Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamine

1

24.03.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10

„Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude

põhimõtteid liitujale paremini prognoositavaks ning täpsustatakse tingimusi, mil loetakse

elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslikuks.

Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna

energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]),

energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik

Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.1. Eelnõu eesmärk

Eesti on võtnud eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest

taastuvenergiaga vähemalt 100%. Mitme samaaegse seadusemuudatuse eesmärk on kiirendada

taastuvenergiale üleminekut ning võimaldada Eesti riigil täita eelmainitud eesmärk, luues

eeldused põhivõrgu arenduskohustuse laiendamiseks. See tähendab, et seaduse mõjul on

võimalik taastuvenergiat kiiremini arendada just seal, kus on selleks parim asukoht. Lisaks

võimaldab seadusemuudatus ka tarbijatel ülekandevõrguga senisest kiiremini ja soodsamalt

liituda.

Põhivõrguga liitumise protsessi peamised puudused, mis takistavad arendusi, on turuosaliste

tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ning eelnev teadmatus liitumistasu

suurusest ja protsessi ajakulust. Seadusemuudatus puudutab eelkõige ülekandevõrguga

liitujaid. Nende jaoks muutub protsess selgemaks, lühemaks ja sageli soodsamaks. Tänu

taastuvenergia kiiremale arendamisele – ka lõpptarbijaid, kelle jaoks toob taastuvenergiapõhine

energiasüsteem kaasa lõpphinna languse. Oluline on silmas pidada, et eelnõu liiguks

paralleelselt (mitte hiljem kui) koos taastuvast energiaallikast energia tootmiseks korraldatava

vähempakkumise eelnõuga, kuna vähempakkumisel osalejad on huvitatud fikseeritud

liitumistasuga liitumisest ning eelnõu jõustumine mõjutab vähempakkumisele tehtavat

hinnapakkumist.

Põhivõrguga liitumise protsessi kiiremaks ja selgemaks muutmiseks on seega põhjendatud

praegu kehtiva põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täiendamine ja põhivõrguga liitumise

protsessi ning võrgu-, sh liitumistasu ülesehituse ümberkujundamine nii elektrituruseaduses kui

ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“.

1.2. Märkused

Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ on

kehtestatud elektrituruseaduse (hakkas kehtima 27.04.2019) § 42 lõike 3 alusel.

2

Eelnõu on seotud menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga SE 5561.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“ muudatusi ning koosneb kuuest punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõike 2 juhtlauset sõnaga „kulupõhised“, sest olemasoleva

põhivõrguga liitumisel minnakse üle fikseeritud, hinnakirjapõhistele liitumistasudele, mis tuleb

tasuda ühes osas (seonduvad muudatusettepanekud lisatakse käesolevasse paragrahvi lõigetes

5-8) ning siinkohal on vajalik täpsustada, et kulupõhiseks jäävad liitumistasud jagunevad

osamakseteks.

Punktiga 2 muudetakse § 21 lõike 2 punkti 2, sest praktikas on prognooside ehk esialgse

liitumistasu ja tegeliku hanketulemuse erinevus olnud väga suur ning ei ole mõeldav, et

võrguettevõtja tasub liituja eest liitumistasu enne kolmandat osamakset. Sõnastuse

muudatusega nähakse võrguettevõtjale ette võimalus liitujalt teise osamaksega küsida

liitumislepingus ette nähtud tegelikust liitumistasust protsentuaalselt selline osa, et see

moodustab koos esimese osamaksega 70% tegelike kulude alusel kujunenud liitumistasust.

Senine seaduse sõnastus võimaldas lähtuda osamaksete suuruste puhul vaid prognoositud

esialgsest liitumistasust.

Punktiga 3 täiendatakse § 21 lõigetega 5–8.

Lõige 5 näeb ette, et olemasoleva võrguga seotud liitumistasud tuleb maksta 60 päeva jooksul

põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimisest arvates, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Olemasoleva võrguga seotud liitumistasud on kirjeldatud kehtiva määruse § 25 lõigetes 4–6.

Liitumistasu tasumine 60 päeva jooksul, mitte alles liitumise valmimisel, on tingitud

põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täitmisel juba tehtud investeeringutest ning sellest, et

vähendada elektrivõrgu võimsuse broneerimise võimalust liitumislepingu täitmise perioodiks

ilma kindla kavatsuseta võimsust kasutada.

2023. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega võeti tootmissuunaliste liitujate suhtes

kasutusele tagatise nõue, mis aitas lahendada võrgu broneerimise probleemi.

Seadusemuudatusega fikseeritud hinnale üle minnes ja maksetähtajaks 60 päeva kehtestamisel

on võimalik kaaluda selliste liitumiste puhul eraldiseisvast deposiidist loobumist, kuna juba

tasutav liitumise maksumus ja deposiidi maksumus on sarnases suuruses. Uue liitumistasu

kontseptsiooniga lahendatakse piiratud võrguressursi kasutuse probleem ning võrgu

broneerimine sama summa eest välistatakse.. Samuti on õigustatud liitumise maksumust küsida

kohe liitumislepingu sõlmimisel, kuna võrguettevõtjale tekib kohustus võrku ette arendada ja

võrgutugevduse kulutused on juba liitumise hetkeks tehtud ning läbilaskevõimsuse nn

pudelikaela risk langeb võrguettevõtjale.

Lõike 6 eesmärk on täpsustada liitumistasu tagastamise tingimusi liitumislepingu lõppemisel

enne selle täitmist (välja arvatud § 21 lõikes 7 sätestatud juhul2). Kui liitumislepingu lõpetamise

põhjustab liituja, ei pea võrguettevõtja kandma ehk üldisesse võrguteenuse kulusse lisama selle

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/7c0f41ff-beed-458e-af1d- ef6793e03bbd/elektrituruseaduse-muutmise-seadus/. 2 Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja § 21 lõige 7 näeb ette, et liituja võib liitumislepingu üles öelda, kui liitumise käigus selgub, et kulupõhine liitumistasu kujuneb üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud kulupõhise liitumistasuga. Sellisel juhul tagastatakse liitujale tema makstud võrgutugevdus- ja võrguühendustasu ning kulupõhine liitumistasu, kuid kogu tagastatavast summast arvestatakse maha ülesütlemise hetkeks tekkinud ja ülesütlemise tõttu tulevikus tekkida võivad kulud.

3

konkreetse liitumisega seotud kulusid (ei otseseid ega kaudseid). Seega on põhjendatud, et ka

need kulud, mis liitumislepingu lõpetamise hetkeks ei ole veel selgunud, mõistetakse nende

täpsustumisel liitujalt sisse. Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist, ei ole võrguettevõtjal

alati võimalik nõuda nn tegelikel kuludel põhineva liitumistasu maksmist enne, kui sellised

kulud selguvad. Liitumistasu fikseerimisele ülemineku ja deposiidikohustusest loobumise

korral tuleb tagada, et liitumistasusid liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel

või lõpetamisel ei tagastata. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui

nad on kindlad projekti teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse

kohta ja õigetes mahtudes.

Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada liitumistasu liituja enda soovil, kui liitumise

käigus selguv kulupõhise liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes

algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga (kuna võrgutugevdus- ja

võrguühendustasu komponendid on varem fikseeritud ega saa muutuda kaks korda kallimaks).

Samuti sätestatakse, et liitumisleping lõppeb sellises olukorras. Vajalik vorm selleks tuleb

liitumislepingust, sh ka elektrooniline vorm on kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm.

Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71

lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtteid

nii, et lisaks piirangutunni börsihinnal tuginevale hüvitisele kompenseeritakse tootjatele, kel on

õigus nende tundide eest saada taastuvenergia toetust, saamata jäänud taastuvenergia toetus.

See asjaolu tuleneb 5. juuni 2019. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/943,

milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (uuesti sõnastatud). Eelmainitud määruse artikkel

13, mis käsitleb koormuse ümberjaotamist, näeb ette, et kui kasutatakse muud kui turupõhist

koormuse ümberjaotamist, peab ümberjaotamist nõudev võrguettevõtja maksma rahalist

hüvitist ümberjaotamisest puudutatud energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksuse

ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tootjad on nõustunud ühendamislepinguga, mille kohaselt

ei ole energia kindel tarnimine tagatud. Rahalise hüvitise määraks loetakse määruse teksti järgi

netotulu, mis oleks järgmise päeva turul saadud sellise elektri müügist, mis oleks nende

üksustega toodetud, kui poleks esitatud koormuse ümberjagamise taotlust. Seejuures kui

rahalist hüvitist makstakse energia tootmise, salvestamise või tarbimiskaja üksustele toodetud

või tarbitud elektrienergia hulgast lähtudes, loetakse rahaline toetus, mis oleks saadud ilma

ümberjaotamise nõudeta, netotulu osaks.

Punktiga 4 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“ ning jäetakse välja sõna „lõpliku“,

sest liitumislepingu pakkumuses sisalduv eeldatav liitumistasu võib võrguettevõtjast

sõltumatutel põhjustel suureneda või väheneda. Liitumistasu lõplik suurus selgub viimase

osamakse arve esitamisel ehk pärast tööde lõppu.

Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu

arvutamise põhimõtteid, kuna jaotusvõrguettevõtja jääb kasutama senist kulupõhist

liitumistasude arvestust, kuid põhivõrguettevõtja liitumistasud võivad põhineda fikseeritud

hinnakirjal (s.o olemasoleva põhivõrguga liitumisel) või olla kulupõhised.

Punktiga 6 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7.

Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumise või tootmisvõimsuse suurendamise

korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu

(arvutatud § 72 lõike 65 alusel) ja täiendav võrguühendustasu (arvutatud § 72 lõike 66 alusel).

Lõige 5 sätestab liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel olemasolevasse

põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise tasu, sest tarbija

tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest, millega

4

põhivõrguettevõtja finantseerib muu hulgas arenduskohustuse täitmiseks tehtavaid

investeeringuid.

Erandina tuleb tasuda võimsuse lisamise tasu olemasoleva tarbimise korral, kui

tarbimisvõimsust on 12 kuu jooksul vähendatud ning tarbija soovib tarbimisvõimsust uuesti

suurendada. Põhivõrguettevõtja kliendid maksavad võrgutasu lisaks tarbitud elektrienergia

kogusele ka tarbimiskoha kasutamise ning võrgulepinguga tarbimiskohas kokkulepitud

tarbimisvõimsuse eest. Perioodiliselt tarbimisvõimsust muutvad kliendid tingivad

tariifimuudatused vähemalt kaks korda aastas, mis omakorda ei võimalda investeeringute

stabiilset planeerimist ega anda klientidele õigeid hinnasignaale.

Lõige 6 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel asukohta,

kuhu põhivõrku ei ole rajatud või kuhu ei plaanita põhivõrguettevõtja investeeringute kava

kohaselt võrku rajada, ning olukorras, kus liitumisega muudetakse tarbimiskoha tarbimis- või

tootmistingimusi või mõlemat. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda lisaks elektrituruseaduse § 72

lõikes 63 sätestatud fikseeritud liitumistasu komponentidele kulud kalkulatsiooni alusel. Selle

sättega välditakse võrguinvesteeringute mõju ühiskondlikele kuludele näiteks juhul, kus kliendi

potentsiaalne liitumispunkt asuks olemasolevast võrgust kaugemal ning ühendusliinid liituva

kliendi ja olemasoleva põhivõrgu vahel on vajalikud vaid üksiku liituja huvides. Samuti ei ole

põhjendatud suurendada olemasolevas võrgus selliste võrguinvesteeringutega ühiskondlikke

kulusid, millega ei suurene olemasoleva elektrivõrgu läbilaskevõimsus, vaid suureneks ainult

olemasolevate klientide toitekindlus ehk tegemist on reserveerivate ühendustega. Sellist

põhivõrgu laiendust ei saa käsitada ühiskondliku huvi objektina ega finantseerida seda tarbijate

tasutava võrgutasu arvelt. Näiteks tingiks ühe Ruhnu saarele rajatava 100 MW võimsusega

tuuleelektrijaama võrguga ühendamine olulisi investeeringuid, kuid need ei oleks vajalikud

ülekandevõrgu toimimiseks laiemalt. Seega on määrusesse lisatava teksti eesmärk säilitada

reegel, mille kohaselt uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks vajaliku liitumistasu hulka

kuulub liituja tasutav kulupõhine liitumistasu.

Selliste kuludena, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas, on

mõeldud lisakulusid, mis võivad tekkida liitumisel nii olemasolevasse võrku kui ka uude

asukohta. Sellised tööd hinnastatakse nende tööde tegeliku maksumuse järgi (kalkulatsiooni

alusel, mis täpsustub hanke käigus). Sellised kulud arvestatakse olemasolevasse võrku

liitumisel liitumistasu koosseisu, kui liituja peaks soovima suurendada olemasoleva

võrguühenduse varustuskindlust (ja see tingib nt ühele toiteliinile täiendava, reservtoiteliini

rajamise). Liitumine uude asukohta tähendab olemasoleva põhivõrgu laienemist sinna, kus

põhivõrku ei ole. Näiteks kui liitumise tehnilise lahenduse koostamisel otsustatakse

elektrijaama võrguga ühendamiseks alajaam üldse olemasolevast põhivõrgust eemale rajada ja

liitumistasuna tuleb tasuda tegelike kulude alusel uue alajaama ja olemasoleva põhivõrguga

ühendamiseks ehitatavate (õhu)liiniharude rajamise eest. Sellisel juhul lisandub

võrgutugevdustasu olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamise eest ning alajaama

rajamiseks tehtavad tööd hinnakirja alusel.

Lühidalt tuleb liitujal tasuda võrgutugevdustasu, mis on võrgu tugevdamiseks ette nähtud kulud

ehk tööd lisatava tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse võrguga ühendamiseks vajaliku olemasoleva

võrgu ülekandevõimsuse suurendamiseks. St olemasolevas võrgus uute ülekandeliinide

rajamine, olemasolevate liinide läbilaskevõime suurendamine jt tegevused. Samuti loetakse

olemasoleva võrgu läbilaskevõime suurendamiseks täiendava läbilaskevõimsuse tekitamine

pingeastmete 330 kilovolti ja 110 kilovolti vahel (s.o 330/110 kv trafode lisamine ning sellega

kaasnevad tegevused, nt trafode lahtrite rajamine).

5

Lõige 7 loetleb põhivõrguettevõtja olemasolevad liitumistasud ning nende arvestamise

põhimõtted. Põhivõrguettevõtjal võib olla veel teisi liitumistasusid. Toimingu- ja menetlustasu

ning projektijuhtimistasu arvestatakse elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude

arvutamise metoodika kohaselt. Projektijuhtimistasu sisaldub võimsuse lisamise tasus ning

moodustab 5 protsenti võimsuse lisamise tasust, mis on keskmine projektijuhtimisega seotud

tegevuskulude maht liitumise korral. Projektijuhtimistasu kasutatakse tegevuskulude katmiseks

ning selle ulatuses ei vähendata võrgutasude arvestamisel võrguteenuse osutamiseks vajalikku

põhivara.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus samal ajal elektrituruseaduse muutmise seadusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

Kavandatud muudatus: põhivõrguettevõtjaga liitumisel makstavate liitumistasude parem

prognoositavus.

Olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine

Määruse muudatusega kaasnev mõju on positiivne, sest ülekandevõrguga liitujatele muutub

liitumisprotsess selgemaks ning liitumise hind on olemasoleva võrgu piires fikseeritud ja juba

protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Praegu on liitumishind ainult

kulupõhine ja tegelik hind võib selguda alles siis, kui selgub võrgu arendamise tegelik kulu.

Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti

taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga

ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist.

Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka

tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu

tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liine, mida

tuleks teatud ajal nagunii teha.

Seni kehtinud regulatsiooni järgi tuleb nii tarbijal kui tootjal liitumisel tasuda kõik liitumisest

tingitud kulud. Nende kulude välja selgitamiseks koostatakse võrguarvutused, kus

võrgumudelisse lisatakse kas täiendav tarbimis- või tootmissuunaline võimsus ja seejärel

selgitatakse välja kõik võrguelemendid, mis täiendava võimsuse lisandumisel võivad üle

koormuda. Sellise võrguelemendi asendamise või rekonstrueerimise kulud (s.o

võrgutugevduskulud) lisatakse liitumistasu koosseisu. Täiendavalt analüüsitakse liitumispunkti

rajamisega seotud tööde mahtu (võrguühenduskulusid), mille kulud lisatakse samuti

liitumistasu hulka.

Uue kontseptsiooni järgi tarbija liitumisel olemasolevasse põhivõrku võrgutugevduskulu ei

rakendata ning tasuda tuleb vaid võrguühenduskulu.

Näide: Võttes näiteks 50 MVA ulatuses liitumise Aruküla alajaamas 110kV pingel, siis juhul

kui esitada liitumistaotlus praegu võrguühenduse valmimistähtajaga 2026.a., on e-Gridmapi

järgi võrgutugevduskulude maksumus ca 12 miljonit eurot, mille järgi 1 MVA maksumus oleks

240 000 eurot. Võttes aluseks esialgsete arvutuste järgi kavandatava fikseeritud liitumistasu

määra 110kV pingel, s.o 65 000 eurot/MVA, oleks 50 MVA tootmismooduli liitumisel

fikseeritud liitumistasu võit ca 9 miljonit eurot (võrgutugevduskulud 3,2 miljonit eurot).

Lisandub fikseeritud hinnakirja põhjal võrguühendustasu liitumispunkti välja ehitamiseks.

6

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Muudatustega kaasnevad mõjud tervisele ja tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ja

sotsiaalsele kaitsele, tööturule ja keskkonnale, rahvastiku arengule, soolisele

võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele, inimeste õigustele on olematud või väga väikesed.

Ei ole ette näha, et elanikele lisanduksid kulud ulatuses, mis võiks viia piirkonniti elektrivaesuse

või elektriostuvõimetuse tekkimiseni. Taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla

keskmise elektrihinna ning võrgu arenduskohustuse rakendamisega kaasnev võrgutasu kasv

jääb elektritarbijatele kehtima hakkavatest madalamatest elektrihindadest tulenevale kasule

ilmselt mitmeid kordi alla. Just selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud võrgutugevduste

kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate (ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu)

vahel. Üksikisiku tasandil on asjakohased meetmed oma elektritarbimise juhtimiseks elektri

salvestamise võimekuse arendamine, tarbimise ja (juhul kui on olemas oma elektritootmine, nt.

päikesepaneelid) tootmise ajatamine, st. elektritarbimise suurendamine madalate elektrienergia

hindade korral ja tarbimise vähendamine kõrgemate börsihindade ajal. Elektritarbimise kasv ja

tootmist ning tarbimist juhtida võimaldavad (digi)lahendused, elektri jagamise võimaldamine

tulevikus jne. aitavad liginull- või negatiivsete börsihindade korral olukorda veelgi leevendada.

Määrus ei mõjuta haridust, teadust, kultuuri ega sporti.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Mõju looduskeskkonnale on väike, kuna muudatustega soodustatakse Eestisse uute

taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade rajamist, mistõttu suureneb taastuvelektri tootmise

maht ja väheneb CO2 heide, mis võib mõjutada positiivselt välisõhu kvaliteeti ja seega inimeste

tervist. Taastuvenergiajaamade planeerimise ja menetluse protsessides hindavad arendajad igal

juhul keskkonnamõjusid. Juba planeerimisel otsitakse asukoht, mis mõjutaks looduskeskkonda

vähe või ebaoluliselt. Kuna määrus ei reguleeri elektrijaamade paigaldamise küsimusi, on

muudatustel väike või kaudne keskkonnamõju. Kuna elektrienergia ja keskkonnaga seotud

teemad jõuavad aina enam inimeste teadvusesse ja mõjutavad keskkonnaalaseid hoiakuid ja

käitumist, võib eeldada pigem positiivset mõju keskkonnateadlikkuse kasvule ja seeläbi elu- ja

looduskeskkonnale.

Mõju majandusele ja regionaalarengule

Kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on

minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale

Eesti elanikule. Kuna muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise, siis on

see nii riigi kui ettevõtjate vaates positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse

põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide

saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud

taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse jaotusvõrguettevõtjatel võrku ette

arendades mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste

vajadusi. Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku

ajaks, mil taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama

Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh

kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia

osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine on tähtis

majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja loob uusi töökohti. See aitab

kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab mingil määral ära ka ääremaastumist.

Samuti võib suurem taastuvenergia kasutuselevõtt tagada taskukohasema varustuskindluse

Eesti elanikele.

Lahendus ei mõjuta eri piirkondi oluliselt erineval moel, kuid võib esineda sotsiaalseid ja

majanduslikke arenguerinevusi vähendav mõju. Tugevdades võrku hajaasustusega

piirkondades, kuhu rajatakse taastuvenergia tootmist, või võimaldades suurema tööstusobjekti

7

ja taastuvenergia tootmisvõimsuse vahele rajada otseliini, võib muudatusega kaasnev lahendus

elavdada majandust just maapiirkondades ning tagada töökohti.

Ettevõtlust mõjutab ühelt poolt kogu riigis võrgutasu teataval vähesel määral suurenemine, kuid

teisalt vähenevad taastuvenergia laialdasema kasutuselevõtu tõttu elektrienergia börsihinnad.

Lahendus mõjutab kõiki ettevõtjaid võrdselt, sest võrgutasu ei ole Eestis kuidagi

diferentseeritud. Taastuvenergiaettevõtjate puhul leevendab lahendus turutõrkeid ja kogu Eestis

on võimalik lihtsamalt taastuvenergia tootmisvõimsusi olemasolevasse elektrivõrku lisada, mis

varasema kulupõhise liitumistasu korral oleks mõnele ettevõtjale ülejõukäiv.

Mõju elanike ja leibkondade majanduslikule olukorrale on pigem positiivne, suurendades

kulusid kogu riigis kehtiva võrgutasu tõusu tõttu (keskmise eratarbija võrguteenuse kulu

aastases vaates suureneb u viis eurot), kuid suurendades Eesti elektribörsil suurema

taastuvenergia osakaalu tõttu madalamate elektrihindade tõttu hinnavõitu sellest kahtlemata

rohkem. Leibkondade või üksikisikute tarbimiskäitumine on vaba ning oma energiatarbimise

jälgimiseks ja võimaluse korral vähendamiseks on loodud palju digitaalseid lahendusi.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Muudatused ei põhjusta julgeolekuriski. Kui määrus aitab taastuvenergeetika kasutuselevõtule

kaasa, siis on riigi energiavarustus rohkem hajutatud ja elektrisüsteem paindlikum, mis

energiajulgeoleku kontekstis on positiivse mõjuga, sest väheneb vajadus elektrienergiat

importida. Elektrisüsteemi tootmisportfelli suurem mitmekesisus suurendab võimet tagada

elektrienergia lõpptarbijate varustamine elektrienergia tipptarbimise ajal.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Mõju ulatus on väike, muudatused ei too kaasa olulisi muudatusi töökoormuses.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine too kaasa lisakulusid ega -tulusid riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määruse muudatused jõustuvad koos elektrituruseaduse muudatuste (eelnõu SE556 Riigikogus

lugemisel) jõustumisega, kuna need on seotud selle eelnõu muudatustega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiits- ja

Digiministeeriumile.

Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekuteks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja

üldise meililisti kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS,

Konkurentsiametile ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

1

EELNÕU

24.03.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a

määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 21 lõike 2 juhtlauset täiendatakse pärast sõna „liitumislepingu“ sõnaga

„kulupõhised“;

2) paragrahvi 21 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) teise osamakse suurus määratakse nii, et see moodustab koos esimese osamaksega 70% tegelike

kulude alusel kujunenud liitumistasust;“;

3) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:

„(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu, võrguühendustasu,

toimingutasu ja projektijuhtimise tasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest

60 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel ja välja arvatud käesoleva

määruse § 21 lõikes 7 esitatud juhul, ei tagastata liitujale elektrituruseaduse § 72 lõikes 63

sätestatud liitumistasusid. Kui liitumistasu on makstud vähem, kui on tehtud põhjendatud kulutusi

liitumislepingu täitmiseks, on võrguettevõtjal õigus nõuda liitujalt liitumislepingu täitmiseks

tehtud põhjendatud kulutuste hüvitamist.

(7) Liituja võib liitumislepingu üles öelda, kui liitumise käigus selgub, et kulupõhine liitumistasu

kujuneb üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud kulupõhise

liitumistasuga. Sellisel juhul arvestab põhivõrguettevõtja tagastatavast summast maha ülesütlemise

hetkeks tekkinud ja ülesütlemise tõttu tulevikus tekkida võivad kulud ning tagastab lepingu

lõppemisel liitujale tema makstud võrgutugevdus- ja võrguühendustasu ning kulupõhise

liitumistasu.

(8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes tootmissuunalise võimsuse

piiramise korral elektrienergia võrku andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna

võrguettevõtja võrgulepingu tüüptingimustes või elektrituruseaduse § 39 lõike 22 alusel kehtestatud

metoodikas sätestatud tingimuste kohaselt ning hüvitab tootjatele, kellel on õigus neil tundidel

saada taastuvenergia toetust, samas ulatuses saamata jäänud tulu.“;

2

4) paragrahvi 24 lõike 3 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kulusid“ sõnaga „jaotusvõrgus“

ja teises lauses asendatakse sõnad „Lõplik liitumistasu“ sõnadega „Liitumistasu eeldatava

suuruse“;

5) paragrahvi 25 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste

muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja

põhivõrguettevõtja tema suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 sätestatust.“;

6) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses:

„(4) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral

elektrituruseaduse § 72 lõikes 61 kirjeldatud olemasolevas põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse

§ 72 lõikes 63 sätestatud liitumistasud võrguettevõtja kehtestatud hinnakirja alusel.

(5) Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas

põhivõrgus arvestatakse võrguühendustasu põhivõrguettevõtja veebilehel avaldatud hinnakirja

alusel. Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on 12 kuu jooksul

vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu

elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud võrgutugevdustasu ulatuses.

(6) Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toob kaasa

liitumise asukohta, kuhu käesoleva määruse jõustumise hetkeks ei ole põhivõrku rajatud ja selle

rajamine ei ole ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kavas või kui

olemasolevas võrgus vähendatakse tarbimiskoha puhul rikkest põhjustatud ühekordset katkestuse

likvideerimise aega kahe tunnini ilma võimsust juurde lisamata, arvestatakse liitumistasu

elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 nimetatud liitumistasu komponentide alusel. Liitumisel nii

olemasolevasse põhivõrku, sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja

tootmistingimuste muutmisel, kui ka uude asukohta, kuuluvad põhivõrguettevõtjale kulupõhiselt

hüvitamisele kõik sellised kulud, mida ei ole kajastatud põhivõrguettevõtja kehtestatud hinnakirjas.

(7) Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu või muu tasu

elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt, kusjuures

projektijuhtimistasu suurus on kehtestatud protsendina elektrituruseaduse § 72 lõikes 63 sätestatud

võrgutugevdus-, võrguühendustasu ja kulupõhise liitumistasu kogumaksumusest.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub elektrituruseaduse muutmise seaduse jõustumisega.

Kristen Michal

Peaminister

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

02.04.2025 nr 1-4/25/1616

Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr

10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu

Vabariigi Valitsusele esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“

muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Palume kooskõlastust või arvamust viieteistkümne tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Vabariigi valitsuse 14. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmise eelnõu

2. Vabariigi valitsuse 14. veebruari 2019.a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskiri“ muutmise eelnõu seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Kaitseministeerium, Rahandusministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Elektrilevi OÜ, Elering AS, Konkurentsiamet, Tarbijakaitse- ja

Tehnilise Järelevalve Amet

Thérèse Liis Kilk, 625 6493

[email protected]