Resolutsioon: RIIGIKOGU/22-1231 - "Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE)"

Vabariigi Valitsus

.10.2022 nr 1-1/14-726/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu 20 liikme k.a 18. oktoobril algatatud

jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist

nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri Ratas

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja iileandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva konventsiooni

denonsseerimise seadus

Denonsseerida jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustavja nende hävitamist nöudev konventsioon, mis on koostatud 1997. aasta 18. septembril Ottawas, mille Eesti Vabariik on ratifitseermud 2004. aasta 24. märtsil ning mis onjöustunud Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta l. novembril.

Juri Ratas Riigikogu esimees

Tallinn, 2022

Algatavad Riigikogu liikmed:

/. ftr^ ^^4^/i^ h ^. J^^A o^^e^^ 3. L6° ^^

\^Ms^ ö^—/^".

13. ^ (^^ ^. \^IA -J\wouXA i^e^ 7. (^^ J^^ ^^^-Ä^^f/^ <^. /v/^^ey ^^^ /^. tt), K^^ </^^—<L //< ^^ ,^<^ <^x^

^o

Vt it

iu Kantseleä,

%/^4y^ '^SWIMSL

-^^Jt.

7^~^

^c^i^^^^_

IL /^^A\ .^S /t^ö %^f^

W ^f^^^i —^-^-

f^ <j\4^iG v^^^f 16~. y^J Klw~S _ \^ _ ^ »j3=tN EC^V^ j f-, /^' ^^ ^ (fS 5c^^ PotAU^ ^G

^. (^^.. f<^k ^^^ ^Q ^ U.e^t^ ^^2^c^A^J^

>

^ k^

e

e<s-Q'/-

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva konventsiooni

denonsseerimise seaduse eelnöu seletuskiri

Riigikogu ratifitseeris jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva Ottawa konventsiooni 2004. aasta märtsis, paar nädalat enne Eesti vastuvötmist Pöhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni täieöiguslikuks liikmeks. Ottawa konventsioonjöustus Eesti Vabariigi suhtes 2004. aasta l. novembril.

20. sajandi teise poole söjalistes konfliktides olid jalaväemiinid paljuski nörgema osapoole vöitlusvahendiks, kes ei saanud endale suuremat tulejöudu ehk pommituslennuväge, lahingukoptereid ning suurtukiväge lubada. Erineva ideoloogilise suunitlusega vastupanuliikumised ja terroriorganisatsioonid kasutasid jalaväemiine laialdaselt valitsusvägede vastases sissitegevuses. Nörga juhtimise ja puuduliku väljaöppe töttu pandi miine maha kuidas juhtus, ei koostatud miiniväljade passe ega -kaarte, mistöttu oli pärast lahingutegevuse loppu neid raske ka leida ning kahjutuks teha. Enamus jalaväemiinide töttu asetleidnud tsiviilisikute surmajuhtumeid ja vigastusi tulenes miinide ebaprofessionaalsest käsitsemisest miinitökete rajamisel.

Söjapiirkondades tehtud pildid miinisöja tagajärgedest, näiteks ärarebitud jäsemetega lastest, kutsusid esile lääneriikide uldsuse pahameele. Poliitikutelt nouti otsustavat tegutsemist. Ottawa konventsioon sundis terve pölvkonna rahuvöitlejate visade ja pikaajaliste jöupingutuste tulemusena. Näiteks Briti printsess Diana oli uks neist, kes selle eest aktiivselt seisis. Nad lähtusid öilsast eesmärgist - piiratajalaväemiinide keelustamise abil söjategevuse ulatust ning koos sellega tsiviilisikute kaotusi ja kannatus!.

Praktikas ei ole see paraku önnestunud. Esimese suure tagasilöögi pöhjustas tosiasi, et suurriigid USA, Hiina ja Venemaa ei uhinenud Ottawa konventsiooniga. Ka ei ole vöimalik nende riikide puhui täheldada mingit kavatsust seda tulevikus teha. Nad ei soovi oma söjalist tegevusvabadust piirata. Kull on nende huvides oma assumeetriliste vastaste - sissiliikumiste ja terroriorganisatsioonide - tegevusvabaduse kärpimine.

Käesoleva sajandi algusest muutusidki Ottawa konventsiooni jöustumise töttu standardsed, tehases valmistatud jalaväemiinid sissi- ja terroriorganisatsioonidele raskesti kättesaadavaks. Teoreetiliselt oleks pidanud see nende tegevust oluliselt pärssima, sest tänaseks on Ottawa konventsiooniga liitunud kokku 163 riiki, sealhulgas köik Euroapa maad peale Venemaa.

Kahjuks nonda ei läinud. Standardsete, tehases valmistatud jalaväemiinide asemel hakkasid need ruhmitused köikjal söjakolletes - Iraagis, Afganistanis, Liibuas, Suurias ning mujal - kasutama aha rohkem isevalmistatud löhkekehi. Erinevalt standardsetest jalaväemiinidest, mille tehnilised andmed (löhkeaine kogus, miini kujuja suurus, initsieerimisviis jms) on teada, on iga isevalmistatud löhkekeha oma olemuselt ainulaadne. Sissidel voi terroristidel on vöimalik kogemustest oppidaja valmistadajärjest paremaid ning töhusamaid löhkekehija neid uha efektiivsemalt kasutada.

l

Vähem kui kahe aastakumnega ongi isevalmistatud löhkekehade valmistamine teinud läbi plahvatusliku arengu. Siit tulenebki teine, köige olulisem tagasilöök: Ottawa konventsiooni öilis eesmärk - vähendadajalaväemiinide keelustamisega tsiviilisikute kaotusi ning kannatusi söjas -jäi saavutamata, kuna nende asemele tulid isevalmistatud löhkekehad.

Kolmas tösine tagasilöök tuleneb Ida-Euroopa julgeolekukeskkonna negatiivsest muutusest. Kui Eesti NATOsse astus ja paljude Euroopa riikide eeskujul Ottawa konventsiooniga liitus, käsitasid alliansi tuumikriigid Venemaad strateegilise partnerina voi koguni potentsiaalse liitlasena terrorismivastases söjas. Tänane olukord on hoopis teine. Gruusia ja Ukraina södade kontekstis puudub meil garantii, et Venemaa agressiivne ja ettearvamatu käitumine ei vöiks Eestit ohustada.

Uues olukorras on Eesti sunnitud tegema koik endast oleneva, et söjalist riigikaitset tugevdada. Ka ei saa me endale lubada, et söja korral vöiksid teised, Ottawa konventsiooniga liitumisest hoidunud riigid Eesti territooriumil jalaväemiine kasutada, meie ise aga ei tohiks. Venemaa - Ukraina soda, kus jalaväemiine kasutavad köik osapooled (kuigi Ukraina on Ottawa konventsiooniga liitunud), töestab, et need ei ole oma tähtsust minetanud, olles nuudisaegse söjategevuse lahutamatu osa.

Ka näitab Venemaa - Ukraina söda, et iga linn ja asula, mis jääb potentsiaalse vaenlase reaktiivlaskeseadeldiste ja suurtukiväe tule ulatusse, langeb halastamatute tsiviilelanikkonda tapvate ja suurt ainelist kahju tekitavate tulelöökide ohvriks. Meil ei önnestu vältida säärast olukorda Narvas, Sillamäel, Kohtia-Järvel, Vörus ja Pölvas ja töenäoliselt ka Tartus, kuli aga peaksime suutma pidada söda nönda, et vähemalt Tallinna, Pärnut ning teisi suuremaid Lääne- ja Kesk-Eesti linnu ei purustaks ega tsiviilelanikkond ei kannaks viiekohalistesse numbritesse kuundivaid kaotusi. Selleks tuleb vaenlase edasiliikumine peatada. Ilma töhusa pioneeritegevuseta, mille väga oluline osa onjalaväemiinide kasutamine, ei ole see vöimalik.

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja uleandmist keelustava ja nende hävitamist nöudva Ottawa konventsiooni nöuetest kinnipidamine enam Eesti rahvuslikes huvi des. See norgendab meie kaitsevöimet.

Enesekaitsevahendina onjalaväemiin töhus, odav ning piisava heidutusvöimega. Jalaväemiinid on unikaalsed vöitluvahendid ses möttes, et massilise kasutamise puhui tekitavad need otsestele kaotustele (surnutele ja haavatutele) lisaks veel tösise psuhholoogilise efekti hirmu näol, mida vaenlase södurid lahinguväljal liikudes tunneksid. See piiraks oluliselt nende tegevusvabadust ning kompenseeriks osaliselt tulejöu puudujääki, mis meil paratamatult on. Uhegi teise (alternatiivse) relvasusteemi abil ei ole voimalik sarnast efekti saavutada.

Samalaadset efekti on kuli vöimalik saavutada eelpool kirjeldatud isevalmistatud löhkekehade massilise kasutamise abil, aga see eeldaks nende valmistamise öpetamist sisuliselt igale ajateenijale, reservväelasele ja kaitseliitlasele ning igapäevaseid praktilisi löhkamisi lahinglasktiiisel. Uhiskonna uldise turvalisuse seisukohast oleks see riskantne. Ka tekitaks see komplikatsioone Eesti rahvusvahelises suhtluses, kutsudes esile tarbetuid etteheiteid ja stiudistusi.

Jalaväemiinide professionaalseks kasutamiseks vajalikkejuhtimise-, distsipliini-ja väljaöppe- alaseid eeltingimusi (sealhulgas miiniväljade kaartide ja passide koostamme, miiniväljade tähistamine, tsiviilelanikkonna teavitamine ning miinide kahjutukstegemine pärast lahingutegevuse löppemist) suudavad kaitsevägi ja Kaitseliit tänä täielikult taita. Kuigi

2

inimlikud eksimused on vöimalikud, garanteerib see, et söja korral jalaväemiinide kasutamisega kaasnev kahju Eesti tsiviilelanikkonnale oleks minimaalne ning liitlasvägedele vajalik tegevusvabadus Eesti territooriumil tagatud.

Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja illeandmist keelustav ja nende hävitamist nöudev Ottawa konventsioon oleks moistlik denonsseerida enne, kui Kaitseväe Peastaap ja kaitseministeerium asuvaa planeerima ja teostama Venemaa laiaulatuslikust kallaletungist Ukrainale tulenevaid muudatusi söjaaja kaitseväe struktuuris, vöimearendustes ja väljaöppes, s.t Riigikogu 2022. aasta kevadistungjärgul. See vöimaldaks planeerida kaitseväeja Kaitseliidu edasist arengut, väljaöpet ja lahingutegevust juba ilma Ottawa konventsioonist tulenevate pliranguteta.

Seoses Ottawa konventsiooni denonsseerimisega voib Eesti vötta endale uhepoolse kohustuse hoidudajalaväemiide muumisest voi muul viisil teistele riikidele riikidele edasiandmisest ning deklareerida, et ei kasutajalaväemiine väljaspool oma territooriumi.

Vastavalt Ottawa konventsiooni artiklile 20 on osalisriigil riikliku suveräänsuse teostamisel öigus konventsioonist väljuda. Väljumisest tuleb teatada köigile teistele osalisriikidele, depositaarile ja Uhinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunöukogule. Väljumiskirjas peavad täielikult olema ära toodud pohjused, mis tingivad konventsioonist väljumise. Valjumme j öustub kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar on väljumiskirja kätte saanud. Kui nimetatud kuuekuulise ajavahemiku möödumise hetkel on väljuv osalisriik segatud relvakonflikti, eijöustu väljumine enne relvakonflikti loppu.

Esitavad Riigikogu liikmed: .2022

/fo

fl. ft-i^/is 4^^/^^/j c^, c^QiA ^a^^^/t 5. Lw^y^^ ^. K^&z r;^; ^ ^ ft^, ^^KM;

G. Udi^—^J^oa^j^ Ue&t^L_.. ?. 6^-s. l6oA^ g. /^'^<s^^^ ^>. ne ^^ ^^€T A- c^/ C ID . H^^Jr ^^^ ^y. ^.tt <^y^ .^^^ iL h^. 1-1^ 3, /l^ ^oo^^^^ /^^-^<

^t-

^- <"

U!.-^. ...?

^^ i4. ^^fc. ''i}L^/— ,y^.-^-; ^ ^ff^ -^— ^_'?^>- ^^^ ^~^ ^^ /f-^/,' ^/a.^^~ (?/ ^ ^ $^^ 'PotJ^- ^ /e. ^<.^ c c. ^Jc.,

o^o , cv"(?^^ (^<?T^c^4^^ /

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 19.10.2022 / 1-1/14-726; Riigikantselei / 19.10.2022 / 2-5/22-02144

Resolutsiooni teema: Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustava ja nende hävitamist nõudva konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (726 SE)

Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun Välisministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.11.2022

Adressaat: Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.11.2022

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.11.2022 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 22-1231).

Kontroll: Epp Hannus

Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Kaire Karp, Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Kinnitamise kuupäev: 20.10.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655