Täiendav muudatusettepanek tuuleparkide planeerimiste kiirendamiseks
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-5/1483-1 |
| Registreeritud | 04.04.2025 |
| Sünkroonitud | 07.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-5 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-5 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | OÜ Utilitas Wind |
| Saabumis/saatmisviis | OÜ Utilitas Wind |
| Vastutaja | Külli Siim (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Planeeringute valdkond, Ruumilise planeerimise osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Austatud hr Keldo,
Oleme varasemalt korduvalt esitanud erinevaid muudatusettepanekuid ja mõtteid, kuidas takerdunud tuuleparkide planeerimismenetlusi muu hulgas seadusandlike kohendustega kiirendada. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu protsess on konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221.
Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja põhjendama.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
RENE TAMMIST
PNOEE-37807052714
2025-04-04 12:33:12
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
e-post: [email protected]
04.04.2025
Täiendav muudatusettepanek tuuleparkide planeerimiste kiirendamiseks
Oleme varasemalt korduvalt esitanud erinevaid muudatusettepanekuid ja mõtteid, kuidas takerdunud tuuleparkide planeerimismenetlusi muu hulgas seadusandlike kohendustega kiirendada. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221 järgmiselt:
„§ 1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse jätkamine riigi poolt
Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlustes.“
Selgitus:
Täna kavandatakse maismaatuuleparke valdavalt KOV EP-dega, mille koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus (PlanS § 95 lg 6) ja kehtestajaks omavalitsuse volikogu (PlanS § 122 lg 1). Üldteada asjaoluna on KOV EP protsessid paljudes omavalitsustes takerdunud, muu hulgas poliitilise konjunktuuri tõttu.
Kehtiva PlanS § 27 lg 1-3 järgi saaks ka täna iseenesest maismaatuuleparke kavandada kas konkreetses omavalitsuses, regioonis, maakonnas või isegi üleriigiliselt riigi eriplaneeringuga („REP“), mille koostamise korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kehtestajaks Vabariigi Valitsus.
Samas ei pruugi pooleliolevate, takerdunud KOV EP protsesside asemel osades või kõigis omavalitsuses uue planeeringu (REP-i) algatamine olla alati ratsionaalne, arvestades, et KOV EP protsessides on enamasti tehtud juba hulk menetlustoiminguid, alustatud või isegi läbi viidud mõju hindamine, küsitud kooskõlastusi ja arvamusi, korraldatud avalikke väljapanekuid ja arutelusid jne. Kõik eelnev on nõudnud aega ja oluliselt ressursse, k.a arendajate otsest rahalist panust.
Juhul, kui aga on näha, et poliitilistel või muudel põhjustel ei suuda omavalitsus planeeringut mõistlikus tempos ja/või objektiivselt edasi menetleda, k.a kehtestamise otsustamiseni jõuda, võiks tuuleparki kavandava KOV EP menetlemise üle võtta riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ning otsustada ka planeeringu kehtestamise üle.
Niisugune lahendus ei tooks kaasa äratuntavaid negatiivseid tagajärgi. Ühelt poolt järgitaks KOV EP menetlusnõudeid – ministeerium jätkaks protsessi pooleli jäänud etapist ning kõik vajalikud kaasamise, avalikustamise jms faasid tuleks endistviisi läbi teha. Teiselt poolt ei tähendaks riigi juhtroll, justkui mingid, k.a kohalikud või keskkonnahuvid jäetakse tähelepanuta – endiselt tuleb mõju hindamise ja otsuste käigus arvestada tasakaalustatult nii kohalike elanike kui looduskeskkonnaga. Ülemääraste häiringutega (nii inim- kui looduskeskkonna mõttes) tuulepargile planeeringut kehtestada ei saaks. Seega muutuks üksnes otsustaja.
Menetluse ülevõtmine omavalitsuselt toimuks ministeeriumi kaalutlusotsusena – KOV EP-l on PlanS-is ette nähtud menetlusetapid ning arvestuslikult on võimalik asukoha eelvaliku faas läbida 2-3 aastaga ning detailse lahenduse koostamine samuti 2 aastaga. Juhul, kui mõnes omavalitsuses on näha, et niisugusest ajalisest orientiirist minnakse põhjendamatult üle ning toimingud ja otsused venivad ja/või on näha, et menetluse jätkumine on muul viisil takistatud, on võimalik ministeeriumil teha diskretsiooniotsus ning jätkata KOV EP protsessi ise.
Puutuvalt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, k.a planeerimisautonoomia riivesse niisuguse lahenduse korral, on Riigikohus analoogselt REP-i kui instrumendi kohta selgitanud, et riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimisel ei ole kaalukat põhjust nõuda omavalitsusüksustele sisuliselt vetoõigust ning kui riik teeb oma kaalutlusotsused kontrollitaval ja põhjendatud viisil, ei ole kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust põhiseadusvastaselt rikutud (RKPJKo nr 5-18-4, p 77-82 ja 88). Põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt (RKHKm nr 3-17-2132, p 11).
Taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi EnKS § 321 lg-s 1 sätestatud 2030. aasta 100% taastuvelektri eesmärgi, energiavarustuskindluse, energia soodsuse, tehnoloogilise ja tööstusalase arengu, riigi kohustuste jms kontekstis (RKPJKo nr 5-24-22, p 86). Tuuleparkide planeeringud venivad üleriigiliselt ning uute tuuleparkide rajamiseks kaugeltki piisavas mahus planeeringuid vahetult kehtestamas ei olda (ammugi ei ole antud ehituslube ega tehtud investeerimisotsuseid). Avalikuks huviks on hinnata ja uurida tuuleparkide püstitamise võimalusi kõigis asjakohastes omavalitsustes ning sobivusel ja kohases mahus tuuleparkidele ehitusõigus anda.
Konkreetse omavalitsuse tegevus(etus)e tõttu võib olla ainus vahend edasiliikumiseks KOV EP menetlus riigi poolt üle võtta. Juhul, kui omavalitsus KOV EP menetlust mõistliku aja jooksul läbi viib, riik ei sekkuks. Järelikult on takerdunud KOV EP-dega omavalitsustes põhjendatud juhtumitel planeerimise riigi poolt ülevõtmine põhiseaduspärane ning isegi hädavajalik võimalus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 28 lg 2 sätestab, et kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet („TTJA“), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 51 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab kasutusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et käesoleva ettepanekuga kirjeldatud riigi poolt juhitav KOV EP on analoogne REP-i koostamisele, on loogiline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud KOV EP alusel annaks projekteerimistingimused (vajadusel), ehitusloa ning kasutusloa mitte kohalik omavalitsus, vaid riik Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetlusnõuded ning keeld kolmandate isikute õigusi rikkuda jäävad endiselt kehtima.
***
Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja põhjendama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
OÜ Utilitas Wind juhatuse liige
e-post: [email protected]
04.04.2025
Täiendav muudatusettepanek tuuleparkide planeerimiste kiirendamiseks
Oleme varasemalt korduvalt esitanud erinevaid muudatusettepanekuid ja mõtteid, kuidas takerdunud tuuleparkide planeerimismenetlusi muu hulgas seadusandlike kohendustega kiirendada. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221 järgmiselt:
„§ 1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse jätkamine riigi poolt
Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlustes.“
Selgitus:
Täna kavandatakse maismaatuuleparke valdavalt KOV EP-dega, mille koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus (PlanS § 95 lg 6) ja kehtestajaks omavalitsuse volikogu (PlanS § 122 lg 1). Üldteada asjaoluna on KOV EP protsessid paljudes omavalitsustes takerdunud, muu hulgas poliitilise konjunktuuri tõttu.
Kehtiva PlanS § 27 lg 1-3 järgi saaks ka täna iseenesest maismaatuuleparke kavandada kas konkreetses omavalitsuses, regioonis, maakonnas või isegi üleriigiliselt riigi eriplaneeringuga („REP“), mille koostamise korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kehtestajaks Vabariigi Valitsus.
Samas ei pruugi pooleliolevate, takerdunud KOV EP protsesside asemel osades või kõigis omavalitsuses uue planeeringu (REP-i) algatamine olla alati ratsionaalne, arvestades, et KOV EP protsessides on enamasti tehtud juba hulk menetlustoiminguid, alustatud või isegi läbi viidud mõju hindamine, küsitud kooskõlastusi ja arvamusi, korraldatud avalikke väljapanekuid ja arutelusid jne. Kõik eelnev on nõudnud aega ja oluliselt ressursse, k.a arendajate otsest rahalist panust.
Juhul, kui aga on näha, et poliitilistel või muudel põhjustel ei suuda omavalitsus planeeringut mõistlikus tempos ja/või objektiivselt edasi menetleda, k.a kehtestamise otsustamiseni jõuda, võiks tuuleparki kavandava KOV EP menetlemise üle võtta riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ning otsustada ka planeeringu kehtestamise üle.
Niisugune lahendus ei tooks kaasa äratuntavaid negatiivseid tagajärgi. Ühelt poolt järgitaks KOV EP menetlusnõudeid – ministeerium jätkaks protsessi pooleli jäänud etapist ning kõik vajalikud kaasamise, avalikustamise jms faasid tuleks endistviisi läbi teha. Teiselt poolt ei tähendaks riigi juhtroll, justkui mingid, k.a kohalikud või keskkonnahuvid jäetakse tähelepanuta – endiselt tuleb mõju hindamise ja otsuste käigus arvestada tasakaalustatult nii kohalike elanike kui looduskeskkonnaga. Ülemääraste häiringutega (nii inim- kui looduskeskkonna mõttes) tuulepargile planeeringut kehtestada ei saaks. Seega muutuks üksnes otsustaja.
Menetluse ülevõtmine omavalitsuselt toimuks ministeeriumi kaalutlusotsusena – KOV EP-l on PlanS-is ette nähtud menetlusetapid ning arvestuslikult on võimalik asukoha eelvaliku faas läbida 2-3 aastaga ning detailse lahenduse koostamine samuti 2 aastaga. Juhul, kui mõnes omavalitsuses on näha, et niisugusest ajalisest orientiirist minnakse põhjendamatult üle ning toimingud ja otsused venivad ja/või on näha, et menetluse jätkumine on muul viisil takistatud, on võimalik ministeeriumil teha diskretsiooniotsus ning jätkata KOV EP protsessi ise.
Puutuvalt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, k.a planeerimisautonoomia riivesse niisuguse lahenduse korral, on Riigikohus analoogselt REP-i kui instrumendi kohta selgitanud, et riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimisel ei ole kaalukat põhjust nõuda omavalitsusüksustele sisuliselt vetoõigust ning kui riik teeb oma kaalutlusotsused kontrollitaval ja põhjendatud viisil, ei ole kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust põhiseadusvastaselt rikutud (RKPJKo nr 5-18-4, p 77-82 ja 88). Põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt (RKHKm nr 3-17-2132, p 11).
Taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi EnKS § 321 lg-s 1 sätestatud 2030. aasta 100% taastuvelektri eesmärgi, energiavarustuskindluse, energia soodsuse, tehnoloogilise ja tööstusalase arengu, riigi kohustuste jms kontekstis (RKPJKo nr 5-24-22, p 86). Tuuleparkide planeeringud venivad üleriigiliselt ning uute tuuleparkide rajamiseks kaugeltki piisavas mahus planeeringuid vahetult kehtestamas ei olda (ammugi ei ole antud ehituslube ega tehtud investeerimisotsuseid). Avalikuks huviks on hinnata ja uurida tuuleparkide püstitamise võimalusi kõigis asjakohastes omavalitsustes ning sobivusel ja kohases mahus tuuleparkidele ehitusõigus anda.
Konkreetse omavalitsuse tegevus(etus)e tõttu võib olla ainus vahend edasiliikumiseks KOV EP menetlus riigi poolt üle võtta. Juhul, kui omavalitsus KOV EP menetlust mõistliku aja jooksul läbi viib, riik ei sekkuks. Järelikult on takerdunud KOV EP-dega omavalitsustes põhjendatud juhtumitel planeerimise riigi poolt ülevõtmine põhiseaduspärane ning isegi hädavajalik võimalus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 28 lg 2 sätestab, et kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet („TTJA“), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 51 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab kasutusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et käesoleva ettepanekuga kirjeldatud riigi poolt juhitav KOV EP on analoogne REP-i koostamisele, on loogiline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud KOV EP alusel annaks projekteerimistingimused (vajadusel), ehitusloa ning kasutusloa mitte kohalik omavalitsus, vaid riik Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetlusnõuded ning keeld kolmandate isikute õigusi rikkuda jäävad endiselt kehtima.
***
Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja põhjendama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
OÜ Utilitas Wind juhatuse liige
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
RENE TAMMIST
PNOEE-37807052714
2025-04-04 12:33:12
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
e-post: [email protected]
04.04.2025
Täiendav muudatusettepanek tuuleparkide planeerimiste kiirendamiseks
Oleme varasemalt korduvalt esitanud erinevaid muudatusettepanekuid ja mõtteid, kuidas takerdunud tuuleparkide planeerimismenetlusi muu hulgas seadusandlike kohendustega kiirendada. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221 järgmiselt:
„§ 1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse jätkamine riigi poolt
Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlustes.“
Selgitus:
Täna kavandatakse maismaatuuleparke valdavalt KOV EP-dega, mille koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus (PlanS § 95 lg 6) ja kehtestajaks omavalitsuse volikogu (PlanS § 122 lg 1). Üldteada asjaoluna on KOV EP protsessid paljudes omavalitsustes takerdunud, muu hulgas poliitilise konjunktuuri tõttu.
Kehtiva PlanS § 27 lg 1-3 järgi saaks ka täna iseenesest maismaatuuleparke kavandada kas konkreetses omavalitsuses, regioonis, maakonnas või isegi üleriigiliselt riigi eriplaneeringuga („REP“), mille koostamise korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kehtestajaks Vabariigi Valitsus.
Samas ei pruugi pooleliolevate, takerdunud KOV EP protsesside asemel osades või kõigis omavalitsuses uue planeeringu (REP-i) algatamine olla alati ratsionaalne, arvestades, et KOV EP protsessides on enamasti tehtud juba hulk menetlustoiminguid, alustatud või isegi läbi viidud mõju hindamine, küsitud kooskõlastusi ja arvamusi, korraldatud avalikke väljapanekuid ja arutelusid jne. Kõik eelnev on nõudnud aega ja oluliselt ressursse, k.a arendajate otsest rahalist panust.
Juhul, kui aga on näha, et poliitilistel või muudel põhjustel ei suuda omavalitsus planeeringut mõistlikus tempos ja/või objektiivselt edasi menetleda, k.a kehtestamise otsustamiseni jõuda, võiks tuuleparki kavandava KOV EP menetlemise üle võtta riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ning otsustada ka planeeringu kehtestamise üle.
Niisugune lahendus ei tooks kaasa äratuntavaid negatiivseid tagajärgi. Ühelt poolt järgitaks KOV EP menetlusnõudeid – ministeerium jätkaks protsessi pooleli jäänud etapist ning kõik vajalikud kaasamise, avalikustamise jms faasid tuleks endistviisi läbi teha. Teiselt poolt ei tähendaks riigi juhtroll, justkui mingid, k.a kohalikud või keskkonnahuvid jäetakse tähelepanuta – endiselt tuleb mõju hindamise ja otsuste käigus arvestada tasakaalustatult nii kohalike elanike kui looduskeskkonnaga. Ülemääraste häiringutega (nii inim- kui looduskeskkonna mõttes) tuulepargile planeeringut kehtestada ei saaks. Seega muutuks üksnes otsustaja.
Menetluse ülevõtmine omavalitsuselt toimuks ministeeriumi kaalutlusotsusena – KOV EP-l on PlanS-is ette nähtud menetlusetapid ning arvestuslikult on võimalik asukoha eelvaliku faas läbida 2-3 aastaga ning detailse lahenduse koostamine samuti 2 aastaga. Juhul, kui mõnes omavalitsuses on näha, et niisugusest ajalisest orientiirist minnakse põhjendamatult üle ning toimingud ja otsused venivad ja/või on näha, et menetluse jätkumine on muul viisil takistatud, on võimalik ministeeriumil teha diskretsiooniotsus ning jätkata KOV EP protsessi ise.
Puutuvalt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, k.a planeerimisautonoomia riivesse niisuguse lahenduse korral, on Riigikohus analoogselt REP-i kui instrumendi kohta selgitanud, et riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimisel ei ole kaalukat põhjust nõuda omavalitsusüksustele sisuliselt vetoõigust ning kui riik teeb oma kaalutlusotsused kontrollitaval ja põhjendatud viisil, ei ole kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust põhiseadusvastaselt rikutud (RKPJKo nr 5-18-4, p 77-82 ja 88). Põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt (RKHKm nr 3-17-2132, p 11).
Taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi EnKS § 321 lg-s 1 sätestatud 2030. aasta 100% taastuvelektri eesmärgi, energiavarustuskindluse, energia soodsuse, tehnoloogilise ja tööstusalase arengu, riigi kohustuste jms kontekstis (RKPJKo nr 5-24-22, p 86). Tuuleparkide planeeringud venivad üleriigiliselt ning uute tuuleparkide rajamiseks kaugeltki piisavas mahus planeeringuid vahetult kehtestamas ei olda (ammugi ei ole antud ehituslube ega tehtud investeerimisotsuseid). Avalikuks huviks on hinnata ja uurida tuuleparkide püstitamise võimalusi kõigis asjakohastes omavalitsustes ning sobivusel ja kohases mahus tuuleparkidele ehitusõigus anda.
Konkreetse omavalitsuse tegevus(etus)e tõttu võib olla ainus vahend edasiliikumiseks KOV EP menetlus riigi poolt üle võtta. Juhul, kui omavalitsus KOV EP menetlust mõistliku aja jooksul läbi viib, riik ei sekkuks. Järelikult on takerdunud KOV EP-dega omavalitsustes põhjendatud juhtumitel planeerimise riigi poolt ülevõtmine põhiseaduspärane ning isegi hädavajalik võimalus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 28 lg 2 sätestab, et kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet („TTJA“), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 51 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab kasutusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et käesoleva ettepanekuga kirjeldatud riigi poolt juhitav KOV EP on analoogne REP-i koostamisele, on loogiline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud KOV EP alusel annaks projekteerimistingimused (vajadusel), ehitusloa ning kasutusloa mitte kohalik omavalitsus, vaid riik Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetlusnõuded ning keeld kolmandate isikute õigusi rikkuda jäävad endiselt kehtima.
***
Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja põhjendama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
OÜ Utilitas Wind juhatuse liige
e-post: [email protected]
04.04.2025
Täiendav muudatusettepanek tuuleparkide planeerimiste kiirendamiseks
Oleme varasemalt korduvalt esitanud erinevaid muudatusettepanekuid ja mõtteid, kuidas takerdunud tuuleparkide planeerimismenetlusi muu hulgas seadusandlike kohendustega kiirendada. Teeme käesolevaga ettepaneku planeerimisseaduse (PlanS) täiendamiseks, lahendamaks olukorra, kus tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu („KOV EP“) protsess on konkreetses omavalitsuses täielikult takerdunud. Niisugusel juhul võiks KOV EP edasise menetlemise ja otsuste tegemise võtta üle riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.
Ettepaneku sisuks on täpsemalt täiendada PlanS-i §-ga 1221 järgmiselt:
„§ 1221. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse jätkamine riigi poolt
Juhul, kui tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus, kaasa arvatud edasiste toimingute ja otsuste tegemine viibib põhjendamatult või on menetluse jätkumine muul viisil takistatud, võtab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse üle ning asub planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelmises lauses nimetatud juhul teeb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluse edasised toimingud ning planeeringu kehtestab ja teeb asjakohasel juhul vastuvõtmise otsuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võimalusel loobudes detailse lahenduse koostamisest ja kehtestades planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel annab projekteerimistingimused, ehitusloa ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlustes.“
Selgitus:
Täna kavandatakse maismaatuuleparke valdavalt KOV EP-dega, mille koostamise korraldajaks on kohalik omavalitsus (PlanS § 95 lg 6) ja kehtestajaks omavalitsuse volikogu (PlanS § 122 lg 1). Üldteada asjaoluna on KOV EP protsessid paljudes omavalitsustes takerdunud, muu hulgas poliitilise konjunktuuri tõttu.
Kehtiva PlanS § 27 lg 1-3 järgi saaks ka täna iseenesest maismaatuuleparke kavandada kas konkreetses omavalitsuses, regioonis, maakonnas või isegi üleriigiliselt riigi eriplaneeringuga („REP“), mille koostamise korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kehtestajaks Vabariigi Valitsus.
Samas ei pruugi pooleliolevate, takerdunud KOV EP protsesside asemel osades või kõigis omavalitsuses uue planeeringu (REP-i) algatamine olla alati ratsionaalne, arvestades, et KOV EP protsessides on enamasti tehtud juba hulk menetlustoiminguid, alustatud või isegi läbi viidud mõju hindamine, küsitud kooskõlastusi ja arvamusi, korraldatud avalikke väljapanekuid ja arutelusid jne. Kõik eelnev on nõudnud aega ja oluliselt ressursse, k.a arendajate otsest rahalist panust.
Juhul, kui aga on näha, et poliitilistel või muudel põhjustel ei suuda omavalitsus planeeringut mõistlikus tempos ja/või objektiivselt edasi menetleda, k.a kehtestamise otsustamiseni jõuda, võiks tuuleparki kavandava KOV EP menetlemise üle võtta riik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu ning otsustada ka planeeringu kehtestamise üle.
Niisugune lahendus ei tooks kaasa äratuntavaid negatiivseid tagajärgi. Ühelt poolt järgitaks KOV EP menetlusnõudeid – ministeerium jätkaks protsessi pooleli jäänud etapist ning kõik vajalikud kaasamise, avalikustamise jms faasid tuleks endistviisi läbi teha. Teiselt poolt ei tähendaks riigi juhtroll, justkui mingid, k.a kohalikud või keskkonnahuvid jäetakse tähelepanuta – endiselt tuleb mõju hindamise ja otsuste käigus arvestada tasakaalustatult nii kohalike elanike kui looduskeskkonnaga. Ülemääraste häiringutega (nii inim- kui looduskeskkonna mõttes) tuulepargile planeeringut kehtestada ei saaks. Seega muutuks üksnes otsustaja.
Menetluse ülevõtmine omavalitsuselt toimuks ministeeriumi kaalutlusotsusena – KOV EP-l on PlanS-is ette nähtud menetlusetapid ning arvestuslikult on võimalik asukoha eelvaliku faas läbida 2-3 aastaga ning detailse lahenduse koostamine samuti 2 aastaga. Juhul, kui mõnes omavalitsuses on näha, et niisugusest ajalisest orientiirist minnakse põhjendamatult üle ning toimingud ja otsused venivad ja/või on näha, et menetluse jätkumine on muul viisil takistatud, on võimalik ministeeriumil teha diskretsiooniotsus ning jätkata KOV EP protsessi ise.
Puutuvalt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, k.a planeerimisautonoomia riivesse niisuguse lahenduse korral, on Riigikohus analoogselt REP-i kui instrumendi kohta selgitanud, et riigi jaoks oluliste ehitiste planeerimisel ei ole kaalukat põhjust nõuda omavalitsusüksustele sisuliselt vetoõigust ning kui riik teeb oma kaalutlusotsused kontrollitaval ja põhjendatud viisil, ei ole kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust põhiseadusvastaselt rikutud (RKPJKo nr 5-18-4, p 77-82 ja 88). Põhiseadusega pole vastuolus suure riikliku huvi esinemise korral planeerimispädevuse teostamine riigi poolt (RKHKm nr 3-17-2132, p 11).
Taastuvenergia tootmine on oluline avalik huvi EnKS § 321 lg-s 1 sätestatud 2030. aasta 100% taastuvelektri eesmärgi, energiavarustuskindluse, energia soodsuse, tehnoloogilise ja tööstusalase arengu, riigi kohustuste jms kontekstis (RKPJKo nr 5-24-22, p 86). Tuuleparkide planeeringud venivad üleriigiliselt ning uute tuuleparkide rajamiseks kaugeltki piisavas mahus planeeringuid vahetult kehtestamas ei olda (ammugi ei ole antud ehituslube ega tehtud investeerimisotsuseid). Avalikuks huviks on hinnata ja uurida tuuleparkide püstitamise võimalusi kõigis asjakohastes omavalitsustes ning sobivusel ja kohases mahus tuuleparkidele ehitusõigus anda.
Konkreetse omavalitsuse tegevus(etus)e tõttu võib olla ainus vahend edasiliikumiseks KOV EP menetlus riigi poolt üle võtta. Juhul, kui omavalitsus KOV EP menetlust mõistliku aja jooksul läbi viib, riik ei sekkuks. Järelikult on takerdunud KOV EP-dega omavalitsustes põhjendatud juhtumitel planeerimise riigi poolt ülevõtmine põhiseaduspärane ning isegi hädavajalik võimalus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 28 lg 2 sätestab, et kui projekteerimistingimuste andmise aluseks on asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud REP, siis annab projekteerimistingimused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet („TTJA“), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 39 lg 2 sätestab, et kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. EhS § 51 lg 2 sätestab, et kui kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on REP, siis annab kasutusloa TTJA, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Arvestades, et käesoleva ettepanekuga kirjeldatud riigi poolt juhitav KOV EP on analoogne REP-i koostamisele, on loogiline, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kehtestatud KOV EP alusel annaks projekteerimistingimused (vajadusel), ehitusloa ning kasutusloa mitte kohalik omavalitsus, vaid riik Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu. Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa menetlusnõuded ning keeld kolmandate isikute õigusi rikkuda jäävad endiselt kehtima.
***
Oleme valmis oma ettepanekut täiendavalt selgitama ja põhjendama.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rene Tammist
OÜ Utilitas Wind juhatuse liige
