Kiri

ELUKESKKONNA JA RINGMAJANDUSE PROGRAMM

2025-2028

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6

4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7

EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA .......................................................................................................... 7

RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................................. 11

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ............................................................................................... 14

EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA ........................................................................................................ 14

RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................................. 15

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................. 16

Meede 1: EHITUSPOLIITIKA ............................................................................................................... 16

Programmi tegevus 1.1. Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine ................................ 17

Programmi tegevus 1.2. Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine ................................. 17

Meede 2. ELUASEMEPOLIITIKA ......................................................................................................... 18

Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ........................ 18

Meede 3. RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................. 19

Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine ................................................................ 19

Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine ............................................................ 20

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 20

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 23

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 27

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega1 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. 29.02.2024 Valituskabineti nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

1 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Ehituse pikk vaade 2035, Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Ringmajanduse valge raamat, Ringmajanduse tegevuskava 2023, Jäätmekava 2022-2028

Programmi nimi Elukeskkonna ja ringmajanduse programm

Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva ruumi meeldivaks loodusele ja võimalikult paljudele inimestele.

Programmi periood 2025-2028

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

-

4

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärk: Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tagame ringmajanduse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendame nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse.

Tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel:

- Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM); - Regionaalarengu programm (ReM).

Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20352 (edaspidi ka TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programmi koostamisel on aluseks võetud „Ehituse programm 2024-2027“ ja „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ ringmajandust puudutav osa. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021– 2027, Eesti 2035 sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega.

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm aitab saavutada eelkõige järgmisi arengustrateegia Eesti 2035 sihte3:

1) „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud ruumiga seotud

2 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

5

tegevustesse4„Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“;

2) „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Majandus ja kliima“5 kirjeldatud ringmajandusega seotud tegevustesse „Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted“, „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, „Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust“ ja „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“.

Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Ringleva materjali määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid:

• Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU;

• RePowerEU;

• Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 vahendid. Täpsemalt on töös sekkumised prioriteetse valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on 5 sekkumist: 1) toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutus; 2) toetus ringmajanduspõhiste tootmis-ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimiseks tulevate kahjude vähendamiseks; 3) toetus tööstus-ja teenindussektorile energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks; 4) toetus liigiti kogumise taristule; 5) toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks. Kokku on 5 sekkumise eelarveks ligikaudu 111 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste, partnerite omafinantseering;

• Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST;

• 2021-2027 perioodi Euroopa Liidu struktuurifondid.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt6.

4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus-ja-kliima 6 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee

6

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk:

Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav

majandus.

Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva

ruumi meeldivaks loodusele ja võimalikult paljudele inimestele.

Joonis 2. Programmi struktuur.

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete liigiti kogumise võimaldamine), (%) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee

66,80% (2022)

- 70,80% - 73,20%

Ringleva materjali määr (%) Allikas: Statistikaamet, Eurostat

18,10% 18,00% 19,00% 20,00% 21,00%

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -167 265 221 -141 790 049 -116 469 297 -69 660 786

Meede 1: Ehituspoliitika -33 450 552 -2 139 087 -2 121 175 -2 123 776

Programmi tegevus 1.1:

Ehitusvaldkonna tõhustamine ja

digitaliseerimine

-3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058

Programmi tegevus 1.2: Kestliku

ehituse ja kvaliteetse ruumi

arendamine

-29 978 878 -2 053 477 -2 038 551 -2 040 719

7

Meede 2: Eluasemepoliitika -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324

Programmi tegevus 2.1: Eluasemete

kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine

-126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324

Meede 3: Ringmajanduse poliitika -7 552 072 -15 018 794 -36 458 874 -34 044 686

Programmi tegevus 3.1:

Ringmajanduse korraldamine

-7 150 884 -11 690 901 -33 159 514 -29 743 693

Programmi tegevus 3.2: Energia- ja

ressursitõhustamine

-401 188 -3 327 894 -3 299 361 -4 300 993

4. Hetkeolukorra analüüs

Elukeskkonna ja ringmajanduse programm käsitleb kahte olemuslikult seotud valdkonda, mille koosmõjus luuakse riigile unikaalseid konkurentsieeliseid. Programmi keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum. Programmi edukuse määravad materjaliringlusele suunatud majanduse hea käekäik ja inimeste tajutav rahulolu end ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Need sihid suunavad muuhulgas arendama kvaliteetset ja kestlikku arhitektuuri, heaperemehelikult hoidma ja renoveerima olemasolevaid ehitisi, tõhustama tööstus- ja ehitusprotsesse, edendama energiatõhusust ja pakkuma inimestele mugavaid lahendusi keskkonnateadlikuks tarbimiseks, aga ka esemete taas- ja korduskasutuseks. Programm edendab ühiskonna muutumist kuluefektiivseks, pärssides loodusressursside ja eeskätt importkaupade liigtarbimist.

Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel on kaaluga kliimakindla majanduse seaduse välja töötamine

ja selle rakendamine. Uus seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega

majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse

Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid

ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia.

Programm jaguneb kolmeks meetmeks:

1) ehituspoliitika; 2) eluasemepoliitika; 3) ringmajanduse poliitika.

EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA

Programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna7 arenguks. See tähendab, et

ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja

innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete

kasum kasvab ja kasvab ka eksport ning valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad

7 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või

mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab

seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis.

8

uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid ja energiatõhusaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning

pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda.

Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud

tegevustest ja programmi eesmärkidest, samuti uuringu- ning arengudokumentidest „Ehituse pikk

vaade 2035“8 ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“9.

Meede „Ehituspoliitika“ hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja

tõhusa arengu tagamiseks.

Ehituspoliitika kõrval on eraldi meede „Eluasemepoliitika“, et igal Eesti inimesel oleks võimalus

turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata

asukohast. Kuigi elamumajandust puudutavate otsuste eest vastutab reeglina kohalik omavalitsus, on

väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt – näiteks hoonefondi

amortiseerumine või energiatõhusus. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud

piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, mis

raskendab nii kohalike omavalitsuste kui riigi elamuvaldkonna poliitika elluviimist. Siiski saab

eluasemete renoveerimistöid ja elamupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha

tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab

otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline

elluviimine tagab energiasäästu ja hoonete tervisliku sisekliima ning parandab hinnanguliselt 80% Eesti

elanike elamis- ja töötingimusi. Siinkohal on oluline silmas pidada ka eluasemete kättesaadavust.

Kättesaadavust ilmestab hästi elamispinna keskmise ruutmeetri hinna suhe keskmisesse

brutokuupalka, mille sihttase peaks olema konstantselt 1 juures. Paraku on näitaja tõusnud Eestis

2023. aastal sihttasemele 1,09 ning Tallinnas on sihttaseme näitaja lausa 1,43.

Programmi elluviimisel lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised:

1. Tõhususprobleemid ehitusõiguse andmisel, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade

menetlemisel kui ka muudes seonduvates menetlustes;

2. Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud valdkonna killustatuse ja ühtse

vastutaja puudumise tõttu ning riik peab näitama oluliselt tugevamat eeskuju elukeskkonna

kvaliteedikriteeriumite juurutamisel. Kvaliteedikriteeriumitena lähtume nii (suuresti

kattuvatest) Eesti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, Davosi kvaliteedikriteeriumitest kui ka

Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest;

3. Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 61% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda

EL keskmisele tasemele aastaks 203010 (joonis 3);

8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegia 10 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs

9

Joonis 3: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. Allikas: Ehitussektori tootlikkuse,

lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018).

4. Hoonete energiatarve moodustab Eesti energia lõpptarbimisest üle 50%, EL keskmine on

umbes 40%. Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe parandamine on

Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete;

5. Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi

aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb

vajadusele ligi kahekordselt alla (joonis 4). See toob kaasa nii ehitiste järjepideva

kvaliteedilanguse kui ka kvaliteetse elamispinna hinnatõusu. Tervikrenoveerimist ilma riigi

toeta praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise

taastuvvajaduse määr;

Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia

(2020).

6. Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas, vähesel

määral Pärnus ning mujal rajatakse üksnes mõned üksikud kortermajad, millest enamik on riigi

toetusel rajatud munitsipaalüürielamud (joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult

koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi

jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas.

10

Joonis 5: Aastal 2023 valminud korterelamute jagunemine maakonniti. Allikas: Ehitisregister

Eelnimetatud väljakutsete lahendamisega juba tegeletakse. 2024. aastal valmis Euroopa Komisjoni

tellitud ja rahvusvahelise konsortsiumi poolt elluviidav uuring “Tervikliku ruumipoliitika kujundamine

kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”. 2025. a maikuuks on vastavalt

koalitsioonileppele koostamisel eluasemepoliitika kontseptsioon märksõnaga kodupoliitika. Samuti

käivitatakse Eesti ruumilise arengu kompetentsikeskus Maa- ja Ruumiamet 1. jaanuaril 2025.

Ehitusseadustik läbib järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse. 2025. aastal esitatakse

ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõu Riigikogule vastu võtmiseks. Eesmärgiks on loaandmise

protsesside tõhustamine ja praktikas tekkinud probleemide lahendamine. Tellitud on lisaks kaks

suuremat uuringut. Esimene annab sisendi paremaks kvaliteetse ruumi kriteeriumite integreerimiseks

ehitusseadustikku ning teine vaatleb ehitusprojektile esitatavaid nõudeid põhimõtte ja digiehituse

vaatest. Mõlemad uuringud saavad tehtud 2024. aastal ning saadud tulemus lisatud ehitusseadustiku

eelnõusse.

Samuti on Euroopa Komisjon 2024. a sügisel värskelt uuendanud ehitustoodete määrust (CPR).

Nendest muudatustest lähtuvalt tuleb analüüsida ja hinnata Eesti vastava õiguse muutmise vajadust.

2024. a aprillis võeti vastu EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus. EPBD suunab

liikmesriike senisest suuremates mahtudes renoveerima ning üle-Euroopaliseks sihiks on seatud

kliimaneutraalse hoonefondi tagamine aastaks 2050. Direktiiv toob kaasa heitevabad hooned,

fossiilkütuste kasutamise järk-järgulise lõpetamise hoonete kütmiseks ja senisest laiema

päikeseenergialahenduste kasutuselevõtu (eelkõige päikeseelektriseadmete näol) ning kohustuse

hinnata uute hoonete olelusringi süsinikujalajälge ehk kogu hoone eluringi jooksul tekkivat mõju

kliimale.

2024. aastal uuendati kolme peamist hoonete energiatõhusust käsitlevat määrust – ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, majandus- ja

taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning majandus- ja

taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. Uuendatud

redaktsioonid jõustuvad 2025. a 1. märtsist. Peamiste uuendustena uueneb energiatõhususe skaala,

arvestatakse senisest enam kliima soojenemisega ja uuenevad energiaklasside piirväärtused vastavalt

11

2022. a teostatud kuluoptimaalsete tasemete analüüsile. Hoonete energiatõhususe regulatsiooni

vaadatakse vastavalt direktiivi nõuetele üle regulaarselt iga viie aasta järel.

2024. aastal töötas Kliimaministeerium välja ettepanekud seaduse muudatused, et viia Eestis sisse

uute hoonete süsinikujalajälje arvutamise kohustus ning tutvustada süsinikujalajälje piirväärtuseid.

Süsinikujalajälje arvutamine ning hilisemate piirväärtuste rakendamine soodustab madalsüsinikehitust

Eestis ning aitab mõista ning teadlikult vähendada sektori kliimamõjusid. See suunab ka materjalide

tootjaid tootma ja arendama võimalikult väikese jalajäljega tooteid/materjale, ühtlasi suunab

arendajaid ja/või ehitusettevõtteid võtma kasutusele senisest teistsuguseid töövõtteid ja meetmeid

eesmärgiga vähendada oma tegevusest tulenevat süsinikujalajälge.

2025. aastal jätkuvad mitmeaastased tegevused:

1. Ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus „Ehituse e-hüpe“;

2. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprojekt „LIFE

IP BuildEst“;

3. 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi eelarvevahenditest korterelamute ja

väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine uuendatud tingimustel, sealhulgas

toetused ja elamuinvesteeringute fond.

4. E-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendustööde

suunamine. Muuhulgas toetatakse Eesti 3D kaksiku ja ruumiliste planeeringute

menetluskeskkonna (PLANIS) väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu

(sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada

ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi

investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete

elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks.

5. Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendamisel jätkatakse elamuvaldkonna

riigieelarveliste toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks

ja kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks.

Programmi rakendumise suurim risk seisneb ebaühtlases rahastamises. Varieeruv rahastus

elamuvaldkonnas pärsib ettevõtjate huvi arendada kapitali järjest kasvavate renoveerimismahtude

tegemiseks, mis seab muuhulgas ohtu renoveerimistegevuse kvaliteedi ja hinna. E-ehituse taristu

ebaühtlane rahastus seaks ohtu väljakujunenud meeskonna ja koostöömudeli, mille taastamine võtaks

aega aastaid. Nende riskide maandamiseks otsitakse ajutiselt katteallikaid välisrahastusest, kuid

pikaajaliselt on vajalik riigieelarve järjepidev tugi.

RINGMAJANDUSE POLIITIKA

Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus lisaks uutele suundadele ka n-ö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus ja ressursside optimaalne kasutamine. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel ja hõlbustamisel on digilahendused.

12

Samas on kitsaskohana selgunud asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Jäätmevaldkond on oluline osa ringmajanduse poliitikast. Oluliste jäätmevaldkonna probleemide lahendamiseks algatati 2023. aastal nn olmejäätmete reform, mille eelnõu on planeeritud esitada menetlemiseks Riigikogule 2025. aasta I kvartalis.

Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head metoodikat, kuidas ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi nende arendamiseks.

Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel.

Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast toetatakse ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb uuel perioodil suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma.

Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud.

Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel on ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk puudub valdkonnas terviklik vaade. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks on käimas jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete ja infovahetuse digitaliseerimine. Projekt tulemusena minnakse üle reaalajas andmetel põhinevale aruandlusele 2026. aastast. Projekti rakendamine sõltub ka jäätmereformi elluviimisest, kuna reform loob juriidilise baasi rakendamiseks.

Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse suurendamisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise osas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks.

13

Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. Lähiaastatel on jõustumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks patareide ja akude määrus, riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Lisandumas on veel uus pakendi ja pakendijäätmete määrus, mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, jäätmete raamdirektiivi muudatus (tekstiilijäätmete tootjavastutus jne).

Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmapangaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks algatati 2023. a nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on täpsustada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu.

Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekava on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid ringmajanduse edendamiseks. Jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju inim- ja looduskeskkonnale.

Keskkonnaamet tegeleb keskkonnakaitselubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt, keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. Keskkonnaagentuur tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, keskkonnavaldkonna (sh jäätmed) analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega.

Taustainfo Kuigi aastaid püsis jäätmeteke ja ringlusse võtt stabiilsena ühel tasemel (ca 310 tuhat tonni ja 30-32%) siis tänu viimastel aastatel toimunud regulatiivsetele muudatustele on erinevates jäätmevaldkondades näha paranemise märke liigiti kogumise tõhustumise suunas. 2022. a alanud jäätmetekke langus jätkus ka 2023. aastal ning aastaid paigal seisnud ringlussevõtt kasvas võrreldes 2022. aastaga ca 5%. Samas jääb kehtima probleemkohana jäätmetekke vähendamise eesmärgi mitte saavutamine. 2023. a jäätmeteke vähenemisele on aidanud kaasa biojäätmete liigiti kogumise nõude rakendumine. Samas omab jäätmemajanduse korraldamisele jätkuvalt mõju veel ladude likvideerimine (ladestamise keeld), kui ka teatud tüüpi jäätmete kasv, tulenevalt teiste majandussektorite tegevustest (nt ehitus- lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed). Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVide nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul ning 2024. aastal algatati jäätmereform mille eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks.

Oluline on ka asjaolu, et Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluses üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähendamist. Selleks on kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat ja tegevuskava. Oluline on, et avalikus sektoris muutuksid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite

14

kasutamine süsteemsemaks ja laialdasemaks. Lisaks tuleb arendada edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised

EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA

Järgneva 4 aasta vaates on olulisimad tegevused:

• Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete

rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. EL struktuuritoetustest

rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist. Loodud on

elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku

renoveerimislaenu, samuti pakutakse käendust. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade

lahendamiseks viiakse ellu üleriigilist teadus- ja arendusprojekti „LIFE IP BuildEst“ (2023-2028).

EPBDst tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks koostatakse hoonete

renoveerimiskava. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse

saavutamine elamute renoveerimiseks, et täita riigile kohustuslikke EPBD eesmärke ja

parandada elukeskkonna kvaliteeti.

• Otsekohalduva CPRi ja EPBD jõustumine. EPBD puhul on liikmesriikidele antud 2-aastane

ülevõtuperiood, mille jooksul tuleb direktiivis sätestatud nõuded üle võtta siseriiklikesse

õigusaktidesse;

• Jätkatakse ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtete arendamisega ja tehakse vajalikud

ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul. Õigusaktidesse lisatakse

hoonete süsinikujalajälje arvutuskohustus ja piirväärtused. Eestis väljastatud ehitustoodete

keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koondatakse ühtsesse andmekogusse ning riiklik

materjalide heitekoefitsentide andmebaas tehakse kõigile kättesaadavaks koos

süsinikujalajälje arvutust lihtsustava digitaalse tööriista – süsinikujalajälje kalkulaatori – kujul.

• Lepitakse kokku ehitusvaldkonna ringmajanduse põhimõtted ja vajadusel muudetakse

regulatsioone.

• Elukeskkonna kvaliteedi, Eesti linnade konkurentsivõime tõstmiseks ning jätkusuutlikuks

arenguks luuakse tänavaruumi standard.

• Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga käivitatakse

Maa- ja Ruumiamet 2025. a algusest koos ruumiloome strateegiagrupi moodustamisega.

• Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise- ning

kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust.

• Elukeskkonna kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna kriteeriumitest, sh Euroopa

Uue Bauhausi põhimõtetest, mis seavad eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome.

Samuti lähtutakse kliima-, tervise- ja heaolueesmärkidest ning ehitusettevõtluse

võimestamisest.

Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga

elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas

elukeskkonna arengukava või samaväärse strateegidokumendi koostamist.

15

RINGMAJANDUSE POLIITIKA

Järgneva 4 aasta vaates on olulisimad tegevused:

• Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide elluviimine. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava

2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast,

moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul.

• Olmejäätmete reformi elluviimine. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja

innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning sellega kaasnev täiendav kohalik

toormaterjal meie majandusele. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses

lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiili laiendatud

tootjavastutus, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja

pakendijäätmete määruse jõustumine jne), seega tuleb ümber korraldada ka Eesti

jäätmemajandus ja jäätmemajanduse korraldus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad

seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs

ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning arutelu

partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle

rakendamise kava.

Reformi tulemusena suureneb olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt; olmejäätmete

ringlusse võtmine on soodsam kui jäätmete põletamine energiakasutuseks ja jäätmete

prügilasse ladestamine; ajakohased ja usaldusväärsed jäätmeandmed on osapooltele

kättesaadavad; KOVidel on motivatsioon ja võimekus olmejäätmete liigiti kogumist ja

ringlussevõtt edendada; pakendijäätmete teke väheneb, eelistatud on ringlussevõetavast

materjalist pakendite kasutamine.

• Perioodi (2021+) ja teiste rahastusprogrammide (ÕÜF, RRF jne) välisvahendite aktiivne ja

mõjus kasutamine ringmajandusele üleminekuks ja jäätmetekke vähendamiseks.

Riigi jäätmekava ja jäätmereformi elluviimisel ei jäta riik ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi

üksi jäätmereformi elluviimisel. Kokku suuname jäätmevaldkonda alates 2024. aastast 111

miljonit eurot, millest 71,5 miljonit eurot läheb ettevõtluse toetamiseks ringmajanduse

valdkonnas – selleks, et areneda saaks ringlussevõtu tööstus ja tekiksid paremini ringlusse

võetavad pakendid, ringsed tooted ning uued ärimudelid. Kohalikele omavalitsustele on

planeeritud vahendid infrastruktuuri võimekuste tõstmiseks.

• Ohutu materjaliringluse suurendamine. Koolitatakse kemikaaliaudiitoreid ning pärast seda avatakse KIKis taotlusvoorud ettevõtetes auditite teostaimseks ning ohutu materjaliringluse investeeringute toetamiseks.

• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Eesmärk on suunata eraldi kogutud biojäätmed ning muud biolagunevad jäätmed, sealhulgas reoveesete võimalikult suures ulatuses ringlussevõttu (R3o toiming) ning saadavad tooted võtta kasutusele teisese toormena. See tähendab, et ka biolagunevatest jäätmetest toodetud kompost ja kääritusjääk on kvaliteetsed ning vastavad toote nõuetele.

• Jäätmevaldkonna õigusaktide ajakohastamine. Tagatakse toimiv jäätmevaldkonna õigusruum ja jäätmekäitlussüsteemi arendatakse vastavalt Maailmapanga jt analüüside tulemustele. Tagatakse valdkonna arengut toetavate jäätmealaste õigusaktide vastavus EL õigusele ja õigeaegne Eesti õigusruumi üle võtmine. Ajakohased õigusaktid tagavad jäätmekäitluse seire korraldamise, analüüside tegemise, aruannete koostamise ja avaldamise, jäätmelubade efektiivse väljaandmise ja riikliku järelevalve tõhusa ja mõjusa teostamise ning riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamise korraldamise.

16

• Energiatõhususe direktiivi (Energy Efficiency Directive ehk EED) ülevõtmine. Suurim energiasäästu potentsiaal on Eesti hoonete sektoris, järgnevad transport ja tööstus. Kliimaministeeriumi kui energiasäästu koordinaatori laual on järgmised teemad:

✓ Energiatõhususe esikohale seadmine

✓ Energiatõhusus riigihangetes

✓ Täiendavad energiatõhususe meetmed ja mõjude hindamine -> toetus, tasu, süsteem

✓ Ettevõtete auditid, tarbimisandmete koondamine

✓ Energiatõhusus avalikus sektoris

✓ Energiatõhusus andmekeskustes

✓ Energiaostuvõimetus ja energiavaesus

✓ Tarbijakaitse, teadlikkuse tõstmine

• Ettevõtjate ressursitõhusamale majandamisele ülemineku toetamine. Toetame ettevõtete ressursitõhusust, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. Ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid. Ettevõtete ressursitootlikkuse edendamise investeeringud aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, keskkonna ja majanduse vastupidavusele, kliimamuutustega kohanemisele ja ettevõtete konkurentsivõime paranemisele.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Ehituse ja ringmajanduse programm koosneb kolmest meetmest, mis on eristatud vastavalt

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ja ringmajanduse osakonna põhiülesannetele.

Meede 1: EHITUSPOLIITIKA

Meetme eesmärk:

Parima elukeskkonna kujundamine Eestis vastavalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, järgides

ohutuse, süsinikujalajälje, energiatõhususe, ringmajanduse ja muid rohe- ning digipöörde eesmärke.

Meetme elluviimisel luuakse tingimused, et Eesti ehitatud keskkond ning selle loomise protsessid oleks kõrge kvaliteediga ja majanduslikest, ökoloogilistest ning sotsiaalsetest aspektidest läbi mõeldud. Ruumiotsused tuginevad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele ja otsuseid toetab e-ehituse platvormi jt IKT lahenduste rakendamine. Tabel 3. Meetme ehituspoliitika mõõdikud

Meetme mõõdikud Tegelik

(2023) 2025 2026 2027 2028

(Pole seatud) - - - - -

17

Programmi tegevus 1.1. Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine

Eesmärk:

Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja

elukeskkonna kvaliteeti.

E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste

langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe,

lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse

ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii e-ehituse platvorm,

ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid,

meetmed ja tegevused.

Tabel 4. Programmi tegevuse ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks, skaala 1- 100 Allikas: Kliimaministeerium

26 30 - 34,7 -

* mõõdetakse üle kahe aasta.

Programmi tegevus 1.2. Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine

Eesmärk:

Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on

konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatakse madala

süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega ehitisi ja säästlikku asularuumi.

Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise

tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning

kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad

riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav

ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Parandatakse elukeskkonna

(ehitatud keskkonna) kvaliteeti, lähtudes Euroopa uue Bauhausi kestliku kaasava ja kauni ruumiloome

eesmärkidest, sealhulgas parandatakse ehitiste keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust.

Tabel 5. Programmi tegevuse kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % Allikas: Eurostat

62,00% (2022)

72,00% 75,00% 78,00% 80,00%

Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga, skaala 1-100 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee

66,9 (2022)

- 71,70 - 74,10

18

Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TkWh Allikas: Statistikaamet

11,70 (2022)

11,58 11,46 10,99 10,65

Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, TkWh Allikas: Statistikaamet

16,50 (2022)

16,17 15,84 15,51 15,10

* uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant.

Meede 2. ELUASEMEPOLIITIKA

Eesmärk:

Eluhooned uuenevad jätkusuutlikult ning võimalikult paljud üle Eesti saavad endale lubada kvaliteetset eluaset.

Eluasemepoliitika eesmärk on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuendamist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meetme tegevustes järgitakse säästva ja tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, samuti juhindutakse Euroopa uue Bauhausi sihtidest. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab Eesti inimeste tarbimisvõime. Meetmega pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme täpsemad eesmärgid on uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi tagamine (sh ligipääsetavus), jätkusuutlik uuenemine ja energiatõhususe paranemine, eluruumide parema kättesaadavuse tagamine, üleriigilise eluasemeturu arengu soodustamine ja eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele (sh institutsionaalse üürituru teke).

Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete

jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana

piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng.

Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele

kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse

alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades.

Tabel 6. Meetme eluasemepoliitika mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023) 2025 2026 2027 2028

(pole seatud) - - - - -

Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

Eesmärk:

Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust

töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,

korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või

erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja

riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate

ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti

teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise,

sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega.

19

Tabel 7. Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Eluruumide arv vähemalt C-energiatõhususklassiga hoonetes, tk Allikas: Kliimaministeerium

118000 142000 155000 169000 184000

Elamispinna keskmine ruutmeetri hind suhtes keskmisesse brutokuupalka Allikas: Maa-amet, Statistikaamet

1,09 1,00 1,00 1,00 1,00

Meede 3. RINGMAJANDUSE POLIITIKA

Eesmärk:

Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe

suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.

Riigi ülesanne on ringmajanduse poliitika kujundamine, mis aitab üle minna lineaarselt majanduselt

ringmajandusele toetades seeläbi ressursside väärindamist ja vähendades jäätmeteket. Poliitika peab

toetama terviklikult uute ärimudelite teket ja vähendama jäätmekäitlusest tekkivaid

keskkonnamõjusid.

Tabel 8. Meetme ringmajanduse poliitika mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik

(2023) 2025 2026 2027 2028

(Pole seatud) - - - - -

Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine

Eesmärk:

Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe

suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine.

Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist, laiendatud

tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamist, ehitus- ja lammutusjäätmete

poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja digitaliseerimist. Kõigi tegevuste eesmärk on

tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja väiksemate keskkonnamõjude

suunas. Tegevuste tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja suurenema materjalide ringlussevõtt.

Tõhusalt korraldatud ringmajanduse meetme eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja

tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõjude vähendamine läbi

uute ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise. Tõhusalt korraldatud

ringmajanduse meede koosneb kahest programmi tegevusest, mis on kirjeldatud allpool.

20

Tabel 9. Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%) Allikas: Keskkonnaagentuur

38,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00%

Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta, kg Allikas: Keskkonnaagentuur

3721 3350 3350 3300 3300

Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine

Eesmärk:

Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe suurendamine.

Programmi tegevuse koosneb energiatõhususe poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest. Tegevuse tulemusena peab meie

ressursitootlikkus suhestatuna SKP-sse kasvama ning üldine energiasääst olema tagatud.

Tabel 10. Programmi tegevuse energia- ja ressursitõhustamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Ressursitootlikkus, eur/kg Allikas: Eurostat

0,70 (2022) 0,70 0,71 0,71 0,72

Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021 (GWh) Allikas: Kliimaministeerium

805 1679 2183 2687 3325

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm

koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise

strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025. aasta riigieelarve

seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja

ringmajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise

eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning

valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi

koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Programmi eesmärkide saavutamisse

panustab ka Keskkonnauuringute Keskus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh

programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia,

analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega.

21

Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja

riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad

tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium

koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga-

aastases aruandes.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega

ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:

• Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;

• Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035;

• Digiühiskonna arengukava 2030;

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;

• Heaolu arengukava 2023-2030;

• Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted;

• Riigi jäätmekava 2023-2028;

• Ringmajanduse valge raamat, 2022;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja koostatav uus arengukava aastani 2035;

• Kliimakindla majandamise seadus;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030;

• Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030;

• Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035;

• EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030;

• Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Majanduspoliitika plaan 2035.

22

Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi tegevusi EL-i õigusaktid, millest peamised on:

• Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;

• EL hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD)

ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/1275;

• EL energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiiv 2023/1791;

• EL taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive ehk RED3) ehk Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2023/2413.

• Jäätmete raamdirektiiv;

• Pakendidirektiiv;

• Prügiladirektiiv;

• Elektroonikaromude direktiiv;

• Patareidirektiiv;

• Ühekordse plasti direktiiv;

• Autoromude direktiiv;

• Tööstusheidete direktiiv.

Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi veel järgmised algatused:

• EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm;

• CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi

arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud

esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös;

• Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;

• ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna

ligipääsetavusele;

• Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid;

• Davosi süsteem kvaliteedipõhimõtete rakendamiseks ruumiloomes;

• Euroopa rohelepe;

• Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm;

• EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030.

23

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Teenus Eesmärk ja kirjeldus

Programmi tegevus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine

Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine (KLIM)

Eesmärk: Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel.

Tegevused: E-ehituse platvorm võimaldab teenustele ligipääsu läbi masinliidese (API) ja võimaldab ka erasektoril arendada teenuseid, mis on läbi e-ehituse platvormi kasutatavad (näiteks projekteerimise ajakulu kalkulaator).

Programmi tegevus: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine

Ehitustoodete poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Turutõkete vähendamine ja üksnes ohutute ehitustoodete kättesaadavus.

Kujundatakse Eesti ehitustoodete poliitikat läbi õigusloome, et tagatud oleksid CPRist tulenevad õigused ja kohustused, sh hinnatakse uue CPRi korral õigusruumi muutmise vajadust.

Jätkusuutlikku arengut toetava ehitusvaldkonna poliitika kujundamine (KLMI)

Eesmärk: Ehitussektori teadlikul suunamisel Eesti majanduse konkurentsivõime parandamine ja tasakaalustamine

Soodustatakse ehitusvaldkonna kestlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet.

Kvaliteetse elukeskkonna poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ehitatud keskkonna ohutus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.

Tagatakse ehitatud keskkonna ohutus, ligipääsetavus, keskkonnasõbralikkus, tõhusus, mitmekesisus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Poliitika kujundamisel arvestatakse nimetatud põhimõtteid ja väärtuseid, sh uuendatakse ehitusseadustikku ja selle alamakte.

Energiamärgiste süsteemi ülalpidamine ja arendamine (KLIM)

Eesmärk: Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti kasutatav energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete energiatõhusust. Tagada selgem ülevaate hoonefondi energiatõhususe kohta, suurendada hoonete energiamärgistega katvust. Reaalajamärgise väljatöötamine ja rakendamine (Riigikantselei innovatsioonimeetme projekti elluviimine) ning innovatsioonimeetme projekti elluviimisega tõhustatakse TTJA kui riikliku järelevalve teostaja tööd.

Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja sisekliima poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik hoonete energiatõhususe nõuete süsteem, mille raames sätestatud nõuded tagavad kuluoptimaalse energiatõhususe taseme.

Tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Viiakse lõpule sisekliima määrus. Iga 5 a järel tehakse kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete uuring ning täiendatakse energiatõhususega seotud regulatsiooni, et arvestada tehnoloogia arengut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta ülevõtt. Töötatakse välja õigusaktid püstitatavate hoonete

24

süsinikujalajälje arvutamiskohustuse ja süsinikujalajälje piirväärtuste rakendamiseks Eestis.

Programmi tegevus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

Eluasemepoliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine.

Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade lahendamiseks on ellu kutsutud üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“ (2023-2028). EPBDst tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks koostatakse 2025. aasta lõpuks hoonete renoveerimiskava esialgne versioon.

Elamufondi ja elamistingimuste parendamise toetamine (KLIM)

Eesmärk: Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega seotud probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 otsusele dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks".

Stimuleeritakse elamufondi rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Tagatakse kvaliteetsete elamistingimuste parem kättesaadavus pöörates seejuures tähelepanu ka üürielamutele, kahaneva elanikkonna piirkondadele ja vähekaitstud leibkondadele.

Programmi tegevus: Ringmajanduse korraldamine

Olmejäätmetega seotud poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Olmejäätmete käitlemist mõjutavad riigi regulatsioonid tagavad valdkonna tervikliku ja tõhusa toimimise ning jäätmealase teadlikkuse kasvu.

Olmejäätmete tekke vähendamine, tekkivate jäätmete liigiti kogumine ja ringlusse suunamine.

Tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Laiendatud tootjavastutuse all olevate toodete, ohtlike jäätmete efektiivne kokku kogumine ja käitlemine ning jäätmetekke vähendamine.

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest (näiteks ohtlike jäätmete tekke vähendamine, teadlikkuse tõstmine, laiendatud tootjavastutuse süsteemi parendamine jne).

Ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu (sh korduskasutuseks ettevalmistamine) suurendamine

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest.

Jäätmekorralduse poliitika kujundamine ja jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimine (KLIM)

Eesmärk: Eesti üldine jäätmekorraldus on tõhus ja ringmajandusel põhinev, loodud on toimivad seosed eri jäätmeliikidega seotud poliitikate vahel. Muuhulgas toimub peale olmejäätmete, laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete, ohtlike jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete ka muude jäätmete, näiteks biolagunevate jäätmete, tekke vähendamine ja ringlussevõtu suurendamine.

25

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest.

Andmeid kogutakse reaalajamajanduse (RTE) andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel. Rakendatakse andmepõhist juhtimist. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad terviklikuma ülevaate jäätmekäitluse ahelast, riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks.

Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest, muu hulgas toetatakse ringmajanduse edendamist ja andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamist, edendatakse era ja avaliku sektori koostööd uute ärimudelite välja töötamisel ja oskusteabe arendamisel ning lihtsustatakse keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamise kaudu.

Jäätmekäitluse loastamine (KeA) Eesmärk: Jäätmekäitlemise reguleerimine ning keskkonnatingimuste määramine keskkonnale negatiivse mõju vähendamiseks. Jäätmeteke ja tekkinud jäätmete ohtlikkus on vähenenud.

Füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja jäätmeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud tegevusteks keskkonnakaitseluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus.

Riikidevahelise jäätmeveo loastamine (KeA)

Eesmärk: Tagada ülevaade jäätmete sisse ja väljaveost ning reguleerida jäätmete rahvusvahelist vedu.

Isikutel, kes soovivad jäätmeid vedada piiriüleselt, peab olema sellekohane luba. Loa taotlemiseks tuleb esitada taotlus KeA-le.

Jäätmekäitleja registreerimine (KeA)

Eesmärk: Jäätmekäitlemise reguleerimine negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Tekkinud jäätmete taaskasutusmäärad on suurenenud eelkõige jäätmete ringlussevõtu kaudu.

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest ja veavad või koguvad tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses või osutavad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust, peab olema jäätmekäitleja registreering. Registreeringu taotlemine ja andmine käib läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Registreeringu peavad taotlema ka jäätmete edasimüüjad ning vahendajad, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel.

Jäätmete koristamise korraldamine (KeA)

Eesmärk: Jätkuvalt riigiomandi maa korrastatuse tagamine.

Jäätmeseaduses nimetatud juhtudel on jätkuvalt riigiomandis maadel jäätmete koristamine korraldamine KeA kohustus. Jätkuvalt riigiomandis maad peaks lõpuks muutuma reformitud riigimaaks ja jäätmete koristamine minema maaomaniku kohustuseks.

Jäätmekäitluse aruandluse ja registreeringute korraldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuse täitmine. Jäätmevaldkonna analüüside ja otsuste tegemiseks vajalike andmete töötlemine.

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenus koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikustamisest KOTKAS, PROTO, PAKIS ja OJS

26

andmekogudes. Andmeid töödeldakse ja avalikustatakse rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes.

Jäätmevaldkonna analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jäätmevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks

Jäätmevaldkonna andmestike analüüsimine tellimuste põhjal ja tulemuste tõlgendamine, prognoosimine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute tegevuse aruannetest.

Jäätmekäitluse nõuetele vastavuse tagamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus jäätmevaldkonnas on tagatud.

Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine jäätmevaldkonnas.

Jäätme valdkonna kooskõlastuste andmine (KeA)

Eesmärk: KOV nõustamine läbi kooskõlastamiste. Tagatud peab olema jäätmehoolduse korraldus ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimine.

Jäätmeseaduse kohaselt peab KOV küsima KeA arvamust KOV-i jäätmekava eelnõu, korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumentide ning jäätmehoolduseeskirja eelnõu kohta. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava esitab sadama pidaja heakskiitmiseks KeA-le.

Programmi tegevus: Energia- ja ressursitõhustamine

Energia- ja ressursitõhususe poliitika kujundamine (KLIM)

Eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid.

Tõhusus tähendab, et vähema vaevaga saadakse rohkem. Kui me oleme energia tootmisel tõhusad, saame kasutada samu või suuremaid mugavusi, kasutades vähem energiat

Ettevõtete ressursitõhususe korraldamine (KLIM)

Eesmärk: Eesti tööstus-ja muude ressursimahukate ettevõtete ressursitootlikkuse suurendamine

Ressursitõhususe saavutamiseks toetatakse ettevõtjate ressursiauditeid ning auditite kohaseid ressursitõhususe investeeringuid.

27

LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -167 265 221 -141 790 049 -116 469 297 -69 660 786

Meede 1: Ehituspoliitika -33 450 552 -2 139 087 -2 121 175 -2 123 776

Programmi tegevus 1.1: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine

-3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058

Ehitiste eluringi protsesside digitaliseerimine

-3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058

Programmi tegevus 1.2: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine

-29 978 878 -2 053 477 -2 038 551 -2 040 719

Ehitustoodete poliitika kujundamine -100 540 -85 609 -82 624 -83 058

Jätkusuutlikku arengut toetava ehitusvaldkonna poliitika kujundamine

-100 540 -85 609 -82 624 -83 058

Kvaliteetse elukeskkonna poliitika kujundamine

-100 540 -85 609 -82 624 -83 058

Energiamärgiste süsteemi ülalpidamine ja arendamine

-100 540 -85 609 -82 624 -83 058

Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, energiatõhususe ja sisekliima poliitika kujundamine

-29 576 716 -1 711 040 -1 708 055 -1 708 488

Meede 2: Eluasemepoliitika -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324

Programmi tegevus 2.1: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine

-126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324

Eluasemepoliitika kujundamine -100 540 -85 609 -82 624 -83 058

Elamufondi ja elukeskkonna parendamise toetamine

-126 162 056 -124 546 558 -77 806 624 -33 409 267

Meede 3: Ringmajanduse poliitika -7 552 072 -15 018 794 -36 458 874 -34 044 686

Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse korraldamine

-7 150 884 -11 690 901 -33 159 514 -29 743 693

Olmejäätmetega seotud poliitika kujundamine

-1 506 479 -2 694 425 -13 439 697 -15 346 803

Tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamine

-270 197 -255 364 -351 380 -5 152 196

Ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamine

-167 397 -152 564 -148 580 -149 396

Jäätmekorralduse poliitika kujundamine ja jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimine

-2 398 552 -6 182 874 -16 978 592 -6 715 966

Jäätmekäitluse loastamine -336 549 -308 326 -300 586 -300 586

Riikidevahelise jäätmeveo loastamine -52 779 -42 823 -41 748 -41 748

Jäätmekäitleja registreerimine -108 306 -96 352 -93 933 -93 933

Jäätmete koristamise korraldamine -22 241 -13 565 -13 350 -13 350

Jäätmekäitluse aruandluse ja registreeringute korraldamine

-863 343 -581 795 -514 501 -660 839

28

Jäätmevaldkonna analüüside tegemine -175 667 -175 603 -126 554 -126 554

Jäätmekäitluse nõuetele vastavuse tagamine

-1 207 701 -1 155 092 -1 119 282 -1 111 010

Jäätme valdkonna kooskõlastuste andmine

-41 673 -32 117 -31 311 -31 311

Programmi tegevus 3.2: Energia- ja ressursitõhustamine

-401 188 -3 327 894 -3 299 361 -4 300 993

Energia- ja ressursitõhususe poliitika kujundamine

-233 791 -3 175 330 -3 150 780 -4 151 596

Ettevõtete ressursitõhususe korraldamine -167 397 -152 564 -148 580 -149 396

K Ä S K K I R I

Tallinn 03.04.2025 nr 1-2/25/124

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi

2025-2028 programmide kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse

tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2025–2028 programmid – „Elukeskkonna ja

ringmajanduse programm“, „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning „Mere ja vee programm“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Veetee hoiukava 2025-2028

Tallinn 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Veetee hoiukava eesmärk ........................................................................................................... 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine.............................................................................. 4

1.1 Hüdrograafia ................................................................................................................ 4 1.2 Kartograafia ................................................................................................................. 4 1.3 Laevateed ..................................................................................................................... 5

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon .............................................................. 6 3. Navigatsioonimärgistus ....................................................................................................... 9 4. Jäämurre............................................................................................................................. 11 5. Laevastik ja sadamad ......................................................................................................... 14 Kasutatud lühendid ................................................................................................................... 17

3

Sissejuhatus

Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna Statistikaameti andmetel toimub vähemalt 60%

Eesti ekspordist ja impordist meritsi. Eesti avatus merele ja asukoht suurte kaubavoogude teel

võimaldavad teenida olulist tulu rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ja kalandusest. See on

võimalik vaid siis, kui merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori

teenused, sealhulgas ohutu veeliikluse tagamine ja õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega

tööjõud, üldiselt kõrge oskuste ja teadmiste tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Viimastel

aastatel on oluliselt kasvanud väikelaevaliiklus, suurendades laevateede korrashoiu vajadust.

Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapered, õigeaegne

navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteetaristu. Veeteetaristu hooldus ja

navigatsioonisüsteemide tagamine on aga olnud alarahastatud. Nende teemade käsitlemiseks

koostati veetee hoiukava esimest korda 2021. aastal. Alates 2023. aastast viidi Transpordiametist

laevadega seotud tegevused Riigilaevastikku. Vastutuse ja töökorralduse jaotus kahe asutuse vahel

on kirjeldatud 2023. aastal allkirjastatud koostöökokkuleppes.

Veetee hoiukava eesmärk

Veetee hoiukava hõlmab hüdrograafilist mõõdistamist, laevaväliseid navigatsioonivahendeid

(navigatsioonimärgid ja -süsteemid nagu DGNSS ja AIS/VDES), teenuseid (VTS/GOFREP),

jäämurret, laevateede projekteerimist ja haldamist (sealhulgas süvendamine), navigatsiooniteabe

avaldamist ning riigi laevastiku haldust. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 on seatud

eesmärgiks, et laevateed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, oleksid

rekonstrueeritud, kaasaegsed, regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Arengukava

näeb ette ka jäämurdeteenuse tagamise ning veeteetaristu kestliku arendamise ja hooldamise veetee

hoiukava kaudu.

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud

transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035. Veetee hoiukava tegevusi viiakse ellu TERE Mere

ja vee programmi raames.

Regulaarne veeteetaristu hindamine ja tööde terviklik planeerimine koostöös kõigi osapooltega loob

eeldused Eesti veeteetaristu jätkusuutlikuks arenguks. Hästi planeeritud ja hoitud veeteetaristu

vähendab õnnetuste riski ja aitab laevadel kasutada optimaalseid teekondi, vähendades seeläbi

keskkonnakoormust ja ohte inimeludele. Veetee hoiukava eesmärk on Transpordiameti (TRAM) ja

Riigilaevastiku (RIL) hallatava veeteetaristu hoolduse ja jätkusuutliku korraldamise tagamine.

Veetee hoiukava toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist.

4

1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine

Meresõiduohutuse seaduse § 47 kohaselt on TRAM-i ülesanneteks:

• Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine, sh

hüdrograafiline mõõdistamine

• Navigatsioonimärgistuse ja laevateede haldamine

• Navigatsiooniteabe avaldamine

• Hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamine TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede ja sadamate osakond (LSO). RIL-i ülesanneteks on:

• Laevade haldamine ja uuendamine

• Hundipea ja Rohuküla sadama haldamine

• Ujuvnavigatsioonimärkide tehniline haldamine

• Püsinavigatsioonimärkide tehnika haldamine

• DGNSS-tugijaamade ja R-Mode haldamine

1.1 Hüdrograafia

HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga

liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks

mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere

hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti

mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III)

ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. Lisaks hindab

LSO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused.

HO tellib laeva koos meeskonnaga RIL-ilt. HO hooldab ja uuendab vajadusel RIL-i laevadel

kasutusel olevaid seadmeid. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja)

igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada

mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 75% merealast ja 78% sisevetest.

Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi

(HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla

laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks.

1.2 Kartograafia

Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat, navigatsioonimärgid Eesti vetes)

tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest ja SOLAS

konventsiooni nõuetest. Perioodil 2025-2028 on suurimaks väljakutseks IHO S-100 standardile

vastavate andmestike IHO rakenduskava järgne avaldamine. Koostatakse nii paberkaarte kui

elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse tuletatud toodete koostajatele töötlemiseks või laetakse

valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide levituskeskuse PRIMAR platvormile, kust

edasimüüjad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-direktiivi nõuetest edastakse

TRAM haldusalas olevaid hüdrograafiavaldkonna andmeid ka Eesti geoportaali.

Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös

5

RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja koostöös Rootsi Mereadministratsiooniga läbi NAVTEX-süsteemi.

Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat ja Navigatsioonimärgid Eesti vetes avaldatakse

digitaalsete väljaannetena TRAM-i kodulehel.

1.3 Laevateed

Koostöös HO, KO ja Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab

üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning

haldamist LSO. Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit

Väinameres, Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava

kanalit Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad

peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid

kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus

tuvastatakse iga-aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. Järgmised planeeritud süvendused on

toodud tabelis nr 1.

LSO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt

veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite

uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333 eurot iga kahe

aasta tagant, kuid juba mitu aastat pole see piisav ja on vaja leida lisaraha. Kanali põhja ladestub

pidevalt setteid, mida eemaldatakse korralise hooldamise käigus iga kahe aasta tagant, et parvlaevad

saaksid ka madalama veetaseme korral ohutult liigelda. Vajalik oleks tagada baasrahastus täies

ulatuses, et perioodiliselt hooldada kanaleid ja seeläbi tagada meresõiduohutus kõigis

üldkasutatavates veetee kanalites.

Tabel 1. Planeeritud kanalite süvendamised 2025-2028 Laevateed 2025 2026 2027 2028 Vajaduse selgitus

Üldkasutatava veetee kanalite

hooldussüvendused

700 000 700 000 700 000 700 000 Raha eraldamine tagab üldkasutatava veetee kanalite (Rukki, Saareotsa,

Praaga ja Eesti värava) korrashoiu. Baasrahastuse korral on võimalik

hooldussüvendust vajaduspõhiselt kavandada. Hooldatud kanalid tagavad

veeliikluse ohutuse ja parvlaevaühenduse toimimise.

Kulud kokku 700 000 700 000 700 000 700 000

RES 2025-2028 0 333 333 0 333 333

Puudujääk kokku -700 000 -366 667 -700 000 -366 667

Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2028. aastaks on mõõdistatud 85% Eesti merealast. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0.

Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede

haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike

andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei

hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral on

6

oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. Samuti ei ole võimalik

parvlaeval Koidula Eesti Värava kanali süvendamata jätmise korral Kallastesse dokki sõita. Kui

parvlaevaühendused katkevad, häirib see teenuste osutamist ja võib seada ohtu inimeste elud.

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon

Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine ning

keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab

laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ja laevaettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab

TRAM-is laevaliikluse juhtimise osakond (LJO), mis jälgib mereala Kõpust Narva-Jõesuuni.

MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd.

Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes

IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb

laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete (GOFREP) süsteemi

piirkonnaks. Laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i

direktiivis 2002/59.

HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse identifitseerimise

süsteemi (AIS) haldamises ning andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste

osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud vastav kaldajaamade

võrk. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada statistikaks, riskide hindamiseks ning

merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse automaatselt HELCOM-i ja

SafeSeaNet-i (laevaliikluse monitooring EL-i vetes) süsteemi. Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP,

mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise

laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna ja Muuga lahel on

kasutusel lisaks AIS baasjaamadele ka radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks

laevajuhtidega Soome lahel on kasutusel VHF-raadiosidesüsteemid.

Efektiivne, ajakohane ja rahvusvahelistele standarditele vastav laevaliikluse korraldamise süsteem

loob eeldused ohutuks ja sujuvaks laevaliikluseks ning aitab vähendada kütusekulu ja ooteaega

sadamatesse ja seega ka koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse tänu laevaliikluse

korraldamise süsteemi rakendamisele ära ligikaudu 10 laevaõnnetust aastas.

Rahastamise vajadus

GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad uuendamist 2026. aastal, vastasel juhul

võib olla süsteemi töö häiritud, mis toob kaasa laevaliikluse ohutuse taseme languse ja

keskkonnareostuse riski. Vajalik on välja ehitada praegu puuduv ligipääs Leppneeme radarile, et

oleks võimalik seadmeid hooldada ja remontida.

AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab suurema mahuga

andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb sõnumite edastamise küberturvalisuse tase

ning võimalus tulevikus rakendada erinevaid e-navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe

edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2026. aastal. Ajakohane AIS/VDES- ning

VHF-süsteem võimaldavad efektiivset sidet ning andmevahetust laevade ja juhtimiskeskuse vahel

ennetamaks ohtlike olukordade tekkimist.

7

Eestis on kasutusel kaks DGNSS-tugijaama – Ristnas ja Narva-Jõesuus. Nende eesmärk on

asukohaparandite rakendamisega tõsta asukoha määramise täpsust. DGNSS-teenuse nõuded ja

korraldus tuginevad IMO resolutsioonidel. DGNSS-jaamade välja kolimine amortiseerunud

muinsuskaitsealustest hoonetest võetakse ette 2025. aastal (tabel 2). Alates 2023. aastast on DGNSS-

jaamad RIL-i hallata ning nende hoolduse ja uuendamisega tegeleb navigatsioonimärkide üksus.

Tabel 2. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2025-2028

Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Vajaduse selgitus

DGNSS-jaamade

kolimine 150 000 150 000

Narva-Jõesuu (2025) ja Ristna (2026)

DGNSS-tugijaamade ümber tõstmine

seoses kinnistute võõrandamisega.

Rahastuseta ei saa kinnistuid

võõrandada ja tuleb investeerida

praeguste hoonete rekonstrueerimisse.

Fiiberoptilise kaabli

paigaldamine (Ristna) 100 000

R-Mode tugijaamade ajatempli

sünkroniseerimine läbi fiiberoptilise

kaabli

Fiiberoptilise kaabli

paigaldamine (Narva-

Jõesuu)

50 000

R-Mode tugijaamade ajatempli

sünkroniseerimine läbi fiiberoptilise

kaabli

GOFREP-süsteemi

arendus 60000

EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise

vajadus, kaasnevad trahvid riigile

nõuete mittetäitmise osas.

VTS-süsteemi arendus 70000

Vajalik laevaliikluse

monitooringusüsteemi

funktsionaalsuse täiendamiseks ja

seeläbi ohutuse tagamiseks. Tõrgeteta

toimiv VTS-süsteem hoiab aastas ära

hinnanguliselt 10 laevaõnnetust.

Leppneeme radari

ligipääs 200 000

Hoolduse ja remondi võimaldamine on

vajalik laevaliikluse ohutuse

tagamiseks.

Kulud kokku 350 000 210 000 220 000 0

RES 2025-2028 0 0 0 0

Puudujääk kokku -350 000 -210 000 -220 000 0 Satelliitside häiringud on viimastel aastatel Läänemerel ja Soome lahes sagenenud. Radarivastajate

laialdasem kasutamine on üks võimalik alternatiiv satelliit-positsioneerimisele. 2024. aastal

vahetatakse välja Tallinnamadala radarivastaja. Teised alternatiivsed lahendused on GNSS-ist

sõltumatud raadionavigatsioonisüsteemid nagu R-Mode (Ranging Mode). R-Mode süsteem kasutab

maapealseid tugijaamu, mis saadavad AIS-signaale ning laevadel olevad vastuvõtjad kasutavad neid

signaale oma positsiooni ja liikumise määramiseks. Narva-Jõesuusse ja Ristnasse on 2024. aastal

paigaldatud R-Mode saatjad. Satelliitnavigatsiooni süsteemi häirete korral suudab seade edastada

signaali ca kaks tundi. Et signaali saaks pikemalt edastada, tuleb lisada ajasünkroniseerimise

seadmed ning vedada jaamadeni valguskaabel kiire interneti jaoks. R-Mode-süsteemi laialdasemat

kasutuselevõttu võib oodata pärast süsteemi standardiseerimist, mis on kavandatud 2026. aastasse.

8

Mõõdikud Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0. Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse korraldamise süsteemi käideldavus on minimaalselt 99,9 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 15 minutit maksimaalselt 15 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud

Laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS/GOFREP) vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Soome laht on üks tihedama liiklusega piirkondi Euroopas. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h naftatankerite, kauba- ja reisilaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele, kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele keskustele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib nõuete eiramine sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt.

Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest

sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub kallimaks

ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui sadamate

tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti

kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige

keskkonnasäästlikumaid transpordiviise.

9

3. Navigatsioonimärgistus

SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab,

et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas

liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks

tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et

info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele.

TRAM haldab kokku 808 navigatsioonimärki: 675 ujuvmärki ja 133 püsimärki. Kõik tulega

püsimärgid (123) ja 135 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas

infot. Töid ujuvnavigatsioonimärkidega korraldab RIL ja püsinavigatsioonimärkidega TRAM.

Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide

Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke hooldatakse Tallinnas,

Rohukülas ja Tartus asuvates hooldusbaasides. Eesti püsimärgid erinevad nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti

ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse

arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise

maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad

ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada.

Ujuvmärkidest on kasutusel nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades

on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust

jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse

jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe). Navigatsioonimärkide kui andmeobjektide haldamine toimub navigatsioonimärkide infosüsteemis

(NMIS), mis koosneb navigatsioonimärkide andmekogust (NMA), navigatsioonimärkide

ekspluatatsiooniinfosüsteemist (NME), kaugseires olevate märkide terminalidest ning 9 poitöölaeva

tark- ja riistvarast ning neljast virtualiseeritud serverist.

NMA on andmebaas, mis sisaldab kõikide Eesti navigatsioonimärkide ajakohaseid andmeid. NMA andmed on sisendiks ka avaldatavale navigatsiooniteabele (s.h navigatsioonikaardid) ning

kaardirakendusele Nutimeri.

Navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni ja jälgimist läbi GSM-võrgu korraldatakse NME kaudu.

Kuna eeldatavasti lõppeb lähiaastatel 2G-andmeside teenuse pakkumine, tuleb seadmeid

moderniseerida ja vanemad seadmed välja vahetada uute vastu. Seadmete moderniseerimine

kajastub majanduskuludes ja uute soetamine tabelis nr 5.

Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil NME-s oma hoolduse

intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine

RILi poitöödega tegelevatele laevadele. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse regulaarsete

ülevaatuste ja hoolduste käigus. Seadmete hooldusega tegeleb RIL-i navigatsioonimärgistuse üksus,

ehitiste seisukorraga TRAM-i haldusosakond.

10

Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i LSO-s regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide

käideldavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite

arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA käideldavuse

kategooriatele (tabel nr 3). Tabel 3. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse käideldavuse arvutamine

Märgi kategooria 3 a käideldavus 1 99,8% 2 99% 3 97%

Käideldavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg

kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne käideldavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega käideldavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi käideldavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus

Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat.

Tabelis nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse

alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset.

Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku

remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad

hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata, tuleb

saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4 navigatsioonimärki aastas.

Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades nende tehnilist seisukorda, olulisust

navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Väiksemad investeeringud kajastuvad real

püsimärkide iga-aastased investeeringud. Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette nähtud

300 000 eurot aastas. Navigatsioonimärgistuse hoiu kulud on toodud tabelis nr 4.

11

Tabel 4. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2025-2028

Alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib

selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget käideldavust

ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus.

Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste

toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. Lisaks on tuletornid

oluline merekultuuri osa ning nende korrashoid mõjutab ka turismi arengut.

4. Jäämurre

Eestis korraldab jäämurdeteenust TRAM vastavalt meresõiduohutuse seadusele. Määruse

Jäämurdetööde kord (RTL 2004, 1, 6) kohaselt on riigi poolt teenindatavateks sadamateks Kunda,

Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Pakrineeme sadam, Paldiski Põhjasadam, Paldiski

Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. Pea igal aastal on jäämurdeteenust vaja Kundas, Sillamäel

ja Pärnu sadamas. Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide tõttu on sadamate kaudu

veetava kauba (transiidi) maht ja laevade arv oluliselt vähenenud. Kundas on mahud stabiilsed, aga

Sillamäel ja Muugal märkimisväärselt langenud. Pärnu sadamat külastavatel laevadel on 70%

jääklass IA, kuid jäämurdeteenust vajatakse karmide jääolude korral, mis võivad ootamatult tekkida

(rüsijää jms). Pärnus on kaubamahud jäämurdehooajal suuremad, kuna veetakse Euroopasse

küttematerjale. Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi (tabel 5).

Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Selgitus

Püsimärkide iga-aastased

investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000 1 400 000

Summa on vajalik TRAM-i

valduses olevate tuletornide

korrashoiuks

Mohni tuletorni rek 0 0 1 700 000 0 Tuletorn on amortiseerunud

Pakri tuletorni rek 800 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud

Sorgu tuletorn

projekt+rek 80 000 0 0 600 000

Tuletorn on amortiseerunud.

Ehitus kestab kaks aastat,

kogumaksumus 1 200 000 €

Keri tuletorni II etapp 0 1 300 000 1 300 000 0 Tuletorn on amortiseerunud

Virtsu tuletorn 430 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud

Ujuvmärkide soetamine 175 000 120 000 120 000 120 000 Navigatsioonipoide

nõuetekohase töö tagamine

Ujuvmärkide

terasankrute ostmine 75 000 75 000 0 0

Navigatsioonipoide

nõuetekohase töö tagamine

Navigatsioonimärkide

kulud kokku 2 960 000 2 895 000 4 520 000 2 120 000

Baasrahastus RES 2025-

2028 300 000 300 000 300 000 300 000

Puudujääk

baasrahastuses -2 660 000 -2 595 000 -4 220 000 -1 820 000

12

Tabel 5. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine

Jäämurdetöid koordineerib TRAM-i jäämurde koordinaator, kes määrab vastavalt jääoludele

piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestab jäämurdja teenust kasutavatele laevadele

nõudmised (jääklass, masinavõimsus jne). Igapäevast tööd, milleks on jäämurdjate tellimuste

vastuvõtmine, karavanide koostamine ja infovahetus, korraldab TRAM läbi mereinfosüsteemi

EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad

karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam jäämurdja abi

ei vaja. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne

regiooniks (Liivi laht).

2024. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus põhijäämurdjaga Botnica ja

jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). Botnica rentimiseks TRAM-i ja Tallinna Sadam AS-i vahel

sõlmitud leping kehtib kuni 2032. aastani, kuid 2024. aasta juunis on algatatud lepingu üleandmine

RIL-ile. Põhja regioonis vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest

vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev

aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt jääolude

raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada

kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega.

Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks laev

aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel talvel

teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata

jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist Riigilaevastiku laeva EVA-

316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu.

Jäämurdja Tarmo asendamine

Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse

tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja 2028. aastaks. 2023. aastal valminud TRAM-

i tellitud uuringus "Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs" tuuakse eelistatuima

variandina välja riigile uue traditsioonilise jäämurdja ostmine. Ei soovitata ehitada mitmeotstarbelist

jäämurdjat (multipurpose icebreaker) nagu Botnica: „Edu saavutamine keerukatel offshore-turgudel

opereerimisel eeldab kõrgelt kvalifitseeritud ja ärilist juhtimist.“ Hinnatakse, et riigiasutus

mitmeotstarbelise jäämurdja ärilist käitamist tõhusalt juhtida ei suuda. Sobiliku jäämurdeks mõeldud

laeva maksumuseks hinnatakse 80-85 mln €. Teine variant on ehitada jäämurdeks uus

mitmeotstarbeline jäämurdja ning leida sellele ka muid funktsioone. Sellise laeva maksumus on 100

– 120 mln €.

Pehme talv Keskmine talv Külm talv

Põhja regioonis ulatub jää

Narvast Prangli saart läbiva 25.

pikkuskraadini.

Põhja regioonis ulatub jää

Hiiumaa põhjatipus oleva

Tahkuna neemeni.

Pärnu laht on jääs (jää ulatub

Pärnust Sorgu saareni).

Liivi lahes ulatub jää Pärnust

Sõrve poolsaare tipuni.

Soome laht ja Liivi laht on

täielikult jäätunud ning

Läänemere keskosas ulatub

jää

põhjast ja idast Gotlandi

saareni (Gotlandi–Sõrve

poolsaare paralleelini).

13

Rahastuse vajadus

Jäämurde baasrahastus on 5 929 000€ aastas, millest 4 342 143 € eraldatakse TRAM-ile ning

ülejäänud RIL-ile. Seni on puudujääv osa, sh kütuse jaoks, eraldatud vastavalt vajadusele Vabariigi

Valitsuse reservist. RIL-i jäämurret teostavate olemasolevate laevade korrashoiuga seotud

investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes.

Aastateks 2025-2026 on uue jäämurdja ostmiseks planeeritud taotleda riigieelarvest kokku 120 mln

eurot (tabel 6). Hinnanguliselt võtab uue jäämurdja ehitus aega koos projekteerimisega 4 aastat.

Teenuse mõõdik TRAM-i eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. TRAM-i ja RIL-i vahelises koostöökokkuleppes on toodud RIL-i kohustusena: jäämurde hooaja avamisel mõnes piirkonnas suundub laev jäämurde piirkonda 24 tunni jooksul.

Tabel 6. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2025-2028

Botnica kulud ilma kütuseta 2025 2026 2027 2028 Ööpäeva hind (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 44 800 46 144 47 528 48 954

Lepingulisi jäämurde päevi aastas 122 122 122 123 Aastane kulu (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 5 481 728 5 629 568 5 798 455 6 021 363 Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 100 000 100 000 100 000 100 000 Kütus (miinimum, kui laev üldse väljas ei käi) 75 000 75 000 75 000 75 000

Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 656 728 5 804 568 5 973 455 6 196 363

Riigilaevastiku jäämurdekulud ilma jääta

Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 126 075 129 227 132 458 135 769 Tarmo tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud) 1 822 395 1 882 378 1 930 601 1 947 560 EVA-316 tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud jäämurde hooajal) 434 554 445 138 450 281 439 247

RIL-i laevade jäämurdekulud kokku 2 383 024 2 456 743 2 513 339 2 522 576

Jäämurde kulud kokku ilma jääta (st laevad seisavad kai ääres) 8 039 752 8 261 311 8 486 794 8 718 939

Baasrahastus RES 2025-2028 5 929 000 5 929 000 5 929 000 5 929 000

Puudujääk baasrahastuses -2 110 752 -2 332 311 -2 557 794 -2 789 939

Uue jäämurdja ehitus Tarmo asemele 36 000 000 36 000 000 36 000 000 12 00 000

14

Alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele

regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda

olemasoleva jäämurdmis võimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti

majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile.

Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025-2028 ei suudeta

alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029. aastast on

Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel ainult

pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega

arvestada. Samade tõdemusteni jõudis ka eelpool mainitud uuring.

5. Laevastik ja sadamad

Alates 2023. aastast on kõik riigile kuuluvad veetee hoiuga tegelevad laevad RIL-is. Laevastiku

teenuse osutamise eesmärgiks on RIL-i laevastiku koosseisu kuuluvate laevade tööks valmisoleku

tagamine RIL-ile pandud ülesannete täitmiseks. TRAM tellib tööd navigatsioonimärkidega ja

takistuste kõrvaldamiseks veeteelt RIL-ilt. Mõõdistamiseks tellib laevad oma kasutusse HO.

Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele laevastiku osakond. Lisaks korraldab laevastiku

osakond ametiabi taotluste alusel vedusid väikesaartele.

Ujuvmärkide paigaldamiseks on RIL-il merealadel kasutada mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning

poilaevad EVA-317, Sektori ja EVA-318. Sisevetel on töödeks ujuvmärkidega kasutusel väikese

süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA-325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Madalas vees on

merel kasutada kraanaga varustatud teeninduskaater EVA-326 ning sisevetel analoogne EVA-327.

Hüdrograafilisteks mõõdistusteks on kasutada neli laeva (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja).

Mõõdistuskaatrit Kaja on võimalik treileriga vajalikku kohta liigutada. Jäämurdeks kasutatakse

laevu EVA-316 ja Tarmo.

Laevastiku rahastuse vajadus

Ka RIL-i sadamad vajavad investeeringuid. Rohuküla kai vajab rekonstrueerimist ja Hundipea

sadamasse on vaja seoses paljude väikelaevadega travellift-kraanat ning sellega seoses kai

rekonstrueerimist. Lisaks vajab Hundipeal uuendamist amortiseerunud remondibaas.

Uue võimekusena on RIL-ile kavas luua võimalus vanade vrakkide tühjakspumpamiseks.

Olemasolevate laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 7), kuna need on seotud

seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele

põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega

kui 36 kuud. Selline on plaanis laevadele Jakob Prei, EVA-317, EVA-318, EVA-320, EVA-325,

Sektori ja Tarmo. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus

ning väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus.

Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse - 2026. aastal

on EVA-316 puhul klassiülevaatuse käigus plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine ja

laeva uuendamine. 2025. aastal on kavas alustada uue multifunktsionaalse laeva ehitusega, mille

kasutusele võtt võimaldab lõpetada Sektori rendilepingu. 2028. aastal on sisevetele vaja uut poilaeva,

kuna praegused laevad on amortiseerunud.

15

Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15. Tabel 7. Laevastiku investeeringud 2025-2028

Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Jakob Prei dokiremont 350 000

250 000

Laeva 2,5 aasta dokkimine

Sektori dokiremont

100 000

Laeva 2,5 aasta dokkimine

EVA-317 dokiremont

100 000

100 000 Laeva 5 aasta klassitaastus,

dokiremont

Tarmo dokiremont 250 000 250 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine

EVA-316 klassiremont (eluea pikendamine)

4 000 000 Vastavalt laeva eluea pikendamise programmile,

amortiseerunud peajõuseadme muundurite vahetus.

Olemasolevad seadmed ei suuda

tagada riketeta jäämurde teenust.

EVA-316 dokiremont 300 000 300 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine

vastavalt MOS nõuetele.

EVA-318 merekõlbulikkuse

taastamine/ümberehitus

200 000

200 000 Juhul, kui uut väikest poilaeva ei

tule, tuleb modifitseerida laeva

jõuseadmeid, kuna olemasolevatele on varuosade

tootmine lõppenud.

EVA-320 dokiremont

120 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont

EVA-325 dokiremont ja

kaasajastamine

50 000

50 000 Peamasinate remont vastavalt

valmistajatehase juhendile

Vrakkide tühjaks

pumpamise tehnilise

võimekuse loomine

2 000 000

Luua tehniline võimekus Eesti

merealadel olevate vrakkide

ohtlikest kütustest tühjaks pumpamiseks

Uus töölaev sisevetele

10 000 000 Olemasolevad töölaevad on

amortiseerunud

Uue multifunktsionaalse

laeva ehitus

12 500 500 4 578 000

Laev hakkab asendama poilaev

Sektorit, mille rendileping lõppeb, ning uurimislaev

Salmet, mis on amortiseerunud

Hundipea sadama remondibaasi ehitus

20 000 10 000 350 000 5 300 000 Remondibaas on amortiseerunud ja pole

kuluefektiivne

Hundipea travellift-kraana + kai ümberehitus

1 200 000 Vajalik RIL-i väikelaevade

veest välja tõstmiseks

Rohuküla kai taastamine 2 508 333

Kai amortiseerunud ja kasutamine on piiratud

Laevastiku

investeeringud kokku

17 578 833

9 388 000 600 000 17 520 000

Baasrahastus RES

2025-2028

0 0 0 0

Puudujääk

baasrahastuses

-17 578 833

-9 388 000 -600 000 -17 520 000

16

Alarahastamisega kaasnevad ohud

Kuna laevade remondid on planeeritud ettenähtud tundide alusel, viib remontide ära jätmine

riketeni, mis on ohuks inimestele ja keskkonnale ning viib lõpuks veel suuremate kulutusteni.

Kohustuslikud dokiülevaatused ja nendega kaasnevad uuendamised ja remondid on eeldused

klassitunnistuse saamiseks. Ilma klassitunnistuseta ei tohi laevaga opereerida. Laevade

mittekasutamisel ei saa osutada navigatsioonimärgistuse, jäämurde ega mõõdistamise teenust

senisel tasemel. Korraliste hoolduste ja remontide tähtsust suurendab asjaolu, et asendusi pole

laevadele Eestist võtta ja ka kaugemalt leidmine on keerukas ja aeganõudev.

Kui sadamaid korras ei hoia, muutuvad need kasutajatel ohtlikuks ning neid ei ole enam võimalik

sihtotstarbeliselt kasutada ning vajalikud investeeringud kujunevad kordades suuremateks.

Kui merepõhjas olevaid ohtlikke vrakke ei pumbata tühjaks, võivad need hakata kütust lekitama

ja põhjustada merekeskkonna reostust, mille likvideerimine kujuneb tõenäoliselt võimekuse

loomisest oluliselt kallimaks.

Kasutatud lühendid

AIS – Automaatne laevade tuvastussüsteem

BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon

DGNSS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem

EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem

GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem

GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem

HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

HIS – Hüdrograafia infosüsteem

HO – Hüdrograafiaosakond

IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon

IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon

IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

KO – Kartograafiaosakond

LSO – Laevateede ja sadamate osakond

NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu

NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus

NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem

NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus

MSOS – Meresõiduohutuse seadus

PPA – Politsei- ja Piirivalve amet

REK – Rekonstrueerimine

RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

RIL – Riigilaevastik

SOLAS –Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel

TRAM – Transpordiamet

VDES – VHF-andmete edastuse süsteem

VJÜ – Laevaliikluse juhtimise osakond

VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem

MERE JA VEE PROGRAMM 2025-2028

2

Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 3

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6

4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ............................................................................................... 11

Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ....................................................................................... 11

Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ................................................................................... 12

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused .............................................................................. 13

Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ....................................................................... 13

Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine ........................................................... 14

Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine ......................................... 15

Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine................................................................... 16

Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine.............. 16

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 18

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 21

Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine ..................................................................... 21

Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine ................................................... 21

Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine ....................... 23

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 25

3

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega1 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded viidi Rahandusministeeriumist üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

1 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (osaliselt)

Programmi nimi Mere ja vee programm

Programmi eesmärk Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse.

Programmi periood 2025-2028

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

-

4

Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid.

Elukeskkonna liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tagame ringmajanduse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendame nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse.

Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM); - Mere ja vee programm (KliM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KliM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM).

Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20352 (edaspidi TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega.

Tulemusvaldkonna eesmärk on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside (va meretransport) planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Mere ja vee programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab meretranspordi planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

3) Ühistranspordi programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

Mere ja vee programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine aitab kaasa TLAK-i

2 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium

5

koordineeritud rakendamisele ja valdkonna arengule, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega.

Mere- ja veepoliitika tegeleb peamiselt meremajanduse konkurentsivõime sh meretransporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega, merekeskkonna kaitse, veemajanduspoliitika kujundamise ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole mere- ja veepoliitika eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on mere- ja veepoliitikal tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse valdkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“.

Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse3: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik).

Mere ja vee programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi4 aluspõhimõtetega.

Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse:

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt5.

3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 https://www.kul.ee/media/60/download 5 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee

6

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Mere- ja vee keskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse.

Programm jaguneb kaheks meetmeks ja kolmeks tegevuseks: 1) Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk on saavutatud ja säilitatud merekeskkonna, pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

a) Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine Eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, mis tagavad merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

b) Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. 2) Meede 1. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine Meetme eesmärk on tagada mere peal (sh laevatatavatel siseveeteedel) toimuvate või merega seotud majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise.

a) Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Eesmärk: Muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Joonis 2. Programmi struktuur.

7

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table

3 3 3 3 3

Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) Allikas: Keskkonnaagentuur

51,00% (2022)

56,00% 59,00% 65,00% 66,00%

Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides Allikas: Kliimaministeerium

23 24 25 26 27

Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln aastas Allikas: Kliimaministeerium

8,00 11,00 11,50 12,00 12,50

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -65 604 603 -61 121 303 -55 353 929 -53 339 367

Meede 1: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

-25 712 092 -23 023 050 -26 220 349 -22 672 723

Programmi tegevus 1.1.: Merekeskkonna kaitse tagamine

-2 743 376 -2 524 822 -2 467 546 -2 477 694

Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

-22 968 716 -20 498 228 -23 752 803 -20 195 029

Meede 2: Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

-39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645

Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine

-39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645

4. Hetkeolukorra analüüs Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise.

Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda ja inimese tegevus mõjutab omakorda otseselt merekeskkonda. Seega tuleb majandustegevused planeerida

8

keskkonnahoiust lähtuvalt ja käsitleda neid koos elukeskkonna ja regionaalarengu teemadega. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse terviku potentsiaal Eestis siiski maksimaalselt kasutamata. Potentsiaali maksimeerimiseks tuleb lähtuda seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna. Selle tulemusena jõutakse olukorrani, kus suureneb merendusega seotud ettevõtluses loodav lisandväärtus, on loodud täiendavaid võimalusi väikeettevõtluseks, kaldaäärne elukeskkond on atraktiivne ja soodustab inimeste paikseks jäämist rannikuäärsetesse regioonidesse, samas väheneb keskkonna koormus ning õnnetused merel, veekogudel ja sadamates ning Läänemere keskkonnaseisund ei ole halvenenud.

Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna, ohutu ja turvalisena

hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine

kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast

ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse.

Riikliku arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 (TLAK) alla kuuluv

laiendatud meremajanduse visioon (meremajanduse valge raamat) koondab strateegilised eesmärgid

ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merendussektori arengu soodustamiseks.

Meremajanduse valge raamat sisaldab hinnangut probleemidele, nende ulatusele, lahendamata

jätmise tagajärgedele ja lahendamiseks välja pakutavate meetmete mõjule.

Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, ebastabiilsed

olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja

sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eesti koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga

alustas 2024. aastal ekspertide tasandil koostööd, mille raames arutatakse ühiseid samme Venemaa

varilaevastikuga võitlemisel, kuna see kujutab ohtu keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule,

eriti rannikuäärsetes riikides.

Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna

arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö.

Meremajanduse väljakutsed:

• meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi

kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga;

• meremajandus on kiiresti kasvav ning arengut on hakanud pidurdama valdkonna killustatus ja

kompetentside puudumine erinevates ministeeriumites ja nende allasutustes;

• Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad

vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine);

• kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude

drastilise vähenemisega;

• kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt

Euroopa kliimapaketi nõuetest;

• väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine;

• rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome ja

Rootsiga;

• jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi;

• jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine asendamaks

9

60 aastast jäämurdjat Tarmo;

• väikesaartega ühenduse pidamiseks uue parvlaeva ehitamise rahastamine;

• merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek

olemasolevate vahendite piires;

• sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat lahendust;

• teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel;

• meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et tagada

kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele.

• merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla

vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine;

• elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

(EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue

andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas;

• arendada ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled

saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks;

• veetee hoiukavaga seotud tegevuste ja investeeringute vajadusteks rahastuse tagamine;

• kanalite süvendamise pikaaegse plaani puudumine ja töödeks vajaliku baasrahastuse

tagamine;

• sadamate taristu vajab investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks (lainemurdjad, kaid),

selleks, et sadamad saaksid ohutut teenust pakkuda.

Keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia.

Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine.

10

Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, vastu on võetud EL looduse taastamise määrus. Vajalik on luua võimekus vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. 03.04.2024 seisuga on tuvastatud Eesti merealal 689 objekti. Neist 65 objekti on hinnatud keskkonnaohtlikuks. Detailsem riskihinnang on koostatud neile 65 keskkonnaohtlikkuile objektile ning 4 kõige suurema reostusohu tasemega vrakki asub Soome lahes ja üks Saaremaast läänes. Objektide keskkonnaohtlikkust ja riskihinnangut ajakohastatakse vastavalt uuemale kogutud informatsioonile. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata6. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Seega tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele. Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades ebapiisav, puuduvad konkreetsed projektlahendused. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata

6 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis.

11

sellele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestatakse sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised

Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

• Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed).

• LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering.

• LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot.

• Üleujutusriskide maandamise meetme ja sademevee kombineeritud lahenduste meetme rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027).

• Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027).

• Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine 2025. aastaks, et tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.

• Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks.

• Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele.

• Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega.

• Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeetme rakendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.

• 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi 2027. a kevadeks. Sealhulgas asulareoveest mikrosaasteainete puhastamise kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendusskeemi väljatöötamine.

• Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele.

• Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring.

12

• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028) ja merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. 2024. aastal ajakohastati mereala seisundihinnang.

• Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks.

• Merendusreformi läbiviimine (sh merekeskkonnakaitse reform) eesmärgiga töötada välja uuenduslik merenduse haldamise riiklik mudel, maksimaalselt de-reguleerida ja ühtlustada riigisiseseid nõudeid rahvusvageliste nõuetega, efektiivistada järelevalvet läbi tehnoloogiate rakendamise, vähendada riigi administratiivkulusid läbi tehisintellekti rakendamise.

• Kestliku sinimajanduse arendamine.

• Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse tagamine ning suurendamine, sh uue multifunktsionaalse laeva kasutusele võtmisega.

• Keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine. • SF 2021–2027 perioodil toimub mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu

Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2027, EL toetus 4 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise.

Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

• Töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest.

Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud

vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on

suurema keskkonnamõjuga hakkaksid tulevikus suuremat veeteetasu maksma.

• Oluline on tagada 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus.

• Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning

alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL-i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab

taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast

kaldaelektrivõrku lülitada.

• Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos

tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR

eesmärkide täitmisesse.

• Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine

alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks,

mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel.

• Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures on vajalik

võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste

juurutamise läbi.

• Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500

või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on

raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad

tingimused. Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja

toetavate infosüsteemide käivitumisega. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks,

mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa.

13

• Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline

maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. Laev

panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3-4 kilotonni võrra aastas.

• Töötatakse välja toetusmeede, mis ergutab laevandusettevõtteid valima Eestit oma laevade

keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, pakkudes osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud

investeeringutele.

• SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume

kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti

kogumaksumus 13,57 mln eurot).

• Laevateede ja kanalite süvendamiseks vajaliku baasrahastuse tagamine.

• Tuletornide rekonstrueerimiseks vajaliku rahastuse tagamine.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad

plaanid.

Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1.

Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Meetme eesmärk:

Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on

tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise

ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium,

Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tabel 3. Meetme merekeskkonna ja vee kaitse ja kasutus mõõdikud

Mõõdiku/Sihttase Tegelik (2023) 2025 2026 2027 2028

Merekaitsealade

pindalamäär (%) Eesti

merealast

7064 km2 Eesti

merealast kaitse

all

TW piiriga: 28.1%;

EEZ piiriga: 19.3 %

>28% >28% 28% 29%

Veeteenuse keskmise

maksumuse osakaal

madalaima

sissetulekuga

maakonna leibkonna

keskmisest

sissetulekust, %

Allikas: Statistikaamet

ja Keskkonnaagentuur

1,31

(2023)

˂2,00%

˂2,00%

˂2,00%

˂2,00%

Reovee kogumise ja

puhastamise osas

nõuetele vastavate üle

2000 ie koormusega

reoveekogumisalade

98%

100 100 100 100

14

osakaal, %

Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine

Eesmärk:

Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused

täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel

merealadel.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide

vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks,

koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee

erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:

Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

Keskkonnaamet.

Tabel 4. Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023) 2025 2026 2027 2028

Maismaalt merre jõudva inimtekkelise toitainete koormuse vähendamine: toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM BSAPis toodud Eestile arvestatud sissekande ülemmääradele – N-üld ja P-üld NIC-d Allikas: Keskkonnaagentuur

N-üld 27332 t/a; P- üld 455,5 t/a

(2022) väheneb väheneb väheneb

NIC N- üld:26474 t/a, NIC P-

üld 419 t/a.

Merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast, % Allikas: Keskkonnaagentuur

7064 km2 Eesti

merealast kaitse all,

TW piiriga: 28,1 %;

EEZpiiriga: 19,3%*

>28 28 >28 >29

Kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine Allikas: Kliimaministeerium

0 0 1 2 3

Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks viiakse läbi merestrateegia meetmekava rakendamine

(perioodil 2023 - 2028), ajakohastati mereala seisundihinnang (2024) ning merestrateegia

seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine.

Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Lisaks

mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja

mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise

ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks.

Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve

süsteemi uuendamine ja arendamine.

Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike vrakkide

kütusest tühjaks pumpamiseks.

15

Luuakse mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis pakub terviklikku lahendust Eesti

mereökosüsteemide seisundi ja nende pakutavate hüvede hindamiseks, kvantifitseerimiseks ning

survetegurite kumulatiivsete mõjude prognoosimiseks. Digitaalne kaksik võimaldab koondada eri

allikatest pärit andmed ja kasutada innovaatilisi meetodeid, et analüüsida ja prognoosida ökoloogiliste

näitajate muutusi nii ruumiliselt kui ajaliselt. Sõltuvalt valitavatest sisendandmetest, võimaldaks

digikaksik ka reaalajas olukorra jälgimist ja kiiret reageerimist võimalike ohtude ilmnemisel.

Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Eesmärk:

Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja

säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse.

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite hea seisundi

saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse,

maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse

vähendamiseks, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude

maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning

korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni

taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja

koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu

saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus ja Geoloogiateenistus.

Tabel 5. Programmi tegevuse vee säästliku kasutamine ja kaitse tagamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023)

2025 2026 2027 2028

Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00%

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-2024) võrreldes Allikas: Keskkonnaagentuur

28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7

Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur

1,31% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00%

Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % Allikas: Keskkonnaagentuur

98 100 100 100 100

2025. aasta jooksul valmib veeteenuse reformi strateegiline teekaart, et tagada ühisveevärgi ja

kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.

Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on saavutada

Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi

16,7 mln eurot.

16

Viiakse ellu LIFE SIP WetEST projekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik

rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine.

Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on 29,9 mln eurot.

Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside

säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud

vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega.

Jätkatakse üleujutusriskide maandamist ja sademevee süsteemide arendamist.

Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee-ettevõtete kulude

vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.

Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et tõhusamalt

tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele.

Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee

varustuskindluse uuring.

Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

Eesmärk:

Eesmärk on tagada mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste

konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab

inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste

osutamise.

Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos

ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on

valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja

majandusmudelini.“.

Tabel 6. Meetme meremajanduse konkurentsivõime tõstmine mõõdikud

Mõõdik/sihttase Tegelik

(2023)

2025 2026 2027

2028

Eesti laevandus on

rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline

(1-3)

Allikas: Shipping

Industry Flag State

Performance Table

3 3 3 3 3

Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks

kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava.

17

Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevastiku toetamiseks on vajalik jätkata tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi.

Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontrolli ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike olemasolu, mille tagamine on suurenevate kohustuste vaates oluline.

Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mis on aastaid olnud alarahastatud. Lisaks on vajalik alustada uue jäämurdja ehitust, sest jäämurdja Tarmo ei ole võimeline oma ülesandeid peatselt täitma (ehitatud 1963). Lisaks on vaja välja vahetada ka EVA 316, mis täna peamiselt hoiab laevateid avatuna Liivi lahes. Jäämurde teenuse tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks.

Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit.

Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärk on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise.

Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029.a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“.

VVTP punktist 6.2.7. tulenevalt kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli.

Muuhulgas jätkatakse koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning kaasates Transpordiametit, et paremini saavutada VVTP punkti 6.2.5. elluviimine, mille kohaselt tuleb tagada parvlaevaühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsida parandamisvõimalusi.

Merenduses on peamiseks väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis panevad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd.

18

Tabel 7. Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine mõõdikud

Mõõdik/Sihttase Viimane

tegelik tase (2023)

2025 2026 2027 2028

Jäämurde teenuse tagamine, % Allikas: Kliimaministeerium

100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%

Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, % Allikas: Kliimaministeerium

74,00% 75,00% 77,00% 83,00% 85,00%

SF projektidest rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk Allikas: Kliimaministeerium

0 1 1 3 3

Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kilotonnides Allikas: Kliimaministeerium

16,43 16,43 16,43 11,00 11,00

Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas Allikas: Paris MoU Committee

jah jah jah jah Jah

7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel.

Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet ja Riigilaevastik. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega.

Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid.

19

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes.

Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna TLAKi juhtkomisjonile.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele.

Seoses ministeeriumide ümberkorraldamisega ei olnud ajaraami silmas pidades võimalik programmi eelnõu koostamisele kaasata kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskonda, kuid programmi lõppteksti on tutvustatud kõigile juhtkomisjoni liikmetele enne selle kinnitamist. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad mere ja vee programmis kirjeldatud tegevustesse.

Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalike sektori asutustest kui ka era- ja mittetulundussektorist.

Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest).

Programmil on otsesed seosed kliima, energeetika ja elurikkuse ning ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks:

• Kliimapoliitika põhialused aastani 20507;

• Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 20308;

• Eesti julgeolekupoliitika alused9;

• Eesti Euroopa Liidu poliitika10;

• Eesti 2035+ strateegia11;

• Energiamajanduse arengukava aastani 203012;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203014;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“15;

• Maakonnaplaneeringud 2030+;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 203016;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203517;

• Heaolu arengukava 2023–203018;

7 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 10 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 11 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 13 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 15 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 17 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 18 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030

20

• Digiühiskonna arengukava 203019;

• Metsanduse arengukava aastateks 2021–203020;

• Rahvastiku tervise arengukava 2020–203021;

• Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203022;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“23;

• Haridusvaldkonna arengukava 2021–203524;

• Noortevaldkonna arengukava 2021–203525;

• Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia26;

• Eesti Merestrateegia27;

• Avalike teenuste korraldamise roheline raamat28;

• Meremajanduse valge raamat 2022–203529.

Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega:

• kliima ja keskkond;

• võrdsed võimalused;

• infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate lahenduste kasutuselevõtule);

• regionaalareng30 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid);

• riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel).

Programmi täitmise tulemusaruanne31 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Tulemusaruanded kinnitab taristuminister. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks.

LISAD:

Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Rahastamiskava Lisa 3 Veetee hoiukava (esitatakse eraldi dokumendis)

19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 20 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 21 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 22 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 24 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 25 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 26 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 27 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 28 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 29 https://www.mkm.ee/media/8055/download 30 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 31 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117

21

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Merekeskkonna poliitika on kujundatud, rahvusvahelised aruanded õigeaegselt esitatud.

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide

vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks,

koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee

erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE,

WISKI andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste,

teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse

peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute tegemistel.

Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside ja prognooside andmine merekeskkonnaga seotud otsuste tegemiseks.

Mere valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste

jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, mereseire ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Reostustõrjeplaani kooskõlastamine (KLIM)

Eesmärk: Tagatud sadamate reostustõrjeks valmisolek, plaanid on kooskõlastatud.

Sadamatel on kooskõlastatud ja ajakohased reostustõrjeplaanid koos vajaliku inventariga reostuse tõrjumiseks.

Merega seotud lubade taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Load on väljastatud ja neid täidetakse

Mereuuringuload on välja antud.

Merekeskkonna kaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnaalase õiguskuulekuse ning nõuetele vastavuse tagamine merekeskkonna kaitsel

Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine merekeskkonna kaitse

valdkonnas.

Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud ja arengukavad, strateegiad ja planeerimisdokumendid

arvestavad veealaseid strateegilisi suundasid ja eesmärke. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise

kaudu tagatakse vee hea sea seisundi saavutamine ja säilitamine ning veeressursi säästlik kasutus.

Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud aidates tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse

osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase

puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud

kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus.

22

Veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemine (KLIM)

Eesmärk: Tagatud on veeuuringute ja hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteet ja reoveepuhastite nõuetekohane

opereerimine.

Vee erikasutuse loastamine (KeA)

Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Kontroll

ohtlike ainete üle ning tõkestusrajatiste negatiivse mõju vähendamine veekogudele. Vee-erikasutusluba

reguleerib vee kasutamist ja kaitset. Vee erikasutuslube antakse ka tegevuseks meres.

Füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja veeseadusest tulenev kohustus taotleda

planeeritud tegevusteks keskkonnaluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus.

Veevaldkonna tegevuste registreerimine (KeA)

Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine ning

pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud.

Veeseaduses toodud veekeskkonnariskiga tegevust kavandav füüsiline või juriidiline isik peab registreerima

planeeritud tegevuse KeAs vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist. KeA teeb haldusmenetluse käigus otsuse

tegevuse registreerimise või sellest keeldumise kohta. Veeseaduse kohaselt tuleb KeAd teavitada sõnnikuauna

asukohast või veekaitsevööndis karjatamise alustamisest.

Veemajanduskava rakendamine (KeA)

Eesmärk: Inimestele on tagatud nõuetekohane joogivesi ning pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud.

KeA koostab kaheks aastaks meetmeprogrammi tegevuskava, kaasates kohalikud omavalitused,

Põllumajandusameti ja teised asjast huvitatud isikud. KeA juhib Kliimaministeeriumi haldusala väliste

tegevuskavas planeeritud meetmete rakendajate tähelepanu nende kohustustele ning toetab pädevuse piires

rakendajaid meetmete ellu viimisel. KeA koostab igal aastal meetmeprogrammi rakendamise ülevaate

meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava kohaselt ning esitab selle veemajanduskomisjonile

heakskiitmiseks meetmeprogrammi rakendamisele järgneva aasta 1. maiks.

Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine (KAUR)

Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jveevaldkonnaga seotud otsuste

tegemiseks

Vee valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste

jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise

tegevuse aastaaruannetest.

Veeseire ja aruandluse korraldamine (KAUR)

Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine

Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja

edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse

osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames,

pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse

aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele

edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel.

Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine (KAUR)

Eesmärk: Hüdroloogilise seire (jõed, järved, soo ja meri) andmete avalikustamine ja edastamine. Vastavad

andmed on sisendiks otsuste tegemisel.

23

Seirejaamades kogutavad hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste andmed salvestatakse automaatselt

andmebaasidesse, teostatakse kvaliteedikontroll, avalikustatakse www.ilmateenistus.ee veebilehel ja

edastatakse klientidele.

Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine (KAUR)

Eesmärk: Hüdroloogiliste andmete analüüs ja sisevete hüdroloogiline prognoos on klientidele sisendiks otsuste

tegemisel.

Hüdroloogiliste andmete analüüs hõlmab andmete statistilist analüüsi, kliendispetsiifilisi andmeanalüüse, GIS

andmete analüüsi ja insenertehnilisi arvutusi. Sisevete hüdroloogiline prognoos seisneb prognoosmudeli (SWAT)

lähtestamises algandmetega, mudeli kalibreerimist, valideerimist, väljundi visualiseerimist ja prognoosi

uuendamist. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire

programmi raames, meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel.

Veekaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA)

Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus veekaitse valdkonnas on tagatud.

Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine veekaitse valdkonnas.

Veevaldkonna kooskõlastuste andmine (KeA)

Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine ning

pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud. Kooskõlastuses kirjeldatud keskkonnatingimised tagavad negatiivse

mõju vähendamist pinna ja põhjaveele.

Füüsilised ja juriidilised isikud peavad kooskõlastama KeAga veeseadusega määratletud tegevused (nt soovi

vähendada veehaarde sanitaarkaitseala). ja ehitusseadustiku järgi peab KeA kooskõlastama puuraugu või –kaevu

ehitusloa taotluse ning hindama projekti vastavust nõuetele, samuti põhjendatud taotluse alusel vähendama

kanalisatsiooniehitise kuja. Põllumajandusamet esitab KeAle maaparandushoiukava kooskõlastamiseks. KeA

kontrollib selle vastavust veeseaduse, looduskaitseseaduse jms õigusaktide nõuetele.

Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM)

Eesmärk: Kavandada üleriigilisi ja rahvusvahelisi (vee-) transpordiühendusi hõlmava transpordi taristu säilitamist

ja arendamist, anda sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks, töötada välja tingimused ja nõuded

transpordipoliitika elluviimiseks.

Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle

saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide

saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike

meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine,

mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi.

Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontrolli ja

järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise

süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste

toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike

Konkurentsivõimelise, ohutu, turvalise nutika ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid.

Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid (Riigilaevastik)

Eesmärk: Riigihaldusülesandeid täitvate laevade pidev valmisolek tagamaks riigi võimekuse täita oma ülesandeid

merel ja siseveekogudel.

Riigilaevastiku ülesandeks on Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti poolt

veealal täidetavate ülesannete täitmise jaoks vajalike veesõidukite kasutamise võimaldamine. Veesõidukite

õigeaegsed hooldus- ja remonditegevused, laevade mehitatus ning veesõidukite üleriigiline arendamine,

24

hankimine ja nende kasutamise planeerimine aitavad kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele. Kasutusmäära

suurenemine tuleneb eelkõige laevade arvu vähendamisest ja ristkasutuse suurendamisest. (Algtase 3,84%. 2032

a eesmärk 5,21%).

Lootsimine (Riigilaevastik)

Eesmärk: Laevad liiguvad lootsimispiirkondades ohutult

Tõsiste avariide arv, mille tulemuseks on inimkaod, keskkonnakahju või laeva/sadama struktuuride tõsine

kahjustus, mille tulemusena ei ole nad võimelised oma funktsiooni mingiks ajaks jätkama, peavad võrduma

nulliga. Lootsidel peab olema kõige ajakohasem info muutustest ja hetkeolukorrast oma lootsimispiirkonnas,

mida saab tagada igapäevase operatiivse infovahetusega sadamatega. Lisaks peab olema tagatud piisav

puhkeaeg ja väljaõpe. Finantsiliste huvide prioritiseerimine mis tahes ettekäändel ei tohi mitte mingil juhul olla

pandud kõrgemale kui ohutuse tagamine.

Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid (Transpordiamet)

Eesmärk: Üldkasutatava veetee navigatsioonimärgistuse ja laevateede kavandamine ja projekteerimine;

üldkasutatava veetee laevateede hooldamise ja haldamise korraldamine; veeliiklust mõjutavate tegevuste

taotlustele hinnangu andmine; navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja

eemaldamiseks loa andmine ning nõuetele vastavuse kontrollimine; üldkasutatava veetee navigatsioonimärkide

töö tagamise koordineerimine.

Navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine; navigatsiooniteabe levitamise korraldamine; rahvusvaheline

koostöö navigatsiooniteabe harmoniseeritud koostamiseks; mereala ruumiandmete avaldamine ning

andmeteenuste loomine vastavalt seadusele ning veeliiklejate vajadusele.

Veetee hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine; hüdrograafia infosüsteemi pidamine; hüdrograafialaevade

ja -kaatrite töö korraldamine.

Laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ning Soome lahe

laevaettekannete süsteemi (GOFREP) käitamise kaudu; laevaliikluse korraldamise süsteemi arendamine; talvise

navigatsiooni korraldamine; SafeSeaNet-i 24/7 kontaktpunkti töö haldamine ja infovahetuse korraldamine;

intsidentidest ja õnnetustest teavitamine.

Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve (Transpordiamet)

Eesmärk: Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete

rakendamine ja järelevalve; Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktide, mis käsitlevad meremeeste väljaõppe,

täiendkoolituse ja sertifitseerimise nõudeid, rakendamine ja järelevalve; laevaõnnetuste juurdlus

(meresõiduohutuse seaduses sätestatud juhtudel) ja lootsimise nõuete rikkumiste menetlemine; tegevusloa

taotluste menetlemine; meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamine; meremeeste registri

pidamine.

Eesti riigilippu kandvate laevade tehniline järelevalve; Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate

laevade kontrollimine; tegevusloa taotluste menetlemine; laevapereta prahitud laevade registri ja

riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT laevade) andmete kogu pidamine, Eestis registreeritud

laevanimede ja kalalaevade pardanumbrite nimekirja pidamine ning laevale teise riigi riigilipu kandmise loa

andmise menetlemine

Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste tegemine; sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste

tegemine; sadamaregistri pidamine.

Järelevalve väikelaevade kasutamise nõuete täitmise üle ning väikelaevade ülevaatuse tegemine MSOS-s

sätestatud juhtudel.

Eesti merenduse väärtuspakkumuse, sealhulgas laevaregistrite ja laevanduse toetusmeetmete tutvustamine;

Eesti meremajanduse analüüsimine; laevanduse riigiabi taotluste menetlemine, analüüside ja aruannete

koostamine; merenduse konkurentsivõime tõstmine.

25

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -65 604 603 -61 121 303 -55 353 929 -53 339 367

Meede 1: Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

-25 712 092 -23 023 050 -26 220 349 -22 672 723

Programmi tegevus 1.1: Merekeskkonna kaitse tagamine

-2 743 376 -2 524 822 -2 467 546 -2 477 694

Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine

-1 368 589 -1 233 749 -1 197 102 -1 202 679

Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine

-618 405 -598 393 -598 375 -598 375

Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine

-4 453 -4 451 -4 449 -4 449

Reostustõrjeplaani kooskõlastamine -409 701 -364 153 -352 769 -354 989

Merega seotud lubade taotlemine -275 621 -267 091 -258 296 -260 647

Merekeskkonna kaitse nõuetele vastavuse tagamine

-66 608 -56 985 -56 555 -56 555

Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

-22 968 716 -20 498 228 -23 752 803 -20 195 029

Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine

-13 723 825 -9 920 802 -13 401 614 -10 344 871

Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine

-4 281 826 -5 776 625 -5 765 891 -5 268 806

Veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemine

-309 373 -301 643 -291 061 -293 721

Vee erikasutuse loastamine -370 754 -350 066 -342 434 -342 434

Veevaldkonna tegevuste registreerimine

-164 520 -158 606 -154 628 -154 628

Veemajanduskava rakendamine -274 575 -285 943 -260 922 -258 669

Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine

-476 342 -476 170 -475 926 -475 926

Veeseire ja aruandluse korraldamine -307 456 -281 455 -273 581 -273 581

Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine

-969 348 -909 671 -895 682 -895 682

Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine

-1 095 028 -1 077 849 -959 246 -959 246

Veekaitse nõuetele vastavuse tagamine -815 581 -785 784 -762 560 -758 206

Veevaldkonna kooskõlastuste andmine -180 087 -173 614 -169 260 -169 260

Meede 2: Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine

-39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645

26

Programmi tegevus 2.1: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine

-39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645

Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine

-19 607 296 -17 031 389 -7 890 129 -9 357 434

Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid

-7 987 692 -8 611 555 -8 708 445 -8 755 386

Lootsimine -4 199 759 -4 297 940 -4 689 162 -4 714 438

Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid

-6 402 970 -6 551 815 -6 381 309 -6 374 474

Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve

-1 694 794 -1 605 555 -1 464 535 -1 464 912

TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM

2025-2028

Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 4

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 7

4. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 10

Üldist ............................................................................................................................................. 10

Raudteetransporditaristu ................................................................................................................ 13

Õhutransporditaristu ...................................................................................................................... 15

Teetransporditaristu ....................................................................................................................... 16

Alternatiivkütuste taristu ............................................................................................................... 18

Rattastrateegia ............................................................................................................................... 18

5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2025–2028 ............................................................................. 19

Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ........................................................... 19

Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ................................................................. 19

Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks .................................................................. 20

Alternatiivkütuste taristu arendamiseks ........................................................................................ 21

Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks ............................................ 22

Tunneli rajamiseks ........................................................................................................................ 22

Ohutuse suurendamiseks ............................................................................................................... 22

Liikuvuse arendamiseks ................................................................................................................ 23

6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) .................................................................... 23

6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ..................................................................................... 23

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ............................... 25

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................... 27

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................... 28

Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................ 29

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 34

LISAD ................................................................................................................................................... 37

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................. 38

1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ............................................................... 38

1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................................................... 38

1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................................................... 39

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................................................ 40

LISA 2. Teenuste rahastamiskava ......................................................................................................... 43

LISA 3. Mõõdikute selgitused ............................................................................................................... 45

Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................................ 46

Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid .............................. 46

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................... 48

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................... 48

Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................ 49

LISA 4. Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) ................... 51

1. Programmi üldinfo

2. Sissejuhatus

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgist osa on seotud Transpordi

ja liikuvuse arengukava1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: „Eesti transpordipoliitika eesmärk

on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad

liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsleri

vastutusala), mis hõlmab maanteedel, raudteedel ja õhuteedel liikumiste planeerimist ja

tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist;

1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui

liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut

transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning

keskkondlikult jätkusuutlikul moel.

Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused

ning konkurentsivõimeline majandus.

Valdkonna

arengukava

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (TLAK)

Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine,

arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja ohutu

liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide

täitmise tagamiseks.

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium (KliM)

Kaasvastutajad

(oma valitsemisala

asutused)

Transpordiamet (TRAM)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala

asutused

(ühisprogrammi

puhul)

Ühisprogrammi ei ole, kuid ühistranspordi osas aitab TLAK eesmärke

ellu viia ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM)

2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri

vastutusala), mis hõlmab veeteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning

konkurentsivõime tõstmist;

3) Ühistranspordi3 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi

teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“.

Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve

seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas

programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis. Programmi rakendamine peab

tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi

eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027,

„Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse

programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate

ja arengukavadega.

Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite

korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev

valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist.

Samuti on transpordil tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega.

Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade

eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava

aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine

on säästlikum“.

Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist.

Transpordi ja liikuvuse programm aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis

on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt

tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja

mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja

rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“

sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab

asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi ja

liikuvuse programm panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.

Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega7 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber

Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks

(ReM), kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded viidi

Rahandusministeeriumist (RaM) üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning

3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele

kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal

kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt

nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke

kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 6 https://www.kul.ee/media/60/download 7 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-

4dc8e39be9bd

Sotsiaalministeeriumi (SoM) töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumisse (MKM) ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning transport, ehitus ja energeetika uude

Kliimaministeeriumisse, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade

ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide

tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga

kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning

võttes arvesse KliMi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber

tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise

tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks

Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning

„Elukeskkond, liikuvus ja merendus“.

Joonis 1: Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seotud programmid

Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärke viiakse ellu kuue

programmi raames:

- Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM);

- Mere ja vee programm (KliM);

- Transpordi ja liikuvuse programm (KliM);

- Ühistranspordi programm (ReM);

- Maa ja ruumiloome programm (MKM);

- Regionaalarengu programm (ReM).

Joonis 2: transpordi ja liikuvuse programmipuu TLAK vaates

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii

Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Transpordi erinevate valdkondade eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAKis, mida viiakse

ellu transpordi ja liikuvuse, mere ja vee ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste

abil.

Tulemusvaldkonna ja programmi tasandi mõõdikutes toimuvad järgmised muudatused

võrreldes 2024−2027 kinnitatud programmiga:

• TUV tasandile jääb ainult üks mõõdik, milleks on:

o Transpordi CO2-heitkogused, mis on ühtlasi Eesti 2035 ja TLAK mõõdik;

• Programmi tasandil on kaks uut mõõdikut:

o TEN-T põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele;

o RB põhitrassi muldkeha (koos toetava taristuga) ehitusmaht trassi kogupikkusest;

• Vanemad programmi/ TUV tasandi mõõdikud, mis on ühtlasi ka TLAK mõõdikud,

liiguvad programmi tegevuste tasandile alljärgnevalt:

o mõõdik „Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“

liigub programmi tegevuse 1.1 tasandile;

8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026):

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve;

KliM: www.kliimaministeerium.ee

o mõõdik „Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv“ liigub programmi tegevuse

1.2 tasandile;

o mõõdik „Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena“ liigub programmi tegevuse

1.4 mõõdikuks;

o mõõdik „Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena“ liigub programmi

tegevuse 1.4 mõõdikuks;

o mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)“

jääb käesoleva programmi skoobist välja, kuid selle tulemusi kajastatakse

edaspidi iga-aastases transpordi valdkonna tulemusaruandluses;

• Programmi tegevuse tasandil 1.3 lõpetatakse mõõdikute „Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu

väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa“, „Üleeuroopalise

transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu

väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla“ ja „Rekonstrueeritud või uuendatud

maanteede pikkus – TEN-T“ korjamine ning hakatakse korjama uut mõõdikut:

o TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate riigiteede pikkus.

Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest

vastutab vastava valdkonna asekantsler. Käesoleva programmi rakendamise eest vastutab

liikuvuse asekantsler. TLAK tasandil on need tegevussuuna 1 alavaldkonnad 1, 2, 4 ja 5, aga

ka osaliselt tegevussuuna 2 alavaldkonnad 3 ja 4 ning mõõdikutest: „Vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada

olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30“, „Vähendada transpordi

CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga“,

„Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%“ ja „40

aastaringset regulaarlennuliini“, „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia

osakaal transpordis 24%“ ning läbi vajaliku taristu arenduste ka „Ühistranspordi, jalgratturite

ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“.

Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise, aga

ka liikuvusreformi läbiviimise eest vastutab regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige

tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh

linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega, kuid panustades oma

tegevustega ka tegevussuuna nr 1 mõõdikusse „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal transpordis 24%“) läbi ühistranspordi programmi rakendamise.

Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime tõstmise eest vastutab merenduse ja

veekeskkonna asekantsler mere ja vee programmi rakendamisel (TLAK tasandil on see

eelkõige tegevussuuna nr 1 alavaldkond nr 3 „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik

meretransport“ ning mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema

kogumahutavusega) – 360 laeva“, kuid panustades ka tegevussuuna mõõdikusse „Transpordi

energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“).

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärk:

Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine,

arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja

ohutu liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna

eesmärkide täitmise tagamiseks.

TUV mõõdik Trend 2023*

(tegelik)

2024

(sihttase

)

2025

(sihttase

)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase

)

Transpordi CO2-

heitkogused9, kt CO2 ekv

(sh Eesti 2035 mõõdik:

Kasvuhoonegaaside

heitkogused

transpordisektoris

(sihttase1700 kt CO2 ekv)

TLAK mõõdik: transpordi

CO2e heitkoguste

vähenemine 700 kt võrra

võrreldes 2018. aastaga)

↘

2437,94

** kt

CO2 ekv

(2022)

2293,72

** kt

CO2 ekv

2232,94

** kt

CO2 ekv

2196,72*

* kt CO2

ekv

2152,48*

* kt CO2

ekv

2121,38

** kt

CO2 ekv

Programmi mõõdikud Trend 2023* (tegelik)

2024 (sihttase)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

2028 (sihttase)

Üleeuroopalisse

transpordivõrgustiku (TEN-

T) põhivõrku kuuluvate

riigiteede vastavus

kehtestatud nõuetele, %10

↗ 24% 26% 26% 26% 39% 39%

Valminud ja toetava taristuga

Rail Baltica põhitrassi

muldkeha osakaal trassi

kogupikkusest, %11

↗ 8% 20% 40% 60% 70% 80%

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2023. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3 ** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk

olemasolevate meetmetega).

9 Allikas: EKUK 10 Allikas: Transpordiamet 11 Allikas: Kliimaministeerium

Tabel 2. Programmi rahastamiskava

Programmi rahastamiskava

Eelarve Eelarve prognoos

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630

Meede 1: Transpordi

konkurentsivõime -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630

Programmi tegevus 1.1:

Raudteetransporditaristu

arendamine ja korrashoid

-374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116

Programmi tegevus 1.2:

Õhutransporditaristu arendamine

ja korrashoid

-12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206

Programmi tegevus 1.3:

Teetransporditaristu arendamine

ja korrashoid

-201 815 372 -185 005 991 -171 677 750 -171 725 050

Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja

säästliku transpordisüsteemi

arendamine

-55 189 807 -58 583 393 -94 954 412 -66 199 258

4. Hetkeolukorra analüüs

Üldist

Programm panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja

liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise.

Positiivsed arengud:

• Raudteede juures jätkati 2024. aastal ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu

raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Teostati suurem osa Tapa−Tartu raudteelõigu

õgvendustest, et tagada tulevikus kiirus 160 km/h. Tallinna–Viljandi suunal jätkati

2024. aastal Ühtekuuluvusfondi ja riigieelarve toel Rapla–Lelle raudteelõigu

rekonstrueerimist, kogumaksumusega 18,25 mln eurot.

• Rail Baltica ehitusel on kohtobjektide ehituselt liigutud põhitrassi ehitusele, 2024. a

lõpuks oli lepingutega kaetud 73 km ulatuses 1435 mm raudtee muldkeha ehitust

Tallinnast Pärnu suunas. Valmis on ka ehitusbaasid Soodevahel ning Pärnus. 2024. a

valmisid Ülemiste ühisterminali põhjapoolsed raudteed ja perroonid.

• 2023. aastal lõppes Asi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk

oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal

suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini.

• Maanteede puhul teostati 2024. aastal erinevaid remonttöid kokku 1050 km teelõikudel

(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist ja remonti). Ehitati 15 km ulatuses nelja- ja

kolmerajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km ulatuses erinevaid teelõike.

Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta. 2024. aastal valmisid Ühtekuuluvusfondi toel

riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu 2+2 teelõik riigitee nr 2 Tallinna–Tartu–

Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme 2+1 teelõik. Jätkuvad tööd riigitee nr 4

Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu 2+2 teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 65%.

Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks

raamlepingut, tööd on graafikus.

• Liiklusohutuse osas 2024. aasta 9 kuu vaates positiivsed trendid puuduvad. Kui 2023.

a sai raporteerida, et järelevalve käigus tuvastatud kriminaalses joobes juhtimiste arv oli

kümnendiku võrra väiksem võrreldes 2022. aastaga, siis 2024. aastal see trend muutus.

Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg 2024. aasta esimese üheksa kuuga oli kokku 340

594 (333 197) tundi. Selle raames kontrolliti joovet 872 739 (766 000) sõidukijuhil,

väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 5001

(4946), sh oli kriminaalses või narkojoobes juhte 1687 (1601). Joobes ja alkoholi

piirmäära ületanud juhtide osakaal oli 0,57% (0,65%) kontrollitutest.

• eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga

CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks.

Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis

eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2027.

aasta juunis. Projektis osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit

era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3

miljonit eurot. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames liikmesriikide väravate

vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI

platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus.

• EstMilMob-E67 North projekti CEF rahastus. Juunis 2024 sõlmiti Euroopa

Komisjoniga CEF rahastusleping, et rekonstrueerida 13,2 kilomeetrit Tallinna–Pärnu–

Ikla maanteed 2+2 maanteeks Päädeva-Konuvere lõigus ning Konuvere sild nii, et see

vastavaks Euroopa maanteede ohutuse- ja disaininormidele, keskkonnastandarditele ja

sõjalise liikuvusele seatavatele nõuetele. Projekt kestab aastatel 2024−2027 ja

kogueelarve on 79 miljonit eurot.

Jätkuvalt on väljakutseks:

• Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt

TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu

Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus

proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga

(TLAK) võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks).

Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt

CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise

poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab

Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on

lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks

investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2

eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata (tarbimismaksud,

mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või

keskkonnasõbralikumat autot). Jaanuarist 2025 kehtima hakkav mootorsõidukite

registreerimise maks mõjutab eeldatavalt säästvama auto- või liikumisviisi valikut

positiivselt, kuid ei pruugi olla piisav kogueesmärgi saavutamisel. Järjepidevalt tuleb

tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega.

• Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on

jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti

eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale

väikeautole.

• Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine

maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive

põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks

reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse.

TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita.

• TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu

kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni.

Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jäi

tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik

ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Suurimaks

väljakutseks kujuneb aastate 2026–2035 liiklusohutusprogrammi ettevalmistamine ning

Vabariigi Valitsuselt heakskiidu saamine. 2025. aastal keskendutakse sõidukiiruse

alandamisele ohtlikes kohtades, mootorsõidukijuhtide juhtimisvõimekuse adekvaatse

süsteemi väljakujun-damisele, automaatse järelevalve võimaluste senisest tõhusamale

kasutusele ning rahastuse vähenemisest mõjutada saavate tegevuste

kompensatsioonimeetmete rakendamisele (näit. liiklusohtlike kohtade täiendavale

tähistamisele ja sõidukiiruse alandamisele kuni objektide rekonstrueerimiseni). Aastate

2026–2028 tegevused töötatakse välja uue liiklusohutusprogrammi elluviimiskava

väljatöötamise käigus.

• Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja

keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu

rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks

riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad

olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga-

aastaselt 220 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada

keskmiselt vaid 110 mln eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra

halvenemise järgnevatel aastatel.

• 2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi

kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a

6,1%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal

kasvas 58,1%-lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja

ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning

praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida.

• Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste

raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh

mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro).

Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel on vajalikud

investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15

miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15

miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot, Kaarepere

piirkonna kaheteelise piirkonna ehituseks 15 miljonit eurot.

• Kui 2023. aastal täpsustas Eesti Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke

saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu siis

2024. a said paika ka plaanid Läti ja Leedu osas. RB esimese etapi maksumuseks Eestis

on kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot

kogumaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused

prognoosmaksumuse suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%),

projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse

peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka

RRF ning SF vahenditest, mis teeb rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva

MMF rahastuse raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta

juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja

leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul

juba 2026. aastast alates.

• Leida Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava

sihtfinantseerimise vajaduseks iga-aastaselt juurde ca 3 miljonit juurde senisele

eraldisele, et säilitada lennujaama rahvusvaheline konkurentsivõime. Leida võimalused

katta rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetasude kasv.

• Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures

võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris

digilahenduste arendamise ja juurutamise läbi.

Raudteetransporditaristu

TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes

maanteetranspordiga. 2023. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 16% kõigist

kaubavedudest. Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et raudteekaubaveost moodustas

olulise osa kaubavahetus, mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal langenud,

mistõttu tuleb leida meetmed muutunud turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks

raudteele. Seoses keerulise olukorraga raudteekaubavedude turul on vähendatud

raudteeinfrastruktuuri kasutustasu alakoormatud raudteelõikudel hinnatundlikele

kaubagruppidele.

Eesmärgi saavutamine sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja

ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust.

Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi olemasoluks,

mida kasutada kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada selliselt, et tekiks modaalnihe

raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid

investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega.

Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee

koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust.

Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44

miljonit raskeveoki veokilomeetrit.

Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning eesmärgiks

on käivitada regulaarne raudtee kaubarong kolme riigi vahel, olemasoleval 1520 mm

taristul.

2024. lõpuks on kõik kolm Balti riiki täpsustanud Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks

võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite

mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse,

valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub

ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada

sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on RB ehitamise ja sellele avaliku sektori

vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse

RB ehitamine lähtudes etappidest, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja

ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib

piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud),

mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee

on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii

alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega.

Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine. Selleks on

kavas õgvendada raudteed, remontida allesjäänud puitliipritega teelõigud ning elektrifitseerida

raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel. 2023. ja 2024. aastal rekonstrueeriti Rapla–

Lelle lõiku. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st

vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja luua täiendavaid

kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide

läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille

eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust. Varasemate

väljakutsetena väljatoodud Balti jaama läbilaskevõime ja Pääsküla–Keila raudteelõigu II peatee

ehitus on lahendatud ning sellega loodi potentsiaal täiendavaks rongireisijate arvu kasvuks, kus

rongireisijate arv tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini (tõus võrreldes 2022.

aastaga oli 9,4%).

2023. aasta märtsis valmis MKMi tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“,

mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille

kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga

tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt:

liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni

160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti

valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Soodevahesse. Taktipõhisusest

rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid

ca 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on 20 miljonit aastast rongireisijat aastal 2035.

Viimase saavutamiseks oleks vajalik teha ka taristu muudatusi.

Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal suurim. Olulised

on nii rongi- ja bussiliikluse omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi

loomine, mida veab REM.

Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti

välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi käigus. Analüüsi

tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt

keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km).

Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat

tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide

ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib

hinnanguliselt kesta 6 aastat.

26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo

Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise

transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise

memorandumi (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome

transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad KliM, Soome Transpordi- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub

kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist ning 2024. aasta kevadel Helsingis.

Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud ka muudetud üleeuroopalise transpordivõrgustiku

ehk TEN-T määruse kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T uuendatud määrus

kinnitati 13. juunil 2024. a. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering

(REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi

maksumus on 10 miljonit eurot.

Õhutransporditaristu

TLAK mõõdik: aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame

ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et

suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste

kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused

ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline

jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest.

2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam aastaringsete regulaarliinide arvu 44

regulaarliinini. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja võimekusest,

sesoonsest reisijate huvist ja nõudlusest, reisisihtkohtade atraktiivsusest, lennuettevõtjate

plaanidest, õhusõidukite kättesaadavusest ja hoolduse järjekordadest post-COVID mõjude

tulemusel. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga.

Lennundust mõjutas 2024. aastal Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas hoides jätkuvalt

ülelendude taseme ligi 30% madalama võrreldes pre-COVID perioodiga. Kuigi lennuettevõtete

käibed ja reisijate numbrid on kasvanud, mõjutas õhusõidukite hooldusäris valitsev varuosade

puudus ja hoolduse ajatamine reaalset teenuse osutamist. Eestis olulisi hilinemisi erinevalt

Kesk-Euroopa ülekoormatud õhuruumist ei esine. Vene Föderatsiooni vastaste valdkondlike

sanktsioonide kohaldamine jätkub eesmärgipäraselt, mis on muutunud valdkonna ettevõtete

ärimudelit ja tegutsemist välisturgudel nii allhankija kui vahetu teenusepartnerina. Probleeme

on põhjustanud globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi häired lennunduses, mis mõjutasid

Tartu−Helsingi lennuühenduse toimimist, aga tekitavad teatavaid probleeme lendude juhtimisel

kõrgustel üle 3 km. Lennuühenduste nõudlus jätkab kasvu, sh reisijate usaldus on taastunud ja

võimalused Tallinnast lennata on kasvutrendiga. 2024. aastal otsustas Kliimaministeerium

toetada aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam üleminekut alternatiivkütuste taristu uuenduste

realiseerimist kogusummas 14,40 mln eurot perioodil 2024−2027.

Teetransporditaristu

TLAK mõõdik: Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra

kolme aasta keskmisena12.

Aastate 2021−2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55,

2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta

sihttasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses

hukkunute arv 4-lt 5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Kuna

kolmandat aastat järjest jäi kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb tõdeda, et

olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks kavandatud meetmed pole olnud piisavalt

tõhusad.

Joonis 3: Kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused ja neis vigastatud vs inimkannatanutega

liiklusõnnetused ja neis vigastatud ilma kergliikuri osalusel toimunud õnnetusteta 2019–2023

Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus

kaugele (55 ja 395). Liiklusohutuse olukorra negatiivne trend jätkus ka 2024. aastal. Üheksa

12 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus

hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei

ületaks 187

kuu jooksul juhtus 1486 liiklusõnnetust (2023. aastal 1427), neis sai vigastada 1663 (1591) ja

hukkus 47 (39) inimest. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 95 (90) liiklusõnnetust ja

neis sai vigastada 112 (104) inimest. Joobes juhi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus 8

(14) inimest. Kergliikurijuhi osalusel juhtus 341 (301) liiklusõnnetust, vigastada sai 349 (310)

inimest ja hukkus 2 inimest, 2023. aastal sama perioodi jooksul hukkunuid ei olnud.

Kergliikuritega juhtunud õnnetustest oli ühesõidukiõnnetusi 234 (211), kokkupõrkeid 83 (74)

ja otsasõite jalakäijatele 16 (15). Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 46%

(44%), joobes 34% (33%) ning 20% (23%) juhtudest polnud juhtide seisund teada.

Ühesõidukiõnnetuste arv kasvas 5%, õnnetusi juhtus 669 (638), ühesõidukiõnnetustes sai

vigastada 726 (688) inimest ja hukkus 16 (14) inimest. Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv

vähenes 6%, õnnetusi oli 191 (178), vigastada sai 193 (182) jalakäijat. Õnnetustes hukkus 9 (6)

jalakäijat.

LOP 2026–2035 ettevalmistamisel tuleb eesmärgid seada reaalset olukorrast ja eelarve

võimalustest lähtuvaks. Seoses teehoiu ebapiisava rahastusega ning viimaste aastate (sõda,

energiakriis, inflatsioon) hinnatõusust tulenevalt on rahuldava seisukorra tagamine

riigiteede võrgustikul ning TEN-T põhivõrgustikku kuuluvate liiklusohutuse ja

keskkonnanõuetele vastavate maanteede (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–

Pärnu–Ikla maanteed) väljaehitamise tagamine aastaks 2030 kriitiline. Riigiteede võrgu

seisundi säilitamise eesmärki on korrigeeritud, sest senist taset ei ole praeguse teehoiu

rahastamise juures võimalik hoida. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad ka teised

arvestatava liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole

võimalik planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada

liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut.

Teehoiuks ettenähtud vahendite mahu indikatiivne vajadus on 370 miljonit eurot aastas, millest

halvas seisus riigiteede osakaalu vähendamiseks ja remondivõla likvideerimiseks on vajadus ca

220 miljonit eurot aastas ning teedevõrgu arendamiseks, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate

põhimaanteede nõuetekohaseks väljaehitamiseks, 150 miljonit eurot aastas.

RES 2025–2028 alusel teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus

seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa

Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Ikla Tallinna-Pärnu-Uulu teelõikude väljaehitamise

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1679 (edaspidi TEN-T määrus)

sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks.

2024. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41%

ulatuses (hõlmab 72 km 174 km kogupikkusest) ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõik 4% ulatuses

(kokku 8 km 179 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu–

Ikla maantee Uulu–Ikla lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt TEN-T määruse kohaselt

erandit. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on kantud pärast

Venemaa agressiooni Ukraina vastu Euroopa Komisjoni ettepanekul üldvõrgu teeks, mille

nõuetele valmimise tähtaeg on 2050.

Alternatiivkütuste taristu

Eestis oli kehtestatud 100 km kütuse hinna süsteem vastavalt Euroopa Komisjoni

rakendusmäärusele (EL) 2018/732, 17. mai 2018, alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise

ühtse metoodika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/94/EL kohaselt.

Selleks, et tanklates kuvatud hinnad oleksid võrreldavad ja informatsioon lihtsasti kättesaadav,

on registriandmete põhjal võimalik genereerida „keskmiste sõidukite“ kütusekulusid ja neid

korrutada vastavalt reaalajas tanklates müüdava kütuse hinnaga. Keskmised autod on Eestis

kõige rohkem müüdud autod (suurustes väike, keskmine ja suur). Uus hindade kuvamise

süsteem on korraldatud QR-koodi lahendusena, mis peab olema paigaldatud Eesti mehitatud

tanklates selgelt nähtavas kohas, et tarbija saaks soovi korral informatsioon lihtsasti kätte.

Erasektor on pidevalt kaasatud alternatiivkütustega seotud arengutes ja riigi plaanidesse.

Koostöö on viljakas, erasektor on aegsasti teadlik võimalikest tulevatest kohustustest ning riigil

on ülevaade erasektori arengutest ja probleemidest.

Rattastrateegia

2023. aastal alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside

osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Rattastrateegia valmimise

tähtaeg on 31. mai 2025.

Rattastrateegia peaeesmärgiks on rattakasutuse oluline suurendamine, mis tuleb ka fikseerida

eraldi arvulise eesmärgina. Strateegiale lisaks tuleb koostada selle elluviimise tegevuskava.

Heaks ja mõjusaks riiklikuks jalgrattastrateegiaks kvalifitseerimiseks on vaja käsitleda jalgratta

kasutamist osana laiemast liikuvussüsteemist, sh selle kasutamisest viimase miili

transpordilahendusena.

Strateegias on tarvis keskenduda:

1. Jalgrattasõidu erinevatele tahkudele/sihtrühmadele (linnas/maal, transport, vaba aeg,

turism; lapsed, pendeldajad, naised, vanurid jne).

2. Infrastruktuuri investeeringutele – jalgrattateede võrgustik, pargi ja sõida parklad

3. Õiguslikule keskkonnale – nõuded rattataristule, muudatused seadustes ja määrustes.

Näiteks teeregistri põhimääruses ei ole siiani rattateid kirjas. Ehitise kasutamise

otstarvete loetelus ei ole ühtegi rattataristu elementi (rattatee, rattaparkla jne).

4. Haridusele, koolitusele, teadlikkuse tõstmine.

5. Riiklikul tasemel tuleb ellu kutsuda rattakasutust suurendavad kampaaniad ja

sihtprogrammid. Rattaga kooli, rattaga tööle jne. Rattasõitu takistavate stereotüüpide

murdmisega tuleb süsteemselt tegeleda.

Strateegia peab olema konkreetne ja mõõdetav. Selleks tuleb välja töötada indikaatorid ning

näha ette eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside analüüs (eelarve). Rattastrateegia

tulemuste mõõtmiseks tuleb kaardistada olemasolevad andmed (sh erasektoris), lisaks milliseid

andmeid vaja on ja kuidas neid koguda. Strateegias tuleb määrata vastutused (sh nii

investeeringute kui ka järelevalve teostamise osas nt) erinevate osapoolte vahel – TRAM, KOV

jne.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2025–2028

Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos

indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega.

Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• AS Eesti Raudtee jätkab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel

2025–2028 kogusummas 236,177 miljonit eurot (sh SF 85%), millest Tapa–Narva ja

Tallinna–Tartu suunal 2025. aastal eeldatavas mahus 64,8 miljonit eurot. Lisaks eeltoodule

läheb elektrifitseerimisse 48,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti

mitteabikõlblikke kulusid.

• 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise,

kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid.

• Harju-, Rapla- ja Pärnumaal jätkatakse Rail Baltica raudtee põhitrassi ja kohtobjektide

ehitusega. 2025. aasta kavandatud investeeringute maht on summas 299 miljonit eurot,

millega jätkatakse Rail Baltica ehitust rohkem kui 1/2 Eesti trassi ulatuses.

• RRF kaasabil jätkatakse raudteeristumiste ehitust toetuse mahus kuni 31,05 miljonit eurot,

ehitustööde lõpptähtaeg I kv 2026;

• SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning kohalikud

peatuskohad eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot, millele lisandub riiklik

kaasfinantseering 9,755 miljonit eurot (kokku 65 miljonit eurot).

• Lisaks RRF ja SF vahenditele RB arendamiseks on planeeritud kasutada täiendavaid

vahendeid 2025. a järgmiselt:

o Riigieelarveline eraldis (kapitali sissemakse) 4,2 milj €;

o Euroopa Ühendamise Rahastus (CEF) 235,3 milj € (sh omafinantseering 42,9 €);

o CO2 täiendav meede 48,2 milj €.

• SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja

Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused

tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 miljonit eurot. Aastal 2025 eeldatavas

mahus 12,1 miljonit eurot.

• Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine.

• Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava

tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise

vahenditest, millest 2025. aastal eeldatavas mahus 10 miljonit eurot.

Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse

tegevuskulude katmiseks, 2025. aastal summas 7, 379 miljonit eurot.

• Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks:

Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel

regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse

käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude

teenindamiseks, 2025. aastal summas 2,185 miljonit eurot aastas.

• Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space)

ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga

eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus

tagatakse 2025. aastal. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid

autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide

arendamiseks ning testimiseks.

• Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika

leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate

konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.13

• Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud

seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel14 .

Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks

• Riigiteede hoiuks on perioodil 2025–2028 kokku kasutada 711,9 mln eurot, sellest 2025.

aastal 168,2 mln eurot.

• Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2025. aastal lõpule Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus,

kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot ning aastatel 2025–2027 viiakse ellu Libatse–Nurme

2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 87,5 miljonit eurot ja 2025–2026 aastal Värska–Ulitina

maantee ümbersõidu (nn Saatse Saabas) ehitus kogumaksumusega 2,7 mln eurot.

• Kaitseministeeriumiga koostöös alustati tööd CEF Military Mobility rahastusotsuse toel

Tallinna–Pärnu–Ikla tee ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti

ümberehitusel kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2025. aastal 8,1 mln eurot.

• Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise

projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2025. aastal 0,4 mln

eurot.

• Alustatakse CEF Military Mobility rahastuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva-

Konuvere 2+2 lõigu ehitamist, kogumaksumusega 79 mln eurot, millest CEF poolne

finantseering on 50%.

Kohalike teede arendamiseks:

• Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023–2025 kokku summas

20 mln eurot, sellest 2025. aastal summas 7,5 mln eurot.

• Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015.

a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud

toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro

ulatuses.

13 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on Kliimaministeeriumi roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud

kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks globaalselt,

sh Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse

äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid

lennumiile. 14 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele.

Alternatiivkütuste taristu arendamiseks

• 13. septembril 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2023/1804, milles

käsitletakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu (AFIR). Eelpool nimetatud kohustuste

täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme

ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on

kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2

vahenditest, sellest 2025. aastal ca 5,4 mln eurot.

• Kliimakindla majanduse seaduse raames on tellitud "Elektromobiilsusele üleminekuks

vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs", mis peab andma

tervikülevaate kuidas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2023/1804, 13.

september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL nõudeid Eestis nõuetekohaselt ja õigeaegselt

üle võtta.

• Valmistatakse ette toetusmeedet15 nullheitega sõidukite laadimistaristu

väljaehitamiseks kortermajade juures. Toetusmeetme maksumus on 1 miljon eurot.

Meetmega on plaanis välja tulla 2025. aasta esimesel poolel.

• Vormistatakse ümber nullheitega sõidukite ostutoetusmeede16. Toetusmeetme laiem

eesmärk on muuta elektrisõidukid kättesaadavamaks ning omakorda suurendada

elektrisõidukite osakaalu esmaregistreeritud sõidukite hulgas.

• 2024. aastal avati alternatiivkütuste taristu arendamise meetme esimene taotlusvoor

kütuseettevõtjatele ning 2025. aastal on avamisel teine taotlusvoor, mida rahastatakse

CO2 vahenditest 5 miljoni euro suuruses mahus. Toetuse eesmärgiks on arendada 2026.

aasta alguseks välja 15% TEN-T võrgul (193km) 2 elektriliste raskeveokite laadimisparki,

2x1400 kW, et täita AFIR raskeveokite laadimistaristule esitatud nõudeid. Skeemi kaastakse

erasektor, kes hakkab teenust pakkuma. Kliimaministeeriumi loodud toetusmeetme näol on

erasektoril võimalik esitada toetuse taotlus, millega riik toetab erasektorit CEF (Euroopa

Ühendamise Rahastu) Alternatiivkütuste taristu voorust (AFIF) toetuse taotlemisel

omafinantseeringu katmisel. Toetust makstakse vaid juhul, kui CEFi voorust saadakse

toetus. Toetuse andmise tingimuste käskkiri kinnitati 26. augustil 2024. Oluline on märkida,

et riik ise ei soovi olla elektrilaadimistaristu teenuse pakkuja. Kogu AFIR nõuete täitmine

raskeveokite laadimisjaamade vaatest läheb aga maksma hinnanguliselt ligi 40 miljonit

eurot.

15 Toetusmeetme eesmärgiks on mugavdada elektrisõiduki omamist ja igapäevast sõiduki laadimist läbi elektrisõidukite

laadimistaristu loomise toetamisele kodu lähedale. Meetmega peaks arenema elektrisõidukite laadimistaristu üldine

kättesaadavus ning elektrisõidukite osakaal. 16 Olemasoleva toetusmeetme ümberdisainimisel rakendatakse toetust ka kasutatud elektrisõidukitele (esmaregistreerimine

Eestis), mille eesmärgiks on muuta elektrisõidukite soetamine soodsamaks ja seeläbi ka kättesaadavamaks. Samuti on kavas

suurendada toetuse summat isikutele, kes on eelnevalt vabanenud enda nimel olevast romusõidukist ning sõiduk on

kustutatud Liiklusregistrist (tõendi alusel). Tegemist on poliitilise prioriteediga: „Elektriautode registreerimine ületab 10%

registreeritavatest sõidukitest.“

Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava17 linnakeskkonna arendamiseks

• Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu

kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel18) ning rattaparkimise võimaluste

parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40

miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024.

aastal;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide

arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada

olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades

ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss,

tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse

valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1

multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja

väljamaksed algavad 2025. aastal;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks

Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes

2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal;

• CO2 vahenditest toetatakse 20 miljoni euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust

ühistranspordipeatustele. Meede valmistati ette 2024. aastal ning viiakse ellu aastatel 2025–

2030. 2025. aastal kavandab Transpordiamet töid riigiteedel 2 mln euro ulatuses.

Tunneli rajamiseks

• Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega.

Ohutuse suurendamiseks

• Alustatakse liiklusohutusprogrammi 2026+ väljatöötamist. Eesmärk on liiklussurmade ja

raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2025–2027 keskmisena ei hukkuks üle 40

inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 300 inimese aastas 2025–2027 aastate

keskmisena. Programmi tegevusteks on ohutuks liikluseks tingimuste loomine ja

lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi

transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude

maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Liiklusohutusprogrammi

elluviimiskava eelnõus 2025. aastaks kavandatud tegevuste rahastusvajadus on 3,4 miljonit

eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve (enne kärpeid)

moodustab ligi ühe miljoni euro ja lisavajadus ligi 1,3 miljonit eurot.

17 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 18 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise

asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“.

Liikuvuse arendamiseks

• Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede

vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

• CEFist kaasrahastatava eFTI4EU projekti raames viiakse 2025. a läbi liikmesriikide

väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI

platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus.

Kliimaministeeriumi eelarve on 1 miljon eurot ja omafinantseeringuks vajalik 50%

kaetakse MKMi reaalmajanduse eelarvest.

• Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse

säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) ca 12 miljoni euroga.

6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1)

6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

Tabel 3: Meetme 1 mõõdikud

Meede 1: Transpordi konkurentsivõime

Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle

keskkonnajalajälge ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne,

ohutu, nutikas, kestlik, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu.

Meetme kirjeldus: Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori

koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja

kestlikuks. Rohereform on valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma

keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.“.

Seos kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnaga: Biometaani tootmise ja transpordi

sektoris tarbimise toetamine19. Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu

suurenemise (2020 - 10%, 2030 - 14%, sh oli 2021 transpordis 10,59% TE osakaal20). Biometaani

tootmise ja kasutuselevõtu toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks

peab Puhaste sõidukite direktiivist tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele

võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel

ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel. Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava

ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või elektribussid. Gaasibusside

kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist.

Rahastusmeetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja

kord” (seos Energeetika, maavarade ja välisõhu programmiga) eesmärk on süsinikdioksiidi

emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (M3 kategooria I klassi sõiduk)

19 https://elering.ee/biometaani-toetus 20 SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu)

kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et

aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise

võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Projekti tulemusel hakkab

Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu.

2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt. 2023. aasta

toetusvoor taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomiseks oli avatud 28.

augustini 202321, projektid valmivad hiljemalt 2026. aasta märtsi lõpuks. 2022. aastal toetati ka

kolme üleeuroopalise tähtsusega (IPCEI) projekti vesinikutehnoloogiate arendamiseks22, projektid

on elluviimisel.

“Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“

eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid

rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni.

Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetme raames tegeletakse aastatel 2024–2025

toetusmeetme väljatöötamisega ja elluviimisega nullheitega sõidukite laadimistaristu

väljaehitamise toetamiseks kortermajades kogumaksumusega 1 000 000 eurot.23

Moderniseerimisfondist planeeritakse 2026. aastal ca 12 miljonit eurot elektribusside soetamiseks.

Veel energia- ja kliimameetmeid transpordis:

• elektritranspordi, jalgsi käimise, jalgratta jt kergliikurite ning biokütuste kasutuse

suurendamine

• sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine

• ühistranspordi arendamine (veeremi soetus, taristu arendamine)

• raudteeinfrastruktuuri arendamine

• raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine.

Meetme mõõdikud Trend 2022*

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Transpordi energiakulu,

TWh24

(TLAK eesmärk:

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

↘

9,84 TWh

(2022)

(2023.a

sihttase

9,46

TWh**)

9,43

TWh**

9,31

TWh**

9,28

TWh**

9,23

TWh**

9,21

TWh**

21 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena 22 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vesinik 23 Vastavalt keskkonnaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-2/23/70 „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu

meetmest vahendite eraldamine ja taotlusvooru eelarve kinnitamine“ eraldati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu

meetmest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 1 000 000 eurot nullheitega sõidukite laadimistaristu

väljaehitamise toetamiseks kortermajades. 24 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta alguses.

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%)

Taastuvenergia osakaal

transpordis***, %25

↗

8,48%

(2022)

(2023.a

sihttase

8,25%)

8,74% 9,65% 9,94% 10,25% 10,55%

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb

märgitud 2023. aastast, mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I à II generatsioonile üleminekust *** Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt

29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada mootorikütuste kasvuhoonegaaside

heitemahukust vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ).

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 4: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt

raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust

kuni 160 km/h, taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning

parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui

ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.

Tegevuse kirjeldus:

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi26 (VVTP) punkt 6.2.3. näeb ette

Rail Balticu väljaehitamise jätkamist. VVTP punktist 6.2.4. tulenevalt

tuleb tagada raudteetaristu korrashoid ja rongiliikluse kiiruste kasv ning

edasi minna raudtee elektrifitseerimisega ning punktist 6.2.9. tulenevalt

toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle

Euroopa laiusega raudteele. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi

siseriiklikult ja välisriikidega.

Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud

ajakava kohaselt peaks 2025. aastaks olema elektrifitseeritud Aegviidu–

Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on

elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2026. aasta lõpuks Tapa–

Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja

raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada

reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–

Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee

25 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares

https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta

alguses. 26 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“,

leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002

rekonstrueerimine. Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu

perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest.

Lisaks on kavas Haapsalu raudtee etapiviisiline taastamine.

Eesti rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani kontseptsiooni elluviimiseks

vajalike taristutööde kavandamine.

Tegevuse mõõdikud Trend 2023

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T, Trans-European

Transport Network)

põhivõrgu väljaehitamine:

Rail Baltic, %27

↗

6,12%

(sihttase

13,69%)

24,9% 39,61% 64,74% 67,87% 80%

Rongiliikluse ühendusaeg

Tallinna–Narva, Tallinna–

Tartu, Tallinna–Viljandi

ja Tallinna–Pärnu (Rail

Baltica tulemusena)

liinidel, minutites28

↘

Tallinn–

Tartu 139

min

(sihttase

Tallinn–

Tartu 116

min)

Tallinn–

Tartu

139 min

Tallinn–

Tartu

105 min

Tallinn–

Tartu

100 min

Tallinn–

Tartu 100

min

Tallinn–

Tartu

100 min

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km29 (SF

väljundindikaator)

↗ – 20km 20km 20km 20km 20km

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km30

(SF väljundindikaator)

↗ – 50km 50km 50km 50km 50km

Raudteekaubaveo osakaal

tonnkilomeetrites

võrreldes

maanteetranspordiga, %31

(TLAK mõõdik:

suurendada

raudteekaubaveo osakaalu

tonnkilomeetrites

↗

16%

(eesmärk

23%)

24% 25% 26% 27% 28%

27 Allikas: KliM, 2030. a sihttase 100% 28 Allikas: Elron, baastase 2020. aastal Tallinn–Narva 2h13min, Tallinn–Tartu 1h56min, Tallinn–Viljandi 1h54min, Tallinn–

Pärnu (RB) ühendus puudub; 2035. a sihttase Tallinn–Narva 1h45min (105 min), Tallinn–Tartu 1h30min (90 min), Tallinn–

Viljandi 1h30min (90 min), Tallinn–Pärnu (RB) 42 min 29 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 30 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km 31 Allikas: Statistikaameti tabel TS121; tegemist on TLAK mõõdikuga ja programmi koostamise seisuga on teada, et

eesmärke ei ole võimalik täita enne Rail Baltica valmimist.

võrreldes

maanteetranspordiga)

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui

erineb märgitud 2023. aastast

** mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3.

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 5: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud

Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks

hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi

ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades

lennundussektori keskkonnajalajälge.

Tegevuse kirjeldus:

TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses prioriteetne

arengusuund:

Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma

innovaatilisem õhuruum“, mille tegevused on:

• riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks;

• riigi järelevalve võimekuse tugevdamine; • riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine; • mehitamata lennunduse tegevuste realiseerimisele kaasaaitamine.

Tegevuse mõõdikud Trend 2023*

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Irdtorni lahendust

kasutavate lennujaamade

osakaal, %32

↗

20% 40% 60% 80% 100% 100%

Aastaringsete regulaarsete

lennuliinide arv, tk33

(TLAK mõõdik:

suurendada aastaringsete

regulaarsete lennuliinide

arvu)

↗ 44 ≥45 ≥50 ≥55 ≥60 ≥70

32 Allikas: KliM lennundusosakond. Irdtorni arengud tulenevalt lennuliiklustasude ulatuslikust vähenemisest (peamiselt

tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidest) on peatatud 2024. aastani. 33 Allikas: AS Tallinna Lennujaam

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui

erineb märgitud 2023. aastast

* mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3.

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tabel 6: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud

Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva teedevõrgu

seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja

keskkonna ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues

säästlike liikumisviiside kasutust soodustavat taristut.

Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate

korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust.

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi

„edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset,

turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning

Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse.

SF programmiperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) ehitatakse

Ühtekuuluvusfondi toel 43 km ulatuses 2+1 või 2+2 teelõiku TEN-T

võrgustikul, et täita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr

2024/167934, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu

suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Arendamise poolel

on peamiseks väljakutseks TEN-T põhivõrgu maanteede õigeaegne ja

nõuetekohane väljaehitamine kogu ulatuses.

Suuniste elluviimiseks peavad TEN-T põhivõrgustiku maanteed Tallinn–

Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tallinna–Tartu lõik, aastaks

2030 olema nõuetekohaselt väljaehitatud. TEN-T üldvõrk peab olema

nõuetekohaseks ehitatud aastaks 2050 (sh Narva suund).

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide

elluviimiseks ja riigi teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on teehoiu

rahastamise vajadus ca 370 mln aastas.

Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise

soodustava taristu35 rajamisse ning pannakse rõhku ligipääsetavusele.

VVTP punkti 6.2.2. kohaselt tuleb edasi minna kokkulepitud mahus

Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade

ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.

34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1679 35 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning

soodustatakse säästvat liikuvust läbi võrgulise tähtsusega jalg- ja jalgrattateede rajamise. Rajatav taristu on seotud

olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja

ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega.

Tegevuse mõõdikud Tren

d

2023*

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine36 (IRI, mm/m) → 2,42 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku (TEN-

T) põhivõrku kuuluvate

nõuetele vastavate riigiteede

pikkus, km37

↗ 72 km 80 km 80 km 80 km 118 km 118 km

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2023. aastast

* mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3.

Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Tabel 7: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud

Programmi tegevus

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Tegevuse eesmärk:

Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste

ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa- ja

õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses

osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse

tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi

omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat

mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti,

ning kujundada seonduvat õigusloomet.

Tegevuse kirjeldus:

Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku

sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha

seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega

kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks,

mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk

tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas

nutikate digitaalsete lahenduste kaudu.

Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse

ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist,

eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et

ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile

ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid

nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad

peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav.

36 Allikas: Transpordiamet, KliM 37 Allikas: Transpordiamet

Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise

kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel

toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad,

isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi

pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL)

2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI38) hakkas kehtima alates

2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja

Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA), Keskkonnaamet ning

Transpordiamet, tekib kohustus alates 2027. aasta teisest poolest aktsepteerida eFTI

määruse nõuetele vastavalt kättesaadavaks tehtud elektrooniliselt esitatud

kaubaveoteavet. Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid võetakse

vastu 2025. aasta alguses. Eesti Kliimaministeerium peapartnerina alustas Euroopa

Ühendamise Rahastu (CEF) toel ning koostöös 23 partneriga Soomest, Leedust,

Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Portugalist ja Austriast projekti

eFTI4EU raames välja töötamist elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks

vajalikku lahendust eFTI Värav), mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes.

Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot,

millest 50% kaasrahastatakse CEFist. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames

liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub

pädevate asutuste, eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus)

vaheline andmete vahetus.

Seos VVTP punktiga 6.2.5. „Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk

on parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem

jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.“ Üleriigilist rattastrateegia koostamist

veab TRAM.

Programmi tegevusteks on ka liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud

tegevuste rakendamine ning lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine.

Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine

ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele

osapooltele.

Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika

pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050.

aastaks nullini.

Kooskõla VVTP punktiga 6.2.2. „Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinna–

Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega,

kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.“

Liiklusohutusprogramm 2016–2025 näeb ette kolm mõõdikut: hukkunute arv,

raskesti vigastatute arv, hukkunud ja raskesti vigastatud kokku. Eesmärkide

saavutamiseks kavandatud tegevused nähakse ette elluviimiskavas.

38 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN

Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele

liiklusohutust mõjutavale valdkonnale. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja

keskendub kõigi liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute ja alalhoidliku

liikluskäitumise kujundamisele, sisaldades üheksat meedet: jalakäijate ohutus,

jalgratturite ohutus, eakad liiklejad, liiklusharidus, juhikoolitus, ennetus, juhi tervis,

liiklusjärelevalve ja rehabilitatsioon. Ohutu keskkond hõlmab ohutumat ja

tõhusamat liikuvust, mis on sotsiaalselt vastutav ja keskkonnasäästlik ning erinevate

aastaaegade liikluseripärasid arvestav ja sisaldab seitset meedet: maakasutus ja

teedevõrgu planeerimine, säästva ja ohutu taristu projekteerimine, ehitamine ning

rekonstrueerimine, teede korrashoid, liikluskorraldus, raudteeristete ohutus, ohutu

sõidukiirus ja intelligentsed transpordisüsteemid. Ohutu sõiduk näeb ette

tegevused, mis on seotud sõiduki turvalisuse, tööga seotud sõidukite ohutusega ning

täisautomaatsete sõidukite kasutuselevõtuga ja fookuses on kolm meedet:

tugisüsteemid juhile, sõiduki turvalisus ja tööga seotud sõidukite ohutus.

Täitmaks LOPis kavandatud eesmärke sõelus Transpordiamet 2022. aastal läbi

enam kui 170 erinevat liiklusohutuse suurendamiseks tehtud ettepanekut. Tegevuse

mõju järgi valiti välja 13 olulisemat (veapunktisüsteemi rakendamine,

kiirusjärelevalve mahu suurendamine, lubatud sõidukiiruse vähendamine

kõrvalmaanteedel 80 km/h, raudteeülesõidukohtade ohutus, teelõigu keskmise

kiiruse automaatkontroll, liiklusohtlike kohtade kõrvaldamine riigiteedel,

terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine, kiivri (jalgrattur, kergliikur juht)

kasutamise tõstmine, muutuva teabega kiiruspiirangute rakendamine 2+2 teedel,

suuremates linnades piirkiiruse alandamine, sissetulekupõhine rahatrahv,

madalama ohutustasemetega teedel piirkiiruse hooajaline suurendamata jätmine),

mis oleksid kogumis võimaldanud avaldada liiklusohutusele olulist mõju juba

aastatel 2024–2025. Täiendavate tegevuste realiseerimisel hukkunuks aastas 17

inimest vähem ja oleks olnud välditav 100 inimesele raskete kehavigastuste

tekkimine. Tegevuste algne investeering, 21 MEUR, ei leidnud kajastamist riigi

eelarvestrateegias.

Aastate 2024–2025 elluviimiskava eelnõu on senini kinnitamata. Vabariigi

Valitsuse liikluskomisjoni 30.10.2024 otsuse kohaselt esitatakse 2025. a

elluviimiskava komisjonile heakskiitmiseks 2025. a esimesel koosolekul ja seejärel

kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Lennuõnnetustega seotud riskide

vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest

lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest

teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige

keerulisem ja aeganõudvam (nii lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema

ohutusalase suhtumise edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris.

Teatatud juhtumite arvust on näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes

paranemas ning see aitab nii lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste

kaudu ennetada lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks

Transpordiamet üle uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2,

mis muudab kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab

ka paremini hinnata ohutusalaseid protsesse.

Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse

lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks

lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja

rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja

teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast

on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja

hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud

hulga väliinspekteerimiste kaudu.

Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös

kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi.

Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka

suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või

jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi)

kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning

trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte

erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu

ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja

terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad).

Eesmärk saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse

suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:

• terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus

kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks

2029 on 10 km;

• multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille

eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja

multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja

mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu

buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti

parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm.

Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029;

• uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km

rajatud uut trammiliini aastaks 2029.

Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027

Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat,

kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist

üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku

tasandi liikuvust“.

Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030.

Tegevuse mõõdikud Trend 2023* (tegelik) 2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

2028

(sihttase)

Liiklejate

liikluskäitumise indeks

39

Algtasemega võrreldes

indeksi kasv 0,5 punkti

võrra aastaks 2025

↗

7,4

(sihttase 7,6) 7,4 7,4 7,5 7,6 7,7

Liikluses hukkunute

arv kolme aasta

keskmisena40

(TLAK mõõdik:

vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu

võrreldes 2020.

aastaga poole võrra

ehk saavutada olukord,

kus hukkunute arv

kolme aasta

keskmisena aastaks

2035 ei ületaks 30)

↘

55

(eesmärk: 44)

59 60 59 55 54

Liikluses raskelt

vigastatute arv kolme

aasta keskmisena41

(TLAK mõõdik:

vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole

võrra võrreldes 2020.

aastaga ehk saavutada

olukord, kus liikluses

raskelt vigastunute arv

kolme aasta

keskmisena aastaks

2035 ei ületaks 187)

↘

395

(eesmärk: 316)

370 380 380 370 370

Ärilises- ja

mitteärilises

lennutegevuses

toimunud õnnetuste ja

tõsiste intsidentide arv

↘

0,84

(sihttase 0,99) 0,97 0,95 0,94 0,94 0,93

39 Allikas: Transpordiamet 40 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele) 41 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele)

10 000 lennutunni

kohta42

EL vahenditest

rahastatud uute

trammiteede pikkus,

km43

↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km

EL vahenditest

rahastatud uued või

uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk44

↗ 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 1 tk

EL ja CO2 vahenditest

rahastatud uute või

uuendatud rattateede

pikkus, km45

↗ 0 km 0 km 0 km 5 km 10 km 20 km

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde,

kui erineb märgitud 2023. aastast

* mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös Transpordiametiga. Programm

koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi

pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025.

aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi

kodulehel. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise

perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele

osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile.

Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Niisamuti

hõlmab käesolev programm RRF tulemuste saavutamise seisukohalt olulisi meetmeid säästva

ja aktiivse linnalise liikumiskeskkonna arendamiseks suuremates linnades, järgides

integreeritud transpordikoridoride loogikat, mitmeliigilise taristu kavandamist,

raudteeühenduste, kiiruse ja ohutuse suurendamist, arendades kiiremat ja ohutumat

maanteetransporti. Meretranspordisektori konkurentsivõimelisemaks ja

keskkonnahoidlikumaks muutmine ning selle mitmeliigiliselt ühendamine, on kajastatud mere

ja vee programmis. Kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid on kajastatud

energeetika, maavarade ja välisõhu programmis. Tallinna pealinnapiirkonna ühise

transpordisüsteemi loomine sisaldub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi

programmis.

42 Allikas: TRAM. 2022. aastal toimus 0 lennuõnnetust, 2 tõsist intsidenti. See on väga hea tulemus. 43 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 44 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 45 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus

Programmi koostamist ja elluviimist juhib liikuvuse asekantsler.

Programmi rakendatakse läbi ühe meetme: transpordi konkurentsivõime. Meetme ja programmi

tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 6. Programmi

struktuur vastab enamuses arengukava ülesehitusele (v.a liikuvus, kus üldine liikuvuskorraldus,

mis ei hõlma ühistransporti, mis on valdkondlikult jaotunud erinevate programmi tegevuste ja

horisontaalselt programmi tegevuse 1.4 alla ning ühistranspordi korraldamise ja soodustamise

kohta on koostatud eraldi programm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ega veetaristu

arendamist, mis asub KliMi mere ja vee programmis).

Joonis 4: Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad

Programmi koostamisel osales Transpordiamet. Programmi eelnõu koostamisele kaasati kogu

transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskond. Programmi rakendamisse on

kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud

tegevustesse.

Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult

konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist.

Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste

arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas

arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja

konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest).

Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste

valdkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide

täitmist see mõjutab, näiteks:

• Kliimakindla majanduse seadus46 (koostamisel);

• Kliimapoliitika põhialused aastani 205047;

• Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203048;

• Eesti julgeolekupoliitika alused49;

46 Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse

kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele,

organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja

koordineeritult ellu viia. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 47 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 48 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 49 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf#

• Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203050;

• Eesti Euroopa Liidu poliitika51;

• Eesti 2035+ strateegia52;

• Energiamajanduse arengukava aastani 203053;

• Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203054;

• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203055;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“56;

• Maakonnaplaneeringud 2030+;

• Eesti keskkonnastrateegia aastani 203057;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203558;

• Heaolu arengukava 2023–203059;

• Digiühiskonna arengukava 203060;

• Metsanduse arengukava aastateks 2021–203061;

• Rahvastiku tervise arengukava 2020–203062;

• Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203063;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“64;

• Haridusvaldkonna arengukava 2021–203565;

• Noortevaldkonna arengukava 2021–203566;

• Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia67;

• Avalike teenuste korraldamise roheline raamat68;

• Ehituse pikk vaade 203569;

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–

203070;

• Riiklik Lennundusohutusprogramm71;

• Liiklusohutusprogramm 2016–202572;

• Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202873

• Riigiteede teehoiukava 2024–202774.

50 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 51 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 52 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 53 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud

individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 54 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 55 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 56 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 57 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 58 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 59 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 60 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 61 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 62 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 63 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 64 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 65 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 66 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 67 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 68 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 69 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade-2035 70 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 71 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 72 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm

73 https://www.mkm.ee/media/6948/download 74 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava, uus https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

02/Riigiteede%20teehoiukava%202024-2027.pdf

Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega:

• kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele

suunatud tegevustega);

• võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele

(nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige

liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning

ligipääsetavuse tagamise kaudu);

• infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide

kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris);

• regionaalareng75 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning

võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid);

• riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna

horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja

kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete

lahendamisel halduse erinevatel tasanditel).

Programmi täitmise (transpordi osa) tulemusaruanne76 koostatakse korra aastas, mil

toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande

eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi

tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Identse infoga

tulemusaruanded kinnitavad taristuminister ja regionaalminister eraldi, kus

taristuminister vastutab transpordi ja liikuvuse ning merenduse ja regionaalminister vastutab

ühistranspordi korraldamise sisulise info eest. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile

ja Riigikontrollile 31. maiks.

LISAD

Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus

Lisa 2 Teenuste rahastamiskava

Lisa 3 Mõõdikute selgitused

Lisa 4 Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis)

75 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste

põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale

ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 76 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028

Lisa 1

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Raudteetranspordi

taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning

taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh

poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle

elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks

avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja

raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal,

raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku

raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine.

Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise

koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava

koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja

eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes).

1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

lennundus-

osakond)

Õhutranspordi

taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning

taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh

poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle

elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja

võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude

ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja

koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate

kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös

(EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma

valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja

korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine,

lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste

lahendamises osalemine.

1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Maantee-

transpordi taristu

arendamine ja

korrashoid ning

transpordipoliitika

kujundamine

Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika

elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks

sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu

arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade

väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede

juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi

investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi

vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö

korraldamine (SF-mõistes).

TRAM

Teetranspordi

taristu korrashoid,

ehitus ja info

Teetransporditaristu korrashoid, ehitus ja info teenuse eesmärk on tagada

riigiteede ehitus- ja korrashoiu protsesside sujuv toimimine (sh korrashoiu

eelarve kavandamine) ja kvaliteetne ning lepingukohane tulemus

(koostades selleks ka vajalikud normdokumendid, mis on kooskõlas

erinevate õigusaktidega). Protsesside käigus kasutatakse erinevaid

meetmeid eesmärgiga suurendada ohutust ning vähendada liiklemise

ajakulu ja keskkonna mõju (jagades operatiivset ja võimalusel ennetavat

infot tee ja sõiduolude ning liikluspiirangute kohta), jälgides sealjuures, et

riigiteede sõidetavad kui elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud.

Teenusega tagatakse Transpordiametile Ehitusseadustikust tulenevate

ülesannete korrektne, ühetaoline ja sõltumatu riiklik järelevalve

teostamine.

TRAM Teetransporditaris

tu säilitamine

Teetransporditaristu säilitamise teenuse eesmärk on tagada riigiteede ja

teerajatiste seisukord ning kvaliteet. Teenuse raames kogutakse teede ja

teerajatiste seisukorra andmeid, koostatakse ja uuendatakse säilitamisega

seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ning metoodikad. Kogutud

teeseisukorra ja teerajatiste andmete alusel koostatakse teehoiukava

säilitusmeetmete remondivajaduse analüüsid ning investeeringute

nimekirjad ning kinnitatakse eelarved.

Teetransporditaristu säilitamise alla kuuluvad järgmised tegevused:

kruusateede remont, kattega teede säilitusremont ja taastusremont, sildade

rekonstrueerimine ja remont, rekonstrueerimine ja muud teetaristu

säilitamisega seotud investeeringud ning ettevalmistustegevused.

TRAM Teetransporditaris

tu arendamine

Teetransporditaristu arendamise teenuse eesmärk on rahastuse kõige

otstarbekama kasutamise korraldamine riiklike strateegiliste prioriteetide

saavutamiseks, et tagada ohutu, säästliku, ligipääsetava ning toimiva

liikuvuskeskkonna koostöös huvigruppidega. Teenuse raames

koostatakse ja uuendatakse teetaristu arendamisega seotud teehoiukava

meetmete eesmärgid ja objektide valiku metoodikad, mille alusel

koostatakse arendusmeetmete iga-aastased investeeringute nimekirjad.

Teetransporditaristu arendamise alla kuuluvad järgmised tegevused:

välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete

transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku

rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu

rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele

tolmuvabade katete ehitamine, ehitamine (sh Rail Baltic trassi ületavad

viaduktid ja liiklussõlmed) ning ehituse ettevalmistavad tegevused.

1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine

Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus

KliM

(Transport,

teede- ja

raudtee-

osakond)

Ohutuse alase

transpordipoliitika

kujundamine ja

selle elluviimise

korraldamine

Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh

raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning

liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika

elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine

transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine

ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude

ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja

koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate

kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös.

Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse

seires osalemine.

KliM

(Transport,

liikuvuse

arengu ja

investeerin-

gute

osakond)

Üleriigilise

liikuvuspoliitika

kujundamine ning

uudsete

transpordilahendu

ste

väljatöötamises

osalemine

Üleriigilise liikuvuspoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis)

kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine.

Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine,

sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks

või elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete koostamine,

valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja

töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides

osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste

kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute

sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema

liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike

transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides

osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine,

uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele

ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine.

KliM

(Transport,

liikuvuse

arengu ja

investeerin-

Keskkonnahoidlik

ku liikuvust

soodustava

linnakeskkonna

kujundamine

Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine

keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise

liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et

suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (sh rattateede,

kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning

gute

osakond)

ühistranspordi viimine taastuvenergiale, et vähendada transpordi

keskkonnajalajälge. Transpordivaldkonna välisabi vahendite

planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF

mõistes, perioodil 2021–2027).

TRAM

Liikuvuse

planeerimine ja

liiklusohutus

Liikuvuse planeerimise ja liiklusohutuse teenuse eesmärk on liikuvuse ja

taristu investeeringute transpordiliikide ülene kavandamine ning

liiklusohutuse strateegiline juhtimine. Pidades silmas nii riiklike eesmärke

ja arengukavasid kui ka rahvusvahelisi kohustusi kujundatakse ohutut ja

keskkonnahoidlikku liikuvuskeskkonda ning juhitakse liikuvuse ja

liiklusohutusega seonduvaid protsesse ja investeeringuid. Sh on eesmärk

koordineerida:

o riigiteede teehoiukava ja veetee hoiukava koostamist,

o liikuvus- ja liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist ja levitamist,

o uuringute ja analüüside tellimist ning väliste partnerite liikuvus- ja

liiklusohutuspoliitilistes küsimustes andmete- ja ekspertteadmistele

tuginev nõustamine,

o andmeanalüüside korraldamist teadmistepõhise otsustamise

võimaldamiseks,

o liikuvusalaste strateegilise planeerimise dokumentide väljatöötamise

korraldamist (nt Liiklusohutusprogramm) ning nendes protsessides

osalemist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil,

o liiklushariduse ja sotsiaalkampaaniate korraldamist liiklusohutusalase

teadlikkuse tõstmiseks,

o ühistranspordireisijate õiguste kaitsmist ning ohuprognoosil põhineva

autoveonduse järelevalve teostamist ja arendamist liiklusohutuse

tagamiseks ning

o liikuvuse kavandamiseks ja investeeringute tegemiseks jätkusuutliku

rahastusmudeli loomist ja välisrahastuse ning transpordiameti ja -

sektori rohepöörde koordineerimist.

TRAM

Teetransporditaris

tuga seotud

lubade

väljastamine

Teetransporditaristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine

füüsilistele ning juriidilistele isikutele hõlmab eriveoseid suurte

koormuste ja gabariitidega, erikasutuslubasid ürituste korraldamiseks,

kolmandate osapoolte ehitus- ja kasutusõigusi, näiteks tehnovõrkude ja

mahasõitude rajamiseks, ning erinevaid planeeringuid ja riigivara

kasutamiseks andmist. Lisaks kuulub siia liikluskorraldusvahendi

katselise kasutuse luba, mis võimaldab uusi liikluskorralduslahendusi

ajutiselt testida ja hinnata.

TRAM Liiklusregistriga

seotud toimingud

Sõidukite ja sõidukijuhtidega seotud lubade väljastamine ning

liiklusregistri pidamine maismaa- ja veesõidukite ning nende

juhtimisõiguse valdkonnas. Valdkonna teenuste pidev arendamine,

haldamine ning rahvusvaheline koostöö.

Liiklusregistris peetakse arvestust sõidukite, sh veesõidukite ning

nendega seotud isikute üle. Läbi erinevate pakutavate teenuste on kaetud

kogu vajalik informatsioon: registreerimine, omanikuvahetused, sõiduki

andmete muudatused, käsutuskeelumärgete ja registerpantide seadmine,

registrist kustutamine jm. Erinevate toimingute ja tegevuste

lihtsustamiseks ja võimaldamiseks tehakse koostööd sõidukite müüjatega,

maaletoojatega, tehnoülevaatuspunktidega, teekasutustasu

vahendajatega, jäätmekäitlejatega jne. Kogutud andmeid kasutavad mh

erinevad riigiasutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Juhtimisõiguse valdkond hõlmab maismaasõidukite juhtimisõigusega, sh

jalgrattajuhiloa, mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguse,

vedurijuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide juhtimisõigust tõendavate

dokumentide väljastamisega ja vahetamisega, kutseliste autojuhtidega

seonduvate dokumentide (autojuhi ADR koolitustunnistuse, ohtlike

veoste veo ohutusnõuniku tunnistuse, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja

autojuhi pädevustunnistuse) väljastamise ja vahetamisega seotud teenuste

arendamist ja haldamist.

Liiklusregistriga seotud toimingute tegemiseks ja teenuste kvaliteetseks

osutamiseks teenindusbüroode töö korraldamine ja e-teeninduse ning ka

teiste digilahenduste haldamine ja arendamine.

TRAM

Lennunduse

ohutus, lubade

väljastamine ja

järelevalve

Järelevalve teostamine lennundusettevõtete ja lennunduses tegutsevate

eraisikute üle lennunduse ohutuse tagamiseks. Järelevalve subjektideks on

lennufirmad, jätkuvat lennukõlblikkust tagavad organisatsioonid,

lennuväljade operaatorid, ANS teenuse osutajad,

lennukoolitusorganisatsioonid ning mehitamata lennunduses toimetavad

ettevõtted. Läbi lennunduspersonali litsentseerimiste tagatakse personali

jätkuv pädevus oma tööülesandeid sooritada. Mehitamata lennunduses

osalejatele väljaantavad load sätestavad tingimused, millistes on lubatud

ja ohutu mehitamata õhusõidukeid kasutada. Õhusõidukite registri

haldamine, mis annab ülevaate Eesti ettevõtete ja eraisikute kasutusel

olevatest õhusõidukitest.

Riikliku lennuohutusplaani (SSP) haldamine, mis sätestab

lennuohutusalased konkreetsed eesmärgid ja tegevused. Plaani

koostamisel määratletakse muuhulgas ohuprognoosid ning peamised

riskid ja nende maandamismeetmed.

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028

Lisa 2

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste

rahastamiskava

Eelarve

2025 2026 2027 2028

Programmi kulud -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630

Meede 1: Transpordi

konkurentsivõime

-643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630

Programmi tegevus 1.1:

Raudteetransporditaristu

arendamine ja korrashoid

-374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116

Raudteetranspordi taristu

arendamine ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116

Programmi tegevus 1.2:

Õhutransporditaristu arendamine

ja korrashoid

-12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206

Õhutranspordi taristu arendamine

ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206

Programmi tegevus 1.3:

Teetransporditaristu arendamine

ja korrashoid

-201 815 372 -185 005 991 -171 677 750 -171 725 050

Maanteetranspordi taristu

arendamine ja korrashoid ning

transpordipoliitika kujundamine

-8 018 993 -1 483 663 -2 477 920 -2 484 192

Teetransporditaristu korrashoid,

ehitus ja info

-63 449 409 -60 436 447 -57 531 519 -57 536 027

Teetransporditaristu säilitamine -11 241 233 -10 773 266 -9 919 289 -9 921 995

Teetransporditaristu arendamine -119 105 737 -112 312 615 -101 749 022 -101 782 836

Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja

säästliku transpordisüsteemi

arendamine

-55 189 807 -58 583 393 -94 954 412 -66 199 258

Keskkonnahoidlikku liikuvust

soodustava linnakeskkonna

kujundamine

-21 156 765 -25 461 958 -63 719 844 -40 100 378

Ohutuse alase transpordipoliitika

kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

-893 503 -866 598 -853 352 -813 885

Teetransporditaristuga seotud

lubade väljastamine

-2 088 351 -2 001 470 -1 860 217 -1 860 668

Üleriigilise liikuvuspoliitika

kujundamine ning uudsete

transpordilahenduste

väljatöötamises osalemine

-8 116 246 -7 287 279 -6 449 845 -1 350 378

Liikuvuse planeerimine ja

liiklusohutus

-7 926 889 -7 759 548 -7 343 040 -7 344 482

Liiklusregistriga seotud toimingud -10 636 357 -10 794 853 -10 472 652 -10 473 553

Lennunduse ohutus, lubade

väljastamine ja järelevalve

-4 371 697 -4 411 688 -4 255 464 -4 255 914

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028

Lisa 3

LISA 3. Mõõdikute selgitused

Mõõdiku nimetus TUV mõõdik

Transpordi CO2-

heitkogused77, kt CO2 ekv

(sh Eesti 2035 mõõdik:

Kasvuhoonegaaside

heitkogused

transpordisektoris (sihttase

1700 kt CO2 ekv)

TLAK mõõdik: transpordi

CO2e heitkoguste

vähenemine 700 kt võrra

võrreldes 2018. aastaga)

Transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes

2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute

Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud

numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. KHG

vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava

2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas

kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“

ettepaneku78 järgi tuleb vähendada ESR sektorite79 (sh transpordi)

emissioone 2030. aastaks –24% (sektoriüleselt).

Mõõdiku nimetus Programmi mõõdikud

Üleeuroopalisse

transpordivõrgustiku (TEN-

T) põhivõrku kuuluvate

riigiteede vastavus

kehtestatud nõuetele, %

Osakaal on arvestatud TEN-T põhivõrgu Tallinna–Tartu ja Tallinna–

Pärnu–Uulu teelõikude kogupikkuse 302 km suhtena ja seal ei

eristata erinevaid teid.

P.S. arvestusest on väljas Uulu–Ikla põhivõrgu lõik, sest selle

liiklussagedus on oluliselt madalam ülejäänud põhivõrgu teedest ning

oleme otsustanud sellele küsida erandit.

Valminud ja toetava taristuga

Rail Baltica põhitrassi

muldkeha osakaal trassi

kogupikkusest, %

Rail Baltica Eesti osa valmiduse % näitab, kui palju põhitrassi

muldkeha ning sellega kaasnevat taristut on valmis ehitatud. % leitakse

ehitatud km pikkuste ja eelarve kasutamisega koosmõjus.

2028. a sihttase 80% tuleneb sellest et Lõuna-Pärnumaal ei ole selleks

ajaks muldkeha valminud.

77 Allikas: KliM 78 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra

ehk 2030. aastaks. 79 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud

protsessid ning põllumajandus.

Ehitustempo on alguses kiirem olemasolevate vahendite tõttu, uue EL

eelarve perioodi algus (2028+) venitab mõnevõrra kasutatavate

vahendite kättesaadavust.

Mõõdiku nimetus Meede 1. Transpordi konkurentsivõime

(arengukava 1. tegevussuuna mõõdik)

Transpordi energiakulu,

TWh

Taastuvenergia osakaal

transpordis, %

(TLAK eesmärk:

Transpordi energiakulu

max 8,3 TWh, millest

taastuvenergia osakaal

transpordis on 24%)

Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest

taastuvenergia osakaal transpordis on 24%: energiakulu on

koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport

korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse

liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka

transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu

kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise fookuse all

osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates

transpordi energiakulu. Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt

Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030), prognoosides 0,85%

kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest

tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis).

Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001)

kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste

kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada

2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki

aitavad täita mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke

suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu suunas.

Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja

korrashoid

Raudteekaubaveo

osakaal

tonnkilomeetrites

võrreldes

maanteetranspordiga, %

(TLAK mõõdik:

suurendada

raudteekaubaveo osakaalu

tonnkilomeetrites

võrreldes

maanteetranspordiga)

Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites

võrreldes maanteetranspordiga: Veosekäive väljendab kaubaveol

tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites. Eesmärk sõltub nii

olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale

raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast

kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke

kasvuks raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks

tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi

koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude

logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike

meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel

transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik),

puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm.

Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinn ja Tallinn–

Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust

ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo

raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit

raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine

on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on

siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore.

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T, Trans-

European Transport

Network) põhivõrgu

väljaehitamine: Rail

Baltic, %

Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European

Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic: Rail

Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja

kohalike teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt

kohalikud objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee

põhitrass. 2028. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni

koos reisiliikluse käivitamiseks vajalike kohtobjektidega (jaamad,

kohalikud peatused, veeremidepoo, taristu halduskeskused) ehk ligi

80% raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja

kogu sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses.

% arvutus tehakse eelarve täitmise põhjal. Erinevad raudteelõigud,

(maanteeviaduktid jm ehitised teostatakse programmi tegevuse 1.3

eelarve raames, kuid tulemust arvestatakse kogu RB maksumuse

pealt) vajavad ehitamiseks investeeringuid, mida mõõdetakse rahas.

Rongiliikluse

ühendusaeg Tallinna–

Narva, Tallinna–Tartu,

Tallinna–Viljandi ja

Tallinna–Pärnu (Rail

Baltica tulemusena)

liinidel, minutites

Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu,

Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena)

liinidel paranevad: Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja

kiire 1435 mm raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille

tulemusel väheneb sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt (sõiduautoga)

1h 39 min pealt 42 minutile. 2035. aastaks saavutatakse järgmised

ühendusajad: Tallinn–Narva 1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min,

Tallinn–Viljandi 1h30min.

Rekonstrueeritud või

uuendatud raudteede

pikkus, km

Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF

väljundindikaator): Raudteede õgvendamine Tallinna–Tartu ja

Tapa–Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee

ühendusaegasid. Selleks on vaja kohandada ca 30 rööbastee kurvi

geomeetriat.

Elektrifitseeritud uute

raudteede pikkus, km

Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator):

2026. aastaks laiendatakse õhuliinivõrku Narvale, 2029 aastaks

Koidula ja Valgani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV

õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse

raudteetranspordi negatiivset keskkonnamõju taastuvenergia

kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada

kiirusi kuni 160 km/h.

Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja

korrashoid

Aastaringsete

regulaarsete lennuliinide

arv, tk

(TLAK mõõdik:

suurendada aastaringsete

regulaarsete lennuliinide

arvu)

Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu:

Otseühenduste kasvatamiseks suurendame kolmandatest riikidest

Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu

lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm

arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad

rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja

järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata

ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist

riigieelarvest.

Irdtorni lahendust

kasutavate

lennujaamade osakaal, %

Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse

tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal loodi strateegia: „mis,

kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal loodi keskus Tallinnas,

2023. aastal toimus uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) osutamine

Tartu lennuväljal ning ettevalmistuste tegemine teenuse osutamiseks

ka teistel lennuväljadel. 2024. aastal jätkatakse irdtorni teenuse

võimekuse loomist teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt

ülelende vähenemisega seotud vähenenud rahavoost Ukraina kriisi

mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis

lennujaamades (100%).

Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja

korrashoid

Riigiteede võrgu seisundi

säilitamine (IRI, mm/m)

Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede

teehoiukavale 2024–2027“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja

ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on

rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus,

mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete

summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida

väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja

rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed.

Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede

ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel

puudub majanduslik põhjendus.

Üle-euroopalise

transpordivõrgustiku

(TEN-T) põhivõrku

kuuluvate nõuetele

vastavate riigiteede

pikkus, km

Mõõdik näitab TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate

riigiteede pikkuse muutust ajas kilomeetrites.

Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi

arendamine

Liiklejate

liikluskäitumise indeks

Algtasemega võrreldes

indeksi kasv 0,5 punkti

võrra aastaks 2025

Liiklejate liikluskäitumise indeks: liikluskäitumise indeks

iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle

prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb

üksikindikaatorite80 mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil

(algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel.

Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on

üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses

positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise

väärtusena.

Liikluses hukkunute ja

raskelt vigastunute arv

kolme aasta keskmisena

(TLAK mõõdik:

vähendada liikluses

hukkunute ja raskelt

vigastatute arvu poole

võrra võrreldes 2020.

aastaga ehk saavutada

olukord, kus hukkunute

arv kolme aasta

keskmisena aastaks 2035

ei ületaks 30 ning raskelt

vigastunute arv kolme

aasta keskmisena ei

ületaks 187)

Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine

poole võrra kolme aasta keskmisena: saame mõõta tervikuna

liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust.

Liiklussurmade (maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine

töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on

viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini.

Ärilises- ja mitteärilises

lennutegevuses toimunud

õnnetuste ja tõsiste

intsidentide arv 10 000

lennutunni kohta

Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste,

tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt

vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on

aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis

oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000

lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt

vähenemistrendis.

80 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest hoidumine

mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt, punase fooritule nõudest

kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide,

laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii esi- kui tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri

kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas

ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest

hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne

kui pärast rongi möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist.

EL vahenditest

rahastatud uute

trammiteede pikkus, km

Uute trammiteede pikkus (SF väljundmõõdik): Toetatud

projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab

kogu linnapiirkonda, st et nii linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui

ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema

ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab

ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta. Efektiivsuse parandamiseks

on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade

vähendamine. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade

kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete trasside

arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide

läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine parandab ühistransporditeenuse

kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada

ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja

aktiivsete liikumisviiside kasutamist.

EL vahenditest

rahastatud uued või

uuendatud

mitmeliigilised

sõlmpunktid, tk

Uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused (SF

väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute või

uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate

transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist

kauba- või reisijateveoks, parandab ühistransporditeenuse

kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet.

Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside

kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele - mugavusele,

ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele,

auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm.

EL ja CO2 vahenditest

rahastatud uute või

uuendatud rattateede

pikkus, km

Toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu (SF väljundmõõdik

+ CO2 vahendid): Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt

uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus, fookusega

suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud

jalgrattataristu hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade

rattastrateegiates välja toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid

jalgrattateid. Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside

kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning

võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult

rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha.

Lisaks on CO2 vahenditest Transpordiametile eraldatud ca 10 mln

eurot vahendeid erinevate liikuvusega seotud objektide ehitamiseks

üle Eesti. Täpsem info rajatava jalgrattatee kilometraaži kohta selgub

2024. a lõpus.

Transpordi ja liikuvuse programm

aastateks 2025–2028 Lisa 4

LISA 4. Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis)