3
konkreetse liitumisega seotud kulusid (ei otseseid ega kaudseid). Seega on põhjendatud, et ka
need kulud, mis liitumislepingu lõpetamise hetkeks ei ole veel selgunud, mõistetakse nende
täpsustumisel liitujalt sisse. Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist, ei ole võrguettevõtjal
alati võimalik nõuda nn tegelikel kuludel põhineva liitumistasu maksmist enne, kui sellised
kulud selguvad. Liitumistasu fikseerimisele ülemineku ja deposiidikohustusest loobumise
korral tuleb tagada, et liitumistasusid liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel
või lõpetamisel ei tagastata. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui
nad on kindlad projekti teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse
kohta ja õigetes mahtudes.
Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada liitumistasu liituja enda soovil, kui liitumise
käigus selguv kulupõhise liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes
algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga (kuna võrgutugevdus- ja
võrguühendustasu komponendid on varem fikseeritud ega saa muutuda kaks korda kallimaks).
Samuti sätestatakse, et liitumisleping lõppeb sellises olukorras. Vajalik vorm selleks tuleb
liitumislepingust, sh ka elektrooniline vorm on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.
Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71
lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtteid
nii, et lisaks piirangutunni börsihinnal tuginevale hüvitisele kompenseeritakse tootjatele, kel on
õigus nende tundide eest saada taastuvenergia toetust, saamata jäänud taastuvenergia toetus.
See asjaolu tuleneb 5. juuni 2019. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943,
milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud). Eelmainitud määruse artikkel
13, mis käsitleb koormuse ümberjaotamist, näeb ette, et kui kasutatakse muud kui turupõhist
koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist
hüvitist ümberjaotamisest puudutatud energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksuse
ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt
ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahalise hüvitise määraks loetakse määruse teksti järgi
netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks nende
üksustega toodetud, kui poleks esitatud koormuse ümberjagamise taotlust. Seejuures kui
rahalist hüvitist makstakse energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksustele toodetud
või tarbitud elektrienergia hulgast lähtudes, loetakse rahaline toetus, mis oleks saadud ilma
ümberjaotamise nõudeta, netotulu osaks.
Punktiga 4 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“ ning jäetakse välja sõna „lõpliku“,
sest liitumislepingu pakkumuses sisalduv eeldatav liitumistasu võib võrguettevõtjast
sõltumatutel põhjustel suureneda või väheneda. Liitumistasu lõplik suurus selgub viimase
osamakse arve esitamisel ehk pärast tööde lõppu.
Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu
arvutamise põhimõtteid, kuna jaotusvõrguettevõtja jääb kasutama senist kulupõhist
liitumistasude arvestust, kuid põhivõrguettevõtja liitumistasud võivad põhineda fikseeritud
hinnakirjal (s.o olemasoleva põhivõrguga liitumisel) või olla kulupõhised.
Punktiga 6 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7.
Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumise või tootmisvõimsuse suurendamise
korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu
(arvutatud § 72 lõike 65 alusel) ja täiendav võrguühendustasu (arvutatud § 72 lõike 66 alusel).
Lõige 5 sätestab liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel olemasolevasse
põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise tasu, sest tarbija
tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest, millega