Vastuskiri planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Olete pöördunud Pärnu Linnavalitsuse poole ning edastanud kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Edastame Pärnu Linnavalitsuse ettepanekud ja seisukohad seaduse eelnõu kohta:

Eelnõu §1 punkt 2. Planeerimisseaduse (PlanS) alusel vastuvõetud määrus „Planeeringu

vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” näeb ette, et planeeringu vormistatavad osad

on seletuskiri, joonised (esitluskujud ja digitaalsed kihid) ning planeeringu juurde kuuluvad

lisad. Samal ajal aga PlanS ei käsitle, millised planeeringu dokumendid on õigusakti osad.

Praktikas peetakse õigusaktide osadeks vaid planeeringu seletuskirja ja jooniseid, mitte lisasid,

sest planeeringu lisad on sisuliselt planeeringu praktilised dokumendid, mis täpsustavad,

selgitavad ja täiendavad planeeringu seletuskirja (kirjaliku osa) ja jooniseid. Näiteks, 1)

kohtulahendidest võetakse arvesse õigusaktidena üksnes planeeringu seletuskirja ja jooniseid, 2)

kehtestatud planeeringu rakendamisel võtakse arvesse seletuskirja ja joonised, mitte lisasid nagu

näiteks KSH eelhinnangut või muud aruannet/analüüsi/eritingimusi. Ettepanek: PlanS võiks

selgelt olla välja toodud, millised on planeeringu kohustuslikud lisad, millised planeeringu

dokumendid on õigusakti osad ja aluseks õigusakti rakendamisel.

Eelnõu §1 punkt 4. Eelnõu kohaselt planeeringu elluviimise alustamiseks loetakse planeeringu

alusel tehtavate tegevustega alustamist. Sellisteks tegevusteks on näiteks ehitusloa või

projekteerimistingimuste taotlemine. Ettepanek: projekteerimistingimuste taotlemine tegevuste

nimekirjast välja võtta, kuna kehtiva detailplaneeringu puhul projekteerimistingimuste

taotlemine ei ole tingimata vajalik tegevus. Samuti võib see tekitada segadust ehitusseadustiku

(EhS) alusel antavate detailplaneeringute täpsustavate projekteerimistingimuste puhul, kuivõrd

detailplaneeringu täpsustamist ehk justkui muutmist ei saa pidada detailplaneeringu

elluviimiseks.

Eelnõu §1 punkt 5. Eelnõu kohaselt peab säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja

loomine (ruumiloome) sisaldama planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist

planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt

liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, et muuta

olemasolev elukeskkond ruumiotsustega pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kuna

metsamajandamine on muu ruumiline otsus, siis ei ole õige nõuda, et PlanS alusel on kohustus

Erkki Keldo

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Meie 04.04.2025 nr 4.3-8/2627-2

Vastuskiri planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu kohta

2

reguleerida metsamajandamist planeeringutega. Planeering peab tagama suunised ja tingimused

muude ruumiotsuste säilitamiseks ja hoidmiseks, kuid mitte seda vahetult korraldama ja tagama.

Näiteks ruumiotsus on, et tuleb tagada loodusalade ja elualade tasakaal, kuid seda kuidas seda

hallatakse (nt metsa majandatakse), peaks tulema muust õigusaktist, sest metsa majandamine ei

ole ilmtingimata loodusala mitte hoidmine ja säilitamine vaid hooldamine.

Eelnõu §1 punkt 6. Toetame sotsiaalmeedia kontode kasutamist planeerimisega seotud teadete

avaldamise platvormina. Pärnu linn on sotisaalmeedia kontot olulisemate planeeringute teadete

avaldamisel ka täna juba kasutab. Ettepanek: Eelnõus jääb ebaselgeks, kas planeeringu

koostamise korraldaja peab määrama või kinnitama, milline on tema ametlik planeeringute info

avaldamise kanal. Samuti on ebaselge, kas see on analoogne PlanS § 128 lõikes 5 toodud infoga.

Leiame, et sotsiaalmeedia kontol olev teade peaks olema lihtsasti loetav ja mitte liialt

informatiivne ning suunama planeeringu koostamise korraldaja veebilehele, kus kajastatav

informatsioon planeeringu kohta oleks põhjalikum. Palume selgelt reguleerida, et sotsiaalmeedia

postituse alla jäetud kommentaare ei loeta PlanSi § 135 lõike 2 kohaseks arvamuseks. Arvamuste

andmine peab jääma sellisele kujule nagu praegu, kuivõrd muul juhul muutuks nende

käsitlemine ja sisuline vastamine võimatuks või halduskoormust arvestades ebamõistlikuks

(arvamuse andjaga kontakti leidmine jne).

Eelnõu §1 punkt 7. Huvide tasakaalustamise põhimõtte saavutamiseks soovitakse PlanS § 10 lg-

s 3 jätta ära sõnad „vajaduse korral“. Muudatusega saab nõustuda, kuid teeme ettepaneku

eemaldada sõnad „võimaluse korral“ ka PlanSi § 10 lõikest 2. Huvide tasakaalustamise põhimõte

peab olema seaduses läbiv, mis tähendab seda, et ka riiklikku huvi väljendav planeering peab

lähtuma lisaks riiklikest huvidest ka kohalikest huvidest ja vajadustest.

Eelnõu §1 punkt 26 ja 27. Eelnõu kohaselt jäetakse planeeringute puhul ära üleriigilises ja

maakonnalehtedes teadete avaldamise kohustus. Teated tuleb avaldada vaid valla- või linnalehes.

Erandiks on vaid olukord, kus valla- või linnaleht puudub või ei ilmu õigel ajal, mis juhul tuleb

teated avaldada maakonnalehes. Ettepanek: detailplaneeringu teadete ajalehtedest avaldamise

kohustus seaduses üldse ära jätta, kuna teated on kättesaadavad vaid tasu eest (ka veebis) ning

planeeringu koostamise korraldaja ei saa lehtedes olevale sisule ligipääsu tagada.

Eelnõu §1 punkt 29. Toetame ORME objektide planeerimist selgemal ja kiiremal viisil.

Seisukoht: palume ORME detailplaneeringu algatamise taotluses nõutud ruumianalüüsile

määrata kindlad sisu nõuded, vastasel juhul võib ruumianalüüsi sisukus väga tugevalt varieeruda.

Samuti palume detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse nõuded üle vaadata. Esitatud

eelnõu kavandi järgi on tavapärase detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse puhul

vajalik esitada andmed kaheksa punkti osas. Nendele vastamine võib osutuda taotlejale aga väga

keeruliseks. Näiteks on ebaselge, mis erinevus on punktides 2 ja 3 toodud „Planeeringu

koostamise vajadus koos põhjendustega“ ja „Planeeringu koostamise eesmärk“. Punkti osas 4 ei

ole arusaadav, kas kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning

sellega seotud tegevuse kirjelduse puhul tuleb lähtuda määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“. Punkti 5 osas ei ole aga selge, milliseid ruumiandmeid silmas peetakse.

Punkti 7 osas kahtleme, et algatamise taotlemisel suudab ja oskab taotleja ise välja pakkuda

vajalikke uuringute ja analüüside nimekirja koos kirjeldustega.

Eelnõu §1 punkt 36. Eelnõu kohaselt planeeringu koostamise korraldajal õigus

detailplaneeringu koostamise menetlus lõpetada, kui algatamise taotleja (nt arendaja vm

huvitatud isik) ei ole pärast korduvaid meeldetuletusi esitanud menetluse jätkamiseks vajalikke

andmeid, ilma milleta planeeringu koostamise korraldaja menetlusega edasi minna ei saa, samuti

kui planeeringu koostaja ei tee planeeringus kohaliku omavalitsuse ettenähtud muudatusi või

täpsustusi vms. Ettepanek: seaduses tuleb reguleerida, millisteks tuleb pidada korduvaid

3

meeldetuletusi (millise intervalliga võib ning mitu teadet tuleb esitada, et neid saab lugeda

korduvaks meeldetuletuseks).

Eelnõu §1 punkt 42. Toetame eelnõu ettepanekut detailplaneeringute kehtivuse reguleerimise

osas. Ettepanek: detailplaneeringute kehtivuse lõppemise eel, kui ei ole tuvastatav planeeringu

elluviimine, hakkab PLANK automaatseid teateid edastama KOVile ja detailplaneeringust

huvitatud isikule.

Eelnõu §2. Eelnõu kohustab kanda enne planeeringute andmekogu asutamist ehk enne

01.11.2022 kehtestatud planeeringud planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.

Seisukoht: eelnõus ei selgu kellele planeeringute andmekogusse lisamise kohustus jääb. Eelnõust

selgub, et MKM-ile eraldati ELi taaste- ja vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550

000 eurot, siis teeme ettepaneku, et enne andmekogu asutamist kehtestatud planeeringud kannab

andmekogusse riik, nt MKM.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu järgmisele:

Detailplaneeringute menetluses lühendada koostöö tagasisidele antavaid tähtaegu, nt

detailplaneeringute puhul 14 päeva sarnaselt projekteerimistingimustega ja seada ka vastuste

pikendamisele kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine põhjendatud ja mis on

maksimaalne aeg pikendamiseks.

Sarnane ettepanek on üldplaneeringute kooskõlastamise osas, ülplaneeringu kooskõlastamisel

või heakskiitmise puhul on tavapärane, et vastamise tähtaega lükatakse korduvalt edasi, valdavalt

põhjuseks kooskõlastaja või järelevalve teostajate suur töökoormus. Ettepanek seada

kooskõlastuse pikendamisele kindlad kriteeriumid, mis juhul on tähtaegade pikendamine

põhjendatud ja mis on maksimaalne aeg pikendamiseks, või sätestada, et kooskõlastamiseks

antud tähtaegasid ei pikendata.

Lisaks kõigele eelnevale vajab (detail)planeerimise korraldamist puudutav õigusruum

täpsustamist või kohendamist ka selles osas, et detailplaneeringu kohased avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatiste väljaehitamiskohustus ei langeks ilmtingimata kohalikule

omavalitsusele või haldusülesande üleandmine ei eeldaks üksnes halduslepingu sõlmimist.

Ettepanek on saavutada olukord, et seadus võimaldaks jätta rajatiste väljaehitamise kohustus

detailplaneeringuala igakordsele omanikule. Sel viisil väheneks oluliselt asjatu halduskoormus,

kuna detailplaneeringu kehtestamine ei eeldaks enam pikki läbirääkimisi ja vaidlusi

halduslepingu sõlmimise osas, ja koormus ettevõtjatele, kuna haldusülesande saab üle võtta

täiendavaid tagatisi andmata.

Ettepanek on asendada halduslepinguga haldusülesande täitmise volitamine mõne samaväärse

meetmega, mis võimaldaks panna avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus

detailplaneeringualal asuva kinnistu igakordsele omanikule (ehk muuta haldusülesande täitmine

nö objektipõhiseks). Täna kehtiva õigusruumi, st planeerimisseaduse ja halduskoostöö seaduse

mõttes on haldusülesande täitmise volitamiseks vajalik, et sellest huvitatud isik sõlmib kohaliku

omavalitsusega halduslepingu. Seega on avalikult kasutatavate rajatiste väljaehitamise kohustus

nö subjektipõhine ja sõltub sellest, et detailplaneeringust huvitatud isik ka kokkuleppe sõlmib ja

seda täidab. Haldusülesande täitmine sõltub aga lõpuks sellest, kas huvitatud isik on valmis

rajatisi rajama ja kas halduslepinguga antud kohustused on piisavalt tagatud. Kui halduslepingut

ei täideta (sh juhul, kui huvitatud isikuks olev juriidiline isik läheb pankroti) tuleb kohalikul

omavalitsusel see lõpetada, kuid see ei kohusta kinnistute (uut) omanikku halduslepingut

sõlmima või haldusülesannet üle võtma. Seega, kui halduslepinguga tagatisi ei anta, on

halduslepingu sõlmimine kohalikule omavalitsusele ülemäära riskantne. Samas, enne

detailplaneeringu kehtestamist huvitatud isikutelt tagatiste nõudmine aga huvitatud isikuid

koormav. Et eelnevat saavutada, oleks mõistlik muuta eelkõige planeerimisseaduse § 131 lõikeid

4

1 ja 2 nii, et asendada planeeringu koostamise korraldaja kohustus arendaja või detailplaneeringu

alal asuva kinnistu omaniku kohustusega. Sellisel juhul langeks ära halduslepingu sõlmimise ja

tagatiste andmise vajadus ning väheneks halduskoormus ja paraneks ettevõtluskeskkond.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Silver Smeljanski

abilinnapea

Koopia: Eesti Linnade ja Valdade Liit, [email protected]

Siim Orav

5371 0690, [email protected]