Arvamuse andmine Euroopa julgeolekumeetmete sihtotstarbeline rahastamisvahendile – SAFE laenuinstrument

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / info@rahandusministeerium.ee / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kaitseministeerium

info@kaitseministeerium.ee

Arvamuse andmine Euroopa

julgeolekumeetmete sihtotstarbeline

rahastamisvahendile –

SAFE laenuinstrument

1. ÜLDINE

Investeeringumahud, mida liikmesriigid kavandavad, on suured ja ajasurve all. Seetõttu tuleb

kasutada erinevaid rahastamisallikaid, sh Eesti oma eelarve/maksutulu, Eesti oma võlakirjad,

laenud arengupankadest nagu EIB, CEB, NIB, ning EL rahataskud, sh MFFi vahendid, sh

SAFE jne. SAFE vaatest oleks kasulik instrumendi paindlikkus. Nõue, et kaasatud oleks

vähemalt kaks liikmesriiki on mõistlik (et soodustada koostööprojekte).

SAFE on olemuselt ühine rahastamine, st EL võtab ühiselt laenu ja seda saab edasi välja anda

EL tasandi lisandväärtuse tekitamise tingimusega. Vahel mõistetakse EL ühise võlakirja all

ühist laenu võtmist ja selle ümber jagamist (nagu RRF 2020).

Võrreldes kaitsevõime ühise rahastamisega on suurema kaaluga teema koordineeritud

lähenemine (defineeritud sihtotstarve, võimelünkade vähendamine) kaitsevaldkonna

kulutustele, et saavutada suure tellija efekt, vältida kiiret hinnatõusu ja järkjärgult suurendada

EL autonoomsust.

SAFE instrumendi rahastamiseks laenab turgudelt Euroopa Komisjon. Krediidiriski katab

(kui laenu saanud liikmesriik Euroopa Komisjonile laenu ei tagasta) EL eelarve. See risk on

pigem madal. EL krediidireiting on kõrge mille tõttu tekib madalama reitinguga riikide

subsideerimine intressimäärade kaudu. Leiame, et see on kaitsevõime suurendamiseks

asjakohane ja proportsionaalne.

Eesti võib SAFE laenuvõimalust kasutada. Arvestades, et rahaturgusid mõjutav keskkond

muutub praegu kiiresti, tuleb sellist võimalust konkreetsete investeeringute kavandamisel

eraldi kaaluda.

Eelarvereeglite mõttes lisavabastust SAFE-laenudest finantseeritud kulutustele ei kaasne –

kogu kaitsealane paindlikkus peab mahtuma 1,5% SKP sisse.

Järsk nõudluse tõus piiratud tootmisvõimsuste ja laoseisude puhul tekitab kaupade

hinnatõusu. Seetõttu on oluline KAMi hinnang millises tempos on algatuses pakutud

tegevusi/projekte/investeeringuid reaalne teha, et raha eest väärtust saada.

Teie 27.03.2025 nr 2-5/25-00555,

3.1.1/25-0130/-2T

Meie 04.04.2025 nr 11-3.1/1582-2

2

Kaitsekulutuste osakaal majanduse mahust on väga oluline näitaja EL ja NATO poliitilises

diskussioonis ja üldises kommunikatsioonis. Samas võidujooks kindla protsendi suunas ei

pruugi hinnatõusu tingimustes oluliselt suurendada reaalset kaitsevõime mahtu.

2. MAKSUD- JA TOLL

Soovime, et Euroopa Komisjoni poolt 19. märtsil 2025 esitatud määruse ettepaneku

COM(2025) 122 (edaspidi määrus) artiklis 20 sätestatud maksuvabastuse kohta selgitatakse

järgmist:

1. Määruse ettepaneku punktis 2 on viidatud Euroopa Liidu asutamislepingu artiklile

122, mille kohaselt saab määruse vastu võtta enamushääletusega, samas maksu- ja

tollivaldkonna (määruse ettepaneku artikkel 20) otsuseid tehakse ainult ühehäälselt.

Soovime täpsustada ühehäälsuse nõudest erandliku õiguslikku alust.

2. Käibemaksudirektiivi kiireks muutmiseks, säilitades samas ühehäälsuse, on

alternatiive (näiteks COVID-19 ajal võttis nõukogu väga kiiresti ühehäälselt vastu

impordi ja teatavate tarnete ajutise käibemaksuvabastuse COVID-19 pandeemiale

reageerimiseks). Kas eesistujariik on kaalunud olemasolevate alternatiivide

kasutamist käibemaksudirektiivi muutmiseks viisil, mis tagaks maksustamist

puudutavates otsustes ühehäälsuse?

3. Määruse ettepaneku artikkel 20 annab kavandatava meetme raames kaitsevaldkonna

kaupadele ajutise käibemaksuvabastuse. Sõnastus jääb ebaselgeks, kas on soovitud

välistada kaitseotstarbeline kaup käibemaksu kohaldamisalast, kuna viidatud on

nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 2(1) või soovitakse kehtestada sellisele

kaubale maksuvabastus nagu viidatud on ettepaneku põhjenduspunktis 28 või

käibemaksuvabastus sisendkäibemaksu maha arvamise õigusega? Lisaks on

reguleerimata sellise maksuerisuse rakendamise tõendamine.

Lisaks teeme ettepaneku arutada käibemaksuga seotud punkte Euroopa Komisjoni

maksutöörühmas.

3. ÜHISHANKED

SAFE ettepanek näeb ette, et hangitakse EL-ist Euroopa Majanduspiirkonnast või Ukrainast.

Laiendada võib teatud tingimustele veel mõnedele kolmandatele riikidele. Tuleb olla

tähelepanelik kuna selline piirang ei pruugi olla kõige sobivam olukorras kui eesmärk kiiresti

hankida kaitseotstarbelisi kaupu, mida toodetakse kolmandates riikides ja või Euroopas ei

toodeta piisavalt. Teisalt innustab selline piirang arendama Euroopa kaitsetööstust mis on

selle algatuse üks eesmärk.

Hankijate eelistus ja päritolu

Toetame Euroopa Liidu (EL), Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Ukraina ettevõtjate,

teatud tingimustel kolmandate riikide ettevõtjate eelistamist, kuna määruse eesmärk on

Euroopa kaitsetööstuse arendamine ja toetamine. Tootmine EL-is, EMP riikides või Ukrainas

aitab vältida tarneahelate riske (nt geopoliitilised muutused, looduskatastroofid). Selline

tingimus suurendab ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtjatele hankelepingute saamise tõenäosust.

3

Raamlepingute laiendamine

Toetame võimalust kohaldada olemasolevaid raamlepinguid liituvatele hankijatele, kes algse

hankelepingu osapooleks ei olnud (tegevus, mis üldjuhul ei ole riigihangetes lubatud).

Toetame pakkujate võimekusega arvestamist, mis väljendub enne uute hankijate lepinguga

liitmist ettevõtjalt nõusoleku küsimises.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus:

Tervitame selget luba kasutada ühishangetes väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlust.

Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamist põhjendatakse

eelkõige kiireloomulisusega, mitte tingimata hanke tundliku iseloomuga, soovitame lisada

suunise kutsuda läbirääkimistele rohkem kui üks ettevõtja; see aitaks ära kasutada konkurentsi

ning tagaks ka Eesti ettevõtjatele paremad võimalused osaleda piiriülestes hangetes,

arvestades riikide kalduvust eelistada kohalikke ettevõtjaid.

4. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE)

Toetame VKEdele ja iduettevõtete osalemise soodustamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Põder

osakonnajuhataja

Priit Potisepp 53018156

Priit.Potisepp@fin.ee