Vastus päringule kehtivate kollektiivlepingute kohta

Lugupeetud Angelika Sarapuu,

Täname Teie 20.03.2025 esitatud pöördumise eest seoses kehtivate kollektiivlepingutega. 

Kollektiivlepingute andmekogu (KLAK) on Eestis sõlmitud kollektiivlepingute registreerimiseks mõeldud infosüsteem, mille eesmärk on teha registreeritud kollektiivlepingud avalikkusele kättesaadavaks ja koguda statistilisi andmeid. Paraku tuleb möönda, et süsteem on praegu vaid osaliselt toimiv: lepinguid saab registreerida ja andmed on säilitatud, kuid otsingu ja statistikapäringu funktsionaalsused ei toimi enam ettenähtult. Kuigi teeme ettevalmistusi KLAK arendusteks infosüsteemi efektiivselt toimima saamiseks, ei ole praegu võimalik või on ebamõistlikult keeruline teha KLAK andmetest üksikasjalikke väljavõtteid.

 

Seega edastame vastused Teie küsimustele parimal võimalikul määral, sealhulgas kasutades Statistikaameti poolt kogutavaid andmeid.

 

1. Mitu kollektiivlepingut kehtib hetkel Eestis?

Statistikaameti tööelu-uuringu 2021. a andmetest nähtub, et vähemalt viie töötajaga ettevõtte (äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused ning riigi ja kohalike omavalitsuste asutused) hulgas oli 800 ettevõtet, kus töötingimused olid kollektiivlepinguga kokku lepitud. Need ettevõtted moodustavad 5,2% kõikidest vähemalt viie töötajaga ettevõtetest. Kõigist vähemalt viie töötajaga kollektiivlepinguga ettevõtetest 500 olid äriühingud, moodustades 3,9% kõikidest vähemalt viie töötajaga äriühingutest. Teiste ettevõtete kategooriate kohta pole Statistikaametil olnud võimalik täpseid andmeid avaldada.

 

Sama uuringu andmetel on Eestis kollektiivlepingutega kaetus 19,1%, st nii mitme protsendi töötajate töötingimusi reguleerib kollektiivleping. Äriühingute töötajate kollektiivlepingutega kaetus on 16,8%, MTÜ-de ja sihtasutuste töötajate kaetus on 35,5% ning riigi- ja KOV asutuste töötajate kaetus on 21%.

 

      1.1. sealhulgas mitme kollektiivlepingu üks pool on üks tööandja?

Eestis peetakse kollektiivseid läbirääkimisi valdavalt ettevõtte tasandil, mistõttu sõlmitakse ka kollektiivlepinguid eelkõige ettevõtte tasandil ehk üksiktööandjaga. Seetõttu võib eeldada, et märkimisväärne ja valdav osa kollektiivlepingutest Eestis on sõlmitud viisil, et lepingu üks pool on üks tööandja. Kollektiivlepinguid sõlmivad sagedamini keskmise suurusega ja suured ettevõtted ning kõige sagedamini sisaldavad kollektiivlepingud töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimuste kokkuleppeid.

 

      1.2. sealhulgas mitme kollektiivlepingu üks pool on tööandjate ühing või liit?

Eestis on teatud valdkondades kujunenud tavaks leppida kokku kollektiivlepingu tingimuse laiendamises. See tähendab, et konkreetse valdkonna tööandjad ja töötajad lepivad kokku töötasu ning töö- ja puhkeaja tingimustes kogu valdkonnale (vt täpsemalt kollektiivlepingu seaduse §4²). Hetkel kehtib Eestis kaks laiendatud kollektiivlepingut: tervishoiu valdkonna laiendatud kollektiivleping (Kollektiivleping – Eesti Arstide Liit) ning transpordisektori laiendatud kollektiivleping (sõitjateveo üldtöökokkulepe 2020-2026).

 

      1.3. sealhulgas mitme kollektiivlepingu üks pool on omavalitsusüksuste liit?

 

KLAKi ega muu kättesaadava info põhjal ei tuvastanud me lepinguid, mille üks pool on omavalitsusüksuste liit.

 

      1.4. sealhulgas mitme kollektiivlepingu üks pool on tööandjate keskliit?

 

Eestis kehtib meile teadaolevalt üks kollektiivleping, mille üks pool on tööandjate keskliit. Tegu on Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu sõlmitud 2025. aasta töötasu alammäära kokkuleppega. Eestis kehtib pikaaegne praktika, mille kohaselt töötajate keskliit ja tööandjate keskliit lepivad laiendatud kollektiivlepinguna kokku üleriigilise töötasu alammäära, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele (vt täpsemalt kollektiivlepingu seaduse § 4⁶ ja töölepingu seaduse § 29 lg 5¹).

 

2. Millistes tegevusvaldkondades on kehtivad kollektiivlepingud sõlmitud?

 

Kollektiivlepinguid sõlmitakse pea kõigis tegevusvaldkondades (erandina saab esile tuua kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus), sh nt tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, transport, teenindus, kultuur, haridus, tööstus jne.

 

Statistikaameti tööelu-uuringu 2021. a andmetest nähtub, et sektorite lõikes on kollektiivlepingutega kaetud töötajaid:

Lugupidamisega