Teade

jõuluvalgustitega puu

istutusala (eesti taimed) puukoore multsiga

istepink (betoon, peal puit)

istutusala (lille-madala okaspuu)

valged sirelid

valged sirelid

dekoratiivsed/sümboolsed sillapiirded

Ø7.9352

elektri kilp 2x32A

esineja lava

elektri kilp 2x32A

tänavakorvpall

krookused endise kraavi asemel

kergliiklejate ala

prügikonteinerid

Planeeringu nimetus:

Kehra pargi maaüksuse osa ja lähiala detailplaneering Joonise nimetus:

Põhijoonis tehnovõrkudega Planeeringu koostamise korraldaja

Anija vallavalitsus Planeerija

Inga Vainu

Mõõtkava

1:1000 Koostamise kuupäev

21.03.2025

PLANEERINGUALA

PLANEERITUD ASFALTKATKATE

PLANEERITUD SILLUTUSKIVI

PLANEERITUD ISTUTUSALA/PEENAR

PLANEERITUD PUU/ PÕÕSAS/ LILLETORN

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PLANEERITUD PINK

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSPOST

OLEMASOLEV TEE

OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL KAITSEVÖÖNDIGA

OLEMASOLEV HOONE

OLEMASOLEV MURUALA

OLEMASOLEV PUU

PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID: ALUSANDMETE LEPPEMÄRGID:

ühisürituste ala

KEHRA PARGI MAAÜKSUSE OSA JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Kehra 2025

Tellija Anija Vallavalitsus

Koostaja Inga Vainu

PLANEERINGU SISUKORD

1. ÜLDOSA 1.1 PLANEERINGU ALUSDOKUMENDID 1.2 EESMÄRK

2. KEHRA PARGI AJALOOLINE KUJUNEMINE 3. OLEMASOLEV OLUKORD 4. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5. MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILED MÕJUD NING MÕJUD

LOODUSKESKKONNALE 6. PÕHIJOONIS 7. LISAD

1. ÜLDOSA 1.1 PLANEERINGU ALUSED

Planeerimisseadus Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded Anija vallavolikogu 13.08.2020 otsus nr 180 ”Anija valla üldplaneeringu kehtestamine” Anija vallavalitsuse 16.08.2023 korraldus nr 2-3/500 „Detailplaneeringu algatamine” Geodeetiline alusplaan 24.11.2025, Koostaja S&E Geodeesia OÜ. Eesti standard EVS 843:2016 ”Linnatänavad”

1.2 PLANEERINGU EESMÄRK, ASUKOHT

Planeeringu eesmärk on lahendada Kehra pargi osa jalgteed ja vajalike sõidukite ligipääs nii et oleks tagatud loogiline ja sidus liikumislahendus, mis seob erinevaid sihtpunkte, on loogiline ja turvaline kasutada. Sealjuures arvestades universaalse disaini põhimõtteid ja tõstes linnaruumi ning pargi atraktiivsust.

Planeeritav Kehra pargi osa ja planeeritav lähiala asub Kehra linna keskosas. Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad olulisematest objektidest kauplused, Kehra Gümnaasiumi algkoolihoone, vallavalitsuse hoone, raamatukogu, tervisekeskus, apteek, suvekontserdite ala ja jõe promenaad. Ala läbib Kreutzwaldi tänav, mis on Kehra jalakäijate peatänav. Alale jäävad talvel suusarajad, ala läheduses on avalik mänguväljak ja madalseikluspark. Planeeringuala piir on näidatud asendiskeemil. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 2 ha.

Detailplaneeringuga antakse põhimõtted, mis on aluseks edasisel projekteerimisel.

Planeerimisel on arvestatud ”Suunised kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks”. Suuniste koostamise analüüsi käigus on muuhulgas selgunud, et Ebaatraktiivne ümbrus mõjub mentaalselt halvasti ka elanikele, nende kodukohas püsimisele ja ettevõtjatele tegevuse jätkamisele senises asukohas. Elanikud defineerivad end paiga kaudu. Kolitakse sinna, kus naabrid üksteist tervitavad, kus kodu ei lõppe välisuksega. Anija valla puhul on tegemist kahaneva piirkonnaga, kus elukeskkonna planeerimisel tuleb tagada:

• ehitatava keskkonna üldine kvaliteet, • funktsionaalsus (otstarbekus, erinevate vajaduste tasakaal, funktsionaalsed

seosed), • sobivus keskkonda (esteetilisus, ruumiline ja ajaloolis-kultuuriline sobivus), • ökoloogilisus (nt paigutus ruumis), • terviklik ruumiline lahendus (sise- ja välisruum, avalik, poolavalik ja mitteavalik

ruum ning nende vahekorrad, ehitatava keskkonna suhe olemasoleva keskkonnaga).

2. AJALOOLINE KUJUNEMINE

Kehra park on kujunenud ajaloos pigem looduslikult ja praktiliselt vastavalt ajastule ja elulistele vajadustele. Kehra mõisa pargi kujundusplaani vanades kaardiandmetes ei ole. Kuigi tegemist on mõisapargiga, ei ole tõenäoliselt pargi kujundusplaani kunagi tehtud.

Kehra pargi ajaloolist kujunemist on uurinud ajaloolane Valdo Praust. Allpool väljavõtted tema ettekandest 2024.a ajalookonverentsil. Fotod Valdo Prausti kogust.

Esimesed märgid planeeringualal või vahetus läheduses olnud ehitustest on piiskopi ajastust Karukse vesiveskist (ca 16.saj). Vesiveski asus praeguse mõisa peahoone asukohal või vahetus läheduses.

1624 – 1637 rajati Karukse veski kohale Kehra mõis. Selle aja hoonetest ei ole tänaseks säillinud mingeid märke looduses.

Küll aga on näha, et peamise teena kasutati praeguse Kreutzwaldi tänava ja Anija maantee koridori.

Rootsi aegne mõisasüda 1684

Umbes 1813-16 ehitati mõisas välja uus varaklassitsistlik peahoone (daatumid 1813, 1815 ja 1816 kolmest erinevast tulekindlustusžurnaalist). Meieni on säilinud peahoone 1870 rekonstrueeritud kujul (arvat. põhjapoolne ühekorruseline juurdeehitus) ja 1912.a. paiku taas muudetud kujul, mil lisati heimatstiilis detaile (otsaveranda ja juurdeehitusele teise korruse lisamine)

Mõisa drenaažiplaanil 1889. aastast on osaliselt veel näha rootsi aega tagasi ulatuvat nn “väikest ümberkäiguteed”. rahvusarhiiv, EAA.2486.3.3024 leht 1

Tõenäoliselt 19.sajandil on rajatud tammede alleed, mis tänaseks on kasvanud Kehra pargile iseloomulikeks alleedeks. Vanad kaardiandmed näitavad et alleede kohal on olnud vanad teed. Neist üks alleevaheline tee suundus üle jõe koolmekohana ja taliteena.

1847 ostis Kehra mõisa Maydellidelt Dietrich Johann Georg von Tiesenhausen (1825- 94), kelle kätte ta jäi kaheksaks aastaks - kuni 1855.

Tema omandusajal ehitati mõisa: kivist lambalaut (hilisem tall, 1852) - oli tugevalt ümber ehitatuna alles Kehra linna katlamajana kuni 2019. Oli esimene kivihoone Kehra mõisas ja vast ka ümbruskonnas; pesuköök-saun (1854) – 21.saj aastate algul ehitati selle kohale uus hoone

Suuremad ümberehitustööd Kehra mõisas toimusid Ulrichide ajal.

Umbes 1872 - uus tee ümber mõisasüdame (praegune Kose mnt algusosa) 1874 – raudtee pooljaam (koostöös Balti Raudtee seltsiga) 1874-76 - uus kivist ait Umbes 1890 – meieri maja viinaköögi asemel (põles maha ca 20 aastat tagasi) 1894-95 – uus maakividest rehi (nüüdseks lammutatud) 1894-95 – puutöökoda-sepipada

Okupatsiooni ajal oli planeeringuala eelkõige sovhoosikeskuse mõjuga. Endistest mõisa hoonetest said erinevad põllumajandushooned või valitsusasutused.

1938 a. rajati Kehra algkooli maja endistele karjamaadele. Kooli ette kujundati kahe ringiga teeala. Keskele lipuplats, mille ümber sai istuda. Algooli kõrval aladel olid eraisikute aiamaad, kus kasvatati enda tarbeks toitu ja mida piirati aedadega. Kooli aiamaa oli kooli taga koolihoone ja Kose mnt vahelisel alal.

Mõisa peahoone oli kasutusel haiglana.

1985 a. rajati tervisekeskuse hoone endistele spordiplatsidele (tenniseväljakud, liuväljak). Tervisekeskuse taga oli oja, mis tänaseks on asendatud sadeveetoruga. Veel 1937 oli tervisekeskuse asemel ka viljapuuaed, tõenäoliselt rajatud riigimõisa ajal. Spordiplatsid olid rajatud selle kõrvale.

Mõisa tn 2 maaüksus ehk endine turuplats oli nõukogude ajal lihtne lageala, kus toimetasid sovhoosi sõidukid ja hobused. Ala muudeti tänavakaubanduse alaks, kus oli võimalik igal ühel oma kaupa müüa. Tööd korraldas algselt Kehra linnavalitsus, hiljem Anija vallavalitsus. Turg ehk tänavakaubanduse ala Mõisa tn 2 maaüksusel likvideeriti 2021.aastal. Uus turg asub Kalda tn 1 maaüksusel. Vahetus läheduses asuv Coop kaupluse hoone on rajatud endistele sovhoosi hobuste karjamaadele.

Planeeringialal oli ühishaud Isamaasõjas ja ka tsiviilelus langenutele, kes hukkusid 1941-1946.tel aastatel. Hauaplatsile, mis oli muinsuskaitse objekt, oli tehtud kujundus plaatide, piirdeketi ja okaspuudega. Teine ehk noorem tammede allee jõeni on rajatud koos ühishaua kujundusega nõukogude ajal. Haud likvideeriti sõjahaudade komisjoni poolt 2023. aastal. Kõik isikud maeti ümber Raasiku surnuaiale. Tänaseks on ala muruala nii nagu oli ka enne haua rajamist mõisapargi äärealal.

Planeeringuala on mõjutatud sovhoosikeskusest. Kehra on olnud kui tugev sovhoosikeskus, kus on tegeletud erinevate põllumajandusvaldkondadega, peamiselt hobusekasvatusega, teraviljakasvatuse ja teraviljaaretusega.

3. OLEMASOLEV OLUKORD

Ala on jaotatud vastavalt funktsioonidele erinevateks tsoonideks. Detailplaneeringu analüüsiga on jaotatud ala nii, et erinevaid tsoone on võimalik väljaehitada erinevatel aegadel.

3.1 Kõige suurema mahuga tsoon on Mõisa tänav 2 kinnistu, mis on endine turuplats. Plats on kaetud asfaltiga, mis tänaseks on deformeerunud. Ala kasutatakse hetkel ühiskasutusena autode ja jalakäijate vahel. Liikluskonflikt tekib koolimajja viivate autode ja jalakäijate vahel hommikusel ajal kui liiklust on korraga palju. Teine konfliktkoht tekib coopi ja Pääsukese poe vahel, kui autol puudub nähtavus ja piisav ruum, et jalakäijaga korraga ühele alale mahtuda. Planeeringu joonisel jalakäiate ala

3.2 Suurimat muruala ääristavad tammealleed, mis on rajatud mõisa ajal. Pargis toimuvad vabaõhukontserdid. Tammealles avaneb suurtsugune vaade jõe poolt algkoolimajale. Planeeringu joonisel suvesündmuste ala

3.3 Kreutzwaldi tänav on jalakäijate peatänav, kus liigub kõige suurem hulk inimesi, eelkõige rongipeatuse ja gümnaasiumi vahel. Kreutzwaldi tänava käänakult avaneb vaade algkooliesisele platsile.

Vähekäidav koht algkoolimaja juures mis on vajalik liikumistundide või vahetundide jaoks.

4 PLANEERINGU LAHENDUS

Planeeringu lahenduse ülesehitusel lähtutakse planeerimisseadusest, mille alusel käsitletakse käesoleva planeeringuga kõik planeerimisseaduse kohased planeeringu ülesanded.

4.3 Planeeringuala kruntideks jaotamine Krundid jäävad samaks. Kõik maaüksused on munitsipaalomandis.

4.4 Krundi hoonestusala määramine Hooneid planeeringualale ei kavandata;

4.5 Krundi ehitusõiguse määramine

Hoonete ehitusõigust ei planeerita; 4.6 Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike

ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine

• Elektirühendus kahe elektriauto laadimispunktile (algkoolimaja 24A) ja

(tervisekeskuse 24A) parklates, esineja lavale (2x32A) ja ühisürituste toitlustusalale (2x32A) projekteerida eraldi projektiga vastavalt täpsematele tehnilistele tingimustele tellija või Elektrilevi poolt. Arvestada lammutatava garaazi olemasoleva elektriühenduse (80A) tasaarveldusega . Kõik kavandatavad rajatised, mis vajavad kaevetöid ja asukoht jääb elektrikaablite ja nende kaitsevööndite ulatuses tuleb näidata projektis ja kooskõlastada Elektrileviga.

• Tänavavalgustus projekteerida jalakäijate alale ja sealt kulgevale

kergliiklusteele, kus praegu tänavavalgustus puudub. Lahendada pargivalgustitega, kuni 4 m kõrguste postidega. Ühendus lahendada olemsoleva tänavavalgustuse postidest;

• Vee- ja kanalisatsiooniühendusi ei planeerita. Olemasolevate torustike

kaitsevööndis projekteerida ja ehitada Raven OÜ-ga kooskõlastatult. • Sadevee lahendused projekteerida eraldi vertikaalplaneerimise

projektiga. Vt punkt 4.13. Maaparandussüsteemid.

• Juurdepääs mootorsõidukitega jääb vaid Mõisa tänavalt ja Kreutzwaldi tn 7 terrritooriumilt. Ülejäänud planeeringuala teed lahendada jalakäijate ja kergliiklusvahenditega liiklemiseks. Ka kergliiklejate teed peavad taluma hooldusmasinaid.

4.7 Ehitise ehituslike tingimuste määramine

Teede ja parklate aluskonstruktsiooni projekteerimisel arvestada et kõik teed peavad kandma hooldusmasinaid. Väiksemad jalgteed peavad kandma sõiduautot, laiemad (alates 2,4 m) raskemat lumetraktorit. Kuna tervisekeskuse parklat vajatakse kogu ulatuses vaid suvesündmuste

ajal, siis võib kaaluda pargipoolse parkimisriba katteks kasutada tugevdatud muru katet või poorset asfaldit, kuna talvist lumelükkamist see parkimisrida ei vaja. Selline lahendus aitaks vähendada ka sadeveesüsteemide vajadust. Esineja lava alusvundament ja põrand lahendada betoonplaadiga või lausvundamendiga. Lava põrandapinna mõõtmed on maksimaalselt 6x10 m. Konstruktsiooni materjalidena kasutada vandaali ja ilmastikukindlaid materjale. Lava projekteerida keskonnale sobilik, esinduslik ja lihtsa kujundusega. Arvestada parimat akustikat, heli levimist. Kasutada võimalikult vähe detaile, et oleks lihtne hooldada. Võimalikult õhuline, et ei varjaks kaunist ümbruskonda. Lava peamine eesmärk on kaitsta tehnikat vihma eest ning esinejat tuule eest. Kehra laululava eskiis variant lisatud.

4.8 Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine; Mõisa tn 2 jalakäijate ala sillutuskivina kasutada mustriga lahendust, näiteks Kehra kivi tehases nime saanud sillutuskivi tüüpi Romb (Kehra kivi). Alal kombineerida erinavaid värve vastavalt täpsemale teeprojektile. Põhi kompositisoon on kolmnurga teema, mida liigendada erinevate värvidega. Vt põhijoonis.

Coopi kaubahoovi müürile on planeeritud joonistada seinamaaling, mis oleks kunstidekooli linnuõuele jätkuks, kuid looks keskusalale omase esindusliku miljöö.

Välimööbli arhitektuurilisel valikul lähtuda stiilist – armas väikelinn. Vältida kaasaegsetesse linnadesse mõeldud lakoonilisi (vineerist vmt) tooteid. Pingid ja prügikastid peavad olema vandaali- ja ilmastikukindlad. Pargipingid peavad olema ühesugused kogu planeeringuala ulatuses. Näidiseks: https://kiilibetoon.ee/toode/pink-7-17/

Kooliesisele haljasalale on planeeritud ringikujule istumisala, mis mahutaks korraga klassitäis lapsi (ca 20 last) ja võimaldaks tundi läbi viia õues.

Jõe äärsele promenaadile on planeeritud kiikpingid kahele asukohale. Näidiseks http://www.tommi.ee/toode/kiikpink-royal/

Pargi valgustitena kasutada hubasust toovaid kuid vandaalikindlaid valgusteid, näiteks https://duril.ee/toode/pargivalgusti-villa/

Või https://light24.ee/toode/valisvalgustid/postvalgustid/norlys- stockholm/

4.9 Liikluskorralduse põhimõtete määramine Autoliiklusega ala lahendada Mõisa tänava algusesse joonisel näidatud põhimõttel eraldi liiklusprojektiga. Ümberpööramiskoha ääres peab saama peatuda, et lapsed autost välja lasta ja siis jätkata sõitmist. Jalgteed on lahendatud suuremas osas väljakujunenud asukohtadele, kuid ristumiskohtadesse, kus tekivad liikluskonflikti teravnurgad, on lahendatud sillutuskiviga platsidega. Platsil on võimalik ühineda kõrvalteega risti, et tagada hea nähtavus nii ristteelt tulijale kui ka otsesõitjale. Kõik jalakäijate/kergliiklejate teed ja alad on aastaringselt hooldatavad. Jalg- ja kergliiklejate teed on planeeritud nii et oleks arhitektuurselt disainitud aga säiliks pargi looduslikkus. Algkooli/kunstidekooli maja esine on planeeritud kooli õuealaks, kus oleks mugav läbi viia õuetegevusi lastele. Suuremad parkimisalad on vajalikud algkoolihoonele ja tervisekeskuse sisehoovi. Sillutuskiviga aladele projekteerida äärekivid. Teede minimaalsed laiused dwg joonisel. Jalgteed erineva laiusega vastavalt kasutusintensiivsusele minimaalselt 0,9 m ja maksimaalsellt 3 m.

4.10 Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Pinkide ja prügikastide asukohad on planeeritud betoonkiviga alusplatsidega;

Lillekastid või tornid võib paigutada Mõisa tn 2 jalakäijate alale erinevatesse kohtadesse, et tuua hubasust kogukonda. Kindlat asukohta ei planeerita, vaid neid saab paigutada erinevatel aastatel erinevatesse kohtadesse. Planeeringu joonisel näidatud illustreerivalt lillepostide asukohad lillade ringidega nn Pääsukese poe äärde, mis on päikesele

avatud kogu päeva vältel. Näidiseks https://navaoja.ee/konteinerhaljastus/lilletornid

Kuigi tegemist on esindusliku alaga linna keskosas, võiks muru hooldamisel läheneda vastavalt vajadusele. Teeservade hooldamine 1,5- 2 m laiuselt peab olema regulaarselt iganädalaselt. Haljasalde keskosad, mis jäävad teedest eemale ja varjulisematesse kohtadesse, võib muru niita harvem. Sadevee suunamise vertikaalplaneerimisega tehakse haljasalade keskosad madalamaks ja sealne kõrgem muru silma ei riiva. Vertikaalplaneerimisega siluda haljasalad ja külvata uus muru, mida on lihtsam hooldada ja mugavam vajadusel kõndimiseks või tantsimiseks kasutada. Algkooli esisel haljasalal on istumisala ümber kujundatud istutusalad eraldi sektoritena, kus õpilastel on võimalik õppida, jälgida või ise istutada erinevaid taimi. Näiteks on võimalik õpetada toidutaimi ja metsataimi erinevates sektorites, kus on erinev muld. Võimalik on rajada ka lehtdekoratiivsete taimedega ilupeenar või pöösahekk, mida ei peaks tihedalt hooldama. Kavandamise algses etappides on oluline arvestada ka tulevase hooldamise vajadustega. Hooldus ja CPTED-i põhimõtted üheskoos aitavad korralduslike, tehniliste ja füüsiliste turvalisusmeetmete tõhusust ning vähendavad kulutusi tehnilisele varustusele ja tegevuskulusid.

4.11 Kuja määramine Tuleohutuskujad on tagatud. Tegemist on avatud alaga ja juurdepääs on kõikidele rajatistele. Registris olevad tulekustutsuse veevõtukohad on olemasolevad jõest Kreutzwaldi tn 5b kinnistu juures, samuti ühisvee hüdrantidest Kose mnt 11 kinnistul. Lisaks on hüdrant ka planeeringualal Mõisa tn ääres.

4.12 Kallasrajale avaliku juurdepääsu tagamine Jägala jõe kallasrajana käsitletakse jõe äärset promenaadi, mis ja millele juurdepääs on avatud igale ühele.

4.13 Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine, CPTED-i põhimõtted planeeringualal: • Kogu planeeringualal on lähtutud põhimõttest, et toimuks loomulik

järelevalve. Põõsaste taguseid pimedaid kohti ei tohi tekitada. Põõsad on planeeritud kohtadesse, kus mõlemalt poolt on olemas inimeste liikumisteed. Nähtavuse tagamine ja parem valgustatus suurendab õigusrikkujate riskitaju, vähendab õiguskuulekate elanike ja külastajate hirmu ning vähendab sõltuvust ainult kaamerate abil tehtavast järelevalvest.

• Territoriaalsus antud planeeringu puhul on raske piiritleda. Tegemist on avaliku alaga, millel pole konkreetseid piire ja omanditunnet on raskem saavutada. Sellega tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ja siiski püüda selgitada ja kaasata kogukonda ja tekitada omanditunnet Kehra linna elanike seas, et see on nende igapäevaste toimetuste territoorium, mida tuleb hoida ning et elukeskkond tekitab turvatunnet kui on ilusti hoitud.

• Käesoleva planeeringuga ei ole kavandatud hoonete ümber eraldi piirdeaedasid, kuna kasutajaskond on väikelinnale omaselt enam- vähem sama kogu Kehra pargi alal. Juhul kui elanikkond kasvab ja sellega koos ka kuritegevus, saab täiendavalt tõsta avaliku ja poolavaliku ruumi selget eristamist kasutades näiteks märke, aedu, kõnniteede märgistamist, kunsti ning püsikuid.

• Loomulik juurdepääsu kontroll on tagatud selgete arusaadavate kergliiklusteede rajamisega, et suunata õiguskuulekaid elanikke ja külastajaid määratud sissekäikudeni.

• Pargiala ja parklaaalde hooldus on keskne element nähtavuse säilitamiseks, et pakkuda järelevalvet, et tagada ruumielementide kaitstavus ning luua hooldatavuse- ja peremehetunnet.

• Positiivse kasutamise hõlbustamine: põhimõte on seotud sellise keskkonna loomisega, mis suurendab tõenäosust, et ala hakkavad kasutama õiguskuulekad kasutajad. Taoline „parem segu kasutajatest” on oluline ka rahvamassi käitumise kontrollimisel: erinevatest inimestest koosnev kogum (vanad/noored, mehed/naised) on tihti rahulikum ja vähem ohtlik kui grupp, mis koosneb näiteks ainult noortest meestest.

• Kogu välimööbeli valikult peab lähtuma vandaalikindlusest. • Ala peab olema valgustatud tänavavalgustusega.

4.14 Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning

muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Müra- vibratsiooni- saasteriski- ja insolatsiooni tekitavaid objekte ei ole alale planeeritud. Ehitustööde ajal vältide mürarikkaid töid muusikakooli õppetegevuse ajal peale lõunat. Elamuid lähiümbrusse ei jää.

4.15 Maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate

kitsenduste määramine Sadevesi valdavalt suunata vertikaalplaneerimisega halajasalale. Vajadusel projekteerida ühendused kollektortorusse, mis asub pargi keskel. Täiendavat sadeveesüsteemi pole ette nähtud. Vertikaalplaneerimisel arvestada veekogunemine haljasalade keskosasse, kus sadeveel on aega imbuda ja aurustuda, vastavalt kaasaegsetele looduslähedastele sadevee lahenduse põhimõtetele. Haljasalade vertikaalplaneerimine lahendab ka murualade tasandamise vajaduse.

4.16 Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine ja kaitsevööndite määramine Loodusobjektide kaitse alla võtmist ei kavandata.

4.17 Miljööväärtuslike alade, väärtuslike üksikobjektide ja väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine, kui need ei ole üldplaneeringuga määratud Ei kavandata;

4.18 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine Ei kavandata, Kehra pargis ehituskeeluvöönd vähendatud Anija valla üldplaneeringuga;

4.19 Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine Kõik teed jäävad avalikult kasutatavaks; Täiendavaid servituute planeeringuga ette ei nähta.

4.20 Arhitektuurivõistluse nõudega alade või juhtude määramine Arhitektuurivõistluse võiks korraldada jalakäiate alale pilgupüüdva objekti lahendamiseks. Objekti asukoht on ette nähtud põhijoonisel kollase ringiga. Objekti all on mõeldud skulptuuri, veemängu vmt, mis ilmestaks platsi ja tooks rõõmutunnet möödakäijatele. Kaasaegsed veemängud ei vaja pidevat veeühendust ega liitumist ühistrassiga.

5 MAJANDUSLIKUD, SOTSIAALSED JA KULTUURILED MÕJUD NING MÕJUD LOODUSKESKKONNALE

5.3 Majanduslikud mõjud

Töökohti otseselt ei kavandata. Kui teenusepakkujad võtavad tööle inimesi, siis planeeringuala loob soodsad tingimused selleks. Planeeringualale tuuakse paremaid võimalusi erinevate teenuste pakkumiseks. Planeeritud ala loob atraktiivsemaid võimalusi sündmuste korraldamiseks seltsingutele, mittetulundusühingutele ja väikeettevõtjatele. Suvesündmuste ala on võimalik kasutada erinevate vabaõhu sündmuste korraldamiseks, nt väliõhukontserdid, teatrid, kinoõhtud, spordisündmused vmt. Ka algkooliesist väliõppe ala saab avalikult kasutada väiksemate koolituste või kogunemiste läbiviimiseks. Teenuse pakkuja jaoks on olemas istumiskohad ja parkimisalad. Olemas on ligipääs lähedalasuvatele ettevõtete teenustele või nende kaupadele või toodetele. See toob vähem kulutusi ja organiseerimisvajadust väikeettevõtjale. Lahendus vähendab halduskulusid ettevõrjale. Eraldi lahendamist vajab vaid tualeti ja hügieeni vajaduste kasutamine ühisürituste korraldamisel. Mõju omavalitsuse eelarvele. Tegemist on olemasoleva regulaarselt hooldatava alaga. Täiendavaid hooldusalasid oluliselt juurde ei planeerita. Planeeringu elluviimisel ehituse käigus korrastatakse ja tasandatakse ka olemasolevad murualad ja seega on hooldusalad lihtsamini hooldatavad. Väljaehitamine on omavalitsuse eelarvest. Käesoleva planeeringu põhimõtteks on olnud lahendused, mis on vajalikud ja mida on lihtne integereerida olemasolevasse asustusstruktuuri ja ehitatud keskkonda. See aitab hoida eelarve võimalikult mõistlikuna ja samas tagab uuendatud ja kaasaegse keskusala. Uusi suuremaid arhitektuurilisi muutusi ja üleliigseid objekte ei kavandata. Asusutuse suunamise uuringud näitavad, et piirkonna keskusala maine aitab elanikkonna kasvule või säilimisele kaasa. Vananevas ja vähenevas ühiskonnas on see oluline kriteerium piirkonna jätkusuutlikkusele.

5.4 Sotsiaalsed mõjud Lahendus arvestab tasakaalustatult erinevate ühiskonnagruppide vajadustega ja õigusega olla mitte diskrimineeritud. Küsitluses selgus, et elanikud ootavad keskusala uuendamist ja nad saaksid uhkust tunda omakülalistele linna tutvustades ja ka lihtsalt poeskäikudel. Inimesed tulevad meelsamini kokku uuendatud keskkonda. Planeeringuga on lahendatud istumise ja koosviibimise kohti, kus on võinalik suhelda kõikidel sotsiaalsetel gruppidel. Suurepinnalisel jalakäijate alal ja pargiteedel on kõikjale tagatud turvaline ligipääs nii lapsevankritega, liikumise abivahenditega kui ka erinevate kergliiklusvahenditega. Uuendatud teed on siledad ja piisavalt laiad, ristumiskohad ilma äärekivideta. Sõiduautodele on eraldi reguleeritud parkla ja ümberpööramise ala, mis jääb jalakäijate alast eraldi. Turvatunnet annab ka täiendav tänavavalgustus, mis on planeeritud seni pimedamatele teelõikudele.

Kavandatu annab rohkem vabas õhus viibimise võimalusi ja tõstab seeläbi üldist heaolu ning inimeste tervist.

5.5 Kultuurilised mõjud

Lahenduses on arvestatud piirkonna ajaloolise kujunemisega. Ala on olnud mõisapargi osa ja käesolevaga on lahendatud haljastuses elemente, et meenutada mõisa pärandit. Käesoleval ajal väljakujunenud pargiala on kogu alal säilitatav ja toob esile varasemad väärtused nagu tammedealleed, kunagine oja koos sillaga, kooliesine ring, valged sirelid mõisa ajast.

Planeeringuga tuuakse võimalus otseselt kultuuri arendamiseks mõisapargis. Luuakse sobiv koht tantsu ja laulupidude korraldamiseks, mis aitab otseselt arendada ja säilitada kultuuri elanikkonna seas. Võimalus esineda erinevatele rahvustele.

Lahendus annab võimaluse koolis arendada kultuuri eri rahvuste vahel, kuna kool on üks kultuuri kasvatamise alguskoht. Õuesõpe ja ühistegevused õues lähendavad lapsi ja õpetavad sihipäraselt. Kultuuri osaks on ka toidutaimede kasvatamine ringi peenardes.

5.6 Mõjud looduskeskkonnale Planeeringulahendus panustab rohelisse elukeskkonda. Kavandatu toetab elurikkust, soodustatakse sadeveede looduslähedast lahendust, säilitades piisavalt haljasalasid, kus oleks võimalik lahendada immutusalad. Planeeringulahendus arvestab kliimamuutusi, mille sisuks on äärmuslikud valingvihmad ja kuumaperioodid. Alal on piisavalt kõrghaljastust, mis leevendab kuumasaarte ohtu. Vaid parkimisaladel, kus on suuremad pinnad on see oht. Parkimisalad jäävad jalakäijate trajektooridest eemale.Valingvihmad ei tekita probleeme suurte lompide näol, kuna jalakäigualad on suunatud vertikaalplaneerimisega looduslike haljasalade poole, mitte ei ole lahendatud vaid torude süsteemidega.

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

________________________________________________________________________________________________

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Üldtelefon: 619 9000 Konto EE391010002018897002

Kehra linn 74307 Mobiil: 529 6771 SEB pank

Reg nr 75018816 E-post: [email protected] Konto EE922200001120120102

Swedbank

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet Meie: 01.04.2025 nr 7-2/442

Detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks

Anija Vallavalitsus esitab Kehra linna Kehra pargi maaüksuse osa ja lähiala detailplaneeringu

kooskõlastamiseks. Planeering algatati Anija vallavalitsuse 23.08.2023 korraldusega nr 2-3/521.

Planeeringu lahendus on lisatud kirjale.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Vabamäe

abivallavanem

Inga Vainu,

5272963,

[email protected]