Kiri

Töö nr 2025-016

Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, Ravila mnt 17a

EELPROJEKT

ÜKSIKELAMU PÜSTITAMINE

ARHITEKTUUR-EHITUSLIK OSA

Tellija: Jakob Maasalu

tel: 58459444 e-post: [email protected]

Kinnistu omanik: Jakob Maasalu tel: 58459444 e-post: [email protected]

Projekti koostaja: Marek Peterson tel: 56646414 e-post: [email protected]

Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus nr. E006436) tel: 5624 1709 e-post: [email protected]

Märts 2025

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 2 /23

PROJEKTI KOOSSEIS: I: SELETUSKIRI II: GRAAFILINE OSA

1. Asendiplaan M 1:500 joonis AS-1 2. Vundamendi plaan M 1:75 joonis AR-1 3. Põhikorruse plaan M 1:75 joonis AR-2 4. Katuse plaan M 1:75 joonis AR-3 5. Lõige 1-1 M 1:50 joonis AR-4 6. Vaade A M 1:50 joonis AR-5 7. Vaade B M 1:50 joonis AR-6 8. Vaade C M 1:50 joonis AR-7 9. Vaade D M 1:50 joonis AR-8

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 3 /23

I. SELETUSKIRI 1.1. ÜLDOSA

1.1.1 Üldandmed

Töö nimetus – Üksikelamu püstitamine. Ehitusprojekti tellija – Jakob Maasalu, Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, Ravila mnt 17a Kinnistu omanik – Jakob Maasalu, Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, Ravila mnt 17a Projekteerija: Marek Peterson. Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm, Diplomeeritud arhitekt, tase 7 (kutsetunnistus nr. E006436). Ehitusgeodeetiliste uurimistööde andmed – Alusplaanina on kasutatud ALK OÜ poolt koostatud geodeetilist mõõdistust töö numbriga G250201 (05.02.2025). Projekteerimistingimused – Kose Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused 2311802/03971. Energiamärgis – Kesk Projekt OÜ. Energiamärgise nr 2511583/06270. 1.1.2 Sissejuhatus Käesoleva projektiga on kavandatud Harju maakonnas, Kose vallas, Kose alevikus, Ravila mnr 17a kinnistul üksikelamu püstitamise eelprojekt. Käesoleva eelprojekti koostamise eesmärk on ehitusloa taotlemine Kose Vallavalitsuselt ning ehitusmahtude hindamine.

 hoone nimetus: Üksikelamu (11101)  kinnistu andmed: Harju maakonnas, Kose vallas, Kose alevikus, Ravila mnr 17a kinnistu; 1767 m2

(Maatulundusmaa 100%, katastritunnus 33801:001:1182). Hoone arvestatav kasutusiga on 50 aastat (EVS-EN1990:2002+NA:2002). Projekteerimisel on lähtutud Tellija soovidest, projekteerimistingimustest, Eesti ehituses kehtivate õigusaktide ja normdokumentide loetelust (ET-2 0199-0357) ning heast ehitustavast (ET-1 0207-0068). Käesolev ehitusprojekt on koostatud eelprojekti staadiumis, mis vastavalt Eesti Vabariigi Standard EVS 932:2017-le on mõeldud ehitusloa taotlemiseks. Ehitamiseks koostada tööprojekt ja tööjoonised. Aluseks on võetud järgmised olulised õigusaktid ja normdokumendid:

 Ehitusseadustik;  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;  EVS 932:2017 “Ehitusprojekt”;  Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile“;  Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded “;  Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4 märtsi 2002. a. Määrus nr 42.  Majandus- ja taristuministri määrus 02.07.2015 nr 85 " Eluruumile esitatavad nõuded";

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 4 /23

 Majandus- ja taristuministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“;  Majandus- ja taristuministri 5.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“.  Tuleohutuse seadus  Siseministri 30.08.2010 a. määrus nr 39 "Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende

valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule"  EVS 812-3:2013 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid  Siseministri 18.02.2021 a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

1.1.2.1 Nõuded tööde kvaliteedile

Ehitustööde teostamisel, samuti ehitise püstitamisel kasutatavate toodete valmistamisel,transpordil montaažil tuleb protseduuride ja nõuete osas järgida vastavaid tegevusi ja tooteomadusi reguleerivaid standardeid ja juhendmaterjale. Kõigi kasutatavate ehitustoodete ja materjalide vastavus kasutusotstarbele peab olema kinnitatud vastavussertifikaatidega (toimivusdeklaratsiooniga). Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded on määratud käsiraamatutes Maa RYL 2010, Tarindi RYL 2010 ja sisetööde RYL 2013 Ehitise kasutusiga on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1 p3). Hoone tööea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindi osade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningupõranda soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid nende tugevus püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutusiga tuleb ehitada kasutuseaga 50 aastat. Maa-alustel kaabelliinidel peab kasutusiga olema 20 aastat. Hoone ventilatsioonisüsteemide, soojaveetorustike peab olema vähemalt 20 aastat. Hoone külmaveetorustiku, kanalisatsiooni ja küttesüsteemi kasutusiga peab olema 50 aastat. Ehitusaegse järelvalve tase IL2 (EVS-EN1990:2002+NA:2002).

1.1.2.2 Kitsendused Kinnistul on ehitusala läheduses õhuliini kaitseala. Olemasolev õhuliin viiakse hoonestusalalt tänava poole. * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Kaitsevööndis tegutsemise taotlus esitada 10 tööpäeva enne tööde algust objektil - https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/kaitsevoondi-kooskolastused Projekteerimistingimustega on määratud: 1) kasutamise otstarve – üksikelamu (kood 11101); 2) suurim lubatud ehitusloakohustuslike hoonete arv maa-alal – üks ehitusloakohustuslik hoone; 3) asukoht – hoone asukoht määrata projektis, asukoha määramisel arvestada naaberhoonete paiknemisega ning hoone kaugusega vähemalt 4 m naaberkatastriüksuse piiridest (erandid on lubatud õigusaktis ettenähtud juhtudel ja ulatuses) ning arvestada teede kaitsevööndit (kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda, kui see on vastavuses kehtiva õigusaktiga); 4) hoone lubatud suurim ehitisealune pind üksikelamul – kuni 130 m2 (ehitusloakohustuslike ja ehitusloakohustuseta hoonete ehitisealune pind kokku ei tohi ületada 25% katastriüksuse pindalast);

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 5 /23

5) hoone kõrgus ja vajaduse korral sügavus – kõrgus kuni 9 m. Sügavust ei määrata; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused – lahendada ehitusprojekti mahus, arvestada juba väljakujunenud keskkonda, sh hoonestuslaadi: hoonete mahtu, paigutust krundil, katusekallet, välisviimistlust, võimalusel ühtset hoonestusjoont, elamul on lubatud kuni kaks korrust; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht – lahendada ehitusprojekti mahus; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus – selgitatakse projekteerimise käigus; 9) vertikaalplaneerimine, haljastus ja heakord – lahendada ehitusprojekti mahus, haljastatav/looduslikuna säiliv osa minimaalselt 30% krundi pindalast; 10) piirded – lubatud piirdeaia kõrgus on kuni 1,5 m, läbipaistmatud piirded ei ole lubatud, piirdeaia paiknemisel arvestada võimaliku kergliiklusteega, maantee kaitsevööndisse piirdeaeda püstitada ei tohi; 11) liiklus- ja parkimiskorraldus – juurdepääs katastriüksusele tagada riigi omandis oleva 11122 Ravila maantee kaudu vastavalt Transpordiameti tingimustele, parkimine lahendada omal katastriüksusel vastavalt parkimisnormidele, riigile kuuluvale tee äärde parkimine ei ole lubatud; 12) veevarustus, kanalisatsioon, sademevesi ja küte – veevarustus ja kanalisatsioon lahendada tsentraalse liitumise kaudu, sademevesi immutada omal katastriüksusel, lubatud on lokaalsed küttelahendused.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 6 /23

1.2 ASENDIPLAAN 1.2.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev projekt vastab kehtivale õigusaktidele ja tellija soovidele. 1.2.2 Olemasolev olukord 1.2.2.1 Paiknemine

Harju maakonnas, Kose vallas, Kose alevikus, Ravila mnr 17a kinnistu piirneb lõunast Kose sanatooriumi teega, idast Ravila mnt 19 kinnistuga, põhjast Paunküla metskonna kinnistuga ja läänest Ravila mnt 17 kinnistuga. 1.2.2.2 Olemasolev hoonestus Riikliku ehitisregistri (EHR) andmetel antud kinnistul hooned puuduvad: 1.2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu on üsna tasane keskmise kõrgusega 56.50 m merepinnast. 1.2.2.4 Olemasolev haljastus Kinnistu on enamuses osas kaetud kõrghaljastusega. 1.2.2.5 Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kinnistule juurdepääs on olemasolevalt tagatud kinnistu lõunapoolset küljest, Kose sanatooriumi teelt. 1.2.3 Plaanilahendus

1.2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Püstitatav üksikelamu on projekteeritud kinnistu keskosasse esifassaadiga lõunasse. Hoone horisontaalne ja vertikaalne sidumine kinnistuga on esitatud asendiplaani joonisel. 1.2.4 Vertikaalplaneerimine 1.2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähtetingimused

Hoone ümbrus tuleb planeerida vastavalt olemasoleva kallaku järgi. Tuleb jälgida, et vesi valguks hoonest eemale ning tehakse vastavad korrektuurid. Sadeveed kõvakatenditel juhitakse haljasaladele ja immutatakse pinnasesse. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Vajadusel paigaldada hoone perimeetrile drenaažitorustik, mille nurkadesse rajada kontrollkaevud. 1.2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Püstitatava üksikelamu ±0,000=+57.00. Elamu maksimaalne kõrgus on 6,1 m. 1.2.4.3 Sademevee käitlemine

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 7 /23

Sademevesi immutatakse maapinda oma kinnistu piires. Rajatavalt parkimisplatsilt juhitakse sademevesi äärekivide ja maapinna kaldega haljasalale. Hoone katustelt tulevad sadeveed juhitakse samuti krundil asuvatele haljasaladele, kus need immutatakse. Sadevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud. 1.2.5 Teed ja platsid 1.2.5.1 Juurdesõidutee Kinnistule juurdesõidutee on ette nähtud lõunast Kose sanatooriumi teelt.

1.2.5.2 Krundisisesed teed ja platsid Projektiga rajatakse krundisisene tee hooneni. Eraldi projektiga lahendatakse mahasõit Kose sanatooriumi teelt. Hoone ümber ja ette rajatakse kivisillutis (vt joonis AS-1). 1.2.6 Haljastus ja heakorrastus 1.2.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Hoone ehitusalalt kooritakse haljastuse ja loodusliku pinnase kiht. Eemaldatakse olemasolevad puud, mis jäävad ehitusala alla. Kinnistule rajatakse muru. Maaharimis- ja tasandamistööd on soovitatav teha sügisel, et muld saaks talvel vajuda ja niiskust koguda. Tasandamisel täidetakse pinnalohud mullaga. Pärast tasandamist tuleb mulda mõne sentimeetri sügavuselt kobestada. Muruseeme külvatakse vajunud või rullitud pinnasele, kus käimine ei jäta enam sügavaid jälgi. Seeme rehitsetakse ettevaatlikult mulda. Reha ei tohi hooga tõmmata, sest siis riisutakse kokku juba külvatud seemned ning need ei jaotu mullas ühtlaselt. Pärast külvi muld tihendatakse kergelt rulliga, et seemned saavutaksid kontakti mullaga. Samuti aitab rullimine säilitada mullas olevat niiskust. Muruseemnesegu valida koduõue muru. Vastavalt projekteerimistingimustele tuleb jälgida, et haljastatav/looduslikuna säiliv osa moodustaks minimaalselt 30% krundi pindalast. 1.2.6.2 Ehitusprojektiga ettenähtud kõrghaljastus Antud projekti raames täiendavat kõrghaljastust ei ole ette nähtud. 1.2.6.3 Piire Antud projekti raames kinnistule piiret ei rajata.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 8 /23

1.2.6.4 Väravad Käesoleva projektiga väravaid ei rajata. 1.2.6.5 Prügikonteinerid Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavuses Kose valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügikonteineri asukoht on ära näidatud asendiplaani joonisel AS-1.

1.2.6.6 Lammutus- ja ehitusjäätmed Ülejääva pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega ja Keskkonnaametiga. Mitte taaskasutatavad jäätmed tuleb ladustada kohaliku omavalitsuse poolt määratud vastavate jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema jäätmekäitluslitsentsi omav ettevõte, vastavalt jäätmekäitluskavale. Süvenduspinnas kuulub taaskasutusse, ladustatakse maksimaalselt omal krundil ja kasutatakse tagasitäite materjalina. 1.2.7 Kinnistusisene liikluskorraldus ja parkimine 1.2.7.1 Liiklusskeem Kinnistule sissepääs on ette nähtud lõunast Kose sanatooriumi teelt. 1.2.7.2 Liiklusmüra ja leevendamismeetodid Antud kinnistul liiklusmüra leevendamismeetmeid rakendada vajadust ei ole. 1.2.7.3 Parkimise korraldamine Parkimine kahele sõiduautole on organiseeritud krundil sillutiskattega platsil. 1.2.8 Tehnilised näitajad Krundi pindala 1767 m2 parkimiskohtade arv 2 krundi täisehitus 7,3 % hoone tulepüsivuse klass TP 3 ehitisealune pind 130 m2 korruste arv 1

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 9 /23

1.3. ARHITEKTUUR Hoone arvestatav kasutusiga on 50 aastat (EVS-EN1990:2002+NA:2002). 1.3.1 Ehitise üldandmed Püstitatava hoone kasutusotstarve: Üksikelamu (11101). Elamu mõõdud on (P x L x K): 14,2 x 9,1 x 6,1 m. 1.3.2 Ehitise tehnilised näitajad ehitisealune pind 130 m2

maapealse osa alune pind 130 m2

maapealsete korruste arv 1

maa-aluste korruste arv 0

absoluutne kõrgus 62,8 m kõrgus 6,1 m pikkus 14,2 m laius 9,1 m sügavus 0,0 m suletud netopind 107 m2 köetav pind 107 m2 maapealse osa maht 560 m³ maht 560 m³ tehnopind 0 m2 eluruumide pind 107 m2 vundamendi liik madalvundament kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjali liik puit, väikeplokk, monoliitne raudbetoon välisseina välisviimistluse materjali liik krohv välisseina liik väike- või suurplokk katuste ja katuselagede kandva osa materjali liik puit vahelagede kandva osa materjali liik puit katusekatte materjal plekk elektrisüsteemi liik võrk veevarustuse liik võrk kanalisatsiooni liik võrk soojusvarustuse liik õhk-vesi soojuspump võrgu- ja mahutigaas olemasolu puudub soojusallika liik õhk-vesi soojuspump energiaallika liik elekter ventilatsioonisüsteemi liik mehaaniline sissepuhe ja väljatõmme

soojustagastusega ventilatsioon jahutussüsteemi liik puudub 1.3.3 Arhitektuurne üldlahendus 1.3.3.1 Asendiplaaniline idee, planeeringu piirangud Püstitatav üksikelamu asub kinnistu keskosas esifassaadiga suunatud lõunasse.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 10 /23

1.3.3.2 Hoone arhitektuurne üldkonseptsioon ja funktsionaalne ülesehitus, ruumijaotus Püstitatava elamu maht ja materjalid on valitud sobivaks antud piirkonda. Elamu on 1-korruseline, mitmetasapinnalise kelpkatusega, kasuliku pinnaga 107 m². Arhitektuurne kontseptsioon ja ruumide lahendus põhineb hoone funktsioonile. Mahuline ja fassaadide lahendus on terviklik ja konkreetne. Hoones on kokku 7 ruumi - elutuba koos köögiga, kolm magamistuba, esikut, majandus-tehnoruum, WC, vannituba. 1.3.4 Arhitektuursed nõuded hoone piirdekonstruktsioonidele. Pinnakatted 1.3.4.1 Välisviimistlus Välisviimistluseks on krohv, katusekatteks on kiviprofiiliga plekk. 1. Seinad, krohv, toon valge / tumehall; 2. Sokkel, krohv, tumehall; 3. Katus, plekk, toon must; 4. Aknaraamid, PVC, toon must; 5. Välisuks, puit, toon must; 6. Räästalauad, puit, toon must; 7. Vihmaveesüsteem, plekk, toon must; 8. Terrass, puit, toon pruun. Fassaadikrohv on valget ja tumehalli tooni, uksed ja aknaraamid on mustad. Antud värvilahendus on pigem tagasihoidlik ja neutraalne ning keskkonda sobiv. Elamu välisviimistluse värvitoonid harmoniseeruvad omavahel. 1.3.4.2 Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone sisekliima vastavalt EVS-EN 15251:2007 "Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast". Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“. Välisõhu arvutuslikud parameetrid suvel:  Temperatuur T= +27° C  Suhteline niiskus φ = 50% Välisõhu arvutuslikud parameetrid talvel:  Temperatuur T= -26° C  Suhteline niiskus φ = 30% Kütte ja ventilatsiooni osa projekteerimise / ehitamisega peab olema tagatud nõuetekohane sisekliima. Täpsem lahendus vastavalt KV-osa projektile. 1.3.4.3 Hoone akustikale esitatavad nõuded Akustikale nõudeid ei esitata.

1.3.4.4. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Hoone vundament rajatakse plaatvundamendi põhimõttel, tegemist on konstruktsiooniga mis rajatakse killustikpadjale (200 mm), liivapadjale (200 mm), EPS100 100+100+100 mm plaadile valatud

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 11 /23

raudbetoonplaadist, mille sisse paigaldatakse küttetorustik. Hoone välisseinad 375 mm kergplokist (Bauroc ECOTERM+), mis krohvitakse. Vahelagi soojustatakse puistevillaga ja katusekonstruktsioon rajatakse puitfermidest. Puitfermid on tehases toodetud (vastavalt fermitootja tugevusarvutustele dimensioneeritud). Fermi ülemine vöö kaetakse katuse aluskattematerjaliga, katusekatte puitroovitusega ning katusekatteks paigaldatakse kiviimmitatsiooniga profiilplekk. Piirdekonstruktsioonide hinnanguline mürapidavus on 40 dB. Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat. 1.3.4.5. Vundamendid U=0,14 W/(m2K) Hoone vundament rajatakse plaatvundamendi põhimõttel, tegemist on konstruktsiooniga mis rajatakse killustikpadjale (200 mm), liivapadjale (200 mm), EPS100 100+100+100 mm plaadile valatud raudbetoonplaadist, mille sisse paigaldatakse küttetorustik. 1.3.4.6. Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Välisseinte kandvaks osaks on 375 mm (Bauroc ECOTERM+). Välisseinad on väljast krohvitud võrgul. Vahelae kandvaks osaks on katusefermi alumine vöö. Katuse kandva osa moodustavad puidust katusefermid. Piirdekonstruktsioonide hinnanguline mürapidavus on 40 dB. 1.3.4.7. Trepid Maja peaukse ette rajatakse betoonkividest pandus. 1.3.4.8. Põrandad pinnasel U=0,14 W/(m2K) Põranda moodustab juba plaatvundament. Põrandakattematerjalina kasutada puitparketti ja keraamilist plaati. 1.3.4.9. Vahelaed U=0,1 W/(m2K) Vahelae kandvaks osaks on katusefermi alumine vöö. Lae peal paikneb puistevill ja vajadusel tehnoseadmed ja torustikud. Vahelae talade kandevõime kontrolliks tellib omanik vajadusel konstruktiivse projekti. Fermi alumise vöö vahe ja pealmine osa soojustatakse puistevillaga (ca 500 mm) Isover KV. Puitfermide samm on 900 mm. Fermi puitmaterjali paksus on 45 mm ning. Fermi alumise vöö all paikneb aurutõke ja 50x50 s.400 roovil lae viimistlusplaat. Pööningule ehitatakse käiguteed.

1.3.4.10. Katus Katuse kandva osa moodustavad puidust katusefermid. Fermide ülemise vöö peal on aluskate, 50 mm tuulutusliist ja 32x100 mm roovil kiviimmitatsiooniga profiilplekk. Katusekalle on 30 kraadi.

1.3.4.11. Välisseinad U=0,20 W/(m2K)

Piirdekonstruktsioonide hinnanguline mürapidavus on 40 dB. Välisseinte kandvaks osaks on 375 mm kergplokk (Bauroc ECOTERM+). Välisseinad on väljast krohvitud võrgul. Sillustena kasutada Bauroc armeeritud valmistooteid laiusega 375 mm (silluse pikkus tellida vastavalt ava laiusele). 1.3.4.12. Siseseinad

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 12 /23

Hoone siseseinad rajatakse 100 mm kergplokkidest, mis mõlemalt poolt krohvitakse ja viimistletakse. 1.3.4.13. Avatäited, sh soojustehnilised näitajad, päikesekiirguse otsene ja kogu läbilase Akendena kasutada kolmekordse klaaspaketiga PVC-raamiga aknaid (aknad paigutada soojustuse sisse):  klaaspakett U ≤ 0,6 W/(m2K) (3 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis)  klaaspaketi vaheliist  klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50  raami/lengi profiil U ≤ 1,2 W/(m2K) Aknad, U ≤ 0,9 W/(m2K). Välisuksed, U ≤ 1,0 W/(m2K). 1.3.4.14. Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Hoone põhjaküljele rajatakse terrass. Terrass:  sügavimmutatud terrassilaudis;  sügavimmutatud puitroovitus;  vaiad 1.3.5 Hoone sisearhitektuur

1.3.5.1 Sisearhitektuurne kontseptsioon

Kuna elamus ei ole tellija soovil sisearhitektuurne kontseptsioon tähtis, siis ei ole eraldiseisvana hoone sisearhitektuurset projekti koostatud.

1.3.5.2 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Põrand – puitparkett; WC-s ja vannitoas keraamiline plaat. Seinad – värv/tapeet/keraamiline plaat. Lagi – värv. Kõik viimistlusmaterjalid ja tooted peavad olema varustatud saatelehe või valmistaja kaaskirjaga, mis tõestavad nende vastavust tellitud materjalidele. Tooted peavad olema markeeritud, terved, kvaliteetsed ja vastama neile esitatud nõuetele. Vajaduse korral peab Töövõtja tõestama toote vastavust kehtivate tule- ja/või tervisekaitse nõutele vastava sertifikaadi vms. kasutust lubava dokumendiga. Tööde teostamine peab vastama Maalritööde RYL 2012 ja Sisetööde RYL 2013.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 13 /23

1.4 TULEOHUTUS Kasutatud normdokumentide loetelu: 1. Tuleohutuse seadus 05.05.2010. 2. Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 3. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". Projekti tuleohutusosa koostamiseks vajalikud standardid: 1. EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. 2. EVS 812-3:2018/AC:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid 3. EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 4. Tuleohutuse seadus 5. Siseministri 18.02.2021 a. määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ Hoonesse paigaldatav küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. Tuleohutusabinõud hoones sees Hoonel on ei ole peale õhk-vesi soojuspumba muud alternatiivset kütteallikat. Hoonesse tuleb paigaldada (majandus-tehnoruum) pööninguluuk (suurusega vähemalt 600x1200 mm) katuse alla pääsemiseks. Arvestuslik inimeste arv hoones ja tõenäoliselt võimalik maksimaalne hoones viibivate inimeste arv: piiranguid ei esitata Hoone kasutusviis: I Hoone tulepüsivuseklass: TP 3 Kandekonstruktsioonide tulepüsivused: ei normeerita. Korruste arv: 1 Kandekonstruktsioonide tulepüsivusklass: ei normeerita. Põrandate klass: Eluruumides ei normeerita. Tehnoruumis DFL-s1. Siseseinte ja lagede pinnakihi tuletundlikkuse klass: Eluruumides D-s2,d2. Tehnoruumis B-s1,d0. Välisseinte pinnakihi tuletundlikkuse klass: D-s2,d2. Kaablite tuletundlikkus: Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema vähemalt Dca-s2,d2,a2. Katusekate klass: BROOF(t2)

Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass: Hoones puuduvad eraldi tuletõkkesektsioonid. Evakuatsiooniteede ja -pääsude kirjeldus: Evakuatsiooniks on välisuksed ja esimese korruse avatavad aknad. Kõik uksed evakuatsiooni teel avatakse väljapoole. Evakuatsiooni tee hoonest ei ületa 45 m. I kasutusviisiga hoones ei pea evakuatsiooniuksed olema varustatud evakuatsioonisulusega. Suitsuärastus, paiskpinnad: Suitsuärastus toimub avatavate akende ja uste kaudu. Suitsu ja soojuse eemaldamine põhineb loomulikul tõmbel. Suitsu eemaldamiseks mõeldud uste ja akende avamine toimub käsitsi. Tuleohutusabinõud hoone välisperimeetril: Lähim hüdrant asub 132 meetri kaugusel Kose sanatooriumi teel (hüdrant 21, VID 6584, DN110). Vee võtmiseks tulekahju korral on mahuti ette projekteeritud kuivhüdrant,

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 14 /23

mille ees on siiber. Välistulekustutusvee vooluhulk vastavalt siseministri 18.02.2021 a. määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Nõutud tuletõrjevee vajadus on 10 L/s 3 tunni jooksul. Tuleohutuse paigaldis ja nende paigaldusviisi lühikirjeldus: Hoones on vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Hoones puuduvad tahkeküttekolded, seega pole vajalik ka vingugaasiandrur. Ehitise vahelised tuleohutuskujad: Vastab määrusele nr 17 – naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8 m. Tuletõrjepääsud: Kinnistule – lõunast Kose sanatooriumi teelt, hoonesse – läbi uste, pööningule – majandus- tehnoruumi laes oleva luugi kaudu. Kütteseadmed: Hoonesse paigaldatakse kütteseadmetest õhk-vesi soojuspump. 1.5 KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 1.5.1 Kasutatavad normdokumendid Konstruktiivse osa projekt koostada EVS-standardite alusel. Hoone konstruktiivne lahendus täpsustada põhi- või tööprojekti staadiumis. Konstruktiivse tööprojekti koostamisel võib vajadusel muuta konstruktsioonikihtide materjale ning nende paksusi. Juhul kui muutuvad välispiirete soojusjuhtivused koostada uus arvutuslik energiamärgis. Konstruktiivse tööprojekti koostamisel võtta arvesse antud kinnistu ehitusgeoloogiat. Üldist  EVS-EN 1990:2002/A1:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. Koormused  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. Raudbetoonkonstruktsioonid  EVS-EN 1992-1-1:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  Raudbetoontarindite nõutav kestvus tagatakse tarindi asukoha keskkonna klassile vastava tugevuse klassi ja koostisega betooni ning kohaste kaitsekihtide kasutamisega järgmiselt:

- Raudbetoontarindid siseruumides vastavalt keskkonna klassile XC1. - Vundamendid kokkupuutel pinnasega vastavalt keskkonnaklassile XC2. - Vertikaalsed tarindid välistingimustes vastavalt keskkonna klassile XC2+XF1. - Sokli välispind vastavalt keskkonna klassile XC4+XF2+XD1. - Horisontaalsed pinnad ja pandused, trepid välistingimustes, jäitevastaste ainete kasutamisel

vastavalt keskkonna klassile XC4+XF4+XD3. Puitkonstruktsioonid  EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Vundamendid

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 15 /23

 EVS-EN 1997-1:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. Kivikonstruktsioonid  EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1- 1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks 1.5.2 Vundamendid Hoone vundament rajatakse plaatvundamendi põhimõttel, tegemist on konstruktsiooniga mis rajatakse killustikpadjale (200 mm), liivapadjale (200 mm), EPS100 100+100+100 mm plaadile valatud raudbetoonplaadist, mille sisse paigaldatakse küttetorustik. Vundamentide ehitusel tuleb jälgida, et kaevikud oleksid ja püsiksid kuivad, niiskus võib tekitada pinnase leondumist, mis vähendab selle kandevõimet. Betoon ei tohi külmuda enne betoneerimist ega ka enne betooni normtugevuse saavutamist. Süvendite tagasitäide teha mineraalse pinnasega tihendades 200 mm paksuste kihtide kaupa. Lõplik tagasitäide teha kooskõlas hoonet ümbritseva vertikaalplaneeringuga. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.3 Põrandad Põranda moodustab juba plaatvundament. Põrandakattematerjalina kasutada puitparketti ja keraamilist plaati. Põranda soojusjuhtivustegur on 0,14 W/(mK). Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.4 Vaheseinad Hoone siseseinad rajatakse 100 mm kergplokkidest, mis mõlemalt poolt krohvitakse ja viimistletakse. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.5 Välisseinad Välisseinte kandvaks osaks on 375 mm kergplokk (Bauroc ECOTERM+). Välisseinad kaetaks väljast krohviga. Seest seinad krohvitakse ja viimistletakse. Välisseinte soojusjuhtivustegur U=0,20 W/(mK). Sillustena kasutada Bauroc armeeritud valmistooteid laiusega 375 mm (silluse pikkus tellida vastavalt ava laiusele). Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.6 Vahelagi Vahelae kandvaks osaks on katusefermi alumine vöö. Lae peal paikneb puistevill ja vajadusel tehnoseadmed ja torustikud. Vahelae talade kandevõime kontrolliks tellib omanik vajadusel konstruktiivse projekti. Fermi alumise vöö vahe ja pealmine osa soojustatakse puistevillaga (ca 500mm) Isover KV. Puitfermide samm on 900 mm. Fermi puitmaterjali paksus on 45 mm. Fermi alumise vöö all paikneb aurutõke ja 50x50 mm s.400 roovil lae viimistlusplaat. Pööningule ehitatakse käiguteed. Vahelae soojusjuhtivustegur U=0,1 W/(mK). Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi. 1.5.7 Katus Katuse kandva osa moodustavad puidust katusefermid. Fermide ülemise vöö peal on aluskate, 50 mm tuulutusliist ja 32x100 mm roovil kiviimmitatsiooniga profiilplekk. Katusekalle on 30 kraadi. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 16 /23

1.5.8 Avatäited Hoone avatäideteks on PVC-raamidega aknad ja puituksed. Kasutatakse väiksema soojusjuhtivusega 3-kordseid klaaspakette (U=0,9). Välisuste soojusjuhtivustegur U=1,0. Kõikide materjalide paigaldamine peab toimuma materjali tootja paigaldusjuhendite järgi.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 17 /23

1.5.9 Koormused Normatiivne kasuskoormus põrandatele ja vahelagedele on võetud järgmiselt: Põrandad: kasutusklass A 2,0 kN/m2 Horisontaalkoormus barjääridele, piiretele qk=1,0kN/m Lumekoormus maapinnal 1,5 kN/m2 Avatustegur ce=1 Soojustegur ct=1 Lumekoormuse kujutegur 0,4 Tuulerõhk hoonele kõrgusega 8 m: 0,730 kN/m2 [tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s, maastikutüüp I (EVS 1991-1-4:2006 Osa 1-4) Lumekoormuse arvutusolukord - juhtum A järgi Osavarutegurid: Alalised koormused γG=1,20 Muutuvad koormused γQ=1,50

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 18 /23

1.6 INSENERVARUSTUS 1.6.1 Ventilatsioon ja küte Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

 LVI- RYL 2002, Küttesüsteemide ehitustööde üldised kvaliteedinõudmised (lühend LVI- RYL 2002).  EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine  EVS 812-3:2013+A1:2015 Ehitiste tuleohutus osa 3: Küttesüsteemid  CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon – Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja

dimensioneerimine  Sotsiaalministri määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.“  Eesti Standard EVS 812-2: 2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1”

Ventilatsioon ja küte lahendada eraldi projektiga. Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mille väliosa kontuuri ala on toodud joonised AS-1. Siseagregaat paigaldatakse majandus-tehnoruumi. Soojusjaotus toimub hoones põrandakütte abil. Sooja vee tootmine toimub õhk-vesi soojuspumba baasil. Hoonesse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsiooniagregaadi soojustagastus on soovitavalt 85% ning ventilaatorite erivõimsus SFP on 0,8 kW/m3/s. Ventilatsiooniagregaat paigaldatakse majandus-tehnoruumi. Ventilatsioonitorustik paigaldatakse pööningule. Õhuvõtu ja väljaviske lõppelementide asukohad rajatakse tehnoruumi välisseina. Ventilatsiooniseadme (rootorsoojustagastiga) soojusallikaks on projekteeritud elektrikalorifeer. 1.6.2 Elekter ja tugevvool Elektrivarustuse projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

 EVS-HD 60364-5-51:2009. Elektriseadmete valik ja paigaldamine.  EVS-EN 61140;2006 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele,  EVS-HD 60364-5-54:2011. Madalpingelised elektripaigaldised, osa 5-54. Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid.  EVS-HD 60364-4-41:2007 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest  EVS-IEC 60364-4-42:2011 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime

eest.  EVS-IEC 60364-4-43:2010 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse.  EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit  EVS-EN 60529:2001 Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-koodid) Seadme ohutuse seadus

Hoone elektrivarustus tagatakse kinnistu nurka paigaldatavast liitumiskilbist. Kaitsekõris maakaabel tuua liitumiskilbist tehnoruumi. Tehnoruumi rajatakse hoone jaoks eraldi jaotuskilp. Kogu elektripaigaldis on süvistatud. Peajaotuskilp PJK metall- või plastikkestaga pinnapealne. Kilbid komplekteeritakse pealülitiga ja väljuvad liinid 1- ja 3-faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Kilpide kaitseaste vähemalt IP30C. Latistus ja aparatuur kilpides peab olema vastupidav ruutkeskmisele lühisvoolule vähemalt 6kA. Liitumine teostada vastavalt tehnovõrgu või -rajatise omanikult saadud tehnilistele tingimustele. Hoone omanik korraldab Eesti Energiaga liitumislepingu vormistamise. Ehitustööde käigus tellitakse eriosana elektripaigaldiste projekt. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitatakse

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 19 /23

välja plastkestaga vasksoontega kaabli abil. Valgustid, lülitid ja pistikupesad valitakse arvestades ruumi iseloomu. Lülitid ja pistikupesad nähakse ette paigaldada süvistatult ning kõik pistikupesad on kaitsekontaktiga. Kaitse otsepuute eest tagatakse pingestatud osade isoleerimise teel ning lisakaitse rikkevoolu kaitselülitite abil. Isolatsioon peab takistama pingestatud osade igasugust puudutamist. Hoonest väljapoole jääv juhistik peab olema UV-kiirguse ning ilmastikukindel. Kaablite installatsioon teostatakse varjatult hoone konstruktsioonides ja süvistatult seintes, tehnilistes ruumides pinnapealselt. Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega. Tugev- ja nõrkvoolukaablid paigaldada teineteisest eraldatuna. Erinevate tuletõkkesektsioonide vaheliste vaheseinte läbimisel peab kaablite tihenduse tulekindlusaste vastama seina tulekindlusastmele. Elektriohutuse tagamiseks kasutada järgmisi kaitseviise: • Põhikaitsena (kaitse otsepuute eest) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste osade vahel ning elektriseadmete kasutamisega, mille kaitsekatete ja –kestade minimaalne kaitseaste on IP20. • Rikkekaitsena (kaitse kaudpuute eest) - toite automaatset väljalülitamist, II kaitseklassi elektritarvikute kasutamist ja potentsiaaliühtlustust. • Lisakaitsena – rikkevoolukaitset nimirikkevooluga kuni 30mA ja toimimisajaga mitte üle 30ms. Valgustid komplekteerida ja paigaldada vastavalt sisekujunduse lahendusele. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Kasutatavad valgustid peavad olema heaks kiidetud müügiks Euroopa Liidu maades ning omama vastavusmärki (CE). Kasutatavad lahenduslampidega valgustid peavad olema kompenseeritud. Valgustite juhtimiseks kasutada lüliteid ning infrapunaandureid, välisvalguse juhtimiseks hämaralülitit või programmeeritavat kella. Hoone ehitada maandamisviisilt TN-S süsteemi, kus neutraaljuht (N) ja kaitsejuht (PE) on paigaldises eraldatud alates peajaotuskilbi PJK potentsiaaliühtlustuslatist. Kõik hoones paiknevad kõrvalised juhtivad osad kuuluvad ühendamisele potentsiaaliühtlustusvõrguga. Potentsiaalide ühtlustamiseks hoones ühendada kõik hoonesse sisenevad torustikud sisestustel kokku peamaanduslatiga vaskjuhtme 6mm² abil. Elektriseadmete ja valgustite maandamiseks kasutada toitekaabli kollarohelist soont, mis ühendatakse kilbi maandusega. Metallkonstruktsioonid (torustikud jms.) ühendada kilbi maanduslatiga isoleeritud vaskjuhtmega. Peajaotuskilbile ehitada korduvmaandus maandustakistusega mitte üle 30 oomi. Andmesideühendus rajatakse hoonesse üle õhu, turvasüsteeme ei paigaldata. Elektrisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 30 aastat. Elekter ja nõrkvool lahendada eraldi projektiga. 1.6.3 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni osa projekteerimise aluseks on normid ja standardid:

 EVS 835:2014 Hoone veevärk  EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2021, Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 921:2014, veevarustuse välisvõrk  Plasttorude paigaldusjuhend RIL 77-2002  Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded; I osa

Veevarustus: Elamu veevarustuse tehnilised näitajad: • Qkd=0,45 m3/d; • Qmaxh=0,2 m3/h. Hoone vesi ja kanalisatsioon liidetakse võrguga. Vee- ja kanalisatsioonitorustik paigaldatakse põranda betoonplaadi sisse. Veetorustik rajada hülssidesse.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 20 /23

Köögis asub kraanikauss, WC-s asub kraanikauss ja WC pott, dušširuumis asub duššikomplekt koos äravoolutrapiga. Veevarustus on survetorustikuna Alupex torudest koos pressitavate liitmikega. Veevarustus Kinnistule rajada ühendustorustik puurkaevust kuni hoone veesõlmeni. Ühendustorustikule ja veesõlmele esitatavad tingimused: 1. veetoru minimaalne läbimõõt De32mm (DN25 mm); 2. veetoru materjal PE; 3. veetoru ja veetoru ühendusliitmikud peavad olema vähemalt PN10 surveklassiga; 4. veetoru minimaalne rajamissügavus maapinnast 1,80 m toru peale; 5. veetorude ühendamiseks tuleb kasutada elekterkeevisliitmike. Kanalisatsioon: Elamu kanalisatsiooni tehnilised naitajad: • Qkd=0,45 m3/d; • Qmaxh=0,2 m3/h. Kinnistule rajada ühendustorustik võrguga liitumiseks. Hoone kanalisatsiooni sisevõrgu projekteerimisel arvestada võimaliku paisutuskõrgusega torustikus. Allpool paisutustaset asuvatest veeneeludest ja põrandatrappidest tuleb reovesi ära juhtida ülepumpamise teel. Hallvee puhul võib kasutada ka tagasilöögiklapp. Torusiku jaotamine hoones toimub põranda betoonplaadi sees. Kanalisatsioon on isevoolne muhvliitmikega torustik. Tänaval paikneb veetorustik ning vabavooluga kanalisatsioon. Reoveeühendus on tänava torustikust PVC De 160. Kanalisatsioonitorustike lang min 5 mm/m. Põrandate trapisuunalised kalded peavad olema 1,5...2%, trapi ülemine pind põrandast vähemalt 5 mm võrra allpool. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hinnatav eluiga vähemalt 50 aastat. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendada eraldi projektiga. 1.7 ENERGIATÕHUSUS Kuna tegemist on hoone püstitamisega, siis vastavalt Ehitussseadustikule on antud juhul energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ja energiamärgise väljastamine kohustuslik. Hoone köetav pind on 107 m2. Energiatõhususe arvutuste lähteandmete ja tulemuste tabelid on leitavad ehitusloa taotluses seostatud energiamärgisega. 1.7.1 Välispiirete U-arvud Välisseinad: U= 0,20 W/ m2K Katuslagi: U= 0,1 W/ m2K Põrand pinnasel: U= 0,14 W/ m2K Aknad: U= 0,90 W/ m2K Välisuksed: U= 1,00 W/ m2K 1.7.2 Joonsoojusläbivused Välissein-välisnurk 0,06 W/mK Katuslagi-välissein 0,07 W/mK Põrand pinnasel – välissein 0,21 W/mK Akna seinakinnitus 0,05 W/mK

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 21 /23

Ukse seinakinnitus 0,05 W/mK Joonsoojusläbivused on eelduslikud, kasutatud on TTÜ poolt koostatud Kredexi tellimisel Piirdetarindite liitekohtade joonsoojusläbivuste kataloogi (väikeplokkidest hoone krohvitud soojustusega) andmeid. Lõplikud väärtused arvutatakse teostusjooniste alusel. 1.7.3 Õhulekkearv Õhulekkearv on 2,0 m3/(h*m2). 1.7.4 Tehnosüsteemid Hoonet köetakse õhk-vesi soojuspumba abil. Soojusjaotus toimub kogu hoones vesipõrandakütte abil. Ventilatsiooniseade on rootorsoojustagastiga ja elektrikalorifeeriga. 1.7.5 Energiaarvutuse tulemused Hoone energiatõhususarv on 161 kWh/m2 Hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususarvu klass: B 1.8 KESKKONNAKAITSE Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on töövõtja kohustus. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10 m³, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kile. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrlinnatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohas. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 22 /23

transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu (kivid, tellised, betoon) taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti alusel. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduvkasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 “Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrlinnamise nõuded”. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele. 1.9 EHITUSDOKUMENDID 1.9.1 Ehitusjärelevalve ja dokumentatsioon Ehitusjärelevalve teostamise alusdokumentideks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2. juuli 2015 määrusega nr 80 vastu võetud „Omanikujärelevalve tegemise kord“. Omanikujärelevalve teenuse osutaja on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Omanikujärelevalve tegija peab omanikku teavitama ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada tema sõltumatust omanikujärelevalve teenuse osutamisel. Ehituse omanikujärelevalve teostaja on kohustatud jälgima ehitusprojektist kinnipidamist, ehitusnormide ja kvaliteedinõuete täitmist, ehitusplatsi ohutust ja selle korrashoidu, kontrollima pidevalt ehitusmaterjalide ja ehitustoodete ning tööde teostamise kvaliteedinõudeid ja vastavaid sertifikaate. Ehitamise ajal avastatud projektivigadest ja puudustest on vajalik ehituse tellija kohene teavitamine. Ehitusprojektis sätestatud lahenduste muutmisel ehitaja või omanikujärelevalve poolt, läheb vastutus lahenduse sobivuse osas selle autorile. Omanikujärelevalve võtab ehitajalt vastu vastavad ehitustööd, ehitise üksikud osad või järgud, vormistades koos ehitajaga nende kohta vajalikud ehitusdokumendid. Varjatud konstruktsioonide ja osade kohta tuleb koostada kaetud tööde aktid, vastasel juhul võib omanikujärelevalve nõuda, et kaetud tööd avataks. Töövõtja, tellija ja projekteerija ehitusaegne järelevalve ja kontroll on määratud täiendavate lepingutega. Dokumenteerimisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusest nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. 1.9.2 Töötervishoid ja tööohutus Ehitaja kohustub esitama Tööinspektsioonile vähemalt kolm päeva enne ehitustööde algust eelteate, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samaaegselt vähemalt 20 isikut või kui eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.

RAVILA MNT 17A, KOSE ALEVIK, KOSE VALD, HARJU MAAKOND - ÜKSIKELAMU PÜSTITAMISE EELPROJEKT

Töö nr. 2025-016 / 21.03.2025 Projekti koostaja: Marek Peterson / Vastutav arhitekt: Anette Gertrud Palm lk 23 /23

Ehitustööde tegemise ajal vastutab ehitaja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ehitustöödel kasutatavate töövahendite, kraanade ja muude tõsteseadmete, tellingute, teisaldavate raketiste, ajutiste tugede ning kaitsevahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama töötajate ohutuse. Tellingute, redelite ja tööplatvormide kontroll teostada enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil ning üldkontroll juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete sademete või suurte koormuste mõju all või on seisnud üle ühe kuu kasutamata. Ehitusplatsil peab olema tagatud töötajatele õnnetuste või ootamatu haigestumise korral esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. Kui töötamise või liikumise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul rakendama ohutusabinõusid nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Kui töö laadi tõttu on nende kasutamine võimatu, tuleb ohutuse tagamiseks anda töötajale ohutusvöö või –rakmed ning kinnitada need ohutustrosside või -köitega või kasutada teisi julgestusmeetodeid. 1.10 HOONE EKSPLUATEERIMINE Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida kõik insenervõrgud. Ilmnenud vigastused või lekked tuleb koheselt kõrlinnada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema korras, uksed ja aknad normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks korda aastas. Hoone seisukorda võib kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi. Vihmaveesüsteemide hooldust tuleks teostada vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem, kui kaks korda aastas – kevadel ning sügisel. Enne sügise ja talve saabumist tuleks kontrollida vihmaveesüsteemi osade korrasolekut, et vältida renni lõhki jäätumist ning veekahjustusi katusel. Ummistuste ja ülejooksude vältimiseks tuleb rennid ja vihmaveetorud puhastada lehtedest, okastest ja muust prahist. Puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, et selle käigus ei kahjustataks vihmaveesüsteemi ja ei vigastaks selle pinnakatet. Koostas: Marek Peterson

X=6561300

Y =

5 6 7 1 0 0

V-K2-14

Ų

Ų

Ų

A

1

B

2

9.2

19.9

12.6

14.2

17.825.3

7.0

9.1

9.2

1.5

1.5

4.0

56.30

56.70

2

56.50

56.70

3

56.58

56.70

4

56.56

56.70

1

56.65

56.60

56.55

5

6

.

3

0

K 1 1

K 1 1

K 1 1

V

1 1

V 1 1

V

1 1

1

2

3

4

6561252.99

X

567088.77

Y

HOONE NURGAKOORDINAADID

6561252.99 567102.99

6561243.83 567102.99

6561243.83 567088.77

TINGMÄRGID:

KINNISTU PIIR

56.50

56.70 PROJEKTEERITAV KÕRGUSMÄRK

SISSEPÄÄS HOONESSE

OLEMASOLEV KÕRGUSMÄRK

PROJEKTEERITUD VEETORUSTIK PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONK11 K11

V11 V11

PROJEKTEERITUD MADALPINGEKAABEL

TEHNILISED NÄITAJAD:

Krundi pind- 1767 m²

Ehitisealune pind- 130 m²

Täisehituse protsent- 7,3 %

Suletud netopind- 107 m²

Köetav pind- 107 m²

Hoone maht- 560 m³

Kõrgus- 6,1 m

Laius- 9,1 m

Pikkus- 14,2 m

Tulepüsivusklass TP3

PRÜGIKONTEINERI ASUKOHT

2

HOONESTUSALA

PROJEKTEERITUD SILLUTIS

PROJEKTEERITUD TERASS

PROJEKTEERITUD HOONE

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

PROJEKTEERITUD VERTIKAAL 56.60

Märkus:

- Koordinaadid L-EST97 süsteemis

- Kõrgused EH2000 süsteemis

- Maa-ala geodeetiline alusplaan teostatud ALK OÜ poolt

05.02.2025, töö nr: G250201

- Enne kaevetööde teostamist täpsustada maa-aluste tehnovõrkude asukohad.

- Geoalusel olev elektri õhuliin liigutatakse krundi piirile.

- Looduslikuna säiliva haljastuse/kõrghaljastuse protsent on vähemal 30%.

JOONIS

Üksikelamu

Ravila mnt 17a, Kose alevik

Kose vald

OBJEKT

TÖÖ NR.

2025-016EELPROJEKT 1:500

STAADIUM MÕÕTKAVAJOONISE NR.

AS-1

Asendiplaan

KUUPÄEVTELLIJA

KOOSTAS Marek Peterson

KONTROLLIS Anette Gertrud Palm

Jakob Maasalu 21.03.2025

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 1

75101, Harju maakond, Kose vald,

Kose alevik

Teie 25.03.2025 nr 481275

Meie 03.04.2025 nr 7.1-2/25/4791-2

Ravila mnt 17a kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Kose valla Kose aleviku

Ravila mnt 17a kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 481275).

Kinnistu (katastritunnus 33801:001:1182) asub riigitee nr 11122 Kose sanatooriumi tee (edaspidi

riigitee) km 0,349-0,421 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121412301) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Marek

Peterson koostatud (vastutav arhitekt Anette Gertrud Palm) „Üksikelamu püstitamine.

Arhitektuur-ehituslik osa. Töö nr 2025-016“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

17.10.2023 kirjaga 7.1-2/23/20964-2 (edaspidi kiri).

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2, lg 3, § 99 lg

3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi

normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

1. Projekti seletuskirja tuleb täpsustada. Sobivas kohas palume tuua välja EhS § 71 lg 3

kohane tänava kaitsevöönd, mille laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast

on 10 m (vt kirja p 1).

2. Korrigeerida projekti asendiplaanil näidatud riigitee nimetust. Kasutada riikliku teeregistri

(http://teeregister.riik.ee) põhist tee numbrit ja nimetust. Projekti asendiplaanilt eemaldada

riigitee nimetus „Kose sanatoor…“ ning asendada see „11122 Kose sanatooriumi

tee“ nimetusega (vt kirja p 4; joonis 1).

Joonis 1. Väljavõte projekti asendiplaanist

2 (3)

3. Projekti seletuskirjas kirjeldada ja asendiplaanile kanda lepingu nr 7.1-1/25/2390-1

(11.02.2025) kohane ristumiskoht ning lisada viide kavandatava ristumiskoha lahendus

vastavalt kooskõlastatud projektile ALK OÜ koostatud teeprojektile „Ravila mnt 17a

mahasõit riigi kõrvalmaanteelt 11122 Kose sanatooriumi tee km 0,406. Töö nr 250101“ (vt

kirja p 5).

4. Projekti seletuskirjas kirjeldada ja asendiplaanile kanda kavandatava ristumiskoha

nähtavuskolmnurk vastavalt normide lisa 1 tabel 18 ja lisa 2 joonis 8 (vt joonis 2).

Joonis 2. Väljavõte normidest

Arvestusega, et mõõtmist tuleb alustada riigitee markeeringu servast kinnistu suunas 3 m

ja haarad ulatuvad riigitee suunas kuni selle teljeni 60 m. Samuti tuleb täpsustada

seletuskirja ja lisada sinna nõue, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72

lg 2; vt kirja p 6).

5. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida,

et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja (vt kirja p 8)

6. Riigitee koosseisu mittekuuluvate tehnovõrkude (vee- ja kanalisatsioonivarustuse)

projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse seadmise ala (edaspidi IKÕ) plaanid. IKÕ plaanide koostamisel lähtuda

juhendis „Riigivara kasutamiseks andmine“ toodud põhimõtetest (vt kirja p 9; joonis 3).

3 (3)

Joonis 3. Väljavõte projekti asendiplaanist

Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks IKÕ lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee

– Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud

– Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus

(tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde

teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. 2025016_EP_AA-3-01_seletuskiri - Lisa 2. 2025016_EP_AS-4-01_asend

Jana Prost

5792 4753, [email protected]