Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
Viit | 2.2-9/25/881-2 |
Registreeritud | 03.04.2025 |
Sünkroonitud | 04.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2.2 Loa- ja teavitamismenetlused |
Sari | 2.2-9 Selgitustaotlused |
Toimik | 2.2-9/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Sotsiaaltöö Keskus |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Sotsiaaltöö Keskus |
Vastutaja | Geili Keppi (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond, Koolitus- ja ennetustiim) |
Originaal | Ava uues aknas |
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lp Kerli Vahter
Tallinna Sotsiaaltöö Keskus
Teie 19.03.2025 Meie 03.04.2025 nr 2.2-9/25/881-2
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles soovite teada avalikus ruumis
pildistamise ja filmimise reegleid.
Esmalt peab silmas pidama, et isikuandmete kaitse reeglid kohalduvad siis, kui tegemist on
isikuandmetega ehk kui nende andmete alusel on võimalik konkreetne isik või isikud tuvastada.
Olukordadele, kus isikuandmeid kasutatakse isiklikul eesmärgil, isikuandmete kaitse nõuded ei
rakendu.1 Isiklikuks eesmärgiks on eelkõige andmete (piltide) jagamine pereringis või lähedases
sõpruskonnas. Samuti ei kehti isikuandmete kaitse reeglid kui teave ei võimalda isikut mõistlike
pingutustega tuvastada2. Isikliku otstarbe erandiga ei ole enam tegemist aga näiteks olukorras
kus salvestisi avaldatakse laiemale ringile (nt sotsiaalmeedias avaldamine).
Üldreegel on, et isikuandmete avaldamiseks peab olema õiguslik alus, milleks enamasti saab olla
inimese, kellest pilte või videoid avalikustatakse, nõusolek. Harvemal juhul võib kõne alla tulla ka
mõni muu õiguslik alus.3 Küll aga ei kehti sedavõrd ranged reeglid avalikus ruumis foto- või
videojäädvustustele ja arvestada tuleb teatud erisustega.
Kui jäädvustamine toimub avalikus kohas ning pildistamist ja filmimist võib eeldada, siis asendab
inimese nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali
jäädvustamise faktist aru saada. Inimesele tuleb jätta võimalus soovi korral jäädvustamist vältida.
Avalike ürituste puhul, nagu näiteks rahvaspordiüritused, kus avalikustamise eesmärgil
jäädvustamist võib mõistlikult eeldada, teavitamiskohustus ei kehti.
Siiski on inimesele ka sellisel juhul õigus nõuda andmete avaldamise lõpetamist, kui seadus ei
sätesta teisiti ja puudub muu õiguslik alus andmete avaldamiseks. Selles olukorras ei tohi avaldaja
isikuandmeid edasi töödelda (pilti jätkuvalt avalikustada), välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et
seda tehakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles videol oleva inimese huvid, õigused
ja vabadused ning tal on selleks olemas õiguslik alus. Kui õiguslikuks aluseks on nõusolek, siis
tasub arvestada, et seda võib igal ajal tagasi võtta ja ka siis tuleb avaldamine lõpetada.
Kuivõrd pöördumine on üldine, siis soovitan tutvuda inspektsiooni korduma kippuvate küsimuste
rubriigiga, kus leiab informatsiooni avalikus kohas pildistamise ja avaldamise kohta. Korduvate
küsimuste rubriigis on selgitatud mh kuidas ja millisel õiguslikul võib näiteks ajakirjandus
isikuandmeid avalikustada.
1 Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 2 lg 2 punkt c 2 Vt üldmääruse põhjenduspunkt 26 ja 57 ning art. 11; direktiivi pp. 21. 3 Õiguslike aluste loetelu: Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon.
2 (2)
Viimaks, kui küsimus puudutab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse enda andmetöötlust, siis soovitan
kindlasti konsulteerida ka Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmekaitsespetsialistiga. Äriregistri
andmetel on Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse andmekaitsespetsialist Merit Valgjärv
Loodan, et vastusest on Teile abi.
Lugupidamisega
Geili Keppi
jurist
peadirektori volitusel
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|