisidestatud moodustab statsionaarse õppevormi puhul 15 kuni 20 protsenti ja mittestatsionaarse õppevormi puhul üle 50 protsendi

õpingute kogumahust.“;

5) paragrahvi 3 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

8

„(6) Õpingute lõpetamiseks on vajalik saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutamist hinnatakse praktilistes tööolukordades toimuva oskuste demonstratsiooni, kutseeksami, koolieksami või riigieksamiga vastavalt käesolevas määruses

konkreetse kutseõppe liigi kohta sätestatule.

(7) Kutseeksami korraldus on reguleeritud kutseseaduses, riigieksamite korraldus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigetes 2 ja 4 ning oskuste demonstratsiooni ja koolieksami korraldus reguleeritakse kooli õppekorralduseeskirjas.“;

6) paragrahvi 3 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahv 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1)  Kutsehariduse tasemeõppe alus on vastavalt kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõikele 2 õppekava. Õppekavad jagunevad riiklikeks õppekavadeks ja kooli õppekavadeks.“;

8) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kutsekeskhariduse“ sõnaga „kooli“;

9) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega kooskõlas käesoleva määruse §-s 2 sätestatuga.“;

10) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Õppekava koosneb moodulitest. (2) Moodul on õppekava terviklik sisuühik, milles kirjeldatakse kompetentsusnõuetega

vastavuses olevad õpiväljundid.

(3) Mooduli õpiväljundid kirjeldatakse selgelt ja mõõdetavalt, et õpilasel oleks võimalik nende saavutatust tõendada ning õpetajal või juhendajal hinnata õpilase teadmiste ja oskuste taset ning õppekava eesmärkide saavutamist.

(4) Mooduli maht arvestuspunktides sõltub mooduli eesmärgist ja õpiväljunditega määratud

oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest. (5) Õppekavas eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid.

Kutseõppe õppekavades esitatakse põhiõpingute, valikõpingute moodulid. Kutsekeskhariduse õppekavas esitatakse lisaks põhi- ja valikõpingute moodulitele ka üldharidusõpingute

moodulid. (6) Põhiõpingute moodulitega määratakse kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud

õpiväljundid.

(7) Õppekava põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas peavad toetama tööturul rakendumiseks vajalike kompetentside omandamist. Põhiõpingute moodulid koostatakse selliselt, et neid saab aluseks võtta täienduskoolituse sealhulgas

mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele.

9

(8) Põhiõpingute moodulitesse lõimitakse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalikud asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks.

(9) Valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad

kutseoskusi, seonduvad täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste ja tööelu üldoskuste omandamist. Valikmoodulid moodustavad 10-20 protsenti õppekava mahust ning need määratakse kindlaks kooli õppekavaga. Õpilasel on õigus valida valikmooduleid kooli

teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

(10) Põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid, välja arvatud kutsekeskhariduse õppekavades, mille moodulite õpiväljundite koostamisel lähtutakse §-s 236 sätestatud

üldpädevustest, kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse,

infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu, mille määratlused on järgmised: 1) kutse- ja erialased teadmised on õppeprotsessi käigus omandatud teave kutse-, eri- ja

ametialaste faktide, põhimõtete, teooriate ja tavade kohta; 2) kutse- ja erialased oskused on võime rakendada teadmisi ja kasutada neid ülesannete

täitmisel ja probleemide lahendamisel, oskusi kirjeldatakse nende keerukuse ja mitmekesisuse kaudu; 3) iseseisvuse ja vastutuse ulatus on määr, mille ulatuses lõpetanu suudab iseseisvalt töötada ja

oma töötulemuste eest vastutada; 4) õpipädevus on suutlikkus tõhusaid õpistrateegiaid ning sobivat õpistiili kasutades juhtida

oma õpitegevust; 5) suhtluspädevus on suutlikkus suhelda erinevates situatsioonides ning teemadel suulises ja kirjalikus vormis;

6) enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, mõtestada oma tegevusi ja käitumist ühiskonnas, kujundada end isiksusena;

7) tegevuspädevus on suutlikkus näha probleeme ja neid lahendada, oma tegevusi kavandada, seada tegevuseesmärke ja näha ette oodatavaid tulemusi, valida tegevusvahendeid, tegutseda, hinnata oma tegevuste tulemusi, teha koostööd;

8) infotehnoloogiline pädevus on suutlikkus kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infotehnoloogiavahendeid ja digitaalmeediat;

9) algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevus on suutlikkus tegutseda algatusvõimeliselt ja loovalt ning planeerida oma karjääri nüüdisaegses majandus-, ettevõtlus- ja töökeskkonnas, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.

(11) Üldharidusõpingute moodulitega määratakse kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi

üldkeskhariduse standardiga kooskõlas olevad õpiväljundid.“;

11) paragrahvi 9 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Õppekava kohandamisel võib kool muuta valikõpingute moodulite sisu, valikut ja õppe

mahtu ning vajaduse korral suurendada praktika osakaalu, tagades seejuures õppekava õpiväljundite saavutatavuse.“;

12) paragrahvi 9 lõige 3 tekstiosa „§ 32 lõikes 8“ asendatakse tekstiosaga „§ 311 lõikes 3“;

13) paragrahvi 10 lõiked 5–7 tunnistatakse kehtetuks;

10

14) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õppe maht teise taseme kutseõppes on 60 kuni 120 arvestuspunkti.“;

15) paragrahvi 11 lõige 3, § 12 lõige 11, § 13 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 15 lõikes 1 ja § 19 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „60“;

17) paragrahvi 18 lõige 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 19 lõikes 2 ja § 25 lõikes 2 asendatakse arv „15“ arvuga „30“; 19) paragrahvi 20 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Neljanda taseme kutseõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme

kutseõppe jätkuõppes ja keskhariduse olemasolul viienda taseme kutseõppe esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.“;

20) paragrahvid 21 ja 23 tunnistatakse kehtetuks;

21) määrust täiendatakse peatükiga 51 järgmises sõnastuses:

„51. peatükk

Neljanda taseme kutsekeskharidusõpe

§ 231. Kutsekeskharidusõpe

(1) Kutsekeskharidusõpe on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille õppekava täitmisel täies

mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandab õpilane kutsekeskhariduse.

(2) Kutsekeskharidusõppe eesmärk on üldhariduslike ja kutse- või erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused tööle asumiseks õpitud kutse-

või erialal või õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel.

(3) Kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks on põhihariduse olemasolu. Õpinguid võivad alustada ka vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid. Vastavate kompetentside olemasolu hindab kool

vastavalt kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustele.

§ 232. Õppe maht

Õppe maht kutsekeskharidusõppes on 240 arvestuspunkti, mis jaguneb põhiõpinguteks,

üldharidusõpinguteks ja valikõpinguteks.

§ 233. Põhiõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Põhiõpingute õppe maht kutsekeskharidusõppes on 125 arvestuspunkti, seejuures on

praktika õppe maht vähemalt 25 arvestuspunkti.

(2) Põhiõpingute moodulid jagunevad ühisteks põhiõpingute mooduliteks ning suunavaliku ja spetsialiseerumisega seonduvateks põhiõpingute mooduliteks. Suunavalikuga seonduvate

11

põhiõpingute moodulite sisu ja ülesehitus võimaldab õpilasel arendada teadmisi ja oskusi ühe kutsetegevuse valdkonna kitsamas alavaldkonnas. Spetsialiseerumisega seonduvad põhiõpingute moodulid määratletakse konkreetse suunavaliku sees ja nende sisu ja ülesehitus

võimaldab õpilasel omandada põhjalikumad või spetsiifilisemad teadmised ja oskused ühel kitsamal kutse-, eri- või ametialal.

(3) Põhiõpingutest ühe osa moodustavad sissejuhatavad moodulid, mille õppe eesmärgiks on arendada õpilase elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks vajalikke

pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel õpiteel sealhulgas kutse-, eri- või ametiala valikul. Sissejuhatavad põhiõpingute moodulid on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja

õpiväljunditega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades ning nende kirjeldused esitatakse käesoleva määruse lisas 3.

(4) Õpinguid sissejuhatavate moodulite ülesehitus ja õppekorraldus peab võimaldama õppijal liikuda erinevate õppekavade vahel.

§ 234. Üldharidusõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Üldharidusõpingute õppe maht on vähemalt 80 arvestuspunkti.

(2) Kohustuslikud üldharidusõpingute moodulid ja nende õppe maht on järgmine: 1) keel ja kirjandus, sealhulgas eesti keel teise keelena, 14 arvestuspunkti; 2) võõrkeel keeleoskustasemel B2, 4,5 arvestuspunkti;

3) võõrkeel keeleoskustasemel B1, 7,5 arvestuspunkti; 4) matemaatika, 12 arvestuspunkti;

5) loodusained, 18 arvestuspunkti; 6) sotsiaalained, 13 arvestuspunkti; 7) visuaal- ja helikultuur, 4 arvestuspunkti;

8) kehakultuur, 5,5 arvestuspunkti; 9) riigikaitseõpetus, 1,5 arvestuspunkti.

(3) Üldharidusõpingute moodulite kirjeldused kehtestatakse käesoleva määruse lisas 3.

§ 235. Valikõpingud kutsekeskharidusõppes

(1) Valikõpingute õppe maht on 35 arvestuspunkti, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud vabaõpinguid.

(2) Valikõpingutena pakub kool õpilasele täiendavat üldharidus- ja kutseõpet ning rakenduskõrghariduse- ja huvihariduse õpet, mille määratlus ja soovituslik õppe maht on

järgmine:  1) piirkondlikul vajadusel põhinevad valikõpingud hõlmavad piirkonna tööandjate vajadustel põhinevate kompetentside õpet, mis lähtub rohkem kui ühe tööandja vajadustest. Asjakohased

kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määratleb kool koostöös piirkonna tööandjatega arvestusega, et nende õppe maht jääb vahemikku 5– 15 arvestuspunkti;

2) õpingud sama õppekava teistest tegevussuundadest või spetsialiseerumistest. Olenemata valitud mooduli õppe mahust teisel tegevussuundadel või spetsialiseerumistel on antud õppekavas selle valikõpingute mooduli õppe maht maksimaalselt 15 arvestuspunkti;

3) täiendavad üldharidusõpingud, mis võimaldavad õppijal omandada piisava ettevalmistuse õpingute jätkamiseks järgmisel haridus- või kutsetasemel. Selliste õpingute õppe maht on 5

kuni 30 arvestuspunkti; 

12

4) täiendav praktika, mis võimaldab õppijal täiendada oma erialaseid teadmisi ja arendada uusi erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi. Valikõpingutena pakutava täiendava praktika õppe maht on kuni 30 arvestuspunkti. Täiendav praktika peab olema seotud õpitava

eriala ning õppija isiklike arenguvajadustega. Täiendava praktika võib õppija sooritada ka välisriigis. Täiendava praktika võimalused ja valikukriteeriumid sätestatakse kooli

õppekorralduseeskirjas;  5) valikõpingutena võib õppija valida mooduleid ka järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest. Selliste õpingute õppe maht on kuni 15 arvestuspunkti. 

(3) Koolil pakub järgmisi valikõpingute mooduleid, mis on ühesuguse nimetuse, õppe mahu ja

õpiväljunditega kõigis kutsekeskhariduse õppekavades ja mille kirjeldused esitatakse määruse lisas 3: 1) ettevõtlusõppe valikõpingud, õppe mahuga 4-6 arvestuspunkti;

2) riigikaitseõpetuse välilaager, õppe mahuga 1,5 arvestuspunkti.

(4) Vabaõpingud õppemahuga 5 arvestuspunkti valib õpilane oma huvidest ja soovidest lähtuvalt kooli teiste erialade või teiste õppeasutuste õppekavadest. Vabaõpingutena võib arvestada ka õppija poolt varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu õpitut sealhulgas

mitteformaalse õppe käigus omandatut. Kooli õppekavas määratakse üksnes vabaõpingute õppe maht. Vabaõpingute valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

§ 236. Kutsekeskharidusõppes kujundatavad üldpädevused

Kutsekeskharidusõppe moodulite õpiväljundite kirjeldamisel juhindutakse kutseseaduse lisas esitatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme kirjeldusest ja järgmistest üldpädevustest;

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast; tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning

nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku

mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel; olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; 2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku,

abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;

austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning

arvestada neid suhtlemisel; suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest; väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid; tunnetada end

dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis; 3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja võimalusi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;

käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme; käituda inimsuhetes sõltumatult; hankida teavet edasiõppimise ja

tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri; 4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;

leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates

olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida

13

oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi; 5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja

iseseisva keelekasutaja tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja

põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat

suhtlemisviisi; 6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada

matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja ühiskonnale; mõista teaduse ja tehnoloogiaga

seotud piiranguid ja riske; teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades; kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt;

7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane,

neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele ning

võtta arukaid riske; mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid; rakendada finantskirjaoskust; 8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti

muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda

digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust,

isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

§ 237.  Õpingute lõpetamine ja edasiõppimine 

(1) Õpingud kutsekeskharidusõppes lõppevad pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist.

(2) Põhiõpingute moodulite õpiväljundite saavutatuse hindamine toimub praktilises tööolukorras oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda kutseeksmina. Hindamine viiakse

läbi koostöös kooli ja sotsiaalpartneritega ning see võib toimuda osade kaupa kogu õppe jooksul.

(3) Õpilased, kes on valikõpingutena valinud § 235 lõike 2 punktis 2 nimetatud täiendavad üldharidusõpingud mahus 30 arvestuspunkti, sooritavad õpingute lõpetamiseks riigieksamid

eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras. Teised õpilased sooritavad üldharidusliku õppe õpiväljundite saavutatuse hindamiseks

eesti keele, matemaatika ja võõrkeele koolieksami. (4) Õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, sooritavad eesti keele kui teise keele

riigieksami või eesti keele riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras.

14

(5) Kutsekeskharidusõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega.

(6) Neljanda taseme kutsekeskharidusõppe lõpetanud isik võib asuda edasi õppima neljanda taseme kutseõppe jätkuõppes, viienda taseme kutseõppe esmaõppes,

rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes.“; 22) paragrahvi 33 lisatakse lõiked 3 –6 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne käesoleva sätte jõustumist kehtestatud riiklikud õppekavad ja Eesti hariduse

infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse kooli õppekavad viiakse kooskõlla peatüki 51 nõuetega hiljemalt 31. augustiks 2026. a. Kooskõlla viimata kutsekeskhariduse kooli õppekavad sulgeb kool hiljemalt 1. septembril 2028. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse

õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

(4) Enne 2016. aasta 1. septembrit kutsekeskhariduse õppekavadele vastu võetud õpilaste õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutatust hinnatakse seni kehtinud korras.

(5) Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval õppeaasta lõpuni. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas

kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse käesoleva määruse enne 1. septembrit 2025. a kehtinud redaktsiooni.

(6) 4. ja 5. taseme jätkuõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 30 EKAPit ja 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 60 EKAPit kehtivad kuni

nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2026. a. Alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.“;

23) määruse lisa 1 tunnistatakse kehtetuks;

24) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 7;

25) määrust täiendatakse lisaga 3 käesoleva määruse lisaga 8.

§ 5. Määruse jõustumine

Määruse §-d 1–3 ja § 4 punktid 6 ja 13–15 jõustuvad 1. septembril 2025.

Kristen Michal peaminister

Kristina Kallas

haridus- ja teadusminister Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 1_Lihtsustatud õpe

15

Lisa 2_Toimetulekuõpe Lisa 3_Hooldusõpe Lisa 4_Ainevaldkond „Matemaatika“

Lisa 5_Ainevaldkond „Tehnoloogia“ Lisa 6_Ainevaldkond „Matemaatika“

Lisa 7_Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe Lisa 8_Kohustuslike põhiõpingute, üldharidusõpingute ja valikõpingute moodulite kirjeldused kutsekeskhariduse õppekavas

1

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“

Lisa 1 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18 sõnastuses)

Lihtsustatud õpe

I Üldalused

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

1.1. Põhikooli sihiseade lihtsustatud õppes

Lihtsustatud õppe sihiseade lähtub põhikooli riikliku õppekava üldosa §-s 3 sätestatust,

arvestades seejuures lihtsustatud õppel õpilaste individuaalseid hariduslikke erivajadusi. (1) Lihtsustatud õppe põhiülesanne on toetada ja suunata tõhustatud või erituge vajava õpilase arengut. Iga õpilase hariduslike erivajaduste ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse

temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded

õpitulemustele. (2) Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 7 koostatakse igale lihtsustatud õppe õpilasele individuaalse arengu jälgimise kaart (IAJK). Individuaalse õppekava

koostamisel lähtutakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil olevast teabest. (3) Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele.

Õpetamine, kasvatamine ja arengu toetamine toimub valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu. Reegleid ja teoreetilisi teadmisi õpetatakse minimaalselt, aga sel määral, et üldistada ja teadvustada praktiliselt omandatut.

(4) Kooli õppe- ja kasvatusprotsessis kujundatakse õpilastel suutlikkust ja oskusi, et pingutada jõukohasel viisil ning teha koostööd nii eakaaslaste kui ka erinevate täiskasvanutega.

Taotletakse, et õpilastel kujuneksid teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad neil (vajaduse korral suunamise või abiga) jälgida, hinnata ning kohandada oma käitumist ja õpitegevust.

(5) Väärtushoiakute kujundamisel taotletakse, et õpilane tunneb vastutust oma tegude tagajärgede eest, järgib üldlevinud väärtusi, määratleb end riigi kodanikuna.

(6) Lihtsustatud õppel põhikooli lõpetaja on praktilist tööd väärtustav ja täiendus- ning kutseõppeks valmis olev ühiskonnaliige. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele isiksusteks, kes on motiveeritud jätkama õpinguid ja tulevad võimalikult iseseisvalt toime erinevates rollides:

perekonnas, võimetekohasel tööl ja avalikus elus. (7) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste kujunemist toetab järjepidev koostöö

erinevate osaliste vahel. Tähtis on õpetajate, tugispetsialistide ja lastevanemate koostöö (ühised nõudmised, samalaadne abi jms). Vajaduse korral kaasatakse tugispetsialiste väljastpoolt kooli, kohaliku omavalitsuse esindajaid jt.

1.2. Pädevused

(1) Lihtsustatud õppes käsitatakse pädevust kui võimetekohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.

(2) Lihtsustatud õppes eristatakse üldpädevusi ja arenguperioodidel taotletavaid pädevusi. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

(3) Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad ning tugispetsialistid omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

(4) Lihtsustatud õppes taotletavad üldpädevused on kohandatud lähtuvalt riikliku õppekava § 4 punktist 4. Õpilastel kujundatavad üldpädevused on:

2

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna, väärtustab maailma eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisust, suhtub teistest rahvustest

inimestesse eelarvamuste vabalt ja lugupidavalt, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning väärtustab eesti keele ja kultuuri säilimist ja arengut; tunneb ja järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma

võimaluste piires; 2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud

oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust; teab oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab nende eest seista, arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi; järgib vastutustundlikult ühiselu reegleid, konflikte lahendades arvestab seadusi ning moraalinorme;

3) enesemääratluspädevus – mõistab ja väärtustab iseennast ja enda arengut, hindab adekvaatselt oma võimeid ja toimetulekut igapäevaelus, juhib oma käitumist erinevates

olukordades; väärtustab tervislikku eluviisi, on füüsiliselt aktiivne; 4) õpipädevus – õpib vastavalt oma võimetele, planeerib õppimist, sh enesekontrolli, järgib kavandatut. Täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas, kasutab

sobivaid teabevahendeid. On avatud uutele teadmistele ja oskustele; 5) suhtluspädevus – suhtleb olukorda ja suhtlemispartnereid arvestades, esitab oma soove,

selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus; loeb, mõistab, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel, kasutab teabevahendeid; mõistab ja kasutab võõrkeeles lihtsamaid igapäevaseid väljendeid ning fraase, tuginedes vajaduse korral abivahenditele;

6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – lahendab elulisi probleemsituatsioone, kasutades omandatud matemaatilisi, loodusteaduslikke ja/või

tehnoloogiaalaseid teadmisi-oskusi ning (abi)vahendeid; mõistab inimese ja keskkonna vahelisi seoseid, suhtub elukeskkonda vastutustundlikult ja hoolivalt, elab ning tegutseb loodust ja keskkonda säästvalt;

7) ettevõtlikkuspädevus – on tegutsemisaldis, väärtustab praktilist tööd ja on valmis kutse- ja elukestvaks õppeks. Hindab adekvaatselt oma võimeid. Püstitab ja täidab endale seatud

eesmärke ning võtab vastutuse oma tegude eest; 8) digipädevus – orienteerub ja tegutseb infotehnoloogilises maailmas eesmärgipäraselt ja turvaliselt. Otsib ja kasutab infot, tunneb lihtsamaid programme ja keskkondi. Järgib

digikeskkonnas üldkehtivaid moraali- ja väärtuspõhimõtteid. (5) Lihtsustatud õppe puhul tuleb arvestada õpilaste arenguperioode, mis jagunevad järgmiselt:

1.–2. kl, 3.–5. kl, 6.–7. kl, 8.–9. kl. Selline jaotus, mis ei ühti kooliastmetega, tuleneb õpilaste arengu seaduspärasustest – muutustest õppijate kognitiivses arengus ning kõne ja isiksuse arengus. Eri arenguperioodidel taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut

eakohaste üldpädevuste ning õpitulemuste kaudu. (6) Lihtsustatud õppe puhul esitatakse õpitulemused ainekavades kooliastmeti ja klassiti.

Õpitulemuste esitamine klassiti toetab õppe planeerimist vastavalt õpilase potentsiaalsele arenguvallale ning võimaldab seada õpilasele jõukohaseid õppeeesmärke.

2. Taotletavad pädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused arenguperioodide kaupa

2.1. Taotletavad pädevused 1.–2. klassis

2. klassi lõpuks õpilane:

1) tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena; 2) osaleb klassi ühistegevuses;

3) kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele; 4) kuulab ja vastab küsimustele; väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega;

5) eristab oma-võõrast-ühist; 6) hoiab korras oma välimuse; hoiab puhtust ja korda; hoiab korras oma koolitarbed; 7) leiab täiskasvanu suunamisel paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajalikku teavet;

3

8) täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju ja näidise järgi, omandatud oskuste piirides suulise korralduse kohaselt;

9) viib kokku eseme, selle kujutise ja keelelise väljendi; tunneb kirjelduse järgi ära tuttavaid esemeid ja nähtusi; 10) vaatleb ning võrdleb täiskasvanu juhendamisel esemeid ja nähtusi; järjestab ja rühmitab

esemeid ning nende kujutisi ühe-kahe tajutava tunnuse (kuju, suuruse, värvuse) alusel; 11) loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa;

12) arvutab õpitud arvuvalla piires ning mõõdab täiskasvanu abiga; 13) tunneb rõõmu liikumisest, loovast ja käelisest tegevusest; 14) käitub õpitud oskuste piires viisakalt, ohutult ja ümbrust hoidvalt; hindab oma ja teiste

käitumist õige/vale, meeldib / ei meeldi tasandil.

2.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.–2. klassis

(1) Esimesel arenguperioodil on põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste omandamine: kuulamine, adekvaatne reageerimine

küsimustele ja korraldustele, vaatlemine, osalemine dialoogis, tegevusse lülitumine ning ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine. Õppeeesmärgiks on elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja

arvutamisoskuse omandamine. (2) Õpetaja suunamisel õpivad õpilased tundma lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi. Lisaks iseendaga seonduva teadvustamisele kujundatakse õpilastel ka arusaamist mina-meie-suhetest.

See kujuneb kontaktis ning koostegevuses täiskasvanu ja klassikaaslastega, osalemisel õppemängudes ja ühistegevustes.

(3) Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse ülesandeid, nende täitmiseks kuluvat aega ning õpetaja osaluse ja abi osakaalu. Õpetaja osaleb laste tegevustes suurel määral. Õpilased täidavad õpiülesandeid koostegevuses, matkimise, näidise järgimise

toel ja omandatud oskuste piirides suulise korralduse järgi. Õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt õpetaja.

(4) Õpilased vajavad õppetegevustes palju materialiseerimist ja näitlikke vahendeid. Õpilaste juhendamisel kasutatakse lühikesi suulisi korraldusi. Peamiseks õppemeetodiks on praktiline harjutamine. Olulisel kohal on õppimine praktilise tegevuse või didaktilise mängu kaudu.

(5) Õppetöö korraldamisel on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üldõpetuse ja aineõpetuse kombineeritud variant.

2.3. Taotletavad pädevused 3.–5. klassis

5. klassi lõpuks õpilane:

1) osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi; alustab ja jätkab dialoogi; väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil);

2) mõistab omandisuhteid oma-võõras-ühine ja käitub vastavalt; 3) hoolitseb oma välimuse ja tervise eest; 4) hoiab puhtust ja korda kodus ja koolis; käitub looduses hoolivalt;

5) oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, vormistab oma õpiülesanded nõuetekohaselt;

6) täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku juhendi) järgi; kasutab õpiülesannete täitmisel tuttavaid abivahendeid (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid);

7) kirjeldab oma õpitegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele; kasutab täiskasvanu suunamisel õpitud enesekontrollivõtteid;

8) vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab etteantud rühmitusaluse järgi esemeid ja nähtusi; kirjeldab neid õpetaja küsimuste ja tugisõnade abil; 9) loeb õpitud teksti ladusalt, leiab ja mõistab suunamisel tekstides sisalduvat teavet;

4

10) eristab tuttavates olukordades ja oma tegevuses põhjust, tagajärge ja eesmärki; arvestab teadaolevaid motiive ja tingimusi käitumisaktide hindamisel, väljendab käitumisaktis

ilmnenud iseloomuomadusi; 11) arvutab ja mõõdab õpitud oskuste piires; 12) oskab täiskasvanu juhendamisel kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis

kasutatavaid tehnilisi seadmeid; 13) käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid; kirjeldab

täiskasvanu suunamisel oma käitumist konfliktsituatsioonis; 14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda; oskab ohutult liigelda; 15) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab

nendega seostuvaid käitumisreegleid.

2.4. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 3.–5. klassis

(1) Teisel arenguperioodil jätkub positiivse suhtumise kujundamine õppimisse, keskendutakse õpiharjumuste ja -oskuste ning püsivuse arendamisele. Õpetaja olulisim ülesanne on toetada

iga õpilase eneseusku ja motivatsiooni. (2) Tähelepanu pööratakse eneseväljendusoskuse ja -julguse kujundamisele, põhiliste

suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sh üksteist toetavate suhete kujunemisele õpilaste vahel. (3) Õpilased vajavad jätkuvalt suunamist ja õpitegevuse reguleerimist, sh eeskuju ja näidiseid

õpiülesannete sooritamisel. Sisekõne kujunemine võimaldab neil arendada oma oskusi õpitegevuse kavandamisel ja reguleerimisel: orienteerumist ülesandes, planeerimist,

algoritmide ja tuttavate abivahendite valikut ning kasutamist, enesekontrolli sooritamist. (4) Õpilastel kujundatakse oskust mõista ning järgida lühikesi ja lihtsaid tööjuhiseid, nii suulisi kui ka kirjalikke lihtkorraldusi.

(5) Peamiseks õppemeetodiks on praktiline harjutamine. Õpilased vajavad õpitegevustes abivahendeid, näitlikkust, sh algoritme.

2.5. Taotletavad pädevused 6.–7. klassis

7. klassi lõpuks õpilane:

1) mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena ning käitub vastavalt rollile; peab kinni kokkulepetest;

2) oskab kaaslast kuulata ja teda tunnustada; oskab oma arvamust rahulikult väljendada ja selgitada; mõistab, et inimesed ja seisukohad võivad olla erinevad; 3) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, kasutab omandatud õpivõtteid ja tuttavaid

abivahendeid; 4) oskab koostada päevakava ja seda järgida; mõistab töö vajalikkust;

5) oskab märgata õppetöös tekkivaid raskusi, küsib vajaduse korral abi ja kasutab seda; 6) oskab oma tegevust õppesituatsioonis kavandada, vajalikke tegevusi valida ja rakendada, tulemust kontrollida ja hinnata;

7) vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab esemeid ja nähtusi; kirjeldab neid tugisõnade abil; teeb järeldusi; loeb lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;

8) loeb õpitud teksti ladusalt, leiab teavet oma teadmistele vastavatest tekstidest ning esitab seda suuliselt ja kirjalikult vastavalt õpitud oskustele; 9) arvutab ja mõõdab õpitud oskuste piires;

10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlus- ja õppevahendina; 11) hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest;

lahendab konflikte rahumeelselt; 12) oskab kirjeldada oma käitumist, mõista ja tunnistada oma eksimusi ning vajaduse korral korrigeerida oma käitumist/tegevust;

13) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

5

14) väärtustab säästvat eluviisi, huvitub loodusest ja oskab looduses käituda.

2.6. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 6.–7. klassis

(1) Kolmandal arenguperioodil keskendutakse jätkuvalt õpiharjumuste ja õpioskuste kujundamisele, samuti püsivuse, iseseisvuse ning eesmärgistatud töötamise ja valikute tegemise

oskuste arendamisele. (2) Jätkuvalt pööratakse tähelepanu eneseväljendusoskuse ja -julguse kujundamisele, põhiliste

suhtlemis- ja koostööoskuste arendamisele. Tähtsal kohal on oma arvamuse väljendamise ja selgitamise, kaaslaste arvamuste aktsepteerimise, suhtlusprobleemide lahendamise ning viisaka käitumise oskuste kujundamine.

(3) Vajalik on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni. Oluline on kujundada oskust märgata õppetöös tekkivaid raskusi, küsida vajaduse korral abi ja seda kasutada.

(4) Õppeprotsessis on suur osakaal praktilisel harjutamisel. Õpilaste juhendamisel lähtutakse algoritmidest, oluline on suunata õpilasi aktiivsemalt algoritme ka iseseisvalt kasutama, sh oma tegevust kontrollima.

2.7. Taotletavad pädevused 8.–9. klassis

9. klassi lõpuks õpilane:

1) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme; 2) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse

eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi; 3) suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab suhtluspartneriga;

4) arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ja tunneb vastutust oma tegude eest; 5) esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega; mõistab

kompromisside vajalikkust; oskab seista oma õiguste eest ning lahendada konflikte rahumeelselt, arvestades ühiselunorme;

6) lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult vääradele ettepanekutele; 7) täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas; mõistab ülesannete õige

tõlgendamise ning enesekontrolli tähtsust, kasutab omandatud õpivõtteid; 8) loeb, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel;

9) oskab kasutada jõukohaseid teabevahendeid, sh arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning infootsingul; 10) teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning huvisid; väärtustab praktilist tööd ja õppimist ning

on valmis jätkama õpinguid täiendus- ja kutseõppes; 11) mõistab igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult

elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes; 12) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.

2.8. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 8.–9. klassis

(1) Neljandal arenguperioodil on põhitaotluseks vastutustundliku suhtumise ja võimalikult

iseseisvate õpi- ja tööoskuste kujundamine. Eesmärgiks on, et õpilased tulevad igapäevaelus toime iseseisvalt ning jätkavad õpinguid vastavalt oma võimetele. (2) Jätkuvalt on olulisel kohal suhtlemis- ja koostööoskuste kujundamine, õpimotivatsiooni

hoidmine ja tõstmine. Kujundatakse oskust oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning teadvustada oma huvisid.

(3) Tähtsal kohal on enesejuhtimise oskuste kujundamine, suurendatakse õpilaste iseseisvust oma tegevuse kavandamisel, sooritamisel ja tulemuse hindamisel. Järjepidevalt harjutatakse valima ning rakendama eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi ja vahendeid ning kasutama

enesekontrollivõtteid.

6

(4) Õppeprotsessis on suur osakaal praktilisel harjutamisel, õppesisu ja omandatavaid oskusi seostatakse igapäevaeluga.

3. Õppekorraldus

3.1. Õppekava läbivad teemad

(1) Läbivate teemade eesmärke, oodatavaid tulemusi ja nende käsitlemist kirjeldatakse kooli

õppekavas, kohandades põhikooli riikliku õppekava läbivaid teemasid. (2) Läbivad teemad on üld- ja arenguperioodide pädevuste ning õppeainete lõimingu vahendiks

ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel.

3.2. Õppe ja kasvatuse korralduse alused

(1) Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes käesolevas lisas esitatud nõuetest ja ülesannetest.

(2) Õpe võib olla korraldatud mitmel viisil: kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas; kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.

(3) Õppeained jagunevad kohustuslikeks õppeaineteks ja valikõppeaineteks. Kohustuslike õppeainete kavad esitatakse käesolevas lisas. Valikõppeainetele koostab ainekavad kool.

(4) Kohustuslike ja valikõppeainete nädalatundide arv on järgmine:

Õppeained Klass

Õppetundide arv nädalas eesti õppekeelega õpilasele

I II III IV V VI VII VIII IX

Eesti keel/ Eesti keel teise keelena

7 9 8 8 7 6 6 6 6

A-võõrkeel - - - - 2 2 2 2 2

Matemaatika 5 5 5 5 5 5 4 5 5

Loodusõpetus 1 1 2 2 2 4 4 4 4

Ajalugu - - - - - 1 2 2 1

Inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1

Muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Kunst 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7

Kehaline kasvatus 2 3 3 2 2 2 2 2 2

Valikõppeained - - 2 2 2 2 2 2 2

Kokku 20 23 25 25 28 30 30 32 32

Õppeained

Klass

Õppetundide arv nädalas eesti keelest erineva õppekeelega

õpilasele I II III IV V VI VII VIII IX

Vene keel või muu õppekeel

6 8 7 7 7 6 6 6 6

Eesti keel teise keelena 1 1 2 2 2 2 2 2 2

Matemaatika 5 5 5 5 5 5 4 5 5

Loodusõpetus 1 1 2 2 2 4 4 4 4 Ajalugu - - - - - 1 2 2 1

Inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1

Muusika 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Kunst 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7

Kehaline kasvatus 2 3 3 2 2 2 2 2 2

Valikõppeained - - 1 1 2 2 2 2 2

7

Kokku 20 23 25 25 28 30 30 32 32

(5) Võõrkeelena õpitakse ühte keelt. Eesti õppekeelega õpilaste puhul on selleks A-võõrkeel,

mille õppimist alustatakse 5. klassist ning mille valib kool arvestades oma võimalusi ja õpilaste soove.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 6 ja §-st 10015 tulenevalt õpib eesti keelest erineva õppekeelega õpilane A-võõrkeele asemel eesti keelt teise keelena, mille õppimist alustatakse 1. klassis. Lisaks keeletundidele on soovitatav õpetada eesti keelt lõimituna teiste

õppeainetega. Kool koostab eesti keel teise keelena ainekava käesoleva lisa punkt 4.3 alusel lähtudes õppijate keeletasemest ja tunnimahust. Eesti keelest erineva õppekeelega kool tagab

eesti keele õppe korraldamise sellisel tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajal jätkata järgmisel haridustasemel õpinguid eesti keeles. Õpilasele, kelle emakeel ei ole õppekeel, võib valikainete tundide asemel pakkuda keele- ja

kultuuriõpet tema emakeeles. Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 2 võib keele- ja kultuuriõppe korraldamiseks vaba tunnimahu puudumisel õpilase suurimat nädala

õppekoormust suurendada ühe tunni võrra. (6) Loodusõpetust õpitakse lõimitud õppeainena, milles on ühendatud loodusõpetus, geograafia, füüsika ja keemia alused.

(7) Tööõpetus sisaldab kolme valdkonda: tööõpetus (1.–4. kl), käsitöö ja kodundus (5.–9. kl) ning tehnoloogiaõpetus (5.–9. kl). Alates 5. klassist moodustab kool õpilaste soovide ja huvide

põhjal õpperühmad, millesse jagunedes on õpilastel võimalus õppida kas käsitööd ja kodundust või tehnoloogiaõpetust. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine. Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et käsitöö ja kodunduse asemel on tehnoloogiaõpetus ning

tehnoloogiaõpetuse asemel käsitöö ja kodundus. Teemade järjestus õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpitulemused vahetatud õpperühmades esitatakse kooli tööõpetuse

ainekavas. Kooli õppekava võib koostada ka nii, et 5.–9. klassis õpetatakse mõlemat valdkonda ühendatult, mis võimaldab anda õpilastele vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii käsitöö ja

kodunduse kui ka tehnoloogiaõpetuse alal. (8) Lähtudes piirkonna ja kooli võimalustest ning õpilaste soovidest võib kool valida ka tööõpetuse ainekavas puuduva õppesuuna. Valitud tööõpetuse suunale koostab ainekava kool.

(9) Mittestatsionaarses õppes ei kuulu kehaline kasvatus kohustuslike õppeainete hulka. (10) Kooli omapära ja piirkondliku eripära arvestamiseks võib eesti keelest erineva

õppekeelega klassis ja koolis valikainete õpetamiseks ning lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamiseks kooli hoolekogu nõusolekul muuta tunnijaotusplaani, kuid tööõpetuse tundide arvu vähendamata. Seejuures tuleb tagada taotletavate õpitulemuste saavutamine kooliastme

lõpuks. Neid erinevusi kirjeldatakse kooli õppekavas ning neist teavitatakse õpilaste vanemaid.

(11) Kooli hoolekogu nõusolekul võib põhikool oma tegevuses juhinduda waldorfipedagoogika põhimõtetest ja püüdlustest ning korraldada sellest tulenevalt õpet viisil, kus lihtsustatud õppe I ja II kooliastme õpitulemusi ei taotleta vastava kooliastme lõpuks. Vastavad erisused

määratakse kooli õppekavas ning kooli õppekava kooskõlastatakse Eesti waldorfipedagoogika põhimõtteid järgivaid koole ühendava organisatsiooniga.

(12) III kooliastmes teevad lihtsusatud õppe õpilased loovtöö. Kooli õppekavas esitatakse õpilastele jõukohane loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise

põhimõtted. Juhul kui kooli õppenõukogu põhjendatud otsusel õpilane tema erivajadustest lähtuvalt loovtööd ei soorita, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke.

Kui õpilasele ei ole seni individuaalset õppekava koostatud, tuleb see koostada. Individuaalses õppekavas tuuakse välja loovtöö asendamise korraldus ning õppeülesanne, mille õpilane

sooritab loovtöö asemel.

8

II Ainekavad

4. Õppetegevused ja õpitulemused õppeaineti

4.1. Eesti keel

4.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Eesti keele õpetuse peamine ülesanne on toetada õpilaste kõne arengut, rõhutades eriti kõnest arusaamise kujundamist.

Eesti keele õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) oskab kuulata ja kõnele adekvaatselt reageerida; osaleb dialoogis ja väljendab oma mõtteid

kuulajale arusaadavalt; 2) kavandab oma tegevust kõne abil, kommenteerib ning hindab seda, reguleerib oma ja teiste tegevust vastavalt üldistele käitumisnormidele;

3) loeb jõukohast teksti, mõistab selle sisu ja mõtet; 4) kirjutab arusaadavalt, teeb märkmeid, mõistab ja koostab tarbekirja;

5) on omandanud elementaarse ülevaate eesti keele süsteemist, tunneb põhitermineid; 6) valdab praktiliselt eesti keele lauseehitust, igapäevast sõnavara ja sõnade muutevorme, saab aru sõnade ja lausete otsesest tähendusest ning oma kogemuste piires ka pragmaatilisest

tähendusest; 7) kasutab eesti keelt õpitegevuses ja igapäevases elus; tõlgendab igapäevast lihtsat verbaalset

teavet; 8) tunneb ilukirjanduslike tekstide liike, omab elementaarset ülevaadet rahvuskirjandusest ja oskab nimetada mõnda kirjanikku;

9) tunneb ja jälgib oma võimete kohaselt üldinimlikke kõlbelisi arusaamu, valdab vastavat tavasõnavara.

4.1.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis on põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Kuna õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks

kuluvat aega. Õpilased suudavad osaleda õppetegevustes õpetaja suunamisel ja õpetajaga koostöös. Õpilased vajavad õppetegevustes palju materialiseerimist ja näitlikke vahendeid, sh

algoritme. Eesmärgiks on saavutada elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis tegeletakse õpiharjumuste ja -oskuste ning püsivuse kujundamisega. Tähelepanu

pööratakse eneseväljendusoskuse ja -julguse kujundamisele, põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete

kujunemisele õpilaste vahel. Õpilased vajavad jätkuvalt õppetegevuse reguleerimist. Peamiseks õppemeetodiks on praktiline harjutamine õpetaja suunamisel, õppetegevustes kasutatakse materialiseerimisvahendeid, näitlikkust, sh algoritme. Õpilased suudavad mõista ja järgida

lühikesi, lihtsaid suulisi ja kirjalikke tööjuhiseid. Vaja on tähelepanu pöörata esemete, nähtuste, sündmuste tunnustele ja neid väljendavate sõnade õpetamisele.

Õppetegevus 6.–7. klassis

6. –7. klassis tegeletakse iseseisvuse kujundamise ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisega. Õpilased suudavad mõista ja täita suulisi ning kirjalikke

tuttavaid töökorraldusi. Oluline on kasutada algoritme ning suunata õpilasi aktiivsemalt ka iseseisvalt algoritme järgima ja kasutama, sh oma tegevust kontrollima. Jätkuvalt on

õppeprotsessis suur osakaal praktilisel harjutamisel. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis tegeletakse oma tegevuse kavandamise ja hindamisega. Õpetatakse valima ning rakendama tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ja vahendeid ning enesekontrollivõtteid. Õppesisu ja omandatavaid oskusi seostatakse igapäevaeluga. Kujundatakse oskust oma

arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning

9

teadvustada oma huvisid. Arendatakse oskust kuulata ja lugeda jõukohaseid tekste, mõista

suulist kõnet, luua keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid lihtsaid suulisi ja kirjalikke tekste.

4.1.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) osaleb ühistegevuse ajal dialoogis (küsimus-vastus, teade-küsimus), kasutab viisakusväljendeid;

2) loeb õpitud teksti valdavalt 2–3-silbiliste sõnade kaupa; 3) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, vastab küsimustele, sh annab elementaarse hinnangu tegevusaktile;

4) annab abistavaid materjale kasutades ja koostöös õpetajaga tekstilähedaselt edasi õpitud pala sisu;

5) võrdleb tajutavate tunnuste alusel abistavale materjalile toetudes kahte tuttavat objekti; 6) mõistab ja koostab skeemide toel kuni 5-sõnalisi lihtlauseid, kasutades õpitud nimi-, omadus- ja tegusõnavorme;

7) koostab sõnaühendeid õpitud sõnavormidega erinevates funktsioonides; 8) muudab ja määrab õpetaja suunamisel graafilistele orientiiridele ning skeemidele toetudes

üksikhäälikutest koosnevates sõnades veaohtlike häälikute pikkuse; 9) kirjutab pärast analüüsi õigesti 2–3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu; 10) kirjutab lugema õpitud lausete ärakirjas 1–2-silbilisi sõnu originaalteksti täiendavalt

vaatamata; kontrollib suunamisel kirjutatu õigsust. Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) väljendab oma mõtet vähemalt baaslausega; 2) alustab dialoogi oma tarvete rahuldamiseks ja/või vastab dialoogi repliigile, kasutab

elementaarseid viisakusväljendeid; 3) tunneb suuri ja väikseid trükitähti;

4) loeb veerides 1–3-silbilisi lihtsa häälikulise struktuuriga sõnu; 5) saab oma kogemuste piires aru loetud baaslausete ja vähelaiendatud lihtlausete tähendusest; 6) eristab sõnu kuuldud lauses;

7) mõistab, koostab (tegevuse, pildi ja/või skeemi alusel) ning kasutab kontekstist või situatsioonist lähtuvalt sensomotoorsele kogemusele toetuvaid 3–4-sõnalisi lihtlauseid;

8) häälib kuni 5-häälikulisi sõnu, määrab häälikujärje sõnas, koostab analüüsitud sõnade (noop)skeeme; 9) määrab koostöös õpetajaga võrdleva hääldamise abil häälikute pikkuse 1–2-silbilistes

sõnades ja kasutab sõnu analüüsides sobivaid sümboleid (sh noope); 10) laob analüüsitud sõnu sümbolite ja tähtedega, teeb analüüsitud sõnade ärakirja vähemalt

tähthaaval; 11) kirjutab eelnevalt analüüsitud sõnu väikeste kirjatähtedega. Õpitulemused 2. klassis

Õpilane: 1) alustab ja/või jätkab tuttavas situatsioonis dialoogi, kasutab viisakusväljendeid;

2) kõneleb õpetaja suunamisel 3–4 lausega oma tegevusest; 3) iseloomustab objekti 2–3 tajutava tunnuse alusel õpetaja suunamisel; 4) mõistab, koostab ja kasutab suulises kõnes tunnetuslikele ja oma kogemustele toetuvat

laiendatud 4–5-sõnalist lihtlauset; 5) loeb õpitud teksti lühikeste sõnade ja pikemaid sõnu kõnetaktide kaupa;

6) vastab analüüsitud lühiteksti põhjal suuliselt küsimustele, nimetab tekstis kirjeldatud tegelasi ja sündmusi abivahenditele (pildid, pildiseeriad, küsimused, sõnalünkadega laused) toetudes;

7) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste abil sõnu ja lauseid, vastab küsimustele lause

10

ja/või lõigu sisu kohta valiklugemise abil, järjestab sisu järgi pildiseeria;

8) eristab häälikuid ja määrab häälimisele toetudes nende järjekorra sõnas; määrab häälikurühma tabeli alusel;

9) muudab ja määrab võrdleva häälduse ja abivahendi toel 1–2-silbilistes sõnades lihthääliku pikkuse; 10) kirjutab analüüsitud 1–2-silbilisi sõnu häälikkoostist moonutamata;

11) teeb lugema õpitud 3–4-sõnalise lause ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) osaleb ühistegevuse ajal dialoogis (küsimus-vastus, teade-küsimus), kasutab viisakusväljendeid;

2) loeb õpitud teksti valdavalt sõnade kaupa; 3) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, vastab küsimustele,

sh annab hinnangu tegevusaktile; 4) annab abivahendeid kasutades ja koostöös õpetajaga tekstilähedaselt edasi õpitud pala sisu; 5) kirjeldab ja võrdleb tajutavate tunnuste alusel abistavale materjalile toetudes kahte tuttavat

objekti; 6) mõistab ja koostab kuni 5-sõnalisi lihtlauseid, kasutades õpitud nimi-, omadus- ja

tegusõnavorme; 7) koostab sõnaühendeid õpitud sõnavormidega erinevates funktsioonides; 8) muudab ja määrab graafilistele orientiiridele ning skeemidele toetudes üksikhäälikutest

koosnevates sõnades veaohtlike häälikute pikkust; 9) kirjutab pärast analüüsi õigesti 2–3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu;

10) kirjutab lugema õpitud lausete ärakirjas 1–2-silbilisi sõnu originaalteksti täiendavalt vaatamata; kontrollib suunamisel kirjutatu õigsust.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) küsib ja edastab teavet tuttavates situatsioonides, järgib üldtunnustatud käitumisnorme; 2) osaleb oma õpitegevuse planeerimisel, kasutab suunamisel enesekontrollivõtteid, küsib abi, valib ja kasutab abistavaid materjale;

3) loeb õpitud teksti kõne tempos õigesti ja ladusalt; loeb jõukohast tundmatut teksti peamiselt süntagmade kaupa;

4) täidab endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi ülesandeid; 5) annab abistavate materjalide toel edasi kuuldud või loetud tekstilõikude sisu (valikjutustamine); kirjeldab situatsioone ja objekte plaani alusel;

6) hindab tekstis kirjeldatud tegelaste käitumise vastavust moraalinõuetele; 7) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; mõistab kaheosaliste liitlausete

tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid; 8) moodustab liitsõnu ja tuletisi õpitud mallide ulatuses, mõistab liitsõnade ja tuletiste tähendust;

9) analüüsib sõnavormi koostist ja tähendust; moodustab sõnavorme, esitab suunamisel süntaksi- ja morfoloogiaküsimusi;

10) kasutab sõnade õpitud muutevorme eri funktsioonides (tegusõna muutevorme õpetaja abiga); 11) kirjutab sõnu õigesti, rakendab õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid; kasutab

vajaduse korral individuaalseid abimaterjale, rakendab õpitud enesekontrollivõtteid; 12) teeb ärakirja lauseosade või lühikeste lausete kaupa ja kontrollib tulemust.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) osaleb ühistegevuse ajal üksteise tegevust reguleerivas dialoogis, kirjeldab ja annab

hinnanguid tegevustele;

11

2) loeb õpitud teksti õigesti sõnade ja süntagmade kaupa, arvestab kirjavahemärke; loeb

õppimata teksti vähemalt sõnahaaval; 3) leiab küsimuste-korralduste alusel tekstist sõnu, lauseid ja lõike (sh peamõttele osutavaid

lauseid); 4) vastab küsimustele teksti kohta (nimetab põhjuslikke seosed, annab hinnanguid tegevustele); 5) tuletab õpetaja juhendamisel tekstis sõnastamata teabe, toetudes oma kogemustele ja

teadmistele; 6) annab abivahenditele toetudes tekstilähedaselt ja valikuliselt edasi teksti või lõigu sisu;

kirjeldab ja võrdleb esemeid rühmas (kuni 3 objekti); 7) mõistab, koostab ja kasutab kõnes kuni 6-sõnalist lihtlauset ja sihitisosalauset; laiendab lihtlauset skeemide ja süntaksiküsimuste abil;

8) analüüsib ja moodustab käändevorme skeemide abil, rakendab neid õpitud funktsioonides oma kõnes;

9) kirjutab õigesti üksikhäälikutest koosnevaid kuni 4-silbilisi sõnu; kasutab suunamisel enesekontrollivõtteid; 10) teeb 4–5-sõnalise lause ärakirja sõnahaaval ja kontrollib tulemust.

Õpitulemused 5. klassis

Õpilane:

1) väljendab tuttavates situatsioonides oma seisukohti; küsib abi, järgib üldtunnustatud käitumisnorme; 2) kasutab koostegevuses eri tüüpi dialoogirepliike, teeb kokkuvõtteid ühistegevusest;

3) sooritab tuttavaid õpitoiminguid suuliste ja kirjalike hargnenud korralduste alusel, sh osaleb tegevuse planeerimisel, valib ja kasutab abivahendeid;

4) loeb õpitud teksti ladusalt häälega või endamisi vaikselt; täidab valiklugemise ülesandeid; 5) osaleb õpetaja suunamisel lõigu ja teksti peamõtte sõnastamisel; osaleb jutustamiseks vajaliku abivahendi koostamisel ja annab sellele toetudes tekstilähedaselt edasi loetu sisu

lõikude kaupa; 6) annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegevustele, põhjendab oma arvamust;

7) mõistab ja kasutab kuni 6-sõnalist lihtlauset; rakendab lauses sõnade muutevorme õpitud funktsioonides; 8) tunneb ära õpitud koond- ja liitlausete liike tekstis ja tekstiväliselt; oskab neid suunamisel

moodustada; 9) analüüsib ja moodustab sõnavorme algoritmi alusel;

10) rakendab tähekasutusreegleid; kasutab õpitud enesekontrollivõtteid õpetaja juhendamisel; 11) teeb 4–5-sõnalise lause ärakirja peamiselt sõnapaaride kaupa ja kontrollib tulemust. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) küsib ja edastab teavet tuttavates situatsioonides, järgib üldtunnustatud käitumisnorme;

2) osaleb oma õpitegevuse planeerimisel, kasutab suunamisel enesekontrollivõtteid, küsib abi, valib ja kasutab abivahendeid; 3) loeb õpitud teksti kõne tempos õigesti ja ladusalt ning jõukohast tundmatut teksti peamiselt

süntagmade kaupa; 4) täidab endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi ülesandeid;

5) annab abivahendite toel edasi loetud tekstilõikude sisu (valikjutustamine); kirjeldab situatsioone ja objekte plaani alusel; 6) hindab tekstis kirjeldatud tegelaste käitumise vastavust moraalinõuetele;

7) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; mõistab kaheosaliste liitlausete tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid;

8) moodustab liitsõnu ja tuletisi õpitud mallide ulatuses, mõistab liitsõnade ja tuletiste tähendust; 9) analüüsib sõnavormi koostist ja tähendust; moodustab sõnavorme, esitab suunamisel

süntaksi- ja morfoloogiaküsimusi;

12

10) kasutab sõnade õpitud muutevorme eri funktsioonides (tegusõna muutevorme õpetaja

abiga); 11) kirjutab sõnu õigesti, rakendab õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid; kasutab

vajaduse korral individuaalseid abivahendeid, rakendab õpitud enesekontrollivõtteid; 12) teeb ärakirja lauseosade või lühikeste lausete kaupa ja kontrollib tulemust.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) suhtleb ja käitub partnerit arvestades olukorrale vastavalt, järgib üldtunnustatud moraalinorme, esitab oma soove, selgitab seisukohti suuliselt ja kirjalikult korrektses eesti keeles, osaleb arutelus;

2) valdab võimetekohaste tekstide funktsionaalse lugemise oskust; 3) nimetab mõnda eesti kirjanikku ja on tutvunud tema loominguga;

4) kasutab teabe hankimiseks eriliigilisi tekste ja erinevaid allikaid, suudab elementaarselt konspekteerida; koostab referaadi eelneva analüüsi või plaani alusel; 5) koostab erinevaid õpitud tarbekirju näidiste alusel;

6) edastab loetud või kuuldud teksti sisu suuliselt või kirjalikult korrektses eesti keeles; 7) tunneb eri lausetüüpe, mõistab õpitud lausemallide tähendust, kasutab neid kõnes;

8) järgib õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid, suudab ise oma tööd kontrollida, leida ja parandada õigekirjavigu. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) mõistab suhtlemisel seisukohtade võimalikku erinevust, selgitab oma seisukohti, hangib

vajaduse korral täiendavat teavet teistelt inimestelt; 2) annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegelaste käitumisele ja põhjendab seda viidetega tekstile, oma kogemusele või kehtivatele moraalinormidele;

3) iseloomustab tekstis kirjeldatud tegelasi plaani järgi, rühmitab neid teadaolevate tunnuste alusel;

4) selgitab talle mõistetavate sündmuste ajalisi ning põhjuslikke seoseid; 5) loeb jõukohast tundmatut teksti kõne tempos, õpitud teksti elementaarse ilmekusega; 6) hangib tekstist teavet õpetaja juhendamisel;

7) rakendab õpetaja juhendamisel temaatilise lugemise oskust, täidab endamisi lugedes sisulisi ja keelelisi ülesandeid;

8) taastab analüüsitud teksti sisu vastavalt püstitatud ülesandele (valikuliselt, temaatiliselt, kokkuvõtlikult), vajaduse korral kasutab teksti analüüsimisel ühiselt koostatud abivahendeid; 9) koostab pärast ühist ettevalmistust lühikese kirjaliku ümberjutustuse, kokkuvõtte või

referaadi kavale, tugisõnadele või sõnaühenditele toetudes; 10) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle;

11) mõistab ja kasutab suunamisel kõnes eri suhteid (aeg, põhjus, koht, tagajärg, eesmärk jms) väljendavaid kaheosalisi liitlauseid; 12) tuletab sõnu õpitud liidetega; moodustab liitsõnu;

13) kasutab kõnes sõnade käände- ja pöördevorme, analüüsib sõnavormide koostist; 14) tunneb ja rakendab kirjutamisel tähekasutus- ja ortograafiareegleid, vajaduse korral

abimaterjalidele toetudes või õpetaja suunamisel. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) hindab oma ja teiste käitumise otstarbekust ja moraalinõuetele vastavust tavasituatsioonides, iseloomustab plaani järgi tegelasi ja tegelasrühmi ning nende käitumist;

2) märkab ja hindab kaaslaste käitumise (sh sõnakasutuse) sobivust, reageerib adekvaatselt kaaslaste erinevatele ja vastandlikele seisukohtadele; 3) analüüsib suunavate küsimuste abil dialoogi;

4) kasutab teabe saamiseks õpetaja juhendamisel erinevaid allikaid;

13

5) tutvustab kaaslastele ühte loetud raamatut;

6) loeb ja analüüsib jõukohast teksti ning täidab ülesandeid õpitud mõistmisstrateegiate ulatuses;

7) esitab küsimusi teksti kohta mõistmisstrateegiatest lähtuvalt; 8) märgistab suunamisel olulist teavet väljendavaid teabeüksusi tekstis, teeb märkmeid tekstide põhjal;

9) taastab õpitud teksti suuliselt erineval viisil: tekstilähedaselt, temaatiliselt, kokkuvõtlikult, tegelase seisukohalt; vajaduse korral rakendab tuttavaid abivahendeid;

10) kirjeldab abiga tegevusi ja sündmusi oma kogemuste ja eri õppeainete materjalide põhjal; 11) koostab pärast ühist arutelu tekstilähedase kirjaliku ümberjutustuse, kokkuvõtte või referaadi;

12) koostab õpitud tarbekirja etteantud näidise järgi; 13) tunneb ära ja moodustab pöörde- ja käändevorme, vajaduse korral toetub näidisele;

14) tuletab sõnu õpitud liidetega, mõistab ja kasutab kõnes tuletisi; 15) kasutab õpitud lausemalle suulises ja kirjalikus tekstis; 16) kasutab omandatud õigekirjaoskusi iseseisvates kirjalikes töödes, oskab vajaduse korral

kasutada abistavat materjali. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) suhtleb ja käitub partnerit arvestades olukorrale vastavalt, järgib üldtunnustatud moraalinorme, esitab oma soove, selgitab seisukohti suuliselt ja kirjalikult korrektses eesti

keeles, osaleb arutelus; 2) valdab võimetekohaste tekstide funktsionaalse lugemise oskust;

3) nimetab mõnda eesti kirjanikku ja on tutvunud tema loominguga; 4) kasutab eriliigilisi tekste ja erinevaid allikaid teabe hankimiseks, suudab elementaarselt konspekteerida; koostab referaadi eelneva analüüsi või plaani alusel;

5) koostab erinevaid õpitud tarbekirju näidiste alusel; 6) edastab loetud või kuuldud teksti sisu suuliselt või kirjalikult korrektses eesti keeles;

7) tunneb eri lausetüüpe, mõistab õpitud lausemallide tähendust, kasutab neid kõnes; 8) järgib õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid, suudab ise oma tööd kontrollida, leida ja parandada õigekirjavigu.

4.2. A-võõrkeel

4.2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Võõrkeele õpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) õpib kuulama ja mõistma lihtsat igapäevast võõrkeelset kõnet; osaleb vestluses;

2) omandab võõrkeele häälduse, intonatsiooni ja rütmi; 3) omandab sõnavara, mis on vajalik elus toimetulekuks;

4) realiseerib oma kõnesoovi eluliselt vajalikes situatsioonides; 5) tõlgendab igapäevast lihtsat verbaalset teavet (reklaam, kuulutused jne); 6) täidab lihtsamaid tarbekirja blankette, individuaalset ankeeti;

7) kasutab vajaduse korral sõnaraamatuid, vestlussõnastikke; 8) omandab elementaarsed keeleüksused ja kasutab neid kõnes.

4.2.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 5. klassis

5. klassis on võõrkeeleõpetus eelkõige propedeutilise suunitlusega: õpilasi valmistatakse ette keeleoskuse omandamiseks. Oluline on, et õpilased saaksid elementaarsed teadmised võõrkeele

eripärast, et nad hakkaksid tajuma keelele omast kõla, intonatsiooni. Võõrkeeleõpetuse eesmärk on õpetada kasutama keelt loomulikes suhtlusolukordades. Õpetaja ülesandeks on luua klassis võimalikult loomulik keelekeskkond. Sellele aitavad kaasa erinevad

õppemeetodid, mille käigus kujundatakse suhtlus- ja käitumisoskusi. 5. klassis on esmatähtis

14

kuulamisoskuse ja kuuldust arusaamise arendamine. Õpilasi õpetatakse aktiivselt kuulama,

eristama üksikuid sõnu ja väljendeid, aga ka hääletooni ja intonatsiooni. Kuulamisoskuse kujundamine on vahetult seotud matkimise ja järelekordamisega ning artikulatsiooniaparaadi

arendamisega. Oluline on õpetada märkama ka kõneleja miimikat ja žeste, sest need toetavad kõne mõistmist. Õpilane omandab oskuse reageerida initsiatiivsele repliigile (küsimus, teade, korraldus).

Õppetöös kasutatakse suulise eelnevuse printsiipi: see, mida laps hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi, peamiseks

õppemeetodiks on praktiline harjutamine. Olulisel kohal on tajutavate abivahendite kasutamine mälu arendamisel, seoste loomise õpetamine. Õppetegevus 6.–7. klassis

6. –7. klassis hakkab õpilaste tunnetustegevuse tase võimaldama aktiivsemalt ja iseseisvamalt õppetegevuses osaleda. Kujundatakse elementaarseks suhtlemiseks vajalik sõnavara. Õpitakse

moodustama ning kasutama grammatiliselt õigeid lauseid õpitud sõnavara ja keeleteadmiste piires. Kujundatakse õpilaste kõnelemissoovi ja suhtlemisjulgust, arendatakse sõnade hääldus- ja kirjapildi kokkusobitamist ning lugemisoskust.

Kõneoskuse arendamisel õpetatakse õpilasi kasutama kompensatoorseid strateegiaid (üle küsimine, uuesti alustamine) ja mitteverbaalseid väljendusvahendeid (žestid, miimika,

imiteerimine). Peamiseks õppemeetodiks on jätkuvalt praktiline harjutamine. Jätkuvalt kasutatakse ka suulise eelnevuse printsiipi: see, mida õpilane hakkab lugema ja kirjutama, omandatakse eelnevalt

suulises kõnes. Kompleksselt arendatakse kõiki osaoskusi. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis kujundatakse ja kinnistatakse võõrkeeleteadmisi ja -oskusi, mis aitavad õpilasel edaspidi iseseisvas elus toime tulla. Põhiülesandeks on kõnekeele arendamine. Kujundatakse arusaamist kõnest ja tekstist, stimuleeritakse kõnelemissoovi eluliselt vajalikes situatsioonides,

õpetatakse orienteeruma igapäevases võõrkeelses teabes, õpetatakse iseseisvalt sõnastikke kasutama ning täitma lihtsamaid tarbekirja vorme. Jätkuvalt kujundatakse keele kõiki

osaoskusi. 4.2.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) saab aru õpitud sõnadest ja lühikestest lausetest, kui räägitakse aeglaselt, hääldab õigesti

õpitud sõnu; 2) reageerib adekvaatselt väga lihtsatele küsimustele ja juhistele; 3) osaleb dialoogis õpitud lausemallide piires;

4) oskab teha ärakirja õpitud lühikestest tekstidest; 5) oskab öelda arve;

6) tunneb ja järgib esmaseid viisakusnorme; 7) on saavutanud eel-A1 (Pre-A1) keeleoskustaseme. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) tunneb tähestikku;

2) tunneb ära õpitud sõna kirjapildi; 3) tunneb õpitud sõnad/väljendid ära suulises kõnes ja lühikestes kirjalikes tekstides;

4) oskab õpitud sõnu/väljendeid lugeda, hääldada ja tõlkida; 5) oskab vastata jah/ei küsimustele ja teistele lihtsatele küsimustele õpitud sõnavara piires;

6) oskab öelda arve 1–10 ja 10–1; 7) oskab kirjutada lihtsamaid õpitud sõnu/väljendeid. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) saab aru õpitud sõnadest, lühematest lausetest ja neis sisalduvatest väljenditest;

15

2) oskab neid lugeda õige hääldusega;

3) oskab vastata lihtsamatele küsimustele õpitud teemade piires; 4) reageerib adekvaatselt suulistele ja kirjalikele korraldustele;

5) suudab osaleda dialoogis õpitud lausemallide piires; 6) oskab öelda arve; 7) oskab teha ärakirja õpitud lühikestest võõrkeelsetest tekstidest.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) saab kuulates aru lihtsate tekstide põhisisust õpitud sõnavara piires; 2) oskab end suuliselt tutvustada, rääkida oma hobidest ja pereliikmetest õpitud lausemallide

piires; 3) mõistab kaardi või e-kirjaga saadetud lühikesi sõnumeid;

4) täidab lihtsat ankeeti isikuandmetega ja kirjutab näidise järgi lihtsaid sõnumeid; 5) kasutab õpetaja juhendamisel endale sobivaid keeleõppestrateegiaid ja keeleõppe abivahendeid (sõnaraamatut, internetti);

6) teab õpitava keele maa(de) kultuuri(de) põhijooni; 7) on saavutanud A2-keeleoskustaseme.

Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) saab aru selgelt hääldatud väljenditest, lausetest ning dialoogidest õpitu piires;

2) saab aru lihtsamatest kirjalikest tekstidest, oskab neid lugeda ja tõlkida; 3) oskab vastata küsimustele teksti põhjal suuliselt ja kirjalikult;

4) mõistab kirjalikke lühikesi korraldusi; 5) osaleb dialoogis õpitud lausemallide piires; 6) oskab rääkida endast, oma perest ja lähiümbrusest õpitud sõnavara ning grammatika piires;

7) oskab kirjutada lühemaid lauseid enda ja oma pere kohta; 8) oskab juhendamisel leida teavet veebist ja kasutada arvuti abi õppetöös;

9) on saavutanud A1-keeleoskustaseme. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) saab aru dialoogidest ja tekstidest õpitud teemade piires; 2) oskab leida neist vajalikku infot ja vastata küsimustele;

3) mõistab kirjalikke tööjuhiseid; 4) oskab kasutada lihtsamaid viisakusväljendeid vestluse alustamiseks ja lõpetamiseks, osaleb lihtsates lühikestes igapäevaelu suhtlussituatsioonides;

5) oskab moodustada lihtsamaid küsimusi; 6) oskab kirja panna oma isikuandmeid (täita formulari), kirjutada õnnesoove;

7) oskab kirjutada lühitutvustust oma igapäevaeluga seotud tegevuste kohta; 8) oskab õppe-eesmärkidel kasutada lihtsamaid digikeskkondi, saata e-kirja. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) saab aru dialoogidest, lühikestest juttudest, sõnumitest ja teadetest tuttavatel teemadel;

2) tunneb õpitava maa üldisemaid kultuurilisi iseärasusi; 3) loeb nii lühikesi ilukirjanduslikke kui ka faktilist infot sisaldavaid tekste ja leiab vajalikku infot;

4) oskab tutvustada suuliselt ennast, oma perekonda, oma huvialasid ja tegevusi ning oma lähiümbrust õpitud sõnavara ja lausemallide piires;

5) oskab väljendada oma arvamust ja tundeid õpitud lausemallide piires; 6) oskab rääkida minevikus toimunud sündmustest; 7) oskab kirjutada lihtsaid sõnumeid ja tekste ning saata e-kirja ja vastata sellele;

8) oskab kasutada õpitud veebilehekülgi ja digiseadmeid;

16

9) on saavutanud A2-keeleoskustaseme.

4.3. Eesti keel teise keelena

4.3.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Eesti keele kui teise keele õpetuse peamine ülesanne on toetada õpilaste kõne mõistmise ning eneseväljenduse arengut. Õpetaja ülesanne on teha koostööd teiste õppeainete õpetajatega, et

toetada õpilastel keeleliselt teiste ainete omandamist ning aidata neil näha ainetevahelisi seoseid.

Õpetuse eesmärgiks on, et 9. klassi lõpetaja väärtustab eesti keelt kui kultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit.

Eesti keele kui teise keele õpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kuulab ja mõistab lihtsat igapäevast eestikeelset kõnet; osaleb dialoogis ja väljendab oma

mõtteid kuulajale arusaadavalt; 2) väljendab igapäevastes olukordades oma soove, vajadusi, emotsioone ja seisukohti; 3) valdab praktiliselt eesti keele lauseehitust, igapäevast sõnavara ja sõnade muutevorme;

hääldab sõnu ja lauseid selgelt; 4) kuulab ja loeb jõukohast teksti, mõistab selle põhisisu;

5) kirjutab ja täidab tarbetekste (sõnum, avaldus, e-kiri jm); 6) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (trüki- ja veebisõnastik jms) vajaliku info otsimiseks; 7) on üldiselt kursis oma kodukohas ja Eestis toimuvate olulisemate sündmuste ning tuntud

inimeste tegevusega; 8) tunneb oma kodukoha ja Eesti tuntumaid vaatamisväärsusi, mõnda kirjanikku ja tema raamatut, tuntumaid meediaväljaandeid, jätkuõppeks sobivaid õppeasutusi;

9) arvestab suhtlemisel üldkehtivaid viisakusnorme ja eesti kultuuri suhtlustavade eripära.

4.3.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.-2. klassis

1.-2. klassis on põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste

kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Eesti keele õppimine algab suulise baaskursusega: kujundatakse õpilaste oskust kuulata

eestikeelset kõnet, soovi ja oskust ise kõnelda. Keeleõpe toimub praktiliste tegevuste ja mängude kaudu. Tähelepanu keskmes on igapäevase sõnavara ja hääldusnormide omandamine, öeldu mõistmine ja reageerimine vastavalt oma keeleoskustasemele (näiteks

eseme või pildil kujutatu näitamine, lihtsale küsimusele vastamine tegevuse ja pildi põhjal). Paralleelselt õpitakse ka lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi. Loetakse ja kirjutatakse

selliseid lihtsaid sõnu, mis on suuliselt juba omandatud. Kuna õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Õpilased suudavad osaleda õppetegevustes koostöös õpetajaga

ja õpetaja suunamisel. Õpilased vajavad õppetegevustes palju materialiseerimist ja näitlikke vahendeid.

Õppetegevus 3.-5. klassis

3.-5. klassis tegeletakse õpiharjumuste ja -oskuste ning püsivuse kujundamisega. Eesti keele õppimine toimub valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Suheldes lihtsates elulistes olukordades õpitakse kuulama eestikeelset kõnet, mõistma ütlusi ja lihtsaid suulisi tööjuhiseid

ning osalema tuttavas dialoogis. Tähelepanu pööratakse suulise eneseväljendusoskuse ja - julguse arendamisele. Kõnelemisoskuse arendamiseks julgustab õpetaja õpilasi küsima, oma

soove täpsustama ning igapäevaseid viisakusväljendeid kasutama. Hääldusharjutusteks sobib kasutada keeleliselt jõukohaseid tekste, rütmisalme ning lühikesi luuletusi. Õpetamisel on tähelepanu keskmes hääldusnormide omandamine, häälega lugemine, küsimustele vastamine

piltide ning kuuldud ja loetud jõukohaste tekstide põhjal. Tegevuste ja näitvahendite abil õpetatakse moodustama lauseid ning siduma neid abivahendite toel lühikeseks kirjelduseks või

17

jutustuseks. Sõnavara kujundamisel on vaja tähelepanu pöörata esemete, nähtuste ja sündmuste

tunnuste ning neid väljendavate sõnade õpetamisele. Kirjutamisoskuse arendamiseks tehakse ärakirja, kirjutatakse lihtsamaid sõnu, väljendeid ja lauseid.

Õpilased vajavad jätkuvalt õppetegevuse reguleerimist. Õppimine ning praktiline harjutamine toimub õpetaja suunamisel ja eeskujul, õpilaste toetamiseks kasutatakse materialiseerimis- ja näitlikke vahendeid.

Õppetegevus 6.-7. klassis

6.-7. klassis arendatakse õpilaste õpioskusi, kujundatakse jätkuvalt oskust teha koostööd, täita jõukohaseid õpiülesandeid iseseisvalt ning kontrollida oma töö tulemust. Õppeprotsessis on

olulisel kohal näitlikustamine ja praktiline harjutamine. Koostöös teiste aineõpetajatega rakendatakse lõimitud õpet. Õpilasi motiveeritakse eesti keelt kasutama igapäevategevustes, luues selleks huvitavaid

olukordi (rollimängud, rühmatööd, õppekäigud, teatrikülastused, spordivõistlused) ning julgustades õpilasi suhtlema ja üksteist toetama. Eneseväljenduse harjutamisel on toeks pildid,

õpetaja suunavad küsimused, tugilaused, -sõnaühendid ja -sõnad, skeemid, algoritmid jm. Keeleteadmisi omandatakse praktilise tegevuse ja konteksti kaudu. Õpitegevustes suureneb lugemise ja kirjutamise osakaal. Arendatakse õpilaste oskust mõista

ning koostada eri liiki eakohaseid suulisi ja kirjalikke tekste (sh lühikesed tarbetekstid, meediatekstid). Seejuures kujundatakse ka õpilaste digipädevusi. Õppeprotsessis kasutatakse

digivahendeid näiteks häälduse parandamiseks (kuulamis- ja hääldusharjutused), sõnavara laiendamiseks (veebisõnastikud, keeleõppe äpid), lugemis- ja kirjutamisoskuste arendamiseks (interaktiivsed õpiülesanded).

Õpitakse ja harjutatakse teksti analüüsimise oskuseid: valiklugemise ülesannete täitmist, loetu põhjal küsimustele vastamist, tekstist tundmatute sõnade otsimist, küsimuste esitamist teksti

kohta jm. Tehakse ärakirja, koostatakse lauseid õpitud mallide järgi ning moodustatakse nendest lühitekste nii suuliselt kui kirjalikult. Õppetegevus 8.-9. klassis

8.-9. klassis arendatakse jätkuvalt õpilaste õpi- ja koostööoskusi ning iseseisvust. Õpetatakse ja harjutatakse kavandama tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi, valima ning rakendama sobivaid vahendeid ja kontrollivõtteid. Pööratakse tähelepanu probleemilahendusoskuse

kujundamisele. Õppesisu ja omandatavaid oskusi seostatakse igapäevaeluga. Kuulamis- ja

eneseväljendusoskuse arendamiseks kuulatakse eestikeelset kõnet (vestlus, filmikatkend jm) ning tehakse õpetaja abiga nende põhjal kokkuvõtteid. Õpetatakse esitama teavet olukorrast lähtuvalt, väljendama ja selgitama oma vajadusi, soove ja emotsioone, selgitama ning

põhjendama oma arvamust, tegema ettepanekuid, esitama küsimusi ja vastama neile jne. Julgustatakse igapäevastes olukordades kasutama õpitud sõnavara ja keelestruktuure.

Õppeprotsessis kasutatakse eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste, sh jõukohaseid tarbe- ja meediatekste. Suulise ja kirjaliku väljendusoskuse arendamisel pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas hankida ja mõista teavet ning kuidas seda ise suuliselt ja kirjalikult edastada.

Kirjutamine on seotud praktiliste vajadustega: õpetaja juhendamisel koostatakse ja täidetakse lihtsamaid tarbetekste (nt kutse, e-kiri, avaldus jm), luuakse suhtlussituatsioonile vastavaid

lihtsaid suulisi ja kirjalikke tekste (nt oma kogemuse, sündmuse, koha kirjeldus jm). Õppeprotsessis on jätkuvalt olulisel kohal näitlikustamine ja praktiline harjutamine. Koostöös teiste aineõpetajatega rakendatakse lõimitud õpet.

4.3.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) kuulab ning saab õpisituatsioonis aru oma kogemustele vastavatest kuni 5-sõnalistest aeglaselt ja selgelt hääldatud lausetest;

2) hääldab õpitud sõnu õpetaja eeskujul selgelt, kasutab neid 3-5-sõnalistes lihtlausetes;

18

3) häälib õpetaja eeskujul 1-3-silbilisi sõnu, teeb abivahenditele tuginedes nende

häälikanalüüsi; 4) tunneb suuri ja väikseid trükitähti; kasutab kirjutamisel suuri ja väikseid kirjatähti;

5) loeb häälega 1-3-silbilisi sõnu ning 3-4-sõnalisi lauseid lühikeste sõnade kaupa, pikemaid sõnu kõnetaktide kaupa;

6) vastab lihtsatele küsimustele loetud lause sisu kohta; mõistab loetud sõnade ja lausete

tähendust, tuginedes vajadusel näit- ja abivahenditele; 7) täidab sõnades tähelünki, kirjutab eelnevalt analüüsitud 1-3-silbilisi sõnu; teeb lugema

õpitud 3-4-sõnaliste lausete ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa; 8) järgib esmaseid viisakusnorme ning kasutab vastavat sõnavara (teretamine, palumine,

tänamine jm).

Õpitulemused 1. klassis Õpilane:

1) eristab õpitud sõnu õpetaja poolt aeglaselt ja selgelt hääldatud 2-4-sõnalises lihtlauses; kordab järele (vajadusel lauseskeemide abil) 2-4-sõnalisi lihtlauseid;

2) mõistab sensomotoorsele kogemusele tuginedes kuuldud lihtlausete ja igapäevaste

väljendite tähendust, reageerib neile sobivalt (sooritab vastava tegevuse); 3) vastab oma kogemuse ulatuses tuttava sisuga dialoogi repliigile, kasutab õpitud sõnu ja

elementaarseid viisakusväljendeid; 4) häälib õpetaja eeskujul (orientiiride abil) kuni 5-häälikulisi sõnu, laob analüüsitud sõnu

sümbolite (noopide) ja tähekaartidega;

5) hääldab järele eri vältes sõnade paare ja kolmikuid; 6) tunneb suuri trükitähti, nimetab vastavaid häälikuid; kasutab kirjutamisel joonistähti (suuri

trükitähti);

7) loeb häälega veerides 1-2-silbilisi lihtsa häälikulise struktuuriga õpitud sõnu; mõistab loetud sõna tähendust (näitab õiget eset või pilti);

8) teeb analüüsitud 1-2-silbiliste sõnade ärakirja vähemalt tähthaaval. Õpitulemused 2. klassis Õpilane:

1) mõistab näitvahendite abil õpetaja poolt aeglaselt ja selgelt hääldatud, oma kogemustele toetuvate 2-4-sõnaliste lihtlausete ja juhendite tähendust, reageerib neile;

2) koostab õpitud sõnavaraga 2-4-sõnalisi lauseid, tuginedes näitvahenditele ja skeemidele; 3) vastab lihtsatele küsimustele enda, oma tegevuse ja lühiümbruse kohta; 4) häälib õpetaja eeskujul 1-2-silbilisi sõnu, määrab nendes häälikute olemasolu ja järjekorra;

määrab häälikurühma häälikute värvide alusel; 5) tunneb suuri ja väikseid trükitähti, nimetab vastavaid häälikuid; tunneb ning kasutab

kirjutamisel väikseid kirjatähti; 6) loeb häälega 1-2-silbilisi sõnu ja 3-4-sõnalisi lauseid (veerides või sõnahaaval), mõistab

oma kogemuste piires loetu tähendust;

7) eristab õpetaja eeskujul 1-2-silbilistes sõnades pikemalt kostuvat lihthäälikut, valib tähelünka kahekordse tähe;

8) kirjutab eelnevalt analüüsitud 1-2-silbilisi sõnu; 9) teeb eelnevalt lugema õpitud ja analüüsitud 1-2-silbiliste sõnade ärakirja sõnade kaupa. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) mõistab näitvahendite abil õpetaja poolt aeglaselt ja selgelt hääldatud, oma kogemustele

toetuvate 3-5-sõnaliste lihtlausete ja juhendite tähendust; 2) koostab õpitud sõnavaraga 3-5-sõnalisi lauseid, tuginedes näitvahenditele ja skeemidele; 3) nimetab tuttavaid esemeid ja elusolendeid, kirjeldab neid õpetaja suunamisel 2–3 tajutava

tunnuse alusel; 4) jätkab tuttavas situatsioonis dialoogi, kasutab õpitud sõnavara ja lausemalle, kasutab

suhtlemisel igapäevaseid viisakusväljendeid;

19

5) häälib õpetaja eeskujul 1-3-silbilisi sõnu, määrab nendes häälikute olemasolu ja järjekorra;

määrab häälikurühma häälikute värvide alusel; 6) loeb häälega 1-3-silbilisi sõnu ning 3-4-sõnalisi lauseid lühikeste sõnade, pikemaid sõnu

kõnetaktide kaupa; 7) vastab küsimustele loetud lause sisu kohta; leiab 2-3 lause hulgast vastuseks sobivaid sõnu

ja lauseid;

8) eristab 1-3-silbilistes sõnades pikemalt kostuvat lihthäälikut, tuginedes võrdlevale hääldamisele õpetaja eeskujul ja abivahendi toel;

9) tunneb ning kasutab kirjutamisel suuri ja väikseid kirjatähti; 10) kirjutab eelnevalt analüüsitud 1-3-silbilisi sõnu; teeb lugema õpitud 3-4-sõnaliste lausete

ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) reageerib tuttavas situatsioonis adekvaatselt suulistele ja kirjalikele korraldustele; 2) saab aru lihtsatest ning igapäevaeluga seotud suulistest ja kirjalikest tekstidest (küsimus,

teade, juhend, hoiatus jms);

3) väljendab tuttavates situatsioonides oma soove ja vajadusi; 4) kõneleb suunavate küsimuste abil endast ja oma tegevusest;

5) loeb jõukohaseid tekste häälega, täidab valiklugemise ülesandeid lõikude piirides; 6) rakendab sõnade ja lausete kirjutamisel õpitud tähekasutusreegleid, märkab ja parandab

vigu õpetaja suunamisel;

7) teab mõningate oma kodukohas ja Eestis toimuvate sündmuste nimetusi ning tuntud inimeste nimesid;

8) tunneb ja järgib üldisi viisakusnorme. Õpitulemused 4. klassis Õpilane:

1) saab aru selgelt hääldatud lihtsatest lausetest, küsimustest ja tuttavatest tööjuhistest; 2) koostab õpetaja suunamisel 4-5-sõnalisi lihtlauseid, kasutades õpitud nimi-, omadus- ja

tegusõnavorme; 3) alustab ja jätkab tuttavas situatsioonis dialoogi (küsimus-vastus, teade-küsimus); kasutab

õpitud sõnavara (sh igapäevaseid viisakusväljendeid) ja lausemalle; 4) kõneleb õpetaja suunamisel endast ja oma tegevusest 3-4 lihtlausega; 5) loeb õpitud jõukohast teksti häälega lühikeste sõnade ja pikemaid sõnu kõnetaktide kaupa;

6) vastab küsimustele loetud lause ja lühikese lõigu sisu kohta; leiab loetud lausest ning lõigust vastuseks sobivaid sõnu ja lauseid;

7) järjestab loetud lühiteksti sisu järgi pildiseeria; annab tekstilähedaselt edasi õpitud lühiteksti sisu, tuginedes õpetaja küsimustele ja abivahenditele (pildid, pildiseeriad, sõnalünkadega laused);

8) muudab ja määrab õpetaja eeskujul ja abivahenditele tuginedes üksikhäälikutest koosnevates 2-3-silbilistes sõnades veaohtlike häälikute pikkust;

9) kirjutab pärast analüüsi 2-3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu; kontrollib õpetaja

juhendamisel kirjutatud õigsust; 10) teeb lugema õpitud 4-5-sõnalise lause ärakirja lühikeste sõnade ja kõnetaktide kaupa,

kontrollib õpetaja juhendamisel kirjutatu õigsust. Õpitulemused 5. klassis Õpilane:

1) saab aru lühikestest lihtsatest teadetest, sõnumitest ja juhistest (kuulutus, tööjuhis, päevaplaan);

2) osaleb ühistegevuse ajal üksteise tegevust reguleerivas dialoogis: küsib ja pakub abi, vastab küsimusele; järgib suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid;

3) mõistab ja koostab õpetaja suunamisel kuni 5-sõnalist lihtlauset; rakendab lauses sõnade

20

muutevorme õpitud funktsioonides;

4) kirjeldab õpetaja suunamisel oma lähiümbrust (pere, kodu, kool), kasutades õpitud väljendeid ja lühilauseid;

5) loeb õpitud teksti häälega valdavalt sõnade kaupa; 6) vastab küsimustele loetud lõigu sisu kohta, leiab loetud lõigust vastuseks sobivaid sõnu ja

lauseid;

7) nimetab tekstis kirjeldatud tegelasi ja sündmusi; tuletab õpetaja juhendamisel tekstis sõnastamata teabe, tuginedes oma kogemustele ja teadmistele;

8) annab abivahenditele tuginedes tekstilähedaselt edasi lugema õpitud lõigu ja lühiteksti sisu; 9) analüüsib ning moodustab õpitud sõnavorme skeemi ja algoritmi alusel; 10) kirjutab pärast analüüsi 2-3-silbilisi sõnu, rakendab õpetaja suunamisel õpitud

tähekasutusreegleid ning enesekontrollivõtteid; 11) teeb lugema õpitud 4-5-sõnalise lause ärakirja sõnahaaval; kasutab õpitud kontrollivõtteid

õpetaja suunamisel. Õpitulemused 6. klassis Õpilane:

1) saab aru lühikestest lihtsatest teadetest, sõnumitest, juhistest ja kirjadest (kuulutus, saatekava, ilmateade, tööjuhis, sõiduplaan, päevaplaan, reklaam);

2) väljendab tuttavates situatsioonides oma vajadusi, soove ja emotsioone, küsib ja pakub abi, edastab lühikest teadet; järgib üldtunnustatud viisakusreegleid;

3) osaleb õpitegevuse planeerimisel, valib ja kasutab sobivaid abivahendeid, rakendab

kontrollivõtteid õpetaja suunamisel; 4) loeb õpitud teksti süntagmade kaupa, jõukohast tundmatut teksti sõnade kaupa; täidab

valiklugemise ülesandeid lõikude piirides;

5) osaleb õpetaja suunamisel lõigu ja teksti peamõtte sõnastamisel; 6) iseloomustab tegelaskujusid tekstis kasutatud ja/või valikuks antud sõnade ja väljenditega;

annab abivahenditele tuginedes tekstilähedaselt edasi lugema õpitud lühiteksti sisu; 7) koostab suuliselt ja kirjalikult 4-5-lauselise jutu pildiseeria, tugisõnade, küsimuste abil; 8) tunneb ära tekstis ja tekstiväliselt kuni 6-sõnalisi liht- ja koondlauseid; mõistab, koostab

ning laiendab õpitud lausemalle skeemide ja süntaksiküsimuste abil; 9) analüüsib ja moodustab sõnavorme algoritmi alusel ning kasutab neid liht- ja

koondlausetes; 10) rakendab sõnade ja lausete kirjutamisel õpitud tähekasutusreegleid, märkab ja parandab

vigu õpetaja suunamisel;

11) teeb 4-6-sõnalise lause ärakirja peamiselt sõnapaaride kaupa, järgib kirjavahemärke ja kontrollib tulemust õpetaja suunamisel.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) saab aru lihtsate suuliste ja kirjalike tekstide põhisisust; 2) osaleb suulises lühivestluses tuttavatel teemadel, väljendab ja põhjendab oma arvamust;

tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades;

3) koostab pärast ühist ettevalmistust (abivahenditele tuginedes) lühikese kirjaliku teksti; kirjutab ja täidab näidise järgi igapäevaelus vajaminevat tarbeteksti;

4) kasutab eestikeelseid teatmeallikaid (trüki- ja veebisõnastik jms) vajaliku info otsimiseks; 5) on üldiselt kursis oma kodukohas ja Eestis toimuvate olulisemate sündmuste ning tuntud

inimeste tegevusega;

6) tunneb oma kodukoha ja Eesti tuntumaid vaatamisväärsusi, mõnda kirjanikku ja tema raamatut, tuntumaid meediaväljaandeid, jätkuõppeks sobivaid õppeasutusi;

7) arvestab suhtlemisel üldkehtivaid viisakusnorme ja eesti kultuuri suhtlustavade eripära. Õpitulemused 7. klassis Õpilane:

21

1) suhtleb tuttavates situatsioonides: küsib ja edastab teavet, jälgib kaaslaste vastuseid ja

täiendab neid, teeb ettepanekuid ning nõustub/ei nõustu kaaslaste omadega; 2) planeerib jõukohast õpitegevust, valib ja kasutab tuttavaid abivahendeid, küsib vajadusel

abi; rakendab õpitud enesekontrollivõtteid; 3) loeb õpitud teksti kõne tempos ning jõukohast tundmatut teksti peamiselt süntagmade

kaupa;

4) otsib tekstist teavet õpetaja juhendamisel: kasutab valiklugemist, täidab häälega ning endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi õpiülesandeid;

5) iseloomustab tegelaskujusid ning nende käitumist tekstis kasutatud ja/või valikuks antud sõnade ja väljenditega; annab hinnanguid tegelaste käitumisele, kasutades valikuks antud sõnu ja väljendeid;

6) taastab abivahendite toel loetud ja analüüsitud tekstilõikude sisu (valikjutustamine); osaleb ühistegevuses sobiva abivahendi koostamisel;

7) mõistab ning kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; koostab abivahenditele tuginedes kaheosalisi liitlauseid ning mõistab nende tähendust;

8) analüüsib õpetaja suunamisel sõnavormide koostist, mõistab nende tähendust; moodustab

näidiste ja skeemide järgi õpitud sõnade käände- ja pöördevorme ning kasutab neid õpitud lausemallides;

9) rakendab kirjutamisel õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid ning kontrollivõtteid, kasutab vajaduse korral individuaalseid abivahendeid;

10) teeb ärakirja lauseosade või lühikeste lausete kaupa, rakendab õpitud kontrollivõtteid;

11) täiendab õpetaja suunamisel mõne lausega kirjalikku lühiteksti (jutu algus või lõpp, lünkümberjutustus jm).

Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) kuulab ja mõistab jõukohases tempos esitatud eestikeelset lühiteksti (teade, sõnum, juhis

vm), küsib õpetaja suunamisel täiendavat teavet, vahendab õpetaja suunamisel kuuldud teksti põhisisu;

2) leiab õpetaja juhendamisel vajalikku teavet trüki- ja veebisõnastikest ning lihtsama tekstiga

teatmeteostest; 3) loeb jõukohast tundmatut teksti kõne tempos, õpitud teksti elementaarse ilmekusega;

4) otsib tekstist teavet õpetaja juhendamisel: kasutab valik- ja temaatilist lugemist, täidab endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi õpiülesandeid;

5) taastab analüüsitud teksti sisu (valik- ja temaatiline jutustamine), kasutab eelneva analüüsi

käigus ühiselt koostatud abivahendeid; 6) iseloomustab plaani järgi tekstis kirjeldatud tegelasi; annab hinnangu tegelaste käitumisele

ja põhjendab seda õpetaja suunamisel; 7) kirjeldab plaani järgi objekte, tegevusi ja sündmusi; 8) koostab eelnevalt analüüsitud lause ja lõigu kohta küsimusi, tuginedes abile (õpetaja

suunavad vihjed, skeem, küsisõnad valikuks jm); 9) koostab pärast ühist ettevalmistust lühikese kirjaliku teksti (ümberjutustus, kokkuvõte,

õpitud tarbetekst), tuginedes näidisele ja abivahenditele; 10) mõistab ning kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle ning eri suhteid (aeg, põhjus, koht,

tagajärg, eesmärk jms) väljendavaid kaheosalisi liitlauseid; 11) analüüsib õpetaja suunamisel sõnavormide koostist; mõistab ja moodustab näidiste,

skeemide järgi sõnavorme (käände- ja pöördevormid, liitsõnad, tuletised) ning kasutab neid

suuliselt ja kirjalikult õpitud lausemallides; 12) tunneb ja rakendab kirjutamisel õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid, tuginedes

vajaduse korral abimaterjalidele. Õpitulemused 9. klassis Õpilane:

1) algatab tuttavates situatsioonides vestlusi, esitab küsimusi ja vastab neile, jälgib kaaslaste

22

vastuseid ja täiendab neid; teeb ettepanekuid ja vastab neile; avaldab arvamust tuttaval

teemal ja põhjendab oma seisukohta; 2) kasutab teabe saamiseks õpetaja juhendamisel erinevaid allikaid ning eri liiki suulisi ja

kirjalikke jõukohaseid ilukirjanduslikke, teabe- ja meediatekste; 3) loeb ja analüüsib jõukohast teksti, täidab sisulisi ja keelelisi õpiülesandeid õpitud

mõistmisstrateegiate ulatuses;

4) taastab analüüsitud teksti erineval viisil (valik-, temaatiline ja kokkuvõtlik jutustamine, jutustamine tegelase seisukohalt), vajaduse korral rakendab abivahendeid;

5) iseloomustab tekstis kirjeldatud tegelasi, rühmitab neid teadaolevate tunnuste alusel; annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegelaste käitumisele ja põhjendab seda;

6) esitab küsimusi eelnevalt analüüsitud teksti kohta õpitud mõistmisstrateegiate ulatuses;

7) koostab pärast ühist ettevalmistust (abivahenditele tuginedes) lühikese kirjaliku teksti (ümberjutustus, kokkuvõte, kirjeldus); kirjutab ja täidab näidise järgi õpitud tarbeteksti;

8) mõistab ning kasutab õpitud lausemalle suulises ja kirjalikus tekstis; 9) tunneb ära ja moodustab sõnade käände- ja pöördevorme (vajaduse korral toetub näidisele);

mõistab ja kasutab moodustatud sõnavorme;

10) tuletab sõnu õpitud liidetega ja moodustab liitsõnu (näidiste, skeemide abil); mõistab ja kasutab moodustatud sõnavorme;

11) järgib õpitud õigekirjareegleid, leiab ja parandab oma kirjatöödes õigekirjavigu, vajaduse korral kasutab abimaterjale.

4.4.Matemaatika

4.4.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Matemaatikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) saab aru matemaatika vajalikkusest oma elus ja tegevuses, tunneb rõõmu matemaatikaga tegelemisest;

2) omandab iseseisvaks tööks ja koostööks vajalikud oskused ning hoiakud; 3) õpib ümbritseva maailma esemeid ja nähtusi struktureerima (järjestama, võrdlema,

rühmitama, loendama, mõõtma); 4) oskab suunamisel otsida matemaatikaalast teavet, kasutab õpetaja juhendamisel või iseseisvalt sobivaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;

5) tunneb õpitud matemaatilisi mõisteid ja seoseid, rakendab matemaatikateadmisi ning lahendab jõukohaseid probleemsituatsioone teistes õppeainetes ja igapäevaelus.

4.4.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis saavad õpilased esmased kogemuslikud kujutlused esemete ja suuruste maailmast, hulkadest, vormist, ruumist ja ajast, arvudest 20 piires ning arvude liitehitusest. Õpitakse

tundma lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid, omandatakse esmased kujutlused mõõtmisest ja mõõtühikutest. Õpitakse opereerima hulkadega, sooritama liitmis- ja lahutamistehteid ning rakendama neid matemaatiliste jutukeste koostamisel ning eluliste probleemsituatsioonide

lahendamisel. Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis omandavad õpilased kujutluse arvudest 1000 piires, arvude kümnendkoostise ja rakendavad seda arvutamisel ning eluliste probleemide lahendamisel. Omandatakse kujutlusedkorrutamise ja jagamise olemusest ning rakendatakse neid korrutamis- ja

jagamistabeli ülesannete lahendamisel. Omandatakse kujutlus mõõtühikute süsteemist ja õpitakse arvutama nimega arvudega. Õpitakse eristama, nimetama, mõõtma ja

joonestusvahenditega joonestama tasapinnalisi geomeetrilisi kujundeid. Kujuneb arusaam elus ettetulevate probleemide sõnastamisest tekstülesandena. Omandatakse oskus esemeliselt ja skemaatiliselt modelleerida lihtsamaid liht- ja liitsituatsioone.

Õppetegevus 6.–7. klassis

23

6.–7. klassis omandavad õpilased kujutluse arvudest 100 000 piires, õpivad eristama arvu järke

ja klasse. Lahendatakse geomeetriaülesandeid, sooritatakse nelja aritmeetilist tehet naturaal- ja nimega arvudega õpitud arvuvalla piires. Omandatakse kujutlused harilikust ja

kümnendmurrust, õpitakse leidma osa tervikust ja tervikut tema osa järgi. Kujuneb oskus rakendada tekstülesandest omandatud teadmisi analoogiliste seostega eluliste probleemide modelleerimisel ja lahendamisel.

Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis kasutavad õpilased omandatud arvutusoskust igapäevaste eluliste probleemide

modelleerimisel ja lahendamisel. Süvenevad õpilaste teadmised ja oskused opereerimisest arvudega 1 000 000 piires. Täpsustuvad ja laienevad teadmised geomeetrilistest kujunditest ja nende omadustest, tekib kujutlus pindalast ja ruumalast. Õpilased lahendavad rakenduslikke

tekstülesandeid, loevad ja koostavad lihtsamaid andmestikke ja diagramme.

4.4.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) märkab suunamisel matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus;

2) kasutab õpetajaga koostegevuses sobivaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; 3) mõistab õpitud matemaatilist keelt;

4) oskab sihipäraselt vaadelda objekte ja nähtusi ning märgata ja kirjeldada nende erinevusi ja sarnasusi; 5) lahendab koostegevuses õpetajaga õpitud matemaatilisi probleemsituatsioone;

6) tunneb huvi matemaatika õppimise vastu. Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) orienteerub ruumis ja tasapinnal küsimuse kus? ja korralduse pane ...! alusel; 2) võrdleb ja järjestab esemeid suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi;

3) opereerib hulkadega (oskab hulki võrrelda, võrdsustada ja ühendada ning eraldada osahulka);

4) nimetab, kirjutab ja võrdleb arve 10 piires; 5) teab arvude koostist 10 piires; 6) liidab ja lahutab 10 piires;

7) teab rahaühikuid; 8) eristab ja konstrueerib praktiliselt geomeetrilisi kujundeid ring, kolmnurk, nelinurk ja teab

nende nimetusi; 9) teab nädalapäevade ja aastaaegade järgnevust toetudes abivahenditele; 10) lahendab ja koostab abiga matemaatilisi jutukesi.

Õpitulemused 2. klassis

Õpilane:

1) teab naturaalarve 1–20; 2) vastandab hulgaelemente arvuga (20 piires); 3) määrab arvu koha naturaalarvude reas;

4) eristab ühe- ja kahekohalisi arve, arvus kümnelisi ja ühelisi; 5) liidab ja lahutab 20 piires järku ületamata;

6) lahendab kolme arvu liitmise või lahutamise liitülesandeid; 7) seostab ajasuhteid eile, täna, homme, üleeile ja ülehomme nädalapäevadega; 8) määrab aega täistundides;

9) kasutab mõõtmisel pikkusühikut sentimeeter; 10) mõõdab joonlaua abil lõigu pikkust sentimeetrites;

11) joonestab punktide järgi joonlaua abil kolmnurka ja nelinurka; 12) kasutab õpitud rahaühikuid ostu-müügitehingute sooritamisel poemängus; 13) lahendab abiga ühetehtelisi tekstülesandeid summa ning vahe leidmiseks.

Õpitulemused 3. klassis

24

Õpilane:

1) teab naturaalarve 1–100; 2) teab arvude ehitust kümnendsüsteemis (100 piires);

3) võrdleb arve; 4) liidab ja lahutab arve 20 piires; 5) liidab ja lahutab arve 100 piires;

6) teab mõõtühikuid meeter, kilogramm, liiter ning rahaühikuid euro ja sent; 7) liidab ja lahutab ühenimelisi arve;

8) määrab õpetaja juhendamisel aega täis- ja pooletunnise täpsusega ning kalendri järgi päevades; 9) joonestab sirglõigu ja nelinurga mõõdu järgi;

10) lahendab abiga ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) märkab ja mõistab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus;

2) kasutab õpetaja juhendamisel sobivaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; 3) mõistab ja rakendab koostegevuses õpetajaga õpitud matemaatilist keelt;

4) nimetab objekte ja nähtusi ning nende tunnuseid, võrdleb ja rühmitab neid ühe-kahe tunnuse alusel; 5) lahendab õpitud matemaatilisi probleemsituatsioone ja hindab saadud tulemuse reaalsust

õpetaja juhendamisel; 6) tunneb huvi matemaatika aine vastu.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) teab naturaalarve 100 piires;

2) teab Rooma numbreid I–V; 3) liidab ja lahutab 100 piires;

4) korrutab ja jagab toetudes korrutustabelile; 5) lahendab kahe- ja kolmetehtelisi avaldisi; 6) leiab osa tervikust;

7) teab mõõtühikut millimeeter; 8) oskab lugeda termomeetri näitu kraadides;

9) tunneb kella (veerand-, pool-, kolmveerand- ja täistund); 10) liidab ja lahutab ühe- ja mitmenimelisi arve; 11) joonestab lõike etteantud mõõdu järgi;

12) teab nurkade liike; 13) lahendab koostöös õpetajaga kahetehtelisi tekstülesandeid.

Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) teab naturaalarve 1000 piires;

2) eristab järguühikuid, oskab määrata nende arvu; 3) teab Rooma numbreid I–X;

4) liidab ja lahutab arve 1000 piires; 5) korrutab ja jagab ühekohalise arvuga 100 piires; 6) korrutab ja jagab ühekohalise arvuga 1000 piires;

7) lahendab kahe- ja kolmetehtelisi avaldisi; 8) saab aru mõiste harilik murd olemusest;

9) leiab osa arvust 1000 piires; 10) teab mõõtühikuid gramm, tonn, kilomeeter; 11) määrab aega kella ja kalendri järgi;

12) liidab ja lahutab nimega arve 1000 piires;

25

13) korrutab ja jagab ühenimelisi arve 1000 piires;

14) eristab ringi ja ringjoont; 15) lahendab kahetehtelisi tekstülesandeid.

Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) teab naturaalarve 10 000 piires;

2) ümardab arvu etteantud järguni 10 000 piires; 3) teab Rooma numbreid I–XX;

4) liidab ja lahutab arve 10 000 piires; 5) korrutab ja jagab arve 10 000 piires; 6) lahendab mitmetehtelisi avaldisi;

7) mõistab lihtmurru, liigmurru ja segaarvu olemust; 8) liidab ja lahutab lihtmurde;

9) leiab ühe ja mitu osa arvust; 10) mõistab kümnendmurru olemust; 11) liidab ja lahutab kümnendmurde;

12) teab mõõtühikuid detsimeeter, detsiliiter ja milliliiter; 13) arvutab ajavahemikke;

14) liidab ja lahutab nimega arve 10 000 piires; 15) korrutab ja jagab nimega arve 10 000 piires; 16) eristab lõikuvaid, ristuvaid ja paralleelseid sirgeid;

17) eristab kolmnurkade liike; 18) arvutab hulknurga ümbermõõtu;

19) lahendab kolmetehtelisi tekstülesandeid toetudes lahendusplaanile.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) märkab ja mõistab matemaatikaga seonduvat ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude

või geomeetriliste kujundite abil; 2) kasutab õpetaja juhendamisel või iseseisvalt sobivaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;

3) mõistab ja rakendab õpitud matemaatilist keelt igapäevaelus; 4) liigitab objekte ja nähtusi ning kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;

5) loeb, mõistab ja lahendab õpitud matemaatilisi probleemsituatsioone; 6) püstitab ülesande lahendamiseks vajalikud küsimused, selgitab valitud lahenduskäiku, hindab saadud tulemuse reaalsust ja teostab enesekontrolli;

7) on teadlik õppija, kes mõistab matemaatika olulisust, on huvitatud ja tunneb vajadust matemaatikateadmisi omandada.

Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) teab naturaalarve 100 000 piires;

2) ümardab arvu etteantud järguni 100 000 piires; 3) teab Rooma numbreid I–XXX;

4) liidab ja lahutab 100 000 piires; 5) korrutab ja jagab 100 000 piires; 6) lahendab mitmetehtelisi avaldisi;

7) teisendab harilikke murde; 8) taandab harilikke murde;

9) korrutab ja jagab harilikke murde; 10) leiab terviku tema osa järgi; 11) liidab ja lahutab kümnendmurde;

12) korrutab ja jagab kümnendmurde;

26

13) kasutab arvutamisel pikkus-, raskus-, mahu-, aja- ja rahaühikute seoseid;

14) arvutab aritmeetilise keskmise; 15) arvutab hulknurga ümbermõõdu;

16) joonestab sümmeetrilisi kujundeid; 17) lahendab kolmetehtelisi tekstülesandeid toetudes lahendusplaanile. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) teab naturaalarve 1 000 000 piires;

2) ümardab arve etteantud järguni 1 000 000 piires; 3) teab Rooma numbreid I–XXXV; 4) liidab ja lahutab 1 000 000 piires;

5) korrutab ja jagab 1 000 000 piires; 6) lahendab mitmetehtelisi avaldisi;

7) liidab ja lahutab harilikke murde; 8) korrutab ja jagab harilikke murde; 9) liidab ja lahutab kümnendmurde;

10) korrutab ja jagab kümnendmurde; 11) arvutab pindala;

12) eristab ruumilisi kujundeid; 13) joonestab sümmeetrilisi kujundeid; 14) lahendab kolmetehtelisi tekstülesandeid toetudes lahendusplaanile.

Õpitulemused 9. klassis

Õpilane:

1) teab naturaalarve 1 000 000 piires; 2) teab Rooma numbreid I–XXXV; 3) liidab ja lahutab, korrutab ja jagab 1 000 000 piires;

4) teisendab murde; 5) sooritab nelja aritmeetilist tehet kümnendmurdudega;

6) teab protsendi praktilist tähendust; 7) sooritab protsentarvutusi; 8) arvutab ruumala;

9) leiab infot diagrammilt; 10) lahendab probleemsituatsioonide põhjal mitmetehtelisi tekstülesandeid.

4.5. Loodusõpetus

4.5.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Loodusõpetuse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi looduse vastu, käitub looduses hoolivalt ja turvaliselt, teab looduskaitse

põhimõtteid; 2) oskab vaadelda loodusobjekte ja -nähtusi, teha praktilisi töid ja esitada tulemusi; 3) tunneb ning kirjeldab loodusobjekte ja -nähtusi, mõistab elus- ja eluta keskkonna seoseid;

4) mõistab inimtegevuse mõju keskkonnale, väärtustab keskkonnasäästlikku eluviisi; 5) leiab loodusteaduslikku teavet, kasutades tekste, plaane, kaarte ja mudeleid ning viies läbi

vaatlusi ja katseid; sõnastab saadud teavet suuliselt ja kirjalikult.

4.5.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassi õppetegevuses keskendutakse looduse vahetule kogemisele ja praktilisele

tegevusele. Õpetaja osalusel ja suunamisel õpivad õpilased tundma lähiümbrust ning igapäevaelu nähtusi, õpivad märkama, vaatlema, võrdlema ja kirjeldama ümbritsevate

objektide ja nähtuste tajutavaid tunnuseid. Õppetegevuses on olulisel kohal liigitamis- ja järjestamisoskust kujundavad tegevused. Kuna sel arenguperioodil on lihtsustatud õppes

27

õpilastel juhtivaks psüühiliseks protsessiks taju, tuleb õppetegevuses kasutada kujutluspiltide

loomiseks palju esemelist ja kujutavat näitlikustamist. Ülekaalus on praktiline tegutsemine ja õppemäng. Valdavalt suuline õpitegevus peab arvestama

õpilaste kõne arengu taset. Vähesel määral kasutatakse 1. klassi lõpust alates lihtsaid lugemis- ja kirjutamisülesandeid, arvestades seejuures vastavate oskuste arengut. Õpetaja osaleb õppetöös suurel määral. Järjepidevalt on vaja suunata õpilaste tunnetustegevust

ja kõnet. Õpilaste õppetegevust tuleb reguleerida koostöös ja eeskuju järgi, tegevusakte peab saatma õpetaja kõne.

Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis on õppetegevuses jätkuvalt ülekaalus looduse vahetu kogemine, praktiline tegevus ja õppemäng. Vajalike kujutluspiltide loomist toetab esemeline ja kujutav näitlikkus, lisandub

ka tinglik näitlikkus (lihtsad joonised, tabelid, Eesti kaart). Õpilaste tunnetustegevuse areng võimaldab varasemalt kujundatud taju- ja mälukujutlusi täpsemaks muuta ning suurema hulga

tunnuste abil laiendada. Õpetaja suunamisel areneb objektide, nähtuste, tegevuste jm kirjeldamis-, võrdlemis-, rühmitamis- ja üldistamisoskus. Õpetaja abiga kujunevad jõukohase õppematerjali ulatuses põhjus-tagajärg seoste mõistmise ja järelduste tegemise oskused.

Järk-järgult suureneb õpitegevuses kirjaliku kõne osakaal – jõukohaste õppetekstide häälega lugemine ja analüüs õpetaja suunamisel, jõukohaste kirjalike ülesannete sooritamine.

Õpetaja osalus õpilaste tegevuses püsib, õpiülesandeid sooritatakse suulise juhendamise, eeskuju ja näidise järgi. Tähelepanu pööratakse lihtsate kirjalike töökorralduste mõistmisele ning nende täitmisele. Õpetaja ülesandeks on järjepidevalt kujundada õpilaste enesejuhtimise

ning koostööoskusi, et järgnevatel õppeperioodidel oleks võimalik jõukohasel viisil iseseisvat tööd ning koostöiseid õppeviise (paaris- ja rühmatööd) rakendada.

Õpetaja juhendamisel ja abiga on õpilased suutelised jõukohasel viisil tehnoloogiavahendeid kasutama, näiteks otsima pildilist teavet, sooritama õpitud teadmiste kinnistamiseks lihtsaid õpiülesandeid. Peamised raskused tehnoloogiavahendite kasutamisel tulenevad õpilaste

tunnetustegevuse ja kirjaoskuse arengu puudulikkusest. Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassis võimaldab õpilaste tunnetustegevuse ja kõne areng laiendada jõukohasel viisil õpitavate objektide, nähtuste ja protsesside ning nende tunnuste hulka, seda nii õpilase kodukoha kui ka Eesti kontekstis. Kujutluspiltide loomiseks ja täpsustamiseks kasutatakse õpet

loomulikus keskkonnas, praktilisi töid ja katseid, kujutavat ja tinglikku näitlikkust; kogemustel põhinevate mälukujutluste aktiveerimiseks ka verbaalset näitlikkust. Lisaks näitkatsete

vaatlusele sooritavad õpilased õpetaja juhendamisel ka ise lihtsamaid praktilisi töid ja katseid. Järjepideva jõukohase arendustegevuse käigus pareneb õpilaste kirjeldamis-, võrdlemis-, rühmitamis- ja üldistamisoskus. Õpetaja suunamisel arenevad põhjus-tagajärg seoste mõistmise

ja järelduste tegemise oskused. Jõukohasel viisil toetub teadmiste-oskuste omandamine kirjalikule õppematerjalile. Õpetaja

suunamisel loevad õpilased jõukohaseid õppetekste häälega ja osaliselt endamisi, analüüsivad neid õpetaja suuliste ja kirjalike küsimuste-korralduste abil; otsivad teavet tabelitest, joonistelt ja skeemidelt; sooritavad kirjalikke õpiülesandeid.

Õpetaja osalus õpilaste tegevuses väheneb järk-järgult, õpiülesannete täitmisel suureneb kirjalike tööjuhiste ja kirjalike abivahendite roll. Nende mõistmine ja kasutamine vajab

jätkuvalt õpetaja suunamist. Õpilaste iseseisva tegutsemise ja koostööoskuste arenemine võimaldab sooritada jõukohaseid tegevusi paaris- ja rühmatöödena. Õpetaja juhendamisel kasutavad õpilased sobiva raskusastmega õpitegevuses meedia- ja

tehnoloogiavahendeid – otsivad ja loevad jõukohast loodusalast infot, kasutavad seda õpiülesannete sooritamisel. Õpilastele on jätkuvalt keeruline info lugemine, selekteerimine,

teksti produtseerimine. Õpetaja ülesanne on reguleerida õpitegevuse raskusastet, arvestades õpilaste tunnetustegevuse ja kirjaoskuse arenguga. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis laienevad jõukohase õpitegevuse käigus õpilaste loodusalased teadmised,

28

parenevad seoste mõistmise oskused, seda nii kodukoha, Eesti kui ka maailma kontekstis.

Varasemate õppeperioodidega võrreldes pööratakse rohkem tähelepanu elementaarsete keemia- ja füüsikateadmiste ning -oskuste kujundamisele. Õpilastele valmistab põhikooli lõpuni raskusi

reaalselt mittetajutavate nähtuste ning protsesside mõistmine. Õppe eesmärgiks on eelkõige ümbritseva maailma praktiline mõistmine. Kujutluspiltide loomiseks ja täpsustamiseks kasutatakse õpet loomulikus keskkonnas, praktilisi töid ja katseid, kujutavat, tinglikku ning

jõukohasel viisil ka verbaalset näitlikkust. Suureneb õpilaste roll ja iseseisvus katsete planeerimisel ja läbiviimisel. Põhjus-tagajärg seoste mõistmist ja järelduste tegemist suunab

õpetaja. Õpetaja juhendamisel otsivad õpilased teavet erinevatest allikatest, kasutades seejuures ka meedia- ja tehnoloogiavahendeid. Õppeinfo mõistmiseks ja kasutamiseks vajavad nad jätkuvalt

suunatud analüüsi – suuliseid ja kirjalikke küsimusi-korraldusi. Õpetaja ülesanne on aidata hinnata ning mõista leitud info usaldusväärsust.

Õpilaste oskuste areng võimaldab jõukohases õpitegevuses iseseisva töö osakaalu suurendada. Seejuures vajavad õpilased jätkuvalt õpetaja suunamist ja abivahendeid. Õpilaste iseseisva tegutsemise ja koostööoskuste arenemine võimaldab sooritada jõukohaseid õppetegevusi

paaris- ja rühmatöödena.

4.5.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) märkab ja vaatleb täiskasvanu juhendamisel ümbritseva keskkonna objekte, nähtusi ja

protsesse; kirjeldab neid abivahenditele tuginedes 4–5-sõnaliste lausetega (3–5 lauset); 2) tunneb ära ning nimetab kodukoha tuntumaid taimi ja loomi; võrdleb ja rühmitab neid

õpetaja suunamisel erinevate õpitud tunnuste alusel; 3) teab kuude nimetusi ja järgnevust, rühmitab neid vastavalt aastaajale; 4) liigub ja käitub turvaliselt, väärtustab looduses viibimist; märkab täiskasvanu suunamisel

oma kodukoha elurikkust ning suhtub sellesse hoolivuse ja austusega, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.

Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) orienteerub täiskasvanu abiga kodus, koolis ja kooliteel;

2) tunneb ära ja nimetab õpitud taimi, loomi ja loodusnähtusi; kirjeldab neid õpetaja küsimustele toetudes 2–4-sõnalise lausega ja rühmitab neid erinevate tunnuste alusel;

3) tunneb ära ja nimetab aastaaegu ja aastaaegadele iseloomulikke loodusnähtusi; nimetab aastaaegade järjestust; 4) käitub looduses hoolivalt, hindab enda ja teiste käitumist looduses õige/vale põhimõttel.

Õpitulemused 2. klassis

Õpilane:

1) tunneb ära ja nimetab õpitud taimi ning loomi, lähiümbruse eluta looduse objekte ning nähtusi; kirjeldab neid abile tuginedes 3–5-sõnaliste lausetega (3–4 lauset); 2) võrdleb õpetaja suunamisel õpitud elusorganisme 2–3 tajutava tunnuse alusel; rühmitab neid

õpetaja suunamisel ning eristab õpitud kuuluvusrühmi; 3) tunneb ära ja nimetab aastaaegu, kirjeldab nende põhitunnuseid; järjestab abivahendite toel

aastaajale vastavate kuude nimetusi; 4) märkab ja toob õpetaja küsimustele toetudes näiteid elusolendite vajadustest. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) kirjeldab abivahenditele tuginedes 4–5-sõnaliste lausetega (3–5 lauset) eluta looduse

objekte ning nähtusi; võrdleb ja rühmitab neid õpetaja suunamisel erinevate tunnuste alusel; 2) teeb koostegevuses täiskasvanuga lihtsamaid ilmavaatlusi, iseloomustab abivahenditele tuginedes ilma ning valib ilmale vastava välisriietuse;

3) märkab ja kirjeldab abivahenditele tuginedes 4–5-sõnaliste lihtlausetega looduses ja

29

inimtegevuses toimuvaid aastaajalisi muutusi;

4) teab kuude nimetusi ja järgnevust, rühmitab neid vastavalt aastaajale; 5) tunneb ära ja nimetab kodukoha tuntumaid taimi ja loomi; rühmitab neid õpetaja suunamisel

erinevate tunnuste alusel ning nimetab õpitud kuuluvusrühma; 6) kirjeldab ning võrdleb abivahenditele tuginedes õpitud taimede välisehitust ja elupaiku ning õpitud loomade välisehitust, liikumisviisi ja toitumist;

7) liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust ja iseennast; hoolib elusolendite vajadustest.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb huvi Eesti looduse, selle uurimise ja loodusainete õppimise vastu; 2) vaatleb, kirjeldab ja võrdleb abivahenditele tuginedes õpitud elus- ja eluta looduse objekte,

nähtuseid ja protsesse, selgitab abiga nendevahelisi seoseid ning tähtsust looduses; 3) loeb ja mõistab õpetaja abiga jõukohaseid loodusalaseid õppetekste, tabeleid, skeeme ja jooniseid; kasutab õpiülesannete täitmisel lihtsat plaani, Eesti kaarti;

4) leiab etteantud allikatest lihtsamat loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast teavet; hindab õpetaja abiga kasutatud allikate usaldusväärsust; kasutab õppimiseks ja teabe otsimiseks

meedia- ja tehnoloogiavahendeid; 5) viib õpetaja juhendamisel läbi lihtsaid praktilisi töid, teeb tugisõnadele toetudes tulemuste põhjal kokkuvõtteid, seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;

6) mõistab inimtegevuse ja keskkonna seoseid kodukoha kontekstis; väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; käitub turvaliselt, järgib tervislikke eluviise.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) tunneb ära ning nimetab kodukoha taimi, loomi ja seeni; kirjeldab ja võrdleb abivahenditele

tuginedes neid iseloomustavaid tunnuseid (välisehitus, elupaik, eluviis); toob näiteid loomade ning mürgiste taimede ja seentega seotud ohtudest;

2) eristab ja rühmitab õpitud selgroogseid ning selgrootuid loomi, maismaataimi ja kübarseeni; 3) järjestab taimede ja loomade arengu etappe kujutavaid seeriapilte, kirjeldab õpitud elusorganismide arengut tuginedes pildiseeriale;

4) näitab enda kehal ja nimetab õpitud kehaosasid; 5) võrdleb abivahendile tuginedes inimeste elu maal ja linnas;

6) toob näiteid puhta vee ja õhu, mulla, valguse ning soojuse tähtsusest elusolenditele; 7) teeb õpetaja juhendamisel lihtsamaid vaatlusi ja praktilisi töid, valides sobivaid vahendeid ning järgides ohutusnõudeid; kirjeldab abivahenditele tuginedes vaadeldut ja oma tegevust.

Õpitulemused 5. klassis

Õpilane:

1) näitab ja nimetab näitvahendil inimese elundkondade tähtsamaid elundeid, kirjeldab tugisõnade toel nende ülesandeid; 2) saab aru lihtsast plaanist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte;

3) leiab Eesti kaardil oma kodukoha, Eesti suuremad saared, järved, jõed ja linnad; 4) toob näiteid oma kodukoha looduslikust mitmekesisusest ja inimeste tegevusest (sh

olulisemad asutused ja ettevõtted, inimeste tegevusalad); 5) toob abivahenditele toetudes näiteid organismide vaheliste seoste kohta looduses, koostab lihtsamaid toiduahelaid;

6) nimetab ja kirjeldab abivahenditele toetudes maailmaruumi objekte ning nähtusi (Päikesesüsteem, öö ja päeva vaheldumine).

Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) teab ja nimetab põhi- ning vaheilmakaari; määrab neid kaardil;

2) saab aru lihtsast plaanist ja kaardist; leiab Eesti kaardil Läänemere, õpitud saared, jõed,

30

järved, linnad; koostab õpetaja juhendamisel lihtsamaid mõõtkavata plaane;

3) võrdleb abivahenditele tuginedes taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi; selgitab nende tähtsust looduses; toob näiteid nende mõju kohta inimese organismile;

4) kirjeldab ja võrdleb abivahenditele toetudes õpitud koosluste (erinevad veekogud, asula) elutingimusi, teab nende tüüpilisemaid liike; koostab koosluste kohta toiduahelaid ja lihtsamaid toiduvõrgustikke;

5) teab vee ja õhu omadusi ning tähtsust elusorganismidele; toob näiteid, kuidas inimene mõjutab oma tegevusega vee ja õhu puhtust; jälgib oma pere veetarbimist, toob näiteid vee

säästmise võimalustest; 6) teab mulla tähtsust elusorganismidele ja selgitab abivahenditele tuginedes mulla kaitse vajadust;

7) mõõdab temperatuuri ja pikkust, valides sobivad mõõtmisvahendid; 8) viib õpetaja juhendamisel läbi lihtsaid praktilisi töid, teeb tulemuste põhjal kokkuvõtteid,

seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) väärtustab nii kodukoha kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;

2) toob näiteid inimtegevuse mõjust ümbritsevale keskkonnale; väljendab hoolivust ja lugupidamist kõigi elusolendite vastu; käitub turvaliselt; kirjeldab näidete abil jätkusuutliku, säästva ja vastutustundliku eluviisi põhimõtteid ning järgib neid;

3) toob näiteid tervislikest eluviisidest ja järgib neid, kasutab elementaarseid esmaabivõtteid; 4) kavandab õpetaja juhendamisel ning viib ohutult läbi lihtsamaid praktilisi töid, valides

sobilikud mõõtevahendid; teeb tulemuste põhjal kokkuvõtteid ja järeldusi; seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega; 5) käsitseb ohutult ja otstarbekalt olmeseadmeid, tööriistu ning kodukeemiat, selgitab nende

kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid; 6) leiab õpetaja suunamisel erinevatest allikatest jõukohast loodusteaduslikku infot; hindab

õpetaja abiga kasutatud allikate usaldusväärsust; kasutab õppimiseks, koostööks ja info otsimiseks meedia- ja tehnoloogiavahendeid. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) eristab ja rühmitab õpitud elusorganisme erinevate tunnuste järgi; selgitab abivahenditele

tuginedes keskkonnatingimuste mõju elusorganismidele; toob näiteid taimede ja loomade kohastumustest Eesti looduse näitel; 2) kirjeldab ja võrdleb abivahenditele tuginedes koosluste (veekogud, aed, põld, niit, mets,

soo) elutingimusi; teab nende tüüpilisemaid liike; koostab koosluste kohta toiduahelaid ja lihtsamaid toiduvõrgustikke;

3) toob näiteid inimtegevuse mõjust ümbritsevale keskkonnale; mõistab koosluste tähtsust ning selgitab näidete varal nende kaitsmise vajadust; 4) näitab Eesti asukohta Euroopa kaardil; kirjeldab abivahenditele tuginedes Eesti asendit;

kasutab erinevaid kaarte Eesti asendi, pinnavormide ja kliima kirjeldamisel; 5) nimetab Eesti loodusvarasid ja toob nende kasutamise näiteid; selgitab abiga loodusvarade

säästliku kasutamise vajadust. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) mõõdab õpetaja juhendamisel ruumala, massi, vahemaid looduses ja kaardil ning aega; seostab saadud mõõtmistulemusi igapäevaelus ettetulevate olukordadega;

2) kavandab ning viib õpetaja juhendamisel ohutult läbi praktilisi töid, teeb tulemuste põhjal kokkuvõtteid ja järeldusi, seostab saadud teadmisi igapäevaelus ettetulevate olukordadega; 3) kirjeldab tugisõnade abil õpitud ainete/materjalide omadusi ja toob näiteid nende kasutamise

kohta igapäevaelus; taaskasutab võimaluse piires materjale ja esemeid;

31

4) leiab õpetaja suunamisel kaartidelt, loodusalastest tekstidest, tabelitest ja graafikutest teavet

loodusvööndite kohta, seostab organismide kasvukohti ja kohastumisi vastava loodusvööndiga, kirjeldab inimtegevust ja selle mõju piirkonna loodusele;

5) rühmitab elusorganisme, toob näiteid erinevate organismide seostest looduses; 6) väärtustab nii kodukoha kui ka teiste maade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Õpitulemused 9. klassis

Õpilane:

1) seostab inimese elundkondi nende põhifunktsioonidega, kasutab elementaarseid esmaabivõtteid; 2) toob näiteid tervislikest eluviisidest ja järgib neid;

3) kirjeldab abivahenditele tuginedes Eesti asendit; toob näiteid kodukoha tööstus-, teenindus- või põllumajandusettevõtte tegevuse kohta;

4) koostab teabeallikate põhjal Euroopa riigi tutvustuse ja reisiplaani, esitleb seda kaaslastele; 5) käsitseb ohutult ja otstarbekalt olmeseadmeid, tööriistu ning kodukeemiat; selgitab nende kasutamise otstarvet ja ohutusnõudeid;

6) kirjeldab ja selgitab õpitud nähtuste iseloomulikke tunnuseid ning toob näiteid nende avaldumise kohta igapäevaelus;

7) leiab internetist vajalikku ja jõukohast loodusteaduslikku infot ning hindab abiga selle usaldusväärsust; 8) kirjeldab jätkusuutliku, säästva, vastutustundliku eluviisi põhimõtteid ja järgib neid.

4.6.Ajalugu

4.6.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Ajalooõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi mineviku vastu; teab, et minevik on olnud muutuv ja väga mitmekesine;

2) omab üldist ettekujutust Eesti ajaloost ja sellega seoses üldjoontes kogu maailma ajaloost; 3) kirjeldab abivahendite toel olulisi ajaloosündmusi, inimeste eluviisi ja tegevusalasid õpitud

ajastutel; 4) teab, et maailmas toimunud sündmused on otseselt või kaudselt mõjutanud nii Eestis kui ka mujal Euroopas toimunud sündmusi; teab, et poliitikal on suur roll maailma riikide

omavahelistes suhetes; 5) nimetab oma põhiõigusi ning kohustusi Eesti Vabariigi kodanikuna, kirjeldab Eesti riigi

valitsemiskorda; 6) teab ja väärtustab kombeid ning traditsioone oma kultuuris; väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning määratleb end oma rahva liikmena;

7) leiab infot eri teabeallikatest, oskab hinnata erinevate teabeallikate usaldusväärsust.

4.6.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 6.–7. klassis

6. klassis algav ajaloo õppimine võimaldab õpilastel suhestuda minevikuga. Ajalooõpetuses

lähtutakse õpilasest kui ajaloos osalejast. Õpilasel kujundatakse arusaam, et ajalugu on ka tema enda lugu. Toetutakse õpilase isiklikele kogemustele ning eelnevatele teadmistele ja kujutlustele, kesksel kohal on nende aktualiseerimine ja süstematiseerimine. Ajalooga

tutvumine algab enamasti õpetaja suunamisel ja juhendamisel, kasutatakse praktilisi õpiülesandeid (nt vanematelt ja vanavanematelt teabe kogumine oma pere ja suguvõsa kohta).

Korraldatakse õppekäike muuseumidesse ja ajaloolistesse paikadesse, vaadatakse õppefilme. Õppetegevuse käigus omandatakse mitmesuguseid oskusi (küsimuste esitamine, teabe hankimine, eneseväljendamine), arendatakse koostööoskusi ja kujutlusvõimet. Ajalootunnis

kasutatavad õpitegevused (lugemine, küsimustele vastamine, arutlemine, jutustuse kuulamine, ümberjutustamine) toetavad õpilaste psüühiliste protsesside ja kõne arengut, sealhulgas

32

sõnavara rikastumist. Uut teemat käsitlema asudes selgitatakse välja õpilase eelteadmised ja

laiendatakse sõnavara, et vältida võimalike väärkujutluste kinnistumist ja uute kujunemist. 6. klassis omandatakse teadmisi õpilase lähiümbruse kohta, 7. klassis keskendutakse juba

laiemalt Eesti ajaloo ja üldajaloo õppimisele. Ajaloo õpetamisel on väga oluline muuseumide, ajalooga seotud paikade ja mälestiste külastamine, ajalugu tutvustavate filmide vaatamine ja muul viisil näitlikustamine.

Õppetegevus 8.–9. klassis

8. ja 9. klassis keskendutakse Eesti ajaloo seostele Euroopa ja maailma ajalooga. Euroopas ja

maailmas toimunud sündmusi käsitletakse eeskätt Eesti ajaloo paremaks selgitamiseks ja ilmestamiseks. Rõhutatakse, et Euroopas toimunud sündmused on tugevasti mõjutanud Eestis toimunud sündmusi (sõjad, revolutsioonid, tootmissuhete muutused jms). Ajalooõpetuse puhul

seni olulisena rõhutatud põhimõtetele lisandub 8.–9. klassis tähelepanu pööramine otsestele ja kaudsetele põhjuslikele seostele. 8. klassi ajalooõpetuses on oluline tuua selgelt esile seosed

varem õpituga, 9. klassis on põhitähelepanu lähiajaloo sündmustel, kuna just neil on igapäevaelus kõige tajutavam mõju õpilasele, tema perele/suguvõsale ja keskkonnale. Kesksel kohal on õpetaja ja õpilase koostöö. Õpilane vajab õpetaja tuge ja juhendamist

põhikooli lõpuni. Arvestades õpilaste lugemisraskusi, loetakse teksti klassis ühiselt ning analüüsitakse seejärel loetut õpetaja suunamisel, et tagada selle mõistmine.

Peale uute mõistete omandamise on olulisel kohal ka sõnavara laiendamine üldisemalt. Põhikooli lõpuni on vajalik näitlikustamine, teavet ei saada ainult õppetekstidest, vaid ka teistest allikatest (õpetaja jutustus, õppefilm, kaardid, fotod jne). Suur osa näitlikustamisest

toimub teabe- ja sidetehnikavahendite toel. Õppe raames tehakse õppekäike muuseumidesse ja ajaloolistesse paikadesse, näidatakse filme, mis kajastavad minevikus toimunud sündmusi jne.

4.6.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) tunneb huvi oma pere, kodukoha ja kodumaa vastu; 2) mõistab ajatelje abil sündmuste ajalist järgnevust ja ajaloo jaotamist ajastuteks;

3) tajub eluolu ja esemelise keskkonna muutumist läbi aja; 4) teab, kuidas muutus inimeste eluolu muinasajal; 5) teab mõnd olulist ajaloolist isikut ja tema rolli ajaloos.

Õpitulemused 6. klassis

Õpilane:

1) tunneb huvi oma perekonna ajaloo ja sellega seotud minevikusündmuste vastu; 2) teab, et kodukoht ja elutingimused on ajaloo käigus muutunud; 3) tajub mineviku ja oleviku seoseid;

4) mõistab ajalist järgnevust ajateljel, omab üldist ettekujutust kodukoha ajaloo perioodidest.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) teab, kuidas on läbi ajaloo muutunud eestlaste eluolu ja esemeline keskkond;

2) teab mõningaid Eesti ajalugu mõjutanud sündmusi Euroopa ja maailma ajaloos; 3) teab uusaja ja lähiajaloo sündmusi Eesti ajaloos;

4) mõistab oluliste isikute rolli Eesti, Euroopa ja maailma ajaloos; 5) mõistab ajatelje abil sündmuste ajalist järgnevust ja ajaloosündmuste täpset dateerimist; 6) teab Eesti Vabariigi valitsemiskorda ja seda, kuidas riik toimib; väärtustab oma kodumaad

ja selle kodanikuks olemist. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) selgitab õpitava ajalooperioodiga seostuvaid olulisemaid põhimõisteid; 2) nimetab tähtsamat muinasajast ja selle perioodidest (kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg), kirjeldab

33

muinasaja inimese eluviisi ja tegevusalasid;

3) teab vanaaja kultuure ja oskab nimetada ajastu olulisemaid saavutusi ja leiutisi; 4) kirjeldab kõige üldisemal kujul keskaja olemust;

5) teab keskaja Euroopa eluolu muutusi, avastusi ja leiutisi; 6) teab olulisemaid sündmusi, mis leidsid aset keskajal Eesti aladel. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) selgitab üldisi fakte uusaja sündmustest ja inimeste elu-olust Eestis kuni Esimese

maailmasõja lõpuni; 2) nimetab Euroopa ja maailma uusaja tähtsamaid sündmusi, mis on mõjutanud Eesti ajalugu; 3) tunneb huvi Eesti mineviku vastu Euroopas;

4) teab, et Euroopas toimunud sündmused on oluliselt mõjutanud Eesti ajalugu; 5) kirjeldab, kuidas majanduslikud ja ühiskondlikud muutused on mõjutanud inimeste

elukorraldust; 6) teab, et inimeste teadmised on kujunenud suhtlemises teiste rahvastega; 7) kõrvutab ajateljel mõningaid olulisi Eestis ja Euroopas toimunud sündmusi;

8) tunneb ajaperioodi iseloomulikke tunnuseid. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) selgitab üldisi fakte uusaja sündmustest ja inimeste eluolust Eestis Esimese maailmasõja lõpust tänapäevani;

2) tunneb huvi Eesti riigi mineviku vastu; 3) teab, et maailmas toimunud sündmused on otseselt või kaudselt mõjutanud nii Eestis kui ka

mujal Euroopas toimunud sündmusi; 4) omab üldist ettekujutust Eesti ajaloost ja sellega seoses üldjoontes kogu maailma ajaloost; 5) mõistab, et eri ajastute kultuuri-, teaduse- ja tehnikasaavutused on olnud edasiviivaks jõuks

riikide (ka Eesti) arengus; 6) teab, et poliitikal on suur roll maailma riikide omavahelistes suhetes;

7) kujutab ajateljele toetudes ette maailmas toimunud olulisemaid sündmusi; 8) nimetab oma põhiõigusi ning kohustusi Eesti Vabariigi kodanikuna; 9) kirjeldab Eesti riigi valitsemiskorda;

10) väärtustab oma kodumaad ning Eesti Vabariigi kodanikuks olemist.

4.7. Inimeseõpetus

4.7.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Inimeseõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb oma keha ning mõistab inimese kasvamise ja arenemisega seotud muutusi ning vastutust (nt seksuaalsuse olemus ja sellega seotud vastutus, töövõime jne);

2) hoiab oma tervist, järgides tervislikku eluviisi, käitub nii, et ei sea ohtu enda, teiste inimeste ega keskkonna turvalisust; 3) märkab ja mõistab kaaslaste ning iseenda emotsionaalseid seisundeid, käitumisviise; oskab

neid hinnata ja nendega toime tulla; 4) hoiab puhtust ja korda; orienteerub eluasemega seotud küsimustes, omandab teadmised ja

oskused majandamiseks, koduse elu korraldamiseks; 5) suudab täiskasvanu suunamisel eristada ning teadvustada oma oskusi ja võimeid, otsib erinevatest teabeallikatest võimetekohaseid jätkuõppevõimalusi ja teeb enda jaoks

optimaalseid valikuid; 6) tunneb huvi ümbritseva ühiskonnaelu vastu;

7) tunneb olmesuhtlemiseks vajalikke kodanikuõigusi ja -kohustusi, järgib sotsiaalseid nõudeid ja käitumisetiketti.

4.7.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

34

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis on inimeseõpetuse põhisisuks lähiümbruse märkamine, selle teadvustamine (suhtes mina ja meie) ning sotsiaalse kompetentsuse arendamine. Õpitakse koos tegutsema nii

matkides kui ka eeskuju ja juhendamise järgi. Omandatakse baassõnavara ja -lausungimalle ning elementaarseid (olme)suhtlusoskusi: teise inimese kuulamine, ütluste mõistmine ja nendele reageerimine (vastusrepliigid dialoogis), dialoogi alustamine ja jätkamine tuttavas

situatsioonis jms. Õpitakse (mängu)asjade kasutamist ja hoidmist, mängus osalemist, reeglitest kinnipidamist,

mängu algatamist, rollide ja vajalike mänguasjade jagamist jne. Kohati võib olla keeruline rollimängudes osalemine. Õpilased vajavad pidevat motiveerivat tagasisidet oma tegevuse ja saavutuste kohta.

Võrreldavate situatsioonide ja illustratsioonide (joonised, fotod) toel õpitakse märkama ja eristama (puhas/must, meeldib / ei meeldi jne) ümbritsevate esemete, ruumide ja inimeste (sh

iseenda) esteetilisi omadusi. Õpitakse eristama isiklikke, võõraid ja ühiseid esemeid, neisse heaperemehelikult ja turvaliselt suhtuma ning neid kasutama. Õpitakse ka märkama ja eristama eakaaslaste käitumisviise. Harjutatakse viisakat käitumist (tervitamine, palumine, tänamine,

eakaaslase ja täiskasvanu poole pöördumine, võimalik keeldumine jne). Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis kujuneb jätkuvalt õpilaste oskus märgata ja eristada oma lähiümbrust (selle esemeid, nähtusi, sündmusi, tegevusi jms). Õpilased tutvuvad eesti rahvakommete ja traditsioonidega (rõhuasetus pere ja kodukoha traditsioonidel).

Tegevus- ja suhtlussituatsioonides õpitakse tundma ja järgima ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisnorme. Õpitakse märkama, eristama ja mõistma igapäevaelu olukordi, sealhulgas

ohuolukordi, verbaalseid ja mitteverbaalseid eneseväljendusviise, tundeid jms. Täiendatakse ühis- ja koostegevuse oskusi (sh hooliv ja teisi arvestav suhtlemine) ja viisaka käitumise oskusi. Õpetaja abiga saab õpilane aru pere ja koduga seotud teemadest, teadvustab laste ning vanemate

vastastikuseid õigusi ja kohustusi. Järjepidevalt kujundatakse õpilaste sotsiaalset teadlikkust ja verbaalset aktiivsust: õpilased

kirjeldavad abivahendite toel enda ja kaaslaste tegevust ja emotsionaalset seisundit. Õppimist toetavad aktiivõppemeetodite kasutamine, õppekäigud, praktilised ülesanded, lühipalade lugemine ja analüüsimine. Järjest enam võimaldab tunnetustegevuse tase õpilastel aktiivsemalt

ja iseseisvamalt osaleda (õpi)tegevuste kavandamisel, sooritamisel ja kontrollimisel ning abivahendite valimisel ja kasutamisel.

Praktiliste ja tekstis kirjeldatud situatsioonide analüüsil pööratakse tähelepanu nendes osalejate tegevusviisidele, motiividele ja kavatsustele, situatsioonide tingimustele, tegevuste tulemustele ja tagajärgedele. Õpitakse juhendamise järgi situatsioonidele alternatiivseid lahendusi leidma

ning kaaslastele soovitusi andma. Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassis täienevad õppetegevuse käigus õpilaste sotsiaalsed suhtlemis- ja käitumisoskused. Harjutatakse suhtlemist ja koostegevuse reguleerimist dialoogis (osalemine rühmatöödes, rollimängudes, kutse koostegevusele, vastused küsimustele ja teadetele, dialoogi alustamine

küsimuse ja teatega, nõustumine ja loobumine, alternatiivne ettepanek, oma arvamuste selgitamine ja kaitsmine). Individuaal- ja rühmatööde tulemuste esitlemise, enda ja teiste

tegevuste kommenteerimise kaudu suureneb õpilaste verbaalne aktiivsus, kujunevad avaliku esinemise esmased oskused. Õpitakse mõistma ja nimetama tegevuse eesmärke, tingimusi, põhjuseid ja tagajärgi,

käitumisaktis ilmnevaid emotsioone. Juhendamisel leitakse seoseid tegevus-, suhtlus- ja käitumisakti vahel, tehakse järeldusi ning planeeritakse ja/või korrigeeritakse edasist

tegevust/käitumist. Arenguliselt on õpilaste jaoks oluline pöörata tähelepanu muutustele enda organismis ja käitumises (seksuaalsus, suhtlemine ja käitumine vastassugupoolega, noormehe ja neiu rollid

eri situatsioonides jms) ning oma tervisekäitumisele (sh hoolitsemine oma füüsilise, vaimse ja

35

sotsiaalse tervise eest, enesekehtestamine, riskikäitumine).

Õpitakse märkama ja teadvustama kultuurilisi erinevusi. Alustatakse ettevalmistust iseseisvaks majandamiseks, teadlikuks ja säästlikuks tarbimiseks (prügi sorteerimine, pakendiinfo jmt).

Inimeseõpetuse temaatika ja õpilaste oskused võimaldavad sel perioodil rohkem kasutada IKT- vahendeid. Õppetegevus 8.–9. klassis

Põhikooli lõpuastmes on kõige olulisem toetada õpilasi iseseisvaks toimetulekuks. Vanuseliselt on oluline tähelepanu pöörata ühiskonnaõpetusega seotud teemadele: eri eluvaldkondadega

seotud õigusaktid ja lepingud, ameti valik ja edasiõppimisvõimalused, töötaja õigused ja kohustused, otstarbekad ja vastutustundlikud valikud/otsused, iseseisev raha kasutamine ja säästlik tarbimine, eluasemega seotud küsimused. Õpilased tutvuvad ja õpivad kasutama

teabeallikaid, nõustamis- ja kriisiabivõimalusi; omandavad teadmise, kuidas otsida, küsida ja kasutada elus vajaminevat teavet ja abi.

Õpilane harjutab iseseisva elu alustamise ja soolise küpsemisega seotud rollikäitumist. Teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles, tunneb ära lähisuhtevägivalla. Oluline on teadvustada pere loomise ja laste saamisega seotud vastutust.

Õppetegevuses rakendavad õpilased eelnevatel aastatel omandatud eri situatsioonidele vastavaid suhtlemisoskusi. Kujuneb oskus hinnata oma ning kaasinimeste individuaalset ja

rühmakäitumist (põhjus-tagajärg seosed, otstarbekus, vastavus ühiskonnanormidele).

4.7.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) alustab ja jätkab dialoogi (vastab küsimusele, esitab küsimusi, nõustub või loobub kutsest);

2) teab viisaka käitumise reegleid, püüab neid täita; 3) hindab õpisituatsioonis enda ja kaaslaste igapäevast käitumist (õige/vale, meeldib / ei meeldi);

4) tunneb ära ja nimetab näoilme ja hääletooni järgi kaaslaste 4–6 emotsiooni; 5) nimetab, mille poolest ta teistega sarnaneb ja mille poolest teistest erineb, teab oma keha

osasid; 6) räägib õpetaja suunamisel ja abivahendite toel tervisliku eluviisi põhimõtetest: liikumine, toitumine, puhkus ja enese eest hoolitsemine;

7) hoolitseb oma hügieeni eest, hoiab puhtust ja korda; 8) teab, mis on perekond, kodu, kodukoht ja kodumaa, ning Eesti riigi sümboleid;

9) liikleb ohutult kooliteel ning palub abi õnnetusjuhtumi korral. Õpitulemused 1. klassis

Õpilane:

1) tutvustab ennast, nimetades oma nime, kooli, klassi, kodu asukoha, õdede- vendade ja vanemate nimed;

2) nimetab küsimuste abil oma lemmiktegevusi; 3) osaleb ühistes (õppe)mängudes ja järgib meeldetuletamisel mängureegleid; 4) vastab dialoogi repliigile, alustab dialoogi oma soovide ja vajaduste väljendamiseks;

5) tunneb ära kaaslaste tegevuses ning õppesituatsioonis õige ja vale käitumise; 6) teeb vahet endale ja teistele kuuluvate asjade vahel;

7) teab oma kehaosi (pea, kael, kõht, selg, käed, jalad, juuksed ja nägu); 8) järgib õpetaja meeldetuletusel hügieeninõudeid igapäevaste tegevuste käigus (käte pesemine, taskuräti kasutamine jms);

9) märkab õpetaja suunamisel ümbritsevate esemete välimust, esemete ja ruumide puhtust ning korrashoidu; korrastab õpetaja juhendamisel oma töölauda ja lähiümbrust;

10) nimetab nädalapäevi, ööpäeva osasid ja aastaaegu õiges järjestuses; 11) teab, kuidas ohutult sõiduteed ületada, ja käitub vastavalt; 12) teab, et elab Eestis;

13) teab Eesti lipu värve nende õiges järjestuses.

36

Õpitulemused 2. klassis

Õpilane: 1) alustab ja jätkab dialoogi tuttavates situatsioonides; kutsub õpetaja suunamisel kaaslasi

tuttavat (õppe)mängu mängima, jagab mänguasju; 2) tavasituatsioonides suhtlemisel tervitab, palub, tänab, vabandab; käitub söögilauas viisakalt (palub, tänab, räägib vaikse häälega, hoiab puhtust);

3) teab oma vanust, sünnipäeva ja kodust aadressi, nimetab oma kodukoha; 4) kirjeldab tegevusi, mis talle rõõmu pakuvad;

5) hindab õpetaja abiga kaaslaste igapäevast käitumist skaalal õige/vale, meeldib / ei meeldi; 6) eristab oma, võõrast ja ühist asja ning mõistab, et võõrast asja ei tohi loata võtta; 7) tunneb ära ja nimetab näoilmele ja hääletoonile vastava emotsiooni (4 erinevat);

8) tunneb ära situatsiooni, kus kellelegi tehakse liiga; 9) järgib ise ja õpetaja meeldetuletusel hügieeninõudeid igapäevastes tegevustes (käte

pesemine, taskuräti kasutamine jms); 10) nimetab näitvahenditele toetudes tervisele kasulikke toite; 11) nimetab oma lähisugulasi;

12) teab võimalusi, kuidas abistada pereliikmeid kodustes töödes; 13) teab oma vanemate ja koolitöötajate ameteid;

14) tunneb kella täistundides; 15) teab sagedasemaid ohtusid kooliteel liiklemisel ja võõraste inimestega suhtlemisel; 16) oskab pöörduda täiskasvanu poole abi saamiseks.

Õpitulemused 3. klassis

Õpilane:

1) alustab ja jätkab dialoogi (küsimus – vastus, teade – küsimus, kutse koostegevusele, nõustumine, loobumine); 2) nimetab, mille poolest ta teistega sarnaneb ja mille poolest teistest erineb;

3) hindab õpisituatsioonis enda ja kaaslaste igapäevast käitumist skaalal õige/vale, meeldib / ei meeldi;

4) teab erinevates kohtades ja olukordades viisaka käitumise reegleid; 5) tunneb näoilme ja hääletooni järgi ära ja nimetab kaaslaste 4–6 emotsiooni; 6) teab oma keha puhtuse ning välimuse eest hoolitsemise vahendeid ja vajalikkust;

7) teab terve ja haige inimese tunnuseid; märkab oma enesetunnet ning teavitab sellest kaaslasi;

8) teab, et ravimeid võetakse haige olles, et ravimid võivad olla inimese tervisele ohtlikud; 9) kirjeldab tervise hoidmise viise: mitmekesine toit, uni ja puhkus, liikumine ja sport; 10) kõneleb õpetaja suunamisel oma perekonnast: pere suurus, pereliikmete nimed, õdede-

vendade vanus, vanemate tegevus; 11) küsimustele toetudes räägib enda ja pereliikmete tegevusest pühade tähistamisel;

12) teab, mis on tema kodukoht ja kodumaa; väärtustab Eestit – oma kodumaad; tunneb Eesti sümboleid (lipp, vapp, hümn; suitsupääsuke, rukkilill); 13) tunneb kella täis- ja pooltundides;

14) nimetab positiivseid vaba aja veetmise võimalusi; 15) teab ohtlikke kohti ja olukordi kooliteel ja koduümbruses ning valib ohutu tee sihtpunkti;

16) palub ohuolukorras ja õnnetusjuhtumi korral abi.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) märkab ja aktsepteerib inimeste erinevusi (rahvus, välimus, vanus, tervis jm);

2) leiab õpetaja juhendamisel infot erinevatest teabeallikatest (sh tekstidest ja internetist); 3) tunneb kella ja kalendrit ning seostab seda oma elu tegevuste ja sündmustega; 4) mõistab oma õigusi ja kohustusi (suhtlemine, käitumine, õppetöö) ning teadvustab

põhjuseid ja tagajärgi;

37

5) analüüsib ja hindab enda ja kaaslaste käitumist ning kasutab tuttavates olukordades

situatsioonist lähtuvalt erinevaid väljendusviise; 6) teab murdeeaga seotud muutusi ning oma välimuse, hügieeni ja tervise eest hoolitsemise

võimalusi; 7) teab riskikäitumisega kaasnevaid ohtusid liikluses, vees, tule kasutamisel, toitumisel, uimastite tarbimisel ja internetis suhtlemisel, oskab abi küsida;

8) teab olmejäätmete käitlemise viise koduses majapidamises, oskab prügi sorteerida; 9) selgitab, milleks kasutatakse raha; mõistab, et tema soovide täitumine sõltub vajadustest ja

pere sissetulekust. Õpitulemused 4. klassis

Õpilane:

1) osaleb üksteise tegevust reguleerivas dialoogis (teade – teade); 2) nimetab ning võrdleb oma ja sõprade vaba aja tegevusi, huvisid;

3) analüüsib õpetaja juhendamisel situatsioonide, oma ja kaaslaste käitumise ning emotsionaalsete seisundite põhjuseid ja tagajärgi; 4) jälgib kaasõpilaste tegevust ja vajaduse korral abistab neid;

5) tunneb koolielus ära konfliktsituatsiooni ning teab, mis juhtudel on vaja sellest täiskasvanule/õpetajale teatada;

6) teab enda tervist tugevdavaid ja nõrgestavaid tegureid (toitumine, liikumine, uni) ja harjumusi ning nende mõju füüsilisele tervisele ja õppimisvõimele; 7) nimetab oma lähisugulasi ja selgitab abistavate küsimuste toel kodu ja perekonna tähtsust

oma elus; 8) kirjeldab oma pere traditsioone;

9) kirjeldab ja väärtustab oma kodukohta; 10) tunneb kella veerandtunnise täpsusega, seostab kellaaegu oma päevakavaga; 11) leiab koostegevuses teavet koolistendilt ja kooli kodulehelt;

12) teab erinevaid ameteid; mõistab töö vajalikkust ja väärtuslikkust; 13) planeerib täiskasvanu abiga oma taskuraha kulutamist;

14) sorteerib täiskasvanu suunamisel klassis ja kodus tekkivaid olmejäätmeid; 15) teab ja kirjeldab turvalise käitumise viise igapäevaelus (liiklemine kooliteel, jalgrattaga sõitmine, tulekahju vältimine, käitumine veekogu juures ja metsas).

Õpitulemused 5. klassis

Õpilane:

1) märkab ja mõistab erisusi oma ja kaaslaste tegevustes, arvamustes; 2) osaleb eri tüüpi dialoogides (teade – küsimus – vastus jne); 3) kirjeldab oma käitumist toimunud konfliktsituatsioonis;

4) kirjeldab ja analüüsib õpetaja suunamisel oma ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ning käitumist (soovid, põhjus-tagajärg);

5) kirjeldab oma välimuse, hügieeni ja tervise eest hoolitsemise võimalusi, teab hoolitsematuse tagajärgi; 6) kirjeldab uimastite (alkoholi, tubaka) tarbimise mõju õppimisvõimele ja käitumisele;

7) jutustab tugikava abil pühade ja rahvakommete tähistamisest oma perekonnas; teab erinevaid rahvuskombeid;

8) mõistab oma kohustusi ja vastutust seoses õppetööga; 9) määrab aega minutilise täpsusega; koostab õpetaja abiga endale päevakava; 10) otsib õpetaja juhendamisel teavet teatmeteostest või internetist;

11) teab, kuidas suhelda sotsiaalmeedias; 12) teadvustab reklaamide eesmärke;

13) mõistab, et tema soovide täitumine sõltub vajadustest ja pere sissetulekust; 14) kirjeldab vee ja elektri säästliku tarbimise võimalusi kodus ning koolis; 15) nimetab olmejäätmete käitlemise viise koduses majapidamises;

16) kirjeldab ja teadvustab pürotehnika jt ohtlike ainete väärkasutusega kaasnevaid tagajärgi.

38

Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) märkab ja jätab suhtlemisel meelde kaaslaste seisukohti, eristab kohast ja kohatut

käitumist/suhtlemist; 2) analüüsib ja hindab õpetaja suunamisel enda ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ja käitumist (käitumise eesmärk, põhjus–tagajärg suhe);

3) kasutab tuttavates olukordades suhtlemissituatsioonist, -partnerist ja -eesmärgist lähtuvalt erinevaid väljendusviise;

4) mõistab vabandamist kui oma süüst/eksimusest arusaamist ja kahetsemist; 5) kirjeldab ja hindab plaanile toetudes oma huvisid ja toimetulekut koolis (õnnestumised, raskused jms);

6) teab inimese organismi üldist ülesehitust, tunneb joonisel inimfiguuris ära elutähtsad organid;

7) nimetab ebatervisliku toitumise võimalikke tagajärgi, oskab valida erinevate toitude hulgast tervisele kasulikke; 8) teab murdeeaga seotud muutusi inimese kehas ja käitumises, mõistab arengu

individuaalsust; 9) kirjeldab uimastite mõju organismile ja käitumisele;

10) hoolitseb oma välimuse eest ja valib olukorrale vastavad rõivad; 11) koostab õpetaja juhendamisel kodu korrashoiuga seotud tegevuste plaani (tööde järjekord, vahendid, tööjaotus);

12) hangib õpetaja juhendamisel teavet kaaslastelt (küsimuste esitamine) ja eriliigilistest tekstidest (internet, meedia, teatmeteosed, sõiduplaanid);

13) oskab kasutada kodukoha ühistranspordi sõiduplaane; 14) mõistab telefoni ja meedia (sh arvutimängud, sotsiaalmeedia, televisioon jmt) otstarbeka kasutamise vajalikkust ning teab võimalikke riske;

15) teab kodukeemia ja ravimite väärkasutuse tagajärgi ja selle ennetamise võimalusi; 16) kirjeldab peamisi tule- ja veeohutuse nõudeid ning käitumisstrateegiaid vastavate

õnnetusjuhtumite korral.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) mõistab ühiselu reegleid; suhtleb tavasituatsioonides vastavalt olukorrale ning reageerib

adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes;väärtustab turvalisi lähisuhteid; teab peremudeleid ja kirjeldab pereliikmete rolli perekonnas; mõistab lapse saamisega seotud vastutust;

2) mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust; teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid ja oma vastutust selles;

3) teab oma tugevaid ja nõrku külgi; otsib erinevatest teabeallikatest võimetekohaseid jätkuõppevõimalusi ja teeb enda jaoks optimaalseid valikuid; 4) teab, kuidas kodust ja tööelu korraldada (eluaseme soetamine, raha teenimine ja kulutamise

planeerimine; lepingutega seotud kohustused ja õigused); 5) mõistab riskikäitumisega kaasnevaid ohtusid (liiklus, vesi, nutivahendite kasutamine,

toitumine, uimastid), oskab ohuolukorras reageerida; 6) oskab küsida teavet ning kasutada erinevaid teabeallikaid (sh nõustamis- ja kriisiabi leidmiseks);

7) teab riigi toimimise üldisi põhimõtteid (sh tervishoiusüsteemi, maksude suhtes); tunneb end Eesti kodanikuna.

Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) selgitab ja kaitseb õpetaja suunamisel oma seisukohti, mõistab suhtluspartnerite

seisukohtade võimalikku sarnasust/erinevust, oskab reageerida kohatule käitumisele;

39

2) teadvustab oma positiivseid ja negatiivseid iseloomujooni (3–4), oskab õpetaja suunamisel

nimetada negatiivsete omaduste parandamise võimalusi; 3) kirjeldab ja hindab plaani abil oma ja kaaslaste emotsionaalseid seisundeid ning käitumist

(motiivid, tingimused, tulemused; reageerimine (eba)õnnestumisele jms); 4) järgib viisakusreegleid, teeb kaaslastele ettepanekuid, vastab nii positiivsetele kui ka negatiivsetele ettepanekutele situatsioonile vastavaid moraalinorme ja käitumisreegleid

arvestades; 5) väärtustab (lähi)suhetes sallivust, hoolivust, abistamist ja lugupidamist;

6) kirjeldab, kuidas hoolitseda oma tervise eest (toitumine, kehaline aktiivsus, puhkamine, tervist kahjustavate tegevuste vältimine, arstiabi); 7) oskab endale ja teistele ohtlikes situatsioonides ütelda „ei“ ning vajaduse korral abi

kutsuda; demonstreerib õpisituatsioonis hädaabi numbrile helistades olulise teabe andmist; 8) mõistab seksuaalsuse olemust ja seksuaalse arengu individuaalsust; teab, kust leida infot

noorte nõustamisteenuste kohta; 9) koostab oma tegevuste kohta nädalaplaani (tegevuste ajaline järjekord, oma soovide ja võimalustega arvestamine);

10) hangib õpetaja juhendamisel teavet teistelt inimestelt ning erinevatest infoallikatest; edastab kaaslastele teavet (abiks kavapunktid);

11) nimetab sidepidamise viise tänapäeval ja minevikus, kasutab otstarbekalt tänapäevaseid sideteenuseid (e-kirjavahetus, telefon, internet, sotsiaalmeedia); oskab kirjutada e-kirja; 12) teadvustab internetisuhtluses valitsevaid ohte ning mõistab, millist informatsiooni enda ja

teiste kohta on sobilik ja turvaline avaldada; 13) mõistab ja oskab kirjeldada töö tähtsust (tulemus, eesmärk, tingimused);

14) oskab nimetada oma pere olulisemaid sissetuleku- ja kuluallikaid; 15) teab jäätmete individuaalseid ja ühiskondlikke käitlemisvõimalusi ja -viise; oskab jäätmeid sorteerida.

Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) arvestab ühistegevuses suhtluspartnerite erinevate (sh vastandlike) arvamustega; 2) annab hinnangu oma ja kaaslaste käitumisviiside kohasusele situatsioonis; pakub õpisituatsioonis olukordadele sobivaid lahendusi;

3) teab rühma mõju inimese käitumisele ja demonstreerib õpisituatsioonis oskust keelduda tegevusest, mis kahjustab teda ennast ja teisi;

4) nimetab oma emotsioone ja teab erinevaid võimalusi emotsioonide reguleerimiseks; 5) kirjeldab peamisi tervist tugevdavaid ja toetavaid tegureid; teab ja oskab igapäevaelus teha tervislikke valikuid seoses oma füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervisega;

6) teab tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja unerežiimi põhimõtteid ning mõistab nende rakendamise olulisust igapäevaelus;

7) kirjeldab oma tervislikku seisundit, oskab pöörduda abi saamiseks arsti poole (registreerimine vastuvõtule, kojukutse, hädaabi); 8) teab, mida tähendab ravikindlustus ning oskab nimetada tervishoiuteenuseid;

9) väärtustab lähisuhteid, oskab kontakti luua ning teab, kuidas suhteid hoida; tunneb ära lähisuhtevägivalla;

10) teab turvalise seksuaalkäitumise põhimõtteid (sh rasedusest hoidumine) ja mõistab seksuaalelu alustamisega seotud vastutust; eristab lubatud ja lubamatut seksuaalkäitumist; 11) teab ja leiab olulisi infoallikaid terviseteabe, nõustamis- ja kriisiabi võimaluste kohta

kodukohas või selle lähiümbruses; teab, millal ja kuidas pöörduda õiguskaitseorganite poole; 12) mõistab riskikäitumisega kaasnevaid ohtusid liikluses, vees, toitumisel, nutivahendite

kasutamisel, uimastite omamisel ja tarbimisel; 13) hoolitseb oma riiete eest ja valib olukorrale sobiva riietuse; teab riiete hooldusmärkide tähendusi;

14) teab erinevaid panga- ja e-teenuseid ning vastavaid veebikeskkondi;

40

15) teadvustab oma võimete, teadmiste ja oskuste tugevaid ja nõrku külgi;

16) teab sobiva elukutse omandamise võimalusi. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) valib suhtlemisviisi vastavalt olukorrale ja kasutab asjakohaseid suhtlemise osaoskusi (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust

erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi); 2) hindab oma ja kaaslaste käitumise vastavust ühiskonnas kokkulepitud normidele ja

reeglitele; 3) teab erinevaid peremudeleid ning kirjeldab pereliikmete rolli ja vastutust perekonnas; 4) teab kooselu reegleid ja norme toetavates inimsuhetes, väärtustab hoolivust, ausust, õiglust

ja vastutustunnet; 5) mõistab lapse saamisega seotud vastutust, kirjeldab lapse arengut ja vanemate rolli lapse

kasvamisel; teab peamisi pere ja laste elu reguleerivad seadusi ja sotsiaaltoetusi; 6) oskab planeerida raha teenimise ja kulutamisega seotud tegevusi; 7) kirjeldab eluaseme omandamise, sisustamise ning hooldamisega seotud vajadusi, võimalusi,

ohtusid ja kohustusi; 8) hindab nõustaja suunamisel oma võimeid, teadmisi, oskusi, jätkuõppe võimalusi ja

tingimusi ning teeb enda jaoks sobiva karjäärivaliku; 9) teab oma peamisi õigusi ja kohustusi töötajana, nimetab info ja abi saamise võimalusi tööõigusega seotud küsimustes;

10) mõistab lepinguta töötamise ja ümbrikupalgaga seotud riske ja negatiivseid tagajärgi; tunneb töö otsimisel ära inimkaubandusele viitavad märgid;

11) teab riigi toimimise üldisi põhimõtteid (tervishoiusüsteem, maksud jm); 12) oskab küsida teavet kaasinimestelt ja kasutada info leidmiseks erinevaid teabeallikaid.

4.8.Muusika

4.8.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Muusikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) tunneb rõõmu muusika kuulamisest ja musitseerimisest; 2) tunneb huvi muusika vastu, kuulab erinevat muusikat;

3) julgeb muusika saatel liikuda ja kaaslastele esineda; 4) kirjeldab kuulatud muusikat, väljendab muusikaalastes vestlustes oma eelistusi ja arvamusi,

kasutades õpitud sõnavara; 5) väärtustab muusikat ja muusikategevust inimese, kultuuri ja igapäevaelu rikastajana.

4.8.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassi muusikaõpetuses on olulisel kohal vaba emotsionaalne eneseväljendus, rõõm muusikast. Seda arendatakse eri viisil musitseerides – lauldes, pilli mängides, muusika saatel liikudes. Ühiselt tegutsedes kujundatakse eri sotsiaalseid oskusi: üksteise kuulamine, lihtsatele

küsimustele vastamine, koos musitseerimine jms. Sellel kooliastmel on muusikaõpetuses oluline roll laulumängudel. Muusikatunnis õpitud laulumänge ja liisusalme soovitatakse

kasutada ka teistes ainetundides ning klassi- ja koolipidudel. Muusikatundides pööratakse tähelepanu helide, müra ja kõne eristamisele. Praktilise tegevuse käigus tekitatakse ise mitmesuguseid helisid vahendite ja/või oma häälega. Õpetaja suunamisel

kuulatakse eri rütmis ja tempos muusikapalu; tutvutakse kiire ja aeglase, rõõmsa ja kurva muusikaga. Helivältusi väljendatakse koostegevuses õpetajaga konkreetsete ja mõistetavate

rütmisõnadega, meloodia kõrguse muutusi tähistatakse käeliigutustega. Muusikaõpetuse kaudu koordineeritakse liigutusi, arendatakse rütmitunnet, silma ja käe koostööd. Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassi muusikaõpetuses on olulisel kohal laulmine ning muusika rütmis liikumine

41

(liigutused kehaga, käega, liikumine ruumis). Eesmärgiks on hoida ning suurendada huvi ja

soovi muusikalistes tegevustes osaleda. Ühise musitseerimise kaudu arendatakse õpilaste rütmitunnet, silma ja käe koostööd, liigutuste koordinatsiooni; kujundatakse muusikalise

eneseväljendamise julgust ja oskusi, suhtlemis- ja koostööoskusi. Laulude valikul arvestatakse õpilaste kõne mõistmise taset ning võimalikke hääldusprobleeme. Laulmisel rõhutatakse täpset ja selget diktsiooni, välditakse ülikiiret artikuleerimist vajavaid

laule. Õpilased omandavad mõne pilli esmased mänguvõtted. Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassi õppetegevuses tuginetakse omandatud teadmistele ja oskustele. Esmane on positiivsete emotsioonide saamine muusika tegemisest või kuulamisest. Arendatakse õpilaste rütmi- ja meloodiataju, muusikalist maitset, silmaringi, esinemisjulgust, suhtlemis- ja

koostööoskusi. Õpetaja suunamisel kuulatakse tundides ühiselt erineva raskuse ja keerukusega muusikat.

Pööratakse tähelepanu ka rahvusmuusikale, kujundatakse hoiakut seda hoida. Arendatakse oskust väärtustada enda ja teiste loomingut, samuti kultuurisündmusi (sh virtuaalseid) ja nendel osalemist. Kujundatakse oskust väljendada oma arvamusi ja eelistusi ning sallivat suhtumist

erinevustesse. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis arendatakse jätkuvalt õpilaste individuaalseid muusikalisi võimeid ja huvisid, võimaldatakse erinevaid esinemiskogemusi (laulmine ja pillimäng; esinemine solistina, ansamblis, kooris).

Õpilastele tutvustatakse eri ajastute muusikat, tuntumaid heliloojaid ning dirigente Eestis. Õpitakse tundma muusika eri žanre, kirjeldama kuulatud muusikat ning väljendama oma

arvamusi ja eelistusi. Arendatakse oskust väärtustada enda ja teiste loomingut, Eesti muusikapärandit ja kaasaegset muusikat. Olulisel kohal õppetegevuses on kontserdi-, teatri- ja muuseumikülastused (sh virtuaalsed).

4.8.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa

Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) on omandanud esmased koostegemise oskused kõigis muusikalistes tegevustes;

2) tunneb rõõmu laulmisest ja pillimängust, muusikalisest liikumisest ja muusika kuulamisest; 3) on saanud esmase ühislaulmise kogemuse, kasutab saateks lihtsamaid lastepille ja kehapilli;

4) omab muusika kuulamise kogemusi, suudab väljendada oma muusikalisi elamusi; 5) rakendab omandatud muusikalisi teadmisi ja oskusi muusikalistes tegevustes. Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) laulab loomuliku hääletooni ja kehahoiuga;

2) teeb vahet kõrgel ja madalal helil; 3) teeb vahet kiirel ja aeglasel muusikal; 4) eristab erinevaid hääli ja müra muusikast;

5) tunneb rütmivorme TA, TI-TI; 6) mängib õpitud rütme nii keha- kui ka rütmipillidel kaasa;

7) liigub lihtsa muusika rütmis, oskab kasutada liisusalme; 8) tunneb ära Eesti hümni, käitub hümni laulmise ajal õigesti, püüab kaasa laulda; 9) oskab peast mõnda õpitud lastelaulu;

10) osaleb õpitud laulumängudes, hoiab rivi ja sõõri. Õpitulemused 2. klassis

Õpilane: 1) teeb vahet pikal ja lühikesel helil ja reageerib nendele erinevalt; 2) väljendab muusika sisu ja karakterit liikumise kaudu;

3) tunneb rütmivorme TA, TI-TI, PAUS;

42

4) mängib õpitud rütme tuttavate laulude saateks kaasa;

5) mängib lihtsamaid kaasmänge keha- ja rütmipillidel; 6) laulab lihtsamate regilaulude kooriosa kaasa;

7) laulab peast 3–4 lastelaulu; 8) mõtleb välja liigutusi tuttavates laulumängudes ja liisutustes; 9) tunneb Eesti hümni, käitub hümni laulmise ajal õigesti, püüab kaasa laulda;

10) osaleb õpitud laulumängudes. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) oskab peast 3–4 lastelaulu; 2) laulab tuttavaid laule ilmekalt ja õige kehahoiuga;

3) rakendab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates ostinaatodes ja/või kaasmängudes; 4) tunneb rütmivorme TA, TI-TI, PAUS, TA-A;

5) viipab käega kaheosalist taktimõõtu; 6) eristab kurvakõlalist meloodiat rõõmsakõlalisest; 7) kirjeldab kuulatud muusikapala iseloomu (kurb/rõõmus; aeglane/kiire);

8) laulab Eesti hümni vastavalt võimetele kaasa; 9) eristab ja iseloomustab rahvakalendri tähtpäevadega seotud traditsioone, osaleb laulmisel;

10) osaleb õpitud laulumängudes.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) tunneb rõõmu nii individuaalsetest kui ka ühistest muusikalistest tegevustest ja väärtustab

musitseerimist; 2) arendab oma muusikalisi võimeid ja osaleb aktiivselt muusikalistes tegevustes – laulmises, pillimängus, omaloomingus ja muusikalises liikumises;

3) osaleb aktiivselt muusikalises loomeprotsessis, katsetab oma ideid erinevates muusikalistes tegevustes;

4) suhtub lugupidavalt enda ja kaaslaste loomingusse, põhjendab ja analüüsib oma arvamusi ja valikuid; 5) mõistab enda seotust Eesti kultuuripärandiga ja väärtustab laulu- ja tantsupeo traditsiooni;

6) märkab ja teadvustab kultuurilist mitmekesisust ja suhtub lugupidavalt erinevatesse rahvuskultuuridesse;

7) leiab muusikaalast infot erinevatest teabeallikatest, käitub ohutult virtuaalmaailmas.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) teab peast 3–4 lastelaulu, sealhulgas vastavalt võimetele Eesti hümni;

2) laulab tuttavaid laule võimalikult selge diktsiooni, kõlava tooni ja õige kehahoiuga; 3) tunneb 3-osalist taktimõõtu ja rütmivältust TA-A-A; 4) viipab käega 3-osalist taktimõõtu;

5) mõistab terminite orkester ja orkestrijuht/dirigent tähendust; 6) eristab vokaalmuusikat instrumentaalmuusikast;

7) on tutvunud mõne lihtsama muusikainstrumendi esmaste mänguvõtetega ja kasutab neid musitseerides. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) laulab peast 5–6 laulu, sealhulgas Eesti hümni;

2) laulab vaba ja kõlava tooni ning selge diktsiooniga; 3) saab aru väljenditest valjult, vaikselt, valjenedes, vaibudes; 4) teeb vahet 2- ja 3-osalisel taktimõõdul;

5) iseloomustab kuulatud muusikat abivahendite toel; 6) on tutvunud eesti rahvapillide ja rahvamuusikaga;

43

7) on omandanud mõne lihtsama muusikainstrumendi esmased mänguvõtted ja kasutab neid

musitseerides. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) laulab peast 5–6 laulu, sealhulgas Eesti hümni; 2) laulab vaba ja kõlava tooni ning selge diktsiooniga;

3) eristab kuulamise järgi marssi, valssi ja polkat; 4) tunneb levinumaid rahvalaule, rahvalaulu liike;

5) laulab regilaulu, teab regilaulu esitamise traditsioone; 6) tunneb eesti olulisemaid rahvapille nii välimuse kui ka kõla järgi, teab nende nimetusi; 7) teab mõningaid olulisemaid fakte eestlaste laulu- ja tantsupeost;

8) on tutvunud erinevate kooriliikidega; 9) eristab abivahenditele toetudes kõrget ja madalat mees- ja naishäält;

10) teab, mis on häälemurre, tunneb häälehoiu põhimõtteid ja rakendab neid häälemurde perioodil.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) väärtustab muusikat ja muusikalisi tegevusi oma igapäevaelu rikastajana; 2) osaleb aktiivselt musitseerimise protsessis, rakendab omandatud muusikaalaseid teadmisi ja oskusi – muusikalist kirjaoskust;

3) on tutvunud muusika erinevate stiilidega ja arutleb täiskasvanu suunamisel kuuldud muusika üle;

4) katsetab muusikalises tegevuses erinevaid ideid, hindab isikupära ja väljendusrikkust; 5) tunnetab ja rakendab liikudes muusika karakterit ja väljendusvahendeid; 6) väärtustab kodukoha ja Eesti muusikapärandit ning nüüdismuusikat;

7) tegutseb eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes kultuurikeskkondades, suhtub kriitiliselt infotehnoloogia ja meedia loodud keskkonda.

Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) laulab peast 5–6 laulu, sealhulgas Eesti hümni;

2) laulab pingevabalt, õige hingamise ja selge diktsiooniga; 3) on tutvunud sümfooniaorkestri erinevate pillirühmadega;

4) tunneb keel-, puhk- ja löökpille; 5) oskab kuuldeliselt eristada erinevaid instrumente; 6) on tutvunud nootide silpnimetustega ja nootide asetusega noodijoonestikul;

7) eristab kuulamise järgi duur- ja moll-helilaadi; 8) tunneb helivältusi ja rütme TA, TI-TI,TIRI-TIRI, TAI-RI, TA-A, TA-A-A, TA-A-A-A ja

pause. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) laulab peast 5–6 laulu, sealhulgas Eesti hümni; 2) laulab pingevabalt, õige hingamise ja selge diktsiooniga;

3) tunneb taktimõõte 2, 3, 4; 4) suudab kaasa mängida lihtsamaid rütmistruktuure; 5) oskab lahendada lihtsamaid rütmiülesandeid;

6) on tutvunud popmuusika ajalooga ja nüüdismuusikaga. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) laulab peast 5–6 laulu, sealhulgas Eesti hümni; 2) laulab pingevabalt, õige hingamise ja selge diktsiooniga;

3) tunneb järgmisi muusikažanre: ooper, operett, muusikal, ballett, sümfoonia;

44

5) on tutvunud üldtuntud näidetega klassikalisest muusikast;

6) väärtustab eesti rahvamuusikat ja oskab nimetada eesti rahvapille; 7) on mängujuhiks noorematele õpilastele mängudepäeval, suudab liikumismänge juhtida.

4.9. Kunst

4.9.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kunstiõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) suudab luua erinevaid kunstitöid, kasutades õpitud teadmisi ja oskusi, tunneb rõõmu

kunstist ja sellega tegelemisest; 2) kasutab töövahendeid ja materjale sihipäraselt, ohutult ja säästvalt; 3) töötab iseseisvalt ja teeb koostööd kaaslastega;

4) kirjeldab kunstitöid ning väljendab oma eelistusi ja arvamusi, kasutades (kunsti)oskussõnavara; väärtustab isikupära ja erinevaid lahendusi;

5) tunneb huvi kunstiteoste ja Eesti kunstipärandi vastu, väärtustab enda ja teiste inimeste loomingut.

4.9.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis on kunstiõpetuse peamine roll olla siduvaks õppeaineks, kinnistada käelise tegevuse ja eri meelte kaudu teistes õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi. Õpetusega taotletakse, et õpilane tahab ja julgeb end loominguliselt väljendada.

Juhtiv meel on selles vanuses taju. Õpilane täidab ülesandeid valdavalt koostegevuses eeskuju ja näidise järgi, omandatud oskuste piires ka suulise korralduse järgi. Erinevate vahendite

kasutamise ja näitlikustamise kaudu kujuneb õpilastel vaatlus- ja võrdlemisoskus, areneb tähelepanu, nägemis-, kompimis- ja ruumitaju ning motoorika. Õpitakse kõikide meeltega tajuma objekte ja kujutisi enda ümber, õpitakse eristama värvusi ja erinevaid materjale.

Motoorika arengut toetavad võimetekohaselt omandatavad maalimise, joonistamise, rebimise, lõikamise, liimimise, voolimise ja voltimise baasoskused.

Töö käigus areneb õpilaste kõne (kuulamine, suuliste lühikorralduste täitmine, suuline väljendusoskus), kuna õpilane saadab oma tegevust kõnega. Õpitakse töötama grupis ning jagama ühiskasutuses olevaid töövahendeid. Õpetaja suunamisel õpitakse valima eesmärgist

lähtuvaid töövahendeid ja -võtteid; kujunevad korraharjumused ja oskused ning püsivus oma töö lõpule viimiseks.

Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassi õpilased õpivad arutlema, olulist teisejärgulisest eristama, esemeid eri põhimõtete järgi ühendama ja esemete eri tunnuseid üksteisest eristama, neid kunstitöödes kujutama.

Õpilaste taju ja peenmotoorika arengut toetavad keerukamad ja pingutust nõudvad töövõtted – detailsemad joonistused, voolimistööd, lõikamine kääride ja/või paberinoaga, värvide segamine

maalimisel jms. Ühistegevuses rakendavad õpilased õpetaja suunamisel omandatud õpioskusi, vajades seejuures pidevat meeldetuletamist ja kordamist. Järjepideva õpetuse tulemusena õpitakse oma

tegevust kavandama ja kontrollima. Õpetaja juhendamisel omandatakse esmased digivahendite kasutamise oskused.

Õpitakse kirjeldama oma tööprotsessi, väärtustama oma ja kaaslaste töid ning erinevaid lahendusi. Õpetaja abiga teadvustatakse kunstilise tegevuse terapeutilisi omadusi oma emotsioonide kujutamisel.

Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassi õpilased suudavad meelde jätta lihtsamate töövõtete ja nende kasutamise järjekorda.

Õpilased õpivad tööprotsessi kavandama. Kirjeldavad suunavate küsimuste abil, milline võiks olla planeeritava töö tulemus. Tööde valmimisel kommenteerivad õpilased oma töid ja annavad neile hinnangu.

Harjutamise tulemusena õpitakse kujutama inimest eri poosides, järgides proportsioone.

45

Õpitakse tundma elementaarseid kujunduspõhimõtteid ning neid oma töös kasutama. Õpetaja

suunamisel kasutatakse omandatuid mõisteid, vesteldes lihtsamatel kunstiga seotud teemadel. Kunstiga seotult kujundatakse erinevate digivahendite ja -keskkondade kasutamise oskusi,

sealhulgas ka autoriõigustega arvestamist. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassi õpilased töötavad nii iseseisvalt kui ka rühmas, rakendavad õpetaja juhendamisel

eelmistel aastatel omandatud teadmisi ja oskusi, valides ning kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid. Süveneb oskus ise oma tööd kavandada, luua, viimistleda ning tulemust hinnata.

Õpitakse leidma olulist aine- ja teemaalast teavet, eristama olulist teavet vähemolulisest. Kujuneb oskus käituda turvaliselt nii digitaalsetes kui ka füüsilistes keskkondades, arvestada ühiskondlike normide ja riskidega.

Õpetusega taotletakse, et õpilased oskaksid ja tahaksid end oma võimete piires kunstiliselt väljendada. Kujundatakse teadmist ja arusaamist kunstist kui hobist ja vaimse tervise toetajast.

4.9.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa

Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) tunneb rõõmu loomingulisest ja käelisest tegevusest ning õppeprotsessis osalemisest;

2) tunneb ära ja nimetab õpitud töövahendeid ja tehnikaid, kasutab neid kunstitöödes oma võimetest lähtuvalt (vajaduse korral õpetaja abiga); 3) teostab kahe- ja kolmemõõtmelisi kunstitöid nii spontaanselt kui ka kavandades, kasutab

omandatud tehnikaid ja töövõtteid, töötab keskkonnasõbralikult; 4) viib alustatud töö iseseisvalt või abiga lõpule;

5) oskab jagada ühiskasutuses olevaid töövahendeid, peab kinni rühmas kokkulepitud reeglitest; 6) hoiab õpetaja juhendamisel korras töökoha ja oskab enda järelt koristada;

7) tegutseb võimalikult iseseisvalt ja teeb koostööd, arvestab kaaslastega; 8) kirjeldab etteantud lihtsate küsimuste abil enda tööprotsessi ja tulemust, oma ja kaaslaste

töid ning väärtustab erinevaid lahendusi. Õpitulemused 1. klassis

Õpilane:

1) tunneb ära ja kasutab õpetaja juhendamisel erinevaid materjale ja vahendeid (nt paber, värvipliiatsid, viltpliiatsid, guašid, plastiliin, savi, looduslik materjal, voolimisalus, joonlaud

jms);

2) tunneb ära ja nimetab õpitud värvusi; 3) joonistab šablooni või orientiiri abil lihtsamaid kujundeid, vajaduse korral õpetaja abiga; 4) rebib sirgjooneliselt, lõikab silma järgi ning sirgjoonelist kontuuri mööda paberitükke ja

ribasid, vajaduse korral abi kasutades; 5) liimib liimipulgaga paberit, vajaduse korral abi kasutades; 6) voldib paberilehe pooleks ja/või neljaks, vajaduse korral abi kasutades;

7) voolib rullimise, veeretamise ja lamendamise teel lihtsamaid kujundeid ja esemeid, vajaduse korral õpetaja abiga;

8) hoolitseb õpetaja juhendamisel oma töökoha ja õppevahendite korrasoleku eest. Õpitulemused 2. klassis

Õpilane:

1) tunneb ära, nimetab ja oskab õpetaja juhendamisel kasutada erinevaid materjale (paber, kartong, plastiliin, savi, looduslik materjal jms);

2) kasutab joonlauda sirgjoone tõmbamiseks; 3) järgib jõukohast mustri rütmi; 4) jälgib vastavalt võimetele pinna katmisel lihtsa kujutise kontuuri;

5) leiab paberilehel ja pildipinnal otsitava objekti/detaili, võrdleb 2–3 tajutava tunnuse (nt värvus, kuju, suurus) alusel näidiseid ja valminud kujutisi õpetaja suunamisel;

46

6) joonistab vabalt või šablooni abil kujundeid, lõikab neid välja, liimib ja täiendab neid,

vajaduse korral abiga; 7) kujutab kõrvuti asetsevaid sarnaseid figuure väiksemana ja suuremana, vajaduse korral

suunamisel või näidise abil; 8) kasutab omandatud voolimisvõtteid (veeretamine, rullimine, lamendamine, venitamine, pigistamine jms), vajaduse korral abiga;

9) täidab kunstiõpetuse ülesandeid koostegevuses suulise juhendamise järgi vastavalt oma võimetele ja omandatud oskustele, vajaduse korral eeskuju ja näidist kasutades, aga

võimalikult palju loomingulist iseseisvust säilitades; 10) hoolitseb õpetaja suunamisel oma töökoha ja õppevahendite korrasoleku eest. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) kasutab ohutult töövahendeid ja materjale;

2) kujutab elusolendeid ja eluta objekte neile iseloomulikul viisil; 3) märkab õpetaja suunamisel esemete ja figuuride detaile, täiendab vajaduse korral oma tööd; 4) oskab õpetaja juhendamisel materjalist lähtuvalt kasutada sobivaid töövahendeid ja

töövõtteid (paberi rebimine, lõikamine ja voltimine; guaššide, akvarellide, pastellide, kriitide jm joonistusvahendite kasutamine; savi või plastiliini voolimine eri võtetega);

5) täiendab mustri rütmi; 6) kujutab visuaalselt õpetaja suunamisel kujutatu põhilisi tunnuseid (väiksem-suurem, paksem-peenem, pikem-lühem jne) ja õpitud ruumisuhteid pildil (kõrval, ülal, all jne);

7) valmistab juhendamisel tähtpäevalisi ruumikaunistusi; 8) viib alustatud töö lõpule;

9) korrastab oma töökoha.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) loob omanäolisust taotledes kahe-, kolme- ja võimaluse korral neljamõõtmelisi kunstitöid

nii spontaanselt kui ka kavandades ja uurides, teeb õpetaja abil põhjendatud valikuid õpitud tehnikate, töövõtete, materjalide ja kompositsiooni põhimõtete hulgast; 2) kasutab lihtsamaid kunstialaseid mõisteid;

3) tunneb ja oskab kasutada tingmärke, jooniseid, skeeme ja sümboleid oma kogemuse ja õpitu piires;

4) kasutab õpetaja juhendamisel graafilise disainiga seotud tööde loomisel lihtsamaid kujunduspõhimõtteid; 5) tunneb ja kasutab õpetaja juhendamisel õpitud töövõtteid ja töövahendeid, järgides

ohutusnõudeid; 6) teab ja järgib hügieeni, korra ja puhtuse nõudeid;

7) kasutab loomingulist tegevust oma emotsioonide väljendusvahendina; 8) kasutab õpetaja juhendamisel eesmärgipäraselt lihtsamaid digivahendeid; 9) tegutseb õpetaja juhendamisel eetiliselt ja ohutult nii reaalsetes kui ka virtuaalsetes

kultuurikeskkondades; 10) teab ja järgib kujutiste salvestamise ja jagamisega seotud head tava.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) kasutab töös erinevaid materjale, sh taaskasutatavaid materjale;

2) mõistab töövahendite säästliku kasutamise vajalikkust ja oskab seda juhendamisel rakendada;

3) kujutab inimeste, esemete ja loodusobjektide peamisi iseloomulikke tunnuseid, väljendab kujutatava ja ka enda emotsioone; 4) segab põhivärvidest II astme värvid (värvuste tabeli eeskujul);

5) kaunistab tähtpäevadeks ruumi; osaleb ühise keskkonna kujundamisel;

47

6) suudab töö tegemisel järgida lihtsat tööjuhendit (sh videojuhend) ja võrrelda oma tööd

näidisega, vajaduse korral õpetaja abiga; 7) kirjeldab tööprotsessi, enda ja kaaslaste töid, väärtustab erinevaid lahendusi, vajaduse korral

õpetaja abiga; 8) kasutab võimaluse korral erinevaid digivahendeid. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) sooritab lihtsamaid töövõtteid videojuhendite järgi;

2) kasutab suunamisel õpitud tehnikaid kunstitööde loomisel ja lähiümbruse kujundamisel (stend, klassiruum, oma tuba, päeviku kaaned jne); 3) kujutab inimest ja muid elusolendeid liikumises;

4) väljendab kunstitöödes erinevaid emotsioone, kasutab selleks värve; 5) eristab külmi ja sooje värvusi, oskab juhendamisel toone helestada ja tumestada;

6) tõstab oma töödes esile ja võrdleb kujutatud tegelasi ja objekte suuruse, asukoha ning värvivaliku abil, vajaduse korral suunamisel; 7) väljendab osalise kattumise abil esemete ja figuuride paiknemist üksteise suhtes ees- ja

tagapool, keskel; 8) võrdleb enda ja kaaslaste töid: leiab peamised tegelased/objektid, toob esile sarnasusi ja

erinevusi; 9) osaleb vestlustes kultuuri ja kunsti teemadel. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) kasutab töövahendeid ja -materjale tehnoloogiliselt õigesti, otstarbekalt ja säästvalt, kasutab

juhendamisel digivahendeid; 2) planeerib juhendamisel etteantud tööülesande protsessi ja teeb kavandi järgi valmis töö kas individuaalselt või grupitööna, võimaluse korral projektiõppe raames;

3) töötab lihtsama videojuhendi järgi ja pildistab oma tööetappe ja/või valmis tööd; 4) kujutab temaatilistes töödes värvide abil tegevuse aega ja kohta;

5) väljendab kujutatava suuruse muutumise abil selle paiknemist pildiruumis ees- ja tagapool; 6) arvestab juhendamisel ja näidise abil inimese täisfiguuri kujutamisel pea suurust ja jalgade pikkust terve kehapikkuse suhtes, näo kujutamisel silmade asukohta;

7) kasutab juhendamisel lihtsamaid kujunduspõhimõtteid erinevate graafilise disainiga seotud tööde (logod, pakendid, nimed jms) loomisel;

8) tunneb ja oskab kasutada õpitud kunstialaseid mõisteid (skulptuur, maal, graafika jms); 9) väärtustab kunsti enda isikupära ja emotsioonide väljendusvahendina, väärtustab ka teiste loomingut.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) väärtustab loomingulisust, isetegemist ja materjalide taaskasutust; 2) kasutab ja kombineerib juhendamisel traditsioonilisi ja nüüdisaegseid materjale ning

töövahendeid turvaliselt ja otstarbekalt; 3) kasutab suunamisel ainealast teabekirjandust ja vastavaid veebilehti;

4) jälgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid; loeb ja mõistab etiketil, skeemil, juhendil olevat teavet ja juhindub sellest; mõistab tingmärke ja oskab leida veebist vajalikku infot, vajaduse korral abiga;

5) käitub füüsilistes ja digitaalsetes kultuurikeskkondades turvaliselt, arvestab visuaalseid kujutisi luues ja kasutades autorsusega;

6) taotleb tööde omanäolisust, loob juhendamisel kahe-, kolme- ja neljamõõtmelisi kunstitöid nii spontaanselt kui ka teadlikult kavandades, valib ja rakendab loomisprotsessi käigus sihipäraselt materjale, tehnikaid, töövõtteid ja kompositsiooni põhimõtteid; võimaluse korral

eksponeerib ja esitleb oma töid põhjendatult;

48

7) analüüsib vajaduse korral abiga kunstiloomingu erinevaid avaldumisvorme (kunst, meedia

ja reklaam, visuaalsed objektid), arutleb nende üle, seostab kunste ja kunsti teiste valdkondadega, ühiskonna muutustega üldisemalt;

8) tunneb rõõmu loomingulisest ja käelisest tegevusest ning eneseväljendusest; 9) kujutab ja kujundab esemeid, olendeid, sündmusi jmt nii vaatluste kui ka oma ideede põhjal, kasutades visuaalse kompositsiooni baasoskusi;

10) mõistab loomingulise tegevuse võimalusi iseenda ja oma emotsioonide väljendamise vahendina, väärtustab loomingulisi tegevusi igapäevaelu rikastajana.

Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) leiab vaatluse ja võrdlemise teel kujutatava olulisi tunnuseid ning väljendab neid

temaatilistes töödes; 2) oskab segada ja kasutab maalimisel värvide erinevaid toone;

3) oskab juhendamisel kasutada töös ühe-punkti-perspektiivi; 4) loob erinevate vahenditega mitmesuguseid pinnamustreid; 5) kasutab digivahendeid ja digikeskkondi, vajaduse korral abiga;

6) oskab juhendamisel kombineerida omavahel erinevaid materjale, sh kollaažina; 7) tunneb ära ja liigitab vaadeldud kunstitöid (skulptuur, maal, arhitektuur, graafika);

8) mõistab originaali, reproduktsiooni ja võltsingu olemust (sh digikunstis) ning autoriõiguste olemust ja tähendust; 9) märkab ja kirjeldab kujunduselemente ümbritsevas keskkonnas.

Õpitulemused 8. klassis

Õpilane:

1) kavandab ja teostab suunamisel kunstitöö, valib selle valmistamiseks sobivad materjalid ja töövahendid; 2) oskab juhendamisel loomeprotsessis omavahel kombineerida erinevaid materjale ja

tehnikaid (mixed-meedia, kollaaž, installatsioon); 3) leiab vaatluse ja võrdlemise teel inimese näoilmeid ja emotsioone kõige enam

iseloomustavaid tunnuseid ning väljendab neid temaatilistes töödes; 4) kasutab juhendamisel kahe-punkti-perspektiivi; 5) eristab ja kasutab õpetaja suunamisel pildi maalimisel koloriiti, andmaks edasi pildil

kujutatu õhkkonda, oskab seda kirjeldada, vajaduse korral abiga; 6) kasutab juhendamisel graafilise disaini võimalusi (kirjakunst, ornament, logo, pakendi

disain) nii traditsiooniliste kui ka digitaalsete vahenditega, lähtudes kompositsiooni põhialustest; 7) tunneb erinevaid kultuurinähtusi ja kunstiliike: etenduskunst, tants ja liikumine, tarbekunst,

animatsioon, performance, installatsioon, tänava- ja maastikukunst jne; 8) teeb omal valikul või õpetaja juhendamisel jõukohase pikkusega kirjaliku töö või esitluse

kunstiliigi või kultuurinähtuse kohta individuaalselt või grupitööna; 9) suudab, vajaduse korral õpetaja suunamisel, valida sobivaid vahendeid oma loominguliste ideede teostamiseks, soovitavalt ka koolivälistes keskkondades.

Õpitulemused 9. klassis

Õpilane:

1) kasutab õpitud tehnikaid, töövahendeid ja materjale, järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid; 2) kasutab õpitud kujutamise, kujundamise ja esitlemise viise, sh digivahendeid, järgib

autorikaitse reegleid; 3) oskab oma võimete kohaselt kujutada inimest eri vanuses, meeleolus, asendis, tegevuses ja

keskkonnas, oskab juhendamisel ka natuurist joonistada (nt visandada); 4) teab ja kasutab suunamisel peamisi kompositsiooni- ja proportsioonireegleid; 5) kirjeldab kunstiteoseid õpitud teadmiste ja oskuste piires, põhjendab oma eelistusi ja

arvamusi;

49

6) teadvustab kultuurinähtuste ja erinevate kunstiliikidega seotud võimalusi vaba aja sisukaks

veetmiseks nii tarbija kui ka loojana; 7) käitub füüsilistes ja digitaalsetes kultuurikeskkondades turvaliselt ja eetiliselt, arvestab

visuaalseid kujutisi luues autorsusega; 8) analüüsib kunsti erinevaid avaldumisvorme (sh meedia ja reklaam), seostab kunste ja kunsti teiste eluvaldkondadega ning ühiskonna muutustega, vajaduse korral abiga;

9) oskab anda hinnangut enda ja teiste loomingule ja seda põhjendada, vajaduse korral abiga; 10) on teadlik loomingulise tegevuse, sh kunsti terapeutilisest toimest.

4.10. Tööõpetus

4.10.1. Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine

Tööõpetus kui õppeaine hõlmab kolme valdkonda: 1) tööõpetus (1.–4. klass),

2) käsitöö ja kodundus (5.–9. klass), 3) tehnoloogiaõpetus (5.–9. klass). 4. klassis on tööõpetus integreeritud õppeaine, mille tundides õpetatakse käsitöö, kodunduse ja

tehnoloogiaõpetuse algtõdesid ning valmistatakse õpilasi ette õpperühmade valimiseks. Alates 5. klassist moodustab kool õpilaste soovide ja huvide põhjal õpperühmad, millesse

jagunedes on õpilastel võimalus õppida kas käsitööd ja kodundust või tehnoloogiaõpetust. Õpperühmadesse jagunemine ei ole soopõhine. Vähemalt 10% õppeks vahetavad õpilased õpperühmad nii, et tehnoloogiaõpetuse asemel

õpitakse käsitööd ja kodundust ning käsitöö ja kodunduse asemel tehnoloogiaõpetust. Teemade järjestus õppeaastas kavandatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpetajate koostöös. Käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse taotletavad õpitulemused vahetatud

õpperühmades esitatakse kooli tööõpetuse ainekavas. Tööõpetuse kooli ainekava võib koostada ka nii, et 5.–9. klassis õpetatakse mõlemat valdkonda

ühendatult, mis võimaldab õpilastel omandada vajalikul määral teadmisi ja oskusi nii käsitöös ja kodunduses kui ka tehnoloogiaõpetuses.

4.10.2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tööõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilise töö tegemisest ning selle tulemustest, väärtustab tööd ja töö tegijat;

2) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri; 3) tunnetab oma loomingulisi võimeid ja oskusi; kavandab ja teeb teoks oma ideed, hindab ja vajaduse korral korrigeerib valmistööd;

4) oskab kasutada suulisi ja kirjalikke tööjuhendeid, teksti ja lihtsaid tööjooniseid; 5) tunneb ja kasutab säästlikult erinevaid materjale, tunneb töövahendeid ja materjalide

töötlemisviise, järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid; 6) hoiab puhtust ja korda ning täidab isikliku hügieeni nõudeid; 7) teab tervisliku toitumise vajalikkust, lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise

põhimõtetest; käitub teadliku tarbijana; 8) töötab üksi ja koos teistega, väärtustab tööks vajalikke isiksuseomadusi ning mõistab, miks

on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised. 4.10.3. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassi õpilaste juhtivaks meeleks on taju. Tööõpetuse tundides õpitakse kõikide meeltega

tajuma objekte ja kujutisi enda ümber, õpitakse eristama värvusi ja erinevaid materjale. Käeliste tegevuste käigus areneb lapse tähelepanu, nägemis-, kompimis- ja ruumitaju ning motoorika. Kujundatakse vaatlemis-, võrdlemis-, järjestamis- ja rühmitamisoskust.

Õpilaste motoorika arengut toetavad rebimise, lõikamise, liimimise, voolimise ja voltimise

50

baasoskused, mida nad omandavad vastavalt oma võimetele. Töö käigus õpitakse ka suulisi

lühikorraldusi kuulama ja täitma ning küsimustele vastama. Õpitegevuse käigus aktiveeritakse õpilaste kõnetegevust, arendades seeläbi nende suulist väljendusoskust.

Õpilased täidavad ülesandeid valdavalt koostegevuses eeskuju või näidise järgi, omandatud oskuste piires ka suulise korralduse järgi. Õppetegevuse käigus kujundatakse korraharjumusi ja tööoskusi. Õpetaja suunamisel õpitakse tundma ja valima töövahendeid (sh digivahendeid)

ning töövõtteid, õpitakse kasutama töövahendeid, arvestades õpitud ohutusreegleid. Õpilasi suunatakse märkama ja väärtustama ilu enda ümber.

Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis jätkub õpetaja osalus õpilaste tegevuses, õpiülesandeid sooritatakse suulise juhendamise, eeskuju ja näidise järgi. Tähelepanu pööratakse lihtsate kirjalike töökorralduste

mõistmisele ning nende täitmisele. Õpetaja suunamisel rakendab õpilane omandatud õpioskusi, vajades seejuures pidevat meeldetuletamist ning kordamist. Uued oskused kujundatakse

ühistegevuses õpetaja juhendamisel. Järjepideva õpetuse tulemusena õpitakse oma tegevust kavandama ja kontrollima, omandatud õpioskusi iseseisvalt rakendama. Õpitakse kirjeldama oma tööprotsessi, väärtustama oma ja kaaslaste töid, erinevaid lahendusi. Õpetaja juhendamisel

omandavad õpilased esmased digivahendite kasutamise oskused, õpivad kasutama lihtsamaid robootikavahendeid.

Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassi õpilased suudavad meelde jätta lihtsamad töövõtted ja nende kasutamise järjekorra, õpivad tööprotsessi kavandama. Kujundatakse töö planeerimise ja tulemuste hindamise oskusi:

õpilast suunatakse küsimuste abil kirjeldama, milline võiks olla planeeritava töö tulemus; harjutatakse töö planeerimisel kirjalikke tööjuhendeid kasutama. Tööde valmimisel suunatakse õpilasi oma tööd kommenteerima ja sellele hinnangut andma, näidist valmistööga võrdlema.

Olulisel kohal on nii enda kui ka teiste töö väärtustamine. Arendatakse suutlikkust teha kaaslastega koostööd ja raskuste ilmnemisel abi küsida. Õppetegevuses kasutatakse erinevaid

digivahendeid ja digikeskkondi, arvestades sealjuures ka autoriõigustega. Õppetegevus 8.–9. klassis

Järjepidevalt süvendatakse oskust töötada nii iseseisvalt kui ka rühmas, rakendada eelmistel

aastatel omandatud teadmisi ja oskusi, valida ja kasutada sobivaid töövahendeid ja -võtteid. Õpilasel süveneb oskus ise oma tööd kavandada, luua, viimistleda ning tulemust hinnata.

Kujunevad erinevad oskused: endale sobiva juhendmaterjali (kirjalikud juhendid, skeemid, joonised, käsiraamatud) valimine vastavalt omandatud oskustele. Õpetaja juhendamisel õpitakse kasutama keerukamaid digitaalseid seadmeid (3D-printer, CNC-pink, tikkimismasin,

lasergraveerija jt) ja turvaliselt käituma nii digitaalsetes kui ka füüsilistes keskkondades. Tööõpetuse kaudu valmistub nooruk iseseisvaks võimetekohaseks tööks ja/või täiendus- ning

kutseõppeks. Õpilasele tutvustatakse erinevaid ainevaldkonnaga seotud elukutseid, õpetatakse ette kujutama oma toimetulekut kodukoha tööturul.

Tööõpetus (1.–4. klass)

Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) tunneb rõõmu käelisest tegevusest ja õppeprotsessis osalemisest;

2) tunneb ära ja nimetab kasutatud materjale, nimetab õpetaja abil materjalide omadusi; 3) teeb vahet enda ja teiste asjadel, oskab jagada ühiskasutuses olevaid töövahendeid; 4) valib õpetaja juhendamisel töö teostamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja

töötlemisviisid; kasutab õpetaja juhendamisel materjale keskkonnasõbralikult ja säästlikult, järgib esmaseid ohutusnõudeid;

5) viib alustatud töö iseseisvalt lõpule; 6) kirjeldab, esitleb ja hindab õpetaja suunamisel oma soove ja ideid, julgeb oma tööd teostades välja pakkuda erinevaid võimalusi ning valib koostöös õpetajaga välja tööks

sobivaima variandi, kasutab vajaduse korral jõukohaseid digivahendeid;

51

7) täidab kokkulepitud reegleid, arvestab ühiselt töötades kaaslastega;

8) hoiab õpetaja juhendamisel korras töökoha ja oskab enda järelt koristada. 9) teab isikliku hügieeni vajalikkust ning järgib õppetegevuses hügieenireegleid.

Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) tunneb ära kasutatavaid materjale (paber, plastiliin, savi, looduslik materjal jne);

2) kasutab õpetaja juhendamisel õigesti ja ohutult lihtsamaid töövahendeid; 3) joonistab šablooni abil lihtsamaid kujundeid;

4) rebib sirgjooneliselt; 5) lõikab silma järgi ning kontuuri (sirgjoon) mööda paberitükke ja ribasid; 6) voldib paberilehe pooleks ja/või neljaks;

7) voolib rullimise, veeretamise ja lamendamise teel lihtsamaid kujundeid ja esemeid; 8) hoolitseb koostegevuses õpetajaga oma töökoha ja -vahendite korrasoleku ning isikliku

hügieeni eest. Õpitulemused 2. klassis

Õpilane:

1) tunneb ära ja nimetab kasutatavaid materjale (paber, kartong, plastiliin, savi, riie, lõng, looduslik materjal jms);

2) joonistab šablooni abil kujundeid, lõikab neid välja, liimib ja täiendab neid õpetaja juhendamisel; 3) kasutab joonlauda sirgjoone tõmbamiseks;

4) teeb voltimise teel lihtsamaid esemeid; voldib ruudu diagonaalselt pooleks; 5) kasutab õpitud voolimisvõtteid (veeretamine, rullimine, lamendamine, venitamine, pigistamine jms);

6) oskab sõrmedega heegeldada jämedat ketti; 7) hoolitseb õpetaja suunamisel oma töökoha ja õppevahendite korrasoleku ning isikliku

hügieeni eest. Õpitulemused 3. klassis

Õpilane:

1) eristab erinevaid looduslikke ja tehismaterjale, nimetab ja võrdleb õpetaja abiga materjalide omadusi (õhuke, paks, jäme, peenike, pehme, kõva, painduv, tugev jt);

2) valib õpetaja juhendamisel erinevaid töötlemisviise (rebimine, lõikamine, voltimine, viltimine, voolimine jms) ning kasutab töövahendeid õigesti; 3) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi, vaatleb ja kirjeldab õpetaja abiga töövõtet

tutvustavat videot või pilti; viib alustatud töö iseseisvalt lõpule; 4) kasutab materjale õpetaja juhendamisel säästlikult;

5) kasutab joonlauda: mõõdab paberil pikkusi täissentimeetrites, tõmbab sirgjooni läbi ühe ja kahe punkti; 6) valmistab juhendamisel voltimise teel lihtsamaid kujundeid;

7) lõikab kääridega mitmesuguseid kujundeid erinevast materjalist: paberist, õhemast kartongist, vildist, fliisist, riidest;

8) paneb niidi, heegelniidi, lõnga sukanõela silmast läbi; 9) tikib eelpistet; 10) heegeldab jämeda heegelnõelaga ketti;

11) torkab õpetaja juhendamisel naaskliga auke; 12) valmistab juhendamisel tähtpäevalisi ruumi- ja lauakaunistusi, korrastab ja kaunistab

ühistegevuses oma klassiruumi; 13) katab ja koristab õpetaja juhendamisel lauda. Õpitulemused 4. klassis

Õpilane: 1) meisterdab erinevatest materjalidest, valib õpetaja juhendamisel materjalide käsitsemiseks

sobivaid töövahendeid, käsitseb tuttavaid töövahendeid õigesti ning ohutult;

52

2) otsib ja valib ühistegevuses ideid tööde valmistamiseks, märkab esemetel rahvuslikke

elemente; 3) töötab õpetaja suulise juhendamise järgi, mõistab ja täidab õpetaja juhendamisel ka lihtsaid

kirjalikke tööjuhendeid; 4) kasutab mõõtmisel joonlauda ja mõõdulinti, märgib õpetaja juhendamisel joonlaua abil punkte ja tõmbab jooni erinevatele pindadele/materjalidele;

5) paneb niidi nõelasilmast läbi; teeb käsitsi lihtõmblust (traageldab); õmbleb riidele kahe auguga nööbi;

6) heegeldab erineva jämedusega materjalist ketti; heegeldab alg- ja ahelsilmust; 7) kasutab materjale säästlikult, leiab õpetaja juhendamisel võimalusi materjalide korduskasutamiseks;

8) teab olulisemaid tähtpäevi, kaunistab juhendamisel tähtpäevadeks ruumi; 9) valmistab juhendamisel lihtsamaid toite (nt võileivad, küpsisetort), koostades eelnevalt

ühistegevuses vajalike toiduainete ostunimekirja; 10) valib valmistatud toidu serveerimiseks sobivad lauanõud, katab ja koristab lauda; 11) kirjeldab ja analüüsib oma tööd õpetaja juhendamisel, sh kirjaliku kava järgi (võrdleb oma

tööd näidisega; hindab tulemuse kasutamist ja esteetilisust).

Käsitöö ja kodundus (5.–9. klass) Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja: 1) kavandab ja valmistab juhendamisel lihtsamaid esemeid, kasutades õpitud töövõtteid ja

töövahendeid ning järgides ohutusnõudeid; 2) tunneb ja oskab kasutada õpitud materjale;

3) teab tervisliku toitumise aluseid ja oskab koostada juhendamisel oma päevamenüüd; 4) teab Eesti riigi jaoks olulisi tähtpäevi ning oskab õpetaja suunamisel katta lauda ning serveerida lihtsamaid toite, lähtudes vastavast sündmusest;

5) oskab kasutada enamlevinud puhastusvahendeid vastavalt pakendil olevale juhisele; 6) oskab juhendamisel hooldada ja viimistleda erinevast materjalist tooteid;

7) oskab juhendamisel kasutada lihtsamaid seadmeid; 8) teab ja järgib hügieeni, korra ja puhtuse nõudeid; 9) oskab õpetaja juhendamisel esmärgipäraselt kasutada lihtsamaid digivahendeid.

Õpitulemused 5. klassis

Käsitöö

Õpilane: 1) tikib üherealisi pisteid; 2) heegeldab alg-, ahel- ja kinnissilmuseid, heegeldab edasi-tagasi ridadena;

3) oskab õpetaja abiga valida omavahel sobivaid vardaid ja lõnga; 4) koob parempidiseid silmuseid edasi-tagasi ridadena;

5) traageldab väljalõigatud detaile; 6) õmbleb riidele kannaga ja/või kannata nööpi; 7) kasutab triikrauda õpetaja juhendamisel;

8) oskab sooritada lihtsamaid (üksikuid) töövõtteid videojuhendite järgi. Kodundus

Õpilane: 1) koristab klassiruumi, valib sobivad koristusvahendid; 2) oskab käsitsi nõusid pesta;

3) korrastab oma töökoha ja töövahendid, järgib hügieeninõudeid toidu valmistamisel; 4) valmistab juhendamisel lihtsamaid toite, loeb õpetaja koostatud kohandatud retsepti, tunneb

selles sisalduvaid ühikuid (teelusikatäis, supilusikatäis, klaas, gramm), oskab kasutada elektroonilist köögikaalu; 5) katab laua vastavalt menüüle ja täidab elementaarseid lauakombeid.

Õpitulemused 6. klassis

53

Käsitöö

Õpilane: 1) kavandab juhendamisel ja valmistab lihtsamaid esemeid;

2) valib tikkimiseks sobivaid materjale ja töövahendeid; 3) tikib kaherealisi pisteid; 4) heegeldab ringselt; tunneb heegeldamise ja kudumise õpitud tingmärke;

5) koob parem- ja pahempidiseid silmuseid; 6) koob ringselt;

7) õmbleb õmblusmasinaga lihtõmblust. Kodundus

Õpilane:

1) katab lauda vastavalt tähtpäevale; 2) tunneb pesu- ja hooldusmärke;

3) loeb retsepti, kasutab õpetaja juhendamisel ohutult õigeid töövõtteid toiduainete töötlemisel; 4) rakendab juhendamisel tervisliku toitumise põhitõdesid toidu valmistamisel; 5) oskab serveerida lihtsamaid toite ja täidab elementaarseid lauakombeid.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) väärtustab isetegemist ja tervislikku eluviisi; 2) kasutab ja kombineerib traditsioonilisi ning nüüdisaegseid materjale, tööriistu ja

tehnoloogilisi vahendeid turvaliselt ning otstarbekalt; 3) valmistab lihtsamaid esemeid, kasutades erinevaid tehnikaid ja materjale;

4) kasutab ainealast teabekirjandust ja vastavaid veebilehti; 5) loeb ja mõistab etiketil, skeemil, juhendil, retseptil jne olevat teavet ja juhindub sellest; mõistab tingmärke ning oskab vajaduse korral leida veebist vajaminevat infot;

6) oskab juhendamisel taaskasutada erinevaid materjale; 7) jälgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

Õpitulemused 7. klassis

Käsitöö

Õpilane:

1) kavandab ja valmistab lihtsaid esemeid; 2) tikib kaherealist pistet;

3) loeb juhendamisel lihtsamaid heegelskeeme ja koekirju, vajaduse korral otsib neid veebist; 4) heegeldab ääre- või vahepitse; 5) koob kahe eri värvi lõngaga;

6) käsitseb õmblusmasinat, õmbleb kahekordset palistust ja/või kahekordset õmblust. Kodundus

Õpilane: 1) kasutab juhendamisel lihtsamaid võtteid rõivaste korrastamisel; 2) sorteerib pesu värvi ja materjali järgi, oskab pesumasinal pesuprogramme valida, tunneb

triikimismärke, oskab vastavalt tingmärkidele triikimisel temperatuuri valida; 3) valmistab iseseisvalt lihtsamaid tervislikke toite;

4) oskab kasutada mõõtenõusid ja kaalu ning teisendada mahu- ja massiühikuid õpetaja juhendamisel; 5) kasutab õpetaja juhendamisel ohutult lihtsamat köögitehnikat (röster, mikrolaineahi,

köögikombain, elektripliit jm); 6) oskab juhendamisel sorteerida prügi (paber ja papp; pakend; taara, klaas ja olme).

Õpitulemused 8. klassis

Käsitöö

Õpilane:

1) kavandab käsitööeset, valib selle valmistamiseks õpetaja juhendamisel sobivad materjalid ja

54

töövahendid;

2) kasutab juhendamisel töövahendeid, viimistlus- ja/või kaunistusvõtteid eesmärgipäraselt; 3) heegeldab lihtsama skeemi või digitaalse juhendi järgi;

4) koob lihtsamaid koekirju; koob lihtsaid esemeid; 5) leiab ja kopeerib juhendamisel lõikelehelt lihtsamaid lõikeid; 6) kasutab õmblusmasinat, võimaluse korral tikkimismasinat;

7) viimistleb juhendamisel erinevates tehnikates töid. Kodundus

Õpilane: 1) oskab õpetaja juhendamisel etteantud summa piires menüüd ja toidukorvi planeerida; 2) juhindub pakendiinfost; teeb vahet mõistetel „parim enne“ ja „kõlblik kuni“;

3) teab nimetada Eesti rahvustoite ja oskab mõnda neist valmistada; 4) katab laua vastavalt menüüle;

5) oskab juhendamisel kasutada kodukeemiat; 6) oskab juhendamisel kasutada nõudepesumasinat (programmid, pesuvahendid).

Õpitulemused 9. klassis

Käsitöö

Õpilane: 1) valib ja kombineerib juhendamisel tööks sobilikke materjale ja õpitud tehnoloogiaid; 2) heegeldab skeemide ja tööjuhendite järgi;

3) koob lihtsaid koekirju ja esemeid koekirjaskeemide ja juhendite järgi; 4) määrab oma riiete suurusnumbri ja kehatüübi sobiva tegumoe leidmiseks;

5) õmbleb iseseisvalt lihtsamaid esemeid või teostab töid õpetaja valikul mõnes teises käsitöötehnikas (nt kangastelgedel kudumine, masintikkimine, ehete valmistamine, makramee, savitööd, erinev taaskasutus jne);

6) kasutab ainealast teabekirjandust ja vastavaid veebilehti; 7) loeb ja mõistab valmisriiete etikette, arvestab neil esitatavat teavet, oskab vajaduse korral

leida veebist tingmärkide tähendusi; 8) oskab hooldada erinevast materjalist rõivaid; 9) oskab juhendamisel taaskasutada erinevaid materjale.

Kodundus

Õpilane:

1) jälgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, korrastab ruumi; 2) kasutab ja puhastab köögitehnikat; 3) valmistab toitu, järgides hügieeninõudeid;

4) oskab nimetada erinevate rahvaste rahvustoite ja mõnda neist valmistada; 5) oskab juhendamisel oma kulusid planeerida;

6) tunneb jalatsite hooldusmärke, oskab kasutada lihtsamaid jalatsite hooldusvõtteid; teab, kus jalatseid parandatakse.

Tehnoloogiaõpetus (5.–9. klass) Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) kavandab ja valmistab juhendamisel lihtsamaid esemeid, kasutades õpitud töövõtteid ja töövahendeid ning järgides ohutusnõudeid; 2) tunneb ära ja oskab kasutada õpitud materjale;

3) oskab juhendamisel puhastada, hooldada ja viimistleda erinevast materjalist tooteid; 4) oskab juhendamisel kasutada lihtsamaid seadmeid;

5) teab ja järgib hügieeni, korra ja puhtuse nõudeid; 6) oskab eesmärgipäraselt kasutada lihtsamaid digivahendeid õpetaja juhendamisel. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane:

55

1) kasutab joonlauda esemete mõõtmisel;

2) märgib juhendamisel toorikule punkte, sirgjooni, ristjooni, šablooni abil ringjooni ja kaari; 3) ühendab detaile (nt liim-, kruvi- ja naelliite, mähkimise või jootmise abil);

4) järkab puitliistust etteantud pikkusega detaile; 5) saeb õpetaja juhendamisel kõverjoonelisi kujundeid; 6) viimistleb pinda viili ja lihvpaberiga;

7) kasutab ohutult õigeid töövõtteid. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) oskab kasutada erinevaid mõõte- ja märkimisvahendeid; 2) hööveldab antud mõõtmetega nelikantliistu, silindrit ja koonust;

3) märgib ja töötleb baaspindu, rist- ja keeltappi; 4) puurib avasid akutrelliga ja puurpingil;

5) ühendab detaile (nt liim-, kruvi- ja tappliitega, jootmise või neetimisega); 6) viimistleb valmistatud esemeid: toonib (peitsib), pahteldab ja värvib; 7) oskab töötada lihtsama videojuhendi järgi, pildistab oma tööetappe ja/või valmis tööd;

8) kasutab ohutult õigeid töövõtteid. Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja: 1) väärtustab isetegemist; planeerib oma tegevust ja kontrollib selle tulemust; 2) kasutab ja kombineerib traditsioonilisi ning nüüdisaegseid materjale, tööriistu ja

tehnoloogilisi vahendeid turvaliselt ning otstarbekalt; 3) loeb tööjoonist õpitud teadmiste-oskuste ulatuses; valmistab lihtsamaid esemeid, kasutades

erinevaid tehnikaid ja materjale (sh taaskasutus) õpetaja juhendamisel; 4) kasutab ainealast teabekirjandust ja vastavaid veebilehti; 5) loeb ja mõistab etiketil, skeemil, juhendil jne olevat teavet ja juhindub sellest; mõistab

tingmärke ning oskab vajaduse korral leida veebist vajaminevat infot; 6) oskab juhendamisel taaskasutada erinevaid materjale;

7) jälgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane:

1) järkab puittoorikust detaile 45° nurga all; 2) märgib toorikule kõverjoonelise kontuuriga detaile;

3) mõõdab juhendamisel detaili läbimõõtu nihikuga ja kontrollib harkkaliibriga; 4) oskab ühendada detaile vähemalt kahel erineval moel; 5) märgib ja töötleb juhendamisel rööptappe;

6) puurib avasid silinder- ja reguleeritava puuriga; 7) saeb kõverjoonelisi kontuure tikksae ja lintsaega (vajaduse korral abiga);

8) koostab lihtsama tööjuhendi ja/või fotoseeria oma tööprotsessist; 9) töötab elektriliste masinatega ohutult, oskab ohte vältida. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) loeb jooniselt detaili mõõtmeid ja teeb lihtsaid jooniseid;

2) saeb ja hööveldab detaile puidutöötluspinkidel; 3) valmistab juhendamisel keeltappi ja/või puurib (freesib) tapipesasid; 4) valmistab lihtsamaid esemeid (nt taburet, seinariiul, nukuvoodi jm);

5) valmistab ja kasutab puiduseotisi; 6) kinnitab puittooriku treimiseks treipingi tsentrite vahele ja metalltooriku padrunisse

(vajaduse korral abiga); 7) treib juhendamisel puidust silindrilisi ja astmelisi detaile; 8) koostab lihtsama tööjuhendi ja/või videojuhendi oma tööprotsessist;

9) järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

56

Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) planeerib iseseisvalt või rühmas tervikliku tööprotsessi ning hindab töö korrektsust ja

esteetilisust; 2) loeb tööjoonist õpitud teadmiste/oskuste ulatuses; 3) mõõdab joonlaua, nihiku ja mõõdulindi abil eseme joonmõõtmed ja vajaduse korral

tähendab neid lihtsa eskiisi kujul üles; 4) kasutab materjale, töövahendeid ja nüüdisaegseid seadmeid eesmärgipäraselt, vajaduse

korral õpetaja abiga; 5) viimistleb esemeid toonimise, värvimise või lakkimisega; 6) suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

7) treib juhendamisel keeruka kujuga detaile tsentrite vahel ja ketastoorikuid kinnituskettal; 8) kirjeldab ja analüüsib oma töö valmimist etappide kaupa ning esitleb lõpptulemust, vajaduse

korral õpetaja abiga; 9) järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.

4.11. Kehaline kasvatus

4.11.1. Õppeaine kirjeldus

Kehalise kasvatuse õpetamisel järgitakse üldist eesmärki – kujundada õpilastel motivatsiooni, teadmisi, oskusi ja harjumusi iga päev aktiivselt liikuda, tegeleda liikumisharrastusega ja toetada õpilaste positiivset hoiakut liikumise suhtes. Lõimitult erinevate spordialade ja

liikumisviisidega õpetatakse ka tantsulist liikumist, kujundades seeläbi nii teadmisi Eesti tantsukultuurist ja -traditsioonidest kui ka väärtushoiakuid nende suhtes. Lihtsustatud õppes lisandub spetsiifiline eesmärk – arendada õpilaste psühhomotoorikat ja

sensoorseid protsesse, tegelda rehabiliteerimise ja tervendamisega. Füüsilise tegevusega kaasnevalt aktiveeritakse õpilaste vaimset tegevust (harjutuste eesmärkide mõistmine,

korraldustest arusaamine, oma toimingute analüüsimine jne). Rõhuasetus on sotsiaalsete oskuste omandamisel ja kinnistamisel, et õpilased suudaksid pärast põhikooli lõpetamist igapäevaelus iseseisvalt toime tulla.

Valdaval osal intellektipuuetega õpilastest ilmneb ühe sümptomina motoorika moonutatud või hilistunud areng, mis omakorda lõimub tihedalt kogu tunnetustegevuse ja kõne seisundiga

ning praktilise tegevuse puudulike oskustega. Eakohase füüsilise arenguga võrreldes ilmneb intellektipuuetega lastel mahajäämus lihasliigutuste jõus, liigutuste kiiruses, vastupidavuses, paindlikkuses jne. Seega on kehalise kasvatuse ülesanneteks nii üldkehaline treenimine kui ka

psühhofüüsilise arengu korrektsioon. Kehaliste harjutuste sooritamine parandab organismi üldist seisundit ning kompenseerib tervisehäiretest tingitud puudusi. Kehaline kasvatus saab

edukalt täita õppeainele püstitatud eesmärke ainult sel juhul, kui arvestatakse maksimaalselt õpilaste individuaalseid füüsilise arengu ja soolisi iseärasusi ning vanust. Lihtsustatud õppel õpilased on väga erineva võimekuse ja potentsiaaliga. Õppekava peab

pakkuma erineva võimekusega õpilastele võrdseid võimalusi ja väljundeid. Õppekava on positiivse vaatega õpilase tuleviku suhtes, pakub teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad iseseisvas

elus hakkama saada. Õpetaja roll on kehalises kasvatuses väga oluline, kuna õpilased õpivad väga palju eeskuju järgi, vajavad julgustust, innustust, abi ja positiivset toetust. Kindlasti tuleb

rõhuda sellele, millega õpilane hakkama saab ja mis tal hästi välja tuleb, mitte sellele, milles ta ebaõnnestub. Õpilasi innustatakse oma kehalisi võimeid arendama. Kooli ja pedagoogi(de) ülesandeks on

luua tundideks ja tunnivälisteks spordiüritusteks ohutud ning õpilassõbralikud harjutuspaigad, valida sobilik õppeinventar ja tagada õpilaste turvalisus. Oluline on isikliku hügieeni

harjumuste ja selle kaudu enda tervisest lugupidava käitumise kujundamine, mis aitab ennetada terviseriske. Talispordialade õpe rakendatakse vastavalt kooli võimalusele.

Ujumisõpetus viiakse läbi I või II kooliastmes. Ujumisõpetuse praktika näitab, et vaatamata

57

isegi kogenud ujumistreeneri, eripedagoogi ja kehalise kasvatuse õpetaja koostööle suudavad

mõned lihtsustatud õppel õpilased ujumise algõpetuse raames vaid veega kohaneda. Õpilased, kelle tervislik seisund ei võimalda sooritada kõiki kehalise kasvatuse tunni tegevusi

või intensiivselt liikuda, kaasatakse tegevustesse vastavalt nende tervislikule seisundile. Nad sooritavad taastumist toetavaid liikumistegevusi, abistavad õpetajat ja kaasõpilasi.

4.11.2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kehalise kasvatuse kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust; soovib olla terve ja rühikas; 2) tunneb rõõmu liikumisest/sportimisest ning on valmis liikumist iseseisvalt harrastama,

valdab selleks vajalikke põhiteadmisi ja -oskusi; 3) liigub/spordib, järgides ohutus- ja hügieeninõudeid, austades kaaslasi ja tehes nendega

koostööd, järgides kokkulepitud reegleid, hoides keskkonda; 4) tunneb huvi kodukohas ning Eestis toimuvate spordi-, liikumis- ja tantsuürituste vastu; teab ja väärtustab nendega seotud traditsioone.

4.11.3. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis kujundatakse kehalise tegevuse kaudu ühistegevuses käitumise ja suhtlemise oskusi: õpetatakse lühikeste korralduste kuulamist, mõistmist ja täitmist, abi küsimist, abivajaja

märkamist ja sellest teatamist. Kehalisi harjutusi sooritatakse peamiselt matkides ja eeskuju järgi, õpitud oskuse piirides ka

suulise korralduse järgi. Õpilase eneseväljendusoskuse ja oskussõnavara kujundamisel lähtutakse tema kõne arengust; õpetamisel kasutatakse eesti keele erimetoodika võtteid. Selle etapi eesmärgiks on õpetada last tunnetama oma keha, orienteeruma ja liikuma tuttavas

keskkonnas ohutult ning teistega arvestavalt. Tundide käigus omandatakse õpetaja eeskujul algteadmisi ja -oskusi oma keha asendi, rühi ja liigutuste jälgimiseks ning korrigeerimiseks.

Olulisel kohal on esmaste eneseteenindus- ja hügieenioskuste kujundamine. Õppetundides sooritatakse mängulisi ja mitmekülgseid harjutusi, mis tekitavad rõõmu ja soovi osaleda. Liikumistegevust seotakse looduse ja muusikaga, sest see ergutab õpilaste vaimu ja

emotsioone. Õpilast suunatakse vastama lihtsatele küsimustele, mis õpetavad mõistma ja väljendama oma tundeid ning hindama kogetud kehalist koormust.

Õppetegevus 3.–5. klassis

3.–5. klassis on õppetegevuse eesmärgiks hoida ja suurendada õpilaste huvi ja soovi liikumistegevustes osaleda. Õppetegevuses on ühtviisi oluline pöörata tähelepanu nii õpilaste

motoorika kui ka kõne, kognitiivsete, sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamisele. Jätkuvalt on olulisel kohal ohutuse ja isikliku hügieeni nõuete mõistmise ning järgimise oskuste

kujundamine. Kujundatakse oskusi sooritada kehalisi harjutusi eeskuju ja suulise juhendamise järgi. Õpetaja abiga, sh kirjaliku plaani järgi harjutatakse kaaslaste ja iseenda tegevuse kommenteerimist ning

sooritustele hinnangu andmist. Teadmisi spordist ja liikumisest/sportimisest edastatakse kehalise kasvatuse tundides praktilise tegevuse käigus.

Kehalise kasvatuse tundides kujundatakse oskusi ja harjumust kontrollida ning korrigeerida oma keha asendit, rühti, liigutusi. Alustatakse spordialade tehniliste elementide õpetamist. Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassis toetab õpilaste huvi kehalise tegevuse ja liikumise vastu, selles aktiivse osalemise soovi säilimist ja suurenemist õpikeskkonna laiendamine, näiteks osavõtt spordivõistlustest

ja/või tantsuüritustest võistlejana, pealtvaatajana ja/või abilisena, spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine vahetult või virtuaalselt. Õppetegevuses suunatakse õpilasi suuremale iseseisvusele, arendatakse jätkuvalt nende kognitiivseid, sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Õpilaste kõne

ja mõtlemise arengut arvestades suunatakse neid sooritama ka jõukohaseid kirjalikke

58

ülesandeid ning kasutama õpitud terminoloogiat. Seejuures on väga oluline arvestada eesti

keele tundides omandatud oskustega. Lõimitult inimeseõpetusega kujundatakse õpilastel teadmisi murdeeaga seotud kehalistest

muutustest ning isikliku hügieeni järgimise vajadusest. Laiendatakse õpilaste teadmisi tervislikest eluviisidest, õpetatakse mõistma ja põhjendama kehalise aktiivsuse mõju tervisele, õpetatakse jälgima ja analüüsima isiklikku kehalist aktiivsust ning järgima õpitud põhitõdesid.

Õpetatakse mõistma kaaslaste füüsiliste võimete erisusi ja arvestama nendega ühistegevustes. Õpilase positiivse enesehinnangu kujunemisel on oluline roll individuaalsel lähenemisel.

Õpilastele tutvustatakse ausa mängu põhimõtteid, reegleid ja võistlusmäärusi ning suunatakse neid järgima. Tundides arendatakse ja täiustatakse õpilaste kehalisi võimeid, kujundatakse liigutusvilumusi.

Jätkatakse harjutuste tehnikate õpetamist. Kehalise tegevuse kaudu kujundatakse tahteomadusi (sihikindlus, otsustavus, julgus, visadus, püsivus, kannatlikkus, enesevalitsemine, iseseisvus,

algatusvõime), mis on vajalikud, et õpilane liiguks/spordiks ka iseseisvalt. Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis suunatakse õpilasi omandatud oskuste ja teadmiste toel iseseisvalt harjutama ja

sportima, endale sobivat kehaliste harjutuste kava koostama ja oma sooritusi analüüsima. Õpilastel kujundatakse oskust kasutada õpitud tehnikaid, hinnata oma füüsilisi võimeid, järgida

ausa mängu põhimõtteid ja võistlusreegleid. Arendatakse õpilaste suutlikkust, arvestada liikudes/sportides kaaslastega ning ohutusnõuetega, eristada isiklikke ja rühmahuve, valitseda oma emotsioone, olla valmis tahtepingutusteks.

Õppetegevuses laiendatakse teadmisi tervislikest eluviisidest, õpetatakse tundma erinevaid spordialasid, Eesti tuntumaid sportlasi ning tuntumaid fakte nende saavutustest. Õpilaste kõne

ja mõtlemise arengust lähtudes on üha rohkem võimalik anda teadmisi spordist ja liikumisest ka tunniväliselt, suunates õpilasi rakendama õpitud teabe otsimise ja infotehnoloogiavahendite kasutamise oskusi õppeülesande täitmiseks. Seejuures on väga oluline arvestada eesti keele

tundides omandatud oskustega, juhendada ja toetada (nt abivahenditega, ajaplaaniga) iseseisvat õppimist.

4.11.4. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja:

1) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, tunneb rõõmu liikumisest, sooritab õpitud liikumisviise ja kehalisi harjutusi vastavalt individuaalsetele võimetele;

2) teab ja täidab elementaarseid hügieenireegleid; 3) teab ja täidab kokkulepitud mängu-, korra- ja ohutusreegleid tunnis; arvestab õpetaja juhendamisel kaaslastega;

4) sooritab õpetaja juhendamisel harjutusi kehaliste võimete vaatluseks ja mõõtmiseks, annab õpetaja abiga hinnangu kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);

5) tunneb ja nimetab abiga õpitud spordialasid pildi ja tegevuse vaatluse järgi. Vastavalt kooli võimalustele ning õpilaste võimetele läbitakse ujumise algõpetus kahe kooliaasta jooksul I või II kooliastmes.

Õpilane: 1) osaleb ujumise algõpetuse tundides, oskab täita basseinis käitumise nõudeid ja on

algõpetuse esimese kursuse lõpuks vähemalt kohanenud veega; 2) on teisel aastal läbinud ujumise algõpetuse kursuse, julgeb vees tegutseda, sukeldub, hõljub vees, on olemas alusõpetus 200 m distantsi läbimiseks ujudes.

Õpitulemused 1. klassis

Õpilane:

1) jälgib õpetajat, kuulab ja täidab tuttavaid lihtkorraldusi; 2) sooritab õpitud harjutusi matkimise ja eeskuju järgi, matkib õpetaja tegevust peegelpildis; 3) sooritab lihtsamaid jooksu-, hüppe-, hüplemis- ja kõnniharjutusi, oskab ronida, roomata,

ületada takistusi;

59

4) mängib õpitud liikumismänge;

5) oskab laskuda kelgul nõlvakust ja vedada kelku ohutult; 6) kannab, veeretab ja viskab palli;

7) oskab liikuda ruumis, jälgida piire ja leiab teadaolevad sihtmärgid; 8) vahetab riideid, oskab riietusruumis käituda ja hoida korda; 9) liigub muusikasse matkimisel ja õpetaja suunamisel.

Õpitulemused 2. klassis

Õpilane:

1) järgib tunnis korranõudeid, oskab paluda abi, märgata ohtusid ja sellest teavitada; 2) ronib üle, alt ja läbi takistuse; 3) oskab sooritada veereid;

4) oskab visata ja püüda palli; 5) mängib õpitud liikumismänge ja järgib õpetaja suunamisel mängureegleid;

6) oskab kelgul vedada kaaslast, pidurdada ja pöörata laskumisel; 7) sooritab eeskuju järgi õpitud hüplemisharjutusi; 8) korrigeerib meeldetuletamisel oma kehahoidu.

Õpitulemused 3. klassis

Õpilane:

1) korrigeerib õpetaja suunamisel keha asendit, hoiab tasakaalu eri asendites ja vahenditel; 2) oskab paarilisega koostöös visata ja püüda palli; 3) oskab suulise juhise järgi sooritada õpitud harjutusi eri vahenditega;

4) sooritab hoolaualt toenghüppeid; 5) osaleb aktiivselt erinevates mängudes, teab õpitud mängude reegleid;

6) liigub lauskmaal suuskadel astuva ja/või libiseva sammuga, kasutab keppe tasakaalu hoidmisel; 7) viskab viskepalli, hüppab paigalt kaugust ja jookseb püstilähtest erinevaid distantse;

8) oskab ennast iseseisvalt pesta, kuivatada ja riietuda; 9) tajub muusika meeleolusid ja oskab selle järgi liikuda.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides oma individuaalsete võimete kohaselt; tunneb huvi koolis toimuvate spordi- ja tantsuürituste vastu, võtab neist osa osaleja või pealtvaatajana;

2) oskab sportida/liikuda koos kaaslastega, jagada õpetaja suunamisel ülesandeid rühmas, leppida kokku mängureegleid jms; 3) mõistab (vastab suunavatele küsimustele) ühistegevuse reeglite, isikliku hügieeni ja

ohutusnõuete olulisust ning täidab neid; 4) kirjeldab õpetaja suunamisel liikumise/sportimise tähtsust tervisele; teab peamisi

liikumistegevusel juhtuda võivaid vigastusi ja esmast käitumist nende korral; 5) püstitab õpetaja abil lühiajalisi eesmärke oma kehaliste võimete arendamiseks ja analüüsib koos õpetajaga nende täitmist; sooritab õpetaja juhendamisel harjutusi kehaliste võimete

vaatluseks ja mõõtmiseks, annab suunavate küsimuste abil hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele.

Vastavalt kooli võimalustele ning õpilaste võimetele läbitakse ujumise algõpetus kahe kooliaasta jooksul I või II kooliastmes. Õpilane:

1) osaleb ujumise algõpetuse tundides, oskab täita basseinis käitumise nõudeid ja on algõpetuse esimese kursuse lõpuks vähemalt kohanenud veega;

2) on teisel aastal läbinud ujumise algõpetuse kursuse, saavutanud julguse tegutseda vees, sukeldub, hõljub vees, on olemas alusõpetus 200 m distantsi läbimiseks ujudes. Õpitulemused 4. klassis

Õpilane:

60

1) oskab rivis kaheks loendada;

2) sooritab õpitud akrobaatikaharjutusi ja harjutuste kombinatsioone; 3) mängib rahvastepalli määruste päraselt;

4) oskab libiseda suuskadel, sooritada suuskadel pöördeid paigal, kukkumisel iseseisvalt püsti tõusta; 5) järgib iseseisvalt isikliku hügieeni nõudeid;

6) sooritab tulemusele hooga kaugushüppe, palliviske ja 60 m jooksu püstilähtest; 7) jookseb vahelduvalt kõnniga 1 km;

8) teab õpitud oskussõnu. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) täidab ohutusnõudeid kõikidel liikumistegevustel;

2) sooritab õpitud harjutuste kombinatsioone suulise korralduse alusel; 3) jookseb 1,5 km vahelduvalt kõnniga; 4) on läbinud vähemalt kahe sportmängu algõpetuse;

5) kasutab suusatamisel erinevaid laskumis- ja tõusuviise; 6) oskab erinevaid rippeid, toenguid, tunnetab tasakaalu võimlemisvahenditel;

7) järgib ausa mängu põhimõtteid ja selgitusel mõistab selle väärtust; 8) oskab sooritada õpitud lõdvestusharjutusi ja taastuda pingutusest. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) oskab lihtsa kooliõue plaani järgi suunduda ühest punktist teise;

2) esitab õpetaja koostatud võimlemis- või tantsukava; 3) tegutseb rühmas, arvestades kaasõpilastega; 4) sooritab talispordialasid vastavalt kooli ja ilmastiku võimalustele: suusatab ja/või uisutab,

kasutades õpitud tehnikaid; 5) mängib kahte sportmängu lihtsustatud reeglitega ja on läbinud vastavalt kooli võimalusele

kolmanda sportmängu algõpetuse; 6) teab ja järgib liiklusohutusreegleid.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) osaleb aktiivselt kehalise kasvatuse tundides vastavalt oma individuaalsetele võimetele; kirjeldab kehalise aktiivsuse mõju tervisele ja töövõimele ning selgitab igapäevase liikumise vajalikkust;

2) järgib ohutus- ja hügieeninõudeid kehalise kasvatuse tundides, tunnivälistel spordiüritustel ning iseseisvalt liikudes ja liigeldes; oskab vältida ohuolukordi ning teab, mida teha

liikumisel/sportimisel juhtuda võivate õnnetuste korral; 3) järgib sportides/liikudes reegleid ja võistlusmäärusi, liigub/spordib keskkonda hoides, järgib ausa mängu põhimõtteid, austab kaaslasi ja teeb nendega koostööd;

4) jälgib ja analüüsib suunamisel oma igapäevast kehalist aktiivsust ning annab selle kohta tagasisidet, sooritab harjutusi kehaliste võimete vaatluseks ja mõõtmiseks ning annab

hinnangu oma tulemustele, kasutab erinevaid vahendeid enda kehalise aktiivsuse mõõtmiseks/hindamiseks; 5) kavandab suunamisel ja sooritab tegevusi oma kehaliste võimete arendamiseks: oskab leida

endale sobiliku liikumisintensiivsusega tegevuse, teab ja sooritab aktiivsele liikumisele eelnevaid ning järgnevaid tegevusi (soojendus- ja venitusharjutused), koostab lihtsamaid

liikumiste kombinatsioone; 6) kirjeldab suunamisel erinevate spordialade võistlusi ja/või tantsuüritusi ning muljeid

nendest, kirjeldab lemmikspordiala; teab Eesti tuntumaid sportlasi, nende spordialasid ja olulisemaid fakte nende saavutustest olümpiamängudel;

61

7) teab Eesti tähtsamaid spordi- ja kultuurisündmusi, mõistab ning väärtustab liikumisürituste

ja -traditsioonide olulisust kultuuris. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane: 1) kasutab õpitud terminoloogiat; 2) oskab hüpata kõrgushüppes käärhüpet;

3) oskab joosta madallähtest 100 m; 4) oskab tehniliselt sooritada paigalt kuulitõuget;

5) sooritab kombinatsiooni mitmest võimlemisharjutusest, vahendiga või ilma, kas muusikaga ja/või ilma; 6) suusatab vahelduval maastikul ja/või uisutab, kasutades erinevaid õpitud tehnikaid ja

liikumisviise; suudab vahenditel võimetekohaselt kestvalt liikuda; 7) mängib kolme erinevat sportmängu lihtsustatud reeglitega;

8) tunneb lihtsamaid leppemärke kaardil; 9) oskab pendelteatejooksu tehniliselt korrektselt sooritada, järgides võistlusreegleid. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) oskab sooritada kombinatsioone rütmika, akrobaatika ja riistvõimlemise põhiharjutustest;

2) otsib ja leiab suunamisel spordialast teavet; 3) oskab iseseisvalt läbi viia võistluseelset soojendust ja võistlusjärgset venitust; 4) sooritab vastavalt oma võimetele kõrgushüpet õpitud tehnikas ja hooga kuulitõuget

tehniliselt õigesti; 5) oskab nimetada Eesti tuntumaid sportlasi;

6) oskab reeglitepäraselt mängida vähemalt kahte õpitud sportmängu; 7) oskab tehniliselt õigesti sooritada ringteatejooksu, teab selle võistlusreegleid; 8) oskab õpitud talispordialal määrustepäraselt võistelda;

9) teab ja järgib ohutusreegleid kõikides liikumistegevustes ja eri spordialadel. Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) teab ja täidab sportimisel ohutus- ja hügieeninõudeid; 2) oskab valida jõusaalis endale õigeid raskusi ja koormusi;

3) oskab lugeda lihtsat maastikukaarti ja selle järgi liikuda; 4) kasutab õpitud spordialade oskussõnu, teab ja täidab võistlusreegleid;

5) teab Eesti tähtsamaid spordi- ja kultuurisündmusi ning tuntumaid sportlasi; 6) on orienteeritud iseseisvale liikumistegevusele; 7) oskab leida spordialast teavet, kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid

liikumistegevuse arendamiseks; 8) oskab iseseisvalt arendada oma kehalisi võimeid;

9) järgib ausa mängu põhimõtteid, austab vastas- ja kaasvõistlejaid; 10) oskab anda esmast abi liikumistegevusel saadud vigastuse korral ja/või kutsuda abi.

4.12. Vene keel/muu keel

4.12.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

Vene keele õpetuse peamine ülesanne on toetada õpilaste kõne arengut, rõhutades eriti kõnest arusaamise kujundamist.

Vene keele õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) oskab kuulata ja kõnele adekvaatselt reageerida; osaleb dialoogis ja väljendab oma mõtteid kuulajale arusaadavalt;

2) kavandab oma tegevust kõne abil, kommenteerib ning hindab seda, reguleerib oma ja teiste tegevust vastavalt üldistele käitumisnormidele;

3) loeb jõukohast teksti, mõistab selle sisu ja mõtet; 4) kirjutab arusaadavalt, teeb märkmeid, mõistab ja koostab tarbekirja;

62

5) on omandanud elementaarse ülevaate eesti keele süsteemist, tunneb põhitermineid;

6) valdab praktiliselt eesti keele lauseehitust, igapäevast sõnavara ja sõnade muutevorme, saab aru sõnade ja lausete otsesest tähendusest ning oma kogemuste piires ka pragmaatilisest

tähendusest; 7) kasutab vene keelt õpitegevuses ja igapäevases elus; tõlgendab igapäevast lihtsat verbaalset teavet;

8) tunneb ilukirjanduslike tekstide liike, omab elementaarset ülevaadet rahvuskirjandusest ja oskab nimetada mõnda kirjanikku;

9) tunneb ja jälgib oma võimete kohaselt üldinimlikke kõlbelisi arusaamu, valdab vastavat tavasõnavara.

4.12.2. Õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa

Õppetegevus 1.–2. klassis

1.–2. klassis on põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Kuna õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks

kuluvat aega. Õpilased suudavad osaleda õppetegevustes õpetaja suunamisel ja õpetajaga koostöös. Õpilased vajavad õppetegevustes palju materialiseerimist ja näitlikke vahendeid, sh

algoritme. Eesmärgiks on saavutada elementaarne lugemis- ja kirjutamisoskus. Õppetegevus 3.–5. klassis 3.–5. klassis

3.–5. klassis tegeletakse õpiharjumuste ja -oskuste ning püsivuse kujundamisega. Tähelepanu

pööratakse eneseväljendusoskuse ja -julguse kujundamisele, põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel. Õpilased vajavad jätkuvalt õppetegevuse reguleerimist. Peamiseks

õppemeetodiks on praktiline harjutamine õpetaja suunamisel, õppetegevustes kasutatakse materialiseerimisvahendeid, näitlikkust, sh algoritme. Õpilased suudavad mõista ja järgida

lühikesi, lihtsaid suulisi ja kirjalikke tööjuhiseid. Vaja on tähelepanu pöörata esemete, nähtuste, sündmuste tunnustele ja neid väljendavate sõnade õpetamisele. Õppetegevus 6.–7. klassis

6.–7. klassis tegeletakse iseseisvuse kujundamise ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisega. Õpilased suudavad mõista ja täita suulisi ning kirjalikke

tuttavaid töökorraldusi. Oluline on kasutada algoritme ning suunata õpilasi aktiivsemalt ka iseseisvalt algoritme järgima ja kasutama, sh oma tegevust kontrollima. Jätkuvalt on õppeprotsessis suur osakaal praktilisel harjutamisel.

Õppetegevus 8.–9. klassis

8.–9. klassis tegeletakse oma tegevuse kavandamise ja hindamisega. Õpetatakse valima ning

rakendama tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi ja vahendeid ning enesekontrollivõtteid. Õppesisu ja omandatavaid oskusi seostatakse igapäevaeluga. Kujundatakse oskust oma

arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, hinnata oma tugevaid ja nõrku külgi ning teadvustada oma huvisid. Arendatakse oskust kuulata ja lugeda jõukohaseid tekste, mõista suulist kõnet, luua keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid lihtsaid suulisi ja

kirjalikke tekste.

4.12.3. Õpitulemused kooliastmete ja klasside kaupa Õpitulemused I kooliastmes

3. klassi lõpetaja: 1) osaleb ühistegevuse ajal dialoogis (küsimus-vastus, teade-küsimus), kasutab

viisakusväljendeid; 2) loeb õpitud teksti valdavalt 2–3-silbiliste sõnade kaupa;

3) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, vastab küsimustele, sh annab elementaarse hinnangu tegevusaktile; 4) annab abistavaid materjale kasutades ja koostöös õpetajaga tekstilähedaselt edasi õpitud pala

sisu;

63

5) võrdleb tajutavate tunnuste alusel abistavale materjalile toetudes kahte tuttavat objekti;

6) mõistab ja koostab skeemide toel kuni 5-sõnalisi lihtlauseid, kasutades õpitud nimi-, omadus- ja tegusõnavorme;

7) koostab sõnaühendeid õpitud sõnavormidega erinevates funktsioonides; 8) kirjutab pärast analüüsi õigesti 2–3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu; 9) kirjutab lugema õpitud lausete ärakirjas 1–2-silbilisi sõnu originaalteksti täiendavalt

vaatamata; kontrollib suunamisel kirjutatu õigsust.

Õpitulemused 1. klassis

Õpilane: 1) väljendab oma mõtet vähemalt baaslausega;

2) alustab dialoogi oma tarvete rahuldamiseks ja/või vastab dialoogi repliigile, kasutab elementaarseid viisakusväljendeid;

3) tunneb suuri ja väikseid trükitähti; 4) loeb veerides 1–3-silbilisi lihtsa häälikulise struktuuriga sõnu; 5) saab oma kogemuste piires aru loetud baaslausete ja vähelaiendatud lihtlausete tähendusest;

6) eristab sõnu kuuldud lauses; 7) mõistab, koostab (tegevuse, pildi ja/või skeemi alusel) ning kasutab kontekstist või

situatsioonist lähtuvalt sensomotoorsele kogemusele toetuvaid 3–4-sõnalisi lihtlauseid; 8) häälib kuni 5-häälikulisi sõnu, määrab häälikujärje sõnas; 9) laob analüüsitud sõnu sümbolite ja tähtedega, teeb analüüsitud sõnade ärakirja vähemalt

tähthaaval; 10) kirjutab eelnevalt analüüsitud sõnu väikeste kirjatähtedega. Õpitulemused 2. klassis

Õpilane: 1) alustab ja/või jätkab tuttavas situatsioonis dialoogi, kasutab viisakusväljendeid;

2) kõneleb õpetaja suunamisel 3–4 lausega oma tegevusest; 3) iseloomustab objekti 2–3 tajutava tunnuse alusel õpetaja suunamisel; 4) mõistab, koostab ja kasutab suulises kõnes tunnetuslikele ja oma kogemustele toetuvat

laiendatud 4–5-sõnalist lihtlauset; 5) loeb õpitud teksti lühikeste sõnade kaupa;

6) vastab analüüsitud lühiteksti põhjal suuliselt küsimustele, nimetab tekstis kirjeldatud tegelasi ja sündmusi abivahenditele (pildid, pildiseeriad, küsimused, sõnalünkadega laused) toetudes;

7) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste abil sõnu ja lauseid, vastab küsimustele lause ja/või lõigu sisu kohta valiklugemise abil, järjestab sisu järgi pildiseeria; 8) eristab häälikuid ja määrab häälimisele toetudes nende järjekorra sõnas;

9) kirjutab analüüsitud 1–2-silbilisi sõnu häälikkoostist moonutamata; 10) teeb lugema õpitud 3–4-sõnalise lause ärakirja.

Õpitulemused 3. klassis

Õpilane: 1) osaleb ühistegevuse ajal dialoogis (küsimus-vastus, teade-küsimus), kasutab

viisakusväljendeid; 2) loeb õpitud teksti valdavalt sõnade kaupa;

3) leiab õpitud tekstist küsimuste-korralduste järgi sõnu, lauseid ja lõike, vastab küsimustele, sh annab hinnangu tegevusaktile; 4) annab abivahendeid kasutades ja koostöös õpetajaga tekstilähedaselt edasi õpitud pala sisu;

5) kirjeldab ja võrdleb tajutavate tunnuste alusel abistavale materjalile toetudes kahte tuttavat objekti;

6) mõistab ja koostab kuni 5-sõnalisi lihtlauseid, kasutades õpitud nimi-, omadus- ja tegusõnavorme; 7) määrab veaohtlikud häälikud ja tähed (täishäälikuühendid, rõhuta täishäälikud), muudab

sõnavormi õigekirja kontrollimise eesmärgil);

64

8) kirjutab pärast analüüsi õigesti 2–3-silbilisi üksikhäälikutest koosnevaid sõnu;

9) kirjutab lugema õpitud lausete ärakirjas 1–2-silbilisi sõnu originaalteksti täiendavalt vaatamata; kontrollib suunamisel kirjutatu õigsust.

Õpitulemused II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) küsib ja edastab teavet tuttavates situatsioonides, järgib üldtunnustatud käitumisnorme; 2) osaleb oma õpitegevuse planeerimisel, kasutab suunamisel enesekontrollivõtteid, küsib abi,

valib ja kasutab abistavaid materjale; 3) loeb õpitud teksti kõne tempos õigesti ja ladusalt; loeb jõukohast tundmatut teksti peamiselt süntagmade kaupa;

4) täidab endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi ülesandeid; 5) annab abistavate materjalide toel edasi kuuldud või loetud tekstilõikude sisu

(valikjutustamine); kirjeldab situatsioone ja objekte plaani alusel; 6) hindab tekstis kirjeldatud tegelaste käitumise vastavust moraalinõuetele; 7) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; mõistab kaheosaliste liitlausete

tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid; 8) moodustab liitsõnu ja tuletisi õpitud mallide ulatuses, mõistab liitsõnade ja tuletiste

tähendust; 9) analüüsib sõnavormi koostist ja tähendust; moodustab sõnavorme, esitab suunamisel süntaksi- ja morfoloogiaküsimusi;

10) kasutab sõnade õpitud muutevorme eri funktsioonides (tegusõna muutevorme õpetaja abiga); 11) kirjutab sõnu õigesti, rakendab õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid; kasutab vajaduse

korral individuaalseid abimaterjale, rakendab õpitud enesekontrollivõtteid; 12) teeb ärakirja lauseosade või lühikeste lausete kaupa ja kontrollib tulemust.

Õpitulemused 4. klassis

Õpilane:

1) osaleb ühistegevuse ajal üksteise tegevust reguleerivas dialoogis, kirjeldab ja annab hinnanguid tegevustele; 2) loeb õpitud teksti õigesti sõnade ja fraaside kaupa, arvestab kirjavahemärke; loeb õppimata

teksti vähemalt sõnahaaval; 3) leiab küsimuste-korralduste alusel tekstist sõnu, lauseid ja lõike (sh peamõttele osutavaid

lauseid); 4) vastab küsimustele teksti kohta (nimetab põhjuslikke seosed, annab hinnanguid tegevustele); 5) tuletab õpetaja juhendamisel tekstis sõnastamata teabe, toetudes oma kogemustele ja

teadmistele; 6) annab abivahenditele toetudes tekstilähedaselt ja valikuliselt edasi teksti või lõigu sisu;

kirjeldab ja võrdleb esemeid rühmas (kuni 3 objekti); 7) mõistab, koostab ja kasutab kõnes kuni 6-sõnalist lihtlauset; laiendab lihtlauset skeemide ja süntaksiküsimuste abil;

8) kasutab sõnaühendites ja lausetes sõna käändevorme õpitud funktsioonides; 9) kirjutab õigesti üksikhäälikutest koosnevaid kuni 4-silbilisi sõnu; kasutab suunamisel

enesekontrollivõtteid; 10) teeb 4–5-sõnalise lause ärakirja sõnahaaval ja kontrollib tulemust. Õpitulemused 5. klassis

Õpilane: 1) väljendab tuttavates situatsioonides oma seisukohti; küsib abi, järgib üldtunnustatud

käitumisnorme; 2) kasutab koostegevuses eri tüüpi dialoogirepliike, teeb kokkuvõtteid ühistegevusest; 3) sooritab tuttavaid õpitoiminguid suuliste ja kirjalike hargnenud korralduste alusel, sh osaleb

tegevuse planeerimisel, valib ja kasutab abivahendeid;

65

4) loeb õpitud teksti ladusalt häälega või endamisi vaikselt; täidab valiklugemise ülesandeid;

5) osaleb õpetaja suunamisel lõigu ja teksti peamõtte sõnastamisel; osaleb jutustamiseks vajaliku abivahendi koostamisel ja annab sellele toetudes tekstilähedaselt edasi loetu sisu

lõikude kaupa; 6) annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegevustele, põhjendab oma arvamust; 7) mõistab ja kasutab kuni 6-sõnalist lihtlauset; rakendab lauses sõnade muutevorme õpitud

funktsioonides; 8) kasutab pehmendusmärki kaashäälikute puhul;

9) kirjutab häälikuühenditega sõnu pärast analüüsi õigesti; 10) kasutab kirjutamisel enesekontrollivõtteid; kontrollib rõhuta täishäälikute, heliliste ja helitute kaashäälikute õigekirja sõnavormi muutmise (võrdleva hääldamise) abil;

11) teeb 4–5-sõnalise lause ärakirja peamiselt sõnapaaride kaupa ja kontrollib tulemust. Õpitulemused 6. klassis

Õpilane: 1) küsib ja edastab teavet tuttavates situatsioonides, järgib üldtunnustatud käitumisnorme; 2) osaleb oma õpitegevuse planeerimisel, kasutab suunamisel enesekontrollivõtteid, küsib abi,

valib ja kasutab abivahendeid; 3) loeb õpitud teksti kõne tempos õigesti ja ladusalt ning jõukohast tundmatut teksti peamiselt

süntagmade kaupa; 4) täidab endamisi lugedes jõukohaseid sisulisi ja keelelisi ülesandeid; 5) annab abivahendite toel edasi loetud tekstilõikude sisu (valikjutustamine); kirjeldab

situatsioone ja objekte plaani alusel; 6) hindab tekstis kirjeldatud tegelaste käitumise vastavust moraalinõuetele; 7) õistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; mõistab kaheosaliste liitlausete

tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid; 8) moodustab liitsõnu ja tuletisi õpitud mallide ulatuses, mõistab liitsõnade ja tuletiste

tähendust; 9) analüüsib sõnavormi koostist ja tähendust; moodustab sõnavorme, esitab suunamisel

süntaksi- ja morfoloogiaküsimusi; 10) kasutab sõnade õpitud muutevorme eri funktsioonides (tegusõna muutevorme õpetaja abiga);

11) kirjutab sõnu õigesti, rakendab õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid; kasutab vajaduse korral individuaalseid abivahendeid, rakendab õpitud enesekontrollivõtteid;

12) teeb ärakirja lauseosade või lühikeste lausete kaupa ja kontrollib tulemust; 13) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle.

Õpitulemused III kooliastmes

9. klassi lõpetaja

1) suhtleb ja käitub partnerit arvestades olukorrale vastavalt, järgib üldtunnustatud moraalinorme, esitab oma soove, selgitab seisukohti suuliselt ja kirjalikult korrektses vene keeles, osaleb arutelus;

2) valdab võimetekohaste tekstide funktsionaalse lugemise oskust; 3) nimetab mõnda rahvuskirjanikku ja on tutvunud tema loominguga;

4) kasutab teabe hankimiseks eriliigilisi tekste ja erinevaid allikaid, suudab elementaarselt konspekteerida; koostab referaadi eelneva analüüsi või plaani alusel; 5) koostab erinevaid õpitud tarbekirju näidiste alusel;

6) edastab loetud või kuuldud teksti sisu suuliselt või kirjalikult korrektses vene keeles; 7) tunneb eri lausetüüpe, mõistab õpitud lausemallide tähendust, kasutab neid kõnes;

8) järgib õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid, suudab ise oma tööd kontrollida, leida ja parandada õigekirjavigu. Õpitulemused 7. klassis

Õpilane:

66

1) mõistab suhtlemisel seisukohtade võimalikku erinevust, selgitab oma seisukohti, hangib

vajaduse korral täiendavat teavet teistelt inimestelt; 2) annab hinnangu tekstis kirjeldatud tegelaste käitumisele ja põhjendab seda viidetega tekstile,

oma kogemusele või kehtivatele moraalinormidele; 3) iseloomustab tekstis kirjeldatud tegelasi plaani järgi, rühmitab neid teadaolevate tunnuste alusel;

4) selgitab talle mõistetavate sündmuste ajalisi ning põhjuslikke seoseid; 5) loeb jõukohast tundmatut teksti kõne tempos, õpitud teksti elementaarse ilmekusega;

6) hangib tekstist teavet õpetaja juhendamisel; 7) rakendab õpetaja juhendamisel temaatilise lugemise oskust, täidab endamisi lugedes sisulisi ja keelelisi ülesandeid;

8) taastab analüüsitud teksti sisu vastavalt püstitatud ülesandele (valikuliselt, temaatiliselt, kokkuvõtlikult), vajaduse korral kasutab teksti analüüsimisel ühiselt koostatud abivahendeid;

9) koostab pärast ühist ettevalmistust lühikese kirjaliku ümberjutustuse, kokkuvõtte või referaadi kavale, tugisõnadele või sõnaühenditele toetudes; 10) mõistab ja kasutab õpitud liht- ja koondlausemalle; mõistab kaheosaliste liitlausete

tähendust, eristab osalausetega väljendatud suhteid ja seoseid; 11) mõistab ja kasutab suunamisel kõnes eri suhteid (aeg, põhjus, koht, tagajärg, eesmärk jms)

väljendavaid kaheosalisi liitlauseid; 12) tuletab sõnu õpitud liidetega; moodustab liitsõnu; 13) kasutab kõnes sõnade käände- ja pöördevorme, analüüsib sõnavormide koostist;

14) tunneb ja rakendab kirjutamisel tähekasutus- ja ortograafiareegleid, vajaduse korral abimaterjalidele toetudes või õpetaja suunamisel. Õpitulemused 8. klassis

Õpilane: 1) hindab oma ja teiste käitumise otstarbekust ja moraalinõuetele vastavust

tavasituatsioonides, iseloomustab plaani järgi tegelasi ja tegelasrühmi ning nende käitumist; 2) märkab ja hindab kaaslaste käitumise (sh sõnakasutuse) sobivust, reageerib adekvaatselt

kaaslaste erinevatele ja vastandlikele seisukohtadele; 3) analüüsib suunavate küsimuste abil dialoogi; 4) kasutab teabe saamiseks õpetaja juhendamisel erinevaid allikaid;

5) tutvustab kaaslastele ühte loetud raamatut; 6) loeb ja analüüsib jõukohast teksti ning täidab ülesandeid õpitud mõistmisstrateegiate

ulatuses; 7) esitab küsimusi teksti kohta mõistmisstrateegiatest lähtuvalt; 8) märgistab suunamisel olulist teavet väljendavaid teabeüksusi tekstis, teeb märkmeid tekstide

põhjal; 9) taastab õpitud teksti suuliselt erineval viisil: tekstilähedaselt, temaatiliselt, kokkuvõtlikult,

tegelase seisukohalt; vajaduse korral rakendab tuttavaid abivahendeid; 10) kirjeldab abiga tegevusi ja sündmusi oma kogemuste ja eri õppeainete materjalide põhjal; 11) koostab pärast ühist arutelu tekstilähedase kirjaliku ümberjutustuse, kokkuvõtte või

referaadi; 12) koostab õpitud tarbekirja etteantud näidise järgi;

13) tunneb ära ja moodustab pöörde- ja käändevorme, vajaduse korral toetub näidisele; 14) tuletab sõnu õpitud liidetega, mõistab ja kasutab kõnes tuletisi; 15) kasutab õpitud lausemalle suulises ja kirjalikus tekstis;

16) kasutab omandatud õigekirjaoskusi iseseisvates kirjalikes töödes, oskab vajaduse korral kasutada abistavat materjali.

Õpitulemused 9. klassis

Õpilane: 1) suhtleb ja käitub partnerit arvestades olukorrale vastavalt, järgib üldtunnustatud

moraalinorme, esitab oma soove, selgitab seisukohti suuliselt ja kirjalikult korrektses vene

67

keeles, osaleb arutelus;

2) valdab võimetekohaste tekstide funktsionaalse lugemise oskust; 3) tunneb ilukirjanduslike tekstide liike, omab elementaarset ülevaadet rahvuskirjandusest ja

oskab nimetada mõnda kirjanikku; 4) kasutab eriliigilisi tekste ja erinevaid allikaid teabe hankimiseks, suudab elementaarselt konspekteerida; koostab referaadi eelneva analüüsi või plaani alusel;

5) koostab erinevaid õpitud tarbekirju näidiste alusel; 6) edastab loetud või kuuldud teksti sisu suuliselt või kirjalikult korrektses vene keeles;

7) tunneb eri lausetüüpe, mõistab õpitud lausemallide tähendust, kasutab neid kõnes; 8) järgib õpitud tähekasutus- ja ortograafiareegleid, suudab ise oma tööd kontrollida, leida ja parandada õigekirjavigu;

9) valdab elementaarseid teadmisi grammatikast: sõnaliigid, käänamine ja pööramine, liht, koond- ja liitlaused, sõnamoodustus.

1

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“

Lisa 2 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18 sõnastuses)

Toimetulekuõpe

I Üldalused

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

1.1. Põhikooli sihiseade toimetulekuõppes

1.1.1. Toimetulekuõppe sihiseades lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa § -s 3 sätestatust, arvestades seejuures toimetulekuõppel õpilaste individuaalseid hariduslikke

erivajadusi. 1.1.2 Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada erituge vajava õpilase arengut ning tema

kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast praktilist tööd ja on teadlik enda kuulumisest oma rahva ja Eesti kodanike hulka. 1.1.3. Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada

haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul lähtutakse õpilaste arengutasemest õppeainete kaupa, arvestatakse õpilaste potentsiaalseid võimeid ja teisi

individuaalseid iseärasusi. Õppimise edukus sõltub õpilase individuaalsest võimekusest ja tema individuaalseid iseärasusi arvestavast õpikeskkonnast.

1.1.4. Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist. Õpetamine toimub iga õpilase arengutaseme ja arenguvõimaluste hindamise alusel kasutades eripedagoogilisi meetodeid. Õppetöö kavandamine toimub kontsentrilisuse printsiipi järgides. Õppetööd kavandades

arvestatakse nii klassi tervikuna kui ka iga õpilast individuaalselt. Õppeülesanded valitakse õpilase lähimat arenguvalda arvestades, varieeritakse õppeülesandeid, materjali keerukust, abi osakaalu ja oskuse omandamiseks kuluvat aega vastavalt laste individuaalsetele iseärasustele.

1.1.5. Arendamist vajavad õpilaste psüühilised protsessid (taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine), tunde- ja tahtevald, psühhomotoorika, suhtlemine ja hoiakud. Õpetamise ja arendamise

eesmärgiks on õpilaste võimalikult iseseisev toimetulek sotsiaalses keskkonnas. Eesmärgid täpsustatakse kooli ja/või klassi õppekavas ning iga õpilase individuaalses õppekavas. 1.1.6. Õppe- ja kasvatustöö toimub võimalikult elulises keskkonnas jõukohases praktilises

tegevuses, millega kaasneb suuline kõne ja/või alternatiivsete suhtlusvahendite kasutamine. Õppe- ja kasvatustööga taotletakse, et õpilane omandaks jõukohased praktilised oskused ja

vajalikud teadmised igapäevastes olukordades toimetulekuks. Õpilast suunatakse täitma praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi kas näidise, lihtsa suulise korralduse alusel või mälupildile toetudes iseseisvalt. Oluline on kujundada

õpilaste huvi võimalikult iseseisvalt tegutseda. Kujundatakse käitumist, sellele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist positiivset rõhutades.

1.1.7. Oluline on õpetaja ja õpilase positiivne ühistegevus. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat

eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Õpilane võtab võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest. Toimingute omandamine toimub tegevussammude ja osaoskuste kaupa, omandatud

osatoimingud ühendatakse toimingute ahelaks. 1.1.8. Õpioskuste kujundamist soodustavad õpilasega tegelevate täiskasvanute ühtsed

nõudmised ja samalaadne abi. Tähtis on koostöö tugispetsialistide, õpetajate, lapsevanemate, jätkuõppe korraldajate, koolipidaja jt kooliväliste spetsialistide ja asutustega.

1.2. Pädevused

2

1.2.1. Toimetulekuõppes käsitatakse pädevust kui võimetekohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogumit, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või valdkonnas toime tulla.

1.2.2. Toimetulekuõppes eristatakse üldpädevusi ja arengutasemetel taotletavaid pädevusi. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

1.2.3. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad ning tugispetsialistid omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

Toimetulekuõppes taotletavad kohandatud üldpädevused on määratletud lähtuvalt riikliku õppekava § 4 punktist 4. Õpilastel kujundatavad üldpädevused on:

1) kultuuri- ja väärtuspädevus – tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna, mõistab, et inimesed võivad olla erinevast rahvusest, suhtub teistest rahvustest inimestesse

sallivalt ja lugupidavalt; käitub vastavalt omandatud üldtunnustatud väärtustele ja kõlbluspõhimõtetele; teab Eesti kultuurile omaseid traditsioone ja kombeid, järgib neid teiste juhendamisel või eeskujul;

2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – teab oma õigusi ja kohustusi, oskab valida sobivat õpitud käitumisviisi ning järgib ühiselureegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli; arvestab rühma

huvisid ja isiklikku huvi; 3) enesemääratluspädevus – orienteerub ümbritsevas keskkonnas, igapäevastes toimingutes,

tegutseb tuttavates situatsioonides; suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse; hoidub teadaolevatest ohtudest, oskab vajaduse korral abi küsida või seda kaaslasele pakkuda; järgib võimetekohaselt tervislikke eluviise, on füüsiliselt aktiivne;

4) õpipädevus – õpib võimetekohaselt, kavandab suunamisel oma õppimist, sh enesekontrolli, järgib kavandatut; kasutab õpitud lugemis- ja kirjutamisoskusi igapäevases elus toime

tulemiseks; täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas, kasutab sobivaid teabevahendeid; on huvitatud uute teadmiste ja oskuste omandamisest; 5) suhtluspädevus – mõistab talle suunatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid,

väljendab arusaadavalt oma soove ja seisukohti omandatud keeleliste ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil;

6) matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus – kasutab matemaatilisi oskuseid igapäevases elus toime tulemiseks; käitub keskkonnateadlikult ja hoiab loodust; tuleb toime igapäevaste tehnoloogiliste vahendite kasutamisega;

7) ettevõtlikkuspädevus – on tegutsemisaldis, väärtustab praktilist tööd, mõistab töö tegemise vajalikkust, suudab töö ajal alluda töödistsipliinile, teeb jõukohast tööd; on valmis kutse- ja

elukestvaks õppeks; 8) digipädevus – suudab vastavalt oma võimetele infotehnoloogilises maailmas toime tulla,

kasutab eesmärgipäraselt ja võimalikult ohutult infotehnoloogilisi vahendeid ja vajaduse korral oma arengutasemele vastavat kommunikatsiooniseadet. 1.2.4. Toimetulekuõppes tuleb arvestada õpilase arengutasemega eri õppeainetes. Õpe jaguneb

kolmeks arengutasemeks. Õpilane võib olla eri õppeainetes erineval arengutasemel. Arengutasemetel taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut õpitulemuste

omandatuse kaudu. 1.2.5. Õpitulemused esitatakse toimetulekuõppes kolme arengutaseme kaupa. Igale õpilasele koostatakse lähtuvalt tema arengutasemest õppeainete kaupa individuaalne õppekava.

3

2. Taotletavad pädevused ning õppe ja kasvatuse rõhuasetused arengutasemete kaupa

2.1. Taotletavad pädevused I arengutasemel

Õpilane:

1) tajub ennast ja kaasinimesi ümbritsevas keskkonnas; suhtub positiivselt iseendasse ja tuttava inimese poolt algatatud kontakti; 2) kasutab meeldetuletamisel tuttavates situatsioonides õpitud käitumisviise ja järgib

võimetekohaselt ühiselu reegleid kodus ning koolis; 3) orienteerub abiga lähiümbruses, tuleb suunamisel toime põhiliste eneseteeninduse

toimingutega; 4) tegutseb ohuolukorras vastavalt täiskasvanu juhistele; 5) annab märku oma põhivajadustest ja tervisega seotud probleemidest;

6) osaleb tervislikke eluviise järgivates koostegevustes, on kehaliselt aktiivne; 7) viibib meelsasti looduskeskkonnas;

8) võtab vastu ja otsib kontakti tuttava täiskasvanu ja kaaslasega; reageerib igapäevastele lühikorraldustele sobivalt, väljendab suunamisel oma põhivajadusi ja soove õpitud keeleliste

ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil; 9) suudab igapäevaelus toime tulla ja olukordi mõista, toetudes esemetele või piltidele; 10) sooritab koostegevuses praktilisi matemaatilisi tegevusi igapäevaelus toime tulemiseks;

11) kasutab abiga tuttavaid infotehnoloogilisi vahendeid mängulises tegevuses; vajaduse korral kasutab suunamisel arengutasemele vastavat kommunikatsiooniseadet;

12) osaleb suunatud mängus ja mängulises õpitegevuses; säilitab mängulises tegevuses lühiajaliselt suunatud tähelepanu; tegutseb mänguasja või õppevahendiga vastavalt selle funktsioonile.

2.2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel

2.2.1. Õpetuse põhitaotlus on õppimiseks vajalike alusoskuste omandamine koostegevuse ja

matkimise tasandil: 1) erinevaid vahendeid kasutades kontakti astumine, kontaktis osalemine, kontakti kestuse

pikendamine; 2) adekvaatne reageerimine situatsiooniga seotud lühikorraldustele; 3) lülitumine praktilisse tegevusse ja ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine;

4) suunamisel oma välimuse ja õppevahendite korrashoidmine; 5) baaslausungite moodustamine ja/või alternatiivsete suhtlusvahendite situatiivne

kasutamine. 2.2.2. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel: mina kui osaleja praktilises tegevuses ja

suunatud esemelises mängus ning kontaktis ja koostegevuses täiskasvanuga. 2.2.3. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mille baasil areneb objektide ja tegevusaktide äratundmine ning kaemuslik-praktiline mõtlemine. Tunnetustegevuse

arendamiseks on vajalik tahtmatu tähelepanu väline suunamine. 2.2.4. Motoorika arendamine. Tunnetusprotsesside ja tegevuse eelduseks on motoorika areng.

Arendatakse passiivsete liigutuste sooritamist, liigutuste sooritamist imiteerimise, näidise ja instruktsiooni järgi, omandatud liigutusstereotüüpide rakendamist eneseteenindamisega seotud tegevustes. Kujundatakse oskusi koordineerida silma ja käe liigutusi, liigutuste rütmi ja tempo

muutmist ning elementaarse vaimse tegevuse reguleerimist liigutuste abil. 2.2.5. Tajude arendamine. Tajude arendamisel õpetatakse suunatult märkama eri meeltega

objekti tunnuseid; eristama esemeid taustast; laiendama tajuvälja; rühmitama objekti ja

4

graafilisi kujutisi 1–2 tajutava tunnuse alusel; tajuma ruumisuhteid (all, peal, ees, taga, kõrval) ja ajasuhteid (samal ajal, enne, pärast).

2.2.6. Mälu arendamine. Arendatakse varem tajutud objektide ja tegevusaktide äratundmist; toimingu sooritamist eelnevalt tajutud näidise järgi; seoste tegevus-objekt-tunnus ja

keeleüksus-alternatiivvahendid kujundamist; töömälu mahu suurendamist (kuni 4 üksust); mälukujutluste aktiveerimist verbaalsete ja mitteverbaalsete signaalide abil; objektide paigutuse taastamist varem tajutu põhjal.

2.2.7. Mõtlemise arendamine. Kaemuslik-praktilise mõtlemise arendamisel kujundatakse oskused täita erinevaid ülesandeid tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades, rühmitada

tajutavate tunnuste alusel ja muuta rühmade koostist. 2.2.8. Kõne arendamine. Omandatavad oskused on kontakti astumine, kontaktis osalemine, kontakti kestuse pikendamine; lühikorralduste kuulamine ja neile reageerimine tajutava

situatsiooni toel / situatsioonist lähtuvalt; kõne baasiks olevate häälikute ja häälikukomplekside (häälikute rida, silbirida, kõnetakt, sõna) järele kordamine; situatsioonile vastavate sõnade ära

tundmine ja kasutamine; alternatiivsete suhtlusvahendite kasutamine vajaduse korral. 2.2.9. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja

mängulisi tegevusi. Pedagoog verbaliseerib õpilaste tegevust. 2.2.10. Lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskuste eeloskuste kujundamine. 2.2.11. Väärtuskasvatuse seisukohalt hinnatakse tegevusakte põhimõttel õige-vale, õpitegevust

ja käitumisakte motiveeritakse võimalikult meeldiva õpikeskkonna loomisega. Tegevuses osalemisele antakse positiivne hinnang. Kujundatakse tegevuse tahan-motiivi.

2.2.12. Oluline on õpetada õpilasi oma põhivajaduste rahuldamisel abita toime tulema. 2.3. Taotletavad pädevused II arengutasemel

Õpilane: 1) teadvustab ennast ja kaasinimesi, märkab inimestevahelisi erinevusi; suhtub positiivselt iseendasse, oma lähedastesse ja kaaslastesse;

2) teab tuttavas olukorras oma õigusi ning kohustusi, oskab valida sobivat õpitud käitumisviisi ning järgib oma võimete kohaselt ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool

kooli; 3) orienteerub tuttavas ümbruses, tuleb toime põhiliste eneseteeninduse toimingutega; 4) teadvustab enda abivajadust ja küsib suunamisel abi;

5) märkab suunamisel ohtlikku olukorda ja hoidub sellest õpitud viisil; 6) annab õpitud viisil märku tervisega seotud probleemidest;

7) mõistab suunamisel aktiivse liikumise ja tervisliku eluviisi vajalikkust; 8) käitub suunamisel keskkonnateadlikult ja hoiab loodust;

9) astub kontakti täiskasvanu ja kaaslasega; mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid ning väljendab arusaadavalt oma põhivajadusi ja soove omandatud keeleliste ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil;

10) kasutab õpitud pildi- ja/või täissõnameetodil lugemise ja nende abil kirjutamise oskusi igapäevases elus toime tulemiseks;

11) kasutab suunamisel õpitud praktilisi matemaatilisi oskusi igapäevases elus toime tulemiseks; 12) kasutab suunamisel õppetegevusest tuttavaid infotehnoloogilisi vahendeid, kasutab

vajaduse korral arengutasemele vastavat kommunikatsiooniseadet; 13) osaleb mängu- ja õpitegevuses, säilitab õpiülesannete täitmise ajal suunatud tähelepanu;

14) tegutseb õppevahendi või tuttava tööriistaga vastavalt selle funktsioonile.

5

2.4. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel

2.4.1. Õpetuse põhitaotlus on õpitud baasoskuste harjumuslik rakendamine. Arendamist vajab

tegevusega kaasneva suhtlemise ja oma tegevuse elementaarse kommenteerimise oskus. Nende oskuste arendamiseks kasutatakse järgmisi võtteid: tegevusele ärgitamine, protsessi suunamine, tulemuse sõnastamine.

2.4.2. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel, suhtel mina-meie ja mina-õpilane. 2.4.3. Juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, suureneb mälukujutluste osakaal vaimses ja

praktilises tegevuses. Arendatakse kaemuslik-kujundilist mõtlemist lõimunult kujundiliste elementidega. Tunnetustegevuse arendamiseks on vajalik tähelepanu suunamine eri vahenditega (sh visuaalsed orientiirid), tähelepanu kestuse pikendamine, motoorne

aktiveerimine. 2.4.4. Motoorika arendamine. Omandatakse oskused sooritada erisuunalisi liigutusi;

sooritada instruktsiooni järgi liigutuste ahelat toetudes mälukujutlusele (vajaduse korral imiteerides). Viiakse läbi eri kehaosade motoorikat koordineerivaid tegevusi ja peenmotoorikat arendavaid tegevusi. Liigutuste sooritamist verbaliseeritakse (pedagoog – õpilane). Sobimatud

liigutusstereotüübid asendatakse. 2.4.5. Tajude arendamine. Tajude arendamisel kujundatakse oskusi: tunnuste ja osade

märkamine ja võrdlemine; sama objekti või graafilise kujutise äratundmine eri asendis, taustal, eri meeltega; oluliste/tüüpiliste ja juhuslike tunnuste eristamine; terviku moodustamine osadest; osatoimingute järjestuse tajumine tegevusaktis; erisuunaliste ruumisuhete (sh

vasakul/paremal) tajumine; ajasuhete (sündmuste järjestuse) tajumine. 2.4.6. Mälu arendamine. Mälu arendamisel kujundatakse oskust ära tunda tuttavate objektide

graafiliste kujutisi ja toiminguid varieeruvates tingimustes; õpetatakse sooritama stereotüüpseid toiminguid tuttavates situatsioonides; aktiveeritakse kujutlused verbaalse- alternatiivse teabe alusel; arendatakse töömälu mahtu (kuni 5 üksust); õpetatakse

üksuste/sümbolite järjestust säilitama, kujutlused verbaliseeritakse suunatult. 2.4.7. Mõtlemise arendamine. Kaemuslik-praktilist mõtlemist arendatakse mõtlemisprotsessi

kujundiliste elementide lõimimise teel. Arendatavad oskused on abivahendite otsimine ja kasutamine, ülesande täitmine variatiivsetes tingimustes; osadest terviku moodustamine; õpiülesannete täitmine praktiliselt ja materialiseeritult; variatiivne rühmitamine suunatult

(varieeritakse objekte, objektide arvu, rühmitamisalust). 2.4.8. Kõne arendamine. Kõne arendamiseks laiendatakse õpilaste baassõnavara, harjutatakse

situatiivset dialoogi ja viisakusväljendite kasutamist, 2–3 lausungi tähenduse seostamist. Õpitakse kohandatud lühitekstide tähenduse mõistmist (vajaduse korral kaasneb visuaalne näitlikkus), mõnest lausungist koosneva teksti loomist (abiga).

2.4.9. Õppetöös rakendatakse valdavalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Õpilane hakkab oma tegevust elementaarselt kommenteerima, kasutades

suunatult kas verbaalseid või alternatiivseid väljendusvahendeid. Õpitakse turvaliselt kasutama igapäevaseid digivahendeid. 2.4.10. Kujundatakse elementaarseid lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskusi.

2.4.11. Väärtuskasvatuse eesmärkide saavutamiseks hindab õpilane tegevusakte põhimõttel õige-vale, meeldib-ei meeldi. Õpitegevust ja käitumist motiveeritakse võimalikult meeldiva

õpikeskkonna loomisega. Antakse positiivne hinnang tegevuses osalemisele. Vähendatakse negatiivsete hoiakute mõju. Kujundatakse tahan-motiivi kõrvale positiivse hinnangu abil peab- motiivi. Võimaldatakse valikuid.

2.4.12. Õpilane õpib tuttavas situatsioonis jõukohaste ülesannetega võimalikult iseseisvalt toime tulema, õpitud oskusi suunamisel varieeruvates olukordades kasutama ja suunatult

varieeruvates olukordades toime tulema. Toimub lihtsate tööoskuste õpe ja harjutamine.

6

2.5. Taotletavad pädevused III arengutasemel

Õpilane: 1) teadvustab ennast ja kaasinimesi, on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride võimalikkusest; 2) suhtub positiivselt iseendasse, oma lähedastesse, kaaslastesse ja kodumaasse;

3) teab oma õigusi ja kohustusi, oskab valida sobivat õpitud käitumisviisi ning järgib õpitud ühiselu reegleid erinevates kohtades ja olukordades;

4) orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, küsib vajaduse korral abi ja abistab teisi; 5) hoidub teadaolevatest ohtudest ja käitub õigesti ohuolukordades;

6) märkab terviseprobleeme ja otsib abi; 7) mõistab liikumise mõju tervisele, järgib võimetekohaselt tervislikke eluviise;

8) käitub keskkonnateadlikult ja hoiab loodust; 9) mõistab talle suunatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid ning väljendab

arusaadavalt oma soove ja seisukohti omandatud keeleliste ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil; 10) kasutab õpitud lugemis- ja kirjutamisoskusi igapäevaelus toime tulemiseks;

11) kasutab õpitud praktilisi matemaatilisi oskusi igapäevaelus toime tulemiseks; 12) suudab oma võimete kohaselt infotehnoloogilises keskkonnas toime tulla, kasutab

infotehnoloogiavahendeid eesmärgipäraselt ja võimalikult ohutult; 13) kasutab vajaduse korral arengutasemele vastavat kommunikatsiooniseadet; 14) mõistab töö vajalikkust, suudab tööaja jooksul töödistsipliinile alluda, teeb jõukohast

tööd, on valmis jätkuõppeks. 2.6. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel

2.6.1. Õpetuse põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevaelu ja õpitud

tegevustega. 2.6.2. Rõhuasetus on mina-meie suhetel seoses kodukoha ja tegevustega. 2.6.3. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll. Kujundatakse kaemuslik-kujundilist

mõtlemist, mis võimaldab ette kujutada tuttavas situatsioonis toimuvaid tegevusi. Tähelepanu hoidmist soodustab harjumustele toetuv tegevus.

2.6.4. Motoorika arendamine. Omandatakse praktiliseks tööks vajalike liigutusi vastavalt tegevuse spetsiifikale. Toimub liigutusstereotüüpide kujundamine sõltuvalt tegevusest ja nende varieerimine sõltuvalt tegevuse tingimustest. Õpitakse liigutusi teadlikult järjestama vastavalt

osatoimingute ahelale. 2.6.5. Tajude arendamine. Arendatakse aja ja ruumi analüütilist tajumist eri meeltega,

tuttavate objektide ja sündmuste tajumist mitmele tunnusele ja mälule toetudes; stseenide ja lihtsate stsenaariumite analüütilist tajumist (jälgitav sündmus, pilt, pildiseeria, tekst)

kogemustele toetudes. 2.6.6. Mälu arendamine. Mälu arendamisel kujundatakse oskused ülesandest lähtuvalt ära tunda ja meenutada tuttavate objektide graafilisi kujutisi; eristada kogemusi ja esitatud teavet.

Areneb mälukujutluste konkretiseerimine ja uute seoste loomine täiendava teabe abil. Õppetöös toimub korduvate tegevusaktide varieerimine ning sooritatakse harjutusi juhuslike ja

stereotüüpsete assotsiatsioonide pidurdamiseks. Omandatakse oskused säilitada lühikest ja arusaadavat instruktsiooni mälus ja sellega arvestamist toimingut sooritades; kujutluste verbaliseerimine ja graafiline kujutamine.

2.6.7. Mõtlemise arendamine. Kaemuslik-praktilisele mõtlemisele lisandub osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine, mis võimaldab ülesannete täitmist kujutlustele toetudes.

7

Valitakse või valmistatakse vajalikud abivahendid. Õpilane täidab õppeülesandeid, mis eeldavad tuginemist isiklikele kogemustele ja eri meeltega tajutavatele vahenditele (sh

kõnele). Õpitakse objektide rühmitamist 2–3 üldistustasandil ja allrühmade moodustamist. Toimub elementaarsete põhjus-tagajärg seoste teadvustamine praktilises tegevuses.

2.6.8. Kõne arendamine. Kõne arendamiseks kujundatakse järgmisi oskusi: baas- ja vähe laiendatud lausungi mõistmine ja kasutamine suhtlemisel; suuliste ja kirjalike kohandatud lühitekstide mõistmine; oma tegevuse ja tajutud sündmuse sõnastamine lühitekstina, täiendava

teabe lisamine küsimustele vastates, täiendava teabe vajadusest ja puudulikust mõistmisest teatamine; õpitud suhtlemisstrateegiate rakendamine, situatsioonile vastav rollisuhtlemine;

kasutatavate väljendite mõningane varieerimine, ütluse tähenduse tuletamine situatsioonist lähtuvalt. 2.6.9. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt

praktilisi tegevusi. Õpilasi suunatakse oma tegevust kommenteerima verbaalselt ja/või alternatiivsete vahenditega. Õppeprotsessis kasutatakse aktiivselt digivahendeid.

2.6.10. Elementaarse lugemis-, kirjutamis-, arvutamis- ja mõõtmisoskuse kujundamine ja oskuste kasutamine tegevuses.

2.6.11. Väärtuskasvatuse eesmärkide saavutamiseks hinnatakse eri tegevusakte, kasutades hinnanguid õige-vale, meeldib-ei meeldi. Tegevuse motiivi ja eesmärgi seose teadvustamisel kasutatakse hinnanguid tahan/teen, peab / on vaja / teen, tahan / ei tohi / ei tee. Peab-motiivi

kõrvale vaja-motiivi kujundamine toimub positiivse hinnangu abil lähtuvalt eesmärgist või tulemuse teadvustamisest.

2.6.12. Oluline on õpetada õpilast võimalikult iseseisvalt toime tulema. Kujundatakse lihtsa töö oskusi: 1) omandatud toimingute sooritamine osaliselt muutuvates tingimustes;

2) toimingu suunatud planeerimine, teabe otsimine sõltuvalt ülesandest (pilt, plaan, lühitekst); 3) töövahendite ja materjali sobivuse hindamine; 4) kujutluse loomine tulemustest – osatoimingute ning vahendite valik ja järjestamine;

5) suunatud enesekontroll: osatoimingute/operatsioonide järjestus ja tulemused, toimingu tulemus ja selle hindamine.

3. Õppekorraldus

3.1. Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes käesolevas lisas

sätestatud nõuetest ja ülesannetest. 3.2. Õppetegevus toimub kolmel arengutasemel. Õpilase arengutase võib eri õppeainetes olla

erinev. Õpilase arengutase eri õppeainetes määratakse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemuste alusel. Hindamisel ja otsuse koostamisel õpilase arengutaseme kohta eri õppeainetes osalevad kõik õpilasega tegelevad spetsialistid. Õpilane jõuab järgmisele arengutasemele

vastavalt individuaalsele arengu tempole. 3.3. Toimetulekuõppel olev õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi. Samas klassis

õppivad õpilased võivad olla erinevatel arengutasemetel. Toimetulekuõpet lõpetav õpilane võib eri õppeainetes olla erineval arengutasemel. 3.4. Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 7 koostatakse igale

toimetulekuõppel õpilasele individuaalse arengu jälgimise kaart (IAJK). Individuaalse õppekava koostamisel lähtutakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil olevast teabest.

3.5. Toimetulekuõppel õpilastele koostatakse igal õppeaastal individuaalne õppekava (IÕK). Selle koostamisel arvestatakse õpilase arengutasemeid, eeldatavaid õpitulemusi eri

8

õppeainetes ning vajaduse korral erisusi õpilase õppekeeles. 3.6. Individuaalses õppekavas tuuakse esile:

1) üldised andmed õpilase kohta, sh vältimatu terviseinfo; 2) õppe läbiviimise eritingimused;

3) oodatavad õpitulemused õppeainete kaupa; 4) kooli poolt õpilasele rakendatavad tugimeetmed; 5) hinnang õpitulemustele;

6) IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud. 3.7. Õppe- ja kasvatustegevuse ajakasutus määratakse kooli õppekavas, arvestades põhikooli-

ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, õpilaste nädalakoormuse piiranguid ning punktis 3.12 toodud tunnijaotusplaani. 3.8. Õppe ja kasvatuse põhivorm on õppetund, milles lõimitakse erinevate õppeainete teemasid

omavahel. Traditsioonilisi ainetunde ei korraldata. Keskendutakse ainekavades näidatud tegevustele ja teemadele, õpetamine toimub üldõpetuse põhimõtetel. Õppetunnid toimuvad

koolis või väljaspool kooli õppekäigu või ekskursioonina. 3.9. Õppetegevus toimub üldjuhul õpperühmades, kus arvestatakse iga õpilase arengutaset ja tagatud on individuaalne lähenemine. Õpperühmade komplekteerimisel on soovitav

lähtuda õpilaste arengutasemetest. Õppetööd viib rühmas läbi õpetaja, vajaduse korral koos abiõpetaja(te) või õpetaja-abi(de)ga.

3.10. Õppeained jagunevad kohustuslikeks ja valikõppeaineteks. Valikõppeainetele ja valitud tööõppe suunale koostab ainekavad kool. Tööõppe ja valikainete sisu (näiteks keraamika, vitspunutiste tegemine jms) valitakse vastavalt kooli võimalustele kaasates lastevanemaid ja

õpilasi. Tööõpe võib sisaldada tööpraktikat, mille sisu esitatakse kooli õppekavas. 3.11. Tunnijaotusplaan on järgmine:

Õppeained Õppetunde nädalas

Klass/õppeaasta 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11.

Elu- ja toimetulekuõpe 4 5 5 5 7 7 7 7 7 7 7

Eesti keel / vene keel 4 5 6 6 6 6 6 6 6 6 6

Matemaatika 2 3 4 4 5 5 5 5 5 5 5

Kunst ja käeline

tegevus

5 5 5 5 5 2 2 2 2 2 2

Muusikaõpetus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Tööõpe

5 5 5 5 5 5

Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2

Rütmika 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Valikõppeained

2 2 2 2

Nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32 32 32

3.12. Toimetulekuõppel õpilastele võib kohaldada punktis 3.12 toodud tunnijaotusplaanist erinevat tunnijaotusplaani. Erineva tunnijaotusplaani kohaldamisel võib õppeaineid liita ja ümber kujundada. Toimetulekuõppel õpilasele, kes õpib klassis, kus õpe toimub põhikooli

riikliku õppekava järgi, kehtestatakse erisused tunnijaotusplaanis individuaalse õppekavaga. Toimetulekuõppel õpilaste klassi tunnijaotusplaanis rakendatakse erisusi kooli hoolekogu

nõusolekul ja need kehtestatakse kooli õppekavas. 3.13. Läbivad teemad määratakse kooli õppekavas. 3.14. 9., 10. või 11. õppeaastal teevad toimetulekuõppe õpilased loovtöö. Kooli õppekavas

esitatakse õpilastele jõukohane loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted. Juhul kui kooli õppenõukogu põhjendatud otsusel õpilane tema

erivajadustest lähtuvalt loovtööd ei soorita, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö

9

koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Individuaalses õppekavas tuuakse välja loovtöö asendamise korraldus ning õppeülesanne, mille õpilane sooritab loovtöö asemel.

4. Hindamine

4.1. Toimetulekuõppes korraldatakse õppetöö ning õpikeskkond lähtudes iga õppija võimetest ja individuaalsetest iseärasustest. Õpitulemuste hindamine võimaldab motiveerida õpilast

õppetöös osalema ja annab temaga tegelevatele täiskasvanutele infot õpilase arengutaseme kohta. 4.2. Õpitulemuste hindamine toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel.

Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega. Hindamisel kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas hindamise kohta sätestatut.

4.3. Toimetulekuõppel õpilaste hindamisel kohaldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud eesmärke, seades hindamisele järgmised eesmärgid: 1) toetada õpilase võimetekohast arengut;

2) motiveerida õpilasi õpiülesandeid sooritama ja märkama oma töö tulemuse vastavust näidisele või etalonile;

3) suunata õpilasel võimalikult adekvaatse enesehinnangu kujunemist; 4) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja potentsiaalse arengu toetamisel; 5) anda õpilasele, õpetajale, kooli juhtkonnale, lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale) teavet

õpilase arengu dünaamika kohta. 4.4. Õpilasele antakse suuliselt konkreetne kirjeldav positiivne hinnang jõukohases tegevuses

võimetekohase osalemise ja töö tulemuse kohta. Kirjeldav hindamine annab tagasisidet õpilasega tegelevatele täiskasvanutele tema arengudünaamika kohta. 4.5. Õpilase arengut hinnatakse hinnangutega „tuleb toime“ (TT), „tuleb toime abiga“ (TA) ja

„ei tule toime“ (ET).

Hinnangut „tuleb toime“ võib täpsustada hinnanguga „tuleb hästi toime“. Hinnangut „tuleb toime abiga“ võib täpsustada hinnangutega „tuleb toime sõnalise abiga“, „tuleb toime näidise või eeskuju järgi“, „tuleb toime koostegevuses“, „tuleb toime füüsilise

abiga“ või muul viisil. Hinnangut „tuleb toime“ ja „tuleb toime abiga“ täpsustatakse alati sõnalise kirjeldusega selle

kohta, millega õpilane toime tuleb. Hinnang „ei tule toime“ viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava ning seda ei kasutata kokkuvõtval hindamisel.

4.6. Õpetaja teeb õpilase arengu kohta märkmeid, hinnates õpilase tulemusi lähtuvalt samalaadsete õpiülesannete keerukusest. Märkmete alusel korrigeeritakse vajaduse korral

individuaalset õppekava. 4.7. Iga õppeperioodi lõpus lisatakse kokkuvõtvatele hinnangutele sõnaline tagasiside. Õppeaasta lõpus antavale kokkuvõtvale hinnangule lisandub kirjalik individuaalse õppekava

põhjal koostatud saavutatud õpitulemusi kirjeldav tagasiside.

II Ainekavad

5. Õppetegevus, rõhuasetused ja õpitulemused õppeainete kaupa

5.1. Elu -ja toimetulekuõpe

5.1.1. Õppetegevus Elu- ja toimetulekuõppe eesmärk on õpilaste kehaline, vaimne, sotsiaalne ja emotsionaalne

areng, õppe tulemusena kujuneb positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna võimalikult adekvaatne mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööoskused ja -harjumused, kehaline aktiivsus ning arusaamine tervise hoidmise tähtsusest. Kujunevad mängu-, õpi-,

eneseteenindus- ja sotsiaalsed oskused ning teadmised iseendast ja oma kehast. Elu- ja toimetulekuõppes käsitletavad teemad on seotud õpilase igapäevaeluga koolis, kodus ja

10

ümbritsevas keskkonnas. Need teemad moodustavad õppetöö telje ja on ainete lõimingu aluseks. Õppimine ja harjutamine toimub võimalikult reaalses keskkonnas ja elulistes olukordades.

Õpilasi suunatakse võimalikult aktiivselt tegevustes osalema ja omandatud oskusi erinevates olukordades ja tegevustes kasutama. Õpilasi kaasatakse võimalikult palju ka tegevuste

kavandamisesse, suunatakse tegema valikuid ja oma tegevust kommenteerima. Õpetamisel kasutatakse õppemänge, igapäevaelu esemeid ja nähtuseid ning nüüdisaegseid infotehnoloogilisi vahendeid.

Õpetamisel arvestatakse konkreetse õpilase lähimat arenguvalda, huve, sotsiaalset keskkonda. Õpetus toetab ja suunab õpilase arengut ning võimalikult iseseisvat toimetulekut ja osalemist

kodanikuühiskonnas, kus on tagatud sotsiaalne kaitse ja juhendamine.

5.1.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arengutasemel on õppe põhitaotlus õppimiseks vajalike baasoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil.

Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel. Õpilast ärgitatakse osalema praktilises tegevuses ja suunatud esemelises mängus. Õpilane kohaneb uute inimestega enda ümber ja uue

keskkonnaga. Tähelepanu pööratakse kontaktile ja koostegevusele täiskasvanuga. Oluline on eneseteeninduse alusoskuste õpetamine praktilises tegevuses. Tähelepanu pööratakse oma välimuse ja õppevahendite korrashoiule.

Tähelepanu pööratakse reeglite õpetamisele ja nende täitmisele koostegevuses. Toimub soovitud käitumismustri kujundamine positiivset käitumist tunnustades. Kujundatakse oskust märgata enda põhiemotsioone.

Arendatakse ümbritseva keskkonna võimalikult adekvaatset tajumist, õpetatakse koostegevuses orienteeruma lähiruumis. Õpetatakse koostegevuses loodushoidlikult ja keskkonnateadlikult käituma. Õpetatakse koostegevuses orienteeruma päevarütmis, kujundatakse oskust suunatult jälgida ja

järgida pildilist päevakava.

5.1.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane: 1) teab enda nime ja reageerib sellele, tunneb end ära fotodelt; teab enda sugu;

2) tunneb pereliikmeid ja teisi talle olulisi inimesi; 3) orienteerub klassiruumis ja selle lähiümbruses;

4) tunneb oma klassikaaslasi ja õpetajaid; 5) märkab suunamisel enda põhiemotsioone;

6) tunneb enda kehaosi, osutab nimetamisel neile ja nimetab neid; 7) maitseb erinevaid toite; osaleb erinevates füüsilistes tegevustes; 8) tunneb ära endale kuuluvad esemed, teab oma asjade kokkulepitud hoiukohta;

9) kasutab tuttavat eset ja õppevahendit vastavalt selle otstarbele; 10) sooritab suunamisel eneseteenindustoiminguid;

11) tegutseb tuttavates olukordades põhimõttel tohib-ei tohi; 12) sooritab suunamisel lihtsamaid töövõtteid; osaleb suunamisel lihtsamates kodutöödes; 13) osaleb suunamisel ühisüritustel ja -mängus;

14) kasutab suunatult digivahendeid mängulistes tegevustes; 15) teab ja kasutab meeldetuletamisel õpitud viisakusväljendeid;

16) täidab suunamisel liikluses ohutu käitumise reegleid; 17) liigub koos täiskasvanuga tuttaval marsruudil; 18) märkab suunamisel ohtu, lähtub tegutsemisel hinnangust tohib / ei tohi;

19) tunneb õpitud mets- ja koduloomi, aed- ja puuvilju, taimi; 20) osaleb suunamisel loodusvaatlustes, märkab aastaaegade tajutavaid tunnuseid;

11

21) eristab suunamisel prügi vajalikest esemetest ja viib prügikasti; 22) eristab päeva ja ööd, töö- ja puhkepäevi; eristab õppetundi ja vahetundi, nimetab suunamisel käesolevat aastaaega;

23) jälgib ja järgib suunamisel piltpäevakava.

5.1.4. Rõhuasetused II arengutasemel II arengutasemel on õpetuse põhitaotlus kujundada omandatud baasoskuste harjumuslik sooritamine tuttavas situatsioonis.

Kujundatakse oskust käituda rühmas ja arvestada kaaslastega. Tähelepanu pööratakse õpilaste omavahelise suhtlemisoskuse kujunemisele, seda soodustatakse erinevate koostegevuste

kaudu. Kujundatakse oskust sooritada eneseteenindustoiminguid enamasti iseseisvalt.

Harjutatakse õigeid käitumisharjumusi meeldetuletades ja erinevates situatsioonides. Kujundatakse oskust märgata enda ja kaaslaste põhiemotsioone. Jätkatakse ümbritseva keskkonna võimalikult adekvaatse mõistmise arendamist, õpetatakse

orienteeruma koolis ja kooli lähiümbruses. Õpilast suunatakse käituma loodushoidlikult ja keskkonnateadlikult.

Õpilast õpetatakse orienteeruma nädalapäevades ja aastaaegades, kujundatakse oskust iseseisvalt jälgida ja järgida visuaalset päevakava.

5.1.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel 1) teab olulisi andmeid enda kohta; kasutab suunatult igapäevaelus vajaminevaid isiklikke

dokumente; 2) teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet ja nende nimesid; 3) orienteerub koolis ja kooli lähiümbruses;

4) teab kaaslaste ja õpetajate nimesid, kooli nime; 5) tunneb ära oma põhiemotsioonid ja suunamisel reguleerib oma käitumist; märkab ja

tunneb ära kaaslaste põhiemotsioone, reageerib suunamisel neile sobivalt; 6) teab inimese kehaosi ning nende otstarvet; teab inimese arenguetappe elukaarel; 7) teab tervisliku eluviisi söömise ja liikumisega seotud õpitud põhimõtteid;

8) hoiab korras oma koolitarbed; teeb vahet oma ja võõrastel asjadel, käitub vastavalt; 9) oskab tuttava esemega või töövahendiga tegutseda vastavalt selle otstarbele, valib

vastavalt tegevusele õige töövahendi; 10) teeb eneseteenindustoiminguid enamasti iseseisvalt, oskab vajaduse korral abi paluda; 11) hindab tegevusi põhimõttel meeldib-ei meeldi, oskan-ei oska, tahan-pean;

12) teab pereliikmete ameteid; osaleb jõukohastes kodutöödes; 13) osaleb ürituste ettevalmistamisel, esineb pidudel; valib vaba aja tegevuse etteantud

valikute alusel ja tegeleb sellega suunatult; 14) kasutab suunatult erinevaid digivahendeid praktilises tegevuses; 15) käitub meeldetuletamisel viisakalt tuttavates situatsioonides;

16) järgib õppekäikudel liikudes suunatult ohutusreegleid; tunneb õpitud liiklusreegleid ja märke;

17) hoidub nähtavatest ohtudest, kutsub vajaduse korral abi; hindab tegevusi põhimõttel õige- vale, tohib-ei tohi; 18) eristab elus- ja eluta loodust, teab nende tähtsust inimesele; rühmitab elus- ja eluta

looduse õpitud objekte/esindajaid oluliste tunnuste järgi, teab nende elupaiku; 19) tunneb lihtsamaid loodushoiu põhimõtteid (vee- ja elektri kokkuhoid, prügi vähendamine

ja sorteerimine, taaskasutus); 20) teab asulaid kodukoha ümbruses, tunneb ära Eesti kaardi ja kasutab suunatult digitaalset kaarti; tunneb ära riigi sümboolika, täidab suunatult sellega seostuvaid käitumisreegleid;

21) nimetab abiga aastaaegu õiges järjestuses; teab seoses aastaaegadega loodusnähtuste

12

olulisi tunnuseid; 22) tunneb nädalapäevade järgnevust ja nimetusi, seostab nädalapäevi oma igapäevaste toimingutega; jälgib ja järgib visuaalset päevakava.

5.1.6. Rõhuasetused III arengutasemel

III arengutasemel on õpetuse põhitaotlus õpilaste võimalikult iseseisev toimetulek igapäevaelus, jõukohaste tööoskuste kujundamine. Kujundatakse suutlikkust käituda vastutustundliku kogukonna- ja ühiskonnaliikmena.

Arendatakse oskust õpitud suhtlemisvahendeid kasutades teavet küsida, edastada ja kasutada. Arendatakse õpilaste iseseisvust ning vastutustunnet oma asjade ja tegude suhtes ning võimet

kontrollida oma põhiemotsioone. Arendatakse võimet teha parimaid valikuid kaaslasena/õpilasena ja ühiskonna liikmena üldtunnustatud käitumisreegleid järgides.

Kujundatakse oskust orienteeruda avalikus ruumis. Õpetatakse loodushoiu ja säästva eluviisi põhitõdesid ning loodust hoidvaid käitumisviise.

Õpetatakse iseseisvalt kalendrit kasutama, ajaliselt enda tegevusi ja olulisi sündmusi planeerima.

5.1.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel 1) teab, oskab leida ja kasutada vajaliku infot isiklikest dokumentidest, kasutab igapäevaelus

vajaminevaid isiklikke dokumente; 2) teab oma pere olulisi perekondlikke sündmusi ja sõprade sünnipäevi; 3) orienteerub tuttavas avalikus ruumis;

4) teab oma rahvust ja kodakondsust, oma põhiõigusi ja kohustusi; 5) kontrollib enamasti oma põhiemotsioone;

6) teab inimese elukaart, on teadlik kehalistest muutustest lapse- ja nooruki-, täiskasvanu- ja vanurieas; 7) teeb endale toidu valimisel tervislikke valikuid, valib endale meelepärase/sobiva kehalise

tegevuse, on teadlik ja annab vajaduse korral teada enda tervislikust seisundist; 8) hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse;

9) teeb vahet omandisuhetel oma-võõras-meie, käitub vastavalt; 10) oskab tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle otstarbele ja tegevuse eesmärgile;

11) tuleb toime enese teenindamisega, märkab ja abistab teisi igapäevatoimingutes; 12) hindab tegevusi põhimõttel õige-vale, meeldib-ei meeldi, tahan-teen, peab-teen, tahan-ei tohi-ei tee;

13) teeb jõukohast tööd kodus ja koolis; osaleb suunamisel kogukonna üritustel; osaleb oma tuleviku planeerimisel ja teeb suunamisel valikuid jätkuõppeks, valides etteantud valikute

vahel; 14) oskab teha ettevalmistusi tähtpäevade tähistamiseks; tunneb enamlevinud tähtpäevade kombeid ja sümboleid;

15) oskab käsitseda õpitud multimeedia- ja digivahendeid; 16) kasutab suhtluses viisakusväljendeid, täidab igapäevaseid viisakusreegleid;

17) oskab õppekäikudel liigelda vastavalt liiklusreeglitele ja -märkidele, loeb ja mõistab hoiatus- ja teabemärke; 18) märkab endale ja teistele ohtlikke olukordi ja reageerib neile, kutsub abi, keeldub teda

kahjustavatest tegevustest; 19) nimetab õpitu ulatuses elus- ja eluta looduse esindajate olulisemaid tunnuseid, teab elus-

ja eluta looduse esindajate kasulikkust inimesele; 20) tunneb loodushoiu ja säästva eluviisi põhitõdesid, järgib neid; 21) teab ja näitab kaardilt Eesti suuremaid linnu, saari, veekogusid ning õpitud välisriike;

22) kasutab õpitu piires digitaalset kaarti, tunneb riigi sümboleid, täidab nendega seotud

13

käitumisreegleid; 23) nimetab ja järjestab kuude nimetusi ja seostab neid aastaaegadega, nimetab kuupäeva, aastat, orienteerub kalendris, koostab, jälgib ja järgib enda päevakava.

5.2. Eesti keel / vene keel (kooli õppekeel)

5.2.1. Õppetegevus 5.2.1.1. Eesti keel / vene keel on emakeelena toimetulekuõppes sotsiaalsete oskuste ja tajude

arendamise, tunnetustegevuse, suhtlemise, tegevuste kavandamise ning oma ja teiste tegevuste reguleerimise vahend. Keelel on oluline osa õpilase isiksuse kujunemisel ja rahvuskultuuri omandamisel. Kõnearenduses arvestatakse õpilase üldist arengutaset ja kõnesoovi, võimalikku

nägemis- ja kuulmiskahjustust, artikulatsiooniaparaadi liikuvust. Vajaduse korral võetakse kasutusele verbaalset kõnet toetavad ja/või asendavad kommunikatsioonivahendid.

5.2.1.2. Keele õpetamise kaudu arendatakse õpilase kõnetegevust sensomotoorsel, keelelisel ja pragmaatilisel tasandil. Suhtlemise õpetamisel on kõige olulisem enda väljendamine nii keeleliste kui ka mittekeeleliste vahenditega ning partneri mõistmine.

5.2.1.3. Arendatakse suutlikkust oma teadmistele ja omandatud suhtlemisvahenditele vastavalt teavet küsida, edastada ja kasutada; mõista suhtlussituatsioone; kuulata ja mõista kohandatud

teksti, lugeda ja mõista silte ja teabelauseid ning kohandatud lühitekste sõltuvalt kõne arengu tasemest; mõista ja kasutada graafilist teavet (pilte, skeeme) ja instruktsioone, seostada verbaalset ja graafilist teavet.

5.2.1.4. Keele õpetamine on seotud õpilase praktilise tegevusega, toimub kõikides tundides ning klassivälistes tegevustes. Kõne sisu toetub esialgu tajutavale situatsioonile, hiljem ka tajukujutlustele, sh piltidele. Verbaliseeritakse praktilises tegevuses tekkivaid olukordi,

kommenteeritakse/kirjeldatakse oma või teiste tegevust. 5.2.1.5. Kõne arengu tingimuseks on õpilaste suhtlema ärgitamine praktilise tegevuse käigus.

Motiveeritakse mitteverbaalseid ja verbaalseid situatiivseid suhtlemisakte. Suhtlemine täiskasvanuga toimub esialgu oma soovide väljendamise tasandil ning hiljem täiskasvanu suunatud/juhendatud suhtlussituatsioonides ning tegevustes, mille käigus omandatakse uusi

teadmisi. Õpetaja ülesandeks on toetada verbaliseerimist, andes ette suhtlemisvahendid ja mallid, mida hakatakse järk-järgult iseseisvamalt kasutama. Õpilaste omavahelist suhtlemist

soodustatakse, korraldades erinevaid koostegevusi. 5.2.1.6. Suhtlemisvahendite kasutama õpetamisel teadmiste omandamiseks arvestatakse

järgmisi etappe: olemasoleva kogemuse fikseerimine, tuttavate objektide ning tegevuse tajumise sõnastamine, kujutiste ja kujutluste aktiveerimine mälupildile toetudes, varem tundmatute objektide ja tegevuste analüüsi sõnastamine omandatud suhtlemisvahendite

piirides. Oluline on suunata õpilasi mõistma ja õigesti kasutama objektide nimetusi, eristama neid tegevust, seisundit ja tunnuseid väljendavatest vahenditest.

5.2.1.7. Kuulmistähelepanu piisav areng on kõne mõistmise eelduseks. Selle arendamiseks harjutatakse mitteverbaalsete helide kuulamist ja äratundmist, seejärel sõnade ja lausungite äratundmist. Kuulmistähelepanu arendamiseks ja keeleüksuste tähenduste mõistmiseks

kasutatakse häälitsuste ja sõnade järele kordamist, esemetele või piltidele osutamist, sisuliste või keeleliste vigade leidmist. Toimetulekuõppe lõpuks kujundatakse oskus kuulata jutustatud

või ette loetud lühiteksti. 5.2.1.8. Kõneloome arendamisel on peamine eesmärk laiendada õpilaste baassõnavara ja kujundada baaslausungite moodustamise ja kasutamise oskust, et jõuda dialoogi sisaldavate

lühitekstide loomiseni. Kõne hääldusliku külje arendamisest olulisem on õpetada oma mõtete ja soovide arusaadavaks tegemist.

5.2.1.9. Kõnetute õpilaste puhul on kasutusel kõnet asendavad alternatiivsed suhtlusvahendid. 5.2.1.10. Grammatikaõpetuses õpetatakse lihtsamate grammatiliste konstruktsioonide praktilist mõistmist ja kasutamist.

5.2.1.11. Ladusa lugemiseni jõuavad vähesed toimetulekuõppe õpilased. Lugemisoskus

14

tähendab eelkõige õpitud märkide ja sõnade äratundmist, mis võimaldab saada teavet ümbritsevast maailmast. Harjutatakse oskust lugeda tähtede, sõnade ja lühemate lausete kaupa.

5.2.1.12. Iseseisva kirjutamiseni jõuavad vähesed toimetulekuõppe õpilased. Kujundatakse üksikute oluliste sõnade ja lühikeste lausete kirjutamise – häälimise, õigekirja ja ärakirja,

oskust.

5.2.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arengutaseme õppes selgitatakse välja õpilase kõnemõistmise ja verbaalse/mitteverbaalse eneseväljenduse oskused, lõimitakse kõne mitteverbaalse suhtlemisega, kujundatakse oskust

kuulata, jälgida, matkida ja koos tegutseda. Vajaduse korral võetakse kasutusele alternatiivsed suhtlusvahendid. Õpilane õpib keeleliste või alternatiivsete vahenditega oma põhivajadusi ja

soove arusaadavalt väljendama. Õpetatakse lühikorraldusi kuulama ning esitatud korraldustele situatsioonist lähtuvalt koos osutamise/ettenäitamisega reageerima, oma kõnet ja häälitsusi grupis koostöötamise eesmärgil

reguleerima. Oluline on kontakti astumine, kontaktis osalemine ja kontakti kestuse pikendamine.

Kõne arendamine toimub peamiselt praktilise tegevuse ja suunatud esemelise mängu kaudu, kusjuures elementaarseks kõneks ja vokaliseerimiseks on vajalikud kaasnevad passiivsed ja

aktiivsed liigutused. Lihtsate ja õpilaste jaoks arusaadavate (nende sensomotoorsetele kogemustele toetuvate) õppejuttude ning erinevate õppeülesannete kaudu arendatakse

kuulmistähelepanu: õpetatakse reageerimist erinevatele helidele ja mürale, kõnehäälikute äratundmist ja eristamist, sõnade eristamist. Vajaduse korral täpsustatakse hääldust, kujundatakse oskust kõne baasiks olevaid häälikuid ja

häälikukomplekse (häälikute rida, silbirida, kõnetakt, sõna) järele korrata. Harjutatakse situatsioonile vastavate sõnade äratundmist ja kasutamist, võimaluse korral baaslausungite moodustamist.

Alustatakse lugemise ja kirjutamise eeloskuste kujundamisega. Õpetatakse pildi ja terviksõna lugemise oskust. Tehakse lihtsamaid kirja eelharjutusi.

5.2.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel

Õpilane: 1) eristab kõnet ja mittekõnelisi helisid; 2) reageerib oma nimele ja tuttavatele lühikorraldustele;

3) orienteerub lähiümbruses sõnade/viibete/alternatiivsete suhtlusvahendite toel; 4) tunneb ära objekte, sündmusi ja tegevusi tähistavaid õpitud sümboleid, viipeid ja sõnu,

oskab neid suunamisel kasutada; 5) osutab nimetamisel oma kehaosadele, tegevustes kasutatavatele esemetele ja tuttavatele inimestele;

6) mõistab objektidevahelisi ruumisuhteid (all, peal, ees, taga, kõrval) ja neid väljendavaid keelendeid;

7) mõistab seost objekt-pilt-sõna; 8) kuulab kohaldatud lühiteksti, jälgib dramatiseeringut; 9) annab märku oma soovidest ja vajadustest õpitud viisil;

10) väljendab eitust ja jaatust; 11) vastab arusaadavatele küsimustele 1–2 sõna või alternatiivse suhtlusvahendi abil;

12) nimetab lähiümbruse esemeid, temale olulisi isikuid ja tegevusi verbaalselt või õpitud alternatiivsel viisil; 13) tunneb ära ja nimetab mõningaid fotol või pildil kujutatud esemeid ja isikuid;

14) nimetab üksikuid tuttavaid üldnimetusi verbaalselt või alternatiivse suhtlusvahendi abil; 15) kasutab koos- või järelkõnes 2–3-sõnalist baaslauset;

15

16) osaleb rütmisalmide lugemisel ja ringmängudes verbaalselt või alternatiivsel viisil; 17) meeldetuletamisel tervitab, jätab hüvasti, palub, tänab verbaalselt või alternatiivsel viisil; 18) tutvustab ennast, öeldes oma nime või kasutades alternatiivset suhtlusvahendit, oskab

öelda oma eesnime; 19) tunneb sõnakuju järgi oma nime;

20) loeb üksikuid õpitud sõnu täissõna meetodil; 21) teeb näidise järgi lihtsamaid kirja eelharjutusi;

22) eristab õpitud tähti teistest sümbolitest; 23) kasutab koostegevuses talle igapäevaselt olulisi digivahendeid.

5.2.4. Rõhuasetused II arengutasemel II arengutasemel arendatakse tegevusega kaasnevat suhtlemist, harjutatakse situatiivset

dialoogi. Jätkub kõnearendustöö. Tõuseb õpilaste suutlikkus mõista ja kasutada situatsioonile vastavaid baaslauseid, kujuneb võime elementaarselt kommenteerida oma tegevust verbaalselt või alternatiivsete vahenditega.

Õpetatakse küsimustele vastama tajutud sündmuse või pildi põhjal. Laiendatakse

baassõnavara, sõnavara omandamine toetub suunatud tajule ja praktilisele tegevusele. Sõnavaratöös kasutatakse rühmitamise ja sobitamise ülesandeid, varieeritakse objekte, objektide arvu, muudetakse rühmitamisalust. Õpetatakse oluliste/tüüpiliste tunnuste eristamist

ja nimetamist. Olulisel kohal on ülesanded, milles harjutatakse kujutluste aktiviseerimist verbaalse/alternatiivse teabe alusel ja kujutluste verbaliseerimist suunatult (pildi abil,

kogemuste alusel). Terviksõnameetodil loetavate sõnade arvu suurendatakse. Õpetatakse tundma ja kirjutama tähti, häälima ja kirjutama lühikesi sõnu, lugema (veerima) lühikesi sõnu ja lauseid.

5.2.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel

Õpilane: 1) kuulab ja jälgib igapäevast kõnet; 2) täidab üheosalisi korraldusi;

3) mõistab õpitud märkide, sümbolite, sõnade ja lausete tähendust ja kasutab neid igapäevases suhtluses;

4) mõistab seoseid objekt-pilt-keeleüksus; 5) leiab eseme asukoha kirjelduse järgi; 6) mõistab kohaldatud lühiteksti sisu;

7) väljendab oma soove ja palub vajaduse korral abi; 8) osaleb situatiivses dialoogis;

9) nimetab reaalseid või pildil kujutatud tuttavaid objekte, nende tajutavaid tunnuseid õpitud viisil; 10) oskab nimetada õpitud üldnimetusi;

11) kommenteerib kaaslase ja oma tegevusi selle sooritamise ajal ja vahetult pärast seda verbaalselt 1–2 sõnaga või alternatiivseid vahendeid kasutades;

12) esitab küsimusi kaaslase tegevuse kohta; 13) mõistab, koostab ja kasutab oma kõnes lihtlauset; 14) annab kuuldud teksti sisu edasi suunavate küsimuste abil verbaalselt või alternatiivsel

viisil; 15) kordab lühikesi rütmisalme ja luuletusi;

16) kasutab õpitud viisil enamlevinud viisakusväljendeid kontakti astudes ja tuttavates situatsioonides; 17) ütleb õpitud viisil oma nime, vanuse, aadressi ja teisi olulisi andmeid;

18) kuuleb ja eristab häälikut häälikute reas ja sõnas; 19) häälib õpetaja abiga lihtsa silbistruktuuriga sõnu;

16

20) loeb veerides lihtsa häälikustruktuuriga 1–2-silbilisi sõnu ja lühilauseid; 21) loeb sümbolite abil päevakava, tegevuste järjekorda;

22) tunneb joonistähti; 23) kirjutab tähti ja lühikesi õpitud sõnu, sh oma nime; 24) teeb tähthaaval ärakirja;

25) oskab õppetegevustes suunamisel kasutada tuttavaid digivahendeid ja tuleb juhendamisel toime ohutu internetikasutusega.

5.2.6. Rõhuasetused III arengutasemel III arengutasemel arendatakse oskust tulla toime igapäevastes suhtlussituatsioonides, püsida

dialoogis. Täiendatakse eneseväljendusoskusi, kujundatakse suhtlemisoskust, arendatakse oskust iseseisvalt informatsiooni hankida ja kasutada ning teateid edastada. Toetatakse

õpilase suutlikkust kõnelemisel mälukujutlustele tugineda. Kujundatakse oskust eristada kogemusi ja esitatud teavet, neid omavahel seostada. Kujuneb suutlikkus lühikest ja arusaadavat juhendit mälus säilitada ja seda õpitud

ja/või harjutatud toimingu sooritamisel arvestada. Arendatakse oskust kõne abil oma tegevust planeerida ja reguleerida.

Õpilane omandab elementaarseid lugemis- ja kirjutamisoskusi. Grammatikateemasid õpetatakse praktilisel viisil.

5.2.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel Õpilane:

1) mõistab igapäevakõnet; 2) mõistab ja täidab kaheosalisi korraldusi; 3) tunneb kirjelduse järgi ära tuttavad objektid, sündmused;

4) mõistab igapäevaelu suhtlussituatsioonides kasutusel olevate märkide, sümbolite, sõnade ja lausete tähendust ja kasutab neid;

5) mõistab seoseid objekt-pilt-skeem-keeleüksus; 6) kirjeldab objekti asukohta teiste objektide suhtes; 7) mõistab igapäevaseid põhjus-tagajärg seoseid;

8) mõistab suulist/kirjalikku kohaldatud teksti; 9) kasutab elulistes olukordades vajalikku põhisõnavara;

10) alustab dialoogi ja suudab selles lühiajaliselt püsida; 11) kirjeldab tuttavaid esemeid, inimesi, sündmusi õpitud viisil; 12) kasutab õpitud üldnimetusi;

13) kommenteerib oma tegevuse tulemust õpitud viisil; 14) mõistab, koostab ja kasutab oma kõnes laiendatud lihtlauset;

15) jätab meelde ja edastab lühiteate; 16) annab verbaalselt või alternatiivsel viisil edasi lühijutu sisu; 17) teab peast õpitud luuletusi;

18) kasutab viisakusväljendeid enamlevinud suhtlussituatsioonides õpitud viisil; 19) oskab nimetada ja kirjutada olulisi andmeid enda kohta õpitud viisil;

20) eristab erinevaid häälikuid ja nende järjekorda lihtsa silbistruktuuriga sõnades; 21) häälib iseseisvalt lihtsa silbistruktuuriga sõnu; 22) kasutab sümboleid ja sõnakaarte päevakava koostamiseks;

23) loeb erineva pikkusega lihtsa silbistruktuuriga sõnu ja lühilauseid; 24) leiab abiga vajalikku infot jõukohaseks kohandatud retseptist, telekavast jms;

25) tunneb kirjatähti, kirjutab kirjatähti, sõnu ja lühilauseid; 26) sooritab ärakirja lühikese lause või fraasi kaupa; 27) oskab kirjutada oma allkirja;

28) kasutab võimalikult ohutult tuttavaid digivahendeid, internetiotsingut ja sotsiaalmeediat;

17

29) oskab lugeda ja saata lihtsamaid e-kirju. 5.3. Matemaatika

5.3.1. Õppetegevus 5.3.1.1. Matemaatikaalaseid teadmised ja oskused on ümbritsevas keskkonnas toimetuleku

eelduseks. Õpetamine seostatakse igapäevaeluga. Õpetamisel kasutatakse mängulisi ja elulisi situatsioone. 5.3.1.2. Matemaatikas luuakse esmane mõistete ja tegevuste baas, mis aitab õpilasel

orienteeruda teda vahetult ümbritsevas esemete ja nähtuste maailmas. Luuakse eeldused märgata esemetele iseloomulikke tunnuseid ning mõista esemete ja objektide omavahelisi

seoseid. Igapäevaelus hakkama saamiseks on oluline praktiliste ülesannete lahendamise oskus, mida arendatakse sotsiaalse matemaatika ülesannete kaudu. 5.3.1.3. Arvumõiste kujunemisele eelneb töö arvueelses valdkonnas. Õpetamist alustatakse

oma keha tunnetamisest, ruumitaju arendamisest, objektide rühmitamisest tajutavatele

tunnustele ja tajukujutlustele toetudes. 5.3.1.4. Õpetatakse praktilistes tegevustes orienteeruma hulkade, mõõtude ja arvude vahelistes

seostes ja suhetes. Omandatakse oskused kasutada mõnda enamlevinud mõõtevahendit, sooritada praktiliselt/materialiseeritult lihtsaid matemaatilisi tehteid, mõista ja kasutada praktilise tegevusega seotud graafilisi sümboleid ja lihtsaid mudeleid.

5.3.1.5. Õpetamisel seostatakse erinevad tegevused ajamõistetega, toetudes näitlikele vahenditele.

5.3.1.6. Praktiliste tegevuste käigus õpetatakse mõistma raha otstarvet ning teostama igapäevaelus toimetulekuks vajalikke rahalisi toiminguid õpitud arvuvalla piires. 5.3.1.7. Harjutamisel kasutatakse mitmeid digivahendeid, mis tagavad tehnoloogiaalased

algteadmised igapäevaeluks.

5.3.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arenguastmel on olulisel kohal praktilised tegevused mitmesugustest esemetest koosnevate hulkadega, vaatlus- ning eristamisoskuse kujundamine. Põhitaotluseks on kujundada oskus

tajuda ümbritsevaid esemeid ja nähtuseid ning suutlikkus märgata ja sõnastada neile omaseid tunnuseid. Praktiliste tegevuste kaudu areneb oskus vaadelda ning eristada erinevatest

esemetest koosnevaid hulki. Õpilast suunatakse koostegevuses jälgima ja matkima arvsõnade kasutamist loendamisel ja vaadeldavate esemete arvu nimetamisel. Harjutatakse kahest esemest koosnevate hulkade

tajumist. Õpetatakse mõõtma kehatunnetuse ja erinevate igapäevaste esemete abil.

Õpetatakse koostegevuses praktilistes situatsioonides ära tundma raha ja selle kasutamise otstarvet. Õpetamisel on olulisel kohal mängulised tegevused. Koostegevuses kasutatakse digivahendeid.

Õpetatakse igapäevastes olukordades oma tegevusi öö ja päeva rütmiga seostama ning suunatakse piltpäevaplaani järgima.

5.3.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) eristab esemeid ja nende kujutisi (3–4 elementi) värvuse, suuruse, vormi järgi; 2) rühmitab objekte ja graafilisi kujutisi etteantud tunnuse alusel;

3) kõrvutab esemeid paaride moodustamiseks; 4) eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, nende graafilisi kujutisi; 5) eristab hulki üks/palju; seostab hulga arvuga 1–2;

6) eristab numbreid teistest sümbolitest; 7) ühendab hulki ja eraldab osahulki;

18

8) osaleb mängulises tegevuses matemaatilise jutukese lahendamisel; 9) mõistab ruumisuhteid all, peal, ees, taga, kõrval, asetab esemeid nimetatud kohale; 10) eristab suunatult toetudes näitlikule materjalile või piltidele tegevuste järjestust: praegu,

enne, pärast; 11) seostab igapäevategevusi ööpäevarütmiga, järgib suunatult piltpäevaplaani; nimetab

suunamisel käesolevat aastaaega; 12) oskab seostada oma sünnipäeva aastaajaga; 13) kasutab mängulises tegevuses suunatult tuttavaid digivahendeid, osaleb mõnes õpitud

lauamängus; 14) kasutab suunamisel mängulistes või praktilistes situatsioonides raha;

15) eristab suunatult objekti mõõdetavaid tunnuseid praktilises tegevuses.

5.3.4. Rõhuasetused II arengutaseme õppes

II arengutasemel õpetatakse suurustunnuseid, ruumisuhteid, aja- ja kujundimõisteid ning nende seostamist ümbritsevate esemete ja nähtustega. Õpetatakse loendama ning seostama hulka ja arvu, lahendama praktilisi arvutusülesandeid 10

piires. Lahendatakse lihtsaid matemaatilisi jutukesi. Praktilises tegevuses kasutatakse suunatult mõõtevahendeid, tutvustatakse mõõtühikuid. Tutvustatakse õpitud arvuvalla piires raha ja rollimängude või reaalsete olukordade kaudu

selle kasutamist igapäevastes situatsioonides. Õppetöös kasutatakse erinevaid laua- ja arvutimänge. Suunatakse kasutama tuttavaid

digivahendeid. Õpetatakse orienteeruma ajas, eristama mõisteid eile, täna, homme ning planeerima oma tegevusi lähtudes päevaplaanist, ööpäeva osadest ning nädalapäevadest.

5.3.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel

Õpilane: 1) võrdleb esemeid ja nende kujutisi õpitud suurustunnuste järgi; 2) koostab esemetest või nende kujutistest (kuni 5 elementi) nii kasvavat kui ka kahanevat

jada; 3) tunneb õpitud geomeetrilisi kujundeid, oskab neid nimetada; leiab ümbritsevast

keskkonnast vastavakujulisi esemeid; 4) rühmitab objekte ja graafilisi kujutisi kahe etteantud tunnuse alusel; 5) loendab esemeid, seostab hulga, arvu ja numbri 1–10 piires;

6) teab naturaalarvude järjestust 1–10; 7) loeb ja kirjutab õpitud numbreid;

8) liidab ja lahutab loendamise teel viie piires; 9) tunneb ja oskab abiga kasutada aritmeetilisi tehtemärke: +, –, =; kasutab suunatult kalkulaatorit;

10) suudab abiga lahendada matemaatilisi jutukesi ja jõukohaseid elulisi ülesandeid hulkade ühendamise, hulgast osa eraldamise ning võrdlemise kohta;

11) tajub ruumisuhteid (vasakul/paremal) oma keha ja teise objekti suhtes; 12) eristab tegevuste ja sündmuste toimumist eile, täna, homme; 13) teab ööpäevaosasid, nädalapäevade ja aastaaegade järgnevust ja nimetusi; seostab

nädalapäevi oma igapäevaste toimingutega, jälgib ja järgib päevaplaani; 14) teab oma vanust ja sünnipäeva;

15) tunneb kella täis- ja pooltunni täpsusega; 16) valib meelepärase laua- või arvutimängu, kasutab suunamisel õppetegevuses tuttavaid digivahendeid;

17) tunneb käibel olevaid rahaühikuid õpitud arvuvalla piires, teab pangakaardi kasutamise võimalusi;

19

18) kasutab suunatult mõõtevahendeid praktilises tegevuses. 5.3.6. Rõhuasetused III arengutasemel

III arengutasemel on rõhuasetus sotsiaalmatemaatikal. Laiendatakse ja täpsustatakse õpitud mõisteid. Analüüsitakse ja lahendatakse matemaatilisi probleemsituatsioone.

Jätkub arvude tundmaõppimine ja arvutamisoskuste kujundamine. Õpilast suunatakse mõõtevahendeid praktilises tegevuses iseseisvalt kasutama. Õpitakse iseseisvalt sooritama igapäevaseid oste ning raha kasutust planeerima.

Õppetöös kasutatakse digivahendeid eesmärgipäraselt ja internetiohutuse algtõdesid silmas pidades. Õpilasi suunatakse iseseisvalt õpitud lauamänge mängima.

Õpetatakse iseseisvalt oma aega planeerima, selleks kalendrit ja päevaplaani kasutama.

5.3.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel Õpilane:

1) võrdleb esemeid ja nende kujutisi ning koostab erinevaid jadasid õpitud suurustunnuste järgi;

2) koostab kasvavaid ja kahanevaid arvujadasid; 3) koostab näidise järgi mitmest geomeetrilisest kujundist koosneva jada; 4) rühmitab objekte ja graafilisi kujutisi sõnalise juhendi järgi 2–4 tunnuse alusel;

5) loendab esemeid ning seostab hulga, arvu ja numbri õpitud arvuvalla piires; 6) teab naturaalarvude järjestust õpitud arvuvalla piires, loeb ja kirjutab mitmekohalisi

numbreid; 7) liidab ja lahutab peast või abivahendeid kasutades õpitud arvuvalla piires; 8) kasutab kalkulaatorit igapäevaelus;

9) koostab matemaatilisi jutukesi etteantud hulkade järgi; 10) määrab objekti asukohta ruumis, arvestades kahte parameetrit;

11) seostab sündmused ajaga; 12) kasutab kalendrit; teab kuupäeva, järjestab kalendrikuud, suudab seostada kalendrikuud aastaaegadega;

13) koostab, jälgib ja järgib päeva- ja nädalaplaani; 14) teab kellaaja märkimise viise ja tunneb kella veerand- ja kolmveerandtunni täpsusega,

seostab kellaaja igapäevategevustega; 15) kasutab digivahendeid eesmärgipäraselt ja internetiohutuse algtõdesid silmas pidades; oskab mängida lauamänge;

16) kasutab raha õpitu piires praktilises situatsioonis; kasutab raha või pangakaarti maksmisel;

17) oskab mõõta õpitud mõõtevahenditega. 5.4. Kunst ja käeline tegevus

5.4.1. Õppetegevus 5.4.1.1. Kunst ja käeline tegevus on lõimitud teiste õppeainete teemadega ning on praktilise

ja kõnearendusliku suunitlusega. 5.4.1.2. Kunsti ja käelise tegevuse tundides tekitatakse huvi kunstiliste tegevuste vastu ja soovi ise midagi luua. Õpitakse ja harjutatakse praktiliseks tööks vajalike liigutuste

sooritamist. Kujundatakse arusaamist töö lõpuleviimise tähtsusest. 5.4.1.3. Õpilast suunatakse vaatlema ümbritsevat keskkonda ja selles olevaid esemeid ning

objekte, märkama olulisi tunnuseid ning nähtut erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades kujutama. 5.4.1.4. Õpilast ärgitatakse kunsti ja käelise tegevuse kaudu väljendama oma emotsioone,

individuaalsust ja loovust. Arendatakse õpilaste väljendusoskust. 5.4.1.5. Õpilastega külastatakse näitusi, muuseume, ja neile tutvustatakse rahvakunsti.

20

5.4.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arengutasemel arendatakse õpilase peenmotoorikat ning silma ja käe liigutuste

koostööd. Kujundatakse kunsti ja käelise tegevuse osaoskusi. Peamiseks töövormiks on koostegemine ja praktiline tegevus eeskuju või näidise järgi.

Arvestatakse iga õpilase individuaalset käelise tegevuse ja kõne mõistmise taset. Õpilasele tutvustatakse eri materjale ja töövahendeid, nende omadusi ja kasutamisvõimalusi. Õpilast suunatakse koostegevuses hoidma korras oma töökohta ja -vahendeid.

Õpilasi innustatakse tegevusest ja valmis tööst rõõmu tundma.

Koostegevuses lõpetatakse alustatud töö. Tegevuses osalemisele antakse positiivne hinnang. Õpetaja verbaliseerib õpilaste tegevust.

5.4.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) tunneb rõõmu kunstitegevuses osalemisest; 2) kasutab esmaseid voolimisvõtteid lihtsamate vormide voolimiseks;

3) värvib kujundit kontuuri järgimata; 4) tunneb ja eristab põhivärvusi; 5) kasutab tuttavaid joonistamis- ja maalimisvahendeid kunstilises tegevuses;

6) vajutab jäljendeid erinevatele materjalidele; 7) kortsutab paberit, rebib paberist erineva suuruse ja kujuga tükke;

8) liimib koostegevuses alusele erinevast materjalist kujundeid; 9) lõikab abiga erinevaid materjale; 10) teeb koostöös juhendajaga ühise kunsti- või käsitöö;

11) tegutseb koostegemisel tuttava töövahendiga; 12) järgib koostegemisel ohutusnõudeid;

13) osaleb ruumide kaunistamisel jõukohase ülesandega; 14) kasutab juhendamisel materjale säästlikult; 15) lõpetab koostegevuses alustatud töö;

16) koristab koostegevuses abiga oma tööpaiga.

5.4.4. Rõhuasetused II arengutasemel II arengutasemel jätkatakse peenmotoorika ning silma ja käe koostöö arendamist lihtsa kunsti ja käsitöö kaudu.

Tööd teostatakse eeskuju ja/või näidise järgi etappide kaupa. Õpitakse ja harjutatakse osatoimingute järjestamist ning osadest terviku moodustamist. Omandatud toiminguid

rakendatakse ahelana korduvates ja osaliselt muutuvates tingimustes. Õpilast suunatakse otsima ja kasutama abi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid materjale, töövahendeid, töövõtteid ja ohutustehnika

nõudeid. Õpilast suunatakse korras hoidma oma töökohta ja -vahendeid.

Õpilast julgustatakse väljendama oma positiivseid emotsioone kunsti abil. Õpilast suunatakse lõpetama alustatud tööd. Õpilase tegevuse tulemustele antakse positiivne hinnang.

Arendatakse tegevusega kaasnevat suhtlemist. Õpilast suunatakse oma tegevust verbaalselt või alternatiivsete vahenditega kommenteerima.

5.4.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel Õpilane:

1) väljendab oma meeleolu kunsti kaudu; 2) voolib lihtsa mitmeosalise objekti; värvib ja glasuurib esemeid;

21

3) värvib kontuuri piires; 4) segab suunamisel põhivärvidest sekundaarvärve, helestab, tumestab ja toonib värve; 5) kasutab eri joonistamis- ja maalimisvahendeid; joonistab ja maalib äratuntavaid objekte;

6) trükib näidise järgi lihtsamaid mustreid; 7) voldib paberit pooleks;

8) rebib mööda joont; 9) lõikab erinevaid materjale mööda etteantud joont; kasutab suunamisel šabloone;

10) liimib erinevaid materjale; 11) paneb niidi nõela taha, teeb lihtsaid pisteid; kerib, põimib ja sõlmib erinevaid materjale; 12) teeb märgviltimist;

13) oskab raamil kududa; 14) painutab traati;

15) teeb suunamisel koostöös kaaslastega ühise kunsti- või käsitöö; 16) käsitseb ohutult tuttavaid töövahendeid; 17) järgib meeldetuletamisel ohutusnõudeid;

18) valmistab näidise järgi ruumide kaunistamiseks dekoratsioone; 19) kasutab suunamisel materjale säästlikult;

20) lõpetab suunamisel alustatud töö; 21) koristab suunamisel oma tööpaiga.

5.4.6. Rõhuasetused III arengutasemel III arengutasemel kujundatakse iseseisva kunsti- ja käsitöö oskusi.

Tööd teostatakse näidise, lihtsate tööjuhiste, skeemide jms järgi. Harjutatakse toimingute suunatud planeerimist. Õpilane sooritab õpitud ja jõukohaseid tegevusi iseseisvalt nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes. Suunatakse teostama enesekontrolli, valminud tööd

võrreldakse näidisega. Õpilane õpib leidma ja valima iseseisvalt tööks sobivaid materjale ja töövahendeid ning

otsustama töö tegemise viisi. Õpilast suunatakse iseseisvalt korras hoidma oma töökohta ja -vahendeid. Õpilane hakkab oma tundeid vastavalt võimetele kunstis väljendama. Vaadeldakse kaaslaste

töid, külastatakse kunstinäitusi ja muuseume. Oluline on enda ja teiste loomingust esteetilise elamuse saamine.

Taotletakse, et õpilane lõpetab alustatud töö. Õpilast suunatakse andma hinnangut enda ja teiste tegevusele ja valmis tööle. Õpilane kommenteerib suunamisel oma tegevust verbaalsete/alternatiivsete vahenditega.

5.4.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel

Õpilane: 1) valib enda väljendamiseks meelepärase kunsti- või käsitöövormi; 2) kasutab erinevaid voolimistehnikaid;

3) värvib erinevaid detaile, katab kogu pinna ühtlaselt; 4) segab iseseisvalt põhivärvidest sekundaarvärve, helestab ja tumestab ning toonib värve;

5) eristab sooje ja külmi toone; 6) joonistab suunamisel teemakohase pildi, kasutades erinevaid tehnikaid; 7) valib töö jaoks sobivad joonistamis- ja maalimisvahendid;

8) trükib mustreid eri materjalist alustele; 9) voldib abiga erinevaid kujundeid;

10) rebib paberist lihtsa kujundi; 11) õmbleb nööbi ette; õmbleb õmblusmasinaga sirge õmbluse; 12) koob kangastelgedel ja/või raamil;

13) teeb nõelviltimist;

22

14) teeb koostöös ühise kujutava või tarbekunsti töö; 15) valib ja kasutab lähtuvalt materjalist ja tegevuse eesmärgist sobivaid töövahendeid; 16) teab ja järgib põhilisi ohutusnõudeid töövahendite kasutamisel;

17) lõikab kääridega erinevaid materjale, kasutab šabloone; 18) lihvib puidust pinda, lööb naela, keerab kruvi;

19) teeb traadist lihtsaid kujundeid; 20) kaunistab ruumi tähtpäevadeks; 21) kasutab materjale säästlikult;

22) lõpetab alustatud töö; 23) koristab tööpaiga.

5.5. Tööõpe

5.5.1. Õppetegevus

5.5.1.1. Tööõppe aine hõlmab valdkondi, mis on seotud igapäevatoimingutega kodus, koolis ning lähiümbruses. Kujundatakse teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis on vajalikud igapäevaste

kodu- ja majapidamistöödega toimetulekuks. Õpilane õpib tundma ja täitma õpitud tööde jaoks vajalikke ohutustehnika- ja hügieeninõudeid. 5.5.1.2. Arendatakse vastutustunnet, kujundatakse positiivset suhtumist oma kohustustesse ja

töösse. Õpetatakse töö vajalikkust ja selle lõpuleviimise tähtsust. 5.5.1.3. Oluline on igapäevaste tegevuste kavandamise, korraldamise ja probleemide

lahendamise oskuste kujundamine. 5.5.1.4. Tööõppe käigus tutvustatakse lihtsaid igapäevategevustes vajaminevaid töövahendeid ja masinaid ning õpetatakse neid juhendamisel või juhendi abil kasutama.

5.5.1.5. Oluline on koostöö koduga, et õpilane saaks omandatud oskusi variatiivsetes situatsioonides rakendada.

5.5.1.6. Õpetusega kujundatakse õpilastel tegevuspädevus: praktilise tegevuse oskuste kasutamine korduvates ja vähe varieeruvates situatsioonides; praktilise tegevuse sooritamine toiminguid/operatsioone valides ja eesmärgipäraselt järjestades; osalemine jõukohases

ühistegevuses; oma tegevuse tulemuse hindamine eesmärgist lähtuvalt kas näidisega võrreldes või mälukujutlustele toetudes; tegevuste sooritamine iseseisvalt oma oskuste piires.

5.5.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arengutasemel toimub igapäevaste majapidamistööde osatoimingute praktiline õppimine

koostegevuses. Täidetakse erinevaid jõukohaseid tööülesandeid koostöös või individuaalselt.

Tööoperatsioonid/tegevused jaotatakse õpilaste vahel nende võimeid ja oskusi arvestades. Tööprotsessile antakse positiivset tagasisidet.

5.5.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) täidab koostegemisel jõukohaseid ülesandeid korrapidamis- ja majapidamistöödes; 2) kasutab koostegevuses talle antud töövahendeid; 3) püsib suunamisel lühiajaliselt tööprotsessis ja viib alustatud töö koostegevuses lõpuni;

4) võtab vastu abi; 5) osaleb suunamisel lühiajaliselt ühistöös;

6) täidab koostegevuses tööülesandeid, täites hügieeni- ja ohutusnõudeid; 7) katab suunamisel etteantud nõudega söögikoha ja koristab pärast söömist laua;

8) osaleb koostegevuses toidu valmistamisel; 9) valib suunamisel igapäevaste kodutööde tegemiseks vajaliku kodutehnika ja kasutab seda koostegevuses;

10) leiab koostegevuses erinevatelt esemetelt ja pakenditelt tingmärke;

23

11) riietub suunamisel tööks vajalikku riietusse; 12) eristab suunamisel prügi vajalikest esemetest ja viib prügikasti; 13) osaleb koostegevuses töö planeerimisel, jälgib ja järgib suunamisel töö piltplaani.

5.5.4. Rõhuasetused II arengutasemel

II arengutasemel kujundatakse praktilise tegevuse oskusi, harjutatakse nende rakendamist korduvates situatsioonides. Õpitakse töövõtteid ning neid õiges järjestuses sooritama. Kujundatakse oskusi sooritada koostöös järjestikusi tööoperatsioone/tegevusi. Õpilasi suunatakse valima jõukohaseid õpitud tööoperatsioone ja tegevusi.

Töö protsessile ja tulemusele antakse positiivset tagasisidet.

5.5.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel Õpilane: 1) teeb meeldetuletamisel õpitud korrapidamis- ja majapidamistöid;

2) kasutab tööülesannete täitmiseks tuttavaid töövahendeid; 3) viib suunamisel alustatud töö lõpuni;

4) märkab enda abivajadust tööülesannete täitmisel ja küsib abi; 5) täidab talle antud tööülesande ühe osana ühistööst; 6) täidab meeldetuletamisel hügieeni- ja ohutusnõudeid;

7) leiab suunamisel vajalikud lauanõud ja vahendid laua katmiseks erinevatel söögikordadel,

8) abistab laua katmisel ja koristamisel; 9) suunamisel valmistab lihtsaid õpitud toite; 10) valib tööks vajaliku kodutehnika ja kasutab seda juhendamisel;

11) leiab suunamisel erinevatelt esemetelt ja pakenditelt tingmärke, teab nende tähendust; 12) valib suunamisel tööks vajaliku riietuse;

13) sorteerib juhendamisel prügi, on suunamisel säästlik ja taaskasutav; 14) koostab, jälgib ja järgib suunamisel töö visuaalset plaani.

5.5.6. Rõhuasetused III arengutaseme õppes III arengutasemel kinnistatakse omandatud töövõtteid ja õpitakse uusi. Tähelepanu

pööratakse tööoperatsioonide õigele järjekorrale ning töö lõpetamise vajalikkusele. Hakatakse täitma tööülesandeid, mille puhul töö valmib alles teatud aja möödudes. Praktiseeritakse sotsiaalse suunitlusega tööülesandeid, teiste abistamist.

Kasutatakse laiendatud sõltuvat koostööd (tööd tehakse ühel ajal ning ühist eesmärki silmas pidades).

Õpilasi õpetatakse suunatult oma tegevusi ja töö tulemust planeerima, ise sobivaid töövahendeid valima ja konkreetse töö teostamiseks vajalikke osatoiminguid järjestama. Õpilasi suunatakse oma töö tulemusi kontrollima ja hindama.

Õpilasi suunatakse oma tegevusele ja valmis tööle hinnangut andma. Kujundatakse harjumus teha nii meeldivat kui ka vähem meeldivat tööd.

5.5.7. Taotletavad õpitulemused III arengutasemel Õpilane:

1) teeb õpitud jõukohaseid majapidamistöid; 2) valib töö tegemiseks vajalikud töövahendid ja kasutab neid;

3) viib alustatud töö lõpuni; 4) abistab suunamisel teisi jõukohaste tööülesannete täitmisel; 5) osaleb võimetekohaselt ühistöös;

6) täidab hügieeni- ja ohutusnõudeid erinevate õpitud tööde juures; 7) katab lauda erinevateks söögikordadeks ja sündmusteks ning koristab selle pärast söömist;

24

8) planeerib abiga menüüd, teeb vajalikke sisseoste ja valmistab lihtsat toitu; 9) kasutab õpitud kodutehnikat; 10) loeb lihtsaid skeeme ja jooniseid esemetelt ja pakenditelt ning oskab nende järgi

tegutseda; 11) valib tegevusele ja olukorrale vastava tööriietuse ja jalatsid;

12) on säästlik ja taaskasutav igapäevastes kodu- ja majapidamistöödes; 13) koostab, jälgib ja järgib töö plaani.

5.6. Muusikaõpetus

5.6.1. Õppetegevus

5.6.1.1. Muusikaõpetus lõimub teiste õppeainetega, soodustab eneseväljendamist, suhtlemist ja kõne arengut.

5.6.1.2. Õpitegevus sisaldab muusika kuulamist, laulmist, pillimängu, muusikalis-rütmilist liikumist, mänge ja tantse. Muusikapalade valikul arvestatakse õpilaste ea- ja jõukohasusega ning õpilaste huvidega. Kujundatakse ja arendatakse õpilase muusikalisi võimeid ja oskusi.

Laulu ja muusika abil suunatakse õpilasi väljendama oma tundeid, õpetatakse tajuma erinevaid meeleolusid ja kujundatakse muusikalist maitset.

5.6.1.3. Muusikaõpetusel on oluline roll õpilastele rahvuskultuuri tutvustamisel, selles osalemisel, rahvuskommete ja -tavade õpetamisel. 5.6.1.4. Olulisel kohal on koos laulmine ja musitseerimine, mille kaudu saadakse

koostegutsemise positiivne kogemus. 5.6.1.5. Õpilasel positiivse minapildi ja eneseväljendusoskuse kujundamiseks esinetakse

koolis ja väljaspool kooli.

5.6.2. Rõhuasetused I arengutasemel I arengutasemel äratatakse õpilastes huvi rütmi ja muusika vastu. Õpetatakse koostegevuses või täiskasvanut matkides sooritama erineva rütmi ja

tempoga liigutusi rütmipille ja laulumänge mängides. Õpilast suunatakse kuulama muusikat ja sellele reageerima.

5.6.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) kuulab helisid ruumis, inimtegevuses ja looduses; eristab pillide helisid teistest häältest; 2) tunneb huvi muusika vastu, liigub koostegevuses ja/või eeskuju järgi muusika iseloomule vastavalt;

3) laulab kaasa või osaleb mõne õpitud laulu esitamisel; 4) kasutab rütmipille sihipäraselt, mängib muusikale kaasa rütmipillil;

5) esineb koos kaaslastega kooliüritusel õpitud lühema laulu või pillilooga. 5.6.4. Rõhuasetused II arengutasemel

II arengutasemel süvendatakse õpilaste muusikahuvi. Õpetatakse mängima rütmipilli lugusid ja laulma lihtsaid laule. Tutvustatakse erinevaid pille.

Suunatakse hindama muusikat põhimõttel meeldib-ei meeldi. Külastatakse muusikaüritusi.

5.6.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel Õpilane: 1) tunneb ära / nimetab erinevaid hääli ruumis ning looduses; eristab kuulmise järgi õpitud

pille; 2) eristab muusikapalade tunnuseid (kurb/rõõmus), kiiret ja aeglast rütmi; liigub vastavalt

muusika iseloomule; 3) eristab õpitud laulu- ja tantsuviisi, marssi;

25

4) laulab õpitud laste- ja rahvalaulu valjult ja vaikselt, muudab hääle tugevust; 5) kasutab erisuguseid rütmipille; mängib järgi ettemängitud rütmi; 6) esineb erinevatel üritustel õpitud laulu või pillilooga.

5.6.6. Rõhuasetused III arengutasemel

III arengutasemel suunatakse õpilasi tegema muusikalisi valikuid ja tegelema muusika kui

harrastusega. Süvendatakse pillimänguoskusi. Õpetatakse koos laulmist ja musitseerimist. Suunatakse valima ja külastama meeldivat muusikaüritust.

5.6.7. Taotletavad õpitulemused III arengutasemel

Õpilane: 1) eristab levi- ja klassikalist muusikat; 2) tunneb kõla järgi ära üksikuid õpitud muusikainstrumente ja eristab neid orkestris;

3) eristab soololaulu koorilaulust ning kõrget ja madalat häält; 4) laulab õpitud poplaule, osaleb koorilaulus;

5) osaleb ansamblimängus; 6) esineb muusikaliste etteastetega erinevatel üritustel koolis ja väljaspool kooli.

5.7. Kehaline kasvatus

5.7.1. Õppetegevus

5.7.1.1. Kehalise kasvatuse kaudu arendatakse õpilase üldmotoorikat ja koordinatsiooni, kujundatakse eneseteeninduse ja sotsiaalseid oskusi. Harjutusi sooritades õpitakse tunnetama oma keha, suunama liigutusi, areneb jõud, vastupidavus, osavus, paraneb rüht.

5.7.1.2. Harjutusi sooritatakse vastavalt õpilase arengule koostegevuses, eeskuju järgi, verbaalsel suunamisel või mälukujutlustele toetudes iseseisvalt. Muudetakse harjutuste rütmi

ja tempot. Kasutatakse õpilase sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetavaid harjutusi. Oskuste omandamist toetab samalaadsete harjutuste pidev kordamine. 5.7.1.3. Sobivate õppemeetodite valik suunab õpilasi arendama oma kehalisi võimeid,

kujuneb regulaarse aktiivse kehalise liikumise harjumus. Jõukohaste harjutuste sooritamisel õpitakse liikumisest rõõmu tundma ja lõõgastuma. Õpilasi suunatakse spordialast

meelisharrastust valima. 5.7.1.4. Kehalise kasvatuse tundides suunatakse õpilast sportlikult riietuma ning võimalikult iseseisvalt isikliku hügieeni nõudeid täitma.

5.7.2. Rõhuasetused I arengutasemel

I arengutasemel õpetatakse õpilasi oma keha tunnetama ja ruumis orienteeruma. Vajaduse korral toimub sobimatute liigutusstereotüüpide muutmine ja/või asendamine. Õpilasi suunatakse sooritama jõukohaseid harjutusi koostegevuses ja/või eeskuju järgi.

Õppetöö läbiviimisel tuginetakse mängulisele tegevusele. Õpilasi motiveeritakse sportlikus tegevuses osalema positiivse hinnangu andmisega.

Õpilast õpetatakse koostegevuses sportimisel olulisi reegleid järgima. Õpilasel kujundatakse oskust jälgida, kuulata ja täita lihtsamaid korraldusi. Tegevust verbaliseeritakse ja/või saadetakse alternatiivsete vahenditega täiskasvanu poolt.

Õpilast suunatakse koostegevuses järgima korraharjumusi. Kujundatakse oskust riietuda ja täita esmaseid hügieeninõudeid.

5.7.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) jälgib harjutuse ette näitamist enda või teise keha peal ning seda saatvat verbaalselt ja/või alternatiivselt esitatud juhendit;

26

2) sooritab koostegevuses ja/või eeskuju järgi lihtsamaid keha- ja ruumitunnetuse harjutusi; 3) teeb koostegevuses ja/või eeskuju järgi lihtsamaid rühi- ja tasakaaluharjutusi; 4) sooritab koostegevuses erisuunalisi liigutusi ja liigutuste ahelat;

5) liigub vahelduvsammuga trepist üles; 6) sooritab koostegevuses ja/või eeskuju järgi lihtsamaid kõnni- ja jooksuharjutusi; käib ja/või

jookseb võimetekohases tempos jõukohast distantsi; 7) sooritab koostegevuses ja/või eeskuju järgi lihtsamaid sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetavaid harjutusi; 8) sooritab koostegevuses ja/või eeskuju järgi sirutus- ja lõdvestusharjutusi;

9) osaleb lihtsates liikumismängudes, võtab osa klassi ja kooli spordiüritustest; 10) riietub suunamisel spordiriietesse ja täidab hügieeninõudeid.

5.7.4. Rõhuasetused II arengutaseme õppes II arengutasemel kujundatakse oskust ja harjumust suunamisel oma keha asendit ja liigutusi

kontrollida. Õpilasi suunatakse sooritama tuttavaid ja jõukohaseid harjutusi.

Õppetöös kasutatakse jätkuvalt mängulisi elemente. Õpilasi motiveeritakse sportlikus tegevuses osalema positiivse hinnangu andmisega. Sisemist motivatsiooni sportlikuks tegevuseks kujundatakse jõukohase ja huvipakkuva tegevuse kaudu.

Õpilasi õpetatakse järgima sportimisega seotud reegleid, arvestama võistluslikus mängus kaaslasega.

Õpilast suunatakse täitma ühe- ja kaheosalisi korraldusi, oma tegevust kommenteerima. Õpilasel kujundatakse oskus täita suunamisel korraharjumusi ja hügieeninõudeid.

5.7.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel Õpilane:

1) jälgib harjutuse ette näitamist ning seda saatvat verbaalselt ja/või alternatiivselt esitatud juhendit; 2) sooritab õpitud keha- ja ruumitunnetusharjutusi iseseisvalt;

3) sooritab õpitud rühi- ja tasakaaluharjutusi iseseisvalt erinevate vahenditega ja erinevatel võimlemisriistadel;

4) sooritab juhendamisel / juhendi järgi erisuunalisi liigutusi vastavalt liigutuste ahelale; 5) liigub vahelduvsammuga trepist üles ja alla; 6) sooritab õpitud kõnni- ja jooksuharjutusi iseseisvalt, kõnnib/jookseb erinevatel maastikel

jõukohast distantsi; 7) sooritab paaris õpitud sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetavaid harjutusi;

8) sooritab suunamisel õpitud sirutus- ja lõdvestusharjutusi; 9) osaleb erinevates võistlusmängudes, võtab osa spordivõistlustest koolis ja väljaspool; 10) riietub iseseisvalt vastavalt ilmale ja tunni toimumise kohale, täidab hügieeninõudeid.

5.7.6. Rõhuasetused III arengutasemel

III arengutasemel kujundatakse oskust ja harjumust iseseisvalt kontrollida oma keha asendit ja liigutusi. Õpilasi suunatakse oma liigutusi teadlikult järjestama osatoimingute ahelast lähtuvalt. Kujundatakse liigutusstereotüüpe ja varieeritakse neid tegevusest ja tingimustest

sõltuvalt. Õpilane sooritab õpitud harjutusi varieeruvates tingimustes.

Õpilasi suunatakse sportlikus tegevuses osalema sisemisest motivatsioonist lähtuvalt. Õpilasele tutvustatakse spordieetika põhinõudeid ja suunatakse neid järgima. Õpilast suunatakse täitma mitmeosalisi korraldusi, õpitud oskusi iseseisvalt rakendama, oma

tegevust planeerima ja kontrollima ning kaasnevalt ja järgnevalt kommenteerima. Õpilasel kujundatakse oskus täita iseseisvalt korraharjumusi ja hügieeninõudeid.

27

5.7.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel Õpilane:

1) jälgib harjutuse verbaalselt ja/või alternatiivselt esitatud juhendit ja täidab seda; 2) sooritab varieeruvates tingimustes keha- ja ruumitunnetusharjutusi iseseisvalt, paaris või

rühmas; 3) sooritab lihtsamaid kombineeritud rühi- ja tasakaaluharjutusi erinevate vahenditega ja erinevatel võimlemisriistadel; 4) sooritab mälule toetudes liigutuste ahelat;

5) sooritab varieeruvates tingimustes kõnni- ja jooksuharjutusi; kõnnib/jookseb erinevatel maastikel ja eri aastaaegadel eri pikkusega distantse;

6) sooritab varieeruvates tingimustes sotsiaalset ja emotsionaalset arengut toetavaid harjutusi rühmas; 7) sooritab iseseisvalt sirutus- ja lõdvestusharjutusi;

8) mängib lihtsustatud reeglite järgi õpitud sportmänge, suudab kinni pidada õpitud mängureeglitest, võtab osa üleriigilistest spordivõistlustest;

9) teab ja järgib tervisliku eluviisi põhimõtteid. 5.8. Rütmika

5.8.1. Õppetegevus 5.8.1.1. Rütmikas ühendatakse kehalisest kasvatusest tuttavad harjutused muusika ja

rütmiga. Rütmitunde aluseks on lihaste liigutustele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Muusika rütmiline külg organiseerib psüühikat. Liigutused muusika saatel ja rütmiline liikumine arendavad õpilaste füüsilisi võimeid, aktiveerivad psüühilisi protsesse,

aitavad kaasa õpilaste enesetunnetuse kujunemisele, tõstavad meeleolu ning arendavad verbaalse ja mitteverbaalse suhtlemise oskusi.

5.8.1.2. Rütmikatunnis kasutatakse kehatunnetus-, kontakti- ja suhtlemisharjutusi, luuletusi, laulu- ja ringmänge, tantse ja pillimängu. Õpitud tantsude ja mängudega esinetakse üritustel. 5.8.1.3. Kujundatakse hügieeni- ja korraharjumusi.

5.8.2. Rõhuasetused I arengutasemel

I arengutasemel kujundatakse õpilastel oskust kuulata, jälgida, matkida, mõista ja täita lihtsamaid korraldusi laulu- ja ringmänge õppides. Õpilasi õpetatakse tunnetama oma keha ja liigutusi, arendatakse ruumitaju. Õpetatakse oma

liikumist ja liigutuste rütmi kohandama saatelugemisele ja muusikale. Harjutusi õpitakse koostegevuses, matkides/eeskuju järgi.

5.8.3. Taotletavad õpitulemused I arengutasemel Õpilane:

1) osaleb koostegevuses rivi ja ringjoone moodustamisel; õpib märkama oma kohta harjutuste sooritamisel;

2) sooritab koostegevuses ja/või eeskuju järgi lihtsamaid keha- ja ruumitunnetuse ning rühi- ja tasakaaluharjutusi; 3) sooritab koostegevuses erisuunalisi liigutusi ja liigutuste ahelat;

4) liigub erineva rütmiga muusika saatel; 5) osaleb koostegevuses lihtsamates õpitud ring-, laulu- ja tantsumängudes;

6) esineb koostegevuses õpitud ringmängudega ühisüritustel. 5.8.4. Rõhuasetused II arengutasemel

II arengutasemel kujundatakse praktilisi koostööoskusi laulu- ja tantsumänge mängides. Õpilasi suunatakse kontrollima oma kehaasendit. Õpitakse erisuunalisi liigutusi ja eri

28

kehaosade liigutuste koordineerimist. Õpitud harjutusi sooritatakse vähesel suunamisel võimalikult iseseisvalt.

5.8.5. Taotletavad õpitulemused II arengutasemel

Õpilane: 1) teab oma kohta rivis ja ringjoonel ning suudab seda hoida tantsimisel, harjutuste

sooritamisel; 2) sooritab iseseisvalt õpitud ja jõukohaseid keha- ja ruumitunnetuse ning rühi- ja tasakaaluharjutusi;

3) sooritab juhendamisel / juhendi järgi erisuunalisi liigutusi ahelas; 4) tunneb ära õpitud harjutusi ja tegevusi saatva muusika; liigub kooskõlas muusikaga;

5) osaleb laulu- ja tantsumängudes ning liikumiskavades; tunneb ära õpitud rahvatantsu ja tantsib seda kaasa; 6) esineb õpitud ring-, laulu- ja tantsumängudega ning liikumiskavadega kooli üritustel.

5.8.6. Rõhuasetused III arengutasemel

III arengutasemel õpitakse tantsima lihtsaid tantse ja pidudel õpitud viisil käituma. Liikumiskavade õppimisel arvestatakse õpilaste muusikaeelistustega. Kujundatakse oskust ja harjumust iseseisvalt kontrollida oma keha asendit ja liigutusi.

Õpilane sooritab õpitud harjutusi iseseisvalt erineva muusika järgi.

5.8.7 Taotletavad õpitulemused III arengutasemel Õpilane: 1) osaleb juhendamisel erinevate tantsujooniste moodustamisel;

2) sooritab iseseisvalt õpitud tantsusamme, oskab ette näidata lihtsamaid tantsuliigutusi; 3) improviseerib tantsu muusika järgi;

4) tantsib lihtsamaid rahva- ja seltskonnatantse; 5) oskab tantsule paluda, tantsu lõpetada; 6) esineb õpitud rahva- ja seltskonnatantsude ning liikumiskavadega erinevatel üritustel.

1

Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrus nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“

Lisa 3

(Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18 sõnastuses)

Hooldusõpe

I Üldalused

1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid

1.1. Põhikooli sihiseade hooldusõppes

1.1.1 Õppe ja kasvatuse üldeesmärk on intellektipuudega õpilase isiksuse terviklik areng ja kujunemine Eesti kodanikuks, kes vastavalt oma eale ja võimetele osaleb ühiskonnaelus,

tuleb võimalikult iseseisvalt toime eakohases igapäevaelus ja osaleb jõukohases töötegevuses. 1.1.2. Hooldusõppe põhiülesanne on toetada erituge vajava õpilaste arengut, kujundada

oskusi, vilumusi ja ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisharjumusi, mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks erinevates inimrühmades ja kogukondades ning tööelus. Koolis

luuakse õpilase arengut toetav keskkond, et saavutada õpilase isiksuse arengus parim võimalik ja sotsiaalselt tunnustatav tulemus.

1.2. Hooldusõppes taotletavad pädevused

Hooldusõppes õpivad õpilased oma võimete ulatuses:

1) tunnetama (ära tundma) ümbritsevat keskkonda ja tuttavas olukorras harjumuspäraselt käituma; 2) märku andma oma vajadustest ja väljendama jõukohasel viisil oma tundeid ümbritseva

suhtes, eelistades positiivseid emotsioone; 3) sooritama tuttavas situatsioonis ja keskkonnas lihtsaid igapäevategevusi, osategevuste

ahelaid (terviktegevusi); 4) sooritama praktilisi tegevusi koostöös täiskasvanuga, suhtuma positiivselt juhendaja või abistaja tegevusse (suunamine, füüsiline abi);

5) igapäevaselt tajuma ja väärtustama oma seotust tuttava rühmaga ning tegema jõukohasel viisil koostööd eakaaslastega;

6) osalema hinnangute andmisel ja oma igapäevaelu puudutavate otsustuste tegemisel ning sooritama valikuid vähevarieeruvates olukordades.

1.3. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

1.3.1 Õppe ja kasvatuse ühtsuse printsiipi realiseeritakse õppekorralduses üldõpetusliku

õppeviisi ehk tervikõppe rakendamise kaudu. Õpilastele eluliste kogemuste võimaldamiseks lõimitakse tegevusvaldkonnad õpitervikuteks, mille teljeks on sotsiaalsed ja eakohased praktilised oskused. Tervikõppes rakendatakse pedagoogiliste vahendite spetsiifilist

süsteemi, arvestades õpilaste individuaalset eripära ja tugevaid külgi. 1.3.2 Humanistlikest väärtustest lähtuvalt on igal õpilasel õigus võrdväärsele kohtlemisele

ühiskonnas, sealhulgas koolis. Õpilasi suunatakse kaaslas(t)e individuaalset eripära märkama ja arvestama, kujundatakse sallivust erinevuste suhtes, eripäraga kaaslaste mõistmist ja oskust neid vajaduse korral abistada, teistele ja endale ohtlikust käitumisest hoiduda.

1.3.3 Hooldusõppe korralduses ja õppesisu valikul lähtutakse õpilaste arengutasemest ja potentsiaalsest võimekusest toimida järjest iseseisvamalt ja toime tulla järjest keerukamal

tasemel. Võimetekohane õpe tähendab pingutamise vajadust ja toimetulekut suhteliselt vähese, kuid asjakohaselt osutatud abiga. Õigus õppida realiseeritakse igale õpilasele individuaalse õppekava (edaspidi IÕK) koostamise ja rakendamisega.

1.3.4 Õpilase individuaalses õppekavas on kokkulepitud ajaks püstitatud eesmärgid

2

liigendatud tegevusvaldkondade järgi: kognitiivsed, kommunikatiivsed, motoorsed, sotsiaalsed ja igapäevaoskused. Õppesisu valitakse õpilase arengupotentsiaali arvestavalt, ülesanded nõuavad pingutust, kuid abi korral on jõukohased (lähim arenguvald).

1.3.5 IÕK koostamisel ja õppetöö planeerimisel tehakse võimaluse korral koostööd ka teiste õpilasega seotud institutsioonidega. Tähtis on koostöö tugi- ja rehabilitatsioonimeeskonna

spetsialistidega, õpetajatega, lapsevanemate või eestkostjaga, õpilaskoduga, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega ning vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli. Võimaluse korral arvestatakse õpilaste isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

1.3.6 Toetava ja õpilase aktiivsust soodustava õpikeskkonna moodustavad õppesisu ja metoodika, kvalifitseeritud ning professionaalne õpetajaskond, õpiabiteenused,

rehabilitatsioonivõimalused, tugivõrgustiku tegevused ja mitmekülgseid kogemusi võimaldav füüsiline keskkond. Erilist tähelepanu pööratakse õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisele. Õpilased

omandavad praktilise tegevuse kogemusi, õppides erineva suuruse, eesmärkide ja iseloomuga rühmades. Korraldatakse ka ülekoolilisi ühiseid õppetunde, üritusi ning

õppekäike. Eluliste kogemuste omandamise toel muutub õpilaste käitumine sarnastes olukordades asjakohasemaks ja paremini etteaimatavaks. 1.3.7 Kooli õppekava koostamisel ja rakendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja õpilaste

eripära. 1.3.8 Õppe- ja kasvatustegevused viiakse läbi õpitervikute kaupa praktiliste, eakohaselt

eluliste tegevustena. Nii kujunevad õpilastel eri tegevusvaldkondades taotletavad võimed ja oskused loomulikus omavahelises seoses. Oskuste omandamine toimub minimaalsete tegevussammude/osaoskuste kaupa, omandatud osaoskusi rakendatakse ahelana.

2. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused ning taotletavad pädevused eri arengutasemetel

2.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I arengutasemel

2.1.1. Elementaarse kehatunnetuse kujundamine baasstimulatsiooni, füüsilise kontakti, erinevate asendite, koostegevuses jäsemete liigutuste sooritamise ja rütmika kaudu. Õpilase

liikumisele (roomamine, asendi muutmine) õhutamine. 2.1.2. Emotsionaalse kontakti loomine täiskasvanuga, positiivne reageerimine kontaktile,

pilkkontakti lühiajaline hoidmine, reageerimine häälele, žestile, sõnale, puudutusele, tuttavale ühistegevusele; positiivsete elamuste esilekutsumine minimaalsete edusammude eest. Täiskasvanu on vahendajaks õpilase suhtlemisel esemelise maailmaga.

2.1.3. Lähiümbruses orienteerumine aistingute tasandil, töö erinevate meeltega, nendevahelise seose loomine (loob eelduse terviktaju kujunemiseks). Üksikute tunnuste

suunatud märkamine. 2.1.4. Eneseväljenduse ja kontaktipüüdluse märkamine ning julgustamine. Õpilase häälitsustele ja tegevusele reageerimine ja vastamine.

2.1.5. Õpilase kaasamine eneseteenindusse. Õpilane aitab kaasa riietumisele ja hügieeniga seotud toimingutele. Söömis- ja toitmistoimingute (närimine, neelamine, õige asend)

sooritamine (võimaluse korral logopeedi juhendite järgi). 2.2. Taotletavad pädevused I arengutasemel

Õpilane: 1) reageerib positiivselt füüsilisele kontaktile ja liikumisele;

2) reageerib positiivselt tuttava täiskasvanu kontaktipüüdlusele; 3) suhtleb esemelise maailmaga täiskasvanu vahendusel;

4) tunneb rõõmu tuttavatest tegevustest; 5) reageerib erinevatele aistingutele, on välja kujunenud eelistus/vastumeelsus mõne aistingu suhtes;

6) nõustub hügieeni-, riietumis- ja söömistoimingutega;

3

7) suudab osaleda kooli ühisüritustel (aktus, kontsert). 2.3. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II arengutasemel

2.3.1. Enda keha ja liigutuste tunnetamine (kehaosadele osutamine, esmane matkimine), jõukohaste liikumisviiside harjutamine, abivahendi kasutamise õppimine (käimisraam,

ratastool), esemeline tegevus (haaramine, võtmine, andmine, asetamine, kopsimine). 2.3.2. Positiivsete emotsioonide ja käitumisviiside toetamine ja negatiivsete pärssimine (soovide rahuldamise lühiajaline edasilükkamine); tähelepanu hoidmine ühisel tegevusel,

tähelepanu jagamine suhtluspartneri ja objekti vahel. Eakaaslaste märkamine, aktsepteerimine ja ühises tegevuses osalemine.

2.3.3. Objekti tunnuste suunatud tajumine eri meeltega (inimesed, esemed, õppevahendid, ruumid). Tuttavate objektide äratundmine, kogemuspõhiste seoste tekkimine. Tegevuste

osaoskuste harjutamine, tegevusvahendi (lusikas, käterätik) kasutama õppimine. 2.3.4. Aktiivsele suhtlemisele suunamine: kontaktisoovi väljendamine (puudutamine, häälitsus), oma vajadustest teatamine, juhendajale vastamine (osutamine). Adekvaatne

reageerimine juhendaja intonatsioonile, signaalsõnale, žesti või alternatiivse suhtlusvahendiga toetatud lihtsale korraldusele tuttavas situatsioonis.

2.3.5. Riietumise, söömise ja hügieenitoimingute harjutamine osatoimingute kaupa. 2.4. Taotletavad pädevused II arengutasemel

Õpilane: 1) kasutab koostegevuses erinevaid tegevusvahendeid;

2) orienteerub ja liigub koolikeskkonnas suunamisel iseseisvalt või abivahendiga; 3) tunneb end hästi kooli päeva- ja nädalarütmis; 4) sooritab iseseisvalt mõnda igapäevaoskuste osatoimingut;

5) väljendab ennast füüsilise kontakti võtmisega, lalinsõnadega, esemetega.

2.5. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel

2.5.1. Liigutusmustrite mitmekesistamine, käelise tegevuse koordinatsiooni täpsustamine, liigutuste matkimise harjutamine.

2.5.2. Tähelepanu ja töövõime ajaline pikendamine, ohusituatsioonide märkamine ja tuttavas situatsioonis vältimine. Sotsiaalselt sobivate käitumisviiside valimine ühistegevuses,

elementaarse mänguoskuse kujundamine. 2.5.3. Sihipärane esemeline tegevus (rühmitamine, sobitamine), harjumustele toetuvate tegevusahelate sooritamine koostegevuses või iseseisvalt.

2.5.4. Elementaarse suhtlemisoskuse kujundamine (igapäevastele repliikidele vastamine, soovide väljendamine) verbaalselt või alternatiivseid vahendeid kasutades.

2.5.5. Oma võimetest lähtuvalt võimalikult iseseisev riietumine, söömine ja hügieenitoimingute sooritamine, osatoimingute ühendamine tegevusahelaks.

2.6. Taotletavad pädevused III arengutasemel

Õpilane:

1) oskab kasutada tuttavaid esemeid sihipäraseks tegevuseks; 2) oskab kasutada õpitud alternatiivseid suhtlemisvahendeid; 3) astub mõnel kooli ühisüritustel üles võimetekohase etteastega koos kaaslastega;

4) oskab vältida igapäevaseid ohtlikke olukordi; 5) sooritab igapäevategevuste etappe võimalikult iseseisvalt või vähese abiga.

3. Õppekorraldus

3.1 Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes käesolevas lisas

sätestatud nõuetest ja ülesannetest.

4

3.2 Õppetöö, mis hõlmab viit omavahel lõimitud tegevusvaldkonda, toimub tervikõppe põhimõttel. 3.3. Hooldusõppes lähtutakse iga õpilase arengutasemest ja koostatakse talle individuaalne

õppekava, mis arvestab tema arengutaset eri tegevusvaldkondades ning vajaduse korral erisusi õpilase õppekeeles. Hooldusõppekavale suunatud õpilane võib olla eri

tegevusvaldkondades erineval arengutasemel (I, II või III tasemel). 3.4. Õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi, kuid õppesisu ja taotletavad pädevused valitakse vastavalt õpilase individuaalsele arengutasemele. Kogu õpe võib toimuda

üleminekuga ühelt arengutasemelt teisele või ainult ühe arengutaseme piires. 3.5. Õppe- ja kasvatustegevus toimub üldjuhul õpperühmades, kus arvestatakse iga õpilase

arengutaset ja individuaalsust. Õppetööd viivad läbi õpetaja (eripedagoog) ning abi- ja tugipersonal. Õppe- ja kasvatustegevus võib toimuda koolis või väljaspool kooli. 3.6. Hooldusõppes on nädalakoormus kõigil kolmel arengutasemel maksimaalselt 20 tundi.

3.7 Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 46 lõikest 7 koostatakse igale hooldusõppel õpilasele individuaalse arengu jälgimise kaart (IAJK). Individuaalse õppekava

koostamisel (IÕK) lähtutakse õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardil olevast teabest. 3.8. Individuaalses õppekavas tuuakse esile: 1) üldised andmed õpilase kohta, sh vältimatu terviseinfo;

2) õppe läbiviimise eritingimused, sh spetsiifiliste õppemeetodite ja -vahendite kasutamine; 3) oodatavad õpitulemused tegevusvaldkondade kaupa;

4) kooli poolt õpilasele rakendatavad tugimeetmed; 5) hinnang õpitulemustele; 6) IÕK koostamise ja rakendamisega seotud isikud.

4. Hindamine

4.1. Õppimise potentsiaalne edukus sõltub õpilase individuaalsest võimekusest, reaalne edukus aga tema individuaalseid iseärasusi arvestavast ja õppimist toetavast keskkonnast. Õpilane vajab oma võimetekohase pingutuse eest talle mõistetavat, õiglast ja positiivset

tagasisidet. 4.2 Hindamise põhimõtted:

1) toimingu sooritamisega kaasneb või sellele vahetult järgneb emotsionaalne hinnang, et tagasisidestada sooritust, motiveerida õpilast tegevuses osalema ja jõukohaseid ülesandeid täitma;

2) õpilase arengudünaamika kohta antakse suuline või kirjalik hinnang õpilasega tegutsevatele spetsialistidele ja lapsevanemale (ametlikule esindajale).

4.3 Hinnangu andmisel õpilase tegevustele ja õpitulemustele lähtutakse tema individuaalses õppekavas määratletud eesmärkidest. 4.4 Õpilase arengut hinnatakse hinnangutega „tuleb toime“, „tuleb toime abiga“ ja „ei tule

toime“. Vajaduse korral kirjeldatakse õpilase reaktsioone ja tegevusi. 4.4.1 Hinnangut „tuleb toime“ võib vajaduse korral täpsustada. Hinnangut „tuleb toime

abiga“ võib täpsustada hinnangutega „tuleb toime sõnalise abiga“, „tuleb toime näidise või eeskuju järgi“, „tuleb toime koostegevuses“, „tuleb toime füüsilise abiga“ või muul viisil. Hinnang „ei tule toime“ viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava ning seda ei kasutata

kokkuvõtval hindamisel. 4.5 Õpetajad teevad koostöös tugispetsialistidega lapse arengu kohta märkmeid (IÕK, IAJK).

Vajaduse korral korrigeeritakse IÕK-s püstitatud ülesandeid õppeaasta jooksul. II Tegevusvaldkondade kavad

5. Tegevusvaldkonnad eri arengutasemetel

5.1. Kognitiivsed oskused

5

I arengutase Eeltunnetuse kujundamine. Elementaarsete orienteerumisreaktsioonide esile kutsumine:

pilgu suunamine, puudutamine ja kompimine (kätega, näoga, huultega), esemete panemine suhu, närimine, kopsimine, tõukamine. Meelte stimuleerimine. Kompimismeel. Puudutamisele reageerimine (erinevad faktuurid).

Puudutamise talumine. Esemete puudutamine koostegevuses. Kätte pandud esemete hoidmine. Nägemismeel. Valgusele reageerimine. Pilgu fikseerimine ja hoidmine taustast

eristuval esemel, valgusel. Aeglaselt liikuva eseme, valguse lühiaegne jälgimine pilguga. Vaateväljast kadunud eseme otsimine pilguga. Haistmismeel. Eri intensiivsusega lõhnade nuusutamine, meeldivale/ebameeldivale lõhnale

reageerimine. Maitsmismeel. Eri maitsete tunnetamine.

Kuulmismeel. Reageerimine helile. Pilgu, pea, keha pööramine heliallika suunas. Helide tekitamine (nt käeulatuses oleva heli tekitava eseme puudutamine, ümber randme oleva heli tekitava eseme liigutamine).

Tasakaalumeel. Erinevad tasakaaluharjutused, nt erinevates suundades kiikumine, Grossing, harjutused teraapiapallil jne.

Propriotseptiivne meel (lihaste-liigeste sügav-surveline tunnetus, asenditaju). Ergutavad ja enesekontrolli arendavad harjutused (nt teraapiapallil, batuudil hüppamine; raskete esemete tõstmine, tirimine; tugev massaaž jne). Liigutuste kordamine meeldiva kogemuse

jätkumiseks (nt trummi löömine, marakaga heli tekitamine). Takistavatest teguritest vabaneda üritamine (nt rätiku näo eest ära tõmbamine). Eseme eesmärgipärane haaramine.

Orienteerumine lähiümbruses. Igapäevases ümbruses enese turvaliselt tundmine. Igapäevaste esemete märkamine keskkonnas. Kohanemine uute tingimustega (ruumid, inimesed). Igapäevaselt korduva situatsiooni äratundmine keskkonnast tulenevate vihjete põhjal (nt

söömisele eelneb põlle ette sidumine, sööklasse minek, toidu lõhn, nõude helid). Mälu toetub rutiinile. Lihasmälu (nt riietumisele kaasa aitamine, trepil liikumine).

II arengutase Erinevate aistingute seostamine.

Võta-anna tegevused esemetega. Eseme lahtisest nõust või käest võtmine. Andmise harjutamine (nt palli veeretamise, auto lükkamise tegevuste käigus). Eseme paigutamine

ettenäidatud kohta (kasti, riiulisse). Osaliselt peidetud eseme otsimine. Õpilase nähes peidetud eseme leidmine.

Suuruse-, vormi- ja ruumikujutised. Eseme tunnuste suunatud tajumine: suurus, värvus või vorm. Esemete valik ja paigutamine vastavasse vormi. Esemepaaride leidmine. Nimetatud

tuttavatele esemetele osutamine (käega, pilguga). Liigutuste harjutamine. Liigutuste sooritamine erineva tempo ja rütmiga koostegevuses (plaksutamine, koputamine jne). Eseme asetamine ühest käest teise, et võtta veel üht eset.

Kompimise teel tuttavate esemete äratundmine. Tuttavate esemete sihipärane kasutamine. Põhjus-tagajärg suhte harjutamine. Eseme enda juurde tõmbamine nööri abil. Tuttava ja

loogilise „töövahendi“ kasutamine selleks, et saada enda juurde haardeulatusest väljaspool olevaid soovitud esemeid (nt tõmbab küpsisevaagna enda poole, et küpsist haarata). Nähtud lihtsate toimingute imiteerimine (nt auto, palli veeretamine, plaksutamine, lille

nuusutamine jne). Õige osatoimingu valimine või kahe osatoimingu järjestamine tuttavas situatsioonis mingi

tulemuse saavutamiseks (raadio helitugevuse nupu keeramine, karbi avamine eseme kätte saamiseks jm).

6

Orienteerumisõpetus. Igapäevastes tegevustes kasutatavate ruumide ja kohtade ära tundmine lähtudes põhitegevusest (sh õues orienteerumine). Aeg-ajalt korduva situatsiooni äratundmine keskkonnast tulenevate vihjete põhjal, vastavalt

reageerimine (nt arsti visiit, ujulas käimine).

III arengutase Objekti kahe tunnuse märkamine (suunamisel). Tähelepanu ümberlülitamine ühelt tunnuselt

teisele (suunamisel). Igapäevaste esemete tavapärase asukoha teadmine ka juhul, kui ese ei ole nähtaval (nt riided kapis, lusikad, pliiatsid sahtlis). Mitmest klotsist torni ehitamine. Üksteise sisse ja peale käivate lelude ühendamine (nt

matrjoška, topsipüramiid). Kujundite, figuuride paigutamine vastavasse vormi (nt kandiline, ümmargune, kolmnurkne, nupupusled).

Ühe tunnuse alusel (kuju, värv, suurus) esemete rühmitamine. Rühma sobimatu objekti eraldamine. Hulkade üks ja palju eristamine. Nimetatud pildile osutamine. Eseme ja foto/pildi sobitamine. Pildipaaride ühendamine.

Kaheosalise lihtsa pildi kokkupanemine. Pildi osade ühendamine. Esemete paigutamine ruumis eeskuju järgi (peal, all, kõrval). Esemete järjestamine näidise

järgi (värvus, suurus või kuju). Esemete jaotamine igale kaaslasele. Esemete situatiivne ühendamine paarideks (nt hari-kühvel, lamp-pirn). Pliiatsi ja pintsli sihipärane kasutamine (kritseldamine).

5.2. Kommunikatiivsed oskused

I arengutase Kommunikatsiooni eelduste kujunemine. Pilgu fikseerimine täiskasvanu näole, taustast

eristuvale esemele. Ümbritsevas toimuva jälgimine pilguga. Reageerimine inimhäälele (ilmneb elavnemisreaktsioon, nt käte ja jalgade liigutused), häälitsustele, helidele. Silmadega

otsimine ja/või pea keeramine heliallika suunas. Eneseväljendusele ärgitamine. Reageerimine häälele, intonatsioonile, emotsionaalsele miimikale. Näoilmete jälgimine. Pilkkontakti loomine ja lühiajaline hoidmine.

Hääle esilekutsumine. Häälitsemine. Kordamööda häälitsemine – vooruvahetus. Häälitsemine tähelepanu tõmbamiseks. Mõne oma põhivajaduse väljendamine häälitsusega.

Hetkeline emotsionaalne reaktsioon situatsioonile, tuttavale häälele, sõnale. Initsiatiivi võtmise harjutamine: meeldiva tegevuse jätkamiseks liigutuste kordamine või muul moel reageerimine, märku andmine.

Reageerimine liigutusele kui signaalile. Kehaviiped (tehakse koos õpilase kätega), oma kehaga teatud liigutuse tunnetamine ja seostamine järgneva tegevusega (nt söömine).

Reageerimine üksikule esemele kui signaalile. Signaaleset (nt lusikas) nähes seostab seda järgneva tegevusega ja reageerib sellele mingil viisil. Signaalheli (nt kellukese helin) kuuldes seostab seda järgneva sündmusega.

II arengutase

Füüsilise kontakti võtmine soovitud eseme saamiseks, tegevuse sooritamiseks (nt viib ukse juurde, kui soovib välja minna). Osutamine soovitud eseme saamiseks. Initsiatiivi võtmise harjutamine: lemmikeseme küsimine õpitud viisil, meeldiva tegevuse (nt

mäng) juhendajapoolne katkestamine, et õpilane jätkaks ise. Suunatud kommunikatsiooni harjutamine (suhtluspartneri leidmine, kellele sõnum edastada),

vajaduse korral füüsilise abiga. Näoilmete, erinevate hääletoonide mõistmine ja kasutamine. Tähelepanu jagamine suhtluspartneri ja mõlemat huvitava objekti vahel. Žestile žestiga vastamine (nt lehvitamine). Häälitsuste matkimine.

7

Esemete kasutamine eneseväljenduseks: toob tassi, et juua paluda; valib signaalesemete seast meelepärase tegevuse tähise (nt müts-õue, pall-võimlema). Lalinsõnade kasutamine eneseväljenduseks.

Fotokommunikatsiooni kasutamine: fotol enda, pereliikmete, klassikaaslaste ära tundmine, igapäevategevuste ära tundmine ja tegelikkusega seostamine.

Igapäevategevuste seostamine PCS-piltide, piktogrammide, lihtsustatud viibete ja/või signaalsõnadega.

Oma nimele reageerimine. Jaatuse ja eituse väljendamine õpitud viisil. Lihtsate igapäevaste (žestidega saadetud) korralduste järgimine (nt istu, tule siia, anna). Reageerimine keelule koostegevuses (nt

katkestab tegevuse vähemalt hetkeks, vabastab haardest ebasoovitava eseme).

III arengutase Õpitud foto, PCS-pildi, piktogrammi, lihtsustatud viipe või (lalin)sõna situatsioonile vastav kasutamine, sh oma soovide väljendamiseks.

Kahesõnaliste lausungite ja alternatiivsete suhtlusvahendite (nt suhtlustahvli) kasutamine konkreetsetes situatsioonides, sh oma soovide väljendamiseks.

Lihtsamatele igapäevastele küsimustele (nt mis tund sul algab?, mis tundi lähed?) vastamine lausungit või alternatiivset suhtlusvahendit kasutades. Enda seostamine foto ja nimekaardiga. Oma nime väljendamine.

Lihtsate igapäevaste (sh alternatiivsete suhtlusvahenditega toetatud) korralduste järgimine (nt viska paber prügikasti; too liim; võta tass). Keelule reageerimine, keelatud tegevuse

lõpetamine vähemalt mõneks ajaks. 5.3. Motoorsed oskused

I arengutase

Õpilase seisundi kirjeldus: iseseisvalt ei siirdu ega liigu, on ratastoolis, kärus või voodis istuvas või lamavas asendis. Füüsiline kontakt ja kehatunnetus. Füüsilise kontaktiga harjumine. Füüsilisele kontaktile

positiivselt reageerimine. Positiivne reageerimine kehaasendi muutmisele. Reageerimine ebamugavale asendile. Positiivne reageerimine veeprotseduuridele, vibroakustilisele voodile,

vesivoodile, resonantslauale, kiigele, teraapiapallile. Kehatunnetuse arendamine erinevate vahendite abil (kompressioonriided, kehasokk, raskusvest, raskusmansetid vms).

Üldmassaaž, näo ja jäsemete massaaž, passiivsete liigutuste sooritamine füsioterapeudi poolt antud juhiste järgi (kontraktuuride vältimine, lihaspinge vähendamine, toonuse tõstmine).

Asendid. Pea hoidmine, tõstmine, pööramine erinevates asendites (kõhuliasendis, istudes, seisulaual seistes). Kõhuliasendi lühiajaline aktsepteerimine. Toetumine küünarvartele. Asendi säilitamine abiga, iseseisvalt. Käpuliasendi aktsepteerimine, säilitamine abiga.

Istumine kohandatud ratastoolis, eriistmes, põrandal või toolil (abiga või ilma). Seismine seisulaual.

Liigutuste sooritamine abiga. Käe sirutamine õlaliigesest, käe kõverdamine, sirutamine küünarliigesest. Jalgade kõverdamine, sirutamine. Keeramine kõhult seljale, seljalt kõhule. Liikumine selili jalgadega lükates, liikumine kõhuli ebatavalisel viisil.

Liikumine. Aktiivsed liigutused puuduvad või on piiratud, kontrollimatud. Vajab liigutuste sooritamiseks ja asendi muutmiseks kõrvalist abi.

Tasakaal. Oma keharaskuse tunnetamine (teraapiapallil). Kiikumine (ratastoolikiik, kookonkiik vms). Koordinatsioon. Käte toomine keskjoonele, suu juurde. Kätte antud eseme hoidmine

silinderhaardes, suu juurde toomine. Eseme poole küünitamine, rippuva eseme tabamine.

8

Eseme eemale lükkamine. Oma käte jälgimine. Peenmotoorika. Erinevate materjalide (vesi, liiv, kivid, tõrud, puulehed) kompimine. Erinevate voolimismasside, näpuvärvidega tegutsemine passiivselt. Näpumängud passiivselt.

II arengutase

Õpilase seisundi kirjeldus. Kasutab liikumisel abivahendit (ratastool, rulaator, käimisraam vms), võib vajada abistamist. Kasutab ebatavalist liikumismustrit.

Füüsiline kontakt ja kehatunnetus. Kehaosadele osutamine, patsutamine koostegevuses (nt Knilli meetodil). Asendid. Istumine ratastoolis, toolil, põrandal. Toengpõlvituses (käpuli), põlvili olemine.

Seismine toe najal, lühiajaliselt iseseisvalt. Pikali asendist istuma ja püsti asendisse siirdumine iseseisvalt või abiga. Soovi korral oma kehaasendi muutmine.

Liigutused. Individuaalsetele eeldustele vastav jäsemete liigutamine. Käe keeramine randmest. Lehvitamine, plaksutamine, patsutamine. Liikumine. Liikumine roomates, rullides, käpuli, põlvili, istuli, püsti toe najal. Liikumine

ratastoolis, rulaatoriga, käimisraami abil. Kõndimine (ebatavalisel viisil). Batuudil istudes, põlvili üles-alla hüplemine (abiga).

Tasakaal. Kaitsetoetus ette ja küljele teraapiapallil. Kaitsetoetus istuvas asendis ette ja küljele. Kiikumine turvalisel kiigel. Koordinatsioon. Eseme haaramine kahe käega. Eseme haaramine ühe käega, vahetamine

käest kätte. Esemest lahti laskmine, viskamine. Esemetega sihipärane manipuleerimine (liigutamine, võtmine, andmine, panemine, kopsimine).

Peenmotoorika. Toidu võtmine taldrikult (spetsiaalse) lusikaga, lusika suu juurde viimine (abiga, iseseisvalt). Palli lükkamine jalaga istuvas asendis. Palli veeretamine, viskamine. Tegutsemine voolimismassi, näpuvärvidega, kritseldamine (liigutus õlast) kriidi, pliiatsiga.

Esemete lahti tõmbamine aluselt, rebimine kasutades ühte kätt.

III arengutase Õpilase seisundi kirjeldus. Liigub iseseisvalt. Võib olla motoorselt kohmakas. Füüsiline kontakt ja kehatunnetus. Osutab enda ja teiste kehaosadele. Sooritab harjutusi

paaris või rühmas. Asendid. Seismine, kükitamine. Seismine ühel jalal (lühiajaliselt). Asendite sujuv

vahetamine. Tegevuseks sobiva kehaasendi valimine. Liigutused. Liigutuste matkimine. Liigutuste sooritamine füüsilise, suulise või visuaalse juhendamise järgi. Liigutuste sooritamine liigutuste tempot ja amplituudi muutes. Esemete

korjamine kummardudes või kükitades. Liikumine. Kõndimine ebatasasel maastikul, takistustest möödumine, nende ületamine.

Liikumine trepil, kaldpinnal (vajaduse korral toest kinni hoides). Jooksmine, hüppamine, alla hüppamine madalalt esemelt. Tunnelist läbi roomamine. Kukerpall abiga. Oma keha tõmbamine ja tõukamine käte abil pingil edasi liikudes, istudes ja kõhuliasendis.

Juhendamise korral varbseinal üles-alla ronimine; juurdevõtusammuga. Hüppamine batuudil, vajaduse korral abiga. Sõitmine veloergomeetril, kolmerattalise ratta või jooksurattaga.

Tasakaal. Seismine esemel (toolil, poomil). Kõndimine poomil ja tasakaalukividel. Keerutamine, kiikumine. Ujumine, uisutamine, suusatamine ja kelgutamine individuaalsel tasemel.

Koordinatsioon. Palli sihipärane viskamine (kaaslasele, korvi, märgi pihta) ja püüdmine. Klotside ladumine. Harjutused võimlemis- ja rütmikavahenditega (rõngas, võimlemislint),

riisikotiharjutused. Liikumine orientiire arvestades (märgile astudes), kaaslastega rivis või ringjoonel. Liikumine edaspidi ja tagurpidi. Liikumine varvastel, kandadel. Tegutsemine mänguväljakul (liumägi jms).

9

Peenmotoorika. Plastiliini rullimine (alusel, kahe peo vahel), kritseldamine (liigutus küünarnukist) pliiatsi või kriidiga (edasi-tagasi, ringselt). Värvimine kriidi või värvidega. Keeramine (purgikaane keeramine, mutri keeramine poldile vm). Paberi rebimine ja

voltimine mõlemat kätt kasutades. Vildipalli veeretamine. Kartongile tikkimine (abiga).

5.4. Sotsiaalsed oskused

I arengutase Kontakt. Sotsiaalsed eeloskused. Täiskasvanu märkamine (vaatamine, puudutamine). Teise õpilase märkamine (vaatamine, puudutamine). Käest kinni hoidmisega harjumine. Füüsilise

kontakti otsimine täiskasvanuga. Häälitsemine endale tähelepanu tõmbamiseks. Pilkkontakt. Pilgu lühiajaline fikseerimine. Pilkkontakti lühiajaline säilitamine. Naeratamine

vastuseks kõnetamisele; naeratamine positiivse emotsiooni väljendamiseks teisele õpilasele, tuttavale täiskasvanule. Tegutsemine. Paarisharjutuste sooritamine täiskasvanuga koostegevuses. Patsumängud ja

sõrmemängud passiivselt. Viibimine ülekoolilisel üritusel (nt kontsert, aktus) sotsiaalselt aktsepteeritud viisil jõukohase aja vältel.

II arengutase Kontakt. Kontakti loomine ja säilitamine. Naabrile käe ulatamine ringis. Füüsilise kontakti

otsimine aktsepteeritaval viisil (patsutamine, pai, käest haaramine). Erinevate hääletoonide mõistmine ja tähenduslik kasutamine. Helluse ja heameele väljendamine.

Tegutsemine. Paarisharjutuste sooritamine koos eakaaslasega füüsilisel suunamisel. Patsu- ja sõrmemängud koostegevuses. Kõditamine, müramine. Lihtsa nalja mõistmine tuttavas tegevuses. Võta-anna mäng täiskasvanuga. Tegutsemine teise lapsega kõrvuti (paralleelne

tegutsemine). Tegutsemine koos täiskasvanuga lihtsa eesmärgi nimel. Peitusemängu, piilumismängu mängimine täiskasvanuga (näo varjamine käte või rätikuga).

Enda märkamine peeglis, oma peegelpildile reageerimine (naeratamine, häälitsemine). Enda äratundmine pildilt, videos. Kaaslaste tundmine nimepidi, ära tundmine pildilt, videos. Endale osutamine, nimele reageerimine.

Tohib/ei tohi piirangute harjumuslik (ebateadlik) täitmine (nt oma ja teise lapse mänguasja, söögi suhtes). Oma järjekorra lühiajaline ootamine tegevustes. Tervituseks käe ulatamine,

hüvastijätuks lehvitamine. Käitumisnormide järgimine ülekoolilisel üritusel viibides jõukohase aja vältel.

III arengutase Kontakt. Kontakti otsimine teise inimesega, käest kinni hoidmine. Kaaslase kutsumine

suunamisel. Märku andmine abivajadusest. Vajaduse korral aktiivne abi otsimine täiskasvanult. Pilkkontakti hoidmine ja taastamine. Emotsiooni mõistmine, väljendamine ja juhtimine täiskasvanu suunamisel (nt alternatiivse suhtlusvahendi abil). Ennast kahjustavast

käitumisest hoidumine suunamisel. Tegutsemine. Matkimine (uued tegevused, häälitsused). Paarisharjutuste sooritamine koos

eakaaslasega suulisel juhendamisel või ettenäitamisel. Patsu- ja sõrmemängud aktiivselt. Lihtsa nalja mõistmine ja tegemine. Koos eakaaslasega tegutsemine. Kordamööda tegutsemine (koos täiskasvanuga). Küsimise peale mõnele oma klassikaaslasele osutamine.

Maiustuste ja asjade pakkumine ning jagamine teistega (suunamisel). Klassikaaslasele abi osutamine (suunamisel). Osalemine ringmängudes, rollimängudes.

Oma asjade tundmine (oma kapp, koolikott, voodi jne). Hoidumine kaaslaste asjade (mänguasjad, toit) loata kasutamisest. Võimetekohane sotsiaalne käitumine tuttavas situatsioonis (nt poes, tänaval; õnnitlemine, tervitamine jne). Ohtlike olukordade

vältimine talle tuttavates situatsioonides. Jõukohases tegevuses iseseisvalt tegutsemine

10

algusest lõpuni. Esinemine ülekoolilisel üritusel jõukohase etteastega koos klassikaaslaste või täiskasvanuga.

5.5. Igapäevaoskused

I arengutase Söömine ja joomine. Söömine sondi abil. Reflektoorsete imemisliigutuste (huuled, keel)

pärssimine logopeedi juhendamisel. Vedela, püreestatud või kahvliga peenestatud toidu söömine (söötmisel). Närimine-hingamine-neelamine suunatud ja koordineeritud järjestikuste liigutustena, võimaluse korral logopeedi juhendamisel. Kätte pandud

söögivahendi hoidmine, vajadusel abiga. Söögivahendi suu juurde viimine abiga. Joomine (tilaga) tassist abiga.

Riietumine. Nõustumine riietamisega. Riietamisele kaasa aitamine käte ja jalgade sirutamise ja kõverdamisega.

Hügieen. Nõustumine ööpäevaringse mähkmete kasutamisega, mähkmete vahetamisele kaasa aitamine puusade tõstmisega. Nõustumine hügieenitoimingutega: näo ja käte

pesemine, hammaste pesemine, nina pühkimine, pea kammimine. Suu avamine hammaste pesemiseks.

II arengutase Söömine ja joomine. Söömine lusikaga (abiga). Tahke toidu hammustamine. Joomine tassist:

tassi laualt võtmine, suu juurde viimine, joomine, lauale asetamine. Riietumine. Riietamisele kaasaaitamine. Käte ja jalgade sihipärane liigutamine riietumisel: käe pistmine varrukasse, jalgade panemine püksisäärtesse. Mõne riietuseseme (peakatte,

jalanõu) seljast, peast, jalast võtmine. Hügieen. Istumine WC-potil (toetatuna, iseseisvalt). Kraani avamine ja sulgemine, käte

hoidmine veejoa all (vajaduse korral abiga). Enesehoolduseks vajalike osatoimingute sooritamine abiga: nina ja suu pühkimine, hammaste pesemine, pea kammimine. Eneseteenindamine. Vajalike toimingute (söömine, riietumine, hügieenitoimingud) sooritus

väikeste sammude (osatoimingute) kaupa õiges järjekorras (abiga).

III arengutase Söömine ja joomine. Harjumuspäraste toitude iseseisev söömine ja joomine tuttavates tingimustes. Pehmema toidu tükeldamine meelde tuletamisel. Juhendamisel joogi valamine

tassi. Pakutava toidu võtmine sobivas koguses (nt üks komm). Puhtuse hoidmine söömisel (enese puhtus, laua puhtus). Salvräti kasutamine.

Riietumine. Õpitud riietumise ja lahti riietumise oskuste võimalikult iseseisev kasutamine tuttavate riietusesemete puhul. Hügieen. Kuivana püsimine režiimis hoituna, WC-sse minemise vajadusest märku andmine,

seal võimalikult vähese abiga toimetulek. Nina nuuskamine (meelde tuletamisel). Käte ja hammaste pesemine vähese abiga.

Eneseteenindamine. Vajalike toimingute ahela sooritamine juhendamisel. Tegevuseks vajaliku vahendi otsimine küsimusele kus on? toetudes. Lihtsad töötegevused: mänguasjade koristamine, laua katmine, koristamine, pühkimine jne.

6. Tegevusvaldkondade õpitulemused eri arengutasemetel

I arengutaseme õpitulemused Õpilane:

1) märkab ja reageerib talle suunatud kontaktipüüdlustele;

11

2) on saavutanud närimis-, neelamis- ja hingamisliigutuste koordinatsiooni; 3) sööb (söötmisel) peenestatud toitu; joob (jootmisel) (tilaga) tassist; 4) nõustub riietamise ja hügieenitoimingutega, püüab kaasa aidata;

5) reageerib positiivselt füüsilisele kontaktile; 6) aktsepteerib erinevaid asendeid ja passiivseid jäsemetega sooritatavaid liigutusi;

7) toob käed keha keskjoonele, suu juurde, püüab käega eset tabada; 8) põrandal olles näitab üles liikumisinitsiatiivi (keerab seljalt kõhule, liigub selili jalgadega lükates, roomab, proovib tõsta pead);

9) eelistab kontakti temaga iga päev tegeleva täiskasvanuga; 10) reageerib erinevatele aistingutele;

11) tunneb ennast turvaliselt tuttavas igapäevases keskkonnas; 12) annab märku mõnest oma põhivajadusest; 13) säilitab suunatult lühiajalise tähelepanu (nt fikseerib hetkeks pilgu või kuulatab);

14) annab märku meeldiva tegevuse jätkamiseks (nt häälituse või liigutusega).

II arengutaseme õpitulemused Õpilane: 1) on motiveeritud tegutsema koos täiskasvanuga;

2) otsib mingil viisil kontakti tuttava täiskasvanuga; 3) otsib vahel kontakti teiste õpilastega;

4) sööb (abistamisel) lusikaga; joob tassist (vähese abiga); 5) võtab ära mõne riietuseseme; aitab riietumisele kaasa; 6) sooritab abiga eneseteeninduseks vajalikke osatoiminguid;

7) istub põrandal, toolil, ratastoolis, eriistmes, soovi korral muudab kehaasendit; 8) siirdub ja liigub jõukohasel viisil, vajaduse korral kasutab abivahendit (käimisraam,

ratastool); 9) manipuleerib sihipäraselt esemetega; 10) matkib üksikuid lihtsaid liigutusi, häälitsusi;

11) näitab/nimetab mõnd õpitud kehaosa; 12) järgib lihtsa žesti või viipega saadetud korraldust;

13) reageerib oma nimele; 14) orienteerub oma tuttavas lähiümbruses; 15) seostab igapäevaselt kasutusel olevaid alternatiivse suhtlusvahendi märke tegevusega,

situatsiooniga.

III arengutaseme õpitulemused Õpilane: 1) on motiveeritud tegutsema koos teise õpilasega;

2) oskab märku anda abivajadusest; 3) reageerib adekvaatselt tuttavatele ohusituatsioonidele;

4) sööb ise lusikaga; joob iseseisvalt tassist; 5) riietub võimalikult iseseisvalt; 6) teadvustab WC vajadust (annab märku, järgib rutiini);

7) vahetab sujuvalt asendeid, valib tegevuseks sobiva kehaasendi, liikumisviisi (istumine, kükitamine, kummardumine);

8) kõnnib ebatasasel maastikul, trepil, ületab takistusi; 9) sooritab õpitud liigutusi matkimise teel või juhendamisel; 10) osaleb sportlikus tegevuses jõukohasel viisil (nt jooksmine, uisutamine, suusatamine,

batuudil hüppamine) individuaalselt või rühmas; 11) kasutab sihipäraselt käe- ja sõrmeliigutusi eneseteeninduses ja arendavates tegevustes;

12) väljendab oma nime õpitud viisil;

12

13) osutab õpitud esemetele ja tuttavatele inimestele; 14) väljendab mõnd põhisoovi (nt alternatiivse suhtlusvahendi abil); 15) täidab lihtsaid igapäevaseid korraldusi;

16) märkab objekti kahte tunnust; 17) rühmitab esemeid ühe tunnuse alusel;

18) ühendab pildipaare; 19) järjestab esemeid näidise järgi.

1

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“

Lisa 5

(muudetud sõnastuses)

Ainevaldkond „Matemaatika“

1. Üldalused

1.1. Valdkonnapädevus Matemaatikaõpetuse eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane

matemaatikapädevus, mis tähendab matemaatika mõistete, seoste ja protseduuride tundmist, nende sisemise loogika mõistmist ning rakendamise oskust nii eluliste kui ka ainealaste probleemide lahendamisel, hõlmates ka matemaatika sotsiaalse, kultuurilise ja isikliku rolli

mõistmist. Matemaatikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õppija: 1) suudab kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid ja vahendeid erinevates

olukordades nii matemaatikas kui ka teistes õppeainetes ja eluvaldkondades; 2) oskab näha ja sõnastada matemaatiliselt lahenduvaid probleeme; 3) oskab leida sobivaid probleemide lahendamise strateegiaid, neid analüüsida, rakendada ja

kontrollida tulemuse tõesust; 4) oskab loogiliselt arutleda, põhjendada ja tõestada ning selleks erinevaid esitusviise kasutada

ja neist aru saada; 5) suudab mõista matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset tähendust.

1.2. Ainevaldkonna õppeaine arvestuslik maht

Ainevaldkonna õppeaine on matemaatika, mille nädalatundide jaotumine kooliastmeti on

järgmine:

Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste

Matemaatika 10 13 13 Õppeaine nädalatundide jagunemine kooliastmete sees klasside kaupa määratakse kindlaks

kooli õppekavas sellise arvestusega, et kooliastmete lõpuks taotletavad õpitulemused, teadmised, oskused ja hoiakud oleksid saavutatavad.

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Matemaatikaõpetuse peamine eesmärk on matemaatikapädevuse kujundamine. Õppeprotsessi

käigus omandatakse matemaatikale omane keel, sümbolid ja meetodid, mis loovad võimaluse: 1) kirjeldada seoseid matemaatiliselt; 2) koostada ja lahendada probleemülesandeid;

3) uurida ja rakendada erinevaid lahendusstrateegiaid; 4) analüüsida olemasolevat informatsiooni ja jõuda loogilise arutluse kaudu järeldusteni;

5) kasutada otstarbekalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid; 6) hinnata oma arengut matemaatikateadmiste ja -oskuste omandamisel. Põhikooli matemaatikaõpetuses rakendatakse nimetatud tegevusi järgmistes

teemavaldkondades: 1) arvutamine;

2) mõõtmine; 3) geomeetria; 4) probleemide lahendamine;

5) andmed ja nende analüüsimine; 6) algebra.

Matemaatikaõpetus eristub oma hierarhilise iseloomu tõttu, kus hilisem õpitu toetub varasemale ja uute teadmiste omandamise edukus on tugevalt seotud eelnevate teadmistega. Seetõttu on

2

matemaatika õppeprotsessis oluline roll täpsusel, järjepidevusel ja aktiivsel mõttetööl kogu õppeaja vältel.

1.4. Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks, üldpädevuste arengu toetamiseks ja läbivate teemade käsitlemiseks

Matemaatika õppimise kaudu toetatakse õpilastes kõigi riikliku õppekava üldosas kirjeldatud üldpädevuste arengut. Üldpädevuste saavutamist toetab valdkonnaüleselt õppeainete eesmärgipärane lõimimine

teistesse valdkondadesse kuuluvate õppeainetega ning läbivate teemade õpilase jaoks tähenduslik käsitlemine. Selle tulemusel kujuneb õpilasel suutlikkus rakendada oma tead misi

ja oskusi erinevates olukordades, kujundada enda väärtushoiakuid ja -hinnanguid ning võimalus omandada ettekujutus ühiskonna kui terviku arengust. Seejuures on väga oluline süsteemne ja järjepidev koostöö aineõpetajate vahel.

Üldpädevuste kujundamine ning läbivate teemade käsitlemise ja lõimingu korraldamise põhimõtted määratakse kooli õppekava üldosas ja rakendamine täpsustatakse valdkonnakavas.

1.5. Õppe kavandamine ja korraldamine

Õppetegevus on õppijakeskne, toetab õpimotivatsiooni hoidmist ja õpilaste kujunemist

aktiivseiks ja iseseisvaiks õppijaiks ning loovaiks ja kriitiliselt mõtlevaiks ühiskonnaliikmeiks, kes suudavad teha valikuid ja võtta vastutust oma õppimise eest.

Põhikoolis õppetegevust kavandades ja korraldades teevad õpetajad koostööd, seejuures: 1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, valdkonnapädevusest, kooliastme lõpuks taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpitulemustest ja kooli õppekavas

sätestatud õppesisust, kooliastmete õppe ja kasvatuse rõhuasetustest ning lõimingust teiste õppeainete ja läbivate teemadega;

2) arvestatakse didaktika nüüdisaegsete käsitluste ja ainevaldkonnas toimunud arenguga, võetakse arvesse kohalikku eripära ning muutusi ühiskonnas; 3) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks; 4) arvestatakse õpilaste eelteadmisi, huvisid, individuaalseid eripärasid ja võimeid, kasutatakse

diferentseeritud ja sobivat pingutust nõudvaid ülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud ja õpilasele tähenduslikku käsitlust, reageeritakse õpi- ja eluraskustele, pakutakse õpiabi ja tuge õpivalikutes;

5) võimaldatakse õpet nii individuaalselt kui ka koos teistega, kujundatakse õpiharjumusi ja -oskusi, suunatakse tegema valikuid;

6) kaasatakse õpilasi õppetegevuste kavandamisse, võetakse aega eesmärkide ja taotletavate õpitulemuste saavutamise viiside ja hindamiskriteeriumide läbiarutamiseks ning refleksiooniks;

7) rakendatakse uurivat õpet ja kasutatakse mitmekesiseid ja kombineeritud õppemeetodeid ning aktiivsust, loovust, koostööd ja tagasisidet soodustavaid õppetegevusi, laiendatakse

õpilaste teadmisi, arendatakse oskusi ja kujundatakse hoiakuid; 8) pööratakse tähelepanu õpitavast arusaamisele ning õpilaste loogilise ja loova mõtlemise arendamisele;

9) rakendatakse ja kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi, õppematerjale ja -vahendeid;

10) võimaldatakse siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane, õpilasele eakohane ja tähenduslik; 11) planeeritakse õppetöösse käelisi tegevusi, mis toetavad õpitava paremat mõistmist ;

12) tagatakse õppetöö tulemuslikkus õpitu kinnistamise ja kordamise abil. Lisaks on oluline eristada üksik- ja üldoskusi ning mõlemaid õpilastes arendada.

3

1.6. Hindamine

Hindamine on õppeprotsessi osa, mille kaudu toetatakse õpilase õppimist ja arengut. Hindamisel saadakse ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust

ning toetatakse selle kaudu õpilase kujunemist positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnanguga ennastjuhtivaks õppijaks. Hindamise tulemusena/abil saab õppija tagasisidet

oma edenemise kohta õppimisel, tundma õppida oma nõrku ja tugevaid külgi, et teha hiljem tarku otsuseid, kuhu oma jõupingutused suunata ja milliseid õpistrateegiaid valida. Õpetaja saab teavet oma õpetamise tulemuslikkuse kohta ning sisendit nii õppetegevuse kui ka iseenda

pädevuste arendamiseks. Hindamise alus on valdkonna ainekavades kirjeldatud õpitulemused kooliastmete kaupa.

Hindamisega toetatakse kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste ja oskuste omandamist, hoiakute kujunemist ning valdkonnapädevuse saavutamist. Ainealaste teadmiste ja oskuste kõrval antakse tagasisidet ka üldpädevuste arengu ning väärtushoiakute ja -hinnangute

kujunemise kohta. Hoiakute kujunemisele antakse tagasisidet suunavate ja toetavate sõnaliste hinnangute abil.

Selleks rakendatakse nii diagnostilist, kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida esitatakse nii sõnaliste ja kirjalike hinnangute kui ka numbriliste hinnetena. Diagnostilise hindamise käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmiste ja oskuste tase,

ainealased väärarusaamad ja spetsiifilised õpiraskused, et kavandada järgnevat õppimist ja õpetamist.

Õppeprotsessi käigus rakendatakse kujundavat hindamist, kus õpilane saab suulist ja kirjalikku tagasisidet oma õpitulemuste saavutamise taseme ning tugevate külgede ja arenguvõimaluste kohta.

Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga

sätestatud õpitulemuste saavutatust. Kokkuvõttev hinne võib kujuneda õppeperioodi jooksul toimunud hindamise tulemusena, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib sõltuvalt töö mahust olla erinev kaal.

Alates esimesest kooliastmest kaasatakse õpilane hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste tagasisidestamisel. Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal

hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.

Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid pööratakse tähelepanu ka õpilase keelekasutusele, sh erialaste terminite õigele kasutusele ja õigekirjale, mis üldjuhul ei

mõjuta tööle antavat hinnangut. Erineva keerukusastmega teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamise võimaldamiseks kasutatakse mitmekesiseid hindamisviise ja -vorme, et veenduda õpitulemuste saavutamises.

Selleks et paremini aru saada õpilastel tekkinud raskustest, õpilünkadest või lahendusideedest, saab hindamismeetodina kasutada näiteks tagasiside testi nii paberil kui ka virtuaalses

keskkonnas, kontrolltööd, intervjuud, diagnostilist testi, päevikupidamist, õpilaste kirjutist, valjusti mõtlemist (läbirääkimine), ülesannete lahenduste esitlust jmt. Hindamisvahendi ja -viisi valik sõltub püstitatud õppe-eesmärkidest ja eeldatavast

õpitulemusest. Õpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid:

1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmist (meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine jmt); 2) teadmiste rakendamise oskust (meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine,

modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine jmt); 3) arutlemisoskust (põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine jmt).

4

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest, hindamise nõuded ja korraldus, sh mittenumbrilise hindamise kasutamine ja mujal õpitu arvestamine täpsustatakse kooli õppekavas.

1.7. Õppekeskkond

Õpilast toetava õppekeskkonna kujundamise aluseks on õppekava üldosas sätestatud sotsiaalse, vaimse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamise põhimõtted. Matemaatika õpetamisel luuakse õpilastele õppimist väärtustav keskkond, et tekiks positiivne

suhtumine õppimisse. Õpilastele tagatakse jõukohased ülesanded ja eduvõimalus. Õppekeskkond luuakse selline, kus iga õpilane saaks maksimaalselt areneda, arvestades tema

individuaalsust ja potentsiaali, oskusi ja huve. Vaimselt ja emotsionaalselt toetavale õppekeskkonnale on omane: 1) vastastikune lugupidamine, üksteise aktsepteerimine ja abivalmidus;

2) ühised selged eesmärgid, kus nii õpetaja kui ka õpilased teavad, miks ning millisel eesmärgil midagi tehakse, ja on huvitatud nende eesmärkide saavutamisest;

3) toetav õhkkond, kus nii õpetajal kui ka õpilastel on lubatud katsetada, eksida ja oma vigu tunnistada; tunnustatakse ideede ja arvamuste paljususe eest; 4) jagatud vastutus, st õpetaja vastutab keskkonna ja õpitingimuste loomise eest ja õpilased

õppimise eest. Õpilastes arendatakse uskumust, et oma võimekuse arendamiseks tuleb pingutada ning

ebaõnnestumise korral peab rohkem harjutama või kasutama teistsuguseid strateegiaid. Oluline on suunata õpilasi mõtlema teadmiste suhtelisuse üle, et õpilased teadvustaksid õppimist kui teadmiste konstrueerimist, mitte kui faktide päheõppimist.

Matemaatikaõpet võib lisaks kooliruumidele korraldada ka mujal (nt kooliõues, looduses, muuseumides, teaduskeskustes, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes, asutustes ja

virtuaalses õppekeskkonnas). Matemaatikaõppeks tagab kool järgmised vahendid: a) tahvlile joonestamise vahendid;

b) taskuarvutite komplekt; c) ruumiliste kujundite komplekt;

d) esitlustehnika; e) internetiühendusega arvutid, kus on võimalik kasutada tabelarvutus- ja geomeetriaprogramme ning erinevaid tagasiside ja testi keskkondi.

2. Ainekavad

2.1. Matemaatika

2.1.1. Õppeaine kirjeldus

Õppeaine kirjeldus lähtub ainevaldkonna kirjeldusest.

2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

I kooliaste II kooliaste III kooliaste

I kooliastme lõpetaja:

1) märkab ja mõistab matemaatikaga seonduvat

ümbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude või geomeetriliste kujundite abil;

2) loeb ja mõistab eakohast matemaatilist teksti;

3) loeb, mõistab ja selgitab matemaatiliselt esitatud probleeme;

II kooliastme lõpetaja:

1) esitab matemaatilist infot erinevatel viisidel (sh üleminek

ühelt esitusviisilt teisele); 2) kasutab õppeprotsessis otstarbekalt info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, sh sisestab

matemaatilisi sümboleid ja tehteid; 3) loeb, mõistab ja selgitab

III kooliastme lõpetaja:

1) loeb, esitab ja analüüsib informatsiooni tekstist,

graafikult, tabelist, diagrammilt, jooniselt ja valemist;

2) kasutab iseseisvalt matemaatikat õppides

otstarbekaid info- ja kommunikatsioonitehno- loogia vahendeid, sh sisestab

5

4) püstitab ülesande

lahendamiseks vajalikud küsimused; 5) sõnastab matemaatiliselt

lahenduvaid lihtsamaid eakohaseid probleeme;

6) lahendab iseseisvalt tekstülesandeid ja hindab saadud tulemuse reaalsust;

7) saab aru õpitud mõistetest ja reeglitest ning oskab neid

rakendada; 8) selgitab ja põhjendab arvutamiskäike;

9) mõistab matemaatika olulisust ja tunneb vajadust

ning huvi matemaatikateadmisi omandada;

10) kasutab õppeprotsessis otstarbekalt õpetaja

juhendamisel info- ja kommunikatsioonitehno- loogia vahendeid.

eakohast matemaatilist teksti;

4) loeb, mõistab ja selgitab matemaatiliselt esitatud probleeme;

5) sõnastab matemaatiliselt lahenduvaid probleeme;

6) tunneb probleemülesande lahendamise üldist skeemi ja erinevaid lahendusstrateegiaid;

7) teab, et ülesannetel võib olla erinevaid lahendusteid;

8) põhjendab oma mõttekäike ja kontrollib nende õigsust; 9) liigitab objekte ja nähtusi

ning analüüsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse järgi;

10) on teadlik õppija, kes kasutab enda jaoks sobivaid õppemeetodeid ja hindab oma

arengut matemaatiliste teadmiste ja oskuste omandamisel.

matemaatilisi sümboleid ja

tehteid; 3) loeb, mõistab, selgitab ja üldistab eakohast

matemaatilist teksti; 4) esitab erinevate

eluvaldkondade probleeme matemaatiliselt; 5) koostab ja lahendab

mitmetehtelisi probleemülesandeid;

6) mõistab ja kasutab erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid ning

oskab analüüsida nende erinevusi;

7) koostab erinevate eluvaldkondade probleemide lahendamiseks sobivaid

matemaatilisi mudeleid, lahendab neid ja üldistab

saadud tulemusi; 8) mõistab matemaatiliste mõistete ja seoste vahelist

süsteemsust; 9) analüüsib olemasolevaid

fakte ja jõuab loogilise arutluse kaudu järeldusteni, püstitab hüpoteese ja

kontrollib neid; 10) on teadlik õppija, kes

hindab oma arengut matemaatikaliste teadmiste ja oskuste omandamisel, tahab

oma matemaatilist mõtlemist arendada ning mõistab oma

matemaatikateadmiste väärtust edasist tegevust kavandades.

2.1.3. Õpitulemused

I kooliaste

Arvutamine

I kooliastme lõpetaja: 1) leiab arvu loendamise tulemusena ja kirjutab selle numbrite abil;

2) loeb ja kirjutab naturaalarve 0–10 000; 3) loeb ja kirjutab järgarve;

4) teab nelja aritmeetilise tehte liikmete ja tulemuste nimetusi; 5) järjestab ja võrdleb naturaalarve 0–10 000; 6) esitab arvu üheliste, kümneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

7) liidab ja lahutab peast arve 100 piires, kirjalikult 10 000 piires; 8) valdab korrutustabelit (korrutab ja jagab peast ühekohalise arvuga 100 piires);

6

9) määrab õige tehete järjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine, liitmine/lahutamine); 10) leiab 1/2, 1/3, 1/4 ja 1/5 arvust; 11) leiab võrdustes tähe arvväärtuse proovimise teel;

12) selgitab korrutamist liitmise kaudu ja jagamist kui korrutamise pöördtehet; 13) selgitab murdude 1/2, 1/3, 1/4 ja 1/5 tähendust osana kujundist ja osana hulgast.

Mõõtmine I kooliastme lõpetaja:

1) kirjeldab mõõtühikute suurust endale tuttavate suuruste kaudu; 2) hindab enda ümbruses suurusi ja oskab neid arvestada;

3) tunneb kella ja kalendrit ning seostab neid teadmisi oma elu tegevuste ja sündmustega; 4) mõistab, mida esitatud mõõtarv reaalselt tähendab; 5) teisendab pikkus-, massi- ja ajaühikutega (valdavalt ainult naaberühikuid);

6) mõõdab lõigu pikkuse ja joonestab etteantud pikkusega lõigu; 7) mõõdab hulknurga külgede pikkused ja arvutab ümbermõõdu;

8) arvutab murdjoone pikkuse; 9) kasutab mõõtes sobivaid mõõtühikuid; 10) liidab ja lahutab nimega arve;

11) selgitab hulknurga ümbermõõdu mõiste tähendust. Geomeetrilised kujundid

I kooliastme lõpetaja: 1) leiab ümbritsevast õppetundides käsitletud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid; 2) kasutab asjakohast keelt ümbruses esinevate ruumiliste vormide kirjeldamiseks;

3) eristab lihtsamaid geomeetrilisi kujundeid (punkt, sirg-, kõver- ja murdjoon, lõik, ring, hulknurk, kolmnurk, nelinurk, ruut, ristkülik, kera, kuup, risttahukas, püramiid, silinder,

koonus) ja nende põhilisi elemente; 4) rühmitab geomeetrilisi kujundeid nende ühiste tunnuste alusel; 5) joonestab ristküliku ja ruudu;

6) joonestab võrdkülgse kolmnurga, ringjoone. Probleemide lahendamine

I kooliastme lõpetaja: 1) modelleerib õpetaja abiga tekstülesande sisu, selgitades selle abil tekstis antud seoseid (joonis, skeem, läbimängimine jt) ;

2) sõnastab kahetehtelise tekstülesande lahendamiseks vajalikud küsimused; 3) koostab erinevat liiki ühetehtelisi tekstülesandeid (näiteks ühendamine liitmisel ja

korrutamisel, osa eraldamine lahutamisel, mahutamine jagamise teel, suuruste muutumine ja võrdlemine); 4) analüüsib ja lahendab iseseisvalt eri tüüpi ühe- ja kahetehtelisi tekstülesandeid;

5) hindab õpetaja abiga ülesande lahendamisel saadud tulemuse reaalsust; 6) rakendab omandatud teadmisi ja oskusi uute tundmatute probleemülesannete lahendamisel;

7) valib endale õpetaja suunamisel võimetekohase probleemi ja lahendab selle; 8) hindab oma arengut matemaatiliste teadmiste ja oskuste omandamisel.

II kooliaste

Arvutamine

II kooliastme lõpetaja: 1) loeb ja kirjutab naturaalarve (kuni miljardini), täisarve ning positiivseid ratsionaalarve (kuni kolm komakohta; harilikud murrud kuni nimetajaga 1000);

2) kirjutab naturaalarve järkarvude summana; 3) ümardab arvu etteantud järguni;

4) järjestab ja võrdleb naturaalarve (kuni miljonini), täisarve ning positiivseid ratsionaalarve (kuni kolme komakohaga kümnendmurde; harilikke murde, mille vähim ühiskordne on kuni

7

100); 5) teab hariliku ja kümnendmurru mõisteid ning kujutab murdarve arvkiirel; 6) kujutab joonisel harilikku murdu osana tervikust;

7) teisendab hariliku murru kümnendmurruks, lõpliku kümnendmurru harilikuks murruks ning leiab hariliku murru kümnendlähendi;

8) arvutab peast (liitmine ja lahutamine 1000 piires, korrutamine ja jagamine 100 piires) ja kirjalikult (liitmine ja lahutamine 10 000 piires, korrutamine ja jagamine 1000 piires) täisarvude ning positiivsete ratsionaalarvudega (sealhulgas harilike murdudega, mille nimetajate vähim

ühiskordne on kuni 100); 9) tunneb tehete omadusi ning tehete liikmete ja tulemuste seoseid;

10) rakendab tehete järjekorda; 11) eristab paaris- ja paarituid arve; 12) eristab alg- ja kordarve nende omaduste põhjal;

13) kasutab mõisteid kordne ja tegur (nt tehes tehteid harilike murdudega, lahendades jaguvuse ülesandeid);

14) sõnastab ja kasutab jaguvustunnuseid (2-, 3-, 5- ja 10-ga); 15) leiab arvu ruudu, kuubi, vastandarvu, pöördarvu ja absoluutväärtuse. Andmed

II kooliastme lõpetaja: 1) selgitab protsendi mõistet;

2) leiab osa tervikust; 3) teab joon-, tulp- ja sektordiagrammi ning loeb neilt andmeid; 4) illustreerib joonestusvahendite ja IKT-vahendite abil arvandmestikku joon-, tulp- ja

sektordiagrammiga; 5) joonistab ja loeb temperatuuri ning liikumise graafikut;

6) kasutab andmete kogumiseks erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik); 7) kogub lihtsa andmestiku, koostab sagedustabeli ning arvutab aritmeetilise keskmise; 8) analüüsib, milliseid andmeid esitada tabelina, milliseid joon-, tulp- või sektordiagrammina,

põhjendab valikut. Algebra

II kooliastme lõpetaja: 1) selgitab mõisteid avaldis, arvavaldis, tähtavaldis, võrdus, võrrand, valem; 2) avaldab ühetehtelisest valemist tundmatu;

3) leiab antud arvude seast võrrandi lahendi, lahendab lihtsamaid võrrandeid; 4) selgitab arvutamisseaduste ülekandmist algebrasse;

5) lihtsustab ühe muutujaga avaldisi ning arvutab tähtavaldise väärtuse; Geomeetrilised kujundid ja mõõtmine

II kooliastme lõpetaja:

1) mõistab ja selgitab mõõtühikutevahelisi seoseid; 2) teab ning teisendab pikkus-, pindala-, ruumala- ja ajaühikuid;

3) joonestab ning tähistab punkti, sirge, kiire, lõigu, murdjoone; ristuvad, lõikuvad ja paralleelsed sirged; ruudu, ristküliku, kolmnurga, ringi nii joonestusvahendite abil kui ka kasutades interaktiivset geomeetriaprogrammi;

4) joonestab, liigitab ja mõõdab nurki (täisnurk, teravnurk, nürinurk, sirgnurk, kõrvunurgad, tippnurgad);

5) joonestab joonestusvahendite ja IKT-vahendite abil lõigu keskristsirge, nurgapoolitaja ning sirge suhtes sümmeetrilisi kujundeid; 6) teab plaanimõõdu tähendust ja kasutab seda ülesandeid lahendades;

7) mõistab ja selgitab pindala ja ruumala mõistete tähendust; 8) arvutab, mõistab ja selgitab kuubi ning risttahuka pindala ja ruumala; 9) selgitab (Pii) tähendust ja seost ringjoone pikkusega;

10) arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala;

8

11) joonestab kolmnurga kõrgused ning arvutab kolmnurga pindala; 12) rakendab ülesandeid lahendades kolmnurga sisenurkade summat; 13) põhjendab, kas kolmnurgad on võrdsed või ei ole kolmnurkade võrdsuse tunnuste abil;

14) liigitab kolmnurki külgede ja nurkade järgi; 15) toob näiteid õpitud geomeetriliste kujundite ning sümmeetria kohta arhitektuurist ja

kujutavast kunstist, kasutades IKT võimalusi (näiteks internetiotsing, pildistamine, mobiilirakendused); 16) joonestab koordinaatteljestiku, märgib sinna punkti etteantud koordinaatide järgi, loeb

teljestikus asuva punkti koordinaate. Probleemide lahendamine

II kooliastme lõpetaja: 1) nimetab probleemide lahendamise skeemi (nt Pólya vmt) etappe ja kasutab probleemide lahendamise skeemi ülesande lahendamiseks;

2) valib endale sobiva lahendusstrateegia (visandamine, visualiseerimine, andmete korrastamine);

3) valib endale sobiva lahendustee ja hindab kriitiliselt saadud tulemust; 4) kontrollib ja hindab oma lahenduskäikude tulemust; 5) rakendab omandatud teadmisi ja oskusi uute tundmatute probleemülesannete lahendamisel;

6) lahendab mitmetehtelisi tekstülesandeid; 7) koostab mitmetehtelisi tekstülesandeid;

8) kasutab matemaatika õppimisel erinevaid õpistrateegiaid (sh kordamine, märkmete tegemine, analoogiate loomine, üldistamine); 9) hindab oma arengut matemaatiliste teadmiste ja oskuste omandamisel.

III kooliaste

Arvutamine

III kooliastme lõpetaja: 1) liidab, lahutab, korrutab, jagab ja astendab naturaalarvulise astendajaga ratsionaalarve peast,

kirjalikult ja taskuarvutiga ning rakendab tehete järjekorda; 2) ümardab ratsionaalarve etteantud järguni;

3) selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise tähendust; 4) põhjendab ja kasutab astendamisreegleid; 5) selgitab arvu ruutjuure tähendust;

6) leiab peast või taskuarvutil ruutjuure; 7) arvutab arvu 10 negatiivse täisarvulise astendajaga astme väärtuse;

8) kirjutab suuri ja väikseid arve standardkujul; 9) selgitab protsendi, promilli ja protsendipunkti mõiste tähendust; 10) teisendab protsendi kümnendmurruks ja harilikuks murruks ning vastupidi;

11) lahendab protsentarvutuse tüüpülesandeid (osa leidmine, terviku leidmine, osamäära leidmine, suuruse muutumine);

12) kasutab protsentarvutusel erinevaid lahendusmeetodeid (ühikumeetod, võrre, skeem, algoritm). Andmed

III kooliastme lõpetaja: 1) moodustab reaalsetest andmetest sageduste ja suhteliste sageduste tabeli;

2) iseloomustab andmestikku aritmeetilise keskmise, mediaani, moodi, miinimumi, maksimumi ja ulatuse järgi; 3) väljendab protsentides esitatud informatsiooni visuaalselt (graafikud, diagrammid) ja

vastupidi; 4) kasutab tabelarvutusprogrammi andmete esitamiseks, töötlemiseks ja tulemuste

tõlgendamiseks; 5) illustreerib IKT-vahendite abil andmeid tulp-, sektor-, joon- ja punktdiagrammiga;

9

6) loeb, mõistab ja selgitab andmeid tabelist, tulp-, sektor-, joon- ja punktdiagrammilt; 7) teab andmete liike ja andmete kogumise erinevaid meetodeid (mõõtmine, küsimustik); 8) selgitab oma arvutamis- ja andmealaste teadmiste elulisi rakendusvõimalusi.

Algebra

III kooliastme lõpetaja:

1) korrastab üks- ja hulkliikmeid, liidab, lahutab ning korrutab üks- ja hulkliikmeid ning jagab üksliikmeid ja hulkliiget üksliikmega; 2) tegurdab hulkliikmeid (toob teguri sulgude ette, kasutab ja põhjendab ruutude vahe, summa

ruudu ja vahe ruudu abivalemeid, tegurdab ruutkolmliiget); 3) lihtsustab kuni kolmetehtelisi täisavaldisi;

4) üldistab harilike murdude arvutusreeglid algebralistele murdudele; 5) taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab kaht algebralist murdu;

6) lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi; 7) nimetab võrrandi põhiomadusi;

8) selgitab eluliste näidete põhjal võrdelise, lineaarse ja pöördvõrdelise sõltuvuse tähendust; 9) mõistab ja tunneb ära võrdelise ja pöördvõrdelise seose (nt liikumisel teepikkus, aeg, kiirus); 10) lahendab lineaar- ja võrdekujulisi võrrandeid ning lineaarvõrrandisüsteeme kasutades

võrrandi põhiomadusi (sh graafiliselt ning arvutiprogrammide abil); 11) lahendab täielikke ja mittetäielikke ruutvõrrandeid;

12) koostab ja lahendab tekstülesandeid, mis lahenduvad võrrandi või võrrandisüsteemi abil (sh võrdelise jaotamise ülesandeid); 13) selgitab ruutfunktsiooni nullkohtade ja haripunkti tähendust ja omavahelist seost, leiab need

valemist ning jooniselt; 14) joonestab etteantud funktsiooni graafiku (sirge, hüperbooli, parabooli) (nii käsitsi kui ka

arvutiprogrammiga) ning loeb graafikult funktsiooni ja argumendi väärtusi; 15) selgitab arvutiga tehtud dünaamilisi jooniseid kasutades funktsiooni graafiku asendi ja kuju sõltuvust funktsiooni avaldises olevatest kordajatest (ruutfunktsiooni korral ainult ruutliikme

kordajast ja vabaliikmest). Geomeetria

III kooliastme lõpetaja: 1) joonestab ja konstrueerib (käsitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid (korrapärane hulknurk, kolmnurk, rööpkülik, trapets, ring) etteantud elementide järgi korrapärase hulknurga ja

kolmnurga sise-ja ümberringjoone; 2) visandab ruumilisi kujundeid (püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera);

3) selgitab ja rakendab Pythagorase teoreemi; 4) leiab täisnurkse kolmnurga joonelemendid (sh kasutades trigonomeetrilisi seoseid); 5) lahendab geomeetrilise sisuga probleemülesandeid (sh kasutades korrapärase hulknurga

omadusi, Thalese teoreemi); 6) kasutab probleemülesannete lahendamiseks hulknurkade sarnasust (nt maa-alade

plaanistamine); 7) arvutab tasandiliste kujundite (korrapärane hulknurk, kolmnurk, rööpkülik, romb, trapets, ring) joonelemendid, ümbermõõdu, pindala;

8) arvutab ruumiliste kujundite (püstprisma, püramiid, silinder, koonus, kera) joonelemendid, pindala ja ruumala;

9) teab kolmnurga ja trapetsi kesklõigu mõistet ning nende omadusi; 10) teab kesk- ja piirdenurga mõisteid ning nendevahelist seost; 11) teab ringjoone puutuja mõistet ja omadust;

12) teab põik- ja lähisnurkade mõisteid ja nende nurkade seoseid paralleelsete sirgete korral; 13) kirjeldab kujundite omadusi ning klassifitseerib kujundeid ühiste omaduste põhjal;

14) põhjendab ja kasutab sirgete paralleelsuse tunnuseid; 15) kasutab IKT-vahendeid geomeetriliste seaduspärasuste avastamiseks või kontrollimiseks;

10

16) selgitab oma algebra- ja geomeetriateadmiste elulisi rakendusvõimalusi. Probleemide lahendamine

III kooliastme lõpetaja:

1) otsib, loeb ja mõistab iseseisvalt õppematerjalides olevaid tekste; 2) leiab elulise (nt finantsvaldkonna) probleemi väljendamiseks sobiva matemaatilise mudeli,

koostab võrrandi või võrrandisüsteemi; 3) koostab eakohaseid probleemülesandeid; 4) rakendab uurimuslikku meetodit matemaatika abil probleemide lahendamiseks;

5) kasutab protsentarvutust otsuse tegemiseks ja põhjendamiseks (nt laen, hoius, intress, maksud, investeerimine);

6) kasutab (igapäevaelu) ülesannete lahendamisel otstarbekat osamäära esitusviisi (protsent, harilik murd, kümnendmurd); 7) selgitab protsentarvutuse elulisi kasutusvõimalusi ning absoluut- ja/või suhtarvude sobivust

informatsiooni; 8) selgitab tõenäosuse tähendust, arvutab elulistel juhtudel sündmuse tõenäosuse (sh mündivise,

täringu veeretamine, kaardimäng, loosimine); 9) eristab hüpoteesi, eeldust, väidet ja tõestust, selgitab mõne teoreemi tõestuskäiku, vajaduse korral tuletab lihtsamaid valemeid;

10) sõnastab oma tõlgendusi ja põhjendusi; 11) reflekteerib oma tegevusi matemaatika õppijana.

1

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“

Lisa 7

(muudetud sõnastuses)

Ainevaldkond „Tehnoloogia“

1. Üldalused

1.1. Valdkonnapädevus

Tehnoloogia valdkonda kuuluvate ainete õpetamise eesmärk põhikoolis on eakohase valdkonnapädevuse kujundamine, mis tähendab, et põhikooli lõpetaja:

1) on omandanud eakohaseid baasteadmisi erinevate õppes kasutatavate materjalide omadustest ja kasutamise võimalustest;

2) valib oma ideede teostamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning on teadlik oma valikute mõjust majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonnale; 3) kasutab materjale ja töövahendeid säästlikult ning järgib tegevuses kestliku arengu ja

rohepöörde põhimõtteid; 4) kasutab traditsioonilisi ning nüüdisaegseid materjale, tööriistu ja digivahendeid turvaliselt

ning otstarbekalt; 5) kasutab teistes õppeainetes omandatud teadmisi praktikas; 6) kavandab, planeerib, teostab ja mõtestab tööprotsessi põhimõttel ideest teostuseni, arvestades

seejuures funktsionaalsust, esteetilisust ja kulutõhusust; 7) väärtustab Eesti ja teiste rahvaste esemelise ja toidukultuuriga seotud traditsioone;

8) väärtustab loovat isetegemist ning sellega seonduvat vaimset heaolu ja tervislikku eluviisi; 9) on omandanud valmisoleku kasutada õpitud praktilisi oskusi igapäevaelus; 10) kirjeldab suuliselt ja kirjalikult tehtud valikuid ning tööprotsessi, sh kasutades

digivahendeid; 11) analüüsib nii enda kui ka teiste tööprotsessi ja -lõpptulemust;

12) on omandanud hoiaku olla ettevõtlik ning otsib loovaid ja uuenduslikke lahendusi ettetulevatele probleemidele iseseisvalt või rühmas; 13) arvestab autoriõigust erinevate teabevahendite, õppematerjalide ja infoallikate kasutamisel.

1.2. Ainevaldkonna õppeainete arvestuslik maht

Valdkonda kuulub neli õppeainet, mille taotletavate õpitulemuste saavutamiseks on arvestuslikud nädalatunnid kooliastmeti järgmised:

Õppeaine I kooliaste II kooliaste III kooliaste Tööõpetus 4,5 Tehnoloogiaõpetus / käsitöö, kodundus

5 5

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees klasside kaupa määratakse kindlaks kooli õppekavas. II ja III kooliastmes määratakse õppeainete nädalatundide arv

klassiti nii, et õppekorralduses on õpilastele tagatud võimalus omandada taotletavad teadmised, oskused ja pädevused läbi kõikide II ja III kooliastme tehnoloogiavaldkonna ainete, võrdses mahus. Õpilaste jagunemine õpperühmadesse on sooneutraalne.

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming

Tehnoloogia valdkonda kuuluvad õppeained on esteetilis-praktilised ning tehnilis- tehnoloogilised ja nende õppimise eesmärk on arendada loovust, huvi, vastutustunnet, iseseisvust ning probleemide lahendamise oskust, hõlmates nii käelist kui ka intellektuaalset

tegevust. Õppe käigus erinevaid materjale, töövahendeid, töötlemistehnoloogiaid ning

2

digivahendeid kasutades suureneb õpilaste usk enda võimetesse ning nad omandavad

valdkonnaüleseid oskusi, et tulla toime igapäevaelus. Õpe on tervik ja lähtub põhimõttest ideest teostuseni, milles on oluline töörõõmu ja probleemide

kogemine oma ideede esitamisel, disainimisel ja materjalide töötlemisel konkreetseks tulemuseks vastavalt püstitatud eesmärgile. Tervikliku õppe aluseks on ainevaldkonna baasteadmiste ja -oskuste omandamine.

Õppes järjekindlalt ja aktiivselt osaledes õpib õpilane hindama materjali ja töö kvaliteeti ning analüüsima tehtud valikuid. Õpilane õpib oma arengutaseme põhjal eri teemade läbimise,

tehnikate ja tehnoloogiate kasutamise ning projektide elluviimise kaudu. Õpilane uurib, katsetab ja leiutab õpetaja juhendamisel ja iseseisvalt. Valdkonnasisese lõimingu aluseks on kõigi nelja õppeaine taotletavad teadmised, oskused ja

hoiakud ning õpitulemused, mille saavutamist toetavad ühisprojektid, loovtööd, valdkonda siduvad multimateriaalsed tööd ja teised lõimingulised teemakäsitlused.

1.4. Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks, üldpädevuste arengu toetamiseks ja

õppekava läbivate teemade käsitlemiseks

Tehnoloogia valdkonna õppeainete kaudu toetatakse õpilastes kõigi riikliku õppekava üldosas kirjeldatud üldpädevuste arengut, mida toetab õppeainete eesmärgipärane lõimimine teistesse

valdkondadesse kuuluvate õppeainetega ning läbivate teemade õpilase jaoks tähenduslik käsitlemine. Valdkonnaülese lõimingu tulemusel kujuneb õpilasel suutlikkus rakendada oma teadmisi ja oskusi erinevates olukordades, kujundada enda väärtushoiakuid ja -hinnanguid ning

võimalus omandada ettekujutus ühiskonna kui terviku arengust. Üldpädevuste kujundamise ning läbivate teemade käsitlemise ja lõimingu korraldamise põhimõtted määratakse kooli

õppekava üldosas ning rakendamist täpsustatakse valdkonnakavas. Valdkonnaülese lõimingu ja õppekava läbivate teemade käsitlemise lähtekohaks on terviklik ja loomulik uurimine, milles lõimingutsenter on töö- ja tehnoloogiaõpetuse valdkonna õppeained.

Valdkonna õppeained pakuvad mitmekesiseid võimalusi selleks, et õpilased hakkaksid praktilise tegevuse kaudu märkama eri valdkondadesse kuuluvate õppeainete vastastikuseid

seoseid ja neid realiseerima. Tehnoloogia valdkonna õpitegevused loovad eeldused koolis õpitu ning väljaspool kooli kogetu mõtestamiseks ning rakendamiseks praktiliste tegevuste kaudu. Lõimingu käigus kujundatakse

õpilastes arusaam sellest, et teiste valdkondade õppeainetes omandatud teadmisi on võimalik aineüleselt ja eluliselt rakendada, teiselt poolt tagatakse lõiminguga teaduslik alus tehnoloogia

valdkonnas omandatavatele kogemuslikele teadmistele ja oskustele. Valdkonnaüleseid lõimingumeetodeid tuleb töö- ja tehnoloogiaõpetuse valdkonnas rakendada järjepidevalt ning süsteemselt kogu õppeaja jooksul.

1.5. Õppe kavandamine ja korraldamine

Tehnoloogia valdkonnas korraldatakse õpe viisil, mis toetab õpimotivatsiooni hoidmist ning õpilase kujunemist aktiivseks ja ennastjuhtivaks õppijaks ning loovaks ja kriitiliselt mõtlevaks ühiskonnaliikmeks, kes suudab teha valikuid ja vastutada oma õppimise eest. Õpet kavandades

ja korraldades lähtutakse õppekava üldpädevustest, kooli väärtustest, kooliastme lõpuks taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpitulemustest ja kooli õppekavas

sätestatud õppesisust, kooliastmete õppe ja kasvatuse rõhuasetustest ning läbivate teemade ja lõimingu rakendamise põhimõtetest. Õppe korraldamise erinevaid viise kirjeldatakse kooli õppekavas.

Õppetegevust kavandades ja korraldades teevad õpetajad koostööd, seejuures: 1) innustatakse õpilasi oma arvamust avaldama, analüüsima ning kriitiliselt mõtestama oma

töökultuuri ja töö protsessi, alustatut lõpule viima, probleeme märkama ja püstitama ning neile lahendusi leidma;

3

2) kaasatakse õpilasi õppe kavandamisse, võetakse aega eesmärkide ja taotletavate

õpitulemuste saavutamise viiside ja hindamiskriteeriumide läbiarutamisele ning refleksioonile; 3) võimaldatakse õppida individuaalselt ning üheskoos nii iseseisva, paaris- kui ka rühmatöö

kaudu, siduda õpet koolivälise eluga, et kogu ainekäsitlus oleks võimalikult elulähedane, õpilasele eakohane ja tähenduslik; 4) arvestatakse õpilaste eelteadmisi, huvisid, eripära ja võimeid, võimaldatakse erivajadustega

õpilastel osaleda aktiivselt õppes nende võimaluste kohaselt, kohandades vajaduse korral selleks tegevusi;

5) kasutatakse diferentseeritud ja sobivat pingutust nõudvaid õppeülesandeid, kus vastavalt õpilaste suutlikkusele ning edasijõudmisele vahelduvad teoreetiline ja praktiline osa ning õppemeetodid, mille sisu ja raskusaste toetavad individuaalset lähenemist ning säilitavad ja

suurendavad huvi ning õpimotivatsiooni; 6) arvestatakse didaktika nüüdisaegseid käsitlusi ja ainevaldkonna arengut, võetakse arvesse

kohalikku eripära ning paikkonnas või kogukonnas pakutavaid võimalusi õppimist mitmekesistada, samuti muutusi ühiskonnas; 7) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta

ulatuses ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks, reageeritakse õpi- ja eluraskustele, pakutakse õpiabi ja tuge õpivalikutes;

8) rakendatakse uurivat õpet ning kasutatakse mitmekesiseid ja kombineeritud õppemeetodeid ning aktiivsust, loovust, koostööd ja tagasisidet soodustavaid tegevusi; 9) rakendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevaid õpikeskkondi,

õppematerjale ja -vahendeid.

1.6. Hindamine

Hindamine tehnoloogia valdkonna õppeainetes suunab ja julgustab õpilasi õppima ning tekitab ja hoiab huvi valdkonna vastu. Hindamise kaudu saavad õpilased mitmekülgset tagasisidet oma

töökultuuri, -protsessi ja -tulemuse ning individuaalse arengu kohta, millega toetatakse nende kujunemist positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnanguga ennastjuhtivaks õppijaks.

Hindamisega luuakse õpilastele võimalusi õppe käigus oma edusamme esile tuua, julgustades neid enda tugevaid külgi kasutama ja uusi oskusi arendama. Neile võimaldatakse eri viise eneseanalüüsiks ja kaaslastelt tagasiside saamiseks ning selle mõistmiseks. Hindamise käigus

saab õpetaja teavet oma õpetamise tulemuslikkuse kohta ning sisendit nii õppe kui ka iseenda pädevuste arendamiseks.

Aineteadmiste ja -oskuste kõrval antakse tagasisidet ka üldpädevuste arengu ning väärtushoiakute ja -hinnangute kujunemise kohta. Hoiakute kujunemisele antakse tagasisidet suunavate ja toetavate sõnaliste hinnangutega. Arutluste ja loometööde puhul hinnatakse

arvamuste ja seisukohtade argumenteeritust, seostatust ning veenvust. Õpilase seisukohtadele ühiskonnas ja maailmas toimuva kohta antakse sõnalist kirjeldavat tagasisidet. Kirjalikke

ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid pööratakse tähelepanu ka õpilase keelekasutusele, sh erialaterminite õigele kasutusele ja õigekirjale, mida arvestatakse ülesande eesmärgi ja kokkulepitud hindamiskriteeriumide põhjal.

Õpitulemusi hinnates kasutatakse nii diagnostilist, kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida esitatakse nii sõnaliste hinnangute kui ka numbriliste hinnetena. Diagnostilise hindamise

käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmiste ja oskuste tase, ainealased väärarusaamad ja spetsiifilised õpiraskused, et kavandada edasist õppimist ja õpetamist. Kujundava hindamise kaudu saab õpilane suulist ja kirjalikku tagasisidet oma õpitulemuste

saavutamise taseme ning tugevate külgede ja arenguvõimaluste kohta. Kujundavat hindamist toetavad õppe ajal valminud erinevate tööetappide kirjeldused, milleks võivad olla kavandid,

joonised, õpimapp, blogi jne.

4

Kokkuvõtvalt hinnatakse üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii

õppes seatud eesmärkide saavutamist kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. Kokkuvõtval hindamisel lähtutakse tööprotsessist kui tervikust ja taotletavatest

õpitulemustest, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib olla sõltuvalt töö mahust erinev kaal. Alates esimesest kooliastmest kaasatakse õpilane nii oma tööd hindama kui ka kaasõpilaste tööd tagasisidestama. Õpilasele on õppe alguses teada, mida ja millal hinnatakse, mis

hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpilast suunatakse õppe käigus oma õppimist ning seatud eesmärkide saavutamist analüüsima ja reflekteerima.

Hindamisel lähtutakse vastavatest põhikooli riikliku õppekava üldosa sätetest. Hindamise nõuded ja korraldus, sh mittenumbrilise hindamise kasutamine ja kooliõppekava väliselt ning mitteformaalhariduses omandatud teadmiste ja oskuste arvestamine täpsustatakse kooli

õppekavas.

1.7. Õppekeskkond

Ennastjuhtiva õppija kujunemiseks on oluline toetav ja inspireeriv tööõhkkond, ideede ja arvamuste paljususe tunnustamine, vastastikune austus ja abivalmidus ning iseseisvuse ja

enesearengu väärtustamine, õppides iseseisvalt ja rühmas. Taotletavate õpitulemuste saavutamist toetab nüüdisaegne õppekeskkond:

1) aja- ja nõuetekohaselt sisustatud õpperuumid kooli õppekavas sätestatud materjalide töötlemiseks, sh õppeköök kodunduses ja õppetöökojad käsitöös ning tehnoloogiaõpetuses; 2) seadmed, masinad, töövahendid ning ergonoomiline sisustus, mis võimaldavad erinevate

materjalide töötlemise kaudu mitmekülgselt õppida käsi- ja masintööd ning omandada traditsioonilisel ja nüüdisaegsel tehnoloogial põhinevaid teadmisi, oskusi, väärtusi ning

vastutustundlikku tööhoiakut; 3) abiruumid pesemiseks ja riietumiseks nii õpilastele kui ka õpetajale, samuti ruumid õpetajatööks, praktiliste tööde ja nende tegemiseks vajaminevate materjalide turvaliseks

hoidmiseks ning ladustamiseks. Kvaliteetse ja ohutu õppekeskkonna kujundamiseks vajaliku õpperuumide sisseseade ja

vajalikud digi- ning teised õppevahendid ja materjalid tagab koolipidaja arvestades vajadust saavutada valdkonnapädevus.

2. Ainekavad

2.1. Tööõpetus, käsitöö, kodundus ja tehnoloogiaõpetus

2.1.1. Õppeainete kirjeldused

Tehnoloogia valdkonna missioon on õpetada õpilast kriitiliselt uurima tarbimist ja tootmist õigluse, jätkusuutlikkuse ning eetilisuse vaatenurgast. Õpilased saavad ümbritseva materiaalse

maailma kohta teadmisi, mis aitavad panna aluse jätkusuutlikule eluviisile ja arengule, hõlmates õpilase elukeskkonda, kohalikku esemelist kultuuripärandit, eri inimrühmade kultuuripärandit

ja kooli kultuurilist mitmekesisust. Tehnoloogia valdkonna õppeained loovad õpilastele eeldused oma huvide ja tulevase tööelu kujundamiseks, mõjutades selle kaudu õpilase eneseteostusvõimalusi ja heaolu.

Õppeained võimaldavad eelarvamusteta valida erinevaid visuaalseid, materiaalseid ja tehnilisi lahendusi ning valmistamistehnoloogiaid ja nendega eksperimenteerida. Õpilane mõistab,

hindab ja arendab erinevaid lahendusi ning kasutab õpitud teadmisi ja oskusi igapäevaelus. Õpe süvendab õpilastes ruumitaju, materjalitunnetust ja kätega loomise oskust, tugevdab eeldusi töötada mitmekülgselt ning pakub rahulolu ja enesehinnangut tugevdavaid kogemusi.

Tehnoloogia valdkond kasvatab eetilist, teadlikku ja osavõtlikku ning ettevõtlikku kodanikku, kes väärtustab traditsioonilisi käsitööoskusi ja toidukultuuri ning mõistab nende seoseid

tehnoloogia arenguga.

5

Tööõpetus. Tööõpetust iseloomustab loov käeline aktiivsus, mis on oluline õpilaste

füsioloogilises ja vaimses arengus. Õpilased saavad end käelise tegevuse kaudu väljendada ning kujundada teadmisi, oskusi ja kogemusi, mida on vaja töö kavandamiseks, planeerimiseks ja

loomiseks. Tööülesandeid täites arenevad õpilastel motoorika, tähelepanu, silmamõõt, ruumitaju, kujutlusvõime ning iseseisvus otsuste tegemisel. Õpilastel kujuneb arusaam inimese kujundatud ja loodud esemelisest keskkonnast, selle materjalide mitmekesisusest ja vajadusest

suhtuda ümbritsevasse säästlikult. Ühistegevuses õpitakse koos teistega töötama, üksteist abistama, teiste arvamusi arvestama ja

oma otsuseid põhjendama. See julgustab õpilasi väärtustama ning hindama enda ja teiste tööd, mõistma kodukoha kultuurilist mitmekesisust ning võrdse kohtlemise tähtsust. Kuna tööõpetuse tundide põhisisu on loominguline praktiline tegevus, täidab see aine ka

emotsionaalselt tasakaalustavat ülesannet. Tööõpetuses käsitletakse käsitöö, kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse algtõdesid, mis loob

eeldused aineõpingute jätkamiseks II ja III kooliastmes.

Käsitöö. Käsitöö on õppeaine, kus õpilased saavad loovate ideede kaudu väljendada oma oskusi

praktikas, kasutades selleks mitmesuguseid pehmeid materjale ja erinevaid käsitöö tehnikaid nii käsitsi kui ka elektriliste ja digitaalsete masinatega töötades. Loov- ja kriitilise mõtlemise

kasutamine loomingulisi ülesandeid lahendades loob eeldused õpilaste loovaks eneseväljenduseks. Õpilasel kujunevad oskused oma ideid teostades järgida tootearendustsüklit alates teabe kogumisest, idee leidmisest, eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest

kuni toote valmimise ning esitlemiseni. Ühiste arutluste käigus õpitakse analüüsima eseme disainiprotsessi, märkama erinevaid tehnilise ja loomingulise protsessi lahendusi ning kogema

töörõõmu. Tänapäevaste materjalide ja tehnikate praktikas rakendamise kõrval väärtustatakse käsitöö rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja kasutamist tänapäevases võtmes. II kooliastmes kujunevad õpilastel teadmised käsitöö põhilistest töövõtetest, mõistetest ja

tehnikatest. Õpilased mõistavad juhendi järgi töötamise põhitõdesid ning otsivad aktiivselt uudseid lahendusi esemete disainimisel. Õpilased valmistavad praktilisi töid, mis võimaldavad

erinevaid õpitud tehnikavõtteid loovalt ja mitmekülgselt praktikas rakendada ning erinevates õppeainetes õpitut käsitööga seostada. III kooliastmes keskenduvad õpilased enam oma ideede loomingulisele väljendamisele ning töö

teadlikule korraldamisele tootearendustsüklit arvestades. Õppe käigus otsivad ja esitavad õpilased uusi ideid, hindavad neid kriitiliselt, kavandavad ja valmistavad funktsionaalseid

esemeid enda võimetest ja huvidest lähtuvalt. Õpilastes kujuneb oskus arutleda tarbekunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja tekstiilitööstuse tähtsuse üle ajaloos ning tänapäeval.

Kodundus. Kodundus on õppeaine, kus tähelepanu keskmes on inimese üldine heaolu ja igapäevaelus hakkamasaamine ning selleks kujundatavad teadmised, oskused ja hoiakud.

Koostöö ja kriitilise mõtlemise kaudu avastab õpilane enda potentsiaali erinevates ainealastes tegevustes, mõistab elukeskkonna jätkusuutlikkust ja enda rolli selle tagamisel. Õppes väärtustatakse nii eesti toidukultuuri ja -traditsioone kui ka kujundatakse avatud meelt teiste

rahvaste toidukultuuri ja tavade suhtes. II kooliastmes keskendutakse ainealaste mõistete tundmaõppimisele ning peamiste töövõtete ja

tehnoloogiate omandamisele, mis on praktiliste ülesannete lahendamise eelduseks. Õpitakse mõistma erinevate otsuste mõju iseendale ja keskkonnale. Õpiviiside valikul lähtutakse õpilaste eakohasusest ja huvidest.

III kooliastmes täiendatakse aineteadmisi ja praktilisi oskusi probleemilahenduse kaudu. Õpitakse analüüsima enda käitumist ja mõtestama tehtud otsuste mõju ning ollakse valmis

astuma samme enda heaolu ja jätkusuutliku majandamise suunas. Õpiviisid võimald avad arendada süsteemset mõtlemist ja planeerimisoskust.

6

Tehnoloogiaõpetus. Tehnoloogiaõpetus on õppeaine, kus õpilased saavad ennast väljendada eelkõige erinevaid kõvasid materjale töödeldes nii käsitsi kui ka masinatega, sh digitaalsetega.

II kooliastmes omandavad õpilased tehnoloogiaõpetuse baasoskused materjalide töötlemisel ja töövahendite käsitsemiseks, samuti tehnilisi mõisteid ja termineid. Õpilased tutvuvad erinevate materjalide omaduste ning kasutusvõimalustega. Õpetaja juhendamisel õpitakse valima

asjakohaste tööviiside, töövahendite, masinate ja seadmete vahel ning nendega töötama. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja

õpimotivatsiooni. III kooliastmes süvendavad õpilased oma oskusi, pakkudes uusi ideid probleemsituatsioonide lahendamiseks. Tehnilisi ideid planeerima, teostama ja esitlema õpitakse nii traditsioonilist kui

ka nüüdisaegset tehnoloogiat kasutades. Õpilasel kujuneb oskus ja huvi vaadelda ning uurida mehhaanilist ja elektroonilist töö- või elukeskkonda ning rakendada teadmisi oma loomingus.

Oskuste süvenemine loob eeldused selleks, et õpilased oleksid suutelised mõistma erinevate tehniliste süsteemide toimimispõhimõtteid ja toime tulema praktiliste probleemidega, mis võivad tekkida süsteemide rakendamisel. Õpiviisid toetavad õpilaste heaolu ja eluks vajalikke

oskuste kujunemist ning karjäärivalikuid ja tööelu puudutavaid valikuid.

2.1.2. Kooliastme lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

I kooliaste.

Tööõpetus

II kooliaste.

Käsitöö ja kodundus,

tehnoloogiaõpetus

III kooliaste.

Käsitöö ja kodundus,

tehnoloogiaõpetus

Õpilane: 1) eristab esemelist keskkonda (materjale ja

töövahendeid) ning töötab ohutult;

2) mõistab materjalide säästliku kasutamise vajalikkust;

3) leiab õpetaja abiga ülesandele loovaid

lahendusi; 4) töötab õpetaja juhendamisel üksi ja

koos teistega rühmas; 5) märkab õpetaja abiga

seoseid teistes ainetes õpituga; 6) tunneb oma pere ja

kodukoha kultuuritraditsioone;

7) saab aru tervisliku toitumise olulisusest; 8) märkab sarnasusi ja

erinevusi enda ning teiste töös, kirjeldab

oma tegevust;

Õpilane: 1) tunneb, valib ja kasutab mitmesuguseid õpitud materjale

ning töövahendeid; 2) kasutab materjale ja

töövahendeid säästlikult ning järgib oma tegevuses jätkusuutlikkuse põhimõtteid;

3) tunneb ohutusnõudeid ja järgib ohutu töötamise reegleid;

4) mõistab töö terviklikkust ideest teostuseni, kavandades ning tehes oma tööd omandatud

teadmiste ja oskuste baasil; 5) järgib suulisi ja kirjalikke

juhiseid ning mõistab koostöö olulisust; 6) tunneb ära ning rakendab

teistes ainetes õpitud teadmisi ja oskusi praktikas;

7) tunneb ja väärtustab kodukoha ning Eesti kultuuri- ja toidutraditsioone;

8) selgitab tervisliku toitumise põhitõdesid ja rakendab neid;

9) vastutab enda töö ja selle tegemise eest;

Õpilane: 1) valib oma ideede teostamiseks sobivaid

materjale, töövahendeid, seadmeid, masinaid ja

töötlemisviise turvaliselt ning otstarbekalt, teadvustades nende mõju majandus-,

sotsiaal- ja looduskeskkonnale; 2) kasutab erinevaid

teabeallikaid loova mõttetöö ja praktilise tegevuse ühendamiseks;

3) kavandab, planeerib, teostab ja mõtestab töö protsessi

põhimõttel ideest teostuseni, arvestades eesmärgistatud tulemust ning esteetilisust;

4) valib ja kasutab teistes õppeainetes õpitud teadmisi

ning seostab neid igapäevaeluga; 5) on ettevõtlik ning lahendab

loovalt esile kerkinud probleeme nii iseseisvalt kui ka

rühmas; 6) väärtustab Eesti ja teiste rahvaste kombeid ning

7

9) saab aru puhtuse ja

korra hoidmise vajalikkusest; 10) tunneb rõõmu

käelisest tegevusest ja õppes osalemisest.

10) kirjeldab ja hindab oma

tööd, tööprotsessi ja lõpptulemust; 11) teab ja järgib hügieeni,

korra ja puhtuse nõudeid. 12) tunneb rahulolu praktilisest

eneseteostusest.

esemelise ja toidukultuuriga

seotud traditsioone; 7) teeb vahet toitumise eripäral (kultuuriline, tervisest lähtuv

jm) ning oskab neid teadmisi rakendada toitu valides ja

valmistades; 8) esitleb ning põhjendab tehtud valikuid ja tööprotsessi

nii suuliselt kui ka kirjalikult; 9) analüüsib ning hindab nii

enda kui ka teiste tööd ja selle lõpptulemust; 10) teadvustab praktiliste

eluoskuste valdamise vajalikkust;

11) väärtustab loovat isetegemist ning sellega seonduvat vaimset heaolu ja

tervislikku eluviisi; 12) hindab enda huve ja

sobivust erinevateks ametiteks või hobidega tegelemiseks.

2.1.3. Õpitulemused

I kooliaste

Tööõpetus

Õpilane: 1) eristab looduslikke ja tehismaterjale ning võrdleb materjalide üldisi omadusi; 2) kasutab õigesti ja ohutult tööks sobilikke töövahendeid;

3) kujundab, modelleerib ja meisterdab lihtsamaid esemeid; 4) kasutab materjale säästlikult;

5) toob õppega seonduva kohta näiteid teistest ainetest või igapäevaelust; 6) saab aru suulistest või kirjalikest juhistest; 7) töötab iseseisvalt õpetaja juhendamisel;

8) arvestab ühiselt töötades kaaslasi; 9) märkab esemetel rahvuslikke elemente ja kasutab neid oma töös;

10) toob näiteid tervisliku toiduvaliku kohta; 11) hoiab oma töökoha ja töövahendid korras; 12) toob näiteid isikliku hügieeni vajalikkuse kohta;

13) viib alustatud töö lõpule ja räägib oma tööst ning tulemusest; 14) märkab ning nimetab positiivset oma ja teiste töödes.

II kooliaste

Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

Õpilane: 1) tunneb erinevaid tööks sobilikke materjale, sh toiduaineid ja nende omadusi;

2) valib ja kasutab eesmärgipäraselt töövahendeid, töötlusviise ning materjale; 3) leiab vajalikku infot teabeallikatest ja pakenditelt ning väärtustab intellektuaalset omandit, lähtudes autoriõigusest;

8

4) kasutab ohutult õigeid töövõtteid ning tehnikaid materjalide, sh toiduainete töötlemisel;

5) planeerib õpetaja juhendamisel oma ja/või rühma terviklikku tööprotsessi; 6) kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid esemeid üksi ja/või rühmas, oskab

kasutada videojuhendit; 7) töötab sihikindlalt ja viib kavandatu lõpule; 8) kasutab materjale ja toiduaineid säästlikult ning leiab võimalusi materjalide taaskasutuseks;

9) rakendab teistes ainetes õpitut ja loob seoseid erinevate eluvaldkondadega; 10) teab ja kasutab kavandades rahvuslikke kujunduselemente ning tunneb Eesti rahvuslikku

käsitööd ja rahvustoite; 11) rakendab tervisliku toitumise põhitõdesid toidu valmistamisel; 12) mõistab rühmas töötamise või töö jaotamise olulisust ühise eesmärgi saavutamisel;

13) esitleb oma ja/või rühma töö lõpptulemust, analüüsib ja põhjendab tööprotsessi valikuid kas suuliselt või kirjalikult, kasutades sealhulgas digivahendeid;

14) järgib töötades hügieeni-, korra- ja puhtusenõudeid, korrastab oma töökoha ning töövahendid; 15) teab materjalide ja toiduainete säilitamise nõudeid.

III kooliaste

Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

Õpilane: 1) kasutab tööd kavandades ainealast kirjandust ja teabeallikaid kooskõlas autoriõigusega;

2) hindab infoallikates, sh pakenditel sisalduvat teavet kriitiliselt ja analüüsib selle põhjal oma tarbimisharjumusi ning teadlikke tarbimisvalikuid;

3) valib ja kombineerib materjale, sh toiduaineid eri töötlusviiside jaoks; 4) kasutab sobilikke materjale, töövahendeid, -pinke, masinaid ning viimistlus- ja/või kaunistusvõtteid eesmärgipäraselt;

5) oskab koostada eelarvet toote valmistamiseks; 6) järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

7) planeerib iseseisvalt või rühmas tervikliku tööprotsessi ning funktsionaalse ja esteetilise tulemuse; 8) teab jäätmete käitlemise ning keskkonnahoiu põhilisi nõudeid ja ressursside säästliku

kasutamise mõju tervisele ning sotsiaal-, majandus- ja looduskeskkonnale; 9) leiab ülesannete täitmiseks loovaid lahendusi üksi ja/või rühmas, kasutab teadlikult teistes

ainetes õpitut; 10) tunneb peamisi Eesti kultuuri-, käsitöö- ja toitumistavasid; 11) võrdleb eri rahvaste kultuuritavasid ja rahvustoite;

12) teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid ja toitumise eripärasid ning rakendab neid toitu valmistades;

13) esitleb, analüüsib ja põhjendab tööprotsessis tehtud valikuid ning lõpptulemust kas suuliselt või kirjalikult, kasutades sealhulgas digivahendeid; 14) annab enda ja teiste tehtule konstruktiivset tagasisidet;

15) leiab õpitus seoseid igapäevaelu ja erinevate ametite ning hobidega.

1

Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrus nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“

Lisa 5 (muudetud sõnastuses)

Ainevaldkond „Matemaatika“

1. Üldalused

1.1. Valdkonnapädevus

Matemaatikaõpetuse eesmärk gümnaasiumis on kujundada õpilastes eakohane matemaatikapädevus, mis annab vahendid ja mõõdikud meid ümbritseva maailma uurimiseks ja kirjeldamiseks. Matemaatikapädevus hõlmab nii matemaatika sisemise loogika kui ka

sotsiaalse, kultuurilise ja isikliku rolli mõistmist ja väärtustamist. Kõik see on seotud igapäevaeluliste ja teaduslike probleemide lahendamisega ning eeldab probleemilahendamise

põhioskuste saavutamist. Matemaatika õpetusega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks kujuneks välja vastutustundlik ja ennastjuhtiv õppija, kes:

1) arutleb ja argumenteerib loogiliselt; 2) leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks;

3) modelleerib probleemi matemaatiliselt, st tõlgib probleemi matemaatika keelde; 4) kasutab probleemide lahendamisel ja saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja abivahendeid;

5) kasutab oskuslikult matemaatika sümboolikat ja keelt; 6) suhtleb matemaatilistel teemadel, selgitab esitatud lahendusi; tõlgendab saadud tulemusi,

andes neile ka omapoolse hinnangu.

1.2. Ainevaldkonna õppeaine arvestuslik maht

Ainevaldkonna õppeained on kitsas matemaatika ja lai matemaatika, mille kohustuslikud kursused on järgmised:

Kitsas matemaatika – 8 kursust: „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“; „Trigonomeetria“; „Vektor tasandil. Joone võrrand“; „Tõenäosus ja statistika“; „Funktsioonid I“; „Funktsioonid II“; „Planimeetria. Integraal“; „Stereomeetria“.

Lai matemaatika – 14 kohustuslikku kursust: „Avaldised ja arvuhulgad“; „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“; „Võrratused. Trigonomeetria I“; „Trigonomeetria II“; „Vektor tasandil.

Joone võrrand“; „Tõenäosus, statistika“; „Funktsioonid. Arvjadad“; „Eksponent- ja logaritmfunktsioon“; „Trigonomeetrilised funktsioonid“; „Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“; „Tuletise rakendused“; „Integraal. Planimeetria“; „Sirge ja tasand ruumis“; „Stereomeetria“;

„Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“. Lisaks kohustuslikele kursustele võib kooli õppekavas kirjeldada ja rakendada valikkursusi,

mis lõimivad matemaatikaõpetust teiste valdkondadega ja/või pakuvad süvenemist võimaldavaid teemakäsitlusi. Valikkursused võib kool koostada ise või valida GRÕK lisades 8–15 esitatud kursuste hulgast.

1.3. Ainevaldkonna kirjeldus

Matemaatikaõpetuse peamine eesmärk on matemaatikapädevuse kujundamine. Matemaatika valdkond koosneb kahest ainest – kitsast ja laiast matemaatikast. Üldjuhul teeb õpilane kitsa ja laia matemaatika vahel valiku gümnaasiumisse õppima asudes või vastavalt

kooli õppekavas seatud korrale. Lai matemaatika ja kitsas matemaatika erinevad nii sisu kui ka käsitluslaadi poolest.

Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks. Rakendusülesannete lahendamise kõrval on tähtsal kohal tõestamine

2

ja põhjendamine. Kitsa matemaatika õpetamise eesmärk on matemaatika rakenduste vaatlemine, et kirjeldada inimest ümbritsevat maailma teaduslikult ning tagada elus toimetulek.

Nii kitsa kui ka laia matemaatika eesmärgi saavutamiseks vajalik keskkond luuakse matemaatika mõistete, sümbolite, omaduste ja seoste, reeglite ja protseduuride käsitlemise ning

intuitsioonil ja loogilisel arutelul põhinevate mõttekäikude esitamise kaudu. Nii kitsas kui ka lai matemaatika annavad õpilasele vahendid ja oskused rakendada vajalikke matemaatilisi meetodeid teistes õppeainetes.

Õpilased, keda matemaatika rohkem huvitab, võivad kasutada valikainete õpiaega, üleriigilisi süvaõppevorme ja individuaalõpet. GRÕK lisades 8–15 esitatud valikkursusi võib lisada nii

kitsale kui ka laiale matemaatikale. Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilastel on õigus üle minna laiale matemaatikale ja laia matemaatika järgi õppinud õpilastel kitsale matemaatikale. Ülemineku tingimused sätestab

kool oma õppekavas.

1.4. Võimalusi valdkonnaüleseks lõiminguks, üldpädevuste arengu toetamiseks ja

õppekava läbivate teemade käsitlemiseks

Matemaatika õppimise kaudu toetatakse õpilastes kõigi riikliku õppekava üldosas kirjeldatud

üldpädevuste arengut. Üldpädevuste saavutamist toetab valdkonnaüleselt õppeainete eesmärgipärane lõimimine teistesse valdkondadesse kuuluvate õppeainetega ning läbivate

teemade õpilase jaoks tähenduslik käsitlemine. Selle tulemusel kujuneb õpilasel suutlikkus rakendada oma teadmisi ja oskusi erinevates olukordades, kujundada enda väärtushoiakuid ja -hinnanguid ning võimalus omandada ettekujutus ühiskonna kui terviku arengust. Seejuures

on väga oluline süsteemne ja järjepidev koostöö aineõpetajate vahel. Üldpädevuste kujundamine ning läbivate teemade käsitlemise ja lõimingu korraldamise

põhimõtted määratakse kooli õppekava üldosas ja rakendamine täpsustatakse valdkonnakavas. 1.5. Õppe kavandamine ja korraldamine

Õppetegevus on õppijakeskne, toetab õpimotivatsiooni hoidmist ja õpilaste kujunemist aktiivseiks ja iseseisvaiks õppijaiks ning loovaiks ja kriitiliselt mõtlevaiks ühiskonnaliikmeiks,

kes suudavad teha valikuid, võtta vastutust oma õppimise eest ja tulevad toime muutunud olukorras ning on valmis kavandama oma edasist haridusteed. Gümnaasiumis õppetegevust kavandades ja korraldades teevad õpetajad koostööd, seejuures:

1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, valdkonnapädevusest, taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpitulemustest ja kooli õppekavas sätestatud

õppesisust ning lõimingust teiste õppeainete ja läbivate teemadega; 2) arvestatakse didaktika nüüdisaegsete käsitluste ja ainevaldkonnas toimunud arengutega, võetakse arvesse kohalikku eripära, muutusi ühiskonnas ja maailmas ning seostatakse neid

omavahel; 3) taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta ulatuses ühtlaselt ning

jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevusteks, õpilast suunatakse oma õppimist mõtestama ja kavandama ning õpikoormust jagama; 4) luuakse võimalus rakendada teatud aja tagant e-õppepäevi või -nädalaid;

5) arvestatakse õpilaste eelteadmisi, huvisid, individuaalseid eripärasid ja -võimeid, kasutatakse diferentseeritud ja sobivat pingutust nõudvaid ülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

individualiseeritud ja õpilasele tähenduslikku käsitlust, reageeritakse õpi- ja eluraskustele ning pakutakse õpiabi ja tuge õpivalikutes; 6) võimaldatakse nii individuaalset kui ka koos teistega õpet, kujundatakse õpiharjumusi ja -

oskusi, mõtestatakse ja analüüsitakse õppimist, suunatakse tegema teadvustatud ja teadlikke valikuid, võtma vastutust oma õppimise eest;

3

7) õpilasi kaasatakse õppetegevuste kavandamisse ja juhtimisse, pakutakse võimalusi analüüsida ja mõtestada õppeprotsessi nii enda õppimise ja õpistrateegiate kui ka õpetaja

juhitud õppe korraldamise aspektist; 8) kavandatakse aeg õpitava tähenduslikkuse, eesmärkide, õpitulemuste ning

hindamiskriteeriumide mõtestamiseks ning eneserefleksiooniks, õpitakse andma ja vastu võtma tagasisidet; 9) rakendatakse uurivat, probleeme lahendavat ja teaduspõhist õpet, kasutatakse mitmekesiseid

ja kombineeritud õppemeetodeid ning aktiivsust, loovust, koostööd ja analüüsi soodustavaid õppetegevusi, laiendatakse õpilaste teadmisi mitmekülgselt, tutvustatakse näiteid valdkonna

teadussaavutustest ja aktuaalsetest probleemidest, arendatakse oskusi ja kujundatakse hoiakuid; 10) rakendatakse ja kasutatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppekeskkondi, -materjale ja -vahendeid, arendatakse info kriitilise otsimise ja

hindamise pädevust, arvestades autoriõiguse ja uurijaeetikaga. Õppetegevuse kavandamisel on õpetajal professionaalne õigus valida koostöös õpilastega

käsitletavat õppesisu, lähtudes õpilaste eelnevatest teadmistest ja oskustest ning arvestusega, et taotletavad õpitulemused oleksid saavutatud ning üld- ja valdkonnapädevused kujundatud.

1.6. Hindamine

Hindamine on õppeprotsessi osa, mille kaudu toetatakse õpilase õppimist ja arengut.

Hindamisel saadakse ülevaade õpitulemuste saavutatusest ja õpilase individuaalsest arengust ning toetatakse selle kaudu õpilase kujunemist positiivse minapildi ja adekvaatse enesehinnanguga ennastjuhtivaks õppijaks. Hindamise tulemusena/abil saab õpilane tagasisidet

oma edenemise kohta õppimisel ja õpistrateegiate valikuteks. Õpetaja saab teavet oma õpetamise tulemuslikkuse kohta ning sisendit nii õppetegevuse kui iseenda pädevuste

arendamiseks. Hindamise alus on valdkonna ainekavades kirjeldatud õpitulemused kooliastmete kaupa. Hindamisega toetatakse kooliastme lõpuks taotletavate teadmiste ja oskuste omandamist, hoiakute kujunemist ning valdkonnapädevuse saavutamist. Ainealaste

teadmiste ja oskuste kõrval antakse tagasisidet ka üldpädevuste arengu ning väärtushoiakute ja -hinnangute kujunemise kohta. Hoiakute kujunemisele antakse tagasisidet suunavate ja

toetavate sõnaliste hinnangute abil. Selleks rakendatakse nii diagnostilist, kujundavat kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida esitatakse nii sõnaliste ja kirjalike hinnangute kui ka numbriliste hinnetena.

Diagnostilise hindamise käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmiste ja oskuste tase, ainealased väärarusaamad ja spetsiifilised õpiraskused, et kavandada järgnevat õppimist ja

õpetamist. Õppeprotsessi käigus rakendatakse kujundavat hindamist, kus õpilane saab suulist ja kirjalikku tagasisidet oma õpitulemuste saavutamise taseme ning tugevate külgede ja arenguvõimaluste

kohta. Kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et

kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutatust. Kursuse kokkuvõttev hinne võib kujuneda õppeperioodi jooksul toimunud hindamise tulemusena, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib sõltuvalt töö mahust

olla erinev kaal. Õpilane kaasatakse hindamisprotsessi nii oma töö hindamisel kui ka kaasõpilaste

tagasisidestamisel. Õpilasele on õppeprotsessi alguses teada, mida ja millal hinnatakse, milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ning millised on hindamise kriteeriumid. Õpilast suunatakse õppeprotsessi käigus oma õppimist ja püstitatud eesmärkide saavutamist

analüüsima ja reflekteerima. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid pööratakse tähelepanu ka

õpilase keelekasutusele, sh erialaste terminite õigele kasutusele ja õigekirjale, mis üldjuhul ei mõjuta tööle antavat hinnangut ja hinnet.

4

Erineva keerukusastmega teadmiste, oskuste ja hoiakute hindamise võimaldamiseks kasutatakse mitmekesiseid hindamisviise ja -vorme, et veenduda õpitulemuste saavutamises.

Selleks et paremini aru saada õpilastel tekkinud raskustest, õpilünkadest või lahendusideedest, saab hindamismeetodina kasutada näiteks tagasiside testi nii paberil kui ka virtuaalses

keskkonnas, kontrolltööd, intervjuud, diagnostilist testi, päevikupidamist, õpilaste kirjutist, valjusti mõtlemist (läbirääkimine), ülesannete lahenduste esitlust jmt. Nimetatud meetodite põhjal saab õpilasele anda õppeteema kohta jooksvat tagasisidet aine ning ainevaldkonna

teadmiste ja oskuste ning õpilase hoiakute ja väärtuste kohta. Kokkuvõtva hindamismeetodina sobib kirjaliku kontrolltöö või testi kõrvale ka intervjuu

vormis teadmiste ja oskuste kontroll. Hindamisvahendi ja -viisi valik sõltub püstitatud õppe-eesmärkidest ja eeldatavast õpitulemusest.

Õpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates võetakse aluseks tunnetuslikud protsessid: 1) faktide, protseduuride ja mõistete teadmine (meenutamine, äratundmine, info leidmine,

arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine jmt); 2) teadmiste rakendamise oskus (meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine, modelleerimine, rutiinsete ülesannete lahendamine jmt);

3) arutlemisoskus (põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine jmt). Hindamisel lähtutakse vastavatest gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest, hindamise

nõuded ja korraldus, sh mittenumbrilise hindamise kasutamine ja mujal õpitu arvestamine täpsustatakse kooli õppekavas.

1.7. Õppekeskkond

Õpilast toetava õppekeskkonna kujundamise aluseks on õppekava üldosas sätestatud sotsiaalse,

vaimse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamise põhimõtted. Matemaatika õpetamisel luuakse õpilastele õppimist väärtustav keskkond, et tekiks positiivne suhtumine õppimisse. Õpilastele tagatakse jõukohased ülesanded ja eduvõimalus.

Õpilastes arendatakse uskumust, et oma võimekuse arendamiseks tuleb pingutada ning ebaõnnestumise korral tuleb rohkem harjutada või kasutada teistsuguseid strateegiaid.

Õppekeskkond luuakse selline, kus iga õpilane saab maksimaalselt areneda, arvestades tema individuaalsust ja potentsiaali, oskusi ja huve. Vaimselt ja emotsionaalselt toetavale õppekeskkonnale on omane:

1) vastastikune lugupidamine, üksteise aktsepteerimine ja abivalmidus; 2) ühised selged eesmärgid, kus nii õpetaja kui ka õpilased teavad, miks ning millisel eesmärgil

midagi tehakse, ja on huvitatud nende eesmärkide saavutamisest; 3) toetav õhkkond, kus nii õpetajal kui ka õpilasel on lubatud katsetada, eksida ja oma vigu tunnistada; tunnustatakse ideede ja arvamuste paljusust;

4) jagatud vastutus, st õpetaja vastutab keskkonna ja õpitingimuste loomise eest ja õpilased õppimise eest.

Oluline on suunata õpilasi mõtlema teadmiste suhtelisuse üle, et õpilased teadvustaksid õppimist kui teadmiste konstrueerimist, mitte kui faktide päheõppimist. Kool võimaldab:

1) õpet lisaks klassiruumile (kus on tahvel ja tahvlile joonestamise vahendid) korraldada ka mujal, nt kooliõues, arvutiklassis, looduses, muuseumides, teaduskeskustes,

keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes, asutustes ja virtuaalses õppekeskkonnas; 2) vajaduse korral kasutada klassis internetiühendusega IKT vahendeid ning esitlustehnikat, tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplekte ning taskuarvutite komplekti.

2. Ainekavad

2.1. Gümnaasiumi lõpuks taotletavad teadmised, oskused ja hoiakud

Kitsas matemaatika Lai matemaatika

5

Õpilane: 1) kasutab õpitud rutiinseid matemaatilisi

argumente (teoreemid, valemid, meetodid) ja esitab lihtsamaid arvutustel põhinevaid põhjendusi ja loogilisi järeldusi;

2) esitab igapäevateadmistel põhinevaid loogilisi argumente ja teeb lihtsamaid

mitmesammulisi loogilisi järeldusi; 3) leiab lihtsamale matemaatikaülesandele sobiva lahendustee sarnaste õpitud

strateegiate seast; 4) leiab lahendustee ja matemaatilised

vahendid lihtsamate 1–2sammulist lahendusstrateegiat nõudvate probleemide (ka mittematemaatiliste) lahendamiseks;

5) tunneb ära matemaatikas õpitud mudelite abil lahenduvad reaalelulised

probleemid ning esitab tuttava reaalelulise situatsiooni matemaatilise mudeli (1–2 sammu);

6) tõlgendab ja hindab saadud matemaatilist tulemust vastavas kontekstis; 7) valmistab ja kasutab matemaatika

standardseid esitusvahendeid nii eluliste situatsioonide kirjeldamisel kui ka teistes

õppeainetes; 8) valib sobiva esitusviisi ning tõlgendab või muudab antud esitusi arukalt;

9) sooritab elementaarseid lahendus- ja teisenduskäike, kasutades matemaatilisi

sümboleid ja valemeid ning digitaalseid ja mittedigitaalseid abivahendeid; 10) sooritab õpitud formaalseid

matemaatilisi protseduure ja käsitleb matemaatilisi objekte tuttavas kontekstis;

11) leiab matemaatilise sisuga lühitekstidest vajalikku informatsiooni, kusjuures informatsiooni paigutus tekstis

vastab üldjoontes selle matemaatilise töötlemise sammude järjekorrale;

12) suudab arusaadavalt selgitada mitmeetapilisi arutlusi ja lahendusteid ning saadud tulemust;

13) mõistab teiste isikute esitatud matemaatilise sisuga tekste.

Õpilane: 1) kasutab lisaks õpitud rutiinsetele

matemaatilistele argumentidele (teoreemid, valemid, meetodid) ka rangeid matemaatilisi põhjendusi ja tõestusi ning esitab neid,

arutledes seejuures loogiliselt ja loovalt; 2) esitab igapäevateadmistel põhinevaid

loogilisi argumente, teeb lihtsamaid mitmesammulisi loogilisi järeldusi ja hindab erinevate argumentide tõesust ja

kehtivusvaldkondi; 3) leiab lihtsamale matemaatikaülesandele

sobiva lahendustee sarnaste õpitud strateegiate seast ning analüüsib ühe ja sama ülesande erinevaid võimalikke lahendusteid, vastavaid

matemaatilisi protseduure, saadud tulemuse kontrollimise viise ja kasutatud abivahendite

kasutuspiire ning -võimalusi; 4) leiab lahendustee ja matemaatilised vahendid mitmeastmelist lahendusstrateegiat

nõudva kompleksse probleemi lahendamiseks. Seejuures kasutab ta loovalt samm-sammulist järelduselt järeldusele liikumist, hüpoteeside

püstitamist, põhjendamist ja ümberlükkamist; 5) tunneb ära matemaatikas õpitud mudelite

abil lahenduvad reaalelu probleemid, esitab tuttava reaalelulise situatsiooni matemaatilise mudeli (1–2 sammu);

6) tõlgendab ja hindab saadud matemaatilist tulemust vastavas kontekstis ning kohandab

õpitud matemaatilist mudelit loovalt vastavalt muutunud tingimustele; 7) modelleerib kompleksset reaalelulist

situatsiooni, määrates selleks vajalikud muutujad ja neile püstitatud tingimused ning

valmistab ja kasutab matemaatika standardseid esitusvahendeid nii eluliste situatsioonide kirjeldamisel kui ka teistes õppeainetes;

8) hindab erinevaid esitusvahendeid eesmärgipäraselt ja probleemile vastavalt, käib

asjakohaselt ja arusaadavalt ümber mitteusaldatavate/-sobivate esitusvormidega ja arendab kasutatavaid esitusvahendeid

probleemile vastavalt; 9) sooritab elementaarseid lahendus- ja

teisenduskäike, kasutades matemaatilisi sümboleid ja valemeid ning digitaalseid ja mittedigitaalseid abivahendeid;

10) esitab sisukalt ja täielikult probleemi mitmeetapilise lahendustee või

6

argumentatsiooni (ka digitaalselt) ja käsitleb matemaatilisi objekte tuttavas kontekstis;

11) mõistab teiste isikute esitatud matemaatilise sisuga tekste ning leiab matemaatilise sisuga tekstidest vajalikku

informatsiooni, kusjuures informatsiooni paigutus tekstis ei pea tingimata vastama selle

matemaatilise töötlemise sammude järjekorrale; 12) suudab arusaadavalt selgitada

mitmeetapilisi arutlusi ja lahendusteid ning saadud tulemust;

13) võrdleb, hindab ja vajaduse korral korrigeerib teiste inimeste suulisi ja kirjalikke matemaatilise sisuga tekste.

2.2. Kitsas matemaatika

2.2.1. Õppeaine kirjeldus

Kitsa matemaatika eesmärk on õpetada aru saama matemaatika keeles esitatud teabest, kasutada matemaatikat igapäevaelus esinevates olukordades, tagades sellega sotsiaalse toimetuleku.

Kitsa kava järgi õpetatakse kirjeldavalt ja näitlikustavalt, matemaatiliste väidete põhjendamine toetub intuitsioonile ning analoogiale. Olulisel kohal on rakendusülesanded ja IKT tarkvara

kasutamine. 2.2.2. Õpitulemused

I kursus „Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“

Õpilane:

1) leiab hulkade ühendi, ühisosa ja antud hulga osahulga; 2) eristab arvuhulki N; Z; Q; I ja R, selgitab nende kuuluvusseoseid; 3) märgib arvteljel reaalarvude piirkondi;

4) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust; 5) lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandeid ning lihtsamaid murdvõrrandeid

(maksimaalselt 2 murdu), samuti kahe tundmatuga võrrandisüsteeme, kus vähemalt üks võrranditest on lineaarvõrrand; 6) lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrratusi ning lineaarvõrratuste süsteeme;

7) sooritab tehteid astmete ja juurtega (teine kuni neljas juur), teisendades viimased ratsionaalarvulise astendajaga astmeteks; 8) teisendab lihtsamaid (kaks tehet ja sulud) ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi;

9) lahendab lihtsamaid reaalelulise kontekstiga probleeme võrrandite ja võrrandisüsteemide abil.

II kursus „Trigonomeetria“

Õpilane:

1) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; 2) loeb trigonomeetriliste funktsioonide graafikuid;

3) teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõtu ja vastupidi; 4) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi valemitekogu abil (rakenduvad maksimaalselt 3 erinevat trigonomeetrilist seost);

5) rakendab trigonomeetriat, siinus- ja koosinusteoreemi ning kolmnurga pindala valemeid kolmnurga lahendamisel;

7

6) leiab rööpküliku ja hulknurga pindala, tükeldades need sobivalt kolmnurkadeks; 7) arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala;

8) lahendab lihtsamaid reaalelulise kontekstiga planimeetria probleeme.

III kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“

Õpilane: 1) selgitab vektori mõistet, leiab vektori koordinaadid ja kahe punkti vahelise kauguse tasandil;

2) liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul;

3) leiab vektorite skalaarkorrutise, rakendab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetria probleemide lahendamisel; 4) tunneb sirget, ringjoont ja parabooli ning teab nende võrrandeid ja vastastikuseid asendeid

tasandil; 5) joonestab sirgeid, ringjooni ja paraboole nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutis;

6) koostab sirge võrrandi, kui sirge on määratud punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga, kontrollib tehtut arvutis; 7) määrab võrranditega antud sirgete vastastikused asendid tasandil, kontrollib tehtut

tarkvaraliste lahenduste abil; 8) koostab ringjoone võrrandi keskpunkti ja raadiuse järgi;

9) leiab kahe joone lõikepunktid (üks joontest on sirge) nii paberil kui ka tarkvaraliste lahenduste abil; 10) kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaprobleemide lahendamisel, kontrollides

saadud tulemuste õigsust tarkvaraliste lahenduste abil.

IV kursus „Tõenäosus ja statistika“

Õpilane: 1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust;

2) teab sündmuse tõenäosuse mõistet ning oskab leida soodsate ja kõigi võimaluste arvu (loendamine, kombinatoorika), arvutab sündmuse tõenäosuse ja rakendab seda lihtsamaid

elulisi ülesandeid lahendades; 3) teab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning arvkarakteristikute tähendust, kirjeldab ja visualiseerib jaotust histogrammi ning jaotusfunktsiooni abil;

4) teab valimi ja üldkogumi mõistet, mõistab statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust, teab valimi koostamise ja andmete kogumise reegleid ja oskab andmeid süstematiseerida ning

visualiseerida; 5) kirjeldab juhuslikku suurust arvkarakteristikute ja diagrammide abil ning teeb nendest järeldusi uuritava nähtuse kohta;

6) visualiseerib IKT abil kahe juhusliku suuruse vahelist sõltuvust ja hindab seose iseloomu ning tugevust intuitiivselt ja korrelatsioonikordaja (seose tugevuse karakteristiku) abil;

7) püstitab uurimisküsimuse, kogub andmestiku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega; 8) analüüsib andmestiku kogumise ja statistiliste otsustega seotud vigu.

V kursus „Funktsioonid“

Õpilane: 1) selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid;

2) skitseerib ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid (paberil ning arvutis) ja kirjeldab nende põhjal funktsiooni peamisi omadusi;

3) teab, et eksponent- ja logaritmfunktsioon on teineteise pöördfunktsioonid ;

8

4) teab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi ning logaritmib ja potentseerib lihtsamaid avaldisi;

5) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid astme ning logaritmi definitsiooni ja logaritmi omaduste vahetu rakendamise teel;

6) saab aru liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemusest ning lahendab selle abil lihtsamaid reaalsusega seotud ülesandeid; 7) lahendab graafiku abil trigonomeetrilisi põhivõrrandeid etteantud lõigul.

VI kursus „Jadad. Funktsiooni tuletis“

Õpilane: 1) saab aru arvjada ning aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõistest; 2) rakendab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme ning n esimese liikme summa valemit,

lahendades lihtsamaid elulisi ülesandeid; 3) selgitab funktsiooni tuletise mõistet, funktsiooni graafiku puutuja mõistet ning funktsiooni

tuletise geomeetrilist tähendust; 4) leiab funktsioonide tuletisi, kasutades etteantud elementaarfunktsioonide tuletiste tabelit ; 5) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi antud puutepunktis ja kontrollib saadut

arvutis; 6) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletisega, funktsiooni

ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist; 7) leiab ühe muutuja polünoomi kujul esitatud funktsioonide nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad, kasvamis- ja kahanemisvahemikud, maksimum- ja miinimumpunktid

ning skitseerib nende järgi funktsiooni graafiku ning kontrollib saadut arvutis; 8) lahendab lihtsamaid ekstreemumülesandeid.

VII kursus „Planimeetria. Integraal“

Õpilane:

1) tunneb ainekavas nimetatud geomeetrilisi kujundeid ja selgitab nende põhiomadusi; 2) kasutab elulisi ülesandeid lahendades õpitud geomeetria ja trigonomeetria mõisteid ning

põhiseoseid; 3) tunneb algfunktsiooni mõistet ja leiab määramata integraale polünoomidest; 4) tunneb ära kõvertrapetsi ning rakendab määratud integraali arvutades Newtoni-Leibnizi

valemit; 5) arvutab määratud integraali järgi tasandilise kujundi pindala.

VIII kursus „Stereomeetria“

Õpilane:

1) kirjeldab punkti asukohta ruumis koordinaatide abil ning sirgete ja tasandite võimalikke vastastikuseid asendeid ruumis (võrranditeta käsitlus);

2) selgitab ja rakendab kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet (võrranditeta käsitlus); 3) tunneb ainekavas nimetatud tahk- ja pöördkehi ning nende omadusi;

4) kujutab tasandil ruumilisi kujundeid ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga (näiteks telglõige ja ühe tahuga paralleelne lõige);

5) arvutab ainekavas nõutud kehade joonelemendid, pindala ja ruumala; 6) rakendab lihtsamaid ruumilisi probleeme lahendades trigonomeetria-, planimeetria- ja stereomeetriateadmisi.

9

2.3. Lai matemaatika

2.3.1. Õppeaine kirjeldus

Lai matemaatika annab ettekujutuse matemaatika tähendusest ühiskonna arengus ning selle rakendamisest igapäevaelus, tehnoloogias, majanduses, loodus- ja täppisteadustes ning muudes

ühiskonnaelu valdkondades. Selle tagamiseks lahendatakse rakendusülesandeid ja kasutatakse vastavat IKT tarkvara. Tähtsal kohal on tõestamine ja põhjendamine.

2.3.2. Õpitulemused

I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“

Õpilane: 1) leiab hulkade ühendi, ühisosa ja antud hulga osahulga; 2) selgitab naturaalarvude hulga N, täisarvude hulga Z, ratsionaalarvude hulga Q,

irratsionaalarvude hulga I ja reaalarvude hulga R omadusi ja nende hulkade kuuluvusseoseid, märgib arvteljel reaalarvude piirkondi;

3) esitab arvu juure ratsionaalarvulise astendajaga astmena ja vastupidi; 4) sooritab tehteid astmete ning võrdsete juurijatega juurtega; 5) teisendab lihtsamaid ratsionaal- ja irratsionaalavaldisi;

6) näeb ja lahendab arvutuste ja teisenduste abil lahenduvaid reaalelulisi ja teaduslikke probleeme (sh protsentülesanded). Tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“

Õpilane:

1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandisüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet;

2) selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; 3) lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvaid võrrandeid;

4) lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid; 5) lahendab kuni kolme tundmatuga lineaarvõrrandite süsteeme ning kahe tundmatuga ruut- ja

murdvõrrandite süsteeme; 6) tunneb ära õpitud võrrandite/võrrandisüsteemide abil lahenduvad reaalelulised/teaduslikud probleemid;

7) leiab või koostab sobiva võrrandi/võrrandisüsteemi probleemi lahendamiseks; 8) lahendab ainealase või reaalelulise probleemi võrrandite ja/või võrrandisüsteemide abil ning

tõlgendab ja esitleb saadud tulemust.

III kursus „Võrratused. Trigonomeetria I“

Õpilane: 1) selgitab võrratuse omadusi, võrratuse ja võrratusesüsteemi lahendihulga mõistet ning

kirjeldab vastavaid lahendihulki arvteljel; 2) selgitab võrratuste ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi; 3) lahendab lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi ning lihtsamaid võrratusesüsteeme, kus vähemalt

üks võrratustest on lineaarne; 4) kasutab lihtsustamisülesannetes trigonomeetria põhiseoseid ja täiendusnurga

trigonomeetrilisi funktsioone; 5) leiab digivahendite abil teravnurga trigonomeetriliste funktsioonide väärtused ning nende väärtuste järgi nurga suuruse;

6) lahendab täisnurkse kolmnurga; 7) tunneb ära probleemid, mis on lahendatavad täisnurkse kolmnurga geomeetria abil. Tõlgib

need matemaatika keelde ning lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

10

IV kursus „Trigonomeetria II“

Õpilane: 1) teisendab kraadimõõdus antud nurga radiaanmõõdus olevaks nurgaks ja vastupidi;

2) arvutab ringjoone kaare kui ringjoone osa pikkuse ning ringi sektori kui ringi osa pindala; 3) defineerib mis tahes nurga siinuse, koosinuse ja tangensi; tuletab ning teab siinuse, koosinuse ja tangensi vahelisi seoseid;

4) tuletab nurkade 0o, 30o, 45o, 60o, 90o, 180o, 270o, 360o siinuse, koosinuse ja tangensi täpsed väärtused; rakendab taandamisvalemeid, negatiivse ja täispöördest suurema nurga valemeid;

5) kasutab digivahendeid trigonomeetriliste funktsioonide väärtuste ning nende väärtuste järgi nurga suuruse leidmisel; 6) tuletab kahe nurga summa ja vahe valemid ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja

tangensi valemid; 7) teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi valemikogu abil;

8) tõestab siinus- ja koosinusteoreemi, lahendab mistahes kolmnurga ning arvutab selle pindala; 9) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad kolmnurga ja ringi kohta õpitut rakendades. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning

tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

V kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“

Õpilane: 1) selgitab mõisteid vektor, ühik-, null- ja vastandvektor, vektori koordinaadid, kahe vektori

vaheline nurk; 2) liidab ja lahutab vektoreid ning korrutab vektorit arvuga nii geomeetriliselt kui ka

koordinaatkujul; 3) leiab vektori pikkuse, lõigu keskpunkti koordinaadid, kahe vektori skalaarkorrutise ning rakendab neid geomeetriaprobleemide lahendamisel;

4) kasutab vektorite ristseisu ja kollineaarsuse tunnuseid geomeetriaprobleemide lahendamisel; 5) koostab sirge võrrandi (kui sirge on määratud punkti ja sihivektoriga, punkti ja tõusuga, tõusu

ja algordinaadiga, kahe punktiga) ning teisendab selle üldvõrrandiks, kontrollib tehtud arvutis; 6) määrab kahe sirge vastastikuse asendi tasandil, lõikuvate sirgete korral leiab sirgete lõikepunkti ja sirgete vahelise nurga, kontrollib tehtut arvutis;

7) koostab hüperbooli, parabooli ja ringjoone võrrandi; joonestab ainekavas esitatud jooni nende võrrandite järgi nii paberil kui ka arvutis; leiab kahe joone lõikepunktid, kontrollib tehtut

arvutis.

VI kursus „Tõenäosus, statistika“

Õpilane: 1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust; selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet ja

omadusi; 2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;

3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust, arvutab reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;

4) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust; kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; 5) selgitab valimi ja üldkogumi mõisteid ning andmete süstematiseerimise ja statistilise

otsustuse usaldatavuse tähendust; teab valimi koostamise põhimõtteid; 6) arvutab valimi jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi üldkogumi jaotuse

või uuritava probleemi kohta;

11

7) selgitab valimist hinnatud arvkarakteristiku usalduspiirkonna mõistet, leiab jaotusfunktsiooni abil üldkogumi keskväärtuse usalduspiirkonna;

8) koostab IKT vahendite abil tabeleid ja graafikuid andmete ja jaotuse visualiseerimiseks; 9) visualiseerib digivahendite abil kahe tunnuse hajuvusdiagrammi, kirjeldab sõltuvuse

tugevust korrelatsioonikordaja abil; 10) püstitab uurimisküsimuse, kogub vajaliku andmestiku, analüüsib seda statistiliste vahenditega IKT abil ja hindab võimalikke statistiliste otsustustega seotud vigu.

VII kursus „Funktsioonid. Arvjadad“

Õpilane: 1) selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seonduvaid mõisteid; 2) kirjeldab graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi; skitseerib graafikuid ning joonestab neid

nii paberil kui ka arvutis; 3) leiab valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja

negatiivsuspiirkonna nii algebraliselt kui ka arvutis; kontrollib, kas funktsioon on paaris või paaritu ja analüüsib arvutipõhiselt nende graafikute sümmeetria omadusi; 4) kirjeldab funktsiooni y = f (x) graafiku seost funktsioonide y = f (x) + a, y = f (x + a), y = f

(ax), y = a f (x) graafikutega, visualiseerib vastavaid seoseid arvutis konkreetsete näidetega; 5) selgitab arvjada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada ning hääbuva geomeetrilise jada mõistet;

6) selgitab aritmeetilise ja geomeetrilise jada üldliikme valemeid ning tuletab nende jadade n esimese liikme summa valemid ning hääbuva geomeetrilise jada summa valemi; 7) selgitab jada piirväärtuse olemust ning arvutab piirväärtuse; teab arvude π ja e tähendust;

8) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis lahenduvad aritmeetilise ja geomeetrilise jada abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning

tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.

VIII kursus „Eksponent- ja logaritmfunktsioon“

Õpilane: 1) selgitab liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise olemust;

2) lahendab reaalelulisi liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise probleeme, hindab kriitiliselt saadud tulemusi; 3) kirjeldab eksponentfunktsiooni, sh funktsiooni y = ex omadusi;

4) selgitab arvu logaritmi mõistet ja selle omadusi; logaritmib ning potentseerib lihtsamaid avaldisi, vahetab logaritmi alust;

5) kirjeldab logaritmfunktsiooni ja selle omadusi; 6) oskab leida eksponent- ja logaritmfunktsiooni pöördfunktsiooni; 7) joonestab paberil ja tarkvaraliste lahenduste abil eksponent- ja logaritmfunktsiooni

graafikuid ning loeb graafikult funktsioonide omadusi; 8) lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning eksponent- ja logaritmvõrratusi;

9) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad eksponentsiaalsete ja/või logaritmiliste mudelite abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.

IX kursus „Trigonomeetrilised funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“

Õpilane: 1) selgitab funktsiooni perioodilisuse mõistet ning leiab siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni perioodi;

2) joonestab nii paberil kui ka tarkvaraliste lahenduste abil siinus-, koosinus- ja tangensfunktsiooni graafikuid ning loeb graafikutelt nende funktsioonide omadusi;

3) leiab algebraliselt lihtsamate trigonomeetriliste võrrandite erilahendid etteantud piirkonnas, kasutades üldlahendi valemit või funktsiooni graafikut;

12

4) selgitab funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise füüsikalist ja geomeetrilist tähendust;

5) esitab liitfunktsiooni lihtsamate funktsioonide kaudu; 6) rakendab funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletise leidmise eeskirja, leiab

funktsiooni esimese ja teise tuletise ning liitfunktsiooni tuletise, kasutades etteantud tuletiste tabelit.

X kursus „Tuletise rakendused“

Õpilane:

1) koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi etteantud kohal, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil; 2) selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletise märgiga, funktsiooni

ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist; 3) leiab funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikud, ekstreemumid, funktsiooni graafiku

kumerus- ja nõgususvahemikud ning käänupunkti, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil; 4) uurib ainekavas etteantud funktsioone täielikult ja skitseerib funktsiooni leitud omaduste

põhjal selle graafiku, kontrollib saadut tarkvaraliste lahenduste abil; 5) leiab funktsiooni suurima ja vähima väärtuse etteantud lõigul;

6) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on kirjeldatavad ja lahendatavad õpitud funktsioonide kui mudelite uurimise abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab, hindab ja esitleb saadud tulemusi.

XI kursus „Integraal. Planimeetria“

Õpilane: 1) selgitab algfunktsiooni mõistet ning leiab lihtsamate funktsioonide määramata integraale põhiintegraalide tabeli ja integraali omaduste järgi;

2) selgitab kõvertrapetsi mõistet ning rakendab määratud integraali leides Newtoni-Leibnizi valemit;

3) arvutab määratud integraali abil kõvertrapetsi pindala, mitmest osast koosneva pinnatüki ja kahe kõveraga piiratud pinnatüki pindala ning lihtsama pöördkeha ruumala; 4) selgitab geomeetriliste kujundite ja nende elementide omadusi, kujutab vastavaid kujundeid

joonisel; uurib IKT vahendite abil geomeetriliste kujundite omadusi ning kujutab vastavaid kujundeid joonisel;

5) lahendab planimeetria arvutusülesandeid ja lihtsamaid tõestusülesandeid; 6) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on lahendatavad tasandigeomeetrias õpitud kujundite omadustega. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning

tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

XII kursus „Sirge ja tasand ruumis“

Õpilane: 1) kirjeldab ja määrab punkti asukoha ruumis koordinaatide abil;

2) selgitab ja rakendab ruumivektori mõistet, lineaartehteid vektoritega, vektorite kollineaarsuse ja komplanaarsuse tunnuseid ning vektorite skalaarkorrutist;

3) kirjeldab sirge ja tasandi vastastikuseid asendeid; 4) arvutab kahe punkti vahelise kauguse, vektori pikkuse ning kahe vektori vahelise nurga; 5) määrab kahe sirge, sirge ja tasandi, kahe tasandi vastastikuse asendi ning arvutab

nendevahelise nurga stereomeetria ülesannetes; 6) tunneb ära ainealased ja -välised probleemid, mis on lahendatavad ruumigeomeetrias õpitud

seoste abil. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

13

XIII kursus „Stereomeetria“

Õpilane: 1) omab süsteemse ettekujutuse hulktahukate ja pöördkehade liikidest, tuletab nende pindala ja

ruumala arvutamise valemeid; 2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;

3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala; 4) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on mudeldatavad ruumigeomeetrias

õpitud kujunditega ja nende omadustega. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“

Õpilane:

1) selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust; 2) tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone; 3) kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;

4) lahendab tekstülesandeid sobivalt valitud strateegia abil; 5) märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatikamudelitega kirjeldatavaid

seaduspärasusi ja seoseid; 6) koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;

7) kasutab IKT vahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades.

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130 „Kutseharidusstandard”

Lisa 2 Õppevaldkondade, -suundade ja õppekavarühmade loetelu

Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm

Üldõppekavad Isikuareng Isikuareng

Haridus Haridus Klassiõpetaja koolitus Aineõpetaja koolitus

Humanitaaria ja kunstid

Kunstid Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia

tootmine Käsitöö Moe-, sise- ja tööstusdisain

Muusika ja esituskunstid

Ärindus, haldus ja õigus

Ärindus ja haldus Majandusarvestus ja maksundus Rahandus, pangandus ja kindlustus

Juhtimine ja haldus Turundus ja reklaam Sekretäri- ja kontoritöö

Hulgi- ja jaekaubandus Tööoskused

Ärinduse, halduse ja õiguse

interdistsiplinaarne õppesuund

Ärinduse, halduse ja õiguse,

interdistsiplinaarne õppekavarühm

Loodusteadused,

matemaatika ja statistika

Bioloogia ja sellega seotud

teadused

Biokeemia

Keskkond Looduskeskkond ja elusloodus

Informatsiooni ja

kommunikatsiooni- tehnoloogiad

Info- ja kommunikatsiooni-

tehnoloogiad

Arvutikasutus

Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus Tarkvara ja rakenduste arendus ning

analüüs

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia

interdistsiplinaarne õppesuund

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia mujal

liigitamata

Tehnika, tootmine ja ehitus Tehnikaalad Keemiatehnoloogia ja -protsessid

Elektrienergia ja energeetika Elektroonika ja automaatika Mehaanika ja metallitöö

Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika

Tehnikalad mujal liigitamata

Tootmine ja töötlemine Toiduainete töötlemine, Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine

ning naha töötlemine Kaevandamine ja rikastamine

Arhitektuur ja ehitus Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Ehitus ja tsiviilrajatised

Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria

Põllumajandus Põllundus ja loomakasvatus Aiandus

Metsandus Metsandus

Kalandus Kalandus

Veterinaaria Veterinaaria

Põllumajanduse, metsanduse,

kalanduse ja veterinaaria interdistsiplinaarne

õppesuund

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse

ja veterinaaria interdistsiplinaarne õppekavarühm

Tervis ja heaolu

Tervis Hambaravi Meditsiinidiagnostika- ja ravitehnoloogia

Teraapia ja taastusravi

Heaolu Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine

Lastehoid ja teenused noortele Sotsiaaltöö ja nõustamine

Teenindus Isikuteenindus Koduteenindus

Juuksuritöö ja iluteenindus Sport Majutamine ja toitlustamine Reisimine,

turism ja vaba aja veetmine

Hügieen- ja töötervishoid Prügi ja heitvete käitlemine

Turvateenused Sõjandus ja riigikaitse

Vara- ja isikukaitse

Transporditeenused Transporditeenused

Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrus nr 130

„Kutseharidusstandard”

Lisa 3

Kohustuslike põhiõpingute, üldharidusõpingute ja valikõpingute moodulite kirjeldused kutsekeskhariduse õppekavas

1. Põhiõpingute moodulite „Oskused eluks ja tööks“, „Digioskuste arendamine“ kirjeldused

Mooduli

nr

Mooduli nimetus Mooduli õppe maht

Eesti kutsehariduse

arvestuspunktides

(EKAP)

1 Oskused eluks ja tööks 15 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab pädevusi, mis on vajalikud edasisel õpiteel ja ühiskonnas ennastjuhtivalt, vastutustundlikult ja

tulemuslikult toimimiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) püstitab enesearengu eesmärgid, arvestades enda

võimeid ja võimalusi ning väärtustades tervislikke eluviise

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tervislike eluviiside ja turvalise keskkonna tähtsust, sh toetavate suhtlusvõrgustike rolli tervise, õpimotivatsiooni ja üldise toimetuleku tagamisel;

• analüüsib juhendamisel enda käitumisharjumusi ning nende mõju enda tervisele, heaolule ja üldisele toimetulekule;

• hindab oma vaimse ja füüsilise tervise seisundit, arvestades põhilisi tegureid nagu magamine, toitumine, liikumine, suhted, kasutades selleks usaldusväärseid enesehindamise tehnikaid, sh veebipõhiseid töövahendeid;

• koostab juhendamisel aja- ja tegevuskava enda vaimse ja füüsilise heaolu säilitamiseks, kasutades selleks erinevaid tervise edendamise ja säilitamise võimalusi;

• kasutab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisradu, harjutusväljakuid ja võimalusi erinevate liikumisviisidega tegelemiseks;

• oskab kasutada mobiilirakendusi liikumisharjumuse ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib juhendamisel enda huvisid, väärtushoiakuid, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi;

• sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvalt juhendamisel eesmärgid, isiklike ja akadeemiliste sihtide poole liikumiseks

2) kasutab teadlikult erinevaid

õpistrateegiaid ja -viise enda õpitegevuse kavandamisel ja juhtimisel

• selgitab juhendatult õppimise olemust ning teadmiste ning oskuste omandamise protsessi, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erinevaid õpistrateegiaid ja õppimise viise, seostades neid enda senise õpikäitumisega;

• oskab analüüsida enda õpiharjumusi ning arvestada tahtlikku ja tahtmatu tähelepanu mõju oma õpitegevusele;

• analüüsib juhendamisel oma õpimotivatsiooni, määratledes seda soodustavaid ja takistavaid tegureid;

• koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õppimis- ja igapäevategevuste ajakava, lähtudes enda huvidest, eneseteostusega seotud eesmärkidest ja võimalustest;

• annab hinnangu enda varasematele õpitulemustele, arvestades eneseanalüüsi tulemusi ja saadud tagasisidet;

• kavandab muudatused enda õppimisharjumustes, lähtuvalt hindamistulemustest ning toob saadud tagasiside põhjal näiteid õpistrateegiate kasutamisest õpitegevustes;

• selgitab juhendamisel stressi ja frustratsiooniga toimetuleku võimalusi;

3) tegutseb seatud eesmärkide

saavutamiseks

vastutustundlikult nii

iseseisvalt kui kollektiivi

liikmena

• suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud vormis erinevas vanuses ja kultuuritaustaga inimestega, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi ning kohandades suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• jagab asjakohast infot nii kirjalikult, suuliselt kui visuaalselt, kasutades sobivaid suhtlemisvahendeid ja

• -vorme ning lähtudes suhtluspartnerist (sõber, kaasõpilane, õpetaja, ametiasutus);

• kohandab enda suhtlemisviise vastavalt tagasisidele ja suhtluse eesmärkidele;

• toob näiteid illustreerimaks, kuidas esmamulje, eelarvamused, sh stereotüübid mõjutavad inimeste käitumist;

• iseloomustab erinevaid meeskonnatöö rolle ja nende mõju töö tulemuslikkusele, kasutades teabeallikaid;

• analüüsib juhendamisel rühmas toimuvaid protsesse ja nende võimalikku mõju inimese käitumisele igapäevaelus;

• teeb kaaslastega teadlikult koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks, järgides meeskonnatöö põhimõtteid, suhtlus- ja käitumisnorme ning kasutades digitaalseid ühistöövahendeid;

4) mõistab ettevõtliku, väärtust loova ja vastutustundliku tegutsemise olulisust nii

endale kui ühiskonnale

• selgitab juhendamisel vastutustundliku tarbimise ja tootmise põhimõtteid ning tehtavate valikute mõju keskkonnale, kogukondadele ja enda heaolule;

• toob näiteid probleemsetest tarbimissituatsioonidest ning oskab otsida abi oma õiguste kaitseks;

• kirjeldab jätkusuutliku arengu eesmärke, seostades neid ümbritseva keskkonna ja õpitava valdkonnaga;

• kaardistab juhendamisel ühiskonnas esinevaid sotsiaalseid probleeme, kasutades erinevaid teabeallikaid ja infotehnoloogiavahendeid;

• analüüsib meeskonnatööna valitud probleemi lahendamise võimalusi, kasutades tõenduspõhiseid fakte ja teabeallikaid;

• kavandab juhendatud meeskonnatööna tegevuskava valitud probleemi lahendamiseks, kasutades loovustehnikaid ning arvestades ressursside säästliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtteid;

kavandab lahenduse elluviimiseks vajaliku eelarve, kasutades digivahendeid;

5) mõistab tööturu toimimise

põhimõtteid ja enda arenguvajadusi tööturule

sisenemiseks

• selgitab teabeallikate põhjal majanduslike, tehnoloogiliste, looduslike ja teiste keskkonnatingimuste muutuste mõju majanduskeskkonnale;

• iseloomustab juhendatud meeskonnatööna Eesti majanduskeskkonna ja tööturu toimimist eri tegevusvaldkondades, kasutades erinevaid teabeallikaid;

• iseloomustab erineva haridustaseme ja oskustega inimeste võimalusi tööturul, arvestades töötasu seost väärtusloomega;

• selgitab teabeallikate põhjal tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töösuhetes;

• võrdleb erinevate lepingutingimuste tähtsust töösuhetes, võimalike probleemide ennetamisel;

• võrdleb enda kogemusi ja oskusi valitud tegevusvaldkonnas erinevates ametites ja rollides tegutsemiseks vajalikega, kasutades oskuste kompassi;

• kavandab enesearengut toetavaid tegevusi, lähtudes enda eesmärkidest ja arendamist vajavatest oskustest;

• selgitab ressursside (raha, aeg, inimesed) vajadust ja säästmise võimalusi, arvestades enda seatud eesmärkidega; 6) kasutab varasemaid teadmisi,

oskusi ja kogemusi igapäevaeluga seonduvate

ülesannete lahendamisel

• lahendab igapäevaeluga seonduvaid arvutusülesandeid, kasutades koolimatemaatikast tuttavaid mudeleid ja meetodeid;

• planeerib digivahendite abil igapäevased tulud-kulud, arvestades enda vajaduste ja võimalustega;

• esitab kirjalikku ja suulist informatsiooni selgelt ja struktureeritult nii eesti keeles kui ka põhikoolis õpitud võõrkeeles;

• kasutab tehnoloogilisi vahendeid ja seadmeid ning tõenduspõhiseid andmeid otsuste või järelduste tegemiseks igapäevaeluga seotud küsimustes;

• kasutab igapäevaelus ettetulevate olukordade lahendamisel eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid;

• koostab pädevuse piires eesti- ja võõrkeelseid tekste, lähtudes igapäevaelu vajadustest;

• otsib tööülesande täitmiseks vajalikku teavet, hinnates erinevate teabeallikate usaldusväärsust;

• lahendab reaalelulisi ülesandeid, sidudes tervikuks mitme ainevaldkonna teadmisi ja oskusi;

• toob näiteid matemaatika, füüsika, keemia ja bioloogia omavahelistest seostest igapäevaelus.

2. Digioskuste arendamine 5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane arendab enda digipädevusi elektroonilise teabe otsimiseks, loomiseks ja haldamiseks, arvestades

digitehnoloogia kasutamisel tervisekaitse ja küberturvalisuse nõuete ning autorikaitse ja eetika põhimõtetega.

Õpiväljundid

Õpilane

1) kasutab digikeskkonnast

vajaliku teabe leidmiseks sobivaid infootsingu ja

andmehalduse võtteid, hinnates digisisu asjakohasust

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• määratleb oma teabevajaduse ning rakendab sobivaid infootsingu võtteid, et leida digikeskkonnast asjakohane teave;

• otsib ja filtreerib andmeid, infot ja materjale eesmärgipäraselt, kasutades erinevaid otsingumeetodeid ja -tööriistu;

• analüüsib juhendamisel leitud andmeid, infot ja digisisu, hinnates nende allikate päritolu usaldusväärsust ja asjakohasust;

• salvestab ja korrastab digikeskkonnas faile, kasutades kaustu ja kategooriaid, et tagada lihtne ligipääs ja haldus;

• töötleb ja analüüsib andmeid tabelarvutuse abil ning esitleb tulemusi selgelt ja arusaadavalt diagrammide ja skeemide abil;

2) kasutab info jagamiseks,

suhtlemiseks ja koostööks sobivaid digilahendusi,

arvestades digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja

• kasutab sobivaid digitehnoloogiaid ja -sisu, et tõhusalt suhelda ja panustada meeskonnatöösse;

• jagab infot ja faile digikeskkonnas, valides selleks kontekstist ja eesmärgist tulenevalt korrektse viisi ja sobiva vahendi;

• kasutab iseseisvalt ja efektiivselt kooli, kohaliku omavalitsuse, riigi ja ettevõtete digiteenuseid, näiteks e- päevik, riigiportaal, digitaalsed õpikeskkonnad, pangateenused;

käitumisnorme ning küberturvalisuse nõudeid

• kasutab turvaliselt ühismeediat, ajaveebi ja video jagamise platvorme oma algatuste tutvustamiseks ja teiste kaasamiseks;

• järgib digikeskkonnas kehtivaid suhtlus- ja käitumisnorme, arvestades erinevate sihtrühmade kultuurilisest, vanuselisest ja keelelisest eripärast tulenevaid vajadusi;

• haldab enda digitaalset identiteeti, arvestades küberturvalisuse nõuetega;

• analüüsib juhendamisel oma digitaalset jalajälge ja selle mõju enda kuvandile; 3) loob ja täiustab digisisu,

kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi

vastutustundlikult ning arvestades autoriõiguse põhimõtteid

• loob digisisu teksti, esitluse, pildi ja videona, kasutades sobivaid tööriistu ning arvestades kvaliteedi, konteksti ja eesmärkidega;

• kohandab olemasolevat digisisu uue ja sisukama digimaterjali loomiseks, kombineerides erinevaid teabeallikaid ja digimaterjale;

• järgib digisisu loomisel ja kasutamisel autoriõiguse ning eetika põhimõtteid, arvestades andmekaitse ja konfidentsiaalsuse nõuetega;

• rakendab juhendamisel asjakohaseid litsentsitingimusi (Creative Commons) vastavalt sisule ja kontekstile;

• kasutab tehisintellekti rakendusi digisisu loomisel ja muutmisel vastutustundlikult, arvestades kvaliteeti ja konteksti;

• analüüsib juhendamisel tehisintellekti loodud digisisu täpsust, usaldusväärsust ja konteksti sobivust ;

4) kaitseb oma digiseadet, isikuandmeid, privaatsust ja

tervist, rakendades küberturvalisuse ja jätkusuutliku arengu

põhimõtteid

• kaitseb oma digiseadmeid ja nende sisu, rakendades ohtude vähendamiseks asjakohaseid turvameetmeid ja uuendades regulaarselt vastavat tarkvara;

• tuvastab digiseadmeid ähvardavad ohud ja rakendab ennetusmeetmeid nende vältimiseks;

• rakendab turvameetmeid isikuandmete ja privaatsuse kaitseks, kasutades tugevaid paroole, kaheastmelist autentimist ning andmete krüpteerimist, et piirata juurdepääsu enda andmetele;

• analüüsib digiteenuse privaatsusreegleid ja kohandab privaatsusseadeid oma isikuandmete kaitseks;

• analüüsib enda käitumist digitehnoloogia kasutamisel, lähtudes sellega seotud vaimse ja füüsilise tervise riskidest;

• säilitab tervisliku tasakaalu digitehnoloogia kasutamisel, rakendades ajapiiranguid, puhkeperioode ja ergonoomilisi töövõtteid;

• reageerib adekvaatselt küberkiusamisele ning kasutab sobivaid vastumeetmeid, vältimaks edasist kahju;

• analüüsib digitehnoloogia keskkonnamõju ja rakendab ressursisäästlikke digikäitumise meetodeid, optimeerides seadmete energiatarvet ja eluea kestust ning hallates digiprügi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks;

5) lahendab digitehnoloogia kasutamisega seotud

probleeme, tuvastades tehnilised tõrked ning valides sobivad lahendused nende

likvideerimiseks

• tuvastab digiseadme lihtsama tehnilise tõrke põhjuse ja lahendab selle juhendi abil;

• valib konkreetse ülesande jaoks sobiva riist- ja tarkvara, arvestades ülesande spetsiifikat ja võimalikke alternatiive;

• kohandab ja seadistab juhendite alusel digiteenust või platvormi vastavalt enda vajadustele;

• analüüsib oma digipädevust, koostab plaani enese arendamiseks ja oskuste täiendamiseks;

• toetab digitehnoloogia vähemkogenud kasutajaid, pakkudes juhiseid ja variante probleemide lahendamiseks.

2. Kohustuslike üldharidusõpingute moodulite kirjeldused

Mooduli

nr

Mooduli nimetus Mooduli õppe maht Eesti

kutsehariduse

arvestuspunktides (EKAP)

1. Keel ja kirjandus 14 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane väljendab ennast eesti keeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka kirjalikult, kujundab keele ja kirjanduse

kaudu rahvuslikku, riiklikku ja iseenda identiteeti ning arendab tekstide analüüsimise ja tõlgendamise abil kriitilist ja loomingulist mõtlemist, aktsepteerides kultuuridevahelisi erinevusi.

Õpiväljundid

Õpilane

1) väljendub nii suuliselt kui ka kirjalikult selgelt,

asjakohaselt ja eesmärgipäraselt sõltuvalt suhtlusolukorrast ja teksti

liigist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• vahendab kogemusi ja teadmisi, väljendab arvamusi ja hinnanguid ning kohandab oma keelevalikuid vastavalt suhtlusolukorrale või teksti liigile;

• struktureerib nii kirjas kui ka kõnes loogilise ülesehitusega ja sidusat teksti;

• argumenteerib selgelt ja veenvalt, kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui kirjalikult;

• korrigeerib ja redigeerib oma teksti, kasutab otstarbekalt keeleallikaid ja teabekeskkondi ning teeb teadlikke keelevalikuid;

• kuulab, loeb ja annab asjakohast tagasisidet ning kasutab seda tekstiloomes ja suhtlusolukordades, näiteks rühmatöös, täidab eesmärgipäraseid, koostööd soodustavaid ülesandeid;

• kasutab ja edastab eri allikaist, sh digi- ja meediakeskkondadest leitud infot, hindab teabe usaldusväärsust;

• kasutab nii kirjas kui ka kõnes mitmekesist ja sobilikku sõnavara;

• osaleb tekstikesksetes aruteludes;

2) loeb, kuulab ja vaatab eri liiki ja žanrist tarbe- ja

ilukirjandustekste, sh (audio)visuaalseid, seotud ja

sidumata jm tekste ning arutleb nende üle

• väljendab oma seisukohta loetu, kuuldu ja nähtu üle ning valib selleks sobiva keelekasutuse ja teksti liigi;

• sünteesib mitmest allikast pärit infot ja arutluskäike;

• vahendab kogemusi ning osaleb ühisarutelus loetud ja vaadatud teoste üle, tuues asjakohaseid näiteid;

• reflekteerib uut infot ja erinevaid vaatenurki ning kujundab oma arvamuse;

• leiab tundmatutele sõnadele ja väljenditele tähendusi lähtuvalt kontekstist või kasutades sobivaid andmebaase;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes;

3) kasutab nii suulises kui kirjalikus tekstiloomes erinevaid allikaid (ka

tehisintellekti), järeldab ja loob seoseid, teadvustab

intellektuaalomandit;

• tõlgendab, analüüsib ja koostab eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste;

• eristab faktidel põhinevat teavet ja arvamust;

• kasutab tekstiloomes erinevaid allikaid ja alustekste (sealhulgas tehisintellekti loodut) ning viitab nendele;

• toetub tekstiloomes usaldusväärsetele ja sobivatele allikatele;

• võrdleb kahte teksti või teost, käsitledes nende sarnasusi ja erinevusi;

• osaleb eesmärgipäraselt veebitoimingutes ja -koostöös;

• kasutab tehisintellekti võimalusi teadlikult oma õpiprotsessi toetamiseks;

• kasutab pingevabalt ja mitmekülgselt levinumaid digiseadmeid ja -rakendusi ning järgib süstemaatiliselt andmekaitsega seotud juhiseid;

• mõistab veebiidentiteedi loomise ja selle kaitsmise põhimõtteid;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes; 4) kujundab keele ja kirjanduse

abil enda identiteeti, mis võimaldab enesejuhtimist, eneseanalüüsi ning

sügavamat ühiskonna ja kultuuride mõistmist ja

nendes osalemist;

• seostab keele- ja kirjandusnähtusi ühiskondliku ja kultuurilise kontekstiga;

• selgitab keele ja kirjanduse rolli kultuuri kandjana ja avaliku suhtluse vahendajana;

• nimetab ja analüüsib eesti kultuurile ja eestlaste identiteedile olulisemaid tüvitekste, -teoseid;

• seostab teose (sh film ja näidend) või teksti sündmustikku, tegelasi ja konteksti isiklike kogemustega;

• koostab selgeid, üksikasjalikke kirjeldusi ning ettekandeid huvi- ja erialavaldkonna teemadel;

• kohaneb mitmesugustes, sh võõrastes suhtlusolukordades ja oskab valida sobivaid strateegiaid;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes;

5) tõlgendab nii eesti kui maailma kirjanduse teoseid ning suhestab neid erinevate

eluvaldkondade ja iseendaga.

• loeb õpingute ajal tervikteoseid, valides mitmekesist lugemismaterjali vastavalt huvidele, soovidele ja vajadustele;

• esitab küsimusi ja vastab loetu põhjal küsimustele, mõistes ka teoste allteksti ja kujundlikku keelt;

• kasutab eri tekstide puhul erinevat lugemisstrateegiat;

• tõlgendab teost kirjandusloolisest kontekstist lähtuvalt;

• nimetab kirjanduse põhižanre, nende tunnuseid, ülesehitust ja tõlgendusvõimalusi ning olulisemaid esindajaid;

• kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid;

• eristab tekstinäidete põhjal žanre ja kujutamisviise,

• võrdleb teoste sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid;

• avaldab ja põhjendab oma arvamust loetu kohta, kasutades oma väidete kinnitamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

• täidab ülesandeid eesmärgipäraselt ja koostööd tehes.

2. Eesti keel teise keelena 10 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on ühiskonda lõimunud, digipädev, ennastjuhtiv ja teadlik eesti keele kasutaja, kes väärtustab keelelist ja kultuurilist mitmekesisust, hindab kriitiliselt enda keeleoskust, seab edasisi keeleõppe eesmärke.

Märkus: sõltuvalt õpilase riigikeele valdamise tasemest kohandatakse talle keele ja kirjanduse moodulis toimuvat õpet kasutades vajadusel eesti keel teise keelena õppe metoodikat ja keeleõppe raamdokumendis sätestatud ootusi vajalikule keeletasemele jõudmiseks.

Õpiväljundid

Õpilane

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

1) mõistab keelt, et aru saada üldistest teemadest, sh kujundlikust keelest

2) saab aru pikkadest eri laadi tekstidest, kui on võimalik

lugeda korduvalt ja kasutada teabeallikaid

• mõistab kõneleja keelt, suudab jälgida pikka mõttevahetust;

• tunneb ära erinevad tekstitüübid, levinumad kõnekujundid ja idioomid;

• tabab ja toob välja iga vestleja peamõtte arutelus;

• valib sobivaid teatmeallikaid teksti paremaks mõistmiseks;

• loeb iseseisvalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist;

3) kirjeldab loovalt ja

üksikasjalikult, jutustab ning kirjutab tekste, rõhutades olulisi seisukohti

ja lõpetades teksti sobiva kokkuvõttega, milleks oskab

kasutada ka digivahendeid

4) rakendab teksti tüübist ja teemast lähtuvalt sobivat

tooni, stiili ja registrit

• loob erinevaid tekstitüüpe, mille arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane;

• kirjeldab tegevusjuhiseid ja teenuste tutvustusi;

• koostab põhjaliku ülevaate pikkadest ja keerukatest artiklitest, erinevatest abstraktsetest tekstidest, andes edasi teksti mõtte ja autori arvamuse;

• valib ja kasutab etteantud teemale kohaseid argumente;

• kasutab loovalt sobilikku sõnavara etteantud stiiliga tekstis;

5) väljendub ladusalt, korrektselt ja mõjusalt

mitmesugustel üldistel ning õpinguid, tööd ja vaba aega puudutavatel teemadel,

sidudes mõtteid selgelt nii suulises kui kirjalikus

tekstis, suheldes koostöiselt nii tava- kui digikeskkonnas

6) kasutab spontaanses

suhtluses grammatiliselt õiget keelt ega pea sõnumit

eriti lihtsustama, valib olukorrale sobiva registri

• osaleb arutelus, väitleb abstraktse teema üle, põhjendab oma seisukohti ja teeb kaaslastega koostööd;

• suhtleb erinevatel teemadel, juhib vestlust ja annab tagasisidet;

• kohaneb mitmesugustes suhtlusolukordades ja valib sobivad -strateegiad;

• hääldab sõnu ja lauseid selgelt ja loomulikult;

• mõistab vestluskaaslaste väljendatut üksikasjalikult;

• tuleb toime läbirääkimistega avalikus, töö- ja hariduselus;

7) suudab suhtlust tõhusalt vahendada ja toetada,

kohandades oma väljendusviisi, ning arutelu

• juhib suurema pingutuseta vestlust tuttaval teemal;

• tõlgendab diagramme, jooniseid ja tabeleid, annab edasi neis sisalduvat infot;

• muudab oma väljendusviisi vastavalt suhtluskaaslase vajadustele ja tasemele;

• esitab arusaamatuste korral lisaküsimusi ja vastab küsimustele;

• tõlgib mõtteid ja arutelusid eesti keelest teise keelde ja/või vastupidi nii, et säilib algteksti mõte;

edasi arendada, esitades küsimusi;

8) oskab teha märkmeid ja

kokkuvõtteid, tõlkida/tõlgendada ning

selgelt edasi anda tekstide ja visuaalide mõtet

• koostab kokkuvõtteid ja teeb kokkuvõtlikke märkmeid (loeng, telesaade, ettekanne jms);

• sõnastab loetud teksti ümber, refereerib nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot, austades intellektuaalset omandit, kasutab korrektset viitamist.

3. Matemaatika 12 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab matemaatikapädevused ja probleemilahendusoskuse tasemel, mis toetab mitmekülgset haridusteed

elukestvas õppes ning valmistab ette tööturule sisenemiseks.

Õpiväljundid

Õpilane:

1) rakendab matemaatika ja eluliste probleemülesannete lahendamisel ning tulemuste

kontrollimisel sobivaid meetodeid ja digivahendeid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• lahendab matemaatilisi ja elulisi probleemülesandeid, eristades erinevaid arvuhulki ning kasutades sobivaid matemaatilisi tehteid (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine, astendamine, juurimine) ja protsentarvutust,

sh bruto- ja netopalga, hinna kujunemise, maksude ja laenudega seotud arvutusi;

• teisendab avaldisi, rakendades tehteid astmete ja juurtega;

• lahendab reaalelulise kontekstiga probleemülesandeid võrrandite, võrratuste ning nende süsteemide abil, võttes arvesse hulgateooria seoseid;

• kasutab matemaatiliste ja eluliste probleemülesannete lahendamisel ja tulemuste kontrollimisel sobivaid, sh digitaalseid tööriistu;

2) kasutab õpitud matemaatikateadmisi ja -

oskusi erinevate valdkondade

probleemülesannete lahendamisel, hinnates kriitiliselt nende sobivust ja

piiranguid

• arvutab tasandiliste kujundite ümbermõõdu ja pindala, rakendades vajalikke valemeid, sh trigonomeetrilisi seoseid, siinus- ja koosinusteoreemi, et lahendada reaalelulisi probleemülesandeid;

• võrdleb ja arvutab tahk- ja pöördkehade pindala ja ruumala, avaldab valemitest vajalikke suurusi;

• kasutab vektoreid ja joone võrrandeid geomeetriaprobleemülesannete lahendamisel, kontrollides, saadud tulemuste õigsust, mh kasutades tarkvaralisi lahendusi;

• visualiseerib punkti asukohta, sirgete ja tasandite asendit ruumis, selgitades kahe sirge, sirge ja tasandi ning kahe tasandi vahelise nurga mõistet reaalses mudelis;

3) selgitab erineval kujul (teksti, tabeli, graafiku,

valemitena vms) esitatud matemaatilist infot,

kasutades vajaduse korral erinevaid teabeallikaid

• selgitab funktsiooni mõistet ja üldtähist ning funktsiooni uurimisega seotud mõisteid, leides valemiga esitatud funktsiooni määramispiirkonna, nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonna;

• joonestab ja tõlgendab funktsioonide graafikuid ja nende vastastikust asendit, kirjeldades graafiliselt esitatud funktsiooni omadusi joonise põhjal ning seostades joone kuju ja asendit koordinaatteljestikus selle valemiga;

• lahendab logaritm-, eksponent- ja trigonomeetrilisi võrrandeid nii analüütiliselt kui ka graafiliselt;

4) analüüsib erineval moel esitatud matemaatilisi, sh statistilisi andmeid, hinnates

nende usaldusväärsust

• hindab sündmuse tõenäosust, sõnastades liitsündmuse elementaarsündmuste kombinatsioonina ning kasutades kombinatoorikat ja sündmuse tõenäosuse määramise meetodeid;

• lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kogudes ja töödeldes andmeid, sh kasutades tabelarvutusprogramme ning kirjeldades juhuslikku suurust arvkarakteristikute ja diagrammide abil, samuti illustreerides IKT vahendite

abil ning tehes järeldusi uuritava nähtuse kohta;

5) annab hinnangu lahendusprotsessile ja saadud tulemuste tõepärasusele,

tehes vajaduse korral parandusi ning esitledes

tulemusi loogiliselt ja veenvalt

• lahendab reaalelulisi probleemülesandeid, kasutades aritmeetilise ja geomeetrilise jada omadusi ning liitprotsendilise kasvamise ja kahanemise mudeleid;

• kirjeldab funktsiooni tuletise omadusi ja lahendab ekstreemumülesandeid, kasutades funktsiooni tuletise mõistet ja geomeetrilist tähendust;

• arvutab tasandilise kujundi pindala, kasutades algfunktsiooni mõistet ja määratud integraali;

• kontrollib saadud tulemuste õigsust süstemaatilise kontrollimise ja võrdlemise abil;

• esitab matemaatilist teksti, kasutades korrektseid matemaatilisi termineid ja sümboleid.

4. Võõrkeel keeleoskustasemel B1 4,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva, iseseisva keelekasutajana.

Õpiväljundid

Õpilane

1) suhtleb õpitavas võõrkeeles, väljendades arvamusi ja kirjeldades

kogemusi, kasutades mitmekesist sõnavara ja

keelestruktuure peamiselt mitteametlikes olukordades

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse;

• väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure ning väljendab oma mõtteid arusaadavalt ja täpselt;

• rakendab mitmesuguseid keelestruktuure, sealhulgas erinevaid grammatilisi konstruktsioone ja sõnavara suhtluse rikastamiseks;

• kasutab peamiselt mitteametlikes suhtlussituatsioonides sobivat igapäevast ja erialast sõnavara, mis võimaldab sujuvat suhtlust erinevates olukordades ja teemadel;

2) käitub erinevates

suhtlusolukordades vastava kultuuri suhtlus-, keele- ja

kultuurinorme arvestavalt

• tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, kasutades endale tuttavat sõnavara;

• võrdleb teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel digitehnoloogilisi vahendeid;

• suhtleb võõrkeeles päevakajalistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga;

3) kasutab õppimiseks erinevaid võõrkeelseid

allikaid ja õpistrateegiaid ning kohandab need

vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele

• rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid koos juhendmaterjalidega;

• iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

• loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid;

• kasutab eetiliselt ja peamiselt iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid;

4) võrdleb nii kodumaiseid kui ka rahvusvahelisi võimalusi edasiõppimiseks ja tööturul toimetulekuks

• tutvustab üldsõnaliselt oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;

• esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi peamiselt iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid digitehnoloogilisi vahendeid;

• kirjeldab üldsõnaliselt oma praktika- ja/või töökogemust;

5) väärtustab ennastjuhtiva õppijana võõrkeelte oskust, loob ja säilitab õpimotivatsiooni

• osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt;

• tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üldsõnaliselt;

• osaleb erinevate võõrkeelte ja kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust;

• kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, väljendades mõtteid lihtsate lausetega.

5. Võõrkeel keeleoskustasemel B2 7,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles nii kõnes kui kirjas erinevates ühiskondlikes ja kultuurisituatsioonides motiveeritult ning kriitiliselt mõtleva iseseisva keelekasutajana.

Õpiväljundid Õpilane

1) suhtleb õpitavas võõrkeeles edasijõudnud keelekasutajana ladusalt nii kõnes, kirjas kui

ka veebisuhtluses eesmärgipäraselt, väljendades

erinevaid seisukohti ja arvamusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• suhtleb selgelt ja arusaadavalt nii kõnes kui kirjas erinevates olukordades, väljendades suhtlemise eesmärgi mõistmist ja saavutades soovitud tulemuse;

• väljendab arvamusi ja kirjeldab kogemusi loomulikult ja veenvalt, kasutades tasemele sobivaid keelestruktuure, ning väljendab enda mõtteid arusaadavalt ja täpselt;

• kasutab mitmekesiseid keelestruktuure, sealhulgas keerulisemaid grammatilisi konstruktsioone, et täpselt, selgelt ja mitmekülgselt väljendada oma mõtteid ja seisukohti;

• kasutab laialdast igapäevast ja erialast sõnavara, mis on sobilik nii ametlikes kui mitteametlikes suhtlussituatsioonides, demonstreerides keeleoskust erinevates kontekstides;

2) käitub erinevates suhtlusolukordades vastava

kultuuri suhtlus-, keele- ja kultuurinorme arvestavalt

• tutvustab kirjalikult ja suuliselt enda ja teiste rahvaste kultuure, sh elukeskkonda, traditsioone ja kultuurinorme, kasutades temaatilist sõnavara;

• analüüsib teiste kultuuride sarnasusi ning erinevusi omavahel ja enda kultuuriga, kasutades vajadusel digitehnoloogilisi vahendeid;

• suhtleb võõrkeeles ladusalt ühiskondlikult olulistel teemadel, arvestades vestluspartneri kultuurilise eripäraga;

3) kasutab õppimiseks erinevaid võõrkeelseid

allikaid ja õpistrateegiaid ning kohandab neid

vastavalt enda vajadustele ja keeletasemele

• rakendab õppimise toetamiseks erinevaid võõrkeelseid infoallikaid iseseisvalt;

• iseloomustab enda võõrkeeleoskust ja kasutab erinevaid õpistrateegiaid;

• loeb ja kasutab erinevaid võõrkeelseid tekste ja/või teoseid, kasutades mitmesuguseid asjakohaseid allikaid;

• kasutab eetiliselt ja iseseisvalt erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid;

4) võrdleb nii kodumaiseid kui

ka rahvusvahelisi võimalusi edasiõppimiseks ja tööturul toimetulekuks

• tutvustab suuliselt ja kirjalikult oma eriala hetkeseisu tööturul ja edasiõppimise võimalusi;

• esitleb suuliselt ja kirjalikult enda erialaseid teadmisi ja oskusi iseseisvalt, kasutades vajadusel erinevaid digitehnoloogilisi vahendeid;

• kirjeldab üksikasjalikult oma praktika- ja/või töökogemust;

5) väärtustab ennastjuhtiva õppijana võõrkeelte oskust,

loob ja säilitab õpimotivatsiooni

• osaleb aktiivselt auditoorses töös ja/või sooritab iseseisvaid ülesandeid, läheneb õppeprotsessile uurivalt;

• tutvustab ennast ja/või enda erialast tegevust, väljendades end üksikasjalikult;

• osaleb võõrkeelte ja erinevate kultuuridega seotud tegevuses ja näitab üles meeskondlikkust;

• kirjeldab endale olulisi (õpi)probleeme ja/või (õpi)saavutusi ning pakub välja lahendusi, põhjendades ja laiendades enda mõttekäike.

6. Loodusained 18 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilasest kujuneb vastutustundlik, ennastjuhtiv ja kriitiliselt mõtlev indiviid, kes huvitub teda ümbritsevast

keskkonnast, võtab igapäevaelus vastu teaduspõhiseid otsuseid, mõistab jätkusuutliku tehnoloogia ja tootmise olulisust ning väärtustab elurikkust.

Õpiväljundid

Õpilane 1) kasutab loodusainetes

omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide ja

nähtuste ning nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kasutab looduses toimuvate protsesside selgitamiseks bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia põhimõisteid ja

seaduspärasusi;

• kasutab korrektset bioloogia-, keemia-, füüsika- ja geograafiaalast sõnavara nii suulisel ettekandel kui ka

kirjalikult;

• selgitab bioloogia, keemia, füüsika ja geograafia omavahelisi seoseid ja erinevusi ning tähtsust teaduse ja

tehnoloogia, sh inseneeria valdkonnas, rõhutades loovuse ja innovatsiooni rolli;

• kasutab erinevaid mudeleid (sh arvutisimulatsioone ja matemaatilisi mudeleid) loodusobjektide ja nähtuste

uurimisel;

• koostab teaduslikke meetodeid kasutades loodusnähtuste või protsesside mudeleid;

• koostab mõistekaarte, diagramme, graafikuid ja andmetabeleid projektides või uurimuslikes ülesannetes olevate

andmete visualiseerimiseks;

• lahendab matemaatiliste võtete ja valemite abil elulisi ja loodusteaduslikke ülesandeid;

2) sõnastab uurimisküsimusi ja

hüpoteese, kavandab ja korraldab loodusteaduslikke

uuringuid, analüüsib ja tõlgendab tulemusi ning teeb kehtivaid järeldusi ja

ennustusi

• sõnastab loodusteaduslike mudelite leidmiseks või kontrollimiseks hüpoteese või uurimisküsimusi;

• kavandab ja viib läbi ohutul viisil loodusteaduslikke uuringuid, kasutades sobivaid katsevahendeid või

simulatsioone looduse seaduspärasuste tundma õppimiseks;

• kasutab sobivaid mõõtevahendeid ja andmeanalüüsi tööriistu, et koguda täpseid ja usaldusväärseid andmeid;

• teeb kogutud andmete põhjal põhjendatud teaduspõhiseid järeldusi;

• esitab saadud tulemused suuliselt või kirjalikult, kasutades vajadusel digivahendeid;

• kasutab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi eluliste probleemide lahendamiseks, rakendades loovat ja

kriitilist mõtlemist, digitaalseid tööriistu ja meeskonnatööoskusi;

3) leiab iseseisvalt usaldusväärset

loodusteaduslikku informatsiooni ja kasutab seda erinevate ülesannete

lahendamisel

• kasutab erinevaid infoallikaid, juhendatult analüüsib ja hindab kriitiliselt nende teabe usaldusväärsust, eristab

teaduspõhiseid fakte pseudoteaduslikest väidetest ning rakendab fakte loodusprotsesside selgitamisel ja

probleemide lahendamisel;

• analüüsib erinevaid seisukohti elu päritolu kohta ning selgitab oma arusaamu;

• kasutab loodusteaduslike uuringute läbiviimiseks andmeportaale ja digitaalseid teabeallikaid;

• kasutab loodusteaduslike ülesannete lahendamiseks ning koostööks kaasõpilastega digitehnoloogiavahendeid;

4) rakendab loodusainetes

omandatud teadmisi ja oskusi probleemide lahendamiseks ja otsuste tegemiseks

• selgitab kliimamuutuste teket ja rohetehnoloogia mõju ning pakub lahendusi keskkonnasäästliku kliimapoliitika

rakendamiseks;

• märkab ja lahendab igapäevaelu probleeme ning langetab argumenteeritud otsuseid, kasutades loovat mõtlemist;

• kasutab mehhaanika, dünaamika, termodünaamika ja elektroenergeetika seaduseid tehnoloogiliste probleemide

lahendamisel;

• kasutab reaaleluliste ülesannete lahendamiseks keemiliste elementide perioodilisustabelit, lahustuvustabelit,

metallide pingerida ja teisi teabeallikaid;

5) saab aru teaduse olemusest,

seostab loodusteadusi ja tehnoloogiat

• analüüsib teaduse olemust ning seostab loodusteadusi ja tehnoloogiat, rakendades teadmisi praktilistes

olukordades ja luues uuenduslikke lahendusi;

• toob näiteid pindpinevuse, kapillaarsuse ja märgamise esinemisest looduses ja tehnikas;

• kirjeldab valguse ja heli omadusi ning nende rolli looduses ja tehnoloogias, rakendades laineõpetuse põhimõtteid

ja tuues näiteid igapäevastest tehnoloogilistest lahendustest;

• selgitab aine olekuid ja faasisiirdeid, rakendades termodünaamika põhimõtteid.

• toob esile teabeallikate alusel toidutootmise ja põllumajanduse mõju looduskeskkonnale, pakkudes välja

lahendusi kaasaegse tehnoloogia abil;

6) selgitab kliimamuutuste ja

rohetehnoloogia mõju keskkonnale

• selgitab süsinikuringe ja energiasäästu tähtsust kliimamuutuste kontekstis, ning nende mõju globaalsele

soojenemisele;

• toob näiteid peamistest kliimamuutusi põhjustavatest teguritest ning kliimamuutuse võimalikest tagajärgedest

loodusele ja ühiskonnale;

• arutleb roheoskuste vajalikkuse ja nende mõju üle elukeskkonnale, kasutades loodusteaduslikku terminoloogiat;

• hindab kliimamuutuste mõju veekeskkonnale ja analüüsib juhendamisel vesiviljeluse mõju ökosüsteemidele;

• selgitab meetodeid metallide korrosiooni vähendamisel ning arutleb rohetehnoloogia rakendamise võimaluste üle

keemiatööstuses;

• kirjeldab maailma energiamajanduse muutusi ja nende seoseid kliimapoliitikaga;

• toob näiteid rohetehnoloogia rakendamise mõjust erinevates majandusharudes ning selgitab, kuidas see toetab

jätkusuutlikkuse parendamist;

7) selgitab elurikkuse ja jätkusuutliku arengu olulisust ning kasutab neid

põhimõtteid igapäevaelus

• iseloomustab teabeallikate põhjal jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning nende rakendamise võimalusi erinevates

kontekstides;

• selgitab teabeallikate põhjal elurikkuse olulisust ning selle säilitamise võimalusi;

• selgitab hoiakuid ja käitumist, mis näitavad vastutustundlikkust elurikkuse ja jätkusuutliku arengu säilitamisel;

• järgib tervislikke eluviise arvestades tervisliku toitumise ja nakkushaigustest hoidumise põhimõtteid;

• selgitab tööstuse ja tehnoloogia arengu mõju keskkonnale ja globaalsele elurikkusele, kasutades teaduslikele

uuringutele põhinevaid andmeid;

• hindab kemikaalide kasutamist argielus ja nende mõju keskkonnale ja tervisele;

• arutleb üleilmastumise mõju üle eri eluvaldkondadele tuues välja selle mõju kestlikule arengule;

8) selgitab oma eriala seoseid loodusteaduste ja

tehnoloogiaga elukestva õppe kontekstis.

• selgitab loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud elukutsete tähtsust 21.sajandi majanduses;

• kirjeldab loodusteaduste arengusuundi ja analüüsib, kuidas omandatud teadmisi ja oskusi rakendada

karjäärivalikul;

• seostab loodusteadusi õpitava erialaga;

• rakendab loodusteaduslikke teadmisi ja oskusi erialases õppes ja tegevuses;

• kirjeldab õpitava eriala arengut loodusteaduslikust vaatepunktist;

• selgitab, milliseid loodusseadusi ja ohutusaspekte tuleks valitud erialal arvesse võtta;

• teeb erialaõppes loodusteaduslikele teadmistele tuginevaid otsuseid ning prognoosib nende tagajärgi, tuginedes

sotsiaalsetele, majanduslikele, kõlbelistele ja õigusalastele seisukohtadele.

7. Sotsiaalained 13 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane tuleb toime muutuvas maailmas iseenda ja oma lähikonnaga, lähtudes üldinimlikest ja demokraatlikest

väärtustest, mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid ning enda rolli vastutustundliku ja keskkonnateadliku ühiskonnaliikmena.

Õpiväljundid

Õpilane

1) iseloomustab kaasaegse maailma kujunemist ning Eesti ja maailma ajaloo

vahelisi seoseid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab ajaloolisi ja tänapäeval toimuvaid ühiskondlikke protsesse ning nende põhjuseid ja tagajärgi;

• eristab ajalooperioode vastavalt nende iseloomulikele tunnustele ning selgitab ajastute vahetumise põhjuseid;

• selgitab üksikisiku valikute ja otsuste mõju Eesti ja maailma ajaloole;

• nimetab Eesti ja maailma ajaloo pöördelisi sündmusi ja protsesse, selgitab nende tähtsust ja mõju ühiskonna arengule;

• kirjeldab minevikus elanud inimeste elu ajaloolises kontekstis;

• võrdleb vähemalt kahte ajaloolist sündmust erinevatest vaatenurkadest ning seob need tänapäeva ühiskonna konkreetsete sündmuste või arengutega;

2) mõistab kultuurilise

mitmekesisuse väärtust ning kultuuride ja rahvaste rolli selles

• toob näiteid, kuidas erinevate kultuuride ja rahvaste pärand on mõjutanud tänapäevase maailma kujunemist;

• uurib eesti ja maailmakultuuri pärandit ja selgitab selle tähendust kultuurilise mitmekesisuse säilitamisel ja kaitsmisel;

• selgitab peamiste religioonide ja ideoloogiliste õpetuste tekkelugu, leviku põhjusi ning mõju ühiskonna arengule minevikus ja tänapäeval;

• analüüsib ühiskondlike ja tehnoloogiliste arengute mõju kultuurilisele mitmekesisusele maailmas ja Eestis;

3) eristab olulist infot

ebaolulisest ning tõlgendab

andmeid, kasutades

allikakriitiliselt erinevaid

teabevahendeid

• hindab kriitiliselt leitud infot, eristab olulist ebaolulisest ning teeb vahet tõenduspõhistel allikatel ja valeuudistel;

• selgitab tehisaru rolli informatsiooni levitamisel ja tõlgendamisel, kasutades tehisaru eetiliselt ja eesmärgipäraselt;

• otsib infot oma kodukoha ja eriala kohta ning esitab seda põhjendatud meediumi vahendusel;

• valib kriitiliselt erinevaid teabeallikaid, viidates korrektselt kasutatud allikatele, järgides autoriõiguse ja intellektuaalse omandi nõudeid;

• tõlgendab leitud andmeid, kasutades erinevaid teabevahendeid allikakriitiliselt;

4) selgitab ühiskonnaliikme

aktiivset rolli ja vastutust,

lähtudes kodanikuaktiivsuse,

keskkonnahoiu ning inim- ja

kodanikuõiguste olulisusest

demokraatlikus ühiskonnas

• selgitab ühiskonnaliikme rolli ja vastutust tööturul, majanduses ja demokraatliku ühiskonna toimimises;

• toob näiteid säästva majanduse, sotsiaalse ettevõtluse, kestlikkuse ja õiglase kaubanduse põhimõtetest ning selgitab nende seost ühiskonnaliikmete vastutusega;

• kirjeldab majanduse toimimise põhialuseid ning riigi, tarbija ja ettevõtja rolli, huve, õigusi ja vastutust demokraatlikus ühiskonnas;

• analüüsib demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi;

• selgitab enda õigusi ja kohustusi Eesti riigi suhtes ning toob konkreetseid näiteid, kuidas neid õigusi ja kohustusi praktikas rakendada;

• nimetab aktuaalseid rahvusvahelisi sündmusi, sh kriisiolukordi ning oskab kirjeldada nende mõju kodanikele ja ühiskonnale laiemalt;

• selgitab tähtsamate rahvusvaheliste organisatsioonide (ÜRO, EL, NATO) toimimist ning enda võimalusi ja vastutust seoses nendega demokraatliku ühiskonna kontekstis;

5) analüüsib enda isiksust,

lähtudes erinevatest rollidest

ja kohustustest ühiskonnas

• toob näiteid põhilistest teguritest, mis mõjutavad inimeste käitumist ja emotsioone;

• kasutab erinevaid enesehindamise vahendeid enda isiksuse ja vaimse tervise analüüsiks;

• kirjeldab tervislikke eluviise, mis toetavad inimese füüsilist ja vaimset heaolu;

• kirjeldab peamisi vaimse tervise häireid, nimetab abi saamise võimalusi vaimse tervise häirete ja kriisi olukorras;

• kirjeldab peamisi kriisi-, trauma- ja leinareaktsioone ning nende mõju igapäevaelule;

• toob näiteid psühhoaktiivsete ainete mõjust inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele;

• nimetab erinevaid lähisuhtekonfliktide ja -vägivalla märkamise, ennetamise ning abi saamise viise;

• kirjeldab seksuaalsuse erinevaid dimensioone ja individuaalsust ning turvalise seksuaalelu ja -tervise tegureid, sh seksuaalse nõusoleku põhimõtet ja stereotüüpide mõju inimese seksuaalkäitumisele;

• analüüsib ühiskonna ja kultuuri mõju läbi ajaloo kooseluvormidele ja seksuaalsusele ning pereliikmete rollidele;

6) mõistab ühiskonnas

toimuvate protsesside mõju

üksikisikule ning paarisuhete

ja peremudelite

mitmekesisusele

• iseloomustab ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengute mõju paarisuhete ja peremudelite mitmekesisusele, pereväärtustele ning perekonna rollile inimese elus;

• kirjeldab tervislike ja toetavate suhete algatamise ja hoidmise kujunemist ning analüüsib paarisuhte erinevaid etappe;

• analüüsib lahkumineku ja lahutuse põhjusi ning mõju pereliikmetele;

• kirjeldab vanemluse erinevaid aspekte ja kasvatusstiile ning analüüsib päritolupere mõju inimese arengus;

• kirjeldab pereplaneerimise valikuid ja seda mõjutavaid tegureid, iseloomustab raseduse kulgu läbi trimestrite ning peredünaamika muutusi pärast lapse sündi;

• toob näiteid pereelu, sh abielu ja laste elu, reguleerivatest õigusaktidest ja analüüsib, kuidas need sätestavad perekonnaliikmete õigusi ja kohustusi;

• koostab perekonna eelarve pereliikmete vajadusi, pere majanduslikku olukorda ja võimalusi arvestades.

8. Visuaal- ja helikultuur 4 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane huvitub eesti ja maailma visuaal- ja helikultuurist, väärtustab nende rolli enese ja ühiskonna toimimises ning tunneb rõõmu eneseväljendusest

Õpiväljundid

Õpilane 1) mõistab kunsti ja muusika

rolli ja olulisust enese,

kogukonna ja ühiskonna toimimises

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• jäädvustab enda valitud vahendiga enese igapäevaelu ja ümbritseva keskkonna looduslikku ning inimese loodud visuaal- ja helikultuuri;

• arutleb loodusliku ning inimese loodud visuaal- ja helikultuuri rolli ja olulisuse üle enese, kogukonna ja ühiskonna toimimises;

• osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega;

2) mõtestab visuaal- ja helikultuuri mitmekesisust

Eestis ja maailmas, seostades seda ühiskonna ja

tehnoloogia muutumisega ajas

• selgitab heli- ja visuaalkultuuri mitmekesisust eesti ja maailma tähtteoste najal kui ajaloolist ja tänapäevast eneseväljendust, kasutades asjakohast põhisõnavara;

• arutleb visuaal- ja helikultuuri muutumise üle ühiskonna ja tehnoloogia muutumise mõjul;

3) väljendab end visuaali või heli kaudu loovprojektis,

kasutades erinevaid väljendusvahendeid,

-tehnikaid ja -vorme

• rakendab erinevaid vahendeid, tehnikaid ja vorme tunnete, mõtete ja kogemuste väljendamiseks loovprojektis;

• esitab ja põhjendab loova eneseväljenduse ideed, protsessi ja tulemust üksi või grupis;

• arutleb loova eneseväljenduse olulisuse üle isikliku arengu seisukohast.

9. Kehakultuur 5,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on tervislike eluviisidega ja füüsiliselt aktiivne ning omab teadmisi ja oskusi füüsilise, vaimse ja

sotsiaalse heaolu hindamiseks ja väärtustamiseks.

Õpiväljund

Õpilane

1) iseloomustab objektiivselt enda kehalist ja sotsiaalset võimekust ning rakendab

tervise edendamiseks erinevaid põhimõtteid ja

tegevusi

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• seostab erinevaid liikumisviise enesega ning mõistab nende olulisust enesemääratlemise, sotsiaalsete oskuste ja kodanikupädevuse kujunemisel;

• rakendab enda kehalisi ja sotsiaalseid oskusi, lähtudes omandatust, ning seostab neid enda tervisliku seisundiga, tegutsedes ja liikudes nii individuaalselt kui grupis;

• osaleb erinevates liikumistegevustes ja mängudes individuaalselt või koos kaaslastega;

2) arendab vaimset ja füüsilist tasakaalu, on ennastjuhtiv

ning omab pädevusi, mis toetavad terviseteadliku,

• kaardistab enda vaimse tervise seisundit, kasutades selleks teaduspõhiseid enesehindamise tööriistu ja tehnikaid;

• rakendab igapäevaelus liikumis- või treeningpäevikut, et toetada enda vaimset heaolu;

• koostab nädala toitumiskava, lähtudes organismi vajadustest ja toidugruppide mitmekesisusest, jälgides makro- ja mikrotoitainete soovitusi ning arvestades enda tervise eripärasid, toidukordade regulaarsust ning

vaimselt ja füüsiliselt aktiivse inimese kujunemist

toidu soetamise võimalusi;

• iseloomustab enda unerežiimi etteantud näitajate põhjal ning selgitab kvaliteetse une vajadust vaimse ja füüsilise heaolu tagamiseks.

• toob näiteid, kuidas virtuaalmaailmas ja ekraanide ees veedetud aeg võib kahjustada und ja vaimset tervist; 3) rakendab teadlikult erinevaid

liikumistegevusi ning näeb liikumist ja tantsu kultuuri osana ning iseennast selle

kujundajana

• näeb liikumisharrastust ja sporti eesti kultuuri osana ja rahvusliku identiteedi kujundajana;

• lähtub erinevates liikumistegevustes ohutustehnika nõuetest ning hea tava põhimõtetest;

• osaleb aktiivselt liikumis- või tervise edenduse ürituse organiseerimise meeskonnas ning tagasisidestab hiljem oma tegevusi ja nende mõju ürituse edule, tuues edaspidi välja parandusvõimalused;

• osaleb aktiivselt kogukonna liikumis- või tervise edenduse üritustel, näidates üles isiklikku initsiatiivi ja levitades infot nende kohta, et kaasata uusi osalejaid;

• selgitab liikumise olulisust kultuuri, tantsu ja alternatiivsete liikumisviiside kaudu, tuues esile liikumise mõju, sh selle kohta sotsiaalmeedias leiduva info tõepärasuse ning võimalikud ohud tervisele ja heaolule;

4) iseloomustab ennast sportliku eneseväljenduse abil ning

kirjeldab oma rolli tervisliku elukeskkonna loojana sotsiaalsest, kultuurilisest või

tervislikust taustast sõltumata

• selgitab tervise tugevdamise, liikumise ja harjutamise võimalusi linnaruumis ja looduses, arvestades erinevate sihtrühmade sotsiaalsete, kultuuriliste, aga ka tervisest ja keskkonnast tulenevate võimalustega;

• kaardistab kodukoha ja kooli lähedal paiknevad liikumisrajad, harjutusväljakud ja liikumisvõimalused, analüüsib nende kasutusvõimalusi lähtuvalt kasutaja vanusest, arengust ning tervisest tulenevatest vajadustest

ja piirangutest;

• seostab erinevaid keskkondi liikumisvõimalustega ning nende regulaarset kasutamist tervise, liikumisrõõmu ja isikliku väärtussüsteemiga;

• tagasisidestab virtuaalses keskkonnas veedetud tegevuste ja aja mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele ning sotsiaalsele käitumisele;

• kasutab mobiilirakendusi (näiteks Spordivägi vms) liikumisharjumuse kujundamiseks ja kehalise aktiivsuse jälgimiseks;

• analüüsib oma füüsilist arengut tuginedes mooduli alguses ja lõpus sooritatud Kaitseväe kehaliste võimete testi tulemustele;

5) kujundab enda igapäevast vaimset ja füüsilist töökeskkonda ning tervist

toetavat jätkusuutliku teed eneseanalüüsi ja eriala valiku

toel

• selgitab töö iseloomust tulenevaid terviseriske ning rakendab ennetavaid ja tervist toetavaid teaduspõhiseid praktikaid nii töökeskkonnas kui ka isiklikus elus;

• märkab sümptomeid, mis viitavad ületöötamisele või läbipõlemisele, ning teab, kuidas neid leevendada või kuhu vajadusel abi saamiseks pöörduda;

• seostab tööalase sotsiaalse suhtluse ja võrgustumise olulisust enesearengu ja vaimse tervise hoidmisega, tuues esile nende positiivse mõju isiklikule ja professionaalsele arengule.

10. Riigikaitseõpetus 1,5 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab Eesti riigikaitse korraldust ja selle laia käsitust ning oma võimalusi ja kohustusi riigikaitsega seonduvalt.

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid

Õpilane 1) mõistab maailma ja Euroopa

sõjaajaloo olulisemate

sündmuste vahelisi seoseid, sh seoseid relvastuse

arenguga, ning nende sündmuste tagajärgi ja mõju Eesti riigile, ühiskonnale ja

inimeste saatusele

Õpilane:

• selgitab maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemaid sündmusi, kasutades mõisteid sõjalised koormised, rüütlivägi, palgaarmee, nekrutikohustus, massiarmee, tankiarmee, sõjaväekohustus, positsioonisõda, maailmasõda;

• analüüsib maailma ja Euroopa sõjaajaloo olulisemate sündmuste (sh sõdade) tagajärgi ja mõju Eesti riigile, ühiskonnale ja inimeste saatusele (oma perekonna näitel);

• selgitab näidete varal relvastuse arengut ja sellega kaasnenud olulisemaid muutusi sõjapidamise viisides läbi ajaloo;

2) selgitab külma sõja aegsete ning tänapäevaste sõjaliste

kriiside ja relvakonfliktide erinevusi ning mõju

rahvusvahelisele julgeolekule

• võrdleb rahvusvahelist julgeolekukeskkonda külma sõja ajal ja tänapäeval, kasutades mõisteid sõda, sõjaline kriis, relvakonflikt, terrorism, infosõda ja hübriidsõda, traditsiooniline ja asümmeetriline oht, küberturvalisus,

massihävitusrelv, heidutus;

• nimetab julgeoleku riske ja ohte, sh ohud Eesti julgeolekule tänapäeval, ning toob esile nende ennetamise võimalusi, lähtudes psühholoogilise kaitse viiest toimealast;

• iseloomustab võrdlevalt olulisemaid rahvusvahelisi sõjalisi kriise ja relvakonflikte nii külma sõja ajal kui tänapäeval;

• analüüsib juhendamisel olulisemate rahvusvaheliste sõjaliste kriiside ja relvakonfliktidega seotud arenguid ning kirjeldab nende reguleerimiseks ja ohjamiseks kasutatavaid meetmeid;

• toob teabeallikate põhjal näiteid NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO rahvusvahelistest missioonidest ja rahuvalveoperatsioonidest, kus Eesti kaitsejõud on osalenud rahvusvaheliste konfliktide ennetamises ja ohjamises ning konfliktijärgses rahu tagamises;

• iseloomustab peamisi julgeolekuga tegelevaid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ÜRO, OSCE, NATO, Euroopa Liit, tuues esile nende olulisemad ülesanded sõjaliste kriiside ja relvakonfliktide lahendamisel ja kasutegurid Eestile;

• selgitab sõjasündmuste põhjal massihävitusrelvade põhitüüpe, nende kasutamise eesmärke ja tagajärgi;

3) selgitab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärke

maailma ja Euroopa julgeoleku kontekstis

4) selgitab Eesti riigikaitse eesmärke, ülesandeid ja korraldust ning nende seotust

teiste ühiskonnaelu valdkondadega, lähtudes

Eesti riigikaitse laiast käsitusest

• nimetab Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärke rahvusvahelise julgeolekukeskkonna kontekstis, lähtudes riigikaitse alusdokumentidest ja õigusaktidest;

• arutleb Eesti rolli üle NATO-s, selgitades organisatsiooni mõju Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikale;

• selgitab Eesti riigikaitse laia käsituse põhimõtteid, eesmärki ja korraldust, kasutades riigikaitse alusdokumente ja õigusakte;

• kirjeldab Eesti riigikaitse juhtimist, tuues esile erinevate osapoolte ülesanded;

• võrdleb Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesandeid, struktuuri ja juhtimist õigusaktide alusel;

• eristab näitliku materjali alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu sümboolikat;

• eristab ja järjestab näitlike materjalide alusel väeliikide (maa-, mere- ja õhuväe) auastmeid;

• selgitab õppematerjalide alusel kaitseväelase vormiriietuse kandmise reegleid;

5) tunneb Eesti Vabariigi kaitseväeteenistuse olemust, tähtsust ja selles osalemise

võimalusi ning üksikisiku kohustusi, tuginedes

vastavatele regulatsioonidele

• iseloomustab kaitseväeteenistuse olemust, tuginedes õigusaktidele ja kasutades mõisteid kaitseväekohustus, kaitseväekohustuslane, kaitseväeteenistuskohustus, kutsealune, ajateenija, ajateenistus, tegevteenistus,

reservteenistus, reservis olev isik ja õppekogunemine;

• võrdleb aja-, asendus-, reserv- ja tegevteenistuse eesmärke ja korraldust, tuginedes õigusaktidele;

• kirjeldab enda võimalusi ja kohustusi riigikaitses osalemisel, lähtudes õigusaktidest;

• iseloomustab kaitseväelase elukutset ja tähtsust Eesti Vabariigis, tuues esile ohvitseriks ja allohvitseriks õppimise võimalusi;

6) omab ülevaadet rivilise liikumise kujunemisloost,

rivikorra tähtsusest ja rivikäsklustest Kaitseväes

• kirjeldab näidete abil rivikorra kujunemise ajalugu, kasutamise vajadust ja tähtsust Kaitseväes;

• selgitab rivikorra tähtsust tänapäeval meeskonnatunnetuse ja ühtekuuluvuse ning distsipliini alusena;

• demonstreerib arusaamist rivikäsklustest ja esmaseid rivivõtteid paigal ja liikumisel;

7) selgitab õigusaktidele

tuginedes relva ja laskemoona ohutu

käsitsemise põhimõtteid, relva kandmise kultuuri ning relva kasutaja vastutust

• iseloomustab teabeallikate alusel erinevaid relva- ja laskemoona liike, nende ohutu käsitsemise põhimõtteid ja kasutamisega kaasnevat vastutust;

• kirjeldab Kaitseväes ja Kaitseliidus kasutatavaid relvi ja relvasüsteeme, tuues esile nende kasutamise eesmärgid;

• kirjeldab etapiviisiliselt relva ja padruni tööpõhimõtteid;

• kirjeldab kuuli lennujoont ja seda mõjutavaid tegureid;

8) oskab kasutada topograafilist kaarti ja kompassi etteantud

sihtpunkti jõudmiseks

• nimetab Eesti kaitseväes kasutatavaid topograafilisi kaarte, arvestades nende kasutamise eesmärke;

• määrab paberkaardil kasutatava mõõtkava, teisendades seda maastikul sammupaaridesse;

• iseloomustab etteantud topograafilisel kaardil olevaid objekte ning nende vahelisi ruumilisi seoseid, arvestades kasutatavaid leppemärke ja tähistusi;

• määrab kaardil malliga direktsiooninurga ja looduses maastikul kompassi järgi asimuudi, arvestades direktsiooninurga ja asimuudi erinevusi ning põhjuseid;

• läbib meeskonnatööna kaardi ja kompassi abil etteantud teekonna;

9) on omandanud esmased esmaabivõtted ja oskab

tegutseda õnnetusjuhtumi korral

• selgitab, kuidas tegutseda õnnetusjuhtumi korral, st millal ja kuidas abi kutsuda, esmaabi anda ja kannatanut transportida;

• selgitab kuidas kaitsta ennast ja abivajajat võimalike ohtude eest, mis võivad õnnetuskohal esineda;

• demonstreerib esmaseid esmaabi andmise võtteid lähtuvalt õnnetusjuhtumist;

• kirjeldab erinevate ohtude tekkimise võimalusi välitingimustes ja selgitab nende ennetamise ja lahendamise võimalusi, kaitstes ennast ja kaaslasi ohtude eest;

10) kirjeldab Eestis toimuda võivaid hädaolukordi ja ohte siseturvalisusele

elanikkonnakaitse kontekstis

• kirjeldab Eestis toimuda võivaid hädaolukordi ja võimalikku tegutsemist nende korral, tuginedes siseturvalisuse alusdokumentidele ja õigusaktidele;

• teeb kokkuvõtte erinevate osapoolte (sh ametkondade) ülesannetest hädaolukordade lahendamisel ja siseturvalisuse tagamisel, kasutades alusdokumente ja õigusakte;

ning nendes tegutsemise põhimõtteid indiviidi ja riigi tasandil

• selgitab elanikkonnakaitse olemust ning selle korraldust riigis ja oma kodukohas;

• selgitab enda ja oma pere võimalikku ettevalmistust elutähtsate teenuste katkemise korral;

• kirjeldab enda käitumist ja teiste abistamist erinevate hädaolukordade puhul;

• leiab iseseisvalt teavet reisimisega kaasnevatest ohtudest nii kodumaal kui välisriiki reisides.

3. Valikõpingute moodulite „Ettevõtlusõpe“ ja „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjeldused kutsekeskharidusõppe õppekavas

Koolil on kohutus pakkuda kutsekeskharidusõppe õppekavades õpilastele ettevõtluseõppe ja riigikaitseõpetusega seonduvaid valikõpinguid, mis on

ühesuguste nimetuste, õppe mahtude ja õpiväljunditega kõigis õppekavades ja mille kirjeldused on esitatud alljärgnevalt:

Jrk.nr Mooduli nimetus Mooduli õppe maht

Eesti kutsehariduse

arvestuspunktides

(EKAP)

1. Ettevõtlusõpe 4 -6 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused, hoiakud, mis võimaldavad tal olla ettevõtlik töötaja ja luua iseendale töökoht

Märkus: Ettevõtlusõppe mooduli õppe maht on 4 arvestuspunkti. Juhul, kui kool soovib pakkuda õpilastele laiemat ettevõtlusalast ettevalmistust

kas teeninduse, tööstuse või loometegevuse valdkonnas, tõuseb õppe maht 6 EKAP-ni. täiendava õpiväljundi omandamiseks.

Õpiväljundid

Õpilane

1) mõistab ärivõimalusi, lähtudes iseenda eeldustest ja oskustest ning keskkonna

toetavatest ja piiravatest teguritest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab enda võimalusi tegutseda ettevõtjana või ettevõtliku töötajana, lähtudes õpitava eriala ettevõtluskeskkonnast;

• selgitab juhendi alusel ettevõtte toimimist olemasolevas ettevõtluskeskkonnas;

• arutleb meeskonnas kavandatud äriidee teostatavuse üle;

2) kavandab turundustegevused

äriidees kirjeldatud tootele, tarbijale ja turutingimustele

• iseloomustab meeskonnatööna sihtrühmi ja turgu lähtuvalt tootest;

• selgitab meeskonnatööna valitud turundustegevusi lähtuvalt sihtrühmast, turust ja tootest;

3) mõistab ettevõtte

eelarvestamise, finantseerimise ja majandusarvestuse

põhimõtteid, lähtudes õigusaktidest ja heast tavast

• koostab juhendi alusel meeskonnatööna ettevõtte investeeringute ja tegevuskulude eelarve ning müügiprognoosi;

• selgitab meeskonnatööna ettevõtte finantseerimisvõimalusi, kasutades teabematerjale;

• selgitab juhendi alusel majandusarvestuse põhimõtteid, lähtudes õigusaktides sätestatud nõuetest ja heast tavast;

4) kavandab ettevõtlustegevuse õpitavas valdkonnas, lähtudes äriideest ja

ettevõtluskeskkonnast

• koostab ärimudeli meeskonnatööna, lähtudes valitud strateegiast;

• kirjeldab asutamisprotsessi vastavalt valitud ettevõtlusvormile;

• hindab juhendatud meeskonnatööna ettevõtte tasuvust lähtuvalt ärimudelist.

Täiendav õpiväljund teenindusega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund

Õpilane

5) kavandab teenindusprotsessi, lähtudes teenusedisaini

põhimõtetest

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• kirjeldab teenuse vastavust ärimudelile, lähtudes sihtrühma eripärast;

• kirjeldab kliendi teekonna, lähtudes teenusedisaini põhimõtetest ja kvaliteedinõuetest;

• kavandab teenuse müügi ,lähtudes sihtrühma eripärast.

Täiendav õpiväljund tootmisega seonduva ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund

Õpilane 5) kavandab tootmisprotsessi, lähtudes ärimudelist

Hindamiskriteeriumid

Õpilane

• selgitab tootmisprotsessi vastavust kavandatud ärimudelile;

• kavandab tootmisprotsessiks vajaliku tarneahela;

• arvutab toote omahinna, arvestades kavandatud tootmisprotsessi;

• põhjendab turundustegevused lähtuvalt tootest ja ärimudelist.

Täiendav õpiväljund loometegevusega seotud ettevõtluse suunal 2 EKAP

Õpiväljund Õpilane

5) kavandab loovusel, oskusel või andel põhinevast loomingulisest ideest toote või

teenuse

Hindamiskriteeriumid Õpilane:

• kirjeldab tootearenduse põhimõtteid, lähtudes ärimudelist;

• arvutab toote omahinna, arvestades toote või teenuse eripäraga;

• kavandab tooteesitluse ja müügi, lähtudes sihtrühmast.

2. Riigikaitseõpetuse välilaager 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija rakendab riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandab välilaagri tingimustes

toimetulekuks vajalikud oskused.

Märkus: Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet reguleerivate eeskirjade alusel ning see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on

võimalik tagada õppeks vajalikud tingimused, vahendid, sh isikukaitsevahendid ja pädevad õppe läbiviijad. Kui see ei ole võimalik, siis jääb õpiväljund nr 5 saavutamata, aga see ei mõjuta mooduli kokkuvõtva hinde kujunemist.

Õpiväljundid

Õpilane 1) rajab meeskonna liikmena

nõuetekohase välilaagri,

kasutades olemasolevaid

Hindamiskriteeriumid

Õpilane:

• valib ja komplekteerib vastavalt ilmastikule ja riigikaitseõpetuse välilaagris eesootavatele tegevustele isikliku varustuse, tuginedes ette antud nimekirjale;

• pakib välilaagriks oma koti ette antud nimekirja alusel;

vahendeid ja allüksuse varustust ning järgides etteantud reegleid ja

keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid

2) käitub välilaagri ajal vastavalt kehtestatud reeglitele

• püstitab meeskonnatööna välitingimustes majutus-, söögi- ja hügieenialad, järgides välitingimustes toitlustamise ja hügieeni reegleid ning keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid;

• valmistab välitingimustes sooja toitu, lähtudes olemasolevatest toiduainetest ja arvestades hügieeninõudeid välitingimustes;

• rakendab vajalikke meetmeid, et ennetada looduses reostuse ja metsatulekahjude teket;

• selgitab individuaal- ja allüksuses kasutatava varustuse otstarvet ja kasutamise reegleid;

• kasutab välitingimustes hakkamasaamiseks vajalikku üksikisiku ja meeskonna varustust eesmärgipäraselt ja reeglite kohaselt;

• tagab enda isikliku hügieeni ja hooldab oma isiklikku varustust vastavalt etteantud juhistele;

• täidab antud ülesandeid vastutustundlikult ja tähtaegselt, arvestades kehtestatud reeglitega; 3) orienteerub maastikul

kompassi ja topograafilise kaardi abil

• iseloomustab öisel maastikul orienteerumist piiravaid tegureid, tuginedes juhistele;

• määrab oma asukoha maastikul kaardi ja kompassi abil;

• orienteerub meeskonnas topograafilise kaardi ja kompassi järgi vähe- ja keskmiselt liigendatud maastikul nii päeval kui ka öösel;

• kasutab peamisi moondamis- ja varjatud liikumisviise, arvestades maastikku ja päevavalguse piisavust;

4) oskab anda esmaabi ja transportida kannatanut välitingimustes

• selgitab esmaabi põhimõtetele tuginedes kannatanu seisundi hindamise võimalusi ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi, sh võimalikke ohte kannatanu asendi muutmisel;

• selgitab, millega tuleb arvestada esmaabi andjal enda ohutuse tagamisel, arvestades õnnetussituatsiooni ja esmaabi andmise üldiste põhimõtetega;

• demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid lavastatud õnnetuse korral kannatanu abistamiseks;

• demonstreerib käepäraste ja meditsiiniliste abivahendite kasutamist lähtuvalt kannatanu vigastusest;

• demonstreerib erinevaid kannatanu transportimise võtteid, lähtudes vigastusest;

Juhul kui välilaagris on võimalik läbi viia laskeõpet lasketiirus,

siis: 5) käsitseb juhendaja kontrolli

all tsiviil- või mittesõjarelva

ja laskemoona, järgides etteantud nõudeid ja

ohutuseeskirju

• käitub lasketiirus kehtestatud reeglite ja laskmiskäskluste järgi;

• demonstreerib erinevaid laskeasendeid vastavalt antud laskmiskäsklustele ja kasutab õiget päästmistehnikat;

• sooritab ohutult tiirulaskmise praktilisi harjutusi juhendaja kontrolli all, järgides relva ja laskemoonaga ümberkäimise ohutuseeskirju ja -nõudeid.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti

Vabariigi haridusseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse

kehtestamisega)“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruste muudatuse eesmärk on toetada õppimiskohustuse rakendumist nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppeasutustes, sh muutes kutsekeskhariduse põhihariduse

omandanud noortele atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks haridustee jätkamise valikuks gümnaasiumis pakutava üldkeskhariduse kõrval. Õppimiskohustuse eelnõu võeti Riigikogus vastu 4. detsembril 2024. a ning sellega kehtestati õppimiskohustus kuni õpilase 18. eluaastani.

Seaduse eelnõu jõustub 1. september 2025. a.

Õppimiskohustuse kehtestamine ja käesolev määruse eelnõu toetab ka riigi pikaajalist strateegilist vaadet ning Vabariigi Valitsuse tegevuseesmärke. Haridusvaldkonna arengukava 2021–20351 sihiks on mh saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on

vähemalt keskharidus.2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2023 – 20273 on mh võetud ülesanne – tõstame kohustusliku kooliea 18. eluaastani, põhikoolijärgse hariduse

või kutse omandamiseni; muudame kutsehariduse atraktiivsemaks, kutsekoolides õppijad saavad lisaks kutse omandamisele konkurentsivõimelise keskhariduse (4-aastane õpe).

Kehtivad üldhariduse riiklikud õppekavad koostati aastatel 2008–2010: põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi PLRÕK) võeti vastu detsembris 2010. a ning põhikooli riiklik

õppekava (edaspidi PRÕK) ja gümnaasiumi riiklik õppekava (edaspidi GRÕK) võeti vastu jaanuaris 2011. a. Suuremahuline muudatus õpitulemustes ja õppesisus tehti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades aastal 2014, õppekavad ajakohastati aastal 2023. Kehtiv

kutseharidusstandard (edaspidi ka KutHS) võeti vastu augustis 2013. a.

Peamised muudatused haridusstandardites:

Õppimiskohustuse rakendumiseks ja õppe paindlikumaks muutmiseks täpsustatakse riiklikes

õppekavades (PRÕK, PLRÕK, GRÕK) mitteformaalõppe ja teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise aluseid. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) § 17 lõike 4 alusel

peavad koolid arvestama õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpitava osana, kui õpilane saavutab sellega kooli või individuaalse õppekava õpitulemused. Riiklikes õppekavades kirjeldatakse selliste õpingute arvestamise eesmärki ja hindamist ning

täpsustatakse, et vastava korra kirjeldab kool õppekava üldosas. Õpilastele õppimiskohustuse täitmiseks ja eluvalikute tegemiseks vajaliku toe ja karjäärinõu tagamiseks täpsustatakse

nõudeid kooli karjääriteenustele. Kõigis õppekavades täpsustatakse nõudeid valdkonna- ja ainekavadele, et tagada kooli õppekava ja selle alusel toimuva õppetöö terviklikkus.

1 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035, https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium/strateegilised- alusdokumendid-ja-programmid#haridusvaldkonna-are 2 Arengukavas tuuakse välja, et kehtivad, kitsalt tööturu vajadustele orienteeritud kutsekeskhariduse õppekavad ei toeta piisavalt õpilaste üld- ja tulevikupädevuste arengut ja ei ole põhikooli lõpetajatele atraktiivsed. Üld - ja kutsehariduse lähendamise vajadusele sealhulgas üldhariduslike päevuste ja tööelu üldoskuste arendamise vajadusele viitab ka Cedefop oma väljaandes kutsehariduse erinevate arengustsenaariumite kirjeldamisel (Vocational education and training in Europe, 1995 - 2035 https://www.cedefop.europa.eu/files/3083_en.pdf). 3 Vabariigi valitsuse tegevusprogramm aastateks 2023 – 2027 https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2023-05/VVTP%202023-

2027_26.pdf

2

Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekavas muudetakse toimetulekuõppe ja hooldusõppe õpilaste nominaalset õppeaega ning lisaõppe eesmärki. Lisaõppe sihtrühmast jäävad välja

hooldusõppe õpilased, kuna nende nominaalset õppeaega pikendatakse 12-le aastale. Et toetada lihtsustatud riikliku õppekava õpilaste üleminekut eestikeelsele õppele, muudetakse

rõhuasetusi ning arenguperioodide põhiseid ainealaseid õppetegevuse rõhuasetusi eesti keel teise keelena ja vene keel/muu keel ainekavades.

Põhikooli riiklikus õppekavas täpsustatakse põhikooli lõpueksamite tingimusi. Võimaldatakse õpilastele, kelle kodukeel ei ole eesti keel, kuid kes õpivad eesti keele ainekava

alusel, sooritada ka eesti keel teise keelena lõpueksam. Samuti võimaldatakse (eel-)kutseõppe paremaks lõimimiseks üldharidusega õpilastel sooritada põhikooli valikeksamina erialane lõpueksam või kutseeksam. Tehnoloogia ainevaldkonnakavas täpsustatakse, et õpilastele

tagatakse võimalus omandada tehnoloogiavaldkonna teadmised, oskused ja pädevused kõigis ainevaldkonna õppeainetes võrdses mahus. Matemaatika ainevaldkonnakavas täpsustatakse

hindamist ja terminoloogiat. Gümnaasiumi riiklikus õppekavas viiakse sisse ühtne alus gümnaasiumiastmes ainepunktide

arvestamiseks, et lihtsustada liikumist haridusasutuste (üld - ja kutseharidus) ja haridusliikide (formaal- ja mitteformaalõpe) vahel. Täpsustatakse, millised koolid võivad koostada

õppekavad arvestamata õppekava nõudeid valikkursuste mahtudele ning täpsustatakse terminoloogiat matemaatika ainevaldkonnakavas.

Kutseharidusstandardis täpsustatakse kutsehariduse õppekavale ja selle moodulitele esitatavaid nõudeid. Kutsekeskharidusõppele seatavate nõuete kohta luuakse uus peatükk.

Kutsekeskhariduseõpe on ainuke õppija haridustaset tõstev kutseõppe liik, kus õpib 43% kõigist õppijatest kutsehariduses. Kutsekeskharidusõppe maht tõuseb 240 arvestuspunktini (edaspidi EKAP). Kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks või tööturule siirdumiseks

piisava ettevalmistuse saamiseks suurendatakse kohustuslike üldharidusõpingute mahtu, mille tulemusel tõuseb õppekava nominaalkestvus 4 aastani. Edaspidi on kohustuslik

üldharidusõpingute maht kutsekeskhariduse tasemel 80 EKAPit senise 30 EKAPi asemel, mis on võrreldav gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud mittestatsionaarse üldharidusõppe mahuga. Muudatustega täpsustatakse ka valikõpingute valiku võimalusi ja tingimusi

kutsekeskharidusõppes. Edaspidi on võimalik pakkuda kutsekeskharidusõppes valikõpinguid ka piirkonna tööandjate vajadustest lähtudes, samuti täiendavat üldharidus- ja kutseõpet, kuid

valikõpingute moodulid võivad olla seotud ka rakenduskõrgharidus- ja huviharidusõppega. Muudetakse ka kutsekeskhariduse lõpetamise nõudeid, sh põhi- ja üldharidusõpingute käigus omandatavate kompetentside tõendamise ja hindamisnõudeid. Lisaks korrigeeritakse

õppemahu minimaalset määra teise kuni neljanda taseme kutseõppe esmaõppes ning neljanda ja viienda taseme kutseõppe jätkuõppes, et eristada selgemalt tasemeõpet ja täienduskoolitust.

Muudatus on vajalik tasemeõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks, et õppekavad pakuks vajalikke tervikoskusi ning tasemeõpe ja täienduskoolitus nii mahult kui sisult ei kattuks.

Eelnõu ja seletuskirja §-d 1-3 valmistasid ette Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna üldhariduse õppekava valdkonna peaekspert Marika Peekmann

(tel 735 4051; [email protected]), peaekspert Kristiina Paist (tel 735 0242; [email protected]), peaekspert Hele Liiv-Tellmann (tel 735 0674; hele.liiv- [email protected]), peaekspert Helle Hallik (tel 735 4085; [email protected]), peaekspert

Kertu Tort (tel 735 4067, [email protected]), nõunik Valdek Rohtma (tel 735 1365; [email protected]), Mari Tikerpuu (teenistusest lahkunud üldhariduse õppekava ja -vara

valdkonna keskhariduse arendusjuht), Marge Varma (teenistusest lahkunud üldhariduse

3

õppekava ja -vara valdkonna nõunik) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Merilin Vipper (tel 735 1445; [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja § 4 koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna nõunikud Aulika Riisenberg (735 0651, [email protected]) ja Rita Kask-Klesmann (tel 735 0226, [email protected]),

kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige ([email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets (tel 735 0289,

[email protected]). Eelnõu koostamisse panustasid ka kutsehariduse valdkonna nõunik Ingrid Jaggo, kutsehariduse valdkonna peaekspert Marelle Möll, Meeli Murasov (teenistusest lahkunud analüüsi valdkonna analüütik) ja finantsvaldkonna peaekspert Pille Tarto.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimesed neli käsitlevad muudatusi

riiklikes haridusstandardites järgmiselt: § 1. Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määruse nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“ muutmine;

§ 2. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava“ muutmine;

§ 3. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmine; § 4. Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ muutmine.

Viies paragrahv sätestab määruse jõustumise.

Eelnõu §- ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 2010. a määrust nr 182 „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava“.

Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 2 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Lihtsustatud õppe õpilane teeb loovtöö III kooliastmes. Toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö 8., 9. või 10.

õppeaastal. Kui kooli õppenõukogu otsustab, et õpilane ei ole loovtöö koostamiseks võimeline, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Loovtööd hinnatakse

mitteeristavalt ning selle tegemine ei ole põhikooli lõpetamise tingimuseks. Hooldusõppe õpilane loovtööd ei tee.“.

Kehtiv määrus sätestab „Lihtsustatud õppe või toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö juhul, kui kooli õppenõukogu on otsustanud, et loovtöö tegemine on võimalik. Hooldusõppe õpilased

loovtööd ei tee.“ Tegelikkuses teevad loovtööd kõik lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilased. Erandina võib kooli õppenõukogu otsustada õpilase puhul, kelle jaoks loovtöö

tegemine ei ole jõukohane, selle asendamise mõne muu õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Loovtöö numbriline hindamine ei ole lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilaste puhul asjakohane, kuivõrd õpilaste võimekused loovtööd sooritada on väga erinevad.

Samuti ei saa loovtöö sooritamine olla põhikooli lõpetamise tingimuseks, kuivõrd selle tegemise saab vajadusel asendada mõne muu, mitteeristavalt hinnatava õppeülesandega.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 2 lõigetega 3 ja 4. Lõige 3 järgmises sõnastuses: „Kool arvestab lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse alusel

õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud

4

õpitulemusi. Käesoleva määruse § 1 lõikes 22 sätestatud juhul esitab taotluse põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isik. Hooldusõppe õpilasele mitteformaalõppes või mõnes teises

haridusasutuses läbitud õppe arvestamine ei kohaldu.“.

Kehtiva määruse lisas 1 punkti 3.2 alapunkti 13 sõnastuse kohaselt on võimalik lihtsustatud õppe õpilase puhul väljaspool kooli omandatud õpet ja tegevust arvestada kooli õppekava osana, kuid selle võimaluse rakendamine on olnud kooliti väga erinev ning harvaesinev. Ka ei

ole senini riigi tasandil eksisteerinud ühtset arusaama, kuidas võrdsustada koolivälist õppimist või tegevust kooli- või individuaalse õppekavaga määratud õpitulemuste saavutamisega.

Kehtiva määruse lisa 2, mis käsitleb toimetulekuõppe õpilaste õppekorraldust, väljaspool kooli omandatud õpet ja tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis, kooli toimetulekuõppe osana ei sätesta. Samas on ka toimetulekuõppe õpilaste puhul väga oluline

mitteformaalõppes, nt kutseõppes või huvihariduses, osalemist arvestada toimetulekuõppes õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse

õppekavaga määratud õpitulemusi. Hooldusõppe õpilasele mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe

arvestamine ei kohaldu, kuivõrd sellel õppetasemel õpivad raske või sügava intellektipuudega, pervasiivse ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilased. Hooldusõppe põhiülesanne on

toetada erituge vajava õpilaste arengut, kujundada oskusi, vilumusi ja ühiskonnas aktsepteeritavaid käitumisharjumusi, mis on vajalikud igapäevaseks toimetulekuks erinevates inimrühmades ja kogukondades. Üldjuhul hooldusõppe õpilased tingituna spetsiifilistest

hariduslikest ja arengulistest eripäradest mitteformaalõppes ei osale.

Regulatsiooni muutmise eesmärk on pakkuda kõigile õpilastele soovi korral võimalust asendada kooli või individuaalse õppekava õpitulemused mitteformaalõppes või teistes haridusasutustes (sealhulgas üldharidus-, kutse- või täiendusõppeasutuses) omandatud

õpitulemustega, et tagada igale õpilasele võrdsed võimalused väljaspool kooli omandatu arvestamiseks õppekava läbimisel ning lihtsustada seega õpilaste liikumist erinevate

haridusasutuste ja -liikide vahel. Muutub ka otsustustasand – kui eelnevalt oli vaja kokkulepet vanema ja direktori (või tema volitatud isiku) vahel, siis õpitulemuste arvestamise otsustus jääb määruse muudatusega õpetaja tasandile. Seni kehtinud lisa 1 punkti 3.2 alapunkti 13 sõnastus

muutub kehtetuks ning nii lihtsustatud õppe kui toimetulekuõppe õpilaste mitteformaalõppe regulatsioon tuuakse määruse üldosasse.

Lisaks eelnevale täiendatakse paragrahvi 2 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „Kool korraldab õpilasele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi

karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks,

koostööd väliste partneritega, kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.“.

Kehtiva määruse üldosa ega ka määruse lisad karjääriõppe, -info ja -nõustamise (karjääriteenuste) korraldamist ei sätesta. Samas on just haridusliku erivajadusega õpilase

puhul, kes iseseivalt ei pruugi olla võimeline otsustama oma tulevaste õpi- ja karjäärivalikute üle, oluline osutada individuaalset tuge nii karjääriõppe raames õpilase kompetentside arendamisel kui ka võimetekohase karjääriinfo ja -nõustamise pakkumisel. Väga oluline on

tõsta haridusliku erivajadusega noore teadlikkust töömaailmast ja just talle sobivatest haridusvõimalustest. Ühiskondlikult on oluline tagada haridusliku erivajadusega noorele

5

võimalused õpinguid jätkata järgmisel haridustasemel eesmärgiga leida tulevikus jõukohane ja huvipakkuv töö.

Mitmesuguseid ühiskondlikke muutuseid arvestades on oluline, et karjääriteenused oleksid

korraldatud süsteemselt ja võimalikult kättesaadavad kõikidele õpilastele. Pisa 2022 uuringu4 tulemused viitavad, et üha olulisemalt mõjutab õpilaste õpitulemuste saavutamist sotsiaalmajanduslik taust, läheneme OECD keskmisele (Eesti 13,4%; OECD 15,5%). Samuti

viitab uuring noorte sageli liiga kõrgetele ootustele hariduse omandamise ja tulevase ameti suhtes ning karjäärinõustamise piiratud kättesaadavusele. Kvaliteedi tagamiseks on oluline, et

koolis pakutavad karjääriteenused oleksid kõigile osapooltele, sh haridusliku erivajadusega õpilastele, üheselt mõistetavalt kirjeldatud. Arvestades, et kooli poolt pakutavate karjääriteenuste eesmärgiks on eelkõige toetada õpilaste karjäärikujundamise oskuste arengut

ning sujuvat liikumist ühelt haridustasemelt teisele või tööellu, on teenuse järjepidev seiramine kvaliteedi tõstmiseks samuti väga oluline.

Muudatusega ühtlustatakse põhikooli riikliku ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava raames pakutava karjääriteenuste korraldus, arvestades sealjuures põhikooli lihtsustatud

riikliku õppekava erinevatel õppetasemetel õppivate õpilaste hariduslike eripäradega.

Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 4 lõike 2 sõnastust järgmiselt: „Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt teise keelena, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena koolieksami.“.

Seni kehtinud sõnastusest „Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti

õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami.“ on eemaldatud ajaline määratlus eesti õppekeelega koolis õppimise kohta, sest alates 1. septembrist 2024 on kõik munitsipaal- ja riigi

põhikoolid eesti õppekeelega. Õpilane, kelle emakeel ei ole eesti keel või õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena (sh erandina PGS § 21 lg 6), omab õigust sooritada lõpueksam eesti

keel teise keelena.

Punktiga 4 muudetakse paragrahvi 4 lõike 6 sõnastust järgmiselt: „Toimetulekuõppe

õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 11 aastat ning hooldusõppe õpilaste nominaalne õppeaeg põhikoolis on 12 aastat.“.

Seni kehtinud sõnastus „Toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele võib kooli ja/või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat“ asendatakse uue

sõnastusega, mille kohaselt kehtestatakse toimetulekuõppe puhul 11-aastane ning hooldusõppe puhul 12-aastane nominaalne õppeaeg põhihariduse omandamisel.

Toimetuleku- ja hooldusõppe õpilase seisukohast on võimalikult pikaajaline haridussüsteemis viibimine äärmiselt oluline. Tingituna intellektipuudega laste psüühiliste protsesside eripärast

ja võimalikest kaasuvatest puuetest, on nende jaoks ümbritsevast keskkonnast kogemuste saamine ning uute oskuste ja teadmiste omandamine, st õppimine ja õpetamine tunduvalt

aeglasem kui tavaarenguga laste puhul. Kehtiv määrus võimaldab küll pikendada toimetuleku- ja hooldusõppe õpilase nominaalset õppeaega kahe aasta võrra, kuid otseselt kohustuslik see ei ole. Seetõttu on pikendatud nominaalse õppe pakkumine kooliti jätkuvalt väga erinev. Selline

4 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_.pdf

6

ebakindlus ei toeta ka õppetöö planeerimist (õppemahu jaotamine) õppeaastate lõikes, kuna puudub teadmine, kas õpilane on koolis 9 või 11 aastat. Toimetulekuõppe õpilaste puhul on

põhikoolijärgne õpingute jätkamine alati seotud riskidega: perekond ei leia haridusliku erivajadusega noorele (kodulähedast) sobivat kooli ja jõukohast õppekava või kui ka kool ja

õppekava leitakse, ei pruugi toe osutamine haridusliku erivajadusega noorele olla uues õppeasutuses piisav, harjumuspärane vmt. 2022. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt läbiviidud uuringu „Hariduslike erivajadusega õpilaste üleminekute toetamine sujuvaks

liikumiseks haridustasemete ja -liikide vahel ning tööturule“ (edaspidi uuringu) kohaselt ei ole hooldusõppe õpilastel reeglina väljavaateid õpingute jätkamiseks ega ka tööturule siirdumiseks

ning üldjuhul liiguvad õpilased peale põhihariduse omandamist otse sotsiaalteenustele. Hooldusõppe õpilaste puhul on 12-aastase nominaalse õppeaja kehtestamine võimalus õpitud oskusi lihvida ja säilitada vähemalt kuni põhihariduse omandamise lõpuni.

Nominaalse õppeaja kehtestamine toimetulekuõppe õpilastele 11 aastani ning hooldusõppe

õpilastele 12 aastani on muuhulgas garantiiks lapse õppimiskohustuse täitmisel 18-aastaseks saamiseni.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 4 lõike 7 sõnastust järgmiselt: „Põhikooli lõpetanud lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele võimaldab kool lisaõpet vastavalt põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse §-le 50.“.

Seni kehtinud sõnastusest „Põhikooli lõpetanud lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe

õpilastele võib kool pakkuda kooli pidaja otsusel lisaõpet ühe õppeaasta võrra, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 sätestatud nõuetest.“ on lisaõppe sihtrühmana välja

jäetud hooldusõppe õpilased, kuna hooldusõppe õpilaste nominaalset õppeaega põhihariduses pikendatakse 12 aastani. Tekstist on välja jäetud ka sõnastus „võib kool pakkuda kooli pidaja otsusel lisaõpet“. See lauseosa on asendatud sõnastusega „lisaõpet võimaldatakse“. Muudatuse

eesmärgiks on rõhuasetus, mille tulemusel ei ole lisaõpe erand , vaid loomulik jätk ja osa üldharidussüsteemis (ja oma kooli juures) õpingute jätkamiseks ja õppimiskohustuse

täitmiseks neile õpilastele, kes seda oma hariduslikest erivajadustest tingituna vajavad.

Punktiga 6 muudetakse paragrahvi 5 lõike 3 sõnastust järgmiselt: „Kooli õppekavas

esitatakse: 1) üldosa, milles kirjeldatakse lisaks põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatule

loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted; õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused; karjääriteenuste korraldamise põhimõtted lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilasele;

2) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad; 3) hooldusõppe õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad.“.

Seni kehtinud sõnastus „Kooli õppekavas esitatakse: 1) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe puhul üldosa ning õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad; 2) hooldusõppe puhul

üldosa ning õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad“ ei ole olnud piisavalt informatiivne koolide jaoks õppekava üldosa ning ainekavade ning tegevusvaldkondade

kavade koostamiseks. Seetõttu on sageli koolide õppekavad ebaühtlase ülesehituse, struktuuri ning puuduliku sisuga. Põhikooli riiklikus õppekavas tehtavate muudatustega seoses on konkretiseeritud mitteformaalõppe ja karjääriteenuste pakkumise ja seiramise osa, samuti on

täpsustatud lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe loovtöö koostamise regulatsiooni.

Punktiga 8 tunnistatakse paragrahvi 5 lõige 5 kehtetuks.

7

Lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilaste poolt loovtöö tegemise põhimõtted sätestatakse

muudetava määruse § 5 lõikes 3 koos mitteformaalõppe arvestamise ning karjääriõppe korraldamise põhimõtete kirjeldamisega kooli õppekava üldosas.

Punktiga 8 muudetakse paragrahvi 5 lõike 7 punktide 1 ja 2 sõnastusi. Punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „lihtsustatud õppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade

käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete õppetegevuse kirjeldus arenguperioodide kaupa, õppeainete õpitulemused kooliastmeti ja klassiti, õppesisu

klassiti.“.

Senine sõnastus „lihtsustatud õppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu klassiti“ on liiga

pealiskaudne ning ei kajasta tegelikku sisu, mis koolide ainekavades kirjeldatud peab olema. Muudatusega täpsustatakse ainekavade ülesehitust, mis lähtub põhikooli lihtsustatud riikliku

õppekava lihtsustatud õppe ainekavade ülesehitusest, lõimides ainekavadesse kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast tulenev teave. Muudatuse tulemusel ühtlustakse määruse üldosa § 5 lõike 7 punkti 1 ning määruse lisa 1 punkti 1.2 alapunkti 6

sõnastused.

Samuti muudetakse paragrahvi 5 lõike 7 punkti 2 sõnastust järgmiselt: „toimetulekuõppe üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete lõimingu rakendamise viisid õppeaineti, õppeainete rõhuasetused arengutasemete

kaupa, õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa.“.

Senine sõnastus „toimetulekuõppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa„ on liiga pealiskaudne ning ei kajasta tegelikku sisu, mis koolide ainekavades kirjeldatud peab olema. Muudatusega täpsustatakse ainekavade ülesehitust, mis lähtub põhikooli

lihtsustatud riikliku õppekava lihtsustatud õppe ainekavade ülesehitusest, lõimides ainekavadesse kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast tulenev teave.

Punktiga 9 kehtestatakse määruse lisa 1 „Lihtsustatud õpe“ uues sõnastuses.

Punkti 3.2. alapunktis 4 täiendatakse õppeaine nimetust „Eesti keel“ järgmiselt: „Eesti keel/Eesti keel teise keelena“.

Eestikeelsele õppele üleminekuga seoses ühtlustub lihtsustatud õppe tunnijaotusplaan nii eesti kui muu kodukeelega õpilastele. Erinevus seisneb selles, et eesti emakeelega lapsed õpivad

ainet „Eesti keel“ ning muu kodukeelega lapsed õpivad ainet „Eesti keel teise keelena“.

Eesti keelest erineva õppekeelega õpilaste tunnijaotusplaanis muudetakse õppeaine „Vene keel/muu õppekeel“ tunnimahtusid vastavalt 1. klassis 7-lt tunnilt 6-le tunnile ning 2. klassis 9-lt tunnilt 8-le tunnile ja õppeaines „Eesti keel teise keelena“ kehtestatakse 1. ja 2. klassis

tunnimahuks 1 tund nädalas. Muudatus toetab muukeelsete õpilaste eesti keele omandamist ning üleminekut eestikeelsele õppele.

Punktis 3.2. alapunktis 5 muudetakse teise lõigu sõnastust vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 lõikest 6 ja §-st 10015 tulenevalt õpib eesti keelest erineva

õppekeelega õpilane A-võõrkeele asemel eesti keelt teise keelena, mille õppimist alustatakse 1. klassis. Lisaks keeletundidele on soovitatav õpetada eesti keelt lõimituna teiste

õppeainetega. Kool koostab eesti keel teise keelena ainekava käesoleva lisa punkt 4.3 alusel

8

lähtudes õppijate keeletasemest ja tunnimahust. Eesti keelest erineva õppekeelega kool tagab eesti keele õppe korraldamise sellisel tasemel, mis võimaldab põhikooli lõpetajal jätkata

järgmisel haridustasemel õpinguid eesti keeles.

Sõnastuse muudatus tuleneb eestikeelsele õppele üleminekust ning muu õppekeelega õpilaste tunnijaotusplaanis tehtud muudatustest.

Punktis 3.2. alapunktis 10 täiendatakse esimest lauset järgmiselt „Kooli omapära ja piirkondliku eripära arvestamiseks võib eesti keelest erineva õppekeelega klassis ja koolis

valikainete õpetamiseks ning lõimitud aine- ja keeleõppe rakendamiseks kooli hoolekogu nõusolekul muuta tunnijaotusplaani, kuid tööõpetuse tundide arvu vähendamata.“ Lisatud on sõna „klassis“.

Punktis 3.2. alapunktis 12 muudetakse sõnastust järgmiselt: „III kooliastmes teevad

lihtsusatud õppe õpilased loovtöö. Kooli õppekavas esitatakse õpilastele jõukohane loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted. Juhul kui kooli õppenõukogu põhjendatud otsusel õpilane tema erivajadustest lähtuvalt loovtööd ei soorita,

peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Kui õpilasele ei ole seni

individuaalset õppekava koostatud, tuleb see koostada. Individuaalses õppekavas tuuakse välja loovtöö asendamise korraldus ning õppeülesanne, mille õpilane sooritab loovtöö asemel.“

Määruse üldosas muudetakse § 2 lõike 2 sõnastust, mis käsitleb loovtöö sooritamist lihtsustatud (ja toimetulekuõppe) õpilaste poolt. Määruse lisas 1 punktis 3.2 alapunktis 12 täpsustatakse

lihtsustatud õppe õpilaste loovtöö sooritamise tingimusi ja korraldust. Punkt 3.2. alapunkt 13 tunnistatakse kehtetuks.

Mitteformaalõppe põhimõtted sätestatakse lihtsustatud õppe ja toimetulekuõppe õpilastele määruse üldosas paragrahv 2 lõikes 3.

II Ainekavad, punkt 4.3 „Eesti keel teise keelena“ kehtestatakse uues sõnastuses.

Ainekava on viidud kooskõlla eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärkidega - ajakohastatud on õppe- ja kasvatuseesmärgid; lisatud on 1. ja 2. klassi õpitulemused ja õppetegevuse kirjeldus; muudetud on I, II ja III kooliastme ja 3.-9.klasside õpitulemused ning

arenguperioodide õppetegevuse kirjeldused vastavalt 3.-5., 6.-7. ja 8.-9. klassini nii, et ainekava on loogiline tervik ning toetab muu emakeelega õpilaste eesti keele ja eesti keeles õppimist

lihtsustatud õppe tasemel. Ajakohastatud ainekava õpitulemused on lõimitavad teiste lihtsustatud õppe ainekavade vastavate klasside ja kooliastmete õpitulemustega.

II Ainekavad, punkt 4.12 „Vene keel/muu emakeel“ kehtestatakse uues sõnastuses.

Ainekava on viidud kooskõlla eestikeelsele haridusele ülemineku eesmärkidega. Õpitulemusi on ajakohastatud.

Punktiga 12 muudetakse määruse lisa 2 „Toimetulekuõpe“ uues sõnastuses

Punkt 3. alapunkt 3.10 tunnistatakse kehtetuks.

9

Toimetulekuõppe õpilaste nominaalne õppeaeg sätestatakse määruse üldosas paragrahv 4 lõikes 6.

Punkt 3. alapunktis 2.12 täiendatakse rida „Klass“ järgmiselt: „Klass/Õppeaasta“. Lisatakse

10. ja 11. õppeaasta tunnimahud.

Toimetulekuõppe õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi. Samaealiste

toimetulekuõppe tasemel õppivate õpilaste kogemused, võimed, oskused ja teadmised erinevad tingituna puude spetsiifikast, kaasuvatest diagnoosidest ja kasvu- ning õpikeskkonnast.

Õppetegevuse kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse iga konkreetse õpilase kogemustest, võimetest, oskustest ja teadmistest, mitte klassi numbrist. Klassid tähistavad toimetulekuõppes nö koolitalvesid, st seda, mitmendat aastat õpilane koolis õpib.

10. ja 11. õppeaasta tunnimahud on samad, mis 8. ja 9. õppeaastagi puhul. Kehtiv määrus nende

õppeaastate tunnimahtusid ei sisalda, kuivõrd nominaalse õppeaja pikendamine kahe õppeaasta võrra oli tinglik ning kooli ja koolipidaja otsus.

Punkti 3. täiendatakse alapunktiga 3.15 järgmises sõnastuses „3.15. 9., 10. või 11. õppeaastal teevad toimetulekuõppe õpilased loovtöö. Kooli õppekavas esitatakse õpilastele

jõukohane loovtöö temaatika valik, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted. Juhul kui kooli õppenõukogu põhjendatud otsusel õpilane tema erivajadustest lähtuvalt loovtööd ei soorita, peab õpilase individuaalses õppekavas loovtöö koostamise asendama mõne

muu jõukohase õppeülesandega, mis taotleb üldjoontes samu õpieesmärke. Individuaalses õppekavas tuuakse välja loovtöö asendamise korraldus ning õppeülesanne, mille õpilane

sooritab loovtöö asemel.“. Kehtiv määruse lisa 2 „Toimetulekuõpe“ ei sätesta toimetulekuõppe õpilaste loovtöö

sooritamist toimetulekuõppe õpilaste poolt. Vastav säte on vaid määruse üldosas. Määruse lisas 2 punktiga 3.15 täpsustatakse toimetulekuõppe õpilaste loovtöö sooritamise tingimusi ja

korraldust.

Punktiga 13 kehtestatakse määruse lisa 3 „Hooldusõpe“ uues sõnastuses

Punkt 3. alapunkt 3.9 tunnistatakse kehtetuks.

Hooldusõppe õpilaste nominaalne õppeaeg sätestatakse määruse üldosas paragrahv 4 lõikes 6.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011.a määrust nr 1 „Põhikooli

riiklik õppekava“. Punktiga 1 sõnastatakse paragrahv 15 lõige 9 järgmiselt: „Õpilase mitteformaalõppes või

mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni

toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel.“.

Sõnastus toob esile – sarnaselt kutse- ja kõrgharidusstandardis kirjeldatule – mitteformaalõppe ja teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärgi. Üks õppimiskohustuse

pikendamise eesmärke on luua õpilastes pikema kohustusliku õppimise aja kaudu harjumused iseseisvaks ja elukestvaks õppeks. Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud

10

õppe arvestamise eesmärgi sõnastus toob selgelt esile elukestva õppe põhimõtete rakendumise. Mitteformaalõppes ja teises haridusasutuses läbitud õppes osalevad õpilased enamasti

vabatahtlikult ja huvipõhiselt ning seega toetab ka nende õpitulemuste arvestamine formaalõppes kohustusliku õppekava läbimisel õpilaste õpimotivatsiooni. Mitteformaalõppes

on õpilasel võimalik valida vastavalt oma huvidele, mida ta õppida soovib. Seega laiendab see õpilase valikuvõimalusi ning aitab kaasa õpilase autonoomsuse kasvule. Mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamine formaalõppes võib aidata kaasa ka õpilaste

sujuvale liikumisele haridustasemete (nt põhiharidusest keskharidusse, kui õpilase põhikooliaegsed keelevalikud erinevad gümnaasiumis pakutavast) ja haridusliikide vahel

(põhikooli õppekavasse integreeritud kutsehariduse õppeained võivad motiveerida õpilast valima edasiseks õpiteeks kutseharidust ning aidata luua sujuvamat üleminekut üldharidusest kutseharidusse).

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 15 lõigetega 10 – 12.

Lõige 10 sõnastatakse identselt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 17 lõikega 4: „Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul seadusliku esindaja taotluse

alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratud

õpitulemusi.“ Antud regulatsiooni muutmise eesmärk on pakkuda kõigile õpilastele soovi korral võimalust

asendada kooli või individuaalse õppekava õpitulemused mitteformaalõppes või teistes haridusasutustes (sealhulgas üldharidus-, kutse- või täiendusõppeasutuses) omandatud

õpitulemustega, et tagada igale õpilasele võrdsed võimalused väljaspool kooli omandatu arvestamiseks õppekava läbimisel ning lihtsustada seega õpilaste liikumist erinevate haridusasutuste ja -liikide vahel. Lõikes 4 asendatakse varasemalt kehtinud sõnastus „võib

arvestada“ sõnaga „arvestab“. Seni kehtinud sõnastusest kaotatakse sõnastus „õppekava välist õppimist või tegevust“ ning asendatakse õppimisega mitteformaalõppes või mõnes teises

haridusasutuses Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi, kuna õpitulemusi arvestatakse õpilase kooli või individuaalse õppekava osana. Muutub ka otsustustasand – kui eelnevalt oli vaja kokkulepet vanema ja direktori (või tema volitatud isiku) vahel, siis õpitulemuste arvestamise

otsustus peaks jääma õpetaja autonoomia tasandile. Otsustamise tasandit täpsustatakse hindamise paragrahvi 22 lõikes 3¹.

Eelnevalt kehtinud sõnastuse alusel on koolidel olnud võimalik pakkuda õpilastele väljaspool kooli omandatud õpitulemuste arvestamist kooli õppekava osana, kuid selle võimaluse

rakendamine on olnud kooliti väga erinev, tingituna muuhulgas mitteformaalhariduse lõimimise selge definitsiooni puudumisest riigi tasandil5. Nii on õpilased olnud ebavõrdses

olukorras vastavalt sellele, kas kool rakendas võimalust või mitte. Õpilased saavad vastavate määrusemuudatustega üle Eesti võrdsed võimalused väljaspool kooli õpitu arvestamiseks õppekava osana.

Nimetatud õpitulemuste arvestamine kooli või individuaalse õppekava osana toetab ka

andekate õpilaste õpivalikuid ja -motivatsiooni, kuivõrd õpilane saab omandada nõutust juba

5 ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2023) Lõimimise piloteerimise tulemused ja Koosloome töögrupis koostatud juhised lõimiseks vajalike poliitikasoovituste elluviimiseks. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066).

11

kõrgemaid õpitulemusi väljaspool kooli ning lasta need üle kanda kooli või individuaalse õppekava õpitulemustena.

Lõige 11 sõnastatakse järgnevalt: „Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises

haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.“. Koolid saavad oma õppekavas ise reguleerida, kuidas protsess nende koolis välja näeb. Osad

koolid on juba VÕTA põhimõtteid rakendanud ning oma kooli õppekavas ka kirjeldanud. Sel juhul saavad koolid oma süsteemid kriitilise pilguga üle vaadata ja vajadusel täiendada, ent ei

pea juba toimivat süsteemi lõhkuma. Õpitulemuste arvestamise protsessi algatab õpilane või alaealise õpilase puhul seaduslik

esindaja, kes annab koolile märku õpilase koolivälisest tegevusest, mis kattub kooli õppekava eesmärkidega, sealhulgas kooli või individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemustega. Kool

pakub nõustamist ja tuge nii õpilasele kui ka vajadusel lapsevanemale. Kool otsustab vastavalt oma õppekavas kehtestatud korrale õpilase taotluse rahuldamise või mitterahuldamise ning põhjendab otsust. Seejärel sõlmitakse õpilase (ja lapsevanema) ning kooli vahel kokkulepe,

milles lepitakse kokku, kuidas õppeaines edasine õppetöö toimub: kas õpilasele koostatakse individuaalne õppekava? Kas õpilane vabastatakse (mingiks perioodiks) õppeaine tundidest ja

kuidas tagatakse sellel ajal tema turvalisus? Kuidas hinnatakse mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses saavutatud õpitulemusi? Kui õpilane ja/või lapsevanem kooliga sõlmitud kokkuleppest kinni ei pea (nt õpilane ei osale antud õpitulemuste saavutamisel

mitteformaalõppes), võib kool kokkuleppe tühistada ning õpilane omandab õpitulemused individuaalse või kooli õppekava alusel koos teiste õpilastega. Kui õpilase, lapsevanema ja

kooli vaheline kokkulepe toimib, tõendab õpilane õpitulemuste omandamist vastavalt kokkuleppele. Vajadusel saab kool rakendada täiendavat hindamiskontrolli.

Järgnevalt viis näidet: Näide 1: Õpilane vahetab 8. klassis kooli. Uues koolis ei pakuta B-võõrkeelt, mille õppimisega

õpilane juba 6. klassis algust tegi. Pere on nõus, et õpilane jätkab B-võõrkeele õppimist keeltekoolis, ning on valmis õpingute eest tasuma. Lapsevanem esitab koolile vastava taotluse, misjärel lepitakse kokku, kuidas õpilase B-võõrkeele õppimist kontrollitakse ja üle kantakse

ning mida teeb õpilane tunniplaanijärgsete B-võõrkeele tundide ajal. Õpilane esitab kokkulepitud ajal keeltekooli hinnangu oma õppimise kohta, mille alusel hindab aineõpetaja

B-võõrkeele õpitulemusi. Näide 2: Põhikooliõpilane õpib muusikakoolis instrumenti. Lapsevanem soovib õpilase

päevakoormust vähendada ning teeb kooli avalduse õpilase muusikakoolis saadavate teadmiste ja oskuste arvestamiseks kooli muusikaõpetuses. Muusikakoolist saadavad teadmised ja

oskused katavad enamasti muusika kuulamise, pillimängu ja omaloominguga seotud õpitulemused. Õpilane, lapsevanem ja kool lepivad kokku, et õpilane osaleb muusikatundides, milles tegeletakse nt ühislaulmise, muusikalise liikumise ja muude õpitulemustega, mida

muusikakooliõpingud ei kata. Ühtlasi sõlmitakse kokkulepe, mida õpilane teeb õppekoormuse vähendamiseks nende muusikatundide asemel, milles õpilane ei osale. Kool hindab saavutatud

õpitulemusi vastavalt kokkuleppele. Näide 3: Õpilane osaleb teaduskooli loodusteaduste teemalisel kursusel, mis katab III

kooliastme õpitulemustes selle osa, mis on seotud inimkeha teemaga. Lapsevanem ja õpilane soovivad, et õpilane saaks kursusel omandatud õpitulemused kooli õppekava osana üle kanda

12

ja kasutada nende õpitulemuste omandamiseks ette nähtud vabanenud aega teiste õppeainetega tegelemiseks.

Lapsevanem esitab koolile taotluse teaduskooli kursuse arvestamiseks 9. klassis inimkeha teemaga seotud teema tundide asemel. Kool hindab taotlust ja lepib kokku, millal õpilane

teaduskooli õpitulemuste saavutamist tõendava tunnistuse esitab ning kuidas toimub selle alusel hindamine. Samuti lepitakse kokku, kus viibib õpilane antud tundide ajal.

Näide 4: Õpilane osaleb vabatahtlikuna vabaühenduse töös. Vastavalt rollile ja ülesannetele, mida õpilane vabaühenduses täidab, saab arvestada õpitulemusi ühiskonnaõpetuse

kohustuslike õpitulemustena. Lapsevanem esitab koolile vastava taotluse ning osapoolte vahel lepitakse kokku, milliseid õpitulemusi õppekava osana arvestatakse ning kuidas toimub hindamine.

Näide 5: Õpilane koostab põhikooli kohustusliku loovtöö väljaspool kooli, näiteks osaledes

tantsu huviringis ja koostades oma rühmale esinemiskava. Koolis lepitakse enne loovtöö koostamist kokku, kes on koolipoolne ja kooliväline juhendaja, milline on loovtöö ajakava ja kuidas loovtööd koolis kaitstakse. Kool arvestab loovtöö sooritamist vastavalt kokku lepitule.

Lõige 12 sõnastatakse järgmiselt: „Kool korraldab õpilastele süsteemse ja kvaliteetse

karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sealhulgas korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks; koostööd väliste partneritega; kogudes ja

analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.“.

Lisatud lõikega täpsustatakse kvaliteetsete karjääriteenuste tagamiseks olulised tegevused. Karjääriteenuseid pakutakse kõikides koolides, kuid sageli on nende teenuste tase ebaühtlane ja koolil endal puudub ülevaade, milline tegevus oli tulemuslikum. Mitmesuguseid

ühiskondlikke muutuseid arvestades on oluline, et karjääriteenused oleksid korraldatud süsteemselt ja võimalikult kättesaadavad kõikidele õpilastele. Pisa 20226 uuringu tulemused

viitavad, et üha olulisemalt mõjutab õpilaste õpitulemuste saavutamist sotsiaalmajanduslik taust, läheneme OECD keskmisele (Eesti 13,4%; OECD 15,5%). Samuti viitab uuring noorte sageli liiga kõrgetele ootustele hariduse omandamise ja tulevase ameti suhtes ning

karjäärinõustamise piiratud kättesaadavusele. Kvaliteedi tagamiseks on oluline, et koolis pakutavad karjääriteenused oleksid kõigile osapooltele üheselt mõistetavalt kirjeldatud.

Punktiga 3 jäetakse paragrahvi 16 lõikest 3 välja täiendus „(karjääriõpe, -info ja - nõustamine)“.

Eelmisse paragrahvi lisatud lõige selgitab, mis on karjääriteenuste komponendid, siinkohal ei

ole nimetatud kordus enam vajalik. Punktiga 4 jäetakse paragrahvi 17 lõike 7 esimesest lausest välja sõna „varasemat“, kuna

üldhariduses toimub õppimine mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses tihti samal ajal üldharidusõpingutega ning õpitulemuste arvestamine võib kohati toimuda paralleelselt

põhihariduses vastavate õpitulemuste läbimisega. Seega tuleb vastavad kokkulepped õpilaste, nende seaduslike esindajate ja kooli vahel õpitulemuste arvestamiseks sõlmida tihti juba enne õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õppima asumist.

6 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_.pdf

13

Punktiga 5 sõnastatakse paragrahvi 19 lõige 3 järgmiselt: „Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse)

kohta vähemalt kord õppeaastas toimuval arenguvestlusel kooli õppekavas kehtestatud korras.“.

Muudatus annab võimaluse kiiremini ja vajaduse korral kohe konkreetses olukorras reageerida, kasutades sellel hetkel sobivaimat suhtluskanalit.

Muutunud õpikäsitus rõhutab õpilase autonoomiat ja enesemääratlemist. Käitumise ja hoolsuse

hindamine on sageli väga subjektiivne ja võib erineda õpetajate vahel, mistõttu võib õpilane tunda ebaõiglust.

Muutunud õpikäsitus keskendub õppimisele kui protsessile, mis hõlmab koostööd, refleksiooni ja individuaalset arengut. Eesmärk on saavutada õpilase sisemine motivatsioon järgida

üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning suhtuda oma õppetöösse vastutustundlikult. Õpilase sisemise motivatsiooni arendamine on pikaajaliselt tõhusam ja toetab arengukava eesmärkides seatud elukestva õppe printsiipi suuremal määral kui lühiajalise välise

motivatsiooni rakendamine käitumise ja hoolsuse hinnete näol.

Õpilase arengu toetamiseks on koolil kohustus viia vähemalt kord aastas, kuid vajadusel ka sagedamini arenguvestlus, mis on sobilik formaat arutada õpilase (ja vajadusel tema vanemaga) käitumise ja hoolsusega seotud küsimusi. Sellisel juhul on õpilasel võimalik oma käitumist ja

hoolsust omalt poolt selgitada ning õpetajal on võimalik anda selgeid juhiseid ja/või sõlmida õpilasega konkreetseid kokkuleppeid, kuidas käitumist ja/või hoolsust parandada.

Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 21 lõike 4 viimast lauset lauseosaga „arvestades lõikes 2 sätestatud hindeskaalat ja lõikes 3 kirjeldatud protsendivahemikke.“

Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 21 lõike 5 viimast lauset lauseosaga „arvestades lõikes 3

kirjeldatud protsendivahemikega.“ Muudatus on vajalik ühtse põhikoolijärgse vastuvõtu korraldamiseks õppimiskohustuse

rakendumisel. Siiani kehtinud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatakse küll kohustus teisendada kõik kohustuslike õppeainete kokkuvõtvad hinded 5-pallisüsteemi, kuid puudub

kohustus rakendada selleks ühtset protsendivahemikku. Riiklikus õppekavas on esitatud soovituslik protsendiskaala kirjalike tööde hindamiseks 5-pallisüsteemis, kuid nimetatud protsendiskaala ei ole siiani olnud kohustuslik alus kokkuvõtvate hinnete panemiseks. Nii on

koolid kokkuvõtvate hinnete kooli õppekavas kehtestatud hindamisskaalalt (nt A-F) PRÕKis kehtestatud 5-pallisüsteemi teisendamisel kasutanud erinevaid protsendivahemikke. See aga

võib tekitada olukorra, kus õpilaste kooliastmehinded ei ole kooliti omavahel võrreldavad. Nii võib näiteks mõnes koolis hinde „4“ väärtus olla vahemikus 70–89%, samal ajal, kui teistes koolides on see 75–89%. See asetab osade koolide õpilased põhikoolijärgsetele õppekohtadele

kandideerimisel halvemasse positsiooni. Kuna õppimiskohustus pikeneb 18. eluaastani, peavad üldjuhul kõik põhikoolilõpetajad jätkama oma haridusteed ning kandideerima järgmisele

õppetasemele ja seega on oluline, et riiklikult kehtiks ühtne skaala kokkuvõtvate hinnete panemiseks, mis on aluseks järgmisele õppetasemele sisenemiseks.

Punktiga 8 sõnastatakse paragrahvi 22 lõige 3 järgmiselt: „Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool vastavalt § 15 lõikele 10

14

arvestab õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses õpetatava osana.“.

Seega ei pea kool panema õpilasele õppe käigus hindeid juhul, kui õpilane omandab õppekava

õpitulemusi mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, vaid piisab, kui omandatud õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtva hindega.

Punktiga 9 täiendatakse paragrahvi 22 lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli

õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja konkreetse õppeaine hindamise erisustest.“. Hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ning konkreetse

õppeaine hindamise erisustest, mis on kirjeldatud kooli õppekava juurde kuuluvas vastava õppeaine valdkonna- või ainekavas. Seega liigub otsustustasand hindamise üle enam ka

aineõpetajale, kes saab täpsustada ülekantavaid õpitulemusi ning nende tõendamise ja hindamise tingimusi.

Punktiga 10 sõnastatakse paragrahvi 22 lõige 12 järgmiselt: „Kool paneb 9. klassi õpilasele aastahinded Eesti hariduse infosüsteemis välja hiljemalt 1. juunil, välja arvatud

õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.“. Lõikes täpsustatakse, et aastahinded pannakse välja Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS). See

võimaldab korraldada ühtset põhikoolijärgset vastuvõttu üleriigilises sisseastumise infosüsteemis (SAISis).

Punktiga 11 muudetakse paragrahvi 23 lõikeid 1¹ ja 1². Lõige 11 sõnastatakse järgmiselt : „Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes õpib eesti keelt

teise keelena, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keel teise keelena ühtsete ülesannetega lõpueksami, mis on ühitatud eesti keele B1 või B2

keeleoskustasemega või testide andmekogus läbiviidava eksami korral ühtsete ülesannetega üle kahe keeleoskustaseme (B1/B2) lõpueksamiga.“. Lõige 1² sõnastatakse järgmiselt : „Õpilane, kelle emakeel Eesti hariduse infosüsteemi kantud andmete alusel ei ole eesti keel ja

kes on asunud hiljemalt 2023/2024. õppeaastal õppima eesti keele ainekava alusel, võib sooritada põhikooli lõpetamiseks eesti keele või eesti keel teise keelena eksami.“.

Lõikest 1¹ on eemaldatud ajaline määratlus (viimase kuue aasta jooksul) eesti õppekeelega koolis õppimise kohta, sest alates 1. septembrist 2024. a on kõik põhikoolid eesti õppekeelega.

Kui õpilase emakeel ei ole eesti keel, on tal keeleõppe tugimeetmena võimalus õppida eesti keelt teise keelena ja sooritada vastav lõpueksam. Üle kahe taseme eksam arendatakse välja

elektroonse eksamina ja viiakse läbi testide andmekogus vastavalt e-eksamitele ülemineku valmisolekuga.

Lõikega 1² saab muu emakeelega õpilane, kes on õppinud enne eestikeelsele õppele ülemineku algust juba eesti õppekeelega koolis ja eesti keelt emakeelena, võimaluse põhikooli lõpus

sooritada eesti keele või eesti keele teise keelena eksam võrdsetel alustel sama keeletaustaga eakaaslastega, lähtudes oma tegelikust eesti keele oskusest. Vaatamata sellele, et õpilane on õppinud eesti keeles, ei pruugi tema eesti keele oskus olla võrdne eesti keelt emakeelena

kasutajaga.

15

Punktiga 12 täiendatakse paragrahvi 23 lõigetega 1³ ja 14. Lõige 13 sõnastatakse järgmiselt : „Kui õpilane sooritas B2-tasemega ühitatud eesti keele teise keelena ühtsete ülesannetega

lõpueksami, kuid ei sooritanud seda tasemetunnistuse väljastamiseks nõutava tulemusega, arvestatakse põhikooli lõpetamisel eesti keele B1-taseme eksamiga ühitatud ühtse põhikooli

lõpueksami tulemust.“. Lõige 14 sõnastatakse järgmiselt: „Ühtse põhikooli lõpueksami valikeksami võib õpilane sooritada erialase lõpueksami või kutseeksamina.“.

Lõikes 1³ sätestatu näol ei ole sisuliselt tegemist uue regulatsiooniga. Samasisuline regulatsioon on täna sama paragrahvi lõikes 12. Lõige 14 annab kutsealase eelkoolitusega

(näiteks muusika ja tants) koolide õpilastele kolmandas kooliastmes põhikooli lõpus võimaluse valikeksamina sooritada eriala lõpueksami. Muudatus on vajalik, et vähendada kutsealase eelkoolitusega õpilaste õppe eripärast tulenevat liigset õppekoormust, seejuures on täidetud

põhikooli lõpetamise tingimus, mis eeldab kolme eksami sooritamist. Asendada saab üksnes valikeksamit ning õpilasele jäävad kohustuslikuks eesti keele või eesti keel teise keelena ja

matemaatika lõpueksam. Punktiga 13 lisatakse paragrahvi 24 lõike 6 punkti 5 pärast sõna korraldus tekstiosa

„sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise alused“.

Sellega täiendatakse kooli õppekava üldosa kohustuslike osade loetelu mitteformaalõppes ja teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise alustega.

Punktiga 14 sõnastatakse paragrahvi 24 lõike 6 punkt 7 järgnevalt: „karjääriteenuste

korraldamine, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;“ Punktis on täpsustusena lisatud, et kooli õppekava koostades on karjääriteenuste korraldamise

kirjeldamisel oluline silmas pidada ka hariduslike erivajadustega õpilasi, kes võivad vajada tavapärasest rohkem tuge ja suunamist. Koolide ja õpilaste erinevusi arvestades peaks

karjääriteenuste pakkumine olema paindlikult erisusi arvestav. Lisandunud on vajadus kirjeldada kooli õppekava üldosas koolis pakutavate karjääriteenuste seire. Arvestades, et kooli poolt pakutavate karjääriteenuste eesmärgiks on eelkõige toetada õpilaste karjäärikujundamise

oskuste arengut ning sujuvat liikumist ühelt haridustasemelt teisele või tööellu, on teenuse järjepidev seiramine kvaliteedi tõstmiseks oluline.

Punktiga 15 sõnastatakse paragrahvi 24 lõige 7 järgmiselt: „(7) Valdkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud

ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamise, läbivate teemade käsitlemise ning õppeainete

lõimingu rakendamise viisid esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õppeainete õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktilised tööd ja

kodukohaga seotud näited esitatakse õppeainete kaupa klassiti.“.

Muudatusega täpsustatakse ainevaldkondade kavade ja ainekavade ülesehitust. Valdkonnakavade ja ainekavade ülesehitus lähtub riiklike ainevaldkonnakavade ja ainekavade ülesehitusest, lõimides ka ainevaldkondadesse kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja

paikkonna eripära. Muudatuse eesmärk on, et koolid ühtlustaksid oma õppekavades õppekava üldosa ja ainevaldkonna- ja ainekavu nii, et kõigis kooli õppekava osades kirjeldatud eripärad

kehtiksid läbivalt kogu õppetöös. Samuti täpsustatakse, et ainekavades klassiti kirjeldatav

16

õppesisu peab toetama õpitulemuste saavutamist. Õppesisu tuleks (temaatiliselt) seostada õpitulemustega.

Punktiga 16 kehtestatakse määruse lisa 5 ainevaldkond „Matemaatika“ uues sõnastuses.

Peatükis 1.6. Hindamine asendatakse sõnastus „Teema kokkuvõttev hinne võib kujuneda õppeperioodi jooksul toimunud hindamise tulemusena, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib

sõltuvalt töö mahust olla erinev kaal“ sõnastusega „Kokkuvõttev hinne võib kujuneda õppeperioodi jooksul toimunud hindamise tulemusena, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib

sõltuvalt töö mahust olla erinev kaal.“.

Muudatus on vajalik, kuna kokkuvõtva hinde korral võib olla tegemist ka rohkema kui ühe

teema raames hinnatavate tegevustega või vastupidi, kui teema on laiaulatuslik, võib olla vajadus kokkuvõtvalt hinnata teema osade kaupa läbimist.

Peatükis 2.1.3 II kooliaste. Arvutamine. Õpitulemuses 8) asendatakse lauseosa „mille vähim ühine nimetaja on kuni 100)“ sõnastusega „mille nimetajate vähim ühiskordne on kuni 100).“

Muudatusega korrigeeritakse matemaatilist mõistet.

Peatükis 2.1.3 III kooliaste. Probleemide lahendamine jäetakse õpitulemusest 3) välja sõna „elulisi“.

Kuna probleemülesanded on oma olemuselt juba elulised, jäetakse välja üleliigne sõna

„elulisi“. Punktiga 17 kehtestatakse määruse lisa 7 ainevaldkond „Tehnoloogia“ uues sõnastuses.

Peatükis 1.2 asendatakse sõnastus „Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees

klasside kaupa määratakse kindlaks kooli õppekavas. II ja III kooliastmes määratakse õppeainete nädalatundide arv klassiti nii, et õppekorralduses on õpilastele tagatud võimalus omandada taotletavad teadmised, oskused ja pädevused nii tehnoloogiaõpetuses kui ka käsitöös

ja kodunduses sõltumata sellest, mis õpperühma õpilane kuulub. Õpilaste jagunemine õpperühmadesse on sooneutraalne ning lähtub õpilaste huvidest ja eelistustest.“ sõnastusega

„Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees klasside kaupa määratakse kindlaks kooli õppekavas. II ja III kooliastmes määratakse õppeainete nädalatundide arv klassiti nii, et õppekorralduses on õpilastele tagatud võimalus omandada taotletavad teadmised, oskused ja

pädevused läbi kõikide II ja III kooliastme tehnoloogiavaldkonna ainete võrdses mahus. Õpilaste jagunemine õpperühmadesse on sooneutraalne.“.

Poistele ja tüdrukutele samade vahendite ja materjalide tutvustamine ning oskuste õpetamine toetab õpilaste stereotüübivabu haridus- ja karjäärivalikuid (sh kutseõppes) ning

tasakaalustatud hoolekoormuse jagamist tulevikus. Koolidel on soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel kohustus edendada soolist võrdõiguslikkust. Õppekorralduse sooneutraalsust ei

taga õpilastele valiku pakkumine, sest need valikud on tihti seotud teadvustatud ja teadvustamata sooliste stereotüüpidega. Pakkudes õpilastele võrdselt erinevaid tehnoloogiavaldkonna õppeaineid, tagavad koolid soolist võrdsust ja toetavad sooliste

stereotüüpide murdmist.

17

Peatükis 2.1.1. asendatakse õppeaine nimetus „Töö- ja tehnoloogiaõpetus“ nimetusega „Tehnoloogiaõpetus“.

Muudatus on vajalik, kuna õppeaine nimetus kehtivas ainekavas on ekslik.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrust nr 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava“.

Punktiga 1 sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 1 esimene lause järgmiselt: „Õpilase

õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarse õppe vormis 72) kursust (1 kursus on 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti).“.

Muudatuse eesmärk on viia sõnastus kooskõlla põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 25 lõikega 3, milles on toodud sisse täiendav võimalus õpilase õppekoormuse arvestamiseks,

mis on sõnastatud järgmiselt: „Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile, mis on arvestuslikult võrdne 1,5 arvestuspunktiga, mida kasutatakse õppemahu arvestamise alusena kutse- ja kõrgharidusõppes.“.

Lisanduse eesmärgiks on luua gümnaasiumis täiendav alus õpilase õppekoormuse

kirjeldamiseks Euroopa ainepunktide süsteemis, mida kasutatakse nii kutse- kui ka kõrghariduses, et tagada eri haridusliikide vahel paindlikum koostöö ja lihtsustada õpilase õpitee individualiseerimist.

Koolidel on tegelikult ka olemasolevas õigusruumis võimalik kirjeldada õppekorraldust, sh

õpilase õppekoormust oma kooli eripärast lähtuvalt. Samuti on antud võimalus õpilase tavapärase õppetöö väliselt omandatud teadmisi ja oskusi arvestada õppekoormuse osana, kui seeläbi on saavutatud kooli õppekavaga seatud õpitulemused. Võimalusi kasutatakse aga vähe,

kuna puudub üheselt mõistetav alus õppemahu ümberarvestamiseks. Täiendusega antakse koolidele arvestuslik õppija õppimise mahu ülekandmise alus ja luuakse senisest paindlikum

ja üheselt mõistetavam võimalus liikumiseks erinevate haridusliikide vahel või erinevate haridusasutuste koostööks. Seejuures võimaldab Euroopa arvestuspunktide rakendamine õpilase õppekoormuse arvestamisel ka õpilasel endal orienteeruda huvi- ja vajaduspõhiselt

erinevates haridusasutustes pakutavas, et oma edasise karjääri kujundamisel teha tõhusamaid valikuid.

Ainepunktide arvestusalused: 1 AP = 26 tundi õppija tööd (26 x 60 minutit = 1560 minutit). Gümnaasiumis 1 kursus = 35 x 45 min = 1575 minutit õppetunde = u 1 AP õppetundidena,

kuid puudub õppija iseseisva õppetegevuse arvestus. Lähtudes õpilase õppetegevuse mahust gümnaasiumi õpitulemuste saavutamisel, sh iseseisev õppimine, on võetud teisendamise

arvestuslikuks aluseks, et 1 kursus võrdub 1,5 AP-d. Samas mahus õpilase õppekoormuse arvestus on aluseks võetud hetkel Tabasalu Riigigümnaasiumis. Üldhariduses on õppeaasta pikkus 35 õppenädalat, kutsehariduses kestab õppeaasta 40 nädalat, sellest tingituna tuleb

minimaalse kohustusliku õppekoormuse arvestamise erisus, mis gümnaasiumis on 144 arvestuspunkti ja kutsekeskhariduses 180 arvestuspunkti.

Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 11 lõiget 4 teise lausega järgmises sõnastuses: „Õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B1-keeleoskustasemega võõrkeelt.“.

Sama lõike esimene pool sõnastab, et õppekoormusesse kuuluvad kohustuslikud kursused

kõigis lõikes 2 nimetatud ainevaldkondades, arvestades erisusi juhul, kui kooli õppekava

18

kohaselt õpitakse eesti keelt teise keelena. Kuna õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, võivad ka põhikooliastmes loobuda B-võõrkeelest ning kuna eesti keel teise keelena

kohustuslike kursuste maht on suurem kui ainekava „eesti keel“ alusel õppivatel õpilastel, siis selleks, et hoida õpilase õppekoormus jõukohasena, võib õpilane loobuda ühest kohustuslikust

võõrkeelest. Punktiga 3 sõnastatakse paragrahvi 11 lõige 5 järgmiselt: „Õpilase kohustusliku

õppekoormuse hulka arvatakse valikõppeaine riigikaitseõpetuse käesoleva määruse lisas 12 nimetatud valikkursus „Riigikaitse” ning valikkursusena õpilasuurimus või praktiline töö,

mille maht sätestatakse kooli õppekavas, kusjuures see ei tohi olla vähem kui 35 õppetundi või 1,5 arvestuspunkti.“.

Paragrahvi 11 lõike 5 sõnastusse on veel täiendavalt lisatud „„kohustusliku“ õppekoormuse hulka“, sest varasema sõnastuse juures jäi kohati arusaamatuks, et koolil on küll kohustus

pakkuda, kuid kas õpilane peab kursuse ka läbima. Riigikaitse valikkursuse „Riigikaitse“ lisandumine õpilase kohustuslikku õppekoormusesse on põhjendatav asjaoluga, et peaaegu kõik keskhariduse tasemel haridust pakkuvad õppeasutused õpetavad juba õpilastele

valikõppeainena riigikaitset. Lisaks sellele on see põhjendatav ka seoses üleüldiste ühiskondlike arengutega, sh üldise turvalisuse tagamisega.

Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 11 lõigetega 7¹ - 7³.

Lõige 7¹ on sõnastatud järgmiselt: „Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva

õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi, mis tagavad õpilasele sujuva liikumise haridustasemete ja -liikide vahel.“.

Sõnastus toob esile – sarnaselt kutse- ja kõrgharidusstandardis kirjeldatule – mitteformaalõppe

ja teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärgi. Kuna üks õpikohustuse pikendamise eesmärke on luua pikema kohustusliku õppimise aja kaudu õpilastes harjumused iseseisvaks ja elukestvaks õppeks, siis toob eesmärgi sõnastus selgelt esile elukestva õppe

põhimõtete rakendumise. Mitteformaalõppes ja teises haridusasutuses läbitud õppes osalevad õpilased enamasti vabatahtlikult ja huvipõhiselt ning seega toetab ka nende õpitulemuste

arvestamine formaalõppes kohustusliku õppekava läbimisel õpilaste õpimotivatsiooni. Mitteformaalõppes on õpilasel võimalik valida vastavalt oma huvidele, mida ta õppida soovib. Seega laiendab see õpilase valikuvõimalusi ning aitab kaasa õpilase autonoomsuse kasvule.

Mitteformaalõppes või teises haridusasutuses õpitu arvestamine formaalõppes võib aidata kaasa ka õpilaste sujuvale liikumisele haridustasemete ja -liikide vahel. Samuti toetab

mitteformaalõppe ja teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamine õpilaste õpirännet. Lõige 7² on sõnastatud järgmiselt: „Kool arvestab õpilase või piiratud teovõimega õpilase

puhul seadusliku esindaja taotluse alusel õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, õpetatava osana, tingimusel, et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või

individuaalse õppekavaga määratud õpitulemusi.“. Antud regulatsiooni muutmise eesmärk on pakkuda kõigile õpilastele soovi korral võimalust

asendada kooli või individuaalse õppekava õpitulemused mitteformaalõppes või teistes haridusasutustes (sealhulgas üldharidus-, kutse- või täiendusõppeasutuses või välisriigi

õppeasutuses) omandatud õpitulemustega, et tagada igale õpilasele võrdsed võimalused

19

väljaspool kooli omandatu arvestamiseks õppekava läbimisel ning lihtsustada seega õpilaste liikumist erinevate haridusasutuste ja -liikide vahel. Lõikes 4 asendatakse sõnastus „võib

arvestada“ sõnaga „arvestab“. Kuna antud õpitulemusi arvestatakse õpilase kooli või individuaalse õppekava osana, kaotatakse sõnastusest „õppekava välist õppimist või tegevust“

ning asendatakse õppimisega mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses Eesti Vabariigi haridusseaduse järgi. Muutub ka otsustustasand – kui eelnevalt oli vaja kokkulepet vanema ja direktori (või tema volitatud isiku) vahel, siis õpitulemuste arvestamise otsustus

peaks jääma õpetaja autonoomia tasandile. Eelnevalt kehtinud sõnastuse alusel on koolidel olnud võimalik pakkuda õpilastele väljaspool kooli omandatud õpitulemuste arvestamist kooli

õppekava osana, kuid selle võimaluse rakendamine on olnud kooliti väga erinev, tingituna muuhulgas mitteformaalhariduse lõimimise selge definitsiooni puudumisest riigi tasandil7. Nii on õpilased olnud ebavõrdses olukorras vastavalt sellele, kas kool rakendas võimalust või

mitte. Õpilased saavad vastavate määrusemuudatustega üle Eesti võrdsed võimalused väljaspool kooli õpitu arvestamiseks õppekava osana.

Lõige 7³ on sõnastatud järgmiselt: „Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise alused kirjeldatakse kooli õppekava üldosas.“.

Kool kirjeldab oma õppekavas, kuidas õpitulemuste arvestamise protsess nende koolis toimub.

Paljud koolid on juba eelnevalt kehtinud PGSi ja GRÕKi sõnastuste alusel töötanud oma kooli õppekavas välja mujal läbitud õpingute arvestamise alused. Palju rakendatakse VÕTA süsteemi, kuid on võimalik protsessi korraldada ka teisiti, vastavalt sellele, milline on koolis

tööjaotus.

Punktiga 5 sõnastatakse paragrahvi 11 lõike 9 esimene lause järgmiselt: „Lõimitud aine- ja keeleõppe kasutamiseks, kutseõppe läbiviimiseks ja piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib siduda õppeaine kursusi omavahel (sealhulgas kohustuslikke ja

valikkursusi), rakendada õppemahu arvestamise alusena arvestuspunkte; samuti võib kooli hoolekogu nõusolekul muuta riikliku õppekava kohustuslike õppeainete ja läbivate teemade

nimistut ning muuta tunnijaotusplaani.“. Lisanduse eesmärgiks on luua gümnaasiumis täiendav alus õpilase õppekoormuse

kirjeldamiseks Euroopa ainepunktide süsteemis, mida kasutatakse nii kutse- kui ka kõrghariduses, et tagada eri haridusliikide vahel paindlikum koostöö ja lihtsustada õpilase

õpitee individualiseerimist. Punktiga 6 sõnastatakse paragrahvi 11 lõige 11 järgmiselt: „Õppekavad võivad olla

koostatud, arvestamata lõigetes 5–7 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele, ühe asutusena tegutsevas põhikoolis ja gümnaasiumis, kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe.“.

Lõikest kaotatakse erisus, millega riigikoolid ja koolid, mille pidajaga on riik sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks

võimaluste loomiseks, ei pidanud pakkuma õpilastele võimalust valida laia ja kitsa matemaatika vahel. Muudatus on vajalik, et kõigil õpilastel oleks põhikoolijärgselt sarnased

võimalused gümnaasiumi õppekavas valikute langetamiseks ning jõukohase matemaatika suuna läbimiseks. Samuti täpsustatakse, et üksnes mittestatsionaarset õpet pakkuvate põhikool-

7 ICF, Praxis, Tallinna Ülikooli ja Civitta Eesti. (2023) Lõimimise piloteerimise tulemused ja Koosloome töögrupis koostatud juhised lõimiseks vajalike poliitikasoovituste elluviimiseks. Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega (REFORM/SC2021/066).

20

gümnaasiumite õppekavad võivad olla koostatud, arvestamata lõigetes 5–7 toodud nõudeid valikkursuste mahtudele. Erisused riigikoolidele ning koolidele, mille pidajaga on riik

sõlminud kokkuleppe spetsiifiliste hariduslike erivajadustega õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks võimaluste loomiseks, ei ole vajalikud, kuna erisused hariduslike

erivajadustega õpilastele tehakse individuaalselt.

Punktiga 7 täiendatakse paragrahvi 11 lõikega 12 järgmises sõnastuses: „Kool korraldab

õpilastele süsteemse ja kvaliteetse karjääriõppe, -info ja -nõustamise (edaspidi karjääriteenused) kättesaadavuse, sh korraldades koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste

lõimimiseks õppetöösse ning karjääriõppe kavandamiseks ja elluviimiseks; koostööd väliste partneritega; kogudes ja analüüsides sisemiste ja väliste osapoolte tagasisidet karjääriteenuste arendamiseks.“.

Sarnaselt põhikooliga täpsustatakse lisatud lõikega kvaliteetsete karjääriteenuste tagamiseks

olulised tegevused. Karjääriteenuseid pakutakse kõikides koolides, kuid sageli on nende teenuste tase ebaühtlane ja koolil endal puudub ülevaade, milline tegevus oli tulemuslikum. Mitmesuguseid ühiskondlikke muutuseid arvestades on oluline, et karjääriteenused oleksid

korraldatud süsteemselt ja võimalikult kättesaadavad kõikidele õpilastele.

Punktiga 8 jäetakse paragrahv 12 lõikest 2 välja tekstiosa: „(karjääriõpe, -info ja - nõustamine)“.

Eelmisse paragrahvi lisatud lõige selgitab, mis on karjääriteenuste komponendid, siinkohal on korduse vältimiseks muudetud sõnastust.

Punktiga 9 jäetakse paragrahvi 13 lõikest 2 välja sõna „varasemat“.

Muudatus on vajalik, kuna üldhariduses toimub õppimine mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses tihti samal ajal üldharidusõpingutega ning õpitulemuste arvestamine võib

kohati toimuda paralleelselt põhihariduses vastavate õpitulemuste läbimisega. Seega tuleb vastavad kokkulepped õpilaste, nende seaduslike esindajate ja kooli vahel õpitulemuste arvestamiseks sõlmida tihti juba enne õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises

haridusasutuses õppima asumist.

Punktiga 10 sõnastatakse paragrahvi 18 lõige 2 järgmiselt: „Kokkuvõtva hindamisena mõistetakse ka teadmiste ja oskuste tõendamist juhul, kui kool arvestab vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 72 õpilase õppimist mitteformaalõppes või mõnes muus haridusasutuses

koolis õpetatava osana. Mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste hindamisel lähtutakse kooli õppekavas kirjeldatud hindamise alustest ja

konkreetse õppeaine või kursuse hindamise erisustest.“. Seega ei pea kool panema õpilasele õppe käigus hindeid juhul, kui õpilane omandab õppekava

õpitulemusi mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses, vaid piisab, kui omandatud õpitulemusi hinnatakse kokkuvõtva hindega.

Punktiga 11 sõnastatakse paragrahvi 18 lõige 4 järgmiselt: „Õpilane, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, peab sooritama eesti keele või eesti keel teise keelena

riigieksami.“.

21

Loetelu on lihtsustatud, kuna õpilased, kes asuvad muu õppekeelega koolist õppima eesti õppekeelega kooli, on eelnevalt õppinud eesti keelt teise keelena ning peaksid seetõttu saama

võimaluse tugimeetmena jätkata eesti keele teise keelena õppimist ning sooritada ka eesti keel teise keelena eksami. Kõigil õpilastel on õigus sooritada eesti keele riigieksam. Eesti keelt teise

keelena õppinud lõpetajal on võimalus valida, lähtudes oma tegelikest oskustest, võimetest ja vajadusest, kas ta sooritab eesti keele või eesti keel teise keelena eksami.

Punktiga 12 sõnastatakse paragrahvi 19 lõige 6 punkt 2 järgmiselt: „õppekorraldus, sealhulgas vähemalt kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning

valikõppeainete kirjeldused, õppesuundade kirjeldused nende olemasolul, õpilase õppekoormuse kujundamise põhimõtted, sealhulgas mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise kord, hariduslike erivajadusega õpilaste

õppe korraldus, õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus, erinevate õppekeelte kasutamine;“.

Muudatusega täiendatakse kooli õppekava üldosa kohustuslike osade loetelu mitteformaalõppes ja teises haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamise alustega.

Punktiga 13 sõnastatakse paragrahvi 19 lõige 6 punkt 5 järgmiselt: „õpilaste teavitamise ja nõustamise korraldamine ning karjääriteenuste korraldamine, sealhulgas hariduslike

erivajadustega õpilastele, ning karjääriteenuste seire;“. Punktis on sarnaselt põhikooliga lisatud täpsustus, et kooli õppekava koostades on

karjääriteenuste korraldamise kirjeldamisel oluline silmas pidada ka hariduslike erivajadustega õpilasi, kes võivad vajada tavapärasest rohkem tuge ja suunamist. Koolide ja õpilaste erinevusi

arvestades peaks karjääriteenuste pakkumine olema paindlikult erisusi arvestav. Lisandunud on vajadus kirjeldada kooli õppekava üldosas koolis pakutavate karjääriteenuste seire. Arvestades, et kooli poolt pakutavate karjääriteenuste eesmärgiks on eelkõige toetada õpilaste

karjäärikujundamise oskuste arengut ning sujuvat liikumist ühelt haridustasemelt teise või tööellu, on teenuse järjepidev seiramine kvaliteedi tõstmiseks oluline.

Punktiga 14 sõnastatakse paragrahvi 19 lõige 7 järgmiselt: „Ainevaldkonnakava on tervikdokument, mille koostamisel lähtutakse määruse lisades kirjeldatud

ainevaldkonnakavade ülesehitusest ning kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja paikkonna eripärast. Üldpädevuste arengu toetamine, läbivate teemade käsitlemine ja õppeainete lõimingu

viisid teiste õppeainetega esitatakse kõigi valdkonda kuuluvate õppeainete kohta tervikuna. Ainekavade koostamisel lähtutakse riikliku õppekava lisades esitatud ainekavade ülesehitusest. Õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, sealhulgas praktilised tööd ja kodukohaga

seotud näited esitatakse kursuste kaupa või lõimituna. Valikõppeainete ja valikkursuste kavades esitatakse õppeaine või kursuse kirjeldus, õpitulemused ja nende saavutamist toetav

õppesisu.“. Muudatusega täpsustatakse ainevaldkondade kavade ja ainekavade ülesehitust.

Valdkonnakavade ja ainekavade ülesehitus lähtub riiklike ainevaldkonnakavade ja ainekavade ülesehitusest, lõimides ka ainevaldkondadesse kooli õppekava üldosas kirjeldatud kooli ja

paikkonna eripära. Muudatuse eesmärk on, et koolid ühtlustaksid oma õppekavades õppekava üldosa ja ainevaldkonna- ja ainekavu nii, et kõigis kooli õppekava osades kirjeldatud eripärad kehtiksid läbivalt kogu õppetöös. Samuti täpsustatakse, et ainekavades kursuste kaupa või

lõimitult kirjeldatav õppesisu peab toetama õpitulemuste saavutamist. Õppesisu tuleks (temaatiliselt) seostada õpitulemustega.

22

Punktiga 15 kehtestatakse määruse lisa 5 ainevaldkond „Matemaatika“ uues sõnastuses.

Peatükk 2.2.2 Õpitulemused. I kursus „Arvhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“ asendatakse õpitulemuse 5) „lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandeid ning -

võrratusi, samuti lihtsamaid murdvõrrandeid (maksimaalselt 2 murdu) ning ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme;“ sõnastusega „lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrrandeid ning lihtsamaid murdvõrrandeid (maksimaalselt 2 murdu), samuti kahe tundmatuga vähemalt

üks võrranditest on lineaarvõrrand“.

Lisatakse õpitulemus „6) lahendab ühe tundmatuga lineaar- ja ruutvõrratusi ning lineaarvõrratuste süsteeme.“

Õpitulemuste järjekorranumbrid 6-8 asendatakse numbritega 7-9.

Sõnastust korrigeeritakse, võttes arvesse, milliseid oskusi on õpilastel vaja järgnevates kitsa matemaatika kursustes. Luuakse kaks õpitulemust: üks võrrandite ja võrrandsüsteemide ning teine võrratuste jaoks, et õpitulemused oleksid arusaadavamad.

II kursus „Trigonomeetria“ asendatakse õpitulemus “teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi

avaldisi (rakenduvad maksimaalselt 3 erinevat trigonomeetrilist seost);” õpitulemusega “teisendab lihtsamaid trigonomeetrilisi avaldisi valemitekogu abil (rakenduvad maksimaalselt 3 erinevat trigonomeetrilist seost);”. Lisatakse sõnastus “valemitekogu abil”.

Õpitulemust täiendatakse valemitekoguga, et tagada võrdsed võimalused valemitekogu

kasutamiseks nii laia kui ka kitsa matemaatika puhul. Siiani on valemitekogu kasutamine lubatud olnud üksnes laia matemaatika puhul.

VI kursus „Jadad. Funktsiooni tuletis“ asendatakse õpitulemus “leiab õppekavakohaste funktsioonide tuletisi;” õpitulemusega “leiab funktsioonide tuletisi, kasutades etteantud

elementaarfunktsioonide tuletiste tabelit” Õpitulemust täiendatakse tuletiste tabeliga, et tagada võrdsed võimalused tuletiste tabeli

kasutamiseks nii laia kui ka kitsa matemaatika puhul. Siiani on tuletiste tabeli kasutamine lubatud olnud üksnes laia matemaatika puhul. Lisaks täpsustatakse, milliseid tuletisi õpilased

leidma peavad, kuna sõnastus “õppekavakohased funktsioonid” ei määratle, milliste funktsioonidega on tegemist.

VII kursus „Planimeetria. Integraal“ asendatakse õpitulemus “tunneb algfunktsiooni mõistet ja leiab määramata integraale (polünoomidest);” õpitulemusega “tunneb algfunktsiooni mõistet

ja leiab määramata integraale polünoomidest;” Õpitulemusest eemaldatakse sulud, kuna tegemist ei ole ühe näitega paljudest, vaid õpilased

peavadki oskama leida määramata integraale üksnes polünoomidest.

Peatükk 2.3.2 Õpitulemused. I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“ eemaldatakse õpitulemusest 5) sulgudes olev osa „(kaks tehet ja sulud)“.

Sulgudes olev näide on õpitulemusena saavutatud juba põhikoolis.

23

II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“ õpitulemus 1) sõnastatakse järgnevalt: „1) selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandisüsteemi lahendi ning lahendihulga

mõistet.“.

Õpitulemusest eemaldatakse võrratusesüsteemi mõiste, kuna antud kursuse temaatikasse ei kuulu võrratused ega võrratussüsteemid.

Õpitulemus 3) sõnastatakse järgnevalt „lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvaid võrrandeid;“.

Kehtinud õpitulemuses oli sulgudes nimetatud kahte juurt. Õpitulemusesse lisati sõna „kuni“, mis annab võimaluse lahendada ka ühe juurega juurvõrrandeid.

Õpitulemus 5) sõnastatakse järgnevalt: „5) lahendab kuni kolme tundmatuga lineaarvõrrandite

süsteeme ning kahe tundmatuga ruut- ja murdvõrrandite süsteeme.“ Lisatud on täpsustused, mis võtavad arvesse järgnevates kursustes kirjeldatud õpitulemusi.

III kursus „Võrratused. Trigonomeertria I“ õpitulemus 3) täiendatakse sõnastusega „kus

vähemalt üks võrratustest on lineaarne.“ Lisatud on täpsustused, mis võtavad arvesse järgnevates kursustes kirjeldatud õpitulemusi.

VI kursus „Tõenäosus, statistika“ õpitulemus 6) sõnastatakse järgmiselt: „6) arvutab valimi

jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi üldkogumi jaotuse või uuritava probleemi kohta.“.

Õpitulemus 7) sõnastatakse järgmiselt: „7) selgitab valimist hinnatud üldkogumi arvkarakteristiku usalduspiirkonna mõistet, leiab üldkogumi keskväärtuse

usalduspiirkonna.“. Õpitulemus 9) sõnastatakse järgmiselt: „9) visualiseerib digivahendite abil kahe tunnuse

hajuvusdiagrammi, kirjeldab sõltuvuse tugevust korrelatsioonikordaja abil.“.

Muudatustega täpsustatakse statistikaalast terminoloogiat. VIII kursus „Eksponent- ja logaritmfunktsioon“ õpitulemus 8) sõnastatakse järgmiselt: „8)

lahendab lihtsamaid eksponent- ja logaritmvõrrandeid ning eksponent- ja logaritmvõrratusi“

Sõnastust on muudetud konkreetsemaks. Sulgudes välja toodud oli vaid üks võimalik viis võrratust esitada, seetõttu on sulguses olnud näide eemaldatud.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määrust nr 130 „Kutseharidusstandard“.

Punktiga 1 loetakse kehtiva paragrahvi 1 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi 1 lisatakse lõige 2, mille kohaselt määruse regulatsiooni ei kohaldata kutseõppeasutuse seaduse §-des 231-233

sätestatut ettevalmistava õppe kohta. Nimetatud õppe ülesanne on erinev teiste kutseõppe õppeliikide ülesannetest, milleks on eeskätt kutsekvalifikatsioonile vastavate kompetentside

omandamine. Ettevalmistava õppe eesmärk on aga toetada õpilast enese tundmaõppimisel ja

24

valikute tegemisel ning tagada õpilase valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste tegemiseks ja elluviimiseks. Ettevalmistava õppe korraldus ja õppekava nõuded reguleeritakse

eraldi haridus- ja teadusministri määrusega. Ettevalmistava õppe pakkumisega tagab riik haridussüsteemis koha kõigile õppimiskohustusega noortele, kes ei leia põhikoolijärgselt

võimalust jätkata keskhariduses (sh kutsekeskhariduses) või kes vajavad muul põhjusel ettevalmistavat aastat enne järgmise õpitee valimist. Kuivõrd ettevalmistav õpe hakkab asendama ka teise taseme kutsevaliku õppekaval toimuvat õpet, tunnistatakse kehtestuks ka

kõik sätted (§ 3 lg 8, § 10 lg 5-7, § 11 lg 3, § 12 lg 11, § 13 lg 10 ja lg 11), mis kehtivas määruses reguleerivad kutsevalikuõpet (eelnõu § 4 punktid 6 ja 13-15).

Punktiga 2 muudetakse paragrahvi 2 sõnastust määratledes kutseõppe sisendid laiemalt kui senine regulatsioon ette nägi. Muudatuse kohaselt on kutseõppe, sh kutsekeskharidusõppe

õppekavade koostamise aluseks nii siseriiklikud kui rahvusvahelised standardid, Euroopa Liidu soovitused, riigi hariduspoliitilised eesmärgid, sotsiaalpartnerite sisend kui ka nüüdisaegse

õpikäsituse põhimõtted (õppijakesksus, väljundipõhisus jms). Tegemist ei ole lõpliku loeteluga, sest kutseharidusele on seatud kõrgendatud ootus vastata kiiresti muutuvatele töömaailma vajadustele ning normiloojal pole võimalik kõiki õppe sisendeid normis ette näha.

Ka täna lähtutakse põhimõttest, et kutseõppe, sh kutsekeskharidusõppe õppekavade koostamise aluseks on siseriiklikud standardid. See tähendab, et keskharidusõppes võetakse aluseks

haridusstandardina gümnaasiumi riiklik õppekava, erialadele, ametitele kehtestatud töömaailma nõuded kutsestandardite näol, aga ka sotsiaalpartnerite sisend, kui kutsestandardit ei ole. Samuti tuginetakse kutseõppe sisu loomisel erinevatele Euroopa Liidu soovitustele, nii

on juba täna õppe sisu aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2006. a soovitust võtmepädevuste kohta. Muudatustega jäetakse määrusest välja otseviide 2006. a EL

soovitusele ja selle kehtestamisele kutseharidusstandardi lisana, sest ei ole mõistlik siduda kutsehariduse sisu siseriiklikult ühe kindla Euroopa Liidu algatusega, kuna õppe sisu ajakohasena hoidmiseks tuleb arvestada ka hilisemate nt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 22.

mai 2018. soovitusega. Eelpool viidatud soovitusi on allikmaterjalina kasutatud ka riigi teiste haridusstandardite loomisel (nt gümnaasiumi ja põhikooli riiklik õppekava), kuid määrustes

endas ei ole sellele viidatud või selle teksti määruse lisana kehtestatud. Muudatus mõjutab eelkõige kutsekeskhariduse õppekavade koostamist, kuna senised õppekava

koostamise alused muutuvad paindlikumaks, sest kui kutsekeskhariduse õppekava ei pea järgima kitsalt ainult ühte kutsestandardit, on võimalik pakkuda mitmekesisemaid

õppevõimalusi võimaldades õppekavade koostamisel arvestada näiteks rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills ja WorldSkills standardeid8, samuti mitmetel tegevusalade tehnilisi kirjeldusi, mis on sätestatud Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega kooskõlas

olevate Eesti Vabariigi Standarditega (EVS). Samas säilib ka senine põhimõte, mille kohaselt võib ka sotsiaalpartnerite sisend olla aluseks kutseõppe õppekava loomiseks.

Sotsiaalpartneritena käsitletakse eelkõige kutse- ja erialaliite, mitte üksikuid tööandjaid. Nende antava sisendina käsitletakse eelkõige tööturul vajalike oskuste komplektide (kompetentside) kirjeldusi, mis on vajalikud juhul, kui kutsesüsteemis ei ole kutsestandarditena vajalikud

oskuste komplektid kirjeldatud.

Punktiga 3 täiendatakse paragrahvi 3 lõigetega 11–13. Lisatava lõikega 11 sätestatakse, et õppe pakkumisel tuleb kasutada asjakohaseid õppe- ja hindamismeetodeid ning õppevahendeid ja õpikeskkondi, mis arvestavad õpilaste vajadusi ja toetavad õpiväljundite saavutamist.

Muudatusega juhitakse tähelepanu õppe- ja hindamismeetodite valiku olulisusele, sest õpilaste

8 https://worldskills.org/what/projects/wsos/

25

võimed ja vajadused on erinevad ning sobivad meetodid ja vahendid tagavad õppimise tulemuslikkuse, suurendavad õpilaste kaasatust ning aitavad neil saavutada seatud

õpiväljundeid parimal võimalikul viisil. Asjakohaste hindamismeetodite valik võimaldab toetada õpilaste arengut andes objektiivse ja õiglase tagasiside õppija edusammude kohta.

Huvitavad ja õppijakesksed meetodid (nt probleemipõhine õpe, aktiivõpe) aitavad hoida õppija tähelepanu ja suurendavad tema pühendumust.

Lõigetega 12 ja 13 täpsustatakse statsionaarse ja mittestatsionaarse õppevormi sisu. Kutseõppeasutuse seaduse § 28 kohaselt võib kutseõpe toimuda statsionaarses ja

mittestatsionaarses õppevormis. Õppevormide erisusi on selgitatud väga üldiselt üksnes läbi iseseiseva töö osakaalu. Samas erinevad need õppevormid õppimise intensiivsuse, ajakava ja ka kasutatavate õppemeetodite poolest. Praktikas on mõistete täpsem määratlemata jätmine

viinud olukorrani, kus statsionaarse õppena pakutakse õpinguid, mis toimuvad näiteks õhtuti, nädalavahetustel või sessioonidena vaid kord kuus. Õppimiskohustuse rakendamiseks on

vajalik standardis täpsustada, et statsionaarses õppevormis toimub õpe, mis on suunatud õpilastele, sh õppimiskohustuslikele õpilastele, kellele õppimine on põhitegevus. Ühtlasi on õpetaja või juhendaja poolt juhendatud tegevusel, sealhulgas kontaktõppel statsionaarses

õppevormis suurem osakaal kui iseseisval tööl. Mittestatsionaarses õppevormis toimuv õpe on suunatud eelkõige õppimiskohustuse täitnud õpilastele ehk täiskasvanud õppijaile ja õppija

iseseisva töö osakaal on tunduvalt suurem kui statsionaarses õppes, sest õppija käib koolis kas töö või teiste põhitegevuste kõrvalt. Muudatus võimaldab selgemalt eristada kahte õppevormi ja toetada õppimiskohutuse eas olevaid noori oskuste omandamisel.

Punktiga 4 nähakse ette muudatused paragrahvi 3 lõigetes 2, 3 ja 4. Muudatusega

ühtlustatakse ühelt poolt kutse- ja kõrgharidussüsteemis kasutatavad kontaktõppe ja praktika

mõisted ja teiselt poolt muudetakse mitmeti tõlgendatavad e-õppe ja töökohapõhise õppe käsitlused senistes regulatsioonides. Lõike 2 muudatus sedastab selgelt, et kontaktõpe toimub

õpikeskkonnas (sealhulgas e-õppe, praktilise töö või töökohapõhise õppena), milles osalevad vahetult nii õpilane kui ka õpetaja või juhendaja. Kontaktõpe, kus samaaegselt osalevad nii

õpilased kui õpetaja võib toimuda nö lähiõppes ehk koolis näiteks seminari, praktikumi, kollokviumi või muus õppetöövormis, kui ka veebis, näiteks e-kursusena. Lõike 3 uus sõnastus näeb ette, et praktika on juhendaja juhendamisel õppe käigus omandatud teadmiste ja oskuste

rakendamine töökeskkonnas. Kehtivas regulatsioonis oli praktika defineeritud üksnes selle toimumise koha, töökeskkonna kaudu. Muudatusega juhitakse tähelepanu praktika eesmärgile,

milleks on õpikeskkonnas omandatud teadmiste ja oskuste kinnistamine läbi nende rakendamise reaalsetes töösituatsioonides. Täiendavalt sätestatakse, et praktika õppemaht määratakse kooli õppekavas, kehtivas regulatsioonis sellekohane nõue puudus.

Muudetakse ka § 3 lõike 4 sõnastust, täpsustades iseseisva töö definitsiooni. Iseseisevaks tööks

on õpiväljundite saavutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine iseseisvalt, lähtudes õpetaja antud töö- või õppeülesannetest. Teisisõnu loetakse iseseisvaks tööks õpilase tegevust õpiväljundite saavutamiseks väljaspool kontaktõppe tunde. See hõlmab näiteks koduste

ülesannete lahendamist, esitluste ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, praktikaaruande või muude kirjalike tööde koostamist. Kehtima jääb senises regulatsioonis

esitatud nõue, mille kohaselt iseseisev töö peab olema õpetaja poolt eesmärgistatud ja tagasisidestatud, kuid täpsustatakse iseseisva töö osakaalu statsionaarses õppes. Sätestatakse, et see on vahemikus 15–20%. Mittestatsionaarse õppevormi korral vastavat regulatsiooni ei

muudeta. Muudetakse seni erinevat tõlgendust võimaldanud olukord, kus koolid suurendasid kulude optimeerimise eesmärgil iseseisva töö mahtu statsionaarses õppes maksimumini ehk

50%-ni seda sõltumata õppe sihtrühmast, õppimiskohutuse eas olevad noored vs täiskasvanud.

26

Iseseiseva töö osakaalu piiritlemine statsionaarses õppes võimaldab selgemalt eristada kahte õppevormi ja toetada õppimiskohutusse eas olevaid noori oskuste omandamisel. Kuigi

iseseisev töö võimaldab arendada õpilase enesejuhtimisoskust ja vastutustunnet, siis tuleb arvestada, et kõik õpilased ei ole võrdselt võimekad iseseisvalt õppima, mistõttu on oluline, et

õpilane saaks probleemi tekkimisel õpetajalt vahetult tagasisidet ja juhendamist seda eriti praktilises töös ja oskuste õppes. Samuti peab õpilase tervikliku arengu toetamiseks jääma aega ka puhkuseks ja huvitegevusteks.

Punktiga 5 muudetakse paragrahvi 3 lõigete 6 ja 7 sõnastust. Lõike 6 uus sõnastus laiendab

seniseid võimalusi, kuidas toimub omandatud õpiväljundite hindamine. Tegemist on üldsättega, mis loetleb erinevad võimalused õppekavaga määratud õpiväljundite hindamiseks . Õpingute lõpetamise nõudeid täpsustatud käesolevas määruses vastava kutseõppe liigi kohta

käivas peatükis. Lõike 6 muudatuse kohaselt on õpingute lõpetamiseks vajalik saavutada kõik õppekavaga määratud õpiväljundid, mille saavutatust hindamiskriteeriumitega määratud

tasemel ja ulatuses tõendab õpilane praktilistes tööolukordades toimuva oskuste demonstratsiooni, kutseeksami, koolieksami, või riigieksamiga. Koolieksamina käsitletakse nii erialast lõpueksamit kui üldhariduslike õpingute lõpetamisel sooritatavat eksamit. Lõikes 7

sätestatakse nõuded nii kutseeksami, riigieksami kui koolieksami ja osksute demonstratsiooni korraldusele. Kehtivale regulatsioonile lisatakse, et riigieksamite korraldus on reguleeritud

põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõigetes 2 ja 4 ning oskuste demonstratsiooni ja koolieksami korraldus reguleeritakse kooli õppekorralduseeskirjas. Praktilistes tööolukordades ehk hilisema tööeluga võimalikult autentses keskkonnas ja situatsioonis toimuv oskuste

demonstratsioon viiakse läbi kooli- ja tööelu esindajate koostöös. Käesolev muudatus võimaldab tulevikus loobuda ühest suuremahulisest eksamist õpingute lõpul, mis erinevate

uuringute põhjal on õpilase jaoks väga stressirohke ega võimalda hinnata õpilase suutlikkust omandatud teadmisi ja oskusi sihipäraselt ja situatsioonispetsiifiliselt rakendada. 2023. aastal OÜ LevelLab poolt läbiviidud uuringu „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs"9 tulemuste

kohaselt on Eesti erinevate kutseandjate kutseeksamite korraldus väga erinev, mistõttu seatakse õpilastele omandatud õpiväljundite tõendamisele väga erinevaid nõudmisi nii mahult kui ka

keerukuselt. Näiteks maastikuehitaja kutse taotlemisel (kutse andjaks on Eesti Maastikuehitajate Liit) toimub hindamine e-portfoolio ja intervjuu alusel; IT-süsteemide nooremspetsialisti kutse taotlemisel (kutse andjaks BCS) on nõutav kuue kuu pikkuse erialase

töökogemuse olemasolu ning teoreetilist ja praktilist osa sisaldava eksamitöö sooritamine; ehituse valdkonnas (kutse andjaks Eesti Ehitusettevõtjate Liit) tuleb neljanda taseme

oskustööliste kutseoskuste tõendamiseks sooritada üksnes teooriaeksam. Eelpool viidatud uuring toob teiste riikide, Austria, Hollandi ja Soome näitel välja, et seal eraldi kutseeksamit ei toimu või on selle korraldamine, sh kasutatavate hindamismeetodite valik õppeasutuse

pädevuses juhul, kui kutse antakse formaalhariduse omandamise järel riiklikult tunnustatud õppeasutuse poolt. Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüsi10 lõppraportis

tuuakse esile, et kutseeksamit õpiväljundite saavutamise hindamismeetodina peeti oluliseks pigem õpilaste jaoks formaalse õpingute lõpu tähistajana ning tööandjate vaatest ei oma õppekava seos kutsestandardiga, kutseeksam õpiväljundite saavutamise hindamismeetodina ja

kutsetunnistuse olemasolu otsest praktilist väärtust.

Oskuste demonstratsiooni kasutusele võtmine õpiväljundite saavutatuse hindamismeetodina loob eeldused õppe kvaliteedi parendamisele, sest teadmised peavad avalduma tegevuse käigus, teisisõnu võimaldab oskuste demonstratsioon võimalikult autentses (töö)keskkonnas

9 Raun, M. jt. 2023 „Kutsesüsteemi rakendumise analüüs“. Levellab. Lk 58. https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-

12/Kutses%C3%BCsteemi%20rakendumise%20anal%C3%BC%C3%BCsi%20aruanne.pdf 10 Urmann, H., jt. (2025). Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüs. Tartu Ülikool, RAKE

27

saada tõendeid, kuidas oskab õpilane õpitut mõtestada ja kasutada. Sellise hindamismeetodi kasutuselevõttu eeskätt kutsekeskhariduses toetab ka õppekavade moodulpõhine ülesehitus,

mis võimaldab omandatud oskusi demonstreerida ja hinnata õppe jooksul osade ehk moodulite kaupa. Oskuste demonstratsioon võib toimuda paindlikult – eelistatult ettevõttes toimuva

praktika raames. Juhul kui ettevõttes teatud oskuste hindamist ei ole võimalik läbi viia, saab seda teha ka koolis. Erinevates koolides läbi viidava hindamise ühtlustamise ja kvaliteedi tagamise eesmärgil on kavas uue süsteemi rakendamiseks koostöös kutsehariduse spetsialistide

ja töömaailma esindajatega töötada välja ühtsed hindamisülesanded ning hindamisele seatud nõuded. Tööandjate kaasamine toimub jätkuvalt erialaliitude kaudu, kes määravad enda

esindaja nt konkreetse piirkonna ettevõttest. Sedakaudu säilitatakse tööandjate kaasatus ja väline vaade õppe kvaliteedile ja tulemuslikkusele. Rakendustasandil toetatakse ja arendatakse õpetajate kompetentse oskuste põhiseks hindamise kavandamiseks ja läbiviimiseks, Euroopa

Sotsiaalfondi programmide ÕKVA+ ja INSA11 vahendite toel.

Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 3 lõige 8, kuivõrd kutsevaliku õpe asendub õppimiskohustuse jõustumisel ettevalmistava õppega (vt punkti 1 selgitus). Määrusele lisatakse ka rakendussäte, mis näeb ette, et kõik kutsevaliku õppekaval õppijad lõpetavad siiski seni

kehtinud tingimustega. Olenemata käesoleva sätte jõustumisest 1. septembrist 2025. a, suletakse kutsevaliku õppekavad kutseõppeasutuse seaduse 1. septembril 2025. a jõustuva

redaktsiooni § 591 lõike 1 kohaselt hiljemalt 2026. a 31. augustil, mistõttu rakendatakse selle ajani reeglit, et õpe loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist (punkt 22 muudatus millega lisatakse eelnõu kohase määruse §-i 33 lõige 5).

Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 5 lõiget 1 lisades sellele süsteemsuse ja selguse tagamise

eesmärgil mõtte, et kutseõppe tasemeõppe aluseks on õppekava. Õppekavad jagunevad jätkuvalt riiklikeks ja kooli õppekavadeks. Sisulist muutust muudatus kaasa ei too.

Punktiga 8 ja 9 muudetakse paragrahvi 6 lõigete 1 ja 2 sõnastusi. Muudatuse eesmärk on tagada suurem selgus kasutajatele ja kutseharidussüsteemi osapooltele, sisulisi muudatusi

võrreldes senisega ei tehta. Paragrahvi 6 lõikes 2 oli kehtivas regulatsioonis sätestatud, et riiklik õppekava koostatakse koostöös sotsiaalpartneritega võttes aluseks kutseharidusstandardi, asjaomased kutsestandardid ja gümnaasiumi riikliku õppekava. Tegelikkuses võetakse

õppekava aluseks laiem sisend, sh EL soovitused ja hariduspoliitilised suunad, jne. Sel põhjusel tehakse viide kutseharidusstandardi lõikele 2, kus esitatakse kutseõppe sisendite loetelu.

Punktiga 10 muudetakse paragrahvi 8 sõnastust. Senisega võrreldes täpsustatakse nõudeid õppekava terviklikele sisuühikutele – moodulitele. Kuna muudatusi oleks vaja teha nii

olemasolevate lõigete sõnastustes kui lisada uusi sätteid, siis kehtestatakse antud paragrahv tervikuna uues sõnastuses.

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse mooduli definitsioon ja seos õppekavaga, mis jääb samaks hetkel kehtiva määruse sõnastusega.

Lõikega 3 sätestatakse nõuded mooduli õpiväljundite kirjeldustele, mis kehtivas regulatsioonis

puudusid. Muudatuse kohaselt, tuleb mooduli õpiväljundid sõnastada viisil, et nende saavutatust on õpilasel võimalik tõendada ja nende alusel on õpetajal või juhendajal võimalik anda õiglane ja erapooletu hinnang õpilase teadmiste ja oskuste tasemele ning õppekava

11 Euroopa Sotsiaalfond+ sekkumised „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine,

personaalsed õpiteed ja õpianalüütika, (ÕKVA+)” tegevuse 1.2 “Kutsehariduse õppekavade arendamine” ning „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses (INSA)“ tegevus 2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“

28

eesmärkide ja õpiväljundite saavutamisele. Kehtivas regulatsioonis vastav nõue puudus. See on toonud kaasa suure halduskoormuse õppeasutustele õppekavade koostamisel ja

töökoormuse haridus- ja teadusministeeriumi töötajatele õppekavade menetlemisel. Korduvalt on tekkinud vajadus saata registreerimisele esitatud õppekavu tagasi nende täiendamiseks

justnimelt õpiväljundite sõnastuste tõttu. Näiteks kajastatakse õpiväljunditena kooli töökorralduslikke aspekte või õpetaja tegevust või esitatakse teemade loetelu, mis on vastuolus õppijakeskse ja väljundipõhise lähenemisviisiga kutsehariduses.

Lõikega 4 sätestatakse, et mooduli õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides sõltub nii

mooduli eesmärgist kui õpiväljunditega määratud oskuste ja teadmiste keerukusest ja ulatusest. Kehtivas regulatsioonis oli viide üksnes õpiväljunditele, mis ei olnud piisav õppemahu määratlemise alusena.

Lõikega 5 määratletakse, milliseid mooduleid õppekava võib sisaldada ning sätestatakse

kutseõppe ja kutsekeskharidusõppe õppekavade ülesehituse erinevused. Muudatuse kohaselt eristatakse põhiõpingute, valikõpingute ja üldharidusõpingute mooduleid. Sealjuures kutseõppe õppekavades esitatakse ainult põhi- ja valikõpingute moodulid, kuid

kutsekeskharidusõppe õppekava sisaldab nii põhiõpingute, valikõpingute kui üldharidusõpingute mooduleid.

Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse nõuded põhiõpingute moodulitele. Muudatuse kohaselt määratakse põhiõpingute moodulitega kutse-, eri- ja ametialal tegutsemiseks vajalikud

õpiväljundid. Lõikes 7 sätestatakse nõuded, mille kohaselt põhiõpingute moodulite ülesehitus, nende õpiväljundid, maht ja jaotus õppe ajas toetavad tööturul rakendumiseks vajalike

kompetentside omandamist. Muudatus võimaldab sellisel viisil koostatud põhiõpingute mooduleid kasutada ka täienduskoolituse, sh mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumiseks ning kutseõppe pakkumiseks põhikooli- või gümnaasiumiõpilastele. Sellistele nõuetele vastavad

erialaõpingute moodulid toetavad paindlike õpiteede loomist ja võimaldavad õpilasel oma õpinguid üles ehitada enda huvidest ja arenguvõimalustest lähtuvalt. Vastava ettepaneku

nõudeid täpsustada on esitanud ka kutsehariduse õppekavakomisjon. Lõikega 8 sätestatakse nõue lõimida põhiõpingutesse elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi ja

tööelu üldoskusi mahus ja valikus, mis on vajalik asjaomase kvalifikatsiooni omandamiseks, õpingute jätkamiseks ja tööturule siirdumiseks. Muudatusega juhitakse tähelepanu ka tööelu

üldoskuste (kriitiline mõtlemine, analüüsioskus, meeskonnatöö oskus, probleemide lahendamise oskus jms) arendamise vajadusele kutseõppes, millele on tööandjad juhtinud tähelepanu OSKA valdkondlikes uuringuraportites. Kutse- ja erialaste kompetentside

omandamise kõrval on mõistlik arendada ka elukestvaks õppeks vajalikke pädevusi – teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis toetavad eneseteostust, isiklikku arengut, töö leidmist, ühiskonnas

osalemist ja kodanikuaktiivsust. Lõikega 9 reguleeritakse valikõpingute valikuvõimalusi ja tingimusi. Võrreldes kehtiva

regulatsiooniga laiendatakse valikõpingute valikuvõimalusi määratledes, et valikõpingute moodulitega määratakse õpiväljundid, mis toetavad ja laiendavad kutseoskusi või seonduvad

täiendava kutse või osakutsega või toetavad üldpädevuste omandamist. Võrreldes seni kehtiva regulatsiooniga vähendatakse valikõpingute osakaalu õppekavades, luues võimalused kasutada õppe aega sihipärasemalt näiteks tööelu üldoskuste omandamiseks. Kehtivate õppekavade

analüüsist ilmneb, et kutseõppe teise kuni viienda taseme, sh kutsekeskharidusõppe õppekavdes on valikõpingute osakaal valdavalt 15%. Suurema paindlikkuse tagamiseks

nähakse muudatusega ette vahemik 10-20%, see võimaldab paindlikult reageerida tööturu või

29

ühiskonna muutustele ja lülitada õppekavadesse valkõpingutena muutustega toimetulekuks vajalike kompetentside õpet. Teiselt poolt säilitatakse õpilase õigus valida valikmooduleid

kooli teistest õppekavadest või teiste õppeasutuste õppekavadest kooli õppekorralduseeskirjas sätestatud korras.

Lõikes 10 sätestataks sarnaselt kehtivale regulatsioonile, et põhi- ja valikõpingute moodulite õpiväljundid kirjeldatakse kutse- ja erialaste teadmiste, oskuste, iseseisvuse ja vastutuse

ulatuse, õpipädevuse, suhtluspädevuse, enesemääratluspädevuse, tegevuspädevuse, infotehnoloogilise pädevuse ning algatusvõime ja ettevõtlikkuspädevuse kaudu. Vastavas

lõikes antakse ka nende pädevuste üldised definitsioonid, mis on aluseks erinevate kutseõppe liike reguleerivates peatükkides kajastatud õpiväljundite kirjelduste koostamisel. Erandiks on kutsekeskhariduse õppekavad, mille moodulite õpiväljundite koostamisel lähtutakse §-s 236

sätestatud üldpädevuste määratlustest ning käesolevas lõikes olevaid pädevuse määratlusi ei kasutata.

Lõikes 11 defineeritakse üldharidusõpingud, mis seonduvad õpilaste akadeemilise võimekuse arendamisega kutsekeskharidusõppes. Sealjuures loobutakse kutseharidusstandardis läbivalt

„võtmepädevuste“ mõiste kasutusest, mis aga ei tähenda, et kutseõppeasutuse seaduses nimetatud võtmepädevuste sisu haridusstandard ei käsitleta. Muudatus on vajalik, et luua

selgust kasutatavate mõistete osas kõigile kutseharidussüsteemi osapooltele. Kehtiva regulatsiooni kohaselt määratakse üldõpingutega kõigi kutsekeskhariduse õppekavade ühised võtmepädevuste õppe õpiväljundid. Mõiste „üldõpingud“, ei ole juurdunud õpetajate ja

koolijuhtide seas üldharidusõpingute tähenduses, mida kinnitavad süsteemsed puudujäägid Eesti Hariduse Infosüsteemi kannetes, kus üldõpingutena käsitletakse nii tööelu üldoskuste kui

ka üldpädevuste õpet. Ka mõiste „võtmepädevuste õpe“ on kasutusel mitmes erinevas tähenduses nii üldhariduse kui tööelu üldsoksute ja elukestvaks õppeks vajalike üldpädevuste omandamise mõistes. Muudatusega asendatakse mõiste „üldõpingud“ mõistega

„üldharidusõpingud“, mis väljendavad senisest täpsemalt vastavate õpingute olemust. Võtmepädevuste õppe asemel määratletakse, et üldharidusõpingute moodulitega määratakse

kutsekeskharidusõppe õppekavades riigi üldkeskhariduse standardiga ehk gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooskõlas olevad õpiväljundid. Täpsem regulatsioon üldharidusõpingutele kutsekeskharidusõppes kehtestatakse paragrahvis 234 .

Punktiga 11 täpsustatakse paragrahvi 9 lõike 2 sõnastust. Kool saab õppekava kohandamisel

muuta valikõpingute mooduleid, sh nende mahtu, kuid mitte valikõpingute osakaalu õppekavas, mis on õppija jaoks fikseeritud tulenevalt õppekava kogumahule ja põhiõpingute mahule kehtestatud nõuetest.

Punktiga 12 asendatakse paragrahvi 9 lõikes 3 lauseosa „§ 32 lõikes 8“ lauseosaga „ § 311

lõikes 3“ tulenevalt õppimiskohustuse ea tõstmise eelnõuga kutseõppeasutuse seaduses tehtud muudatustest. Õpilase arengu ja õppimise toetamine on alates 1. septembrist 2025. a sätestatud kutseõppeasutuse seaduse §-s 311 ja antud normis käsitletav individuaalse õppekava

regulatsioon selle paragrahvi lõikes 3.

Punktides 13-15 tehtud muudatused on seotud sellega, et õppimiskohustuse ea tõstmise eelnõuga asendub kutsevaliku õppekaval toimuv õpe ettevalmistava õppega (vt ka punkti 1, 6 ja 22 selgitus). Punktis 14 tehtav muudatus 2. taseme õppe miinimummahu kohta on selgitatud

koos punkti 16 muudatuste selgitusega.

30

Punktiga 16 ja punktiga 14 muudetakse 2., 3. ja 4. taseme kutseõppe esmaõppe minimaalset õppemahu määra. Esmaõppe õppemaht tõstetakse 30 EKAPilt 60 EKAPini, et eristada

selgemalt tasemeõpet täienduskoolitusest. Muudatus on vajalik tasemeõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks, et õppekavad pakuks vajalikke tervikoskusi ning tasemeõpe ja

täienduskoolitus õpe nii mahult kui sisult ei kattuks. Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks paragrahvi 18 lõike 4 teine lause. Välja jäetakse

lauseosa, mis puudutab kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimusi. Vastavad tingimused reguleeritakse peatükis51 paragrahvis 231. Antud lõige nagu kogu

kutseharidusstandardi 5. peatükk jääb edaspidi reguleerima ainult 4. taseme kutseõpet. Neljanda taseme kutsekeskharidusõppe regulatsioon esitatakse eraldi peatükis 51.

Punktiga 18 muudetakse paragrahvi 19 lõike 2 ja paragrahvi 25 lõikes 2 sätestatud õppe mahu minimaalset määra vastavalt neljanda ja viienda taseme jätkuõppes, et eristada selgemalt

tasemeõpet täienduskoolitusest. Muudatus on vajalik tasemeõppe eesmärkide paremaks saavutamiseks, et õppekavad pakuks vajalikke tervikoskusi ning tasemeõpe ja täienduskoolitus, sh mikrokvalifikatsiooni õpe nii mahult kui sisult ei kattuks. Edaspidi on

jätkuõppe õppekavade minimaalne õppe maht 30 EKAPit.

Punktiga 19 muudetakse paragrahvi 20 lõiget 4. Senisega võrreldes täpsustatakse neljanda taseme kutseõppe lõpetajatele sätestatud õpingute jätkamise võimalusi viies need mh kooskõlla isikute õigustega, mis tulenevad teistest hariduse regulatsioonidest. Neljanda taseme kutseõppe

läbimisel ei tõuse õpilase haridustase, st põhiharidusega õppija omandab küll kutse- ja erialased kompetentsid, kuid mitte keskharidust, seega on tal võimalik jätkata õpinguid neljanda taseme

jätkuõppes. Kuna neljanda taseme kutseõppesse võivad õppima asuda ka keskhariduse omandanud isikud, näiteks gümnaasiumi lõpetamise järgselt, siis tuuakse eraldi välja, et keskhariduse olemasolul on võimalik õpinguid jätkata ka viienda taseme kutseõppe

esmaõppes, rakenduskõrgharidusõppes või bakalaureuseõppes. Viidet neljanda taseme jätkuõppele ja viienda taseme esmaõppele kehtivas regulatsioonis ei sisaldanud, mis aga ei

tähenda, et tegelikult sellist õigus isikutel poleks olnud. Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks paragrahvid 21 ja 23. Käesolev 5. peatükk käsitleb

vaid neljanda taseme kutseõpet, kutsekeskhariduse õpet puudutav regulatsioon esitatakse selguse huvides terviklikult peatükis 51.

Punktiga 21 lisatakse määrusesse uus peatükk 51, millega sätestatakse nõuded neljandal kvalifikatsioonitasemel toimuvale kutsekeskharidusõppele. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis aastateks 2023 – 2027 nähakse ette ülesanne muuta kutsekeskharidus gümnaasiumites pakutava üldkeskharidusega võrdväärseks valikuks põhiharidusega noortele

haridustee jätkamisel. 2023. a sügisel käivitatud kutsehariduse reformi ja 2024. a vastu võetud õppimiskohustuse ea tõstmise koosmõjus eeldatakse, et põhihariduse omandanud õpilastest 40% jätkavad õpiteed kutsekeskharidusõppes.

Paragrahvis 231 määratletakse kutsekeskharidusõppe olemus, eesmärgid ja õpingute alustamise

nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et kutsekeskharidusõpe on neljanda taseme kutseõppe esmaõpe, mille õppekava täitmisel täies mahus ja õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamisel omandab õpilane kutsekeskhariduse.

Lõikes 2 määratletakse kutsekeskharidusõppe eesmärk, milleks on üldhariduslike ja kutse- või

erialaste teadmiste, oskuste ning väärtushoiakute omandamine, mis loovad õpilasele eeldused

31

tööle asumiseks õpitud kutse- või erialal või õpingute jätkamiseks järgmisel kutse- või haridustasemel. Sarnaselt gümnaasiumi riikliku õppekava § 3 lõikele 1 on kutsekesk-

haridusõppe ülesandeks, noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena

erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Lõikega 3 esitatakse õpingute alustamise nõuded, mis kehtivas regulatsioonis olid sätestatud §

18 lõikes 4, sisuliselt neid ei muudeta. Ka uue regulatsiooni kohaselt on kutsekeskharidusõppes õpingute alustamise tingimuseks põhihariduse olemasolu. Ning erandkorras võivad õpinguid kutsekeskhariduses alustada ilma põhihariduseta vähemalt 22-aastased isikud. Samas lisatakse

täpsustus, et põhiharidusega isikute põhiharidusele vastavate kompetentside olemasolu hindab kool vastavalt kooli vastuvõtukorras sätestatud tingimustele. Vastav nõue, et tingimused tuleb

vastuvõtukorras sätestada, kehtivas regulatsioonis puudus. Paragrahviga 232 sätestatakse, et kutsekeskharidusõppe maht on 240 EKAPit senise 180

EKAPi asemel, mis jaguneb kohustuslike põhiõpingute ja üldharidusõpingute ning kooli poolt õpilasele pakutavate valikõpingute vahel. Õppe mahu tõstmise eesmärgiks on

kutsekeskhariduse lõpetajate edukam rakendumine tööturul ning suurem valmisolek kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. Sellise ettepaneku on teinud ka tööandjad. Õppemahu tõus nähakse ette nii üldharidusliku ettevalmistuse kui erialaste põhiõpingute

ümberstruktureerimise kaudu. Näiteks kohustuslike üldharidusõpingute õppemaht tõuseb 80 EKAPini senise 30 EKAPi asemel.

Uus kutsekeskhariduse õppekava struktuur ja mahud võrdluses hetkel kehtivaga on esitatud järgmisel joonisel:

  Hetkel kehtiv Uus mudel

Õppe kogumaht  180 EKAP, so 3 aastat  240 EKAP, so 4 aastat 

Kohustuslikud üldharidusõpingud 

30 EKAP 80 EKAP 

Põhiõpingud (erialaõpingud)

Olenevalt õpitavast erialast keskmiselt 122 EKAP  sh praktika keskmiselt 34 EKAP 

125 EKAP, sh praktika vähemalt 25 EKAP 

Valik- ja vabaõpingud  

27 EKAP  Vabaõpingud puuduvad

35 EKAP, sh 5 EKAP õppija soovidest ja huvidest lähtuvaid vabaõpinguid  

üldpädevused  Lõimitult põhiõpingutesse 30 EKAPi mahus 

Lõimituna üldharidusõpingutesse ja põhiõpingutesse  mahus ja valikus, mis on vajalik eriala omandamiseks

Kutsekeskharidusõppe maht on kehtiva regulatsiooni kohaselt 180 EKAPit (õppekava nominaalkestus 3 aastat). Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt sätestatakse erandid õppe mahu

suurendamise osas asjaomases riiklikus õppekavas. Kui regulatsiooni kehtestamise alguses 2013. aastal oli tavapärasest kolmeaastasest õppest (180 EKAP) suurem õppemaht 240 EKAPit (ehk 4-aastat) sätestatud vaid muusika ja esituskunstide õppekavarühmas eeskätt tulenevalt

individuaalse õppe suurest osakaalust ja 210 EKAPit põllumajanduserialadel tulenevalt sesoonsusest, siis 2024. aasta lõpuks on erandeid mahukama õppe kohta kehtestatud ka

mitmetes teistes õppekavarühmades. Selleks, et õppijate ettevalmistus vastaks paremini tööturu vajadustele on õppe maht 240 EKAPit ka näiteks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia, audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine ning

32

transporditeenused, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika õppekavarühmades. Tööandjate hinnangul on tehnika- ja inseneeriaga seotud erialadel kolmeaastane õpe liiga

vähene, et see võimaldaks olla tööelus edukas ja tulla toime kiiresti areneva tehnoloogiaga.

Tõusnud on ka ühiskonna ootused kutsekeskharidusega õpilaste üldpädevustele ja üldhariduslikule ettevalmistusele, millele kehtiva regulatsiooni piires on raske vastata. Muudatus loob eeldused ka laiapõhjaliste12 ja valdkondlike13 kutsekeskhariduse õppekavade

loomiseks, mis võimaldavad õpilast senisest paremini ette valmistada muutustega kohanemiseks.

Kehtivatele kutsekeskhariduse õppekavadele, õppe mahuga 180 EKAPit, toimub õpilaste vastuvõtt veel üksnes 2025/26. õppeaastal ja alates 2026/27. õppeaastast toimub

kutsekeskharidusõppesse vastuvõtt ainult uutele 4-aastatele õppekavadele.

Paragrahviga 233 täpsustatakse kutseharidusstandardi § 8 lõigetes 7 ja 8 sätestatud nõudeid põhiõpingute moodulitele, sh põhiõpingute õppe mahule kutsekeskharidusõppes.

Lõikega 1 sätestatakse põhiõpingute kohustuslik õppe maht kutsekeskharidusõppes, mis on 125 arvestuspunkti. Õppe mahu fikseerimine on vajalik, et tagada õpilastele piisav kutse- ja

erialane ettevalmistus, mis võimaldab soovi korral õpingute lõpetamise järgselt siirduda tööturule. Põhiõpingute õppe maht võrreldes hetkel kehtivate kutsekeskhariduse õppekavadega ei muutu. Praktika õppe maht kuulub põhiõpingute õppe mahu hulka ja määruses fikseeritakse

üksnes selle miinimum, mis on 25 EKAPit, sest töökohapõhises õppes on praktika osakaal suurem, samuti on õpilasel võimalik läbida täiendav praktika valikõpingute raames.

Põhiõpingute mooduleid luues tuleb arvestada, et moodulite ülesehitus, maht, õpiväljundid, ja jaotus õppeaastati peavad toetama õppijate kompetentside (oskuste) arendamist selliselt, et

need omaksid iseseisvat väärtust tööturul rakendumiseks. Põhiõpingute mooduid tuleb koostada selliselt, et neid on võimalik kasutada eraldiseisvate nö õpiampsude või

mikrokvalifikatsioonidena täienduskoolituseks või ka eelkutseõppeks põhikoolis ja gümnaasiumis.

Lõikega 2 nähakse ette võimalus määrata põhiõpingute moodulitega erinevad suunavalikud ja spetsialiseerumised, et pakkuda õpiastele senisest suuremaid valikuvõimalusi õpitee

kujundamiseks ka erialaõpingute raames. Suund viitab üldisele töövaldkonnale või alavaldkonnale kutseala sees, mis koondab sarnaseid ametialaseid funktsioone ja eesmärke ISCO/ESCO klassifikaatori mõistes, võimaldades õppijal omandada vajalikud teadmised ja

oskused laiemas kutsealases kontekstis. Suunavalikuga seotud põhiõpingute moodulid võimaldavad saada ülevaade ja oskused suurema kutsetegevuse valdkonna piires, näiteks

ehituse valdkonnas sellistes tegevussuundades nagu konstruktsioonide ehitus, tehnosüsteemide paigaldus või ehitusviimistlus.

Spetsialiseerumine määratleb kitsamad ja spetsiifilisemad oskused ja teadmised konkreetse tegevussuuna raames, võimaldades õppijal omandada süvendatud kompetentsid ISCO

klassifikaatori madalamate tasemete järgi määratletud ametialadele vastamiseks. Näiteks konstruktsioonide ehituse tegevussuuna raames on võimalik spetsialiseeruda katusepaigaldaja

12 Laiapõhjaline õppekava hõlmab kompetentse erialadelt, mis kuuluvad ühte ISCED õppekavarühma. Näiteks ehituserialade õppekava on

laiapõhjaline, hõlmates kompetentse kõigist ehituse valdkonda kuuluvatelt erialadelt maaler, plaatija, müürsepp jms.). 13 Valdkondlikuks saab õppekava nimetada juhul, kui selle käigus on võimalik omandada ühe õppesuuna erinevatesse õppekavarühmadesse

kuuluvate erialade kompetentse. Näiteks on võimalik luua isikuteeninduse valdkonna õppekava, mis sisaldab kompetentse erialad elt, mis kuuluvad majutamine ja toitlustamine, juuksuritöö ja iluteenindus, reisimine, turism ja vaba aja veetmine õppekavarühmadesse

33

või müürsepp-betoneerija või ehituspuusepa kutsetele. Spetsialiseerumisega seotud põhiõpingute moodulite koostamise aluseks on kutsestandardid või kitsamad töömaailma

vajadustena kaardistatud oskuste komplektid. Õppe ülesehitus ja korraldus peavad tagama, et õppe lõpetamisel on õppija võimeline sooritama kutseeksami kui see eksisteerib.

Lõikega 3 sätestatakse nõue, mille kohaselt sisaldavad kutsekeskhariduse õppekava põhiõpingute moodulid 30 EKAPi mahus mooduleid, mille õppe eesmärgiks on arendada

õpilasel õpitee jätkamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda ka ühiskondlikus elus hakkamasaamisel ja looevad eeldused elukestvaks õppeks. Need moodulid on ühesuguse

nimetuse, õppe mahu ja õpiväljunditega kõigis kutsekeskharidusõppe õppekavades võimaldades põhikoolist tulnud noorel sisse elada ja harjuda uue õppekorraldusega, sest õppimine kutseõppeasutuses erineb põhikoolis toimunust. Rakenduslikus õppes on üldhariduse

õppega võrreldes suur iseseisva töö maht ning kontaktõpe vaheldub praktilise töö ja praktikaperioodidega. Õpinguid sissejuhatavad põhiõpingute moodulid on järgmised:

digioskuste arendamine, oskused eluks ja tööks ning sissejuhatus kutseõpingutesse. Nende moodulite alusel läbiviidav õpe aitab võimestada õpilasi õpingute jätkamiseks, sh tõsta õpilase teadlikkust õpitavast kutsetegevuse valdkonnast, luues eeldused ka õpingute tulemuslikuks

lõpetamiseks (eesmärk on vähendada õpingute katkestamist). Õpinguid sissejuhatava osa vajaduse tõid 2023. ja 2024. aasatel toimunud õppekavade arendusseminaridel välja ka kutse-

ja erialade juhtõpetajad ja kutseõppeasutuste õppejuhid. Vastavad moodulid on välja töötatud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse valdkonna peaekspertide juhtimisel ja need kehtestatakse koos üldharidusõpingute moodulitega kutseharidusstandardi lisas.

Lõikes 4 sätestatakse, et õpinguid sissejuhatavate moodulite ülesehitus ja õppekorraldus peab

võimaldama õppijal liikuda erinevate õppekavade vahel. See on vajalik selleks, et kui õpinguid alustanud noor leiab, et ta sooviks liikuda sama kooli mõnele teisele õppekavale, oleks see ilma suuri puudujääke tekkimata võimalik. Seega peaks põhiõpinguid sissejuhatavate moodulite õpe

toimuma kõigil õppekavadel eelduslikult esimesel poolaastal.

Paragrahviga 234 reguleeritakse üldharidusõpinguid kutsekeskharidusõppe õppekavas. Kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks või tööturule siirdumiseks piisava ettevalmistuse saamiseks suurendatakse kohustuslike üldharidusõpingute mahtu 80 EKAPini senise 30

EKAPi asemel, mille tulemusel tõuseb õppekava nominaalkestus 4. aastani.

Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüsis14 toob Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE välja kutsekeskhariduse senised tugevused ja valupunktid. Koolijuhtide ja õpetajate hinnangul on kutsekeskharidusõppe sidusus gümnaasiumi riikliku

õppekavaga oluline, et tagada lõpetajatele võrdväärsed võimalused õpingute jätkamiseks kõrghariduses. Samas on praegustes kutsekeskhariduse riiklikes õppekavades seatud eesmärke,

kutsekeskharidusse jõudvate õpilaste heterogeensust ja üldharidusega seotud õpingute piiratud mahtu arvestades keeruline, kui mitte võimatu saavutada. Õpilaste hinnangul annab kutsekeskharidus neile hea ettevalmistuse jätkuõppeks kutsekoolis või tööturule siirdumiseks,

ent ettevalmistust kõrghariduses jätkamiseks hinnati tagasihoidlikuks.

Kutsekeskharidusõppes muudeti üldharidusõpingutega seonduvat viimati 2013. aastal, mil Soomes rakendatava mudeliga sarnaselt jagati üldhariduslik õpe kaheks osaks. Üldõpingute moodulitega kehtestati ühiste väljunditega moodulid 30 EKAPi mahus kõigile

14 Urmann, H., jt. (2025). Kutsekeskhariduse õppekavade rakendumise analüüs. Tartu Ülikool, RAKE.

34

kutsekeskhariduse õppekavadele. Lisaks tuli 30 EKAPi mahus üldharidusõppega seonduvat lõimida eriala põhiõpingutesse muutes niiviisi õppe praktilisemaks ja elulisemaks. Eesti

Hariduse Kvaliteediagentuuri kutseõppe kvaliteedi hindamisnõukogu on oma mitmetes protokollides juhtinud tähelepanu, et lõimitud üldhariduslikku õpet ei ole suudetud rakendada

kavandatud viisil täies ulatuses. Seetõttu on erinevad sidusrühmad seisukohal, et üldhariduse maht kutsekeskhariduses on drastiliselt vähenenud ning lõpetajad ei omanda töötamiseks ja edasiõppimiseks vajalikke üldpädevusi, sh üldhariduslikku ettevalmistust. Kutsekeskhariduse

lõpetajatest on viimase kümnendi jooksul jätkanud õpinguid kõrghariduses alla 10% lõpetajatest. Paremat üldhariduslikku ettevalmistust eeldavad aga üha keerukamaks muutuvad

tööülesanded erinevatel kutse- ja erialadel. Muudatuse tulemusel on edaspidi üldharidusõpingute maht kutsekeskhariduse õppekavas

võrreldav gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud mittestatsionaarse õppevormis toimuva õppe mahuga, mis on 72 kursust. Säilib õppe ülesehitus õpiväljunditest koosnevate

moodulitena. Lisaks kohustuslikele üldharidusõpingutele säilib võimalus omandada üldharidusega seotud

õppeaineid või nende osasid ka põhiõpingutesse lõimituna. Suuna- või valdkonna- või erialapõhised üldharidusõpingute moodulite kirjeldused ja õppe maht esitatakse põhiõpingute

moodulite loetelus. Näiteks võõrkeelsete erialaste terminite aga ka juhendmaterjalidest arusaamiseks vajalik ettevalmitus on põhiõpingute osa.

Lõikega 2 ja 3 sätestatakse kohutuslike üldharidusõpingute moodulite nimetused ja õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides. Üldharidusõpingute mooduleid on senise 6 asemel 9.

Lisanduvad kehakultuuri ja riigikaitseõpetuse moodulid ning kohustus õpetada kutsekeskharidusõppes vähemalt kahte võõrkeelt (vastavalt keeleoskustasemetel B1 ja B2). Muudatusega on ajakohastatud moodulite kirjeldused, luues selged seosed gümnaasiumi

riikliku õppeavaga, arvestades sealjuures ka Euroopa Nõukogu soovitusega aastast 2018. võtmepädevuste kohta elukestvas õppes. Ajakohastatud kohutuslike üldharidusõpingute

moodulite kirjeldused, mis hõlmavad moodulite nimetusi, õppe mahtu, eesmärki, õpiväljundeid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriume esitatakse määruse lisas.

Paragrahviga 235 sätestatakse valikõpingute valiku võimalused ja tingimused kutsekeskharidusõppes. Regulatsiooniga laiendatakse valikõpingute moodulite koostamise

võimalusi ja määratletakse senisest selgemad nõuded valikõpingute pakkumisele. Lõikega 1 sätestatakse, et valikõpingute õppe maht kutsekeskharidusõppes on 35 EKAPit

senise 27 EKAPi asemel, mis sisaldab ka õppija soovidest ja huvidest lähtuvaid vabaõpinguid 5 EKAPi mahus.

Lõikega 2 sätestatakse, et edaspidi on võimalik õpilasele pakkuda kutsekeskharidusõppes valikõpinguid ka piirkonna tööandjate vajadustest lähtudes, samuti täiendavat üldharidus ja

kutseõpet. Samuti võivad valikõpingute moodulid olla seotud ka rakenduskõrgharidus- ja huviharidusõppega.

Piirkondlikul vajadusel põhinevad valikõpingud hõlmavad piirkonna tööandjate vajadustel põhinevate kompetentside õpet, mis lähtub rohkem kui ühe tööandja vajadustest, võimaldades

koolil kiiresti reageerida piirkonna tööandjate vajadustele. Asjakohased kutseoskusnõuded ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides määratleb kool koostöös piirkonna tööandjatega.

35

Täiendavad üldharidusõpingud võimaldavad õpilasel omandada piisava ettevalmistuse õpingute jätkamiseks järgmisel haridus- või kutsetasemel. Selliste õpingute õppe maht on 5

kuni 30 EKAPit. Kutseõppeasutuse seadus § 35 lg 2 kohaselt on kutsekeskhariduse omandanud isikutel õigus jätkata üldharidusõpinguid kutseõppeasutuses või gümnaasiumis

mittestatsionaarses õppevormis kuni ühe õppeaasta ulatuses (edaspidi lisa-aasta), et valmistuda õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel, kuid seda võimalust on viimase 10-aasta jooksul kasutanud üksikud õpilased. Lisa-aasta pakkumist kutseõppeasutustes ei ole toetanud ka

kutseõppe rahastusmudel. Õpilaste ja lõpetajate vähene teadlikkus antud võimalusest viitab ka puudulikule teavitustööle koolide poolt.

Samuti nähakse ette võimalus õpingute raames täiendada olemasolevaid ja arendada uusi kutse- ja erialaseid kompetentse ning tööeluks vajalikke üldoskusi osaledes täiendaval praktikal.

Valikõpingutena pakutava täiendava praktika õppe maht on kuni 30 EKAPit. Täiendav praktika peab olema seotud õpitava eriala ning õppija isiklike arenguvajadustega. Täiendava praktika

võib õppija sooritada ka välisriigis, mis võimaldab arvestada õppekava täitmisena ka näiteks Erasmus+ programmi toetusel toimuval õpirändel omandatut. Samuti võib täiendav praktika toimuda töökohapõhise õppena. Täiendava praktika võimalused ja valikukriteeriumid

sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas.

Valikõpingutena võib õppija valida mooduleid ka järgneva haridus- või kutsetaseme õppekavadest. Antud võimalus kehtivas regulatsioonis puudub. Muudatus loob eeldused sujuvamaks liikumiseks erinevate haridustasemete vahel. Järgmise haridustasemena

mõeldakse eelkõige rakenduskõrgharidusõpet. Vastavad moodulid töötatakse välja kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli koostöös ja nende õppe eelduseks on luua soodsam

pinnas õpingute jätkamiseks järgmisel haridustasemel. Lõikega 3 sätestatakse, et kõikides kutsekeskhariduse õppekavades tuleb valikõpingutena

pakkuda ettevõtlusõppega seonduvaid valikõpinguid 4 kuni 6 EKAPi mahus. Vastavad moodulid on välja töötatud ESF programmi „Edu ja Tegu“ raames ning need toetavad

elukestvaks õppeks vajaliku algatusvõime ja ettevõtluspädevuse arendamist.  Samuti tuleb pakkuda valikmoodulina riigikaitseõpetuse välilaagrit, mis võimaldab õpilastel soovi korral rakendada riigikaitseõpetuse moodulis omandatud teadmisi ning omandada välilaagri

tingimustes toimetulekuks vajalikud oskused. Vastava mooduli õppe maht on 1,5 EKAPit. Õppetegevus välilaagris viiakse läbi Kaitseväe ja Kaitseliidu ohutuseeskirjade ja väljaõpet

reguleerivate eeskirjade alusel ja see toimub Kaitseliidu või Kaitseväe struktuuriüksuses või nende poolt korraldatud kohas. Relva- ja laskeõpe viiakse läbi vaid juhul, kui lasketiirus on võimalik tagada õppeks vajalikud tingimused, vahendid, sh isikukaitsevahendid ja pädevad

õppe läbiviijad. Ettevõtlusõppe kui riigikaitseõpetuse välilaagri moodulid on ühesuguse nimetuste, õppe mahu, õpiväljundite, sh lävendi taseme hindamiskriteeriumitega kõikides

kutsekeskhariduse õppekavades ja nende kirjeldused kehtestatakse kutseharidusstandardi lisana.

Lõikega 4 nähakse ette võimalus arvestada õppekava täitmisena ka mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatut kuni 5 EKAPi mahus. Vastavad valikõpinguid nimetatakse

vabaõpinguteks ning nende valiku võimalused ja tingimused sätestatakse kooli õppekorralduseeskirjas. Mitteformaalõppes on õpilasel võimalik valida vastavalt oma huvidele, mida ta õppida soovib. Seega laiendab see õpilase valikuvõimalusi ning aitab kaasa

õpilase autonoomsuse kasvule. Näiteks on võimalik vabaõpinguna arvestada õppekava täitmisena rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel WorldSkills ja EuroSkills omandatud

kogemusi, kuid ka varasemate õpingute ja töökogemuse kaudu õpitut. Vastav võimalus

36

kehtivas regulatsioonis puudub. Vabaõpingutena võib õpilane oma huvidest ja soovidest lähtuvalt valida mooduleid ka kooli teiste erialade või ka teiste õppeasutuste õppekavade

hulgast. Õpilase mitteformaalõppes või mõnes teises haridusasutuses läbitud õppe arvestamise eesmärk formaalõppe osana on toetada elukestva õppe põhimõtete rakendumist ning pakkuda

igale õpilasele õpimotivatsiooni toetavaid valikuterohkeid ja kättesaadavaid õpivõimalusi. Vabaõpingud ei pea olema seotud õpitava erialaga.

Paragrahviga 236 sätestatakse, et kutsekeskharidusõppe moodulite õpiväljundite kirjeldamisel tuleb juhinduda nii kutseseaduse lisas esitatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme

kirjeldusest kui ka käesolevas sättes esitatud üldpädevustest. Üldpädevused on samad gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3 sätestatud üldpädevustega.

Paragrahviga 237 lõigetega 1-6 sätestatakse õpingute lõpetamise nõuded kutsekeskharidusõppes sh kehtestades ühtsed reeglid kohustuslike põhi- ja üldharidusõpingute

õpiväljundite saavutatuse hindamisele. Lõike 1 kohaselt on õpilasel vajalik õpingute lõpetamiseks saavutada kõik õppekavaga

määratud õpiväljundid. Sama nõue on ka kehtivas regulatsioonis.

Lõikega 2 sätestatakse, et põhiõpingute ehk erialaõpingute õpiväljundite saavutatust hinnatakse praktilises tööolukorras toimuval oskuste demonstratsioonil, mis võib toimuda ka kutseeksmina. Hindamine viiakse läbi kooli ja töömaailma esindajate, kutse- ja erialaliitude

koostöös ning see võib toimuda osade kaupa kogu õppe jooksul. Hindamisülesanded ja - kriteeriumid töötatakse välja HTMi ja vastutusvaldkonna koolide koostöös kaasates kutse- ja

erialaliite. Kui hindamine toimub osade ehk moodulite kaupa tähendab, et õpilane peab pingutama kogu õppe aja jooksul ning on võimalik hinnata ühtsetel alustel kõiki põhiõpingute käigus omandatavaid kompetentse sh tööelu üldoskusi. Oskuste demonstratsiooni kui

hindamismeetodi kohta vt ka punkti 5 selgitust.

Lõikega 3 nähakse ette, et kutsekeskhariduse õpilased, kes on valikõpingutena valinud täiendavad üldharidusõpingud 30 EKAPi mahus, on kohustatud õpingute lõpetamiseks sooritama riigieksamid eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Riigieksamid viiakse läbi

põhikooli ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 kehtestatud korras. Õpilased, kes ei valinud valikõpingute raames täiendavaid üldharidusõpinguid 30 EKAPi mahus peavad sooritama

koolieksami eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles. Samas on neil koolieksamite asemel võimalik sooritada ka riigieksamid. Kehiv regulatsioon näeb ette, et õpiväljundite saavutatust hinnatakse kutseeksamiga. Oskuste demonstratsiooniga või kutseeksamiga pole võimalik

tõendada üldhariduslike õpiväljundite saavutatust, samas üldharidusõpingute moodulite õppe maht moodustab ligi kolmandiku õppekavaga määratud õpingute mahust. Eesti keele ,

matemaatika ja võõrkeele eksamite sooritamise nõude kehtestamine kas riigieksami või koolieksamina loob senisest paremad eeldused õpingute jätkamiseks ja annab kindlust, et kutsekeskharidus on konkurentsivõimeline. Samas soovist kiiresti tööturule suunduda ei pruugi

17-18 aastased noored teha teadlike valikuid õpingute ajal ja täiendavate üldharidusõpinguid valivaid õpilasi võib olla liiga vähe, eriti Tallinnast ja Tartust väljapoole jäävates koolides.

Soovides hiljem siiski õpinguid jätkata tuleks ettevalmistuskursused ise kinni maksta. Lõike 4 regulatsioon tuleneb eestikeelsele õppele üleminekul tehtud kutseõppeasutuse

regulatsioonist (kutseõppeasutuse seaduse § 34 lõikes 12), mis näeb ette, et õpilased, kes õpivad eesti keelt teise keelena, peavad sooritama eesti keele kui teise keele riigieksami või eesti keele

riigieksami põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 31 ja selle alusel kehtestatud korras.

37

Lõige 5 näeb ette, et kutsekeskharidusõppe lõpetanule väljastab kool lõputunnistuse

kutsekeskhariduse omandamise kohta koos hinnetelehega.

Lõikega 6 määrateltakse õpingute jätkamise võimaluse kutsekeskharidusõppe lõpetamisel, mis on samad nagu kehtivas regulatsioonis.

Punktiga 22 lisatakse paragrahvi 33 üleminekuga seotud regulatsioon. Lisatakse lõiked 3-6.

Lõikega 3 nähakse ette, et enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud riiklikud õppekavad ja Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud kutsekeskhariduse kooliõppekavad viiakse

kooskõlla peatüki 51 nõuetega hiljemalt 31. augustiks 2026. a. Kooskõlla viimata kutsekeskhariduse kooli õppekavad sulgeb kool hiljemalt 1. septembril 2028. a. See tähendab,

et kehtivad kutsekeskhariduse õppekavad, mille õppe maht on 180 EKAPit toimub õpilaste vastuvõtt veel üksnes 2025/26 õppeaastal ja need suletakse 1. septembril 2028.a ehk sisuliselt ühe nominaalkestvuse möödumisel. Olemasolevad kutsekeskhariduse õppekavad muudetakse

4-aastasteks asendades üldõpingute moodulid käesoleva määruse § 234 sätestatud nõuetele vastavate üldharidusõpingutega. Samuti tuleb asendada põhiõpingute moodul „Õpitee ja töö

muutuvas keskkonnas“ õppe mahuga 5 EKAPit õpinguid sissejuhatava põhiõpingute mooduliga „Oskused eluks ja tööks“ õppe mahuga 15 EKAPit.

Lõikega 4 tagatakse, et kõigi kuni 2025/2026. õppeaastani (kaasaarvatud) kutsekeskhariduse õppekavadele vastu võetud õpilaste hindamine toimub seni kehtinud korras. Õpilastele peab

olema tagatud võimalus õpingud läbida ja lõpetada nendel tingimustel, mis õppesse astudes kehtisid.

Lõikega 5 täpsustatakse kutseõppeasutuse seaduse 1. septembril 2025. a jõustuva redaktsiooni § 591 lõike 1 toodud üleminekureegleid kutsevaliku õppekavalt ettevalmistavale õppele.

Õpilane, kes õpib 2025/2026. õppeaastal kutsevaliku õppekaval, saab õppida kutsevaliku õppekaval 2026. aasta 31. augustini. Kutsevaliku õppekava loetakse lõpetatuks pärast õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamist. Kutsevaliku õppe läbiviimisele kohaldatakse

käesoleva määruse enne 2025. aasta 1. septembrit kehtinud redaktsiooni (vt ka punkti 6 selgitust).

Lõikega 6 nähakse ette, et 4. ja 5.taseme jätkuõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 30 EKAPit ja 2., 3. ja 4. taseme esmaõppe õppekavad, mille õppe maht on väiksem kui 60

EKAPit kehtivad kuni nende käesoleva määrusega kooskõlla viimiseni, kuid mitte kauem kui 31. augustini 2026. a. viiakse käesoleva määrusega vastavusse 31. augustiks 2026. a. See

tähendab, et alates 1. septembrist 2026. a võetakse õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlas olevatele õppekavadele.

Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa 1. (vt punkti 2, kutseharidusstandardi § 2 muudatuse selgitust).

Punktiga 24 muudetakse määruse lisa 2 ja esitatakse tervikuna uues sõnastuses. Eesmärk on laiendada õppevaldkondi, -suundi ja õppekavarühmi, milles toimub 2.-5. taseme kutseõpe.

Muudatus võimaldab edaspidi luua õppekavu valdkondades, kus seni kutsehariduses tasemeõppe, sh kutsekeskharidusõppe võimalused puudusid. Näiteks lisandus hariduse

õppevaldkond ja -suund ning õppekavarühmad “klassiõpetaja koolituse õppekavarühm” ja

38

“aineõpetaja koolituse õppekavarühm”. Klassiõpetaja õppekavarühma kuuluvad ka nt õpetaja abi (abiõpetaja) õppekavad, millele koostatavas kutsestandardis kavandatakse magistrikraadist

madalamat haridusnõuet, mis võimaldaks õpet pakkuda ka kutseõppeasutustes. Aineõpetaja koolituse õppekavarühma kuulub aga nt ka laste muusikakoolide muusikaõpetajate

täienduskoolituse õppekavu, mida H. Elleri Muusikakool ei ole saanud seni pakkuda õiges õppekavarühmas, ent vajadus sellise koolituse järele on olnud suur juba aastaid.

Lisanduvad ka õppekavarühmad sport, mujal liigitamata tehnikaalad aga ka erinevate õppesuundade interdistsiplinaarsed õppekavad, näiteks põllumajanduse, metsanduse,

kalanduse ja veterinaaria interdistsiplinaarne õppekavarühm, mis võimaldab luua laialdaste valikutega kaasaegseid õppekavu.

Punktiga 25 lisatakse määrusele lisa 3, kus on kirjeldatud kõigile kutsekeskhariduse õppekavadele kohustuslikud põhiõpinguid sissejuhatavad moodulid, üldharidusõpingute

moodulid ning valikõpingute moodulid. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse määruse jõustumine.

Nähakse ette määruse §-de 1-3 ja § 4 punktide 6 ja 13-15 jõustumine, mis on otseselt seotud

õppimiskohustuse eelnõu jõustumisega 1. septembril 2025. a. Eelnõu §-s 4 käsitletud kutseharidusstandardi muudatused, mis on punktides 1-5 ja punktides

16- 24 jõustuvad aga üldises korras. Uued kutsekeskhariduse õppekavad on välja töötatud ja neid on plaanis hakata rakendama 2025/2026 õppeaastast. Selleks, et see oleks võimalik,

peavad muudatused jõustuma üldises korras. Muudatused toetavad õppimiskohustuse rakendamist.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusaktidega. Samas on eelnõu § 4 muudatuste kavandamisel arvestatud mitmete Euroopa Liidu

soovitustega, nt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2006. a ja 22. mai 2018. a soovitused võtmepädevuste kohta ning Euroopa Liidu Nõukogu 24. novembri 2020. aasta

soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta.

4. Määruse mõjud

4.1. Karjääriteenused

Kehtivad üldhariduse riiklikud õppekavad sätestavad kooli kohustuse pakkuda

karjääriteenuseid ja konkreetsed teenused ka kooli õppekavas kirjeldada. Sellest hoolimata on praegu õpilastele kättesaadav karjääriteenuste kvaliteet väga ebaühtlane. Eestis on koole, kus

karjääriteenuste pakkumine on süsteemne ja pikaajalise traditsiooniga. Samal ajal on paraku koole, kus piirdutakse üksikute loengutega ning süsteemne tugi õpilastele puudub15.

15 Vt PISA 2022 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Pisa_tulemused_2022_.pdf

39

Täienduse eesmärk on tagada, et kõik õpilased saaksid vajalikku tuge karjääri planeerimiseks ja teadlike valikute tegemiseks, õpetajad oleksid toetatud karjääriteenuste lõimimisel

õppetöösse, lapsevanemad kaasataks paremini õpilaste karjäärivalikute toetamise protsessi ning koolid ja kohalikud omavalitsused saaksid kindlama raamistiku ja toe karjääriteenuste

korraldamiseks. Mõju sihtrühm: õpilased

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus Muudatus ei oma negatiivset mõju võrdsele kohtlemisele. Kuna õppimiskohustuse eapiiri tõus

toob vajaduse pärast põhihariduse omandamist igal juhul haridusteed jätkata, tagab kvaliteetne karjääriteenuste pakkumine õpilastele selleks paremad võimalused.

Kui kooli õppekavas on karjääriteenuste pakkumine selgelt ja konkreetselt kirjeldatud, tagab see õpilastele karjääriteenuste parema kättesaadavuse, mis omakorda vähendab valede valikute

tegemise riski. Regulaarne ja hästi korraldatud karjääriteenuse rakendamine aitab õpilastel seada realistlikke eesmärke ja töötada nende saavutamise nimel. Koostöö väliste partneritega

(nt ettevõtted, Töötukassa karjäärispetsialistid) võimaldab õpilastel saada praktilisi kogemusi ja tutvuda töömaailmaga reaalses keskkonnas.

Süsteemne tagasiside kogumine võimaldab tuvastada kitsaskohti ja parandada karjääriteenuste kvaliteeti, mis omakorda tagab õpilastele parema teenuse.

Negatiivne sotsiaalne mõju õpilastele võib kaasneda juhul, kui koolil puuduvad piisavad ressursid kvaliteetse karjääriteenuse pakkumiseks, sh puuduvad näiteks spetsialistid, töötajatel

on ülekoormus, koostööpartnereid ei ole või nad asuvad kaugemal. Sellisel juhul võib karjääriteenuse kvaliteet kannatada ning õpilased saavad ebaühtlast tuge. Samas on

määrusemuudatuse eesmärk seda olukorda just vältida, tagades ühtlase kvaliteediga karjääriteenuse üle Eesti.

Riski maandavad Töötukassa teenused, mis on koolidele tasuta ning kättesaadavad Eesti eri piirkondades. Samuti on koolidel võimalik riske maandada õppeprotsessi kujundamisega, kui

karjääripädevus lõimitakse õppeainete ja üldpädevustega läbivalt kõigis kooliastmetes. Väga oluline on, et õpilased oleksid ise piisavalt kaasatud, sest karjääriteenuse edukus sõltub olulisel määral ka õpilaste motivatsioonist ja aktiivsusest. Kui õpilased ei mõista teenuse

olulisust, võib mõju jääda tagasihoidlikuks.

Mõju sihtrühm: lapsevanemad

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Mõju kirjeldus

Kvaliteetne karjääriteenus hõlmab kõiki osapooli, sealhulgas lapsevanemaid. See võimaldab ka lastevanematel saada teadlikumaks oma laste võimalustest edasiõppimisel ja edasise karjääri kujundamisel. Karjääriteenuste kaudu pakutav teave aitab lapsevanematel mõista, kuidas

toetada oma lapse huve ja tugevusi. Koolis korraldatavatel infopäevadel, töötubades ja kohtumistel saavad osaleda lapsevanemad ning jagada oma teadmisi ja kogemusi.

40

Mõned lapsevanemad võivad tunda, et nad ei ole piisavalt informeeritud koolis pakutavatest karjääriteenustest, mis võib vähendada nende aktiivset osalemist. Riski maandab koolidel lasuv

kohustus õpilasi ja nende lapsevanemaid edasiõppimisvõimalustest teavitada (PRÕK § 16). Samuti ei pruugi kõik lapsevanemad mõista karjääriteenuste olulisust ning võivad alahinnata

selle mõju lapse tulevikule. Seetõttu on oluline, et kool jagaks piisavalt infot kõigile osapooltele ning suhtlus oleks piisavalt avatud.

Mõju sihtrühm: koolid

Mõju valdkond: nt mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kirjeldus

Karjääriteenuseid pakutakse koolis erinevate osapoolte ühise koostööna. Koolides, kus karjääriteenuste pakkumine on juba süsteemne, olulist koormuse kasvu ei teki. Lisandub siiski

vajadus karjääriteenuste seireks ja selle põhjalikumaks lahti kirjutamiseks kooli õppekava üldosas.

Kooli seisukohast on muudatus suure potentsiaaliga parandada hariduse kvaliteeti ja tõsta õpilaste rahulolu ning ettevalmistust tulevikuks. Siiski eeldab see selgeid suuniseid, piisavaid

ressursse ja tugevat koostööd osapoolte vahel. Kui koolid suudavad rakendada karjääriteenuseid süsteemselt ja tõhusalt, tõuseb ka hariduse üldine tase ja koolide maine.

Süsteemne lähenemine võimaldab koolidel optimeerida karjääriteenusega seotud ressursse, vältides dubleerimist ja parandades nende sihipärast kasutamist. Teenuse regulaarne seire

võimaldab paremini mõista, mis töötab ja mis mitte. Muudatus soodustab ka koolisisest meeskonnatööd karjääriteenuste lõimimisel ning koostööd

väliste partneritega. Võrgustikutöö aitab koolidel pakkuda mitmekülgsemaid ja kvaliteetsemaid teenuseid, mida nad üksi ei suudaks pakkuda.

Konkreetne sõnastuse muudatus annab koolidele kindlama raamistiku karjääriteenuste kavandamiseks ja elluviimiseks, muutes protsessid süsteemsemaks ja tõhusamaks. Selged

suunised lihtsustavad kooli juhtkonnal karjääriteenuste prioriteetide seadmist ja ressursijaotust . Mõned õpetajad ja kooli töötajad võivad tajuda karjääriteenuste lõimimist kui lisakohustust,

probleemiks on üldjuhul niigi suur ülekoormus igapäevatöös. Oluline on tõhus teavitamine ja toetus.

Koolidele on valminud 2024. aasta lõpus toetavad juhendmaterjal, mis valmib lõplikult 2025. aasta esimestel kuudel ning mis pakub selgeid suunised karjääriteenuste pakkumiseks.

Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus Muudatus loob ühtse raamistiku, mille alusel saavad kohalikud omavalitsused kavandada ja koordineerida karjääriteenuseid koolides. Süsteemne lähenemine võimaldab kohalikel

omavalitsustel paremini planeerida ressursse ja tegevusi hariduse toetamiseks. Karjääriteenuste korraldamine loob võimalusi tugevamaks koostööks kohalike omavalitsuste, koolide,

ettevõtete ja teiste partnerite vahel.

41

Kui noored saavad põhjalikku tuge karjääri planeerimisel, suureneb tõenäosus, et nad leiavad

sobiva töökoha või õppeasutuse oma kodupiirkonnas, aidates vältida väljarännet. Tugev ja mitmekesine tööjõud toetab kohaliku majanduse arengut ning aitab kaasa piirkonna

konkurentsivõimele. Karjääriteenuste arendamise käigus kogutav tagasiside ja analüüs aitavad kohalikel

omavalitsustel paremini mõista piirkonna noorte vajadusi ja ootusi. Andmepõhine lähenemine võimaldab teha tõenduspõhiseid otsuseid hariduse ja noorsootöö valdkonnas.

Kohalikud omavalitsused peavad leidma vahendid karjääriteenuste kvaliteedi tõstmiseks ja koordineerimiseks, mis võib olla keeruline piiratud eelarve tingimustes. Vajadus

kvalifitseeritud personali järele karjääriteenuste pakkumiseks võib suurendada tööjõupuudust haridussektoris.

Piirkonniti võivad tekkida erinevused karjääriteenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses, sõltuvalt kohalike omavalitsuste ressurssidest ja suutlikkusest.

Mõju sihtrühm: riik

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju kirjeldus Karjääriteenuste täpsustamine aitab ellu viia riikliku hariduspoliitika eesmärke, pakkudes

süsteemset tuge noorte karjääri planeerimisele ja suunamisele. Muudatus suurendab hariduse kvaliteeti ja ühtlust, mis on kooskõlas riikliku haridusvaldkonna arengukava eesmärkidega16.

Karjääriteenuste kättesaadavuse ühtlustamine aitab vähendada piirkondlikke ja sotsiaalmajanduslikke erinevusi, pakkudes kõigile õpilastele võrdsed võimalused karjääri

planeerimiseks. Toetav karjääriõpe aitab vähendada noorte enneaegset haridussüsteemist väljalangemist. Süsteemne karjääriõpe ja -nõustamine aitavad noortel teha teadlikumaid ja sihipärasemaid valikuid, mis suurendab nende edukust tööturul. Riigi majandusarengut toetab

kvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõu olemasolu, mis vastab tööturu vajadustele.

Piisava rahastuse puudumine võib takistada süsteemse ja kvaliteetse karjääriteenuste pakkumise saavutamist. Erinevused kohalike omavalitsuste ja koolide suutlikkuses muudatusi rakendada võivad tekitada ebavõrdsust karjääriteenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses.

4.2. Mitteformaalõppes ja muus haridusasutuses omandatud õpitulemuste arvestamine

Mitteformaalse ja muus haridusasutuses läbitud õppe arvestamise mõju analüüs on esitatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas (õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE.

4.3. Kutsekeskharidusõppe mahu suurendamine ja hindamise muudatused

16 Haridusvaldkonna arengukava 2021—2035 https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_haridusvaldkonna_arengukava_2035_seisuga_2020.03.27.pdf

42

Määruse peamised mõjuvaldkonnad kutsehariduses on sotsiaalne mõju ja mõju majandusele.  Sotsiaalne mõju avaldub enim haridussüsteemis ning tööturul. Mõju on ka riigivalitsemisele

ja riigi julgeolekule, eeskätt riigikaitses.

Mõju valdkond: Sotsiaalne mõju hariduse valdkonnas (kutsehariduse korraldus ja kvaliteet)

Mõju sihtrühm: õpilased, potentsiaalsed õppijad, lapsevanemad

Mõju kirjeldus

Igal õppeaastal alustab kutsekeskhariduse õpinguid 4 000–4 500 õpilast ning õpingute perioodi pikenemine mõjutab nende elu otseselt ja väga oluliselt, kuna nad saavad ajaliselt hiljem teha olulisi valikuid seoses õpingute jätkamise ja tööle asumisega. Ühe aasta võrra pikem õpingute

periood toob kaasa ka täiendavaid kulusid õpilasele ja tema vanematele, kuna lühema õppeaja puhul oleks õpilane suundunud varem tööturule ja hakanud ise raha teenima, samuti makstakse

lapsetoetust kuni selle õppeaasta lõpuni, mil laps saab 19aastaseks, seega viimasel õppeaastal see enamikul kaob.17 Seetõttu on mõju ulatus ja sagedus nimetatud sihtrühmadele väga suur.

Pikemas perspektiivis on muudatusel positiivne mõju kui paranevad kutsekeskhariduse lõpetajate võimalused jätkata õpinguid kõrghariduses. Kõrghariduse omandanute hõive ja

palgad on kõrgemad kui neil, kes piirduvad üksnes kutsekeskharidusega18. Eesti haridusruumis on pikalt olnud lõhe üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse lõpetajate

saavutatud üldhariduslike ja üldpädevuste õpiväljundite osas. Sisuliselt on kaks erinevate väljundite tasemega keskharidust. Kutsekeskhariduse lõpetajate võimalused jätkata õpinguid

kõrghariduse tasemel on formaalselt olemas, kuid tegelikkuses säilib nn tupiktee, sest õpe ei ole piisavalt tulemuslik. Pikemaajalises vaates võib muudatus aidata kaasa selle olukorra lahendamisele, ühtsele hariduskorraldusele keskharidustaseme õppes ja liikumaks ühtse

keskharidusstandardi poole.

Õpilasi mõjutab vähemal määral ka õpingute lõpetamise tingimuste muutus ja muudatus, mille kohaselt, et kooli ei lõpetata ühe suuremahulise eksamiga, vaid hindamine toimub õppeaja vältel osade kaupa oskuste demonstratsiooniga. Muudatus puudutab enamikku

kutsekeskharidusõppe õpilasi, kuna kutseeksami sooritamine on olnud siiani kutseõppe lõpetamisel kohustuslik. Ka seni on olnud võimalused korraldada kutseeksamit õpingute

jooksul osade kaupa. Selle rakendamisest on üksikuid häid näiteid, ent seda ei ole kutse andjate ja koolide koostöös siiski märkimisväärselt kasutatud. Sisuline mõju õpilastele ei ole suur, muuhulgas ka seepärast, et praktikas ei ole kutseeksami sooritamine reguleerimata kutsealade

puhul töömaailmas eriliselt väärtustatud.

Õpingute lõpetamise nõuete täpsustamise mõju võib hinnata pigem positiivseks, sest õpilased saavad sõnumi, et sihipäraselt on vaja õppida kogu õppe aja jooksul, mis toob eelduste kohaselt kaasa ka paremad õpitulemused ja avaldab positiivset mõju õpingute katkestamise vähenemise

näol.

Mõju sihtrühm: õppeasutused, õpetajad jt töötajad

17 : Murasov, M. (2024). Edukus tööturul 2022. Üldkesk -, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute hõive ja palgad. Tartu: Haridus - ja

Teadusministeerium. 18 : Murasov, M. (2024). Edukus tööturul 2022. Üldkesk -, kutse- ja kõrghariduse lõpetanute hõive ja palgad. Tartu: Haridus - ja

Teadusministeerium.

43

Õppeaja pikenemisest tulenevalt kasvab õpilaste arv kutseõppeasutustes, mis toob kaasa vajaduse uute õpetajate järele. Tõusta võib olemasolevate õpetajate töökoormus. Seega on

vajalikud täiendavad rahalised ressursid õpetajate ja tugipersonali tasustamiseks.

Hindamise põhimõtete muutmise mõju koolidele on keskmine. Ka senise regulatsiooni kohaselt tuleb koolidel õppekavade moodulite rakenduskavades kirjeldada õppekava moodulite kokkuvõtvat hindamist, samuti on kehtivas regulatsioonis kirjas, et juhul kui õpilasel

õppe lõpus kutseeksam ebaõnnestub, tuleb koolil tagada koolilõpueksami läbiviimine.

Arvestades, et koolidel on ühelt poolt moodulite rakenduskavades kirjeldatud mooduli kokkuvõttev hindamine (ehk on olemas eeldused osade kaupa hindamiseks) kogu õppeprotsessi vältel ja erialased lõpueksamid juba välja töötatud, ei kaasne olulist vajadust

hindamise korraldamiseks täiendava rahastuse leidmiseks. Lisaks uuendatakse käimasoleva kutsehariduse reformi käigus kutsehariduse rahastamismudel, mille käigus arvestatakse ka

kavandatavate muudatustega. Mõju ulatus ja sagedus kooli töökorraldusele on pigem väike, sest ka täna toimub moodulite

kokkuvõttev hindamine õppeprotsessis. Mõju kutseõppeasutustele on suurem üleminekuperioodil, kui tuleb uusi hindamise instrumente välja töötada (juhul kui neid ei ole

koolis varasemalt juba välja töötatud). Ebasoovitavate mõjude risk hariduse valdkonnas: Suuremad nõudmised ja pikem õpe võivad

suurendada väljalangevust juhul, kui ei suudeta teha muudatusi õppe metoodikas. Lisaks võib 4-aastane õpe vähendada õpilaste huvi kutsekeskhariduse vastu, sest põhikooli lõpetajad ei

pruugi olla motiveeritud õppima kutsekeskhariduse omandamiseks kauem kui õpitakse üldkeskhariduse omandamiseks gümnaasiumis. Õpilaste huvi suurendamiseks on välja töötatud uued atraktiivse erialade valikuga õppekavad, mille lõpetamisel on head võimalused

jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel.

On risk, et koolid ei suuda õpet korraldada õppijate vajadustest lähtuvalt ning õpetajad ei tule muudatustega kaasa. Kui tekib täiendavate õpetajate või tugispetsialistide vajadus, siis nimetatud spetsialistide nappus võib koolidele osutuda väljakutseks. Ühe aasta võrra pikema

õppe pakkumine vajab täiendavaid eelarvevahendeid, mida võib olla piiratud riigieelarve tingimustes raske tagada. Riigieelarveliste ressursside otstarbeka kasutamise tagamiseks

muutub täiskasvanute kutseõpe korduvõppijatele alates 2025/2026. õa tasuliseks. Ebasoovitavaks mõjuks koolidele võib osutuda õpetajate jt töötajate suurenev töökoormus

õppekavade arendamisel. Lühikese aja jooksul, õppeaastaks 2026/2027 tuleb uuendada kõikide, ka kehtivate õppekavade üldhariduslik sisu ja vastuvõtt hakkab toimuma ainult 4-

aastastele õppekavadele ning vanad kolmeaastased õppekavad tuleb sulgeda. Riskina võib kaasneda kutseõppe kvaliteedi langus. Kui kooli lõpus ei toimu ühtlustatud,

töömaailma esindajate poolt läbi viidud hindamist on oht süsteemi usaldusväärsusele. Seni on väline hindamine töömaailma poolt olnud koolile justkui väline hinnang õppe kvaliteedi kohta.

Samuti on risk, et hindamises ning õpiväljundite saavutatuse vastavuses kutsestandardis või sotsiaalpartnerite sisendi alusel määratletud oskuste komplektides (kompetentsiprofiilides) kokku lepitud nõuetele hakkab esinema rohkem erisusi õppeasutuste vahel. Ebasoovitava mõju

riski aitavad vähendada ka kutseharidusreformi tegevused, nt kutseõppeasutuste vastutusvaldkonnad ning koolide võimalused koostöös välja töötada ühised oskuste hindamise

ja demonstreerimise protseduurid ja kriteeriumid. Selleks, et säilitada tööandjate usaldus

44

hariduse kvaliteedile, nähakse ette ka kohustus kaasata tööandjaid jätkuvalt nii õpingute jooksul kui ka õppe lõpus läbiviidavasse hindamisse. Lisaks tuleb kutseõppeasutuste

kvaliteedihindamise protsessis pöörata rohkem tähelepanu õppe tulemuslikkuse hindamisele. Muutuste juhtimisel toetatakse koole ja kavandatakse ka piisavad üleminekuajad.

Sihtrühm: tööturu osapooled

Mõju kirjeldus Muudatusel on lühiajaline negatiivne mõju tööturule, kuna kutsekeskhariduse lõpetajate arv

2029. aastal on tavapärasest väiksem. Viimastel aastatel on igal aastal kutsekeskhariduse lõpetajaid olnud ligikaudu 2 200. Tööturul olevate inimeste koguarvu arvestades ei ole tegu suure arvuga, kuid suure tööjõupuudusega ametialadel (nt elektrienergia, metallitööga jms

seotud ametialad)19 võib see ajutiselt probleeme tekitada, kui lõpetajaid loodetud hulgal tööturule ei lisandu. Pikemas perspektiivis on mõju tööturule ja töösuhetele positiivne, kuna

tööturule lisanduvad senisest paremate üldoskuste ning kõrgema haridusliku ja tööalase kvalifikatsiooniga töötajad.

Mõju hariduse valdkonnale ja õppijatele ning nende vanematele võib kokkuvõttes pidada keskmiseks või suureks.

Mõju valdkond: mõju majandusele, sh mittetulundussektorile

Mõju kirjeldus Õppeaja ja hindamismetoodika muutuse mõju majandusele võib avalduda eeskätt leibkondade

toimetulekus ja ettevõtluskeskkonnale vajaliku ettevalmistusega tööjõu kättesaadavuse osas. Mahukama õppe ja kaasajastatud õppekavadel parema ettevalmistusega ning vajalike oskustega spetsialistide lisandumine tööturule mõjutab positiivselt ettevõtete tegevust ja

laiemas perspektiivis majanduse arengut.

Kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamitest toimuvad praegu reguleerimata kutsetega seotud õppekavade lõpetajatele. Nende rahastamine riigieelarvest on olnud kutseandjatele, olulise majandusliku mõjuga. Senist rahastust, mis koolilõpu kutseeksamite väljatöötamiseks

eraldati, enam sektorisse ei suunata.

Sihtrühm: ettevõtted, erialaliidud, kutse andjad.

Mõju kirjeldus

Mõningane kaudne positiivne mõju võib avalduda piirkondade regionaalarengule kui parema ettevalmistusega oskustööjõud on kohalikele ettevõtetele kättesaadav.

Mõju ulatust ja sagedust on keeruline hinnata, kuivõrd kõik töötajad ei liigu alati õpitud erialaga seotud konkreetsesse sektorisse, vaid rakenduvad ka teistes sektorites.

Eelduslikult on kutsekeskharidusõppe pikenemisest tulenev majanduslik mõju väikese või

keskmise sageduse ja ulatusega. Küll aga võib lõpetamistingimuste muutmisest tingitud mõju kutse andjatele olla suur, kuivõrd see puudutab peaaegu kõiki täna kutsekoolides kutseeksameid läbi viivaid kutse andjaid.

19 https://www.tootukassa.ee/et/baromeeter/poster?period=362&area=all

45

Ebasoovitava mõju risk majanduse, sh mittetulundussektori valdkonnas: Majandust võib mõjutada kutsekeskharidusõppe pikem õppeaeg ka sel viisil, et vajalike oskustega

potentsiaalsed töötajad ei liigu senises ajaraamis ettevõtetesse tööle, mõnedes ettevõtetes võib ajuti kutsekeskhariduse lõpetajatest olla rohkem puudus. Samuti on riskikohaks õppekavade

sisuline muudatus, millega pannakse rohkem rõhku üldhariduslike teadmiste, mitte niivõrd erialaoskuste ja vilumuste kujundamisele. Riski maandamiseks tuleb õppekavade väljatöötamisel jätkuvalt arvestada töömaailma vajadusi ja sisendit ning õppekavaloome hoida

paindlik.

Kutseõppe lõpetamisega seotud kutseeksamid puudutavad ca 104 kutse andjat, kellest 57 annavad kutseid reguleerimata valdkondades. Enamik neist on erialaliidud. mistõttu on mõju kutse andjatele suur. Kutseõppeasutuste lõpetajate kutseeksamid toimuvad terve kalendriaasta

aasta jooksul, kuigi suuremas mahus kevaditi, mis on peamine õpingute lõpetamise periood. Sageduselt saab mõju lugeda keskmiseks. Võimalik ebasoovitava mõju risk on haridussüsteemi

jaoks oluliste sotsiaalpartnerite nõrgenemine. Erialaliitude kui kutse andjate majandusliku olukord võib halveneda, nende staatus nõrgeneda ning motivatsioon koostööks väheneda. Kutseeksamite läbiviimise kohustuse kaotamisega kaob oluline osa antud erialaliitude/kutse

andjate tegevusest ning sellel on potentsiaalselt negatiivne mõju erialaliitude motivatsioonile kutsesüsteemis kaasa rääkida. Riski realiseerumise oht on keskmine. Kutse andjatel on lisaks

kutse andmisele ka muud võimalused kutseala arengu kindlustamiseks, sh koostööks kutseasutuse ning kutseõppeasutuste ja kõrgkoolidega. Riski aitab maandada uute ettevõtete ning erialaliitude kaasamise viiside väljatöötamine nii kutsesüsteemi kui ka kutsehariduse

reformi raames.

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele Mõju on eeskätt kutseõppeasutuste töökorraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele.

Kutsekeskharidusõppe pikenemine aasta võrra toob kaasa täiendavate ressursside vajaduse Kohustuslike kutseeksamite kaotamine õppe lõpus loob võimaluse riigieelarve efektiivsemaks

ja sihipärasemaks kasutamiseks. Vabanenud ressurssi saab kasutada teisteks olulisteks kutseharidussüsteemi arendustegevusteks näiteks vastutusvaldkonna koolidele valdkonna arendustegevuste, sh hindamisülesannete ja -kriteeriumite väljatöötamiseks.

Sihtrühm: Rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium, kutseõppeasutused.

Mõju avaldumise ulatus ja sagedus: Mõju on oluline ja sage, sest on seotud iga-aastase haridussüsteemi eelarve ja tegevustega.

Ebasoovitava mõju risk riigivalitsemisele: Riskiks on olukord, mil kutseharidus on olnud pikalt

alarahastatud ning täiendavaid ressursse ei suudeta leida. Riskide maandamiseks on kutseharidusele vahendeid juurde taotletud ning muudetakse rahastamismudelit. Ja vaadatakse üle senine ressursikasutus, nt korrastatakse koolivõrku ja täiskasvanute tasemeõppes tasuta

osalemise raamistikku. Korduvõppijatele, kes ei ole õpikohustuse eas on kehtestatud õpingute eest tasumise nõue.

Mõju valdkond: mõju riigikaitsele

Lühiajaline negatiivne mõju võib avalduda eeskätt kutsekeskharidusõppe pikenemisest tingituna kuivõrd kaitseväe ajateenistusse suunduvate isikute arv võib 2029. aastal väheneda.

Samas, tõhusama üldharidusõppe ja paremate üldpädevuste omandamine, aga ka kohustuslike

46

riigikaitseõpetuse ja kehakultuuri moodulite lisandumine õppekavasse võib pikemas perspektiivis luua eeldused selleks, et ajateenistusse jõudvad noored on motiveeritumad ja

parema ettevalmistusega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste jõustumisega alates 1. septembrist 2025. a on lisaõppe sihtrühmast välja jäetud hooldusõppe õpilased, millest tulenevalt pikendatakse selle

sihtrühma nominaalset õppeaega põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava muudatusega 12le õppeaastale. Riik eraldab kooli pidajale haridustoetust vastavalt toetusfondi määrusele. Lähtudes sellest, et hooldusõppe õpilaste puhul on tegemist eritoe õpilastega ja neid õpilasi ,

kelle õppeaeg pikeneb, võib olla aastas hinnanguliselt ligikaudu 30, siis lähtuvalt sellest on rahaliste vahendite lisavajadus aastas 0,5 mln eurot.

Mitteformaalse ja muus haridusasutuses läbitud õppe arvestamise kulude ja tegevuste ülevaade on esitatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE.

Kutsekeskhariduse õppekavade1 aasta võrra pikendamisest tingitud kulude ja tegevuste ülevaade on samuti esitatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas (õppimiskohustuse kehtestamine) 447

SE. Lühidalt kokkuvõttes on kutseõppeasutuste tegevustoetuse lisavajadus 8,2 mln eurot, koolitoidu ja õppetoetuste lisavajadus 1,5 mln eurot. Kokku mõju 9,7 mln eurot. Vajaduses on

arvestatud 10%-lise õppijate arvu kasvuga ning eeldusega, et 70% õppijate koguarvust jõuab 4. kursusele (täna jõuab ca 55%). Arvestatud on õppijatega, kes täna õpivad 3-aastastel õppekavadel. Kokku ligikaudu 3200 õppijat. Lisavajadus tekib alates 2028/2029. õppeaastast.

Aastane lisavajadus alates 2029. aastast on 9,7 mln eurot, 2028. eelarveaastal sellest 1/3 ehk 3,2 mln eurot.

Õppekavade arendustöö on 2028. aasta lõpuni tagatud Euroopa Sotsiaalfond+ sekkumiste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi

hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika, (ÕKVA+)” tegevuse 1.2 „Kutsehariduse õppekavade arendamine” ning „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja

huvihariduses (INSA)“ tegevuse 2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ vahenditest. Lisaks õppekava arendusele on nende programmide vahendeid võimalik kasutada ka õpetajate koolitamiseks ja parimate praktikate jagamist toetavaks võrgustikutööks.

Kutsehariduse, sh kutsekeskhariduse kvaliteeditagamise arendamiseks on tagatud vahendid

ESF+ programmis PRÕM+.

6. Määruse jõustumine

Määruse § 4 punktid 1–5 ja punktid 16–24 jõustuvad üldises korras. Määruse §-d 1–3 ja § 4

punktid 6 ja 13–15 jõustuvad 1. septembril 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppidele kaasamine

Eelnõu §-s 4 kajastatavate kutsekeskhariduse üldharidusõpingute sisu ehk moodulite

ajakohastamisesse on olnud kaasatud suur hulk erialaspetsialiste ja huvigruppe. Lähteülesanne

47

kirjeldati koos Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituutide kutsepedagoogika ja kutsedidaktika õppejõududega. Üldharidusliku sisendi korjeks ja

õppekavade arendustegevuste paremaks läbiviimiseks toimusid 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris laiapõhjalised kaasamisseminarid kutseõppeasutuste üldharidusõpingute

õpetajatele. Seitsmel temaatilisel seminaril osales kokku 230 õpetajat. Märtsist novembrini osalesid 46 spetsialisti kaheksa üldharidusõpingu mooduli uute, ajakohaste kirjelduste ja juhendmaterjali koostamisel. Kohustusliku üldharidusõpingu mooduli „Riigikaitseõpetus“ ja

valikõpingute mooduli „Riigikaitseõpetuse välilaager“ kirjelduste väljatöötamisel osales Kaitseressursside Ameti poolt kokku pandud töörühm. Töörühmade tegevusi toetasid ka

Viljandi ja Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpetajad. Samuti kaasati septembris 2024 kutsekoolide üldharidusõpingute õpetajad, kel oli võimalik anda tagasisidet väljatöötatud materjalidele, seda võimalust kasutas 83 õpetajat. Ajakohastatud üldharidusõpingute

mooduleid on tutvustatud neljal avalikul veebiseminaril 2024. aasta novembris.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haridustöötajate Liidule, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendusele, Eesti Õpetajate Liidule, Õpetajate Ühenduste Koostöökojale, Eesti Kutseõppe

Edendamise Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule ja Eesti Koolijuhtide Ühendusele.

Kristina Kallas

minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

ministeeriumid Eesti Linnade ja Valdade Liit

31.03.2025 nr 8-1/25/1516

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse ning teiste

seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seadusena jõustumisega“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 15 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

3. Lisa 1_Lihtsustatud õpe 4. Lisa 2_Toimetulekuõpe 5. Lisa 3_Hooldusõpe

6. Lisa 4_Ainevaldkond „Matemaatika“ 7. Lisa 5_Ainevaldkond „Tehnoloogia“

8. Lisa 6_Ainevaldkond „Matemaatika“ 9. Lisa 7_Õppevaldkonnad, õppesuunad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe

10. Lisa 8_Kohustuslike põhiõpingute, üldharidusõpingute ja valikõpingute moodulite kirjeldused kutsekeskhariduse õppekavas

2 (2)

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus Eesti Õpetajate Liit

Õpetajate Ühenduste Koostöökoda Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Lastevanemate Liit

Eesti Koolijuhtide Ühendus

Marili Lehtmets

735 0289 [email protected]

Merilin Vipper 735 1445

[email protected]