Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 04.03.2025 nr 10-11/540-1

Meie 03.04.2025 nr 9.3-4/25/1627-2

Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 tulenevalt seisukoha saamiseks Telliskivi tn

62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) elluviimisega

kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse üle

otsustamisel. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 6.03.2019 korraldusega nr 327-

k „Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-

Tallinnas“. Amet on detailplaneeringu kooskõlastanud 26.04.2021 kirjaga nr 9.3-1/19/7503-3 ja

28.09.2021 kirjaga nr 9.3-1/19/7503-9.

Detailplaneering on koostatud eesmärgil moodustada 50% ärimaa ja 50% transpordimaa

sihtotstarbega Telliskivi tn 62 kinnistust ja ärimaa sihtotstarbega Telliskivi tn 64, Reisijate tn 7

ja 9 kinnistutest kokku viis ärimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ärimaa kruntidele

ehitusõigus kokku nelja kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone, ühe kuni 9

maapealse ja 2 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks ning katlamaja ja depoohoone

ümberehitamiseks ja laiendamiseks. Detailplaneeringuga on määratud üldised

maakasutustingimused ja antud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu

kohane juhtotstarve on liiklusala ja magistraaltänavate ärivöönd. Alale on lubatud planeerida

põhiliselt kaubandus-teenindusettevõtteid ja parklaid. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna

üldplaneeringuga.

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on detailplaneeringu algatamisettepaneku

läbivaatamise käigus kaalunud detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkust keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõigete 3-5 alusel ning

leidnud, et KSH läbiviimine ei ole vajalik.

„Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine Põhja-Tallinnas” otsuse eelnõu seletuskirjas on välja

toodud järgnev:

 Terviseamet kooskõlastas detailplaneeringu ning esitas omapoolsed tingimused, mida

tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel järgida. Tingimused on ehitusprojekti

koostamiseks määratud.

2(4)

 Detailplaneeringualal levivaid müratasemeid on hinnanud Akukon Eesti OÜ. Hinnati

nii liiklusest kui ka Balti jaama turuhoone tehnoseadmetest tingitud müratasemeid.

Hinnangu järgi ulatuvad 2030. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Telliskivi tn

poole kuni 69 dB ja Reisijate tänava poolel kuni 57 dB suurune müratase (LAeq).

Mürahinnangu tulemuste järgi ei ületata hoonete teepoolsel (Telliskivi ja Reisijate tn)

külgedel III kategooria liiklusmüra piirväärtust päevasel ega öisel ajal, mis on

sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Samuti on

tagatud II kategooria sihtväärtus sisehoovis. Vastavalt mürauuringule tuleb liiklusmüra

normtasemete täitmiseks arvestada hinnatud müratasemetega hoonete projekteerimisel

ning juhindudes standardite EVS 842:2003 ja EVS-EN ISO 717, tagada ehituslike

võtetega normväärtuste täitmine siseruumides.

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ka hoone tehnosüsteemidest tuleneva müraga

ning tagada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

toodud müra normtasemed. Vastavalt mürauuringu aruandele tuleb Balti Jaama

jahutusagregaadist tuleneva Reisijate tn poolsele kinnistule ulatuvate müratasemete

vähendamiseks kasutada mürakaitseekraani.

 Kavandatava tegevusega kaasnevat müra ega vibratsiooni ei esine kavandatava

tegevuse elluviimisel rohkem kui tavapärase ehitustegevuse ajal või sarnase otstarbega

hoonete eluajal. Suuremad transpordi- ja tööstusmüra ning vibratsiooni tasemed võivad

esineda hoonete rajamisperioodil, kuid pole põhjust eeldada, et need ületaksid

kehtestatud piirväärtuseid.

 K-Projekt AS on hinnanud planeeringualale rajatava 9-korruselise ärihoone mõju Kopli

tn 16, 18 ja 10 korterelamute insolatsioonile. Vastavalt hinnangu tulemustele ei ulatu

planeeritud 33,4 m kõrguse hoone vari teisel poolt Kopli tänavat paiknevate majadeni

ega vähenda nende kortermajades olevate eluruumide insolatsiooni.

 Vastavalt Tallinna radooniriski ja Harjumaa radooniriski kaartidele on

detailplaneeringuala lähedusse jääva pinnase arvutatud radoonisisaldus vahemikus

normaalne kuni kõrge. Eesti Geoloogiateenistuse koostatud Eesti pinnase radooniriski

kaardi põhjal jääb planeeringuala aga kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonda.

Planeeringualal on pinnase radoonisisaldust mõõtnud Radoonitõrjekeskus 2018. aastal

ja seda vaid depoo ümbruses, kus uuringu tulemuste järgi oli kõrgeim pinnase radooni

tase. Seega kuna planeeritakse maa-aluste korrustega hooneid tuleb enne hoonete

projekteerimist selgitada pinnaseõhu radoonitase ning juhul kui see osutub kõrgeks,

tuleb tagada hoone ruumiõhu radoonisisalduse vastavus ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ nõuetele ning hoonete

projekteerimisel tuleb kasutada radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“.

 Vastavalt alal tehtud reostusuuringutele on pinnas reostunud naftasaaduste, elavhõbeda

(Hg), vase (Cu), plii (Pb), tsingi (Zn) ja arseeniga (As). Piirarve ületav naftasaaduste

reostus esineb detailplaneeringuala loodenurgas endise katlamaja ümbruses

maapinnalt 1,5–3,5 m sügavuseni. Samal alal on tuvastatud ka ulatuslikum

raskmetallide reostus. Ülejäänud planeeringualal esineb reostusuuringute järgi piirarve

ületavat raskmetallireostust lokaalselt hoonete ümbruses, kuid iseloomulik on plii ja

elavhõbeda kõrgenenud sisaldus ka hoonestamata alal. Metallide sisaldused pinnases

jäävad olenevalt asukohast 0,7–2,4 m sügavusele maapinnast. Reostunud pinnase

likvideerimiseks on koostatud kaks saneerimiskava, millest üks käsitleb kogu

planeeringuala ning teine katlamaja ja veduridepoo vahelist maa-ala. Teadaolevalt

pinnasereostust senini likvideeritud ei ole. Lähtudes olemasolevatest andmetest tuleb

enne ehitustegevust koostada kogu planeeringuala käsitlev saneerimiskava või reostuse

likvideerimise projekt, mis arvestab, et ohtlike ainete sisaldus pinnases peab vastama

3(4)

elamumaa piirarvule. Kui reostuse likvideerimistöödele kaastakse

keskkonnajärelevalve, kes kinnitab reostuse likvideerimist kaevendist võetud

kontrollproovide põhjal ei ole eeldada ohtu keskkonnale ega ka inimese tervisele.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas kirjutatud järgmist:

 Hoone välispiirete õhumüraisolatsioonivõime projekteerimisel tuleb arvestada

transpordist põhjustatud müratasemetega välisterritooriumil. Siseruumides tuleb

rakendada vajalikke heliisolatsiooni meetmeid lähtudes Eesti standardis EVS 842:2003

„Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kehtestatud müra piirnormidest

siseruumides ning sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu-

ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“.

 Ärihoonete tehnoseadmed ja -süsteemid (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon

jms) tuleb valida ja paigutada selliselt, et nendest levivad müratasemed vastaksid

planeeritud ala lähedusse jäävatel elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016.a

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud

vastava mürakategooria tööstusmüra sihtväärtustele.

 Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritud ala lähedusse jäävatel

elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel KeM määrus nr 71 lisas 1 kehtestatud

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed

peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

 Tänavavalgustuse ja muude valgusallikate (ärihoonele paigaldatavad valgusekraanid

jms) paigaldamisel tuleb arvestada lähedal asuvates elamutes valgusreostuse tekkimise

võimalusega. Vältida erinevate valgusallikate paigaldamist hoonete sellistele

külgedele/fassaadidele, mis on suunaga elamute poole.

 Erinevate arvamuste põhjal võib planeeritaval alal paikneda tamponeeritud

puurkaevusid. Puurkaevud pole looduses märgatavad, nende asukohad pole ka

dokumentaalselt tõestatud. Seetõttu on joonistele kantud puurkaevude oletatavad

asukohad. Telliskivi tn 62 võib asuda tamponeeritud puurkaev PRK0000011 (puudub

Keskkonnaregistris). Telliskivi tn 64 kinnistul võib paikneda 3 tamponeeritud puurkaevu.

Võimalike tamponeeritud puurkaevude piirkonnas teha kaevetöid ettevaatlikult,

puurkaevu asukoha selgumisel hoiduda puurkaevu tamponeeritud osade vigastamisest.

 Lähialal ei ole elamuid ega asutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud hooned

võiksid mõjutada: lähim elamu asub pos 2 krundile planeeritud 14 m kõrgusest hoonest

26 m kaugusel, pos 3 paiknevast depoohoonest, kõrgusega 14,6 m asub lähim elamu 54

m kaugusel ning pos 4 planeeritud aktsenthoonest, mille kõrgem osa on 33,4 m kõrgune,

asub lähim elamu 47 m kaugusel. Kõigil neil hoonetel on I korrusel äriruumid.

Tallinn, Põhja-Tallinn, Telliskivi tn 62 ja 64 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline eelhinnangus on kirjutatud järgmist:

 Detailplaneeringualal levivaid müratasemeid on hinnanud Akukon Eesti OÜ . Hinnati

nii liiklusest kui ka Balti jaama turuhoone tehnoseadmetest tingitud müratasemeid.

Hinnangu järgi ulatuvad 2030. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal Telliskivi tn

poole kuni 69 dB ja Reisijate tänava poolel kuni 57 dB suurune müratase (LAeq). See

tähendab, et ületatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“ kehtestatud normväärtuseid. Vastavalt mürauuringule tuleb liiklusmüra

normtasemete täitmiseks arvestada hinnatud müratasemetega hoonete projekteerimisel

ning juhindudes standardite EVS 842:2003 ja EVS-EN ISO 717, tagada ehituslike

võtetega normväärtuste täitmine siseruumides.

4(4)

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita KSH algatamata jätmise osas

vastuväiteid, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Detailplaneeringu KSH eelhinnangus viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 42). Amet juhib tähelepanu

asjaolule, et tänaseks päevaks reguleerib välisõhus levivat müra atmosfääriõhu kaitse

seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, mis jõustus 01.02.2017.

SoM määruses nr 42 on toodud müra normtasemed siseruumides.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]