SA Rakvere Teatrimaja nõukogu koosoleku protokoll

SA RAKVERE TEATRIMAJA

NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1

Toimumise aeg: 20. märts 2025 ja koht: Rakvere Teatris

Koosoleku algus 12.00, lõpp 13.45

Koosoleku juhataja: Katre Väli Protokollija: Helle-Mall Niinemets Osalesid: Heidi Aadma, Elo Piksarv, Üllar Saaremäe, Velvo Väli Puudus: Viivika Roostar

Nõukogu kinnitas järgmise päevakorra:

1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine (lisa 1, 1a) 2. 2024. aasta tegevuskava täitmine (lisa 2) 3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine (lisa 3) 4. 2025. aasta eelarve täitmine (lisa 4) 5. Jooksvad teemad

1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine Velvo Väli: Vandeaudiitori otsus majandusaasta aruande auditeerimise kohta oli positiivne. Tegime aruandeaastal eelmiste perioodide tulemite arvelt palju investeeringuid, seetõttu on 2024. aasta aruandetulem väikeses miinuses. 1,2 miljoni eest soetasime LED lavavalgustuse, millest ca 300 tuhat kasutasime omavahendeid eelmiste perioodide tulemite arvelt. Piletitulu ja külastatavus sai täidetud ja ületatud. Andsime üle 300 etenduse, millest pooled väljaspool kodusaale ja 32% maakultuurimajades. Kohapeal ei jätkuks publikut. Eelmisel aastal mõne piirkonna väiksematesse kohtadesse etenduste arv vähenes, kuna lavastuste kujundused on liiga suured. Eelarveliselt kassatulu ei vähenenud, sest seetõttu saime mängida suuremates linnades, kus oli publikut rohkem. Piletilevisse üleminek oli katsetamine ja sai teoks üksnes meie nõudmisel, et Piletimaailmaga oleksid samad hinnad. Suuri ootuseid ei olnud. Töötajatelt nõuab see palju lisatööd, kuna süsteemid ei ühildu. Puudub ülevaade, kui palju mindi pileteid ostma otse Piletilevi kaudu, kuna RT kodulehel on mõlemad lingid. Veel ei ole otsust vastu võtnud, kas jätkame kahe piletimüügi firmaga ka tulevikus.

Velvo Väli vastas nõukogu liikmete küsimustele:  Kas soomlastega koostöölavastus „Reekviem unistusele” oli ootuspärane? Kas

lavastus on mängukavast maha minemas? See on kallis ja tehniliselt keerukas lavastus. Lootsime, et publikunumbrid on veidi suuremad. Samas ei võtnud me seda projekti repertuaari kassatulu eesmärgil, põhjused olid muud. Täna veel 100% ei ütle, kas läheb maha. Õhus on variant, mis selgub hooaja lõpus, lavastust mängida ka Soomes.

 Tegevuskava täitmisest ei loe välja, miks sügishooaega planeeritud EMTA lavakunstikooli magistrandi Leeni Linna diplomilavastus Kristo Šagori „Kolmekesi Simoneta” ja Robert Annuse lavastus Andrus Kivirähki „Lend Kuule” ära jäid? Tegevuskava täitmise pikas versioonis on põhjendused kirjas. Mõlemad lavastused jäid ära loominguliste nägemuste tõttu. Üliõpilane ise otsustas minna VATi seda lavastama ning Robert Annuse tõlgendus ei kattunud romaani autori nägemusega.

 Kuidas on kirjanduslike jalutuskäikudega läinud? Väga hea, et sellist vormi publikuga suhtlemiseks kasutatakse! Nii „Jalutuskäigud Gailitiga” kui ka „Teeõhtud Gailitiga” (talvekuudel) võeti väga hästi vastu ja olid üllatavalt populaarsed. Nendega me tõenäoliselt selle hooajaga lõpetame, kuna 26. märtsil on „Nipernaaditalv” viimane etendus.

 Lisaürituste pakett on väga mitmekesine: muusika- ja filmiviktoriinid, sarjad „RT vestleb” ja „RT muusika”. Viktoriinid hakkasid sellest hooajast toimuma üle kuu, sest kord kuus viktoriinide ettevalmistamine on korraldajatele liiga suur töökoormus. Püüame „RT vestleb” sarja siduda ka kinoga, kui filmides teeb kaasa RT näitlejaid või film suhestub meie repertuaaris oleva lavastusega.

 Keskkonnaalased tegevused on väga põhjalikult ette võetud.

Otsus: Nõukogu kinnitas 2024. majandusaasta aruande.

2. 2024. aasta tegevuskava täitmine

Kommentaare ja küsimusi selles punktis ei olnud.

Otsus: Nõukogu võttis 2024. aasta tegevuskava põhjaliku ülevaate teadmiseks.

3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine

Katre Väli lisas ülevaatele, et loodetavasti saab nõukogu juunis asutajaootuste dokumendi ära kinnitada.

Otsus: Nõukogu kinnitas oma 2024. aasta tööst ülevaade.

4. 2025. aasta eelarve täitmine Velvo Väli: Veebruarikuu piletitulu on väiksem kui jaanuaris. Ühest küljest mõjutas tuluteenimist meie juubeliüritus. Ettepoole vaadates lootsime, et märtsi lõpuks tõmbame miinuse tagasi, aga tänaseks on teada, et nii see pigem ei lähe. Näitlejanna haigestumine on toonud kaasa etenduste ümbervahetamise ja ärajätmise – osa publikust soovib piletiraha tagasi saada. Esimene kvartal jääb prognoosist maha. Piletimakampaaniat praegu ei planeeri. Kino seis on enam-vähem. Kino külastatavus on üle-Eestiliselt kukkunud. 50% meie piletitulust läheb alati levitajale.

Otsus: Nõukogu võttis jooksva aasta eelarve seisu teadmiseks.

5. Jooksvad teemad

Velvo Väli: 1) Hanked. Seoses LEDide hankega, pidin tõmbama väikese saali tribüüni hanke osas pidurit. Uued LEDid on mõõtmetelt oluliselt suuremad ja raskemad. Väikese saali laealune karkass tuleb viia ülespoole ja tugevdada kandevõimet ning see töö tuleb enne põranda remonti ära teha. Põranda ehitus ja tribüüni hange lükkub aasta edasi.

LEDide hange on lõpetatud, kõik kaubad on kohal ja osaliselt ka kasutuses. Aruanne on ministeeriumile esitatud, ja kui on kontrollitud, siis laekub viimane osa toetussummast. Tänu uutele LEDidele langes elektri tarbimine 56% ja suur hüpe on lavavalguse kvaliteedis. Vanade prožektorite osas on meie poole pöördunud väikeprojektid, kes on prožektoritest huvitatud, samuti on Ukraina teatrid huvitatud. Meie pakuks heal meelel neid maakultuurimajadele, kus me ise etendusi anname, aga valgustite seis on kehv.

2) Avalik varjumiskoht. Rakvere Teater on Rakvere linnas ka üheks avalikuks varjumiskohaks määratud. Teema muutub aina aktuaalsemaks, aga kes mida peab tagama, seda ei tea. Katre Väli andis teada, et praegu käib kriisi alamkavade ja juhendite koostamine, kuidas käituda kõige keerulisemate stsenaariumite korral ning varjumispaikade teema on just selles võtmes ka laual.

3) Riigi IT Keskusega liitumine. Pidime eelmisel aastal üle minema riigi arvutikesksele süsteemile, aga RITga liitumine jäi ära. Ministeeriumi IT kava näeb ette liitumist 2025 aastal. Katre Väli andis teada, et praegu on veel küsimuskohad turvatasemete teemal.

Digitaalselt allkirjastatud: Heidi Aadma Elo Piksarv Üllar Saaremäe Katre Väli Helle-Mall Niinemets

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2024

aruandeaasta lõpp: 31.12.2024

sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja

registrikood: 90003491

postiaadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn,

F. R. Kreutzwaldi tn 2a

postisihtnumber: 44314

telefon: +372 3295448, +372 3295450

faks: +372 3295441

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee

2

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 9

Bilanss 9

Tulemiaruanne 10

Rahavoogude aruanne 11

Netovara muutuste aruanne 12

Raamatupidamise aastaaruande lisad 13

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13

Lisa 2 Raha 15

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15

Lisa 4 Varud 16

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 17

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18

Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18

Lisa 9 Annetused ja toetused 19

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 20

Lisa 11 Muud tulud 20

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 20

Lisa 13 Tööjõukulud 21

Lisa 14 Intressitulud 21

Lisa 15 Seotud osapooled 21

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22

Aruande allkirjad 23

Vandeaudiitori aruanne 24

3

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Tegevusaruanne

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise

mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille

tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi (18 näitlejat) kunstilise võimekuse

arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks

väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark,

töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Tänu aastate

jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt.

2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi

LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal

mitmeid soetuseid ja parendusi.

2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste taotlusvoorust.

Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele

üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025. aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvaraparendusi ja erinevaid

soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt: renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed,

remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, kinomaja uue

LED-väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon

2024 saab piletihind uue surve käibemaksu tõusu tõttu. 2025. aastaks on eesmärk jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse

tasemele.

2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas. Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000.

Mõeldes publikule:

1) Tasakaalustatud repertuaar

Jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust.

Uuslavastustest 6 käsitlesid kunstiliselt nõudlikke ja temaatiliselt teravaid teemasid väga erinevas lavalises vormis.

2) Võimalus kogeda midagi erilist

Tahame igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul

oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre.

Rahvusvaheline koostöölavastus "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024. Teatri jaoks oli tegu tehniliselt erakordselt

keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku

teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud.

3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud

Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks: • Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele. Maakondades antud etenduste arv on mitmeid aastaid püsinud

1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%.

• 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. 2024. aasta alguses kuulutasime välja arvustuste võistluse

"Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd.

• Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel. Päevased etendused toimuvad kord kuus ja on endiselt populaarsed –

need täituvad alati esimestena.

4

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Maksujõulise publiku suurendamiseks:

• Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga. 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega:

koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal

linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik",

Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, millest võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti

valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina messil väljas. Samuti osalesime maakonna

turismivisiooni väljatöötamise töötubades.

• Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste. Oktoobrist 2024 liitus Rakvere

Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see

on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust.

• Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks ning Rakvere Teatri

näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud.

Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele.

Teatri kui organisatsiooni põhiteemad:

• Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste

planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud: Artjom Garejev, Margo

Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen, kes esindasid erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile.

• Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane:

18 näitlejast kaheteistkümnel oli kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Ka need inimesed, kellel oli kaks

esietendust 2024. aasta sees, osalesid tegelikult kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine

hõivatus oli keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal oli see number keskmisest kõrgem ja kaheksal madalam.

Madalamas otsas olid Rakvere Teatriga hiljuti liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid

lavastusi.

• Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele

hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”,

„Karge meri”) valdab meeskond kogu repertuaari.

• Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need

dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ning soove osakonnajuhtide kohtumisel sihtasutuse juhatajaga. Osadel

gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal, toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskusesse, et analüüsida

möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks.

Numbrilised eesmärgid:

• 10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitu hulgast jäi meist mitteoleneval põhjusel esietendumata koostöö

lavakunstikooliga

• 320 etendust – täidetud, 326 etendust

• 58 tuhat külastajat – täidetud, 61 583 külastajat

Esietendunud 9 uuslavastust:

1. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril.

Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud.

2. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril.

Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar.

3. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil.

Lavastaja Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll.

4. „Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril.

Lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Nele Sooväli.

5. „Lahkumine” esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal.

Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Pille Jänes.

6. „Vaal” esietendus väikeses majas 6. detsembril.

Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding.

7. „Reekviem unistusele” esietendus suures majas 20. septembril.

Rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastaja Anna Lipponen. Lava-, video- ja valguskujundus Petri Tuhkanen,

kostüümikunstnik Coline Meret Lola Jud (SWI).

5

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

8. „Tsikaadide aeg” esietendus suures majas 25. oktoobril.

Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits.

9. „Piparkoogimehike” esietendus suures majas 7. detsembril.

Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart.

3. KINO

2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast. Kõik planeeritu toimus.Ehkki üle Eesti ja

tegelikult ka rahvusvaheliselt pole kinode külastatavus pandeemiaaja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud

hoida oma väikest protsenti kogu turuosast stabiilsena.

4. KOHVIK

2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas

ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina

rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Kohvik pööras suurt tähelepanu kestlikkusele,

kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti

köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele.

5. LISAÜRITUSED

5.1 Sariüritus „RT vestleb”

2024. aastal toimus „RT vestleb” sarja all kokku 17 üritust, ületades varasema aasta.

Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja

valupunktid ühte ruumi kokku ning millest sai ajakirjanduse ja ERR-i kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel osa ka

laiem publik.

5.2 Sariüritus „RT muusika“

2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Kõik viis kontserti olid nii publiku

kui sisu poolest väga eripalgelised.

5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin”

2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu pidada

muusikaviktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele.

Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi.

5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin”

2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi.

5.5 Imagoloogilised üritused

2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse

eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai

soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi, ning just sel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu

tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine linnarahva jaoks meeleolukas ja menukas, pakkudes inimeste (ja linnaruumi)

argipäeva vaheldust. Teatri jaoks oli oluline tuua tegevust Rakvere linnasüdamesse, püüdes nii lähemale tulla oma publikule.

Koostöös Juhan Liivi muuseumiga avati 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi büst, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran

Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse

juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle pikkade aastate

said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku.

Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis

koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset

tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest

lookas letid, osaleda sai teatrirahva läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogiteemalist ristsõna, valiti linna parim

piparkook.

Toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid.

6. GALERII

2024. aastal korraldasime teatrigaleriides 24 näitust.

7. BALTOSCANDAL

Baltoscandal toimus 3.–7. juulil. Seekord täitus kolmkümmend aastat esimesest festivalist Rakveres. Festivalil nägi Eesti ja maailma

tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik

osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Festivali programm oli peresõbralikum kui tavaliselt, kolm lavastust sobisid ka lastele

vaatamiseks.

Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond jt.

6

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

8. KESKKONNAALANE TEGEVUS

Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika keskkonnasäästlikud tegevused,

koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi

kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida

soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha.

• Teatrikohvik läks üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises

oleme Rakvere linna lipulaev.

• Soetasime ja paigaldasime teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid.

• Alustasime aasta alguses suitsuruumides ja suvelavastustel konide kogumist Filaret´i konteineritesse ning transpordime konid

Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti.

• Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Korraldasime töötajatele digikoolituse ökonoomsest arvutiga

töötamisest ja digihügieenist.

• Pöörasime uuslavastuste väljatoomisel üha suuremat tähelepanu materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud

kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest

15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm

70%) ja „Klaaslaps” (rekvisiit 100%, kostüüm 70%).

• Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele

(lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki

pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms.

• Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne

utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale.

• Soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija.

• Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile.

• Paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25

parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures).

• Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on

muutunud harjumuspäraseks.

• Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või

kavamüügilauas skaneerida QR-koodi.

• Meie kõigis tualettides on kasutusel taaskäideldud kätepaber.

• Kontorisse soetati 2024. aasta ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid). Vana mööbel läks 100% taaskasutusse.

• Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid säästvamate dušiotsaga segistite vastu.

• Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele, eelistades võimalikult palju kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan-

ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid

lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid.

9. LIGIPÄÄSETAVUS

Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024. aastal.

1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega.

2. Kaardistuse põhjal on koostatud tegevuskava 2025.

3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures.

4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks.

4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldus.

5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud.

6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Nõukogu hinnang sihtasutuse

tegevusele on väga hea. 2024. aasta repertuaar on mitmekesine, ületati seatud külastusnumber ja planeeritud etenduste arv, toimus

edukas rahvusvaheline koostöö nii festivali kui uuslavastuse „Reekviem unistusele“ raames ning sihtasutus on arvestatavalt

pööranud tähelepanu keskkonnaalasele ja ligipääsetavuse edendamise tegevustele.

7

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

10. SUHTARVUANALÜÜS

2024 2023

Varade rentaablus -1,18% 3,07%

Netovara rentaablus -1,44% 3,47%

Maksevõime üldine tase 1,74 3,60

Võõrkapitali ja netovara suhe 0,22 0,09

Varade rentaablus

on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e. bilansi mahuga). 2024. a negatiivse tulemuse -1,18 % peamisi

põhjuseid on, eelmiste perioodide tulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja

keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse.

Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, mõjutas ka 2024.a ROA-d, põhivara

amortisatsioon, läbi eelnevate aastate riigilt saadud põhivara investeeringutoetuste.

Netovara rentaablus

on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Negatiivse näitaja põhjuseks on

negatiivne aruandeaasta tulem, mille peamiseks põhjuseks on, eelmiste perioodide omatulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse

remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse.

Maksevõime üldine tase

on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi

kohustisi katavad. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 1,7 väga heale maksevõimele.

Võõrkapitali ja netovara suhe

on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga), kui näitaja 0,22 iseloomustaks äriühingu puhul väga tagasihodlikku

omakapitali kaasamist ettevõtluse tarbeks, siis riigi poolt toetatava sihtasutuse puhul viitab see pigem tasakaalukatele ja vastutustundlikele

majandusotsustele.

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2025. AASTA TEGEVUSKAVA

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks

vajalikke tegevusi.

Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise

mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille

tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda

eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil.

Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks ennustamatult kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad.

COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aastaks 2025

kehtestatud uued riigimaksud teevad valvsaks ja ennustavad külastatavuse langust.

Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp

kooslus. 2025. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda

teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima

väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimis-

ja finantsprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik.

Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu

moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik

muud kulud (olulisemad: lavastuste väljatoomise ja teenindamise kulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab

umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest.

Riigitoetuse kärbe 2025 aastaks toob kaasa veelgi suurema surve omatuludele. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud

planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks on enneolematult suur. Ilma

riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on

seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. 2025 aasta seab varasemast suurema fookuse just

meeskonna säilitamisele.

8

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis

ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on

väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.

Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne helipark jne. Tuleb

jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha

jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi

arvelt.

2025. aastal ehitame omavahenditega väikesele saalile uue põranda ning vahetame ümber amortiseerunud publikutribüüni. Samuti algatame

suure bussi hanke ning võimalusel kaasajastame helipargi.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2026 aastal toimuv rahvusvaheline

teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon

2025 tõotab tulla väljakutseid pakkuv nii teatrile kui vaatajatele. Maksu- ja hinnatõusudele lisandub negatiivne inforuum, kus kõiki hädasid pigem

võimendatakse kui positiivseid lahendusi ja väärtusi otsitakse. Tegelikkuses on teater üks odavamaid võimalusi turgutada oma vaimset heaolu,

tervist ja hakkamasaamist pingestatud olukorras. Seda sõnumit püüab Rakvere Teater edasi anda kõigis oma avaldumisvormides.

2025 tuleb riigi poolt kärpeaasta, omaette kärbivad teatri tulupoolt maksu- ja hinnatõusud. Sellest tulenevalt on Rakvere Teatril 2025. aastal 3

eesmärki:

1) finantsiline toimetulek

2) publiku hoidmine

3) meeskonna säilitamine

Numbrilised eesmärgid:

• 9 uuslavastust

• 300 etendust

• 55 000 külastajat

3. KINO

2025. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel.

Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja

konverentsideks. Jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame

näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses on kino majutajaks järjekorras 9. LGBTI+ filmifestivalile Festheart.

4. KOHVIK

Teatrikohviku peamine eesmärk on pakkuda lisandväärtust teatritegevusele, teenindada publikut ja korraldada erisündmusi, pakkudes samal ajal

kvaliteetset igapäevatoitlust nii majasisestele töötajatele kui ka väljastpoolt külalistele. Menüüde koostamisel pöörame rohkem tähelepanu

keskkonnasõbralikele ja kohalikult toodetud koostisosadele, pakkudes rohkem taimseid toiduvalikuid ning vähendades toidujäätmeid. Eesmärk

on muuta teatrielamus mitte ainult mugavaks, vaid ka keskkonnasäästlikuks kogemuseks.

9

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 1 776 531 1 677 054 2

Finantsinvesteeringud 215 000 205 000

Nõuded ja ettemaksed 356 262 158 152 3;5

Varud 21 622 23 435 4

Kokku käibevarad 2 369 415 2 063 641

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 5 279 211 4 887 969 6

Kokku põhivarad 5 279 211 4 887 969

Kokku varad 7 648 626 6 951 610

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 654 289 573 461 5;7

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 706 830 158 8

Kokku lühiajalised kohustised 1 361 119 573 619

Kokku kohustised 1 361 119 573 619

Netovara

Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 699 758 5 485 997

Aruandeaasta tulem -90 484 213 761

Kokku netovara 6 287 507 6 377 991

Kokku kohustised ja netovara 7 648 626 6 951 610

10

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673 9

Tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916 10

Muud tulud 3 328 3 353 11

Kokku tulud 4 048 528 4 097 942

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -1 721 468 -1 485 945 12

Tööjõukulud -2 341 121 -2 286 960 13

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -203 005 -197 366 6

Kokku kulud -4 265 594 -3 970 271

Põhitegevuse tulem -217 066 127 671

Intressitulud 126 582 86 090 14

Aruandeaasta tulem -90 484 213 761

11

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -217 066 127 671

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 203 005 197 366 6

Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 869 -1 300 6

Muud korrigeerimised -10 480 -230 550 9

Kokku korrigeerimised 189 656 -34 484

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -190 244 66 673 3;5

Varude muutus 1 813 -3 995 4

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 69 486 108 353 5;7

Kokku rahavood põhitegevusest -146 355 264 218

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -581 462 -559 395 6

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

müügist 2 869 1 300 6

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,

toetustest 715 710 230 550 8

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -215 000 -205 000

Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 205 000 200 000

Laekunud intressid 118 715 44 551 14

Kokku rahavood investeerimistegevusest 245 832 -287 994

Kokku rahavood 99 477 -23 776

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 677 054 1 700 830 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 99 477 -23 776

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 776 531 1 677 054 2

12

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kokku netovara

Sihtkapital/Osakapital

nimiväärtuses

Akumuleeritud tulem

31.12.2022 678 233 5 485 997 6 164 230

Aruandeaasta tulem 0 213 761 213 761

31.12.2023 678 233 5 699 758 6 377 991

Aruandeaasta tulem 0 -90 484 -90 484

31.12.2024 678 233 5 609 274 6 287 507

13

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2024.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga,

mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,

mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke.

Finantsinvesteeringud

Finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalisi deposiite tähtajaga 3 kuud kuni 1 aasta.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu

lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis

on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted

Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse

soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad

maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset

põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga

seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid

kajastatakse perioodikuluna.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja

lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need

komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale

eraldi amortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

14

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse

kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või jääkväärtus on null.

Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned ja rajatised 50 aastat

Masinad ja seadmed 5-10 aastat

Infotehnoloogilised seadmed 3-5 aastat

Muu inventar 5-25 aastat

Tarkvara 5 aastat

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,

mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel

pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Annetused ja toetused

Toetustena kajastatakse eraldisi riigilt või vabatahtlikke ülekandeid omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad

olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides,

mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et

sihtfinantseerimine leiab aset.

Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara

soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks.

Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks

tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustised kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid

põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused

ei realiseerunud.

Tulud

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt.

Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse peale ürituste toimumist.

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui

müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel.

Seotud osapooled

SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium.

Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende

olulise mõju all olevad ettevõtted.

15

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Sularaha kassas 9 181 6 617

Raha arvelduskontodel 1 767 350 1 670 437

Kokku raha 1 776 531 1 677 054

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 191 971 191 971

Ostjatelt laekumata

arved 191 971 191 971

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 96 600 96 600 5

Muud nõuded 51 950 51 950

Intressinõuded 51 934 51 934

Viitlaekumised 16 16

Ettemaksed 15 741 15 741

Tulevaste perioodide

kulud 15 741 15 741

Kokku nõuded ja

ettemaksed 356 262 356 262

31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 103 263 103 263

Ostjatelt laekumata

arved 103 263 103 263

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 327 327 5

Muud nõuded 44 484 44 484

Intressinõuded 44 067 44 067

Viitlaekumised 417 417

Ettemaksed 10 078 10 078

Tulevaste perioodide

kulud 9 353 9 353

Muud makstud

ettemaksed 725 725

Kokku nõuded ja

ettemaksed 158 152 158 152

16

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Varud (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Tooraine ja materjal 2 388 2 661

Lavastusmaterjalid laos 2 388 2 661

Müügiks ostetud kaubad 19 234 20 774

Teatri kohviku kaup müügiks 12 961 14 059

Kino kohviku kaup müügiks 6 273 6 715

Kokku varud 21 622 23 435

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 0 549 0 0

Käibemaks 94 603 0 0 5 976

Üksikisiku tulumaks 0 48 973 0 47 638

Sotsiaalmaks 0 84 384 0 82 566

Kohustuslik kogumispension 0 3 159 0 3 062

Töötuskindlustusmaksed 0 5 639 0 5 471

Ettemaksukonto jääk 1 997 327

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 96 600 142 704 327 144 713

17

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Transpordivahendid Arvutid ja

arvutisüsteemid Muud

masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid

Ettemaksed

31.12.2022

Soetusmaksumus 27 843 5 313 328 475 422 12 423 648 429 1 136 274 452 574 3 300 35 425 38 725 6 968 744

Akumuleeritud kulum -1 306 034 -347 514 -2 074 -451 858 -801 446 -335 324 -2 442 804

Jääkmaksumus 27 843 4 007 294 127 908 10 349 196 571 334 828 117 250 3 300 35 425 38 725 4 525 940

Ostud ja parendused 0 0 132 000 0 0 132 000 35 425 0 391 970 391 970 559 395

Amortisatsioonikulu -120 154 -25 960 -1 241 -30 075 -57 276 -10 198 -187 628

Ümberliigitamised 0 430 695 0 0 0 0 0 -3 300 -427 395 -430 695 0

Muud muutused 0 0 0 0 -3 251 -3 251 -6 487 0 0 0 -9 738

31.12.2023

Soetusmaksumus 27 843 5 744 023 596 922 12 423 616 320 1 225 665 405 547 0 0 0 7 403 078

Akumuleeritud kulum -1 426 188 -362 974 -3 315 -453 075 -819 364 -269 557 -2 515 109

Jääkmaksumus 27 843 4 317 835 233 948 9 108 163 245 406 301 135 990 0 0 0 4 887 969

Ostud ja parendused 0 26 040 0 15 420 0 15 420 12 031 10 480 530 276 540 756 594 247

Amortisatsioonikulu -129 463 -31 460 -3 615 -30 074 -65 149 -8 393 -203 005

31.12.2024

Soetusmaksumus 27 843 5 770 063 574 476 27 843 616 320 1 218 639 417 578 10 480 530 276 540 756 7 974 879

Akumuleeritud kulum -1 555 651 -371 988 -6 930 -483 149 -862 067 -277 950 -2 695 668

Jääkmaksumus 27 843 4 214 412 202 488 20 913 133 171 356 572 139 628 10 480 530 276 540 756 5 279 211

Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas

2024 2023

Masinad ja seadmed 2 869 1 300

Transpordivahendid 2 869 1 300

Kokku 2 869 1 300

2024.aastal ehitati uued rattahoidlad kokku maksumusga 26 040 eurot, soetati projektor maksumusega 15 420 eurot ning kinomajale väliekraan

maksumusega 12 031 eurot.

Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused

teatritele" alusel 894 637 eurot. Projekti raames on sõlmitud hankelepinguid käibemaksuta summas 1 225 427 eurot, millest 31.12.2024

seisuga on 10 480 eurot arvel lõpetamata ehitisena ning ettemaks põhivara eest on tehtud summas 530 276 eurot.

18

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 131 819 131 819

Võlad töövõtjatele 191 295 191 295

Maksuvõlad 142 704 142 704 5

Muud võlad 47 47

Muud viitvõlad 47 47

Saadud ettemaksed 188 424 188 424

Tulevaste perioodide tulud 188 424 188 424

Kokku võlad ja ettemaksed 654 289 654 289

31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 106 363 106 363

Võlad töövõtjatele 185 576 185 576

Maksuvõlad 144 713 144 713 5

Muud võlad 1 699 1 699

Muud viitvõlad 1 699 1 699

Saadud ettemaksed 135 110 135 110

Tulevaste perioodide tulud 135 110 135 110

Kokku võlad ja ettemaksed 573 461 573 461

Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)

31.12.2022 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

tulemiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2023

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kultuuriministeeriumilt 49 980 0 140 810 0 -90 830 0 0 0

Eesti Kultuurkapitalilt 0 2 291 8 575 -166 -10 653 0 0 47

Rakvere Linnavalitsuselt 0 738 13 470 -738 -13 359 0 0 111

Muudelt org-delt 0 0 700 0 -700 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

49 980 3 029 163 555 -904 -115 542 0 0 158

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

49 980 3 029 394 105 -904 -346 092 230 550 0 158

19

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

31.12.2023 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

tulemiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2024

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 28 753 0 -28 753 0 0 0

Eesti Kultuurkapitalilt 0 47 70 400 -47 -68 800 0 0 1 600

Rakvere Linnavalitsuselt 0 111 14 000 -111 -14 000 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

0 158 113 153 -158 -111 553 0 0 1 600

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

0 158 828 863 -158 -122 033 10 480 0 706 830

Baltoscandal festivali korraldamiseks eraldas 2024.aastal Kultuurkapital 67 000 eurot ning Rakvere Linnavalitsus 10 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused teatritele"

alusel 894 637 eurot, millest 31.12.2024 seisuga on kasutatud 10 480 eurot.

Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 111 553 115 542 8

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 10 480 230 550 8

Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 2 108 813 1 912 581

Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673

sh eraldis riigieelarvest 2 148 046 2 233 961

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 14 000 13 359

sh muud 68 800 11 353

Rahalised ja mitterahalised annetused

2024 2023 Lisa nr

Rahaline annetus 2 230 846 2 224 063

Mitterahaline annetus 0 34 610

Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673

20

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes)

2024 2023

Tulu kohvikute tegevusest 481 065 475 232

Tulu kino tegevusest 186 272 224 537

Tulud etendustegevusest 1 088 110 1 066 879

Muud kultuuriasutuste tulud 55 623 66 554

Muud tulud 3 284 2 714

Kokku tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916

Lisa 11 Muud tulud (eurodes)

2024 2023

Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 869 1 300

Muud 459 2 053

Kokku muud tulud 3 328 3 353

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2024 2023

Energia 115 553 155 824

Elektrienergia 50 170 63 293

Soojusenergia 65 383 92 531

Mitmesugused bürookulud 16 980 16 327

Lähetuskulud 1 952 3 815

Koolituskulud 2 642 3 907

Riiklikud ja kohalikud maksud 2 149 2 311

Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 224 052 124 040

Sõidukite majandamiskulud 47 208 49 857

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 18 849 62 414

Inventari majandamiskulud 56 962 57 566

Toiduained ja toitlustusteenused 164 483 156 011

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 1 023 677 809 760

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 28 943 27 242

Muud tegevuskulud 18 018 16 871

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 721 468 1 485 945

Kinnistuste majandamiskulusid on 2024. aastal suurendanud teatrimaja sissepääsude ja treppide renoveerimiskulud.

21

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes)

2024 2023

Sotsiaalmaksud 586 111 572 834

Koosseisuliste töötajate töötasu 1 596 730 1 558 682

Nõukogu liikmete tasu 7 990 9 520

Juhatuse liikme tasu 42 752 43 833

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 103 804 101 985

Muud 3 735 106

Kokku tööjõukulud 2 341 122 2 286 960

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 83

Lisa 14 Intressitulud (eurodes)

2024 2023

Intressitulu hoiustelt 126 582 86 090

Kokku intressitulud 126 582 86 090

Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes)

MÜÜDUD 2024 2023

Teenused Teenused

Asutajad ja liikmed 114 3 860

Kokku müüdud 114 3 860

OSTETUD 2024 2023

Teenused Teenused

Asutajad ja liikmed 2 506 0

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning

olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

10 480 8 850

Kokku ostetud 12 986 8 850

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2024 2023

Arvestatud tasu 47 442 50 053

Juhatuse liikme isikliku sõiduauto

kasutamise kompensatsioon 3 345 3 061

22

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Kõik tehingud seotud osapoolte vahel on toimunud turutingimustes.

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva

*Aruandepäeva järgselt jätkuv energiakriis, hinnakõikumised võivad jätkuda ja järske muutusi ei saa välistada, sest ülemaailmne pakkumine ja

nõudlus ei pruugi alati sujuvalt kohanduda geopoliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite tõttu.

*Aruandepäeva järgselt jätkuv Ukraina sõda, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei

ole võimalik hinnata, sest puudub teave sõja kestvuse kohta.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning

tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2024

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Enn Leppik

Vandeaudiitori number 57

/digitaalselt allkirjastatud/

Margit Leppik

Vandeaudiitori number 412

AUDIITORBÜROO ELSS OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 59

Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003

18.03.2025

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil.

Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aasta 2024 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges.

Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2023. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik.

Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks 2024 on suur. Ilma riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.

Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on

1

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal mitmeid soetuseid ja parendusi.

2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste taotlusvoorust. Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025 aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvara parendusi ja erinevaid soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt – Renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed, remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, uue kinomaja LED väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi. Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Järgnevalt kirjeldame lähemalt eesmärkide täitmist funktsioonide lõikes.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2024 aastal toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon 2023. aasta on näidanud, et olukord teatri tegemiseks ja vaatamiseks ei ole ühiskonnas ja majanduses toimuva tõttu kerge ega normaliseerunud. Hoolimata meie ümber toimuvast on publik aastal 2023 tulnud tagasi teatrisse jõudsamalt kui esialgu prognoosisime (prognoos 50 tuhat, tegelik oktoobri keskpaiga müügi järgi 55 tuhat). Prognoositust parema tulemuse saavutamisel oli suur roll suvelavastusel „Robin Hood”, mis oli suure publikuarvuga lavastus (üks etendus 700 vaatajat) ning see õnnestus ka teisel esitamisaastal täis müüa. 2023 tuli ka Rakvere Teatril tõsta piletihinda, 2024 saab see uue surve käibemaksu tõusu tõttu. Sestap on ka 2024. aastal tulipunktis jätkuvalt publik, et 2025. aastaks jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele. 2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas, sest hoolimata sellest, et väliskeskkond oli aina süngem ning teater pakkus publikule vägagi nõudlikku repertuaari, suutsime publikut köita ka ilma suurte vaatemängude või naerutava komöödiata uuslavastuste hulgas. (Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000). Kirjutades seda teksti 2025. aasta alguses peab vist nentima, et tegemist oli hingetõmbega enne suurt surutist, sest 2025. aasta algus on publiku mõttes kardinaalselt teistsugune – saalid on tühjavõitu ka senistel menulavastustel.

Mõeldes publikule: 1) Tasakaalustatud repertuaar Publiku koroonajärgse tagasivõitmise alustala on repertuaar, kus endiselt hoiame tasakaalustatud joont, mõeldes erinevate ootuste ja sotsiaalse kapitaliga sihtgruppide peale. Ühelt poolt jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust. Oma koht juubelihooaja repertuaaris on laste- ja noortelavastustel, mida 2024. aastal toome välja nii intiimsemat laadi väiksemas ruumis kui traditsioonilise suure saali loo. Kui eelmistel hooaegadel olime n-ö "ette teinud" vajaliku komöödiarepertuaari

2

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

("Ettevaatust, õnn!", "Vallatud võtted", "Oi, Johnny", "Kuni ta suri"), siis oli 2024 võimalik keskenduda nõudlikumale repertuaarile. Üheksast uuslavastusest 6 käsitlesid tõsiseid teemasid väga erinevas lavalises vormis, nii väikeses kui suures saalis ("Esimene armastus on revolutsioon", "Karge meri", "Lahkumine", "Klaaslaps", "Reekviem unistusele", "Vaal"). Ilma ei jäänud ka need vaatajad, kes igatsevad laval kergemaid ja äratundmist võimaldavaid lugusid – hästi on vastu võetud nii "Madisoni maakonna sillad" kui "Tsikaadide aeg". Noortele esietendus väikeses saalis "Esimene armastus on revolutsioon" ja väiksematele jõululavastus "Piparkoogimehike". Kui esimene tekitas esialgu tänu ootamatule kujundile inimlapse ja rebase armastusest väikest kõhklust, siis tänaseks on publik selle üles leidnud. Klassikaline "Piparkoogimehike" oli suures saalis välja müüdud, loodame seda näidata ka tulevastel jõuludel.

2) Võimalus kogeda midagi erilist Oleme adunud, et Rakvere Teatri firmamärk „teater ratastel” on nii hästi juurdunud, et mõnikord jäädaksegi ootama kõigi lavastuste tulekut publiku juurde üle Eesti. Tahame aga edaspidi igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre. Sellele asetame rõhu antud lavastuste reklaamis ja teavituses. Trupile annab see võimaluse luua ruumi ja tehnikat maksimaalselt ära kasutav lavastus, mis 2024. aastal sünnib rahvusvahelises koostöös Studio Totaliga Soomest, mitmetes Euroopa riikides lavastava Anna Lippose käe all („Reekviem unistusele”). Antud kooslusega on varasemalt teinud koostööd ka NO99. "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024 ja seda on mängitud Rakvere Teatri suures saalis 3 kuu jooksul 1600 inimesele. Rakvere Teatri jaoks on tegemist tehniliselt erakordselt keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud. Publik on võtnud lavastuse vastu erinevalt – vanematele teatriskäijatele on loole mitte keskenduv teatristiil ikka veel võõrastav, nooremad on tervitanud senisest repertuaarist erinevat ettevõtmist.

3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud.

Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks:  Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele, aga 2024 otsime

intensiivselt kohtadelt aktiivseid inimesi, kes tooksid gruppe statsionaari. Rakvere Teatril on oma grupikülastuste programm, mille läbi saab soetada pileteid veel soodsamalt kui tavagruppide puhul. Info levitamiseks korraldame traditsioonilise maakondade kultuuritöötajate infopäeva Rakvere Teatris. Maakondadega on suhtlus endiselt tihe, Rakvere Teater ei jõua teenindada maapiirkondi nii palju kui oleks soovijaid. Seoses maakultuurimajade ühendamisega tsentraliseeritud juhtimise alla vahelduvad töötajad maakondades nii kiiresti, et otsustasime pidada väikese vahe, et asjad maakondades jõuaksid paika loksuda ja korraldada infopäeva 2025. Maakondades antud etenduste protsent on mitmeid aastaid püsinud 1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%. Info levitamist jätkasime läbi Rahvakultuuri Keskuse korraldatavate koolituspäevade KOV juhtidele ja kultuuritöötajale, kus RT korraldusjuht rääkis tingimustest, mida vajab teater etendust andes.

3

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Grupikülastuste korraldajaid just maapiirkondadesse ei õnnestunud leida, sest seni seda tööd teinud inimesed on juba sügavas pensionieas ja noorem rahvas eelistab sõita autoga, mitte koos teistega bussireise teha.

 2023. aastal osutus ülipopulaarseks õpetajate päev Rakvere Teatris, kindlasti jätkame sellega ka 2024. aastal. Koostöös Rakvere Riigigümnaasiumiga valmivad lavastustele toetuvad õppematerjalid, mida pärast etenduse vaatamist saab koolitunnis kasutada. 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. Kooli- ja lasteaiaõpetajad on üks grupp, kelle seas tuleb levitada infot nii riigi kui Rakvere Teatri poolt loodud abi- ja soodusprogrammidest (Kultuuriranits, programm „Teater maale”, projekt „Aitan lapsi”, Kaduviku kaart). Kuna 2024 jäi vanemapuhkusele senine projektijuht ja kärpetingimustes jäi tema koht täitmata ning ülesanded jagati korraldusosakonna teiste töötajate vahel, siis pidime tahes-tahtmata kärpima lisaks korraldatavate ürituste arvu. Rahvusvaheline projekt hooaja algul lisas tugevasti töömahtu, sestap jäi korraldamata õpetajate päev. Idee transformeerus aga koolidega koostöös hoopis teatripäevaks nii õpilastele kui õpetajatele ning saab teoks märtsis 2025. Lavastustest lähtuvad lisamaterjalid valmisid lavastustele "Esimene armastus on revolutsioon" ja "Metamorfoos", lisaks pakkusime lavastuste "Nipernaaditalv" ja "Karge meri " eel jalutuskäike Gailitiga, kus koos jalutades jagasid dramaturg Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber põnevaid fakte ja loominguloolist tausta August Gailitist. 2024. aasta alguses kuulutas RT välja arvustuste võistluse "Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd. Võitjaks osutus Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Ronja Talunik, kelle töö avaldati ka Virumaa Teatajas.

 Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel ning laiendame teavituskampaaniat nendest eelkõige eakate teatrivaatajate seas. Täiendame oma kontaktibaasi nõnda, et info meie soodustustest ja sobivatest võimalustest jõuaks ka eakateni, kellele internetiavarused on võõrad. RT kontaktibaas on saanud eraldi sektsiooni, kus on olemas pensionäride ühenduste ja päevakeskuste kontaktid, kuhu lähetame igakuist RT infokirja. Päevased etenduse toimuvad 1 kord kuus ja on endiselt populaarsed – need täituvad alati esimestena.

Maksujõulise publiku suurendamiseks:  Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga – osaleme

Rakvere linna üritustel erinevate osakondade panusega (näiteks kohviku osalemine 2023 Kamalamba rahvustoitude nädalal), osavõtt ja panustamine erinevates arutlusringides ja tegevustes (näiteks kultuurifestivali arutelud, Rakvere linna esindamine TourEstil jne). 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega: koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik", Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, kust võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina ka messil väljas. Samuti osalesime maakonna turismivisiooni välja töötamise töötubades.

 Soovime leida erinevaid publikusegmente läbi etendustega kaasnevate ja nende teemat laiendavate eriürituste. Eriüritustest vt punktist 5.

 Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste.

4

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Alates oktoobrist 2024 liitus Rakvere Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust.

 Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks juubelihooajal ning Rakvere Teatri näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud. Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele.

Teatri kui organisatsiooni põhiteemad:  Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja

uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud – Artjom Garejev, Margo Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen. On eriti tore, et nad mitte üksnes ei olnud RTs töötanud, aga nad esindasid ka erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile.

 Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane; 18 näitlejast kaheteistkümnel on kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Tegelikult on ka need inimesed, kellel on kaks esietendust 2024. aasta sees, osalenud kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine hõivatus on keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal on see number kõrgem kui keskmine ja kaheksal siis madalam. Madalamas otsas on Rakvere Teatriga hiljem liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid lavastusi. Igakuises etenduste arvus on ühtlast hõivatust raskem hoida, kuna lavastuste mängimisel tuleb arvesse nende publikumenu, tehniline teostus jpm.

 Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Selleks planeerida spetsiaalsed sisseõppimise proovid kõikidele erialadele, korrastada etenduse läbiviimist toetav dokumentatsioon ja muuta see kõigile kättesaadavaks läbi ressursiplaneerimise programmi Lydian. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute eriti tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”, „Karge meri”) valdab tehniline meeskond kogu repertuaari. Tehnilise dokumentatsiooni korrastamist tuleb jätkata.

 Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused, et leida ja kokku leppida selle aasta fookus ja konkreetsed tegevused eesmärkideni jõudmiseks. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ja soove osakonnajuhtide kohtumisel SA juhatajaga. Osadel gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskuses, et analüüsida möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks.

Numbrilised eesmärgid:  10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitust jäi meist mitteoleneval põhjusel

esietendumata koostöö lavakunstikooliga  320 etendust – täidetud, 326 etendust  58 tuhat külastajat – täidetud, 61583 külastajat

5

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Dramatiseering maailmakirjandusest Uuslavastuste aasta avab 26. jaanuaril suures saalis esietenduv Robert James Walleri rahvusvahelise bestselleri „Madisoni maakonna sillad” (The Bridges of Madison County) lavaversioon Sari Niinikoski dramatiseeringus. Keskealise koduperenaise ja Ameerika südamaale kuulsaid katusega sildu pildistama tulnud fotograafi üürike armastuslugu, mille mälestus saadab mõlemat elu lõpuni, võimaldab puudutada üldinimlikke teemasid – igatsus, üksindus, kohusetunne – laiale publikule hästihoomatavas võtmes. Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril.

Noortele 15. veebruaril jõuab väikeses saalis publiku ette Rita Kalnejaisi näidend „Esimene armastus on revolutsioon” (First Love is the Revolution), mis lisaks noortelavastuste kategooriale võiks paigutuda maailma nüüdisdramaturgia alla. Tavapärase noortelooga võrreldes rohkem kihistusi sisaldav mõistujutt vaatleb meie suhet nii loodusega kui ka endast erineva, võõraga. Selles „Romeo ja Julia” teisendis on ebatavalisteks armastajateks koolikiusu all kannatav inimpoiss ja isepäine tarmukas rebasetüdruk, esindades loomariigi kaht poolt, kelle vahel rahu saavutamine näib olevat võimatu. Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril. Sügishooaja alguseks on kaalumisel EMTA lavakunstikooli lavastamismagistrantuuri magistrandi Leeni Linna diplomilavastus, saksa autori Kristo Šagori noortenäidend „Kolmekesi Simoneta” (Dreier Ohne Simone), mis valmiks stuudiotööna. Näidend jutustab kolmest poisist, keda kahtlustatakse seoses kooliekskursioonil toimunud seksuaalvägivallaga klassiõe vastu, ning sellest käivad läbi mitmed päevakajalised teismeliste elu probleemid, mis pakuvad noortele äratundmisvõimaluse – eriti kuna algteksti lavastusjuhis näeb ette tegevuse kandmise aega ja kohta, kus seda parajasti etendatakse. Mängupaik selgumisel. Leeni Linna otsustas oma diplomilavastuse teha Tallinnas, VAT teatris.

Dramatiseeringud eesti kirjandusest Kevadel toome välja kaks eesti kirjandusteostel põhinevat lavastust, millest ühe aluseks vanem klassika, teisel aga elava klassiku uusim romaan. 8. märtsil esietendub väikeses saalis August Gailiti „Karge mere” (1938) lavaversioon. Dramatiseeringu autor on Sven Karja, lavastab Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll. Gailiti loodud kalurite ja hülgeküttide kogukond maailmast eraldatud saarel, nende olelusvõitlused ja saatused karmi merekeskse elulaadi taustal maalivad korraga portree ühest paigast selle konkreetsuses ja ühiskondlikust mikrokosmosest selle ajatuses. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil. 10. mail esietendub suures saalis Robert Annuse lavastajakäe all Andrus Kivirähki seni viimase romaani „Lend Kuule” (2022) dramatiseering, mille on kirjutanud Urmas Lennuk. Seegi materjal asetub mõistujutu žanri: kosmonaut, kes on kaua pühendunud inimeste maailmapildi avaramaks muutmisele, kuid kel on tulemuseks näidata vaid ümbritsev mõistmatus, läheb rändama oma alateadvuse kehastuse, idealistlikest noorusaegadest tuttava hundi seltsis, et otsida taas üles elu kadumaläinud mõte. Kunstnik Liina Tepand. See lavastus jäi ära. Eesti kirjanduse lainel jätkame ka sügisel, kui Urmas Lennuk lavastab väikeses saalis enda dramatiseeringu Maarja Kangro ohtralt kõneainet äratanud dokumentaalromaanist „Klaaslaps” (2016). Ebamugaval, sageli välditud teemal – nurisünnitus ja emaduslootuse luhtumine – kirjutatud teos on osutunud paljudele teraapiliseks lugemiseks just oma halastamatu aususe tõttu ning usume, et sarnast teraapilist raputust, valuga toimetuleku kaardistust suudab üldistusjõulisel viisil pakkuda lavastuski. Kunstnik on Nele Sooväli.

6

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

„Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril.

Maailma nüüdisdramaturgia 6. juunil on kavas suvelavastusena välja tuua Eestis seni tutvustamata, kuid kodumaal vägagi hinnatud iiri näitekirjaniku Philip Osmenti perekonnadraama „Lahkumine” (Leaving). Väikeses maakohas, 21. sajandi talukeskkonnas kulgev lugu, mis võiks sama hästi aset leida Lääne-Virus, jälgib kahe venna vastuolusid, kes loomult ei saaks olla erinevamad. Käärivatesse suhetesse lõikub ootamatu tragöödia, muutes kõigi pereliikmete minapilti igaveseks. Lavastaja on Peeter Raudsepp, kunstnik selgub veel, ka mängupaik on läbirääkimisel. Lavastus esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal. Hilissügisesse on mõeldud ameerika autori Samuel D. Hunteri „Vaal” (The Whale), mis jutustab pööraselt ülekaalulise eraku, veebi teel kirjanduskursusi õpetava professori püüetest peatse surma eel lunastust leida. Otsides kontakti ammu võõraks jäänud tütrega, leiab ta eest teravkeelse ja taltsutamatu teismelise, kes on niisama õnnetu nagu ta isegi. Suure südamega näidendi ilu ilmnemisest ootamatutes kohtades lavastab väikeses saalis Andres Noormets. Kunstnik selgumisel. Lavastus esietendus väikeses majas 6. detsembril. Lisaks esietendus 25. oktoobril suures majas ameerika nüüdisautori Branden Jacobs- Jenkinsi „Tsikaadide aeg” (Appropriate), klassikaliste USA perekonnadraamade vaimus lugu, milles suur lõunaosariikide suguselts saabub lagunevasse lapsepõlvekoju pärandust jagama ning eri põlvkondade ja arusaamade vahel löövad teravalt lõkkele meie ajastu vastuolud. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits.

Otsinguline dramaturgia + rahvusvaheline koostöö Sügishooaja alguses toob soome lavastaja Anna Lipponen suures saalis publiku ette oma dramatiseeringu ameerika kultusautori Hubert Selby Jr-i romaanist „Reekviem unistusele” (Requiem for a Dream). Teos kujutab nelja eri vanuses inimese elu, mis väljub kontrolli alt, kui kõik satuvad oma unistusi jahtides väga erineval kombel uimastite küüsi – kes dieeditablettide, kes heroiini kaudu –, ning välja areneb mõjus kujund sõltuvusühiskonna kohta. Ebatraditsioonilise teatrikeelega lavastus peaks rõõmustama otsinguliste vormivõtete huvilisi ja valmib rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastajale lisandub Studio Totali meeskonnast video- ja valguskujunduse looja Petri Tuhkanen, ning originaalmuusika ja helikujunduse autor on samuti Soomest. Lavastus esietendus suures majas 20. septembril.

Lastele Detsembris on meil, nagu ikka, kindlasti tulekul lastelavastus, kuid materjal on alles selgumisel. 7. detsembril esietendus suures majas lastenäidendite klassika, inglase David Woodi muusikaline „Piparkoogimehike”. Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart.

Eelmistest kalendriaastatest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg):  Robert Vaidlo / Urmas Lennuk „Kessu ja Tripp”, lavastaja Eili Neuhaus (09.12.2023)  Adam Rapp „Hääl minu sees”, lavastaja Mait Joorits (10.11.2023)  Iseult Golden ja David Horan „Klassis”, lavastaja Elina Pähklimägi (13.10.2023)  Steven Moffat „Ettevaatust, õnn!”, lavastaja Peeter Raudsepp (22.09.2023)  Norm Foster „Vallatud võtted”, lavastaja Peeter Tammearu (15.09.2023)  Franz Kafka / Mihkel Seeder „Metamorfoos”, lavastaja Taavi Tõnisson (15.04.2023)

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased”, lavastaja Eili Neuhaus (04.03.2023)

7

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Urmas Lennuk „Nipernaaditalv”, lavastaja Urmas Lennuk (18.11.2022)  Amelia Bullmore „Di ja Viv ja Rose”, lavastaja Peeter Raudsepp (17.09.2022)

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  David Eldridge „Algus”, lavastaja Tiina Mälberg (28.01.2022)

Lavastus võeti veebruaris mängukavast maha.  Ray Cooney „Oi, Johnny”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.01.2022)  Tuomas Kyrö „Kõike head, vana toriseja”, lavastaja Eili Neuhaus (07.08.2020)

Lavastus võeti märtsis mängukavast maha.  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018)

3. KINO

Uuel aastal on kinos töökorraldus sama, mis eelmistelgi – ajalugu on tõestanud, et meie linnas on kinol külastajaid rohkem reedest pühapäevani, seepärast avame uksed kolmapäeval, töötame pühapäevani ning esmaspäeval ja teisipäeval puhkame. Traditsioonidele kindlaks jäädes teeme erandi lühematel koolivaheaegadel, kui avame uksed juba teisipäeval. Programmi filmivalik sõltub suuresti parasjagu välismaalt Eestisse sisse ostetud filmidest ja eesti filmitegijate innukusest uusi filme toota. Põhirõhk programmis läheb muidugi kodumaistele teostele ning filmidele, mida saaks kogu perega vaatama tulla. Seoses ameerika stsenaristide streigiga 2023. aastal, mis vältas ligi 5 kuud, ja ekraaninäitlejate streigiga, mis vältab endiselt, on paljud kassahitid lükkunud edasi uude aastasse, mis tähendab, et mingi osa programmi valitavatest filmidest moodustavad just need. Ka edaspidi hoiame eesmärgiks näidata vähemalt 20 erinevat filmi igal kuul, kuid seda võib mõjutada muidugi mõne kindla filmi populaarsus, mis võib teistega võrreldes veidi enam aega saada. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T), säilib võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. Loodetavasti jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses jätkab tavapäraselt LGBTI+ filmifestival Festheart, mille publikuarv on aasta-aastalt kasvanud. 2024. aastal on festival majas juba kaheksandat korda. 2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast ja hankida piletid 1064 seansile. Igas kuus oli võimalik ära vaadata üle 20 erineva filmi, ainsaks erandiks oli juunikuu, kus ekraanil jooksis 19 filmi. 9 filmi kõigist üle Eesti vaadatuimast 20st filmist kogusid ka Rakvere Teatrikinos üle tuhande vaataja, nendeks olid: „Vari” (1481 vaatajat, 16 seanssi), „Vaiana 2” (1819 vaatajat, 19 seanssi), „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” (2529 vaatajat, 23 seanssi), „Pahupidi 2” (2535 vaatajat, 22 seanssi), „Mina, supervaras 4” (2685 vaatajat, 26 seanssi), „Kung Fu panda 4” (1602 vaatajat, 21 seanssi), „Elu ja armastus” (1979 vaatajat, 18 seanssi), „Ei iial enam” (1241 vaatajat, 15 seanssi), Deadpool ja Wolverine (1103 vaatajat, 17 seanssi). Eriüritustest toimusid Teatrikinos „RT vestleb” sarja raames kolm vestlusõhtut: 30. jaanuaril „Näitlejad filmitegemistest”, kus peale õudusfilmi „Päästa meid” ja kodumaist mokumentaalfilmi „Übermensch: nali ühes vaatuses”, sai osa võtta vestlusest näitlejate Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppingu ning mokumentaalfilmi režissööri Rauno Polmaniga, üritust modereeris teatri näitleja Laura Niils; 22. märtsil peale filmi "Nii ta on" oli kohtumine „Mehed on rääkinud” režissööri Vallo Toomlaga. Režissööriga vestlesid teatri dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber; 31. oktoobril toimus Urmas Lennuki ja Lauri Saaberi modereerimisel ka vestlusõhtu "Varjust välja" peale mängufilm “Vari” seanssi – vesteldi näitleja Alice Siili ning filmi

8

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

helilooja Ardo Ran Varresega. Märtsikuu viimasel nädalal tulid taas näitamisele Oscari kuldmehikese võitnud filmid: „Langemise anatoomia”, „Mahajäänud”, esilinastusena „Huvivöönd”, 7 Oscari võitja „Oppenheimer” ja 4 Oscari võitja „Vaesekesed”. Rõõmustavad 111 külastajat tõi taas saali „Oppenheimer”. Ehkki üle Eesti ja tegelikult ka rahvusvaheliselt, pole kinokülastatavus pandeemia aja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud hoida oma kogu turuosast moodustavat väikest protsendinumbrikest stabiilsena. Siinsamas majanduslangus on külastatavust ikkagi mõjutanud ja seetõttu võib arvata, et kui just majanduslik olukord imekombel paremaks ei muutu, siis muutub kino kliendi rahakott edaspidi veelgi tundlikumaks ja tehakse teadlikud valikud, kas minna kinno või oodata kuni kodus on võimalik veidi soodsamalt soovitud filmi vaadata.

4. KOHVIK

Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine. Esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga, lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele, ettetellimisel erinevate teatriga seonduvate ürituste ja gruppide teenindamine, etendusepublikule vaheaja- ja õhtusöökide pakkumine. Ühtlasi pakume külastajatele rohkem võimalust ette tellida ja arveldada juba enne etendusele saabumist, et vähendada järjekorras seismist. Arendame edasi kohviku e-poodi, et keskkond oleks tellijale lihtne ja mugav (kodulehel otsetellimise ja -maksmise lahendus). Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas, ning grupitoitlustust (sünnipäevad, muud eriüritused) väljaspool teatrimaja vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Jätkame varem alustatud teemanädalate või -päevadega, mis oleksid seotud majas toimuvate etendustega või kalendris märgitud tuntumate tähtpäevadega (mardi-, kadri-, vastla- ja sõbrapäev vms). Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mitmekesist menüüd, olla paindlik ja tulla vastu tellijate soovidele. Otsime võimalusi, et olla jätkusuutlikum (taaskasutatavad pakendid ja kuluvahendid). Teatrikohviku teeninduspersonal püüab hoida end kursis toidu- ja joogimaailma viimaste hetketrendidega, osaledes aktiivselt tarnijate pakutavatel tooteesitlustel ja koolitustel. Samuti plaanime jätkata töötubadega, eesmärgiga tõsta teatrikohviku teeninduskultuuri ja hoida ühist meeskonnavaimu. Koostöös tarnijatega püüame jätkuvalt leida lahendusi, et hoida kohviku hinnakujundus stabiilsel tasemel.

2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Aasta jooksul soetati jooksvalt vajaminevat inventari omavahendite arvelt, sealhulgas toidu- ja jooginõusid. Samuti vahetati välja vitriinkapp ja külmik suuremate ja energiasäästlikumate vastu, kuna senised seadmed ei vastanud enam vajalikule mahule ega töökindlusele. Kohvik pööras suurt tähelepanu jätkusuutlikkusele, kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest

9

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele. Sortimendi osas tehti uuendusi, näiteks sügisel uued õhtusöögi- ja vaheajapakkumised ning valge majakook, mis osutus klientide seas menukaks. Hinnakujundust hoiti stabiilsena, säilitades klientide usalduse ja tagades samal ajal kohvikule kasumliku aasta. Teatrikohvik teenindas edukalt suveetendust ning võõrustas Baltoscandali külalisi, pakkudes toitlustust nii teatris kui ka väljaspool seda. Lisaks valmis teeninduseeskiri, mis aitas teenindusprotsessid sujuvamaks muuta. Oluline osa aastast oli suunatud koostööle Rakvere Ametikooliga, et hoida häid suhteid ja kaasata praktikante, kes toetasid kohviku igapäevast tegevust ning tõid värsket energiat meeskonda.

5. LISAÜRITUSED

5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on enamjaolt Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas nii lavastuse enda kui ka sellest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vorm võimaldab teemadele keskenduda süvitsi. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik, vestluse külalisedki on valitud vastavalt teemale. Tavaliselt võtab vestlusest osa ka lavastaja, võimalusel liituvad äsja laval olnud näitlejad. Samuti vaatame vahel oma lavastustest väljapoole ja nähes kultuurimaastikul tekkimas põnevaid teemasid, mida soovime teatripublikule esitleda või üheskoos lahata, kutsume Rakvere Teatrisse vestlema inimesi, kes on antud teemal võimalikult pädevad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edasise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. 2024. aastal toimus RT vestleb sarja all kokku 17 üritust, mis on rohkem kui varasemal aastal. Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja valupunktid ühte ruumi kokku ja millest ajakirjanduse ja ERRi kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel sai osa ka laiem publik. Ettekannetega astusid üles Roland Leesment (Endla Teater), Piret Rauk (Kuressaare Teater), Märt Meos (Narva Vaba Lava), Ingomar Vihmar (Endla Teater), Mariliis Peterson (Paide Teater), Tarmo Tagamets (MTÜ Müüdud Naer ja Võru Linnateater) ja Pille-Riin Purje (väikelinnade teatrite vaataja). Vestlusringiga liitusid hiljem ka Ugala Teatri loominguline juht Liis Aedmaa ning Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp. Hilisemat vestlusringi modereeris ajakirjanik Joonas Hellermaa. Kohalikku kultuurielu rikastasid ja valmistasid ette teadlikumat ja avatumat teatrivaatajat sarja „RT vestleb” raames toimunud kirjanduslikud jalutuskäigud, millega alustasime juba 2023. aastal ja millega jätkasime ka 2024. aastal. Rakvere Teatri mängukavas oli 2024. aastal kaks August Gailiti loomingul põhinevat lavastust: „Nipernaaditalv” ja „Karge meri”.

10

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Nende lavastuste eel toimusid teatri dramaturgi Urmas Lennuki ja kirjandustoimetaja Lauri Saaberi juhtimisel kirjanduslikud jalutuskäigud, kus tutvustati ühte eesti kirjanduse suurkuju August Gailitit ja tema loomingut. Talvisel perioodil toimusid samas vormis, aga hoopis teeõhtud, mis toimusid Rakvere Teatri väikeses majas. Vestlused olid sissejuhatuseks teatriõhtutele, kuid pakkusid laialdasi kultuuriteadmiseid ka neile, kellel teatrisse tulek vestlusõhtul plaanis ei olnud. Kui tavaliselt on RT vestleb sarja fookus lavastustel, siis 2024. aastal toimus sarja raames mitu vestluskohtumist ka filmitegijatega, kes Lääne-Virumaaga tihedalt seotud. Teatrikinos toimunud kohtumistel jagasid režissöör, helilooja ja näitlejad (Ardo Ran Varrese, Alice Siili, Vallo Toomla, Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppinguga) oma kogemusi ja teadmiseid filmikunstist, mis aitas mõtestada kinolinal nähtut, kuid avardas seejuures ka filmikunstialaseid teadmiseid. Kuna kõik esinejad on aktiivsed või aktiivsed olnud ka teatrimaastikul, sai publik teada ka filmi- ja teatrikunsti kokkupuutepunktide ja erinevuste kohta. 2024. aasta lõppu mahtus veel luuleõhtu Rakverest pärit psühholoogi, koolitaja ja luuletaja Tiina Saar-Veelmaaga, kes vestles publikuga oma seosest Rakvere ja teatriga ja sellest, kuidas ta luuletamiseni jõudis. Inspireerival õhtul loeti ette palasid juba ilmunud raamatust ja ka neid, mida veel avaldatud polnud. Rohke osavõtt sarja „RT vestleb” üritustest kinnitab publiku huvi kultuurivaldkonna tegemiste vastu.

5.2 Sariüritus „RT muusika“ Sari „RT muusika” kätkeb endas teatri korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida korraldatavatel üritustel kindlat raami. Aasta jooksul püüame vastavalt tingimustele tuua publikuni vähemalt kolm kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. Senini oleme läbi muusika esitlenud Rakvere Teatri endiseid ja praeguseid töötajaid, laulvaid näitlejaid ning meiega tööalaselt seotud olnud muusikuid. Kui aga meie repertuaar on pakkunud võimalust läheneda muusikale läbi lavastuse, siis oleme eeskätt kasutanud seda lähenemist. Jätkame sama teed ka 2024. aastal. Lähtume eelkõige lavastuse teemadest, inimestest ja materjalidest ning kui muusikamaailm pakub midagi tõeliselt erilist või Rakvere Teatriga eriliselt seotut, siis püüame sellegi meie publikuni tuua. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Teatri suure saali täitis kevadel publikuga Jaan Tätte juubelikontsert. Oma 60. sünnipäeva tähistanud peamiselt muusikuna tuntud Jaan Tätte rääkis muusikapalade vahele lugusid oma elust ja tegemistest, mis erinevatel eluetappidel on tihedalt seotud olnud ka teatriga. Ning teatri väikeses majas toimus maikuus teatri sisehooaja lõpetamine ansambel Zetodega, kus panime punkti 84. hooajale. Teatrikohvikus toimus ühtekokku kolm kontserti, mis tutvustasid publikule siinkandis vähetuntud muusikuid ja nende loomingut. Lisaks eesti multi-instrumentalistidele ja lauljatele (Kalle Tikas, Jaan Eerik Aardam ja Sten Olle Moldau) sai publik võimaluse ka läti muusiku Edgards Rubenise loominguga tutvust teha. Kõik viis kontserti olid nii publiku kui sisu poolest väga eriilmelised, pakkudes taaskohtumise rõõmu juba armastatud artistiga ja tutvustades vähemtuntuid ja hoopis teistsuguse muusikažanri viljelejaid.

5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada

11

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Teemade valikus lähtume võimalikult palju teatri repertuaarist ja uuslavastustest. 2024. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini üheksas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele. Alates 2024. aasta sügisest korraldasid muusikaviktoriine Rakvere Teatri näitleja Johannes Richard Sepping ja melomaan Mart Rauba. Viktoriini teemad lähtusid Rakvere Teatri repertuaaris olevatest lavastustest pakkudes osalejatele võimalust lisaks muusikaalastele teadmiste rakendamisele end kursis hoida ka teatri tegemistega. Lisaks staažikatele mälumänguritele oli ka 2024. aastal uusi liitujaid. Nii kogunes üle kuu teatrikohvikusse 10 võistkonda.

5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin” Igakuine meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline ajugümnastika viib mängijad uuemasse ja vanemasse filmiajalukku. Teatris juba kaks aastat toimunud filmiviktoriinid ei kandnud varasemalt RT sarja nimetust ning toimusid teatri, teatrikino ja seltskonna filmisõprade koostöös. 2024. aastal jätkub sügisel alanud kolmas hooaeg, mil seadsime ta esmakordselt muusikaviktoriinide kõrvale oma eriürituste ridadesse. Nagu muusikaviktoriinide, nii on ka filmiviktoriinide teemavalik otseses suhtes meie repertuaari ja uuslavastustega. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning igakuiselt käib kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi muusikaviktoriinidega, mis sobis ka võistlejatele. 2024. aastal eriürituste ridadesse seatud sarja vedasid Rakvere Teatri kirjandustoimetaja ja suur filmihuviline Lauri Saaber. Filmiviktoriinide teemavalik lähtus sarnaselt muusikaviktoriinidele teatri repertuaaris olevatest lavastustest, rikastades nii osalejate teadmiseid erinevates kultuurivaldkondades. Rõõmustav oli kohtuda juba tuttavate mälumänguritega ja tervitada uusi liitujaid, kes sarja üles on leidnud ja aktiivselt kaasa lõid.

5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused, mis leiavad oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Niipalju kui töögraafikud lubavad, kaasame lisaüritustele Rakvere Teatri näitlejaid. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. 2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi ning just sellel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine oli meeleolukas ja menukas linna rahva jaoks, pakkudes inimeste argipäeva teistmoodi vaheldust ning teatri jaoks oli oluline tulla oma tegevusega Rakvere linna südamesse, püüdes lähemale tulla oma publikule. Koostöös Juhan Liivi muuseumiga toimus 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi

12

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

büsti avamine, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle mitmete aastate said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku. Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest lookas letid, osaleda sai teatri töötajate läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogi temaatilist ristsõna, toimus linna parima piparkoogi valimine. Lisaks pagariettevõtetele tegi teater koostööd ka maakonnalehega Virumaa Teataja ja kohaliku omavalitsuse esindajatega, kes lõid kaasa ürituse kajastamisel ja parima piparkoogi valimisel. Üritusel viibis ning lustis koos lastega ka Piparkoogimehike. Mõlemad toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid.

6. GALERII

2024. aastal jätkame kunstinäitustega Rakvere Teatrimaja suure ja väikese maja fuajeedes, kohvikutes ning Teatrikino klaasgaleriis. Aastas planeerime kuni 6 suuremat näitust, mida eksponeeritakse keskmiselt kaks kuud, lisaks 15–20 väiksemat satelliitnäitust suure ja väikese maja kohvikugaleriides. Teatrikino klaasfuajee on suureformaadiliste tööde eksponeerimiseks sobiv koht, kuna vaated avanevad linnaruumi. Tänu 2023. aastal paigaldatud uutele riputussüsteemide on kunstiteoseid võimalik eksponeerida kahepoolselt. 2024. aastal on teatrigaleriides kavas mitmeid erinevaid kunstivaldkondi tutvustavaid näitusi alates maalikunstist ja graafikast ning lõpetades plakatite ja nüüdisaegsete installatsioonidega. Kohvikute galeriides on plaanis eksponeerida fotolavastusi ja fotograafilisi uurimusi erinevatelt noortelt autoritelt. Eraldi ekspositsioon on planeeritud rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal toimumise ajale. Jõuluajal on erinevates galeriides võimalik eksponeerida peamiselt noorte ja laste töid, mis seotud saabuva jõululavastusega. Galeriitegevuse eesmärk on tutvustada teatrit külastavatele inimestele erinevaid kunstivaldkondi ja kunstnikke ka väljastpoolt Rakveret, rikastades sel moel Rakvere kultuurielu. Kunsti eksponeerimine sihtasutuse hoonetes on võimalus kutsuda potentsiaalset teatrikülastajat teatri hoonetesse etenduste välisel ajal, muutes interjöörid nauditavaks ja põnevaks keskkonnaks. Koostööd jätkatakse kunstiõpetajatega kohalikest koolidest. Sel moel on võimalik pakkuda väikest kunsti ja teatriga seonduvat haridusprogrammi ja ühtlasi tutvustada teatrit tulevasele publikule. Näitusetuuri käigus arutleme läbi antud teoste ja kunstnike ka Eesti üldise kultuurikonteksti üle ja tutvustame teatri uuslavastusi. Kunstinäituste järjepidev korraldamine tõmbab teatrile lisatähelepanu, olles sel moel täienduseks etenduskunstidega tutvumisel. Erinevate meediumite eksponeerimise traditsioon täiendab teatripubliku kunstielamusi ning loodetavasti pakub huvi ka Rakveresse väljastpoolt saabunutele. Jätkame koostööd kunstnike, disainerite ja kunstikoolidega. Oleme teatrina avatud erinevatele kunstiliikidele. Tegevus aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal teatrigaleriis korraldatud näitused: Suure maja galerii ja kohvik

1. Janar Kaseorg, „Labürint”, jaanuar;

13

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

2. Elizabeth Kuzovnik, fotonäitus „Sillad”, veebruar–märts; 3. Emma Leloo Dilon, fotonäitus, veebruar (kohvik); 4. Fiona Koso ja Iiris Minda Paemurru, „Heli kanalisatsioon” ja „Fütoftoroos”,

jaanuar–veebruar (kohvik); 5. Krista Aren, „Jäljed. Digigraafiline uurimus”, aprill–mai (kohvik); 6. Ketlin Saaremäe, „Loodusega ühes”, mai–juuni; 7. Eva Grete Huul, „Juhe on koos”, aprill–mai; 8. Anna Kõuhkna maalinäitus „I valik”, mai–juuni; 9. BFMi tudengite näitus, „Keskmise lapse sündroom”, juuli–august; 10. Helje Eelma, digigraafika näitus„Kulgemised”, september; 11. Anne Tipner-Torn, maalinäitus „Valguse puudutus”, september–oktoober (kohvik); 12. Ardo Ran Varres, „Juhan Liivi heliilm”, oktoober 2024–märts 2025; 13. QBA. Martin Kaares, maalid „Ilmaennustus: soe ja päikesepaisteline”, oktoober–

november (kohvik ja jalutussaal); 14. Maret Kongi, kollaažid „Kuldne”, detsember 2024–jaanuar 2025 (kohvik); 15. Piparkooginäitus, detsember;

Väikese maja galerii 16. Maret Kongi, „Teatraalsed diaarad”, veebruar–märts; 17. Janar Kaseorg, „Labürint II”, märts–aprill; 18. Anna Kõuhkna, maalinäitus „II valik”, mai–juuni; 19. Erik-Indra Gordejev, YUKTA, graafiline romaan, september–oktoober;

Teatrikino galerii 20. kuraator Marko Kekišev, „Eesti kultuuriplakat II”, jaanuar 21. Berit Bärbel Rebane, fotoseeria „Märkamatud”, veebruar–märts 22. Teet Suur, „Ruum meie vahel”, oktoober 23. „Saksa plakat I” (Haapsalu Graafilise Disaini Festival 2024) oktoober–detsember

Loobu ait lavastuse „Lahkumine” etenduste ajal 24. Rakvere teatri töötajad, „Lahkumine peateelt”, juuni.

7. BALTOSCANDAL

Baltoscandal toimub 3.–5. juulini, lisapäevana oleme arvestanud 6. juuli. Taotlused rahastajatele on tehtud 2023. aasta lõpuks ja jaanuaris-veebruaris saame paika eelarve ning kinnitada esinejad. Märtsist maini toimuvad ettevalmistused (info ja reklaammaterjalide ettevalmistamine, truppide logistika ja tehniliste detailide täpsustamine). Juunis toimuvad ettevalmistused ja proovid spetsiaalselt Baltoscandali jaoks loodud lavastustega ja nädal enne festivali algab saalide tehniline ettevalmistus. Festivali nelja päeva jooksul näitame 24 etendust 12 erinevalt trupilt ja esinejalt. Plaanime tuua Rakverre Miet Warlopi (Belgia), Marlene Monteiro Freitase (Portugal), berlin.be (Belgia), Andrea Salustri (Itaalia), Philippe Quesne’i (Prantsusmaa), Back to Back’i (Austraalia), Nora Turato (Horvaatia). Lisaks nö valmis lavastustele on kavas projektid, mis valmivad spetsiaalselt kohapeal ja paigutuvad linnaruumi. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut, Rahu tänava spordisaali jt. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Baltoscandal toimus 3.–7. juuli. Festivalil nägi Eesti ja maailma tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Tänavuse festivali programm oli tavapärasest peresõbralikum, kolm lavastust sobisid ka lastele vaatamiseks.

14

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Tänavuse programmi joonealuseks oli festivali kolmekümnes tegutsemisaasta. Kava oli meenutav, samas edasivaatav. Kava võis leida mitu tuttavat nime, kes on varemgi Baltoscandalil ja Eestis esinenud: Lawrence Malstaff, Ivo Dimchev, WAUHAUSi, Philippe Quesneanud, ning võttis ka uue sihi: kaasata enam noori kaasaegse teatri tegijaid. Seekord olid esindatud meie mõlema teatrikooli tudengid. Johhan Rosenbergi lavastatud ja EMTA lavakooli 31. lennu tudengite esitatud "Järelsuve koor" ja Robin Täpi lavastatud ning TÜVK tudengite ja vilistlaste kaaslavastatud ja etendatud projekt "KIBE!". Robin Täpi „KIBE!“ tunnustas Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp aastapreemiaga. Baltoscandali esinejateks olid: Johhan Rosenberg ja EMTA lavakunstikooli tudengid, Von Krahli Teater, Miet Warlop (BEL), Susie Wang (NOR), WAUHAUS (FIN), Ivo Dimchev (BUL), Robert Henke, TÜVKA tudengid (Robin Täpp), Branko Jordan / Katarina Stegnar / Primož Bezjak / Mart Kangro / Juhan Ulfsak / Eero Epner, Florian Malzacher (raamatuesitlus) (GER), Back to Back Theatre SHADOW (film) (AUS) Lawrence Malstaf (BEL), Laura Kutkaitė ja Leedu Rahvusteater, Andrea Salustri (ITA), Philippe Quesne / Vivarium Studio (FRA). Etenduspaikadena kasutasime Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, Teatrikino ruume, kultuurikeskuse saali, Rahu tänava spordisaali, Linnavalitsuse Valget Saali, Köster Gööcki maja ja Haljala Rahvamaja saali. Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond, jt.

8. KESKKONNAALANE TEGEVUS

Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika 2024. aastaks planeeritavad keskkonnasäästlikud tegevused, koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha.  Maikuus läks teatrikohvik üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime

ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises oleme Rakvere linna lipulaev. Ringo taaskasutusnõude kasutamine on populaarne ja kaasaostjad on harjunud kogumiskastiga. Kasutasime pandiringlust ka suvelavastuse mängupaigas Loobul.

 Soetasime ja paigaldasime aprillis teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid: paber/papp, pakend, panditaara, bio ja olme. Lisaks kogume eraldi kasutatud patareid ja ohtlike jäätmete purgid-pudelid. Lõime valmisoleku tekstiilijäätmete (rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil) kogumiseks. Oktoobris tegime sorteeritavate prügikastide auditi: kas konteinereid on piisavalt, mida ja kuhu on juurde vaja, kus sorteerimine lonkab. Üldjuhul on seis positiivne.

 Alustasime aasta alguses suitsuruumides konide kogumist Filaret´i konteineritesse, mida on kompleksis neli (suur ja väike maja, kinomaja, töökodade maja) ning transpordime konid Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti. Loobul, suvelavastuse paigas ja Baltoscandalil, olid õues Filareti kogumiskastid.

 Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Ei anna enam e-postkastidele mahtu juurde, pigem püüame vähendada, mis distsiplineerib ja kohustab postkaste puhastama. Kutsusime töötajaid üles digikoristusele: 26. jaanuaril oli digiprügi koristuspäev ja 14.–20. oktoober digikoristusnädal. Korraldasime töötajatele digikoolituse arvutiga ökonoomsest töötamisest ja

15

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

digihügieenist. 29. mail käis kultuuriministeeriumist infoturbejuht Triin Nigul sellest rääkimas.

 Pöörasime üha suuremat tähelepanu uuslavastuste väljatoomisel dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide jms materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest 15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm 70%) ja „Klaaslaps” rekvisiit 100%, kostüüm 70%).

 Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele (lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms.

 Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale.

 Novembris soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija.

 Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile.

 Septembris paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25 parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures).

 Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on muutunud harjumuspäraseks.

 Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või kavamüügilauas skaneerida QR-koodi.

 Alates märtsikuust on meie kõigis tualettides kasutusel taaskäideldud kätepaber.  Kontorisse soetati 2024. aasta sügisel ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid).

Vana mööbel läks 100% taaskasutusse.  Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid

säästvamate duššiotsaga segistite vastu.  Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele: eelistades võimalikult palju

kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan- ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid.

9. LIGIPÄÄSETAVUS

Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024.

1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega. 2. Kaardistuse põhjal tegevuskava 2025 koostatud. 3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures. 4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks. 4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldatud.

16

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud. 6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud.

17

Kinnitatud SA nõukogu __.__.2025 koosolekul

Ülevaade Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nõukogu tööst 2024. aastal

Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa.

Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu viie- ja neljaliikmeline: - Katre Väli nõukogu esimees 1,0 - Üllar Saaremäe nõukogu liige 1,0 - Heidi Aadma nõukogu liige 1,0 - Kersti Sannik nõukogu liige 0,3 - Viivika Roostar nõukogu liige 1,0

2024. aastal toimus 4 (neli) nõukogu koosolekut.

Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused:

- 2023. aasta majandusaasta aruande audiitori ärakuulamine; - loomenõukogu koosseisu ja põhikirja kinnitamine; - asutajaootuste dokumendi tutvustamine ja järgnevatest tegevustest ülevaate saamine; - energiasäästlike valgustite riigihankest ülevaade; - kultuuriministeeriumi siseauditi raportiga tutvumine; - ülevaate saamine 2024. aasta investeeringutest ja 2025. aasta investeeringute plaani

kinnitamine; - juhatuse liikme konkursi korraldamine; - arengu- ja tegevuskavade, eelarve, majandusaasta aruande jm tegevust reguleerivate

dokumentide kinnitamine.

Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot.

Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:

Nimi Nõukogu / juhatus Periood Summa kokku (EUR) Velvo Väli juhatuse liige 01.01 – 31.12.2024 39 600 € koos lisatasuga Katre Väli nõukogu esimees 01.01 – 31.12.2024 2520 € Üllar Saaremäe nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1680 € Heidi Aadma nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1315 € Kersti Sannik nõukogu liige 01.01 – 07.05.2024 585 € Viivika Roostar nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 2030 €

Rakvere Teatrimaja SA tulemiaruanne 2025

Eelarve Täitmine Täitmise % jaanuar veebruar

Piletitulu 20%

Kavade müük 18% 778

Reklaami müük 0

Kinopiletite müük 18%

Saalide rent 15% 0

Muu üüri- ja renditulu 700 173 25% 40 133

Kohviku tulu 18%

Muud eriüritused 0 0 0

Piletimüügi vahendustasud 407 20% 107 300

Muu kaupade ja teenuste müük 606 7% 205 401

Tulud majandustegevusest 19%

Kultuuriministeerium

Tegevustoetused 17%

Kultuuriministeerium

Sihtfinantseerimine 7%

Toetused 16%

Muud tegevustulud 0 0 0

Muud tegevustulud 0 0 0

KOKKU TEGEVUSTULUD 79%

Koosseisuliste töötajate tasud 16%

Tasud töövõtulepingute alusel 13%

Sotsiaalmaks 16%

Töötuskindlustusmaks 15%

Tööjõukulud 15%

Administreerimiskulud 10% -758 -865

Lähetuskulud 114% -148

Koolituskulud -163 3% 0 -163

Hoonete majandamiskulud 17%

Sõidukite majandamiskulud 22%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 6% -629 -638

Inventari ja seadmete kulud 10%

Eririietus -517 -76 15% -49 -27

Tervishoiukulud -5 0% -5 0

Muud majandamiskulud 16%

Majandamiskulud 16%

KOKKU TEGEVUSKULUD 16%

KOKKU TEGEVUSTULEM

Maksud, lõivud 96% 0

Muud kulud 0 -35 -35 0

Finantstulud ja -kulud 0 0 0

KOKKU MUUD TULUD JA KULUD -26% 0

TULEM

2 025

1 001 792 200 135 111 117 89 018

9 853 1 806 1 029

7 000 7 000

209 700 36 933 18 705 18 228

50 000 7 520 7 520

472 000 86 567 38 459 48 108

13 656

2 000

9 300

1 769 001 341 147 169 662 171 485

307 490 153 745 153 745

1 844 941 307 490 153 745 153 745

3 409 1 094 2 315

51 400 3 409 1 094 2 315

1 896 341 310 899 154 839 156 060

3 665 342 652 046 324 501 327 545

-1 619 213 -253 210 -128 018 -125 192

-117 270 -14 937 -6 201 -8 736

-560 831 -87 059 -43 608 -43 451

-13 595 -2 073 -1 039 -1 035

-2 310 909 -357 279 -178 866 -178 413

-15 956 -1 622

-2 700 -3 069 -2 920

-4 760

-232 867 -43 547 -20 817 -22 730

-47 486 -10 457 -4 473 -5 983

-20 010 -1 267

-61 981 -5 945 -2 817 -3 128

-3 410

-991 428 -161 011 -87 430 -73 581

-1 381 115 -227 161 -119 898 -107 262

-3 692 024 -584 440 -298 765 -285 675

-26 682 67 607 25 736 41 870

-2 117 -2 037 -2 037

10 000

7 883 -2 072 -2 072

-18 799 65 535 23 665 41 870

SA RAKVERE TEATRIMAJA

NÕUKOGU KOOSOLEKU PROTOKOLL nr 1

Toimumise aeg: 20. märts 2025 ja koht: Rakvere Teatris

Koosoleku algus 12.00, lõpp 13.45

Koosoleku juhataja: Katre Väli Protokollija: Helle-Mall Niinemets Osalesid: Heidi Aadma, Elo Piksarv, Üllar Saaremäe, Velvo Väli Puudus: Viivika Roostar

Nõukogu kinnitas järgmise päevakorra:

1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine (lisa 1, 1a) 2. 2024. aasta tegevuskava täitmine (lisa 2) 3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine (lisa 3) 4. 2025. aasta eelarve täitmine (lisa 4) 5. Jooksvad teemad

1. 2024 majandusaasta aruande kinnitamine Velvo Väli: Vandeaudiitori otsus majandusaasta aruande auditeerimise kohta oli positiivne. Tegime aruandeaastal eelmiste perioodide tulemite arvelt palju investeeringuid, seetõttu on 2024. aasta aruandetulem väikeses miinuses. 1,2 miljoni eest soetasime LED lavavalgustuse, millest ca 300 tuhat kasutasime omavahendeid eelmiste perioodide tulemite arvelt. Piletitulu ja külastatavus sai täidetud ja ületatud. Andsime üle 300 etenduse, millest pooled väljaspool kodusaale ja 32% maakultuurimajades. Kohapeal ei jätkuks publikut. Eelmisel aastal mõne piirkonna väiksematesse kohtadesse etenduste arv vähenes, kuna lavastuste kujundused on liiga suured. Eelarveliselt kassatulu ei vähenenud, sest seetõttu saime mängida suuremates linnades, kus oli publikut rohkem. Piletilevisse üleminek oli katsetamine ja sai teoks üksnes meie nõudmisel, et Piletimaailmaga oleksid samad hinnad. Suuri ootuseid ei olnud. Töötajatelt nõuab see palju lisatööd, kuna süsteemid ei ühildu. Puudub ülevaade, kui palju mindi pileteid ostma otse Piletilevi kaudu, kuna RT kodulehel on mõlemad lingid. Veel ei ole otsust vastu võtnud, kas jätkame kahe piletimüügi firmaga ka tulevikus.

Velvo Väli vastas nõukogu liikmete küsimustele:  Kas soomlastega koostöölavastus „Reekviem unistusele” oli ootuspärane? Kas

lavastus on mängukavast maha minemas? See on kallis ja tehniliselt keerukas lavastus. Lootsime, et publikunumbrid on veidi suuremad. Samas ei võtnud me seda projekti repertuaari kassatulu eesmärgil, põhjused olid muud. Täna veel 100% ei ütle, kas läheb maha. Õhus on variant, mis selgub hooaja lõpus, lavastust mängida ka Soomes.

 Tegevuskava täitmisest ei loe välja, miks sügishooaega planeeritud EMTA lavakunstikooli magistrandi Leeni Linna diplomilavastus Kristo Šagori „Kolmekesi Simoneta” ja Robert Annuse lavastus Andrus Kivirähki „Lend Kuule” ära jäid? Tegevuskava täitmise pikas versioonis on põhjendused kirjas. Mõlemad lavastused jäid ära loominguliste nägemuste tõttu. Üliõpilane ise otsustas minna VATi seda lavastama ning Robert Annuse tõlgendus ei kattunud romaani autori nägemusega.

 Kuidas on kirjanduslike jalutuskäikudega läinud? Väga hea, et sellist vormi publikuga suhtlemiseks kasutatakse! Nii „Jalutuskäigud Gailitiga” kui ka „Teeõhtud Gailitiga” (talvekuudel) võeti väga hästi vastu ja olid üllatavalt populaarsed. Nendega me tõenäoliselt selle hooajaga lõpetame, kuna 26. märtsil on „Nipernaaditalv” viimane etendus.

 Lisaürituste pakett on väga mitmekesine: muusika- ja filmiviktoriinid, sarjad „RT vestleb” ja „RT muusika”. Viktoriinid hakkasid sellest hooajast toimuma üle kuu, sest kord kuus viktoriinide ettevalmistamine on korraldajatele liiga suur töökoormus. Püüame „RT vestleb” sarja siduda ka kinoga, kui filmides teeb kaasa RT näitlejaid või film suhestub meie repertuaaris oleva lavastusega.

 Keskkonnaalased tegevused on väga põhjalikult ette võetud.

Otsus: Nõukogu kinnitas 2024. majandusaasta aruande.

2. 2024. aasta tegevuskava täitmine

Kommentaare ja küsimusi selles punktis ei olnud.

Otsus: Nõukogu võttis 2024. aasta tegevuskava põhjaliku ülevaate teadmiseks.

3. Nõukogu 2024. aasta tööst ülevaate kinnitamine

Katre Väli lisas ülevaatele, et loodetavasti saab nõukogu juunis asutajaootuste dokumendi ära kinnitada.

Otsus: Nõukogu kinnitas oma 2024. aasta tööst ülevaade.

4. 2025. aasta eelarve täitmine Velvo Väli: Veebruarikuu piletitulu on väiksem kui jaanuaris. Ühest küljest mõjutas tuluteenimist meie juubeliüritus. Ettepoole vaadates lootsime, et märtsi lõpuks tõmbame miinuse tagasi, aga tänaseks on teada, et nii see pigem ei lähe. Näitlejanna haigestumine on toonud kaasa etenduste ümbervahetamise ja ärajätmise – osa publikust soovib piletiraha tagasi saada. Esimene kvartal jääb prognoosist maha. Piletimakampaaniat praegu ei planeeri. Kino seis on enam-vähem. Kino külastatavus on üle-Eestiliselt kukkunud. 50% meie piletitulust läheb alati levitajale.

Otsus: Nõukogu võttis jooksva aasta eelarve seisu teadmiseks.

5. Jooksvad teemad

Velvo Väli: 1) Hanked. Seoses LEDide hankega, pidin tõmbama väikese saali tribüüni hanke osas pidurit. Uued LEDid on mõõtmetelt oluliselt suuremad ja raskemad. Väikese saali laealune karkass tuleb viia ülespoole ja tugevdada kandevõimet ning see töö tuleb enne põranda remonti ära teha. Põranda ehitus ja tribüüni hange lükkub aasta edasi.

LEDide hange on lõpetatud, kõik kaubad on kohal ja osaliselt ka kasutuses. Aruanne on ministeeriumile esitatud, ja kui on kontrollitud, siis laekub viimane osa toetussummast. Tänu uutele LEDidele langes elektri tarbimine 56% ja suur hüpe on lavavalguse kvaliteedis. Vanade prožektorite osas on meie poole pöördunud väikeprojektid, kes on prožektoritest huvitatud, samuti on Ukraina teatrid huvitatud. Meie pakuks heal meelel neid maakultuurimajadele, kus me ise etendusi anname, aga valgustite seis on kehv.

2) Avalik varjumiskoht. Rakvere Teater on Rakvere linnas ka üheks avalikuks varjumiskohaks määratud. Teema muutub aina aktuaalsemaks, aga kes mida peab tagama, seda ei tea. Katre Väli andis teada, et praegu käib kriisi alamkavade ja juhendite koostamine, kuidas käituda kõige keerulisemate stsenaariumite korral ning varjumispaikade teema on just selles võtmes ka laual.

3) Riigi IT Keskusega liitumine. Pidime eelmisel aastal üle minema riigi arvutikesksele süsteemile, aga RITga liitumine jäi ära. Ministeeriumi IT kava näeb ette liitumist 2025 aastal. Katre Väli andis teada, et praegu on veel küsimuskohad turvatasemete teemal.

Digitaalselt allkirjastatud: Heidi Aadma Elo Piksarv Üllar Saaremäe Katre Väli Helle-Mall Niinemets

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2024

aruandeaasta lõpp: 31.12.2024

sihtasutuse nimi: Sihtasutus Rakvere Teatrimaja

registrikood: 90003491

postiaadress: Lääne-Viru maakond, Rakvere linn,

F. R. Kreutzwaldi tn 2a

postisihtnumber: 44314

telefon: +372 3295448, +372 3295450

faks: +372 3295441

e-posti aadress: [email protected]

veebilehe aadress: http://www.rakvereteater.ee

2

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 9

Bilanss 9

Tulemiaruanne 10

Rahavoogude aruanne 11

Netovara muutuste aruanne 12

Raamatupidamise aastaaruande lisad 13

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 13

Lisa 2 Raha 15

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 15

Lisa 4 Varud 16

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 16

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 17

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 18

Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 18

Lisa 9 Annetused ja toetused 19

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 20

Lisa 11 Muud tulud 20

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 20

Lisa 13 Tööjõukulud 21

Lisa 14 Intressitulud 21

Lisa 15 Seotud osapooled 21

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva 22

Aruande allkirjad 23

Vandeaudiitori aruanne 24

3

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Tegevusaruanne

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA TÄITMINE

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise

mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille

tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi (18 näitlejat) kunstilise võimekuse

arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil. Tegevuskava täitmisel on suurimaks

väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark,

töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Tänu aastate

jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt.

2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi

LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal

mitmeid soetuseid ja parendusi.

2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valguslahenduste taotlusvoorust.

Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele

üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025. aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvaraparendusi ja erinevaid

soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt: renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed,

remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, kinomaja uue

LED-väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon

2024 saab piletihind uue surve käibemaksu tõusu tõttu. 2025. aastaks on eesmärk jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse

tasemele.

2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas. Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000.

Mõeldes publikule:

1) Tasakaalustatud repertuaar

Jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust.

Uuslavastustest 6 käsitlesid kunstiliselt nõudlikke ja temaatiliselt teravaid teemasid väga erinevas lavalises vormis.

2) Võimalus kogeda midagi erilist

Tahame igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul

oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre.

Rahvusvaheline koostöölavastus "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024. Teatri jaoks oli tegu tehniliselt erakordselt

keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku

teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud.

3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud

Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks: • Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele. Maakondades antud etenduste arv on mitmeid aastaid püsinud

1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%.

• 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. 2024. aasta alguses kuulutasime välja arvustuste võistluse

"Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd.

• Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel. Päevased etendused toimuvad kord kuus ja on endiselt populaarsed –

need täituvad alati esimestena.

4

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Maksujõulise publiku suurendamiseks:

• Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga. 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega:

koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal

linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik",

Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, millest võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti

valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina messil väljas. Samuti osalesime maakonna

turismivisiooni väljatöötamise töötubades.

• Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste. Oktoobrist 2024 liitus Rakvere

Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see

on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust.

• Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks ning Rakvere Teatri

näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud.

Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele.

Teatri kui organisatsiooni põhiteemad:

• Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste

planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud: Artjom Garejev, Margo

Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen, kes esindasid erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile.

• Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane:

18 näitlejast kaheteistkümnel oli kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Ka need inimesed, kellel oli kaks

esietendust 2024. aasta sees, osalesid tegelikult kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine

hõivatus oli keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal oli see number keskmisest kõrgem ja kaheksal madalam.

Madalamas otsas olid Rakvere Teatriga hiljuti liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid

lavastusi.

• Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele

hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”,

„Karge meri”) valdab meeskond kogu repertuaari.

• Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need

dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ning soove osakonnajuhtide kohtumisel sihtasutuse juhatajaga. Osadel

gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal, toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskusesse, et analüüsida

möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks.

Numbrilised eesmärgid:

• 10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitu hulgast jäi meist mitteoleneval põhjusel esietendumata koostöö

lavakunstikooliga

• 320 etendust – täidetud, 326 etendust

• 58 tuhat külastajat – täidetud, 61 583 külastajat

Esietendunud 9 uuslavastust:

1. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril.

Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud.

2. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril.

Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar.

3. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil.

Lavastaja Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll.

4. „Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril.

Lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Nele Sooväli.

5. „Lahkumine” esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal.

Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Pille Jänes.

6. „Vaal” esietendus väikeses majas 6. detsembril.

Lavastaja ja kunstnik Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding.

7. „Reekviem unistusele” esietendus suures majas 20. septembril.

Rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastaja Anna Lipponen. Lava-, video- ja valguskujundus Petri Tuhkanen,

kostüümikunstnik Coline Meret Lola Jud (SWI).

5

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

8. „Tsikaadide aeg” esietendus suures majas 25. oktoobril.

Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits.

9. „Piparkoogimehike” esietendus suures majas 7. detsembril.

Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart.

3. KINO

2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast. Kõik planeeritu toimus.Ehkki üle Eesti ja

tegelikult ka rahvusvaheliselt pole kinode külastatavus pandeemiaaja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud

hoida oma väikest protsenti kogu turuosast stabiilsena.

4. KOHVIK

2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas

ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina

rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Kohvik pööras suurt tähelepanu kestlikkusele,

kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti

köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele.

5. LISAÜRITUSED

5.1 Sariüritus „RT vestleb”

2024. aastal toimus „RT vestleb” sarja all kokku 17 üritust, ületades varasema aasta.

Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja

valupunktid ühte ruumi kokku ning millest sai ajakirjanduse ja ERR-i kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel osa ka

laiem publik.

5.2 Sariüritus „RT muusika“

2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Kõik viis kontserti olid nii publiku

kui sisu poolest väga eripalgelised.

5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin”

2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu pidada

muusikaviktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele.

Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi.

5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin”

2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Sari aitas tutvustada teisi kultuurivaldkondi.

5.5 Imagoloogilised üritused

2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse

eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai

soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi, ning just sel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu

tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine linnarahva jaoks meeleolukas ja menukas, pakkudes inimeste (ja linnaruumi)

argipäeva vaheldust. Teatri jaoks oli oluline tuua tegevust Rakvere linnasüdamesse, püüdes nii lähemale tulla oma publikule.

Koostöös Juhan Liivi muuseumiga avati 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi büst, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran

Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse

juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle pikkade aastate

said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku.

Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis

koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset

tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest

lookas letid, osaleda sai teatrirahva läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogiteemalist ristsõna, valiti linna parim

piparkook.

Toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid.

6. GALERII

2024. aastal korraldasime teatrigaleriides 24 näitust.

7. BALTOSCANDAL

Baltoscandal toimus 3.–7. juulil. Seekord täitus kolmkümmend aastat esimesest festivalist Rakveres. Festivalil nägi Eesti ja maailma

tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik

osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Festivali programm oli peresõbralikum kui tavaliselt, kolm lavastust sobisid ka lastele

vaatamiseks.

Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond jt.

6

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

8. KESKKONNAALANE TEGEVUS

Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika keskkonnasäästlikud tegevused,

koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi

kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida

soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha.

• Teatrikohvik läks üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises

oleme Rakvere linna lipulaev.

• Soetasime ja paigaldasime teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid.

• Alustasime aasta alguses suitsuruumides ja suvelavastustel konide kogumist Filaret´i konteineritesse ning transpordime konid

Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti.

• Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Korraldasime töötajatele digikoolituse ökonoomsest arvutiga

töötamisest ja digihügieenist.

• Pöörasime uuslavastuste väljatoomisel üha suuremat tähelepanu materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud

kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest

15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm

70%) ja „Klaaslaps” (rekvisiit 100%, kostüüm 70%).

• Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele

(lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki

pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms.

• Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne

utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale.

• Soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija.

• Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile.

• Paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25

parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures).

• Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on

muutunud harjumuspäraseks.

• Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või

kavamüügilauas skaneerida QR-koodi.

• Meie kõigis tualettides on kasutusel taaskäideldud kätepaber.

• Kontorisse soetati 2024. aasta ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid). Vana mööbel läks 100% taaskasutusse.

• Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid säästvamate dušiotsaga segistite vastu.

• Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele, eelistades võimalikult palju kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan-

ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid

lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid.

9. LIGIPÄÄSETAVUS

Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024. aastal.

1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega.

2. Kaardistuse põhjal on koostatud tegevuskava 2025.

3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures.

4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks.

4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldus.

5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud.

6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Nõukogu hinnang sihtasutuse

tegevusele on väga hea. 2024. aasta repertuaar on mitmekesine, ületati seatud külastusnumber ja planeeritud etenduste arv, toimus

edukas rahvusvaheline koostöö nii festivali kui uuslavastuse „Reekviem unistusele“ raames ning sihtasutus on arvestatavalt

pööranud tähelepanu keskkonnaalasele ja ligipääsetavuse edendamise tegevustele.

7

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

10. SUHTARVUANALÜÜS

2024 2023

Varade rentaablus -1,18% 3,07%

Netovara rentaablus -1,44% 3,47%

Maksevõime üldine tase 1,74 3,60

Võõrkapitali ja netovara suhe 0,22 0,09

Varade rentaablus

on varade tulemuslikkuse näitaja (põhitegevuse tulem jagatud varadega e. bilansi mahuga). 2024. a negatiivse tulemuse -1,18 % peamisi

põhjuseid on, eelmiste perioodide tulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja

keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse.

Kuna sihtasutuse tulemisse on sissearvestatud sihtfinantseerimine, siis riigi poolt toetatava teatrina, mõjutas ka 2024.a ROA-d, põhivara

amortisatsioon, läbi eelnevate aastate riigilt saadud põhivara investeeringutoetuste.

Netovara rentaablus

on asutajate investeeringute kasvu (tasuvuse) näitaja (aruandeaasta puhastulem jagatud netovaraga). Negatiivse näitaja põhjuseks on

negatiivne aruandeaasta tulem, mille peamiseks põhjuseks on, eelmiste perioodide omatulemi arvelt tehtud kulutused hoonete jooksvasse

remonti, ergonoomilise kontorimööbli ja keskonnasäästlikust toetava haldusinventari soetustesse.

Maksevõime üldine tase

on lühiajalise maksevõime iseloomustaja (likviidsete varade suhe lühiajalistesse kohustistesse), mis näitab mitu korda käibevarad lühiajalisi

kohustisi katavad. Arvestades asjaolu, et valdav osa käibevarast on otseselt raha kujul, viitab antud näitaja, 1,7 väga heale maksevõimele.

Võõrkapitali ja netovara suhe

on pikaajalise maksevõime näitaja (kohustised jagatud netovaraga), kui näitaja 0,22 iseloomustaks äriühingu puhul väga tagasihodlikku

omakapitali kaasamist ettevõtluse tarbeks, siis riigi poolt toetatava sihtasutuse puhul viitab see pigem tasakaalukatele ja vastutustundlikele

majandusotsustele.

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2025. AASTA TEGEVUSKAVA

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks

vajalikke tegevusi.

Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise

mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille

tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda

eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil.

Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks ennustamatult kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad.

COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aastaks 2025

kehtestatud uued riigimaksud teevad valvsaks ja ennustavad külastatavuse langust.

Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp

kooslus. 2025. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda

teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima

väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimis-

ja finantsprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik.

Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu

moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik

muud kulud (olulisemad: lavastuste väljatoomise ja teenindamise kulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab

umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest.

Riigitoetuse kärbe 2025 aastaks toob kaasa veelgi suurema surve omatuludele. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud

planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks on enneolematult suur. Ilma

riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on

seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. 2025 aasta seab varasemast suurema fookuse just

meeskonna säilitamisele.

8

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis

ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on

väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.

Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne helipark jne. Tuleb

jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha

jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi

arvelt.

2025. aastal ehitame omavahenditega väikesele saalile uue põranda ning vahetame ümber amortiseerunud publikutribüüni. Samuti algatame

suure bussi hanke ning võimalusel kaasajastame helipargi.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2026 aastal toimuv rahvusvaheline

teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon

2025 tõotab tulla väljakutseid pakkuv nii teatrile kui vaatajatele. Maksu- ja hinnatõusudele lisandub negatiivne inforuum, kus kõiki hädasid pigem

võimendatakse kui positiivseid lahendusi ja väärtusi otsitakse. Tegelikkuses on teater üks odavamaid võimalusi turgutada oma vaimset heaolu,

tervist ja hakkamasaamist pingestatud olukorras. Seda sõnumit püüab Rakvere Teater edasi anda kõigis oma avaldumisvormides.

2025 tuleb riigi poolt kärpeaasta, omaette kärbivad teatri tulupoolt maksu- ja hinnatõusud. Sellest tulenevalt on Rakvere Teatril 2025. aastal 3

eesmärki:

1) finantsiline toimetulek

2) publiku hoidmine

3) meeskonna säilitamine

Numbrilised eesmärgid:

• 9 uuslavastust

• 300 etendust

• 55 000 külastajat

3. KINO

2025. aastal on kino avatud harjumuspäraselt 5 päeva nädalas, 6 päeva nädalas koolivaheaegadel.

Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T) säilib võimalus maja kasutada eriüritusteks ja

konverentsideks. Jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame

näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses on kino majutajaks järjekorras 9. LGBTI+ filmifestivalile Festheart.

4. KOHVIK

Teatrikohviku peamine eesmärk on pakkuda lisandväärtust teatritegevusele, teenindada publikut ja korraldada erisündmusi, pakkudes samal ajal

kvaliteetset igapäevatoitlust nii majasisestele töötajatele kui ka väljastpoolt külalistele. Menüüde koostamisel pöörame rohkem tähelepanu

keskkonnasõbralikele ja kohalikult toodetud koostisosadele, pakkudes rohkem taimseid toiduvalikuid ning vähendades toidujäätmeid. Eesmärk

on muuta teatrielamus mitte ainult mugavaks, vaid ka keskkonnasäästlikuks kogemuseks.

9

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 1 776 531 1 677 054 2

Finantsinvesteeringud 215 000 205 000

Nõuded ja ettemaksed 356 262 158 152 3;5

Varud 21 622 23 435 4

Kokku käibevarad 2 369 415 2 063 641

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 5 279 211 4 887 969 6

Kokku põhivarad 5 279 211 4 887 969

Kokku varad 7 648 626 6 951 610

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 654 289 573 461 5;7

Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 706 830 158 8

Kokku lühiajalised kohustised 1 361 119 573 619

Kokku kohustised 1 361 119 573 619

Netovara

Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 678 233 678 233

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 5 699 758 5 485 997

Aruandeaasta tulem -90 484 213 761

Kokku netovara 6 287 507 6 377 991

Kokku kohustised ja netovara 7 648 626 6 951 610

10

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Tulemiaruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Tulud

Annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673 9

Tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916 10

Muud tulud 3 328 3 353 11

Kokku tulud 4 048 528 4 097 942

Kulud

Mitmesugused tegevuskulud -1 721 468 -1 485 945 12

Tööjõukulud -2 341 121 -2 286 960 13

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -203 005 -197 366 6

Kokku kulud -4 265 594 -3 970 271

Põhitegevuse tulem -217 066 127 671

Intressitulud 126 582 86 090 14

Aruandeaasta tulem -90 484 213 761

11

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Rahavoogude aruanne (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -217 066 127 671

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 203 005 197 366 6

Kasum (kahjum) põhivarade müügist -2 869 -1 300 6

Muud korrigeerimised -10 480 -230 550 9

Kokku korrigeerimised 189 656 -34 484

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -190 244 66 673 3;5

Varude muutus 1 813 -3 995 4

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 69 486 108 353 5;7

Kokku rahavood põhitegevusest -146 355 264 218

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

soetamisel -581 462 -559 395 6

Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade

müügist 2 869 1 300 6

Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest,

toetustest 715 710 230 550 8

Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -215 000 -205 000

Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 205 000 200 000

Laekunud intressid 118 715 44 551 14

Kokku rahavood investeerimistegevusest 245 832 -287 994

Kokku rahavood 99 477 -23 776

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 677 054 1 700 830 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus 99 477 -23 776

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 776 531 1 677 054 2

12

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kokku netovara

Sihtkapital/Osakapital

nimiväärtuses

Akumuleeritud tulem

31.12.2022 678 233 5 485 997 6 164 230

Aruandeaasta tulem 0 213 761 213 761

31.12.2023 678 233 5 699 758 6 377 991

Aruandeaasta tulem 0 -90 484 -90 484

31.12.2024 678 233 5 609 274 6 287 507

13

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja 2024.aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga,

mis on rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum,

mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.

Riigi valitseva mõju all oleva sihtasutusena on teatril lisaks kohustus vastavalt raamatupidamise seaduse § 35 lõige 2, järgida avaliku

sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtteid.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes sularaha, arvelduskontode jääke.

Finantsinvesteeringud

Finantsinvesteeringutena kajastatakse lühiajalisi deposiite tähtajaga 3 kuud kuni 1 aasta.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtaasutuse tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu

kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused).

Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu

lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis

on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude soetusmaksumuse arvestuspõhimõtted

Kohvikute baaride kaubakulude arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

Kohviku köögi kaubakulude arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise meetodit.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse sihtasutuse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kantakse

soetamisel kuludesse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse vajadusel arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad

maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset

põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse

langusest tulenevad allahindlused.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et sihtasutus saab varaobjektiga

seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid

kajastatakse perioodikuluna.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle

kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja

lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need

komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale

eraldi amortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

14

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Piiramata kasutusega objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed) ei amortiseerita.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse kuust, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse

kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või jääkväärtus on null.

Amortisatsiooni normi muudetakse eeltoodud vahemikest erinevalt juhul kui põhivara eeldatav kasutusiga ei vasta tegelikkusele.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot

Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates)

Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga

Hooned ja rajatised 50 aastat

Masinad ja seadmed 5-10 aastat

Infotehnoloogilised seadmed 3-5 aastat

Muu inventar 5-25 aastat

Tarkvara 5 aastat

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses,

mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.

Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi

kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates aruandekuupäevast; või sihtasutusel

pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

Annetused ja toetused

Toetustena kajastatakse eraldisi riigilt või vabatahtlikke ülekandeid omavalitsusüksustelt, juriidilistelt või füüsilistelt isikutelt, mis võivad

olla sihtotstarbelised või mittesihtotstarbelised. Toetuste kajastamine toimub vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse

juhendis kehtestatud arvestuspõhimõtetele,tagades tulude ja kulude vastavuse. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides,

mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sellega seotud tingimustele ja et

sihtfinantseerimine leiab aset.

Toetused võivad olla kas tegevuskuludeks või põhivara soetamiseks. Kui pole määratletav kas toetus on tegevuskuludeks või põhivara

soetamiseks, kajastatakse see toetusena tegevuskuludeks.

Sihtasutus kui avaliku sektori üksus, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine kajastab sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks

tuluna põhivara soetamisega samas perioodis.

Sihtfinantseerimisega seotud nõuded ja kohustised kajastatakse aruandes ka juhul, kui nende aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid

põhjendatud ootus toetuse saamiseks projekti jätkuvaks finantseerimiseks. Samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad ootused

ei realiseerunud.

Tulud

Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järgselt.

Etenduste, kontsertide, filmide linastuste ja muude ürituste tulud kajastatakse peale ürituste toimumist.

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi ja kui

müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline.

Kohvikute tulu kajastatakse mõistliku aja jooksul kauba müügi või teenuse osutamise järel,pansionaadi teenustest teenuse osutamise järel.

Seotud osapooled

SA Rakvere Teatrimaja juriidilisest isikutest asutajaliikmetena on seotud osapoolteks Rakvere Linnavalitsus ja Kultuuriministeerium.

Füüsilistest isikutest seotud osapooled on juhatuse- ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende

olulise mõju all olevad ettevõtted.

15

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 2 Raha (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Sularaha kassas 9 181 6 617

Raha arvelduskontodel 1 767 350 1 670 437

Kokku raha 1 776 531 1 677 054

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 191 971 191 971

Ostjatelt laekumata

arved 191 971 191 971

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 96 600 96 600 5

Muud nõuded 51 950 51 950

Intressinõuded 51 934 51 934

Viitlaekumised 16 16

Ettemaksed 15 741 15 741

Tulevaste perioodide

kulud 15 741 15 741

Kokku nõuded ja

ettemaksed 356 262 356 262

31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa

nr

Nõuded ostjate vastu 103 263 103 263

Ostjatelt laekumata

arved 103 263 103 263

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded 327 327 5

Muud nõuded 44 484 44 484

Intressinõuded 44 067 44 067

Viitlaekumised 417 417

Ettemaksed 10 078 10 078

Tulevaste perioodide

kulud 9 353 9 353

Muud makstud

ettemaksed 725 725

Kokku nõuded ja

ettemaksed 158 152 158 152

16

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 4 Varud (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Tooraine ja materjal 2 388 2 661

Lavastusmaterjalid laos 2 388 2 661

Müügiks ostetud kaubad 19 234 20 774

Teatri kohviku kaup müügiks 12 961 14 059

Kino kohviku kaup müügiks 6 273 6 715

Kokku varud 21 622 23 435

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes)

31.12.2024 31.12.2023

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Ettevõtte tulumaks 0 549 0 0

Käibemaks 94 603 0 0 5 976

Üksikisiku tulumaks 0 48 973 0 47 638

Sotsiaalmaks 0 84 384 0 82 566

Kohustuslik kogumispension 0 3 159 0 3 062

Töötuskindlustusmaksed 0 5 639 0 5 471

Ettemaksukonto jääk 1 997 327

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 96 600 142 704 327 144 713

17

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes)

Kokku

Maa Ehitised Masinad ja

seadmed

Muud

materiaalsed

põhivarad

Lõpetamata

projektid ja

ettemaksed Transpordivahendid Arvutid ja

arvutisüsteemid Muud

masinad ja

seadmed

Lõpetamata

projektid

Ettemaksed

31.12.2022

Soetusmaksumus 27 843 5 313 328 475 422 12 423 648 429 1 136 274 452 574 3 300 35 425 38 725 6 968 744

Akumuleeritud kulum -1 306 034 -347 514 -2 074 -451 858 -801 446 -335 324 -2 442 804

Jääkmaksumus 27 843 4 007 294 127 908 10 349 196 571 334 828 117 250 3 300 35 425 38 725 4 525 940

Ostud ja parendused 0 0 132 000 0 0 132 000 35 425 0 391 970 391 970 559 395

Amortisatsioonikulu -120 154 -25 960 -1 241 -30 075 -57 276 -10 198 -187 628

Ümberliigitamised 0 430 695 0 0 0 0 0 -3 300 -427 395 -430 695 0

Muud muutused 0 0 0 0 -3 251 -3 251 -6 487 0 0 0 -9 738

31.12.2023

Soetusmaksumus 27 843 5 744 023 596 922 12 423 616 320 1 225 665 405 547 0 0 0 7 403 078

Akumuleeritud kulum -1 426 188 -362 974 -3 315 -453 075 -819 364 -269 557 -2 515 109

Jääkmaksumus 27 843 4 317 835 233 948 9 108 163 245 406 301 135 990 0 0 0 4 887 969

Ostud ja parendused 0 26 040 0 15 420 0 15 420 12 031 10 480 530 276 540 756 594 247

Amortisatsioonikulu -129 463 -31 460 -3 615 -30 074 -65 149 -8 393 -203 005

31.12.2024

Soetusmaksumus 27 843 5 770 063 574 476 27 843 616 320 1 218 639 417 578 10 480 530 276 540 756 7 974 879

Akumuleeritud kulum -1 555 651 -371 988 -6 930 -483 149 -862 067 -277 950 -2 695 668

Jääkmaksumus 27 843 4 214 412 202 488 20 913 133 171 356 572 139 628 10 480 530 276 540 756 5 279 211

Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas

2024 2023

Masinad ja seadmed 2 869 1 300

Transpordivahendid 2 869 1 300

Kokku 2 869 1 300

2024.aastal ehitati uued rattahoidlad kokku maksumusga 26 040 eurot, soetati projektor maksumusega 15 420 eurot ning kinomajale väliekraan

maksumusega 12 031 eurot.

Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused

teatritele" alusel 894 637 eurot. Projekti raames on sõlmitud hankelepinguid käibemaksuta summas 1 225 427 eurot, millest 31.12.2024

seisuga on 10 480 eurot arvel lõpetamata ehitisena ning ettemaks põhivara eest on tehtud summas 530 276 eurot.

18

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed (eurodes)

31.12.2024 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 131 819 131 819

Võlad töövõtjatele 191 295 191 295

Maksuvõlad 142 704 142 704 5

Muud võlad 47 47

Muud viitvõlad 47 47

Saadud ettemaksed 188 424 188 424

Tulevaste perioodide tulud 188 424 188 424

Kokku võlad ja ettemaksed 654 289 654 289

31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr

Võlad tarnijatele 106 363 106 363

Võlad töövõtjatele 185 576 185 576

Maksuvõlad 144 713 144 713 5

Muud võlad 1 699 1 699

Muud viitvõlad 1 699 1 699

Saadud ettemaksed 135 110 135 110

Tulevaste perioodide tulud 135 110 135 110

Kokku võlad ja ettemaksed 573 461 573 461

Lisa 8 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes)

31.12.2022 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

tulemiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2023

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 230 550 0 -230 550 230 550 0 0

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kultuuriministeeriumilt 49 980 0 140 810 0 -90 830 0 0 0

Eesti Kultuurkapitalilt 0 2 291 8 575 -166 -10 653 0 0 47

Rakvere Linnavalitsuselt 0 738 13 470 -738 -13 359 0 0 111

Muudelt org-delt 0 0 700 0 -700 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

49 980 3 029 163 555 -904 -115 542 0 0 158

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

49 980 3 029 394 105 -904 -346 092 230 550 0 158

19

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

31.12.2023 Laekunud Tagasi

makstud

Kajastatud

tulemiaruandes

Kajastatud varade

soetusmaksumuses 31.12.2024

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230

Kokku

sihtfinantseerimine

põhivarade

soetamiseks

0 0 715 710 0 -10 480 10 480 0 705 230

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Kultuuriministeeriumilt 0 0 28 753 0 -28 753 0 0 0

Eesti Kultuurkapitalilt 0 47 70 400 -47 -68 800 0 0 1 600

Rakvere Linnavalitsuselt 0 111 14 000 -111 -14 000 0 0 0

Kokku

sihtfinantseerimine

tegevuskuludeks

0 158 113 153 -158 -111 553 0 0 1 600

Kokku sihtotstarbelised

tasud, annetused ja

toetused

0 158 828 863 -158 -122 033 10 480 0 706 830

Baltoscandal festivali korraldamiseks eraldas 2024.aastal Kultuurkapital 67 000 eurot ning Rakvere Linnavalitsus 10 000 eurot.

Kultuuriministeeriumi poolt eraldati 2024.aastal Sihtasutusele Rakvere Teater CO2 meetme "Energiasäästlikud valguslahendused teatritele"

alusel 894 637 eurot, millest 31.12.2024 seisuga on kasutatud 10 480 eurot.

Lisa 9 Annetused ja toetused (eurodes)

2024 2023 Lisa nr

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 111 553 115 542 8

Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks 10 480 230 550 8

Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 2 108 813 1 912 581

Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673

sh eraldis riigieelarvest 2 148 046 2 233 961

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 14 000 13 359

sh muud 68 800 11 353

Rahalised ja mitterahalised annetused

2024 2023 Lisa nr

Rahaline annetus 2 230 846 2 224 063

Mitterahaline annetus 0 34 610

Kokku annetused ja toetused 2 230 846 2 258 673

20

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest (eurodes)

2024 2023

Tulu kohvikute tegevusest 481 065 475 232

Tulu kino tegevusest 186 272 224 537

Tulud etendustegevusest 1 088 110 1 066 879

Muud kultuuriasutuste tulud 55 623 66 554

Muud tulud 3 284 2 714

Kokku tulu ettevõtlusest 1 814 354 1 835 916

Lisa 11 Muud tulud (eurodes)

2024 2023

Kasum materiaalsete põhivarade müügist 2 869 1 300

Muud 459 2 053

Kokku muud tulud 3 328 3 353

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes)

2024 2023

Energia 115 553 155 824

Elektrienergia 50 170 63 293

Soojusenergia 65 383 92 531

Mitmesugused bürookulud 16 980 16 327

Lähetuskulud 1 952 3 815

Koolituskulud 2 642 3 907

Riiklikud ja kohalikud maksud 2 149 2 311

Kinnistute hoonete ja ruumide majandamiskulud 224 052 124 040

Sõidukite majandamiskulud 47 208 49 857

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 18 849 62 414

Inventari majandamiskulud 56 962 57 566

Toiduained ja toitlustusteenused 164 483 156 011

Kommunikatsiooni-, kultuuri- ja vaba aja sisustamise kulud 1 023 677 809 760

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud 28 943 27 242

Muud tegevuskulud 18 018 16 871

Kokku mitmesugused tegevuskulud 1 721 468 1 485 945

Kinnistuste majandamiskulusid on 2024. aastal suurendanud teatrimaja sissepääsude ja treppide renoveerimiskulud.

21

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Lisa 13 Tööjõukulud (eurodes)

2024 2023

Sotsiaalmaksud 586 111 572 834

Koosseisuliste töötajate töötasu 1 596 730 1 558 682

Nõukogu liikmete tasu 7 990 9 520

Juhatuse liikme tasu 42 752 43 833

Ajutiste lepinguliste töötajate töötasu 103 804 101 985

Muud 3 735 106

Kokku tööjõukulud 2 341 122 2 286 960

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 83 83

Lisa 14 Intressitulud (eurodes)

2024 2023

Intressitulu hoiustelt 126 582 86 090

Kokku intressitulud 126 582 86 090

Lisa 15 Seotud osapooled (eurodes)

MÜÜDUD 2024 2023

Teenused Teenused

Asutajad ja liikmed 114 3 860

Kokku müüdud 114 3 860

OSTETUD 2024 2023

Teenused Teenused

Asutajad ja liikmed 2 506 0

Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning

olulise osalusega eraisikust

omanike lähedased pereliikmed

ning nende valitseva või olulise

mõju all olevad ettevõtjad

10 480 8 850

Kokku ostetud 12 986 8 850

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud

olulised soodustused

2024 2023

Arvestatud tasu 47 442 50 053

Juhatuse liikme isikliku sõiduauto

kasutamise kompensatsioon 3 345 3 061

22

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2024. a. majandusaasta aruanne

Kõik tehingud seotud osapoolte vahel on toimunud turutingimustes.

Lisa 16 Sündmused pärast aruandekuupäeva

*Aruandepäeva järgselt jätkuv energiakriis, hinnakõikumised võivad jätkuda ja järske muutusi ei saa välistada, sest ülemaailmne pakkumine ja

nõudlus ei pruugi alati sujuvalt kohanduda geopoliitiliste, tehnoloogiliste ja majanduslike tegurite tõttu.

*Aruandepäeva järgselt jätkuv Ukraina sõda, mis on käsitletav vääramatu jõuna, võib mõjutada sihtasutuse tegevust. Mõju suurust ei

ole võimalik hinnata, sest puudub teave sõja kestvuse kohta.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Sihtasutus Rakvere Teatrimaja nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Sihtasutus Rakvere Teatrimaja (sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2024 ning

tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise

aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31.12.2024

ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse

täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme sihtasutusest

sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid) ja oleme täitnud oma muud

eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse

andmiseks meie arvamusele.

Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega

meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis

vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu

informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat

oluliselt väärkajastatud.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei

ole sellega seoses millegi kohta aru anda.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise

sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise

aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama

infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja

arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate

oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus,

kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi

käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi

kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

- teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie

arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus

võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

- omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid

mitte arvamuse avaldamiseks sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

- hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

- teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali

põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust sihtasutuse

suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori

aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima

oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või

tingimused võivad siiski kahjustada sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

- hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas

raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi

tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

/digitaalselt allkirjastatud/

Enn Leppik

Vandeaudiitori number 57

/digitaalselt allkirjastatud/

Margit Leppik

Vandeaudiitori number 412

AUDIITORBÜROO ELSS OÜ

Audiitorettevõtja tegevusloa number 59

Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51003

18.03.2025

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

SIHTASUTUSE RAKVERE TEATRIMAJA 2024. AASTA TEGEVUSKAVA

1. SISSEJUHATUS / OLUKORRA KIRJELDUS / LÄHTEPOSITSIOON

Tegevuskava ülesandeks on kirjeldada sihtasutuse Rakvere Teatrimaja (edaspidi sihtasutus) eesmärkide (arengukavaliste) saavutamiseks vajalikke tegevusi. Sihtasutuse peamiseks tegevuseks on uuslavastuste loomine kõigile vanuserühmadele, seades eesmärgiks nii sisulise kui vormilise mitmekesisuse kõrgel kunstilisel tasemel. Sihtasutusele on tähtis Eesti elanike kultuuriline teenindamine ja harimine nii maal kui linnas, mille tõttu on suur rõhk külalisetendustel üle vabariigi. Kõigile nendele tegevustele loob aluse pidev trupi kunstilise võimekuse arendamine, seda eeskätt nõudliku repertuaari kui ka näitejuhi tööd valdavate külalislavastajate abil.

Tegevuskava täitmisel on suurimaks väliskeskkonna takistuseks kasvav inflatsioon ning kõrged ja aimamatud sisendhinnad. COVID-19 pandeemia peatas kõik meie tegevused ja näitas, kuidas kriisiolukord võib muuta omatulu teenimise kiirelt olematuks. Aasta 2024 tegevused on jätkuvalt kaetud ebakindluse looriga ja peame arvestama ootamatustega kõiges.

Tegevuskava täitmisel on sisutegevuse suurimateks takistusteks oma eriala valdavate lavastajate puudus või vähene huvi ning näitetrupi napp kooslus. 2023. aastal oli trupi 18-st koosseisulisest näitlejast kümnel repertuaaris 6–9 lavastust. See on erakordselt suur hõivatus, kui võrrelda teiste Eesti teatritega. 18 koosseisulist näitlejat ei kata teatri tegelikke vajadusi ja sunnib meid pidevalt kasutama külalisnäitlejaid ning valima väiksemate koosseisudega materjale. Külalisnäitlejad muudavad küll pildi publikule atraktiivsemaks, aga nende arvukus toob kaasa planeerimisprobleemid. Püsikoosseisu suurendamine omavahendite arvelt pole pideva pingelise eelarve juures võimalik.

Sihtasutuse peamised sissetulekud on riigitoetus ja omatulu. Riigitoetust eraldatakse osaliseks tööjõu- ja halduskulude katmiseks. Omatulu moodustub piletitulust, muude tegevuste tulust (kohvik, kino, kontserdid), erinevatest toetustest ja sponsorlusest ning selle arvelt tuleb katta kõik muud kulud (olulisemad: lavastuskulud, soetused, reklaamikulud jne). Tööjõukuludeks eraldatav riigitoetus katab umbes 80% tegelikust vajadusest ja linnatoetus puudub üldse. Seega tuleb teatril ka osa nendest kuludest katta muudest vahenditest. Järjest suurenev inflatsioon, käibemaksu tõus ja muud planeeritavad eraisikute personaalsed maksumuudatused on viinud selleni, et töötajate ootus palgakasvuks aastaks 2024 on suur. Ilma riigitoetuse suurenemiseta pole võimalik põhjendatud ootust vaid omatuludega katta. Külalislavastajate, kunstnike ja näitlejate tasude soovid on seotud otseselt elukalliduse muutustega ja nii on omatulu surve veelgi suurenenud. Mahtude vähendamine tooks küll kaasa väiksemad kulud, kuid samas ka tulude vähenemise. Piletihind on pidevalt tunnetuslikus maksimumis ning probleeme leevendavat hüpet ei ole võimalik teha. Muude vahendite kaasamisega tegeleme pidevalt, kuid eraldatavad summad on väikesed ja juhuslikud ning olulist leevendust ei too.

Hoolimata finantsilisest survest oleme täis indu, et hoida Rakvere Teatrit jätkuvalt kindlal kõrgetasemelisel kursil.

Tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad soetused: suur buss, väikese maja publikutribüün, kaasaegne heli- ja valguspark, töötervise nõuetele vastav kontorimööbel jne. Tuleb jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete sanitaarremonti ja hooldust. Eriti kehvas seisus on

1

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

laopinnad. Suuremaid soetusi pole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on meil võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. 2024. aastal ehitame omavahenditega ümber teatri peahoone sissepääsu, et parendada ligipääsetavust meie suurele saalile. Valguspargi LED-lahendusele üleviimine on ootamas riikliku toetusmeetme avanemist. Keskkonnasäästlike tegevuste strateegias näeme ette 2024. aastal mitmeid soetuseid ja parendusi.

2024. aastal taotlesime rahalist toetust ministeeriumi korraldatud etendusasutuste energiasäästlike valgustuslahenduste taotlusvoorust. Saadud osalise toetusega ning lisatud omavahenditega viisime edukalt läbi mahuka riigihanke valguspargi LED-lahendusele üleviimiseks. Hanke täitmine toimub 2025 aasta esimesel poolel. Lisaks tegime mitmeid olulisi kinnisvara parendusi ja erinevaid soetuseid eelmiste perioodidega kogutud rahaliste vahendite arvelt – Renoveerisime suure maja peasissekäigu ja kõik välisuksed, remontisime mitmeid sihtasutuse ruume, korrastasime haljastust ja prügilahendust, soetasime katusega rattahoidjad, uue kinomaja LED väliekraani, ergonoomilise kontorimööbli ning kinokülastajatele lukustatava kapisüsteemi. Kokkuvõtlikult saab öelda, et sihtasutus täitis 2024. aastal kõik suuremad seatud eesmärgid. Järgnevalt kirjeldame lähemalt eesmärkide täitmist funktsioonide lõikes.

Järgnevalt tegevused sihtasutuse funktsioonide lõikes: teater, kino, kohvik, muud üritused, galerii ja 2024 aastal toimuv rahvusvaheline teatrifestival Baltoscandal.

2. TEATER

Foon 2023. aasta on näidanud, et olukord teatri tegemiseks ja vaatamiseks ei ole ühiskonnas ja majanduses toimuva tõttu kerge ega normaliseerunud. Hoolimata meie ümber toimuvast on publik aastal 2023 tulnud tagasi teatrisse jõudsamalt kui esialgu prognoosisime (prognoos 50 tuhat, tegelik oktoobri keskpaiga müügi järgi 55 tuhat). Prognoositust parema tulemuse saavutamisel oli suur roll suvelavastusel „Robin Hood”, mis oli suure publikuarvuga lavastus (üks etendus 700 vaatajat) ning see õnnestus ka teisel esitamisaastal täis müüa. 2023 tuli ka Rakvere Teatril tõsta piletihinda, 2024 saab see uue surve käibemaksu tõusu tõttu. Sestap on ka 2024. aastal tulipunktis jätkuvalt publik, et 2025. aastaks jõuda Rakvere Teatri koroonaeelsele 63 tuhande külastuse tasemele. 2024 oli Rakvere Teatrile publiku mõttes edukas, sest hoolimata sellest, et väliskeskkond oli aina süngem ning teater pakkus publikule vägagi nõudlikku repertuaari, suutsime publikut köita ka ilma suurte vaatemängude või naerutava komöödiata uuslavastuste hulgas. (Planeeritud 58 000 külastaja asemel 61 000). Kirjutades seda teksti 2025. aasta alguses peab vist nentima, et tegemist oli hingetõmbega enne suurt surutist, sest 2025. aasta algus on publiku mõttes kardinaalselt teistsugune – saalid on tühjavõitu ka senistel menulavastustel.

Mõeldes publikule: 1) Tasakaalustatud repertuaar Publiku koroonajärgse tagasivõitmise alustala on repertuaar, kus endiselt hoiame tasakaalustatud joont, mõeldes erinevate ootuste ja sotsiaalse kapitaliga sihtgruppide peale. Ühelt poolt jätkame kunstiliselt nõudliku ja temaatiliselt terava suuna arendamist, teisalt tahame pakkuda kvaliteetset meelelahutust. Oma koht juubelihooaja repertuaaris on laste- ja noortelavastustel, mida 2024. aastal toome välja nii intiimsemat laadi väiksemas ruumis kui traditsioonilise suure saali loo. Kui eelmistel hooaegadel olime n-ö "ette teinud" vajaliku komöödiarepertuaari

2

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

("Ettevaatust, õnn!", "Vallatud võtted", "Oi, Johnny", "Kuni ta suri"), siis oli 2024 võimalik keskenduda nõudlikumale repertuaarile. Üheksast uuslavastusest 6 käsitlesid tõsiseid teemasid väga erinevas lavalises vormis, nii väikeses kui suures saalis ("Esimene armastus on revolutsioon", "Karge meri", "Lahkumine", "Klaaslaps", "Reekviem unistusele", "Vaal"). Ilma ei jäänud ka need vaatajad, kes igatsevad laval kergemaid ja äratundmist võimaldavaid lugusid – hästi on vastu võetud nii "Madisoni maakonna sillad" kui "Tsikaadide aeg". Noortele esietendus väikeses saalis "Esimene armastus on revolutsioon" ja väiksematele jõululavastus "Piparkoogimehike". Kui esimene tekitas esialgu tänu ootamatule kujundile inimlapse ja rebase armastusest väikest kõhklust, siis tänaseks on publik selle üles leidnud. Klassikaline "Piparkoogimehike" oli suures saalis välja müüdud, loodame seda näidata ka tulevastel jõuludel.

2) Võimalus kogeda midagi erilist Oleme adunud, et Rakvere Teatri firmamärk „teater ratastel” on nii hästi juurdunud, et mõnikord jäädaksegi ootama kõigi lavastuste tulekut publiku juurde üle Eesti. Tahame aga edaspidi igal aastal tuua välja ühe või kaks lavastust, mis oma kunstilise nõudlikkuse tasemega ei võimaldaks ringi reisida, nii et meie publikul oleks põhjust võtta ette üks eriline reis Rakverre. Sellele asetame rõhu antud lavastuste reklaamis ja teavituses. Trupile annab see võimaluse luua ruumi ja tehnikat maksimaalselt ära kasutav lavastus, mis 2024. aastal sünnib rahvusvahelises koostöös Studio Totaliga Soomest, mitmetes Euroopa riikides lavastava Anna Lippose käe all („Reekviem unistusele”). Antud kooslusega on varasemalt teinud koostööd ka NO99. "Reekviem unistusele" esietendus septembris 2024 ja seda on mängitud Rakvere Teatri suures saalis 3 kuu jooksul 1600 inimesele. Rakvere Teatri jaoks on tegemist tehniliselt erakordselt keerulise ja suure lavastusega. Oleme rahul kogemusega, mille said meie näitlejad, tehniline ja korraldav meeskond, puutudes kokku teistsuguse tööstiiliga – see andis põhjust analüüsida nii mõndagi suhtumist, mis harjumuseks kujunenud. Publik on võtnud lavastuse vastu erinevalt – vanematele teatriskäijatele on loole mitte keskenduv teatristiil ikka veel võõrastav, nooremad on tervitanud senisest repertuaarist erinevat ettevõtmist.

3) Tihe koostöö erinevate publikusegmentidega, erilise tähelepanuga neile, kes on hinnatundlikud.

Hinnatundlike inimesteni jõudmiseks:  Jätkame koostööd maakultuurimajadega lavastuste viimiseks kohtadele, aga 2024 otsime

intensiivselt kohtadelt aktiivseid inimesi, kes tooksid gruppe statsionaari. Rakvere Teatril on oma grupikülastuste programm, mille läbi saab soetada pileteid veel soodsamalt kui tavagruppide puhul. Info levitamiseks korraldame traditsioonilise maakondade kultuuritöötajate infopäeva Rakvere Teatris. Maakondadega on suhtlus endiselt tihe, Rakvere Teater ei jõua teenindada maapiirkondi nii palju kui oleks soovijaid. Seoses maakultuurimajade ühendamisega tsentraliseeritud juhtimise alla vahelduvad töötajad maakondades nii kiiresti, et otsustasime pidada väikese vahe, et asjad maakondades jõuaksid paika loksuda ja korraldada infopäeva 2025. Maakondades antud etenduste protsent on mitmeid aastaid püsinud 1/3 juures etenduste üldarvust, ka 2024. aastal oli maapiirkondades antud etendusi 32%. Info levitamist jätkasime läbi Rahvakultuuri Keskuse korraldatavate koolituspäevade KOV juhtidele ja kultuuritöötajale, kus RT korraldusjuht rääkis tingimustest, mida vajab teater etendust andes.

3

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Grupikülastuste korraldajaid just maapiirkondadesse ei õnnestunud leida, sest seni seda tööd teinud inimesed on juba sügavas pensionieas ja noorem rahvas eelistab sõita autoga, mitte koos teistega bussireise teha.

 2023. aastal osutus ülipopulaarseks õpetajate päev Rakvere Teatris, kindlasti jätkame sellega ka 2024. aastal. Koostöös Rakvere Riigigümnaasiumiga valmivad lavastustele toetuvad õppematerjalid, mida pärast etenduse vaatamist saab koolitunnis kasutada. 2024 kuulutame välja teatrikirjutiste võistluse nii õpetajatele kui õpilastele. Kooli- ja lasteaiaõpetajad on üks grupp, kelle seas tuleb levitada infot nii riigi kui Rakvere Teatri poolt loodud abi- ja soodusprogrammidest (Kultuuriranits, programm „Teater maale”, projekt „Aitan lapsi”, Kaduviku kaart). Kuna 2024 jäi vanemapuhkusele senine projektijuht ja kärpetingimustes jäi tema koht täitmata ning ülesanded jagati korraldusosakonna teiste töötajate vahel, siis pidime tahes-tahtmata kärpima lisaks korraldatavate ürituste arvu. Rahvusvaheline projekt hooaja algul lisas tugevasti töömahtu, sestap jäi korraldamata õpetajate päev. Idee transformeerus aga koolidega koostöös hoopis teatripäevaks nii õpilastele kui õpetajatele ning saab teoks märtsis 2025. Lavastustest lähtuvad lisamaterjalid valmisid lavastustele "Esimene armastus on revolutsioon" ja "Metamorfoos", lisaks pakkusime lavastuste "Nipernaaditalv" ja "Karge meri " eel jalutuskäike Gailitiga, kus koos jalutades jagasid dramaturg Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber põnevaid fakte ja loominguloolist tausta August Gailitist. 2024. aasta alguses kuulutas RT välja arvustuste võistluse "Kiida või kiru", kuhu laekus ligi 40 tööd. Võitjaks osutus Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Ronja Talunik, kelle töö avaldati ka Virumaa Teatajas.

 Jätkame päevaste etenduste traditsiooniga nädalavahetustel ning laiendame teavituskampaaniat nendest eelkõige eakate teatrivaatajate seas. Täiendame oma kontaktibaasi nõnda, et info meie soodustustest ja sobivatest võimalustest jõuaks ka eakateni, kellele internetiavarused on võõrad. RT kontaktibaas on saanud eraldi sektsiooni, kus on olemas pensionäride ühenduste ja päevakeskuste kontaktid, kuhu lähetame igakuist RT infokirja. Päevased etenduse toimuvad 1 kord kuus ja on endiselt populaarsed – need täituvad alati esimestena.

Maksujõulise publiku suurendamiseks:  Otsime läbi erinevate ürituste kontakte kohalike ettevõtete ja kogukonnaga – osaleme

Rakvere linna üritustel erinevate osakondade panusega (näiteks kohviku osalemine 2023 Kamalamba rahvustoitude nädalal), osavõtt ja panustamine erinevates arutlusringides ja tegevustes (näiteks kultuurifestivali arutelud, Rakvere linna esindamine TourEstil jne). 2024 tõi koostööd kõige erinevamate kogukonna osadega: koostöös Karmeli kogudusega valmistasime ette vaimuliku teatri festivali Fons Fest arutelusid, mis toimusid nii teatris kui mujal linnas, koostöös kuue kohaliku pagaritöökoja ja väiketootjaga sai teoks piparkoogilaat ja mänguüritus "Piparkoogihommik", Rakvere Kultuurifestivali raames toimus kultuurikorraldajate aruteluring, kust võttis osa sihtasutuse juhataja Velvo Väli, TourEsti valmistasime ette koos linna ja maakonna turismiettevõtjatega ning olime ainsa teatrina ka messil väljas. Samuti osalesime maakonna turismivisiooni välja töötamise töötubades.

 Soovime leida erinevaid publikusegmente läbi etendustega kaasnevate ja nende teemat laiendavate eriürituste. Eriüritustest vt punktist 5.

 Võtame kasutusele uusi reklaamiväljundeid läbi erinevate piletimüügi kanalite ja nende reklaamivõimaluste.

4

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Alates oktoobrist 2024 liitus Rakvere Teater lisaks Piletimaailmale ka Piletileviga – aasta lõpuni müüsime läbi uue müügikanali 4288 piletit summas 100 378 eurot – see on 7% kõikidest piletitest ja 8% piletitulust.

 Otsime võimalust koostööks erinevate produktsioonifirmadega Rakvere Teatrist kõnelevate saadete initsieerimiseks juubelihooajal ning Rakvere Teatri näitlejate kasutamiseks filmiprojektides. Kuigi kontakte oli isegi kolme idee arendamiseks, ei ole seni ükski neist rahastamist leidnud. Mis aga ei tähenda, et me nendega edasi ei tegele.

Teatri kui organisatsiooni põhiteemad:  Hoida tasakaalu tuttavate ja truppi tundvate ning hea kontakti saavutanud lavastajate ja

uute, värskete lavastajate vahel uuslavastuste planeerimisel. Üheksast uuslavastusest nelja lavastajaga ei olnud Rakvere Teater seni kokku puutunud – Artjom Garejev, Margo Teder, Elar Vahter, Anna Lipponen. On eriti tore, et nad mitte üksnes ei olnud RTs töötanud, aga nad esindasid ka erinevaid kultuuriruume ja lavastamisstiile.

 Jälgida trupi ühtlast hõivatust nii uuslavastuste ja rollide kui igakuiste mängukordade arvu mõttes. Trupi hõivatus on tõepoolest ühtlane; 18 näitlejast kaheteistkümnel on kolm rolli aastas, viiel kaks rolli ja ühel üks roll + lavastus. Tegelikult on ka need inimesed, kellel on kaks esietendust 2024. aasta sees, osalenud kolmes prooviprotsessis, lihtsalt nende esietendus on jaanuaris 2025. Igakuine hõivatus on keskmiselt 9 etendust kuus, kusjuures kümnel näitlejal on see number kõrgem kui keskmine ja kaheksal siis madalam. Madalamas otsas on Rakvere Teatriga hiljem liitunud noored näitlejad, kellel lihtsalt ei ole jõudnud koguneda rohkem mängitavaid lavastusi. Igakuises etenduste arvus on ühtlast hõivatust raskem hoida, kuna lavastuste mängimisel tuleb arvesse nende publikumenu, tehniline teostus jpm.

 Viia tehniline meeskond valmidusse teenindada kõiki repertuaaris olevaid lavastusi. Selleks planeerida spetsiaalsed sisseõppimise proovid kõikidele erialadele, korrastada etenduse läbiviimist toetav dokumentatsioon ja muuta see kõigile kättesaadavaks läbi ressursiplaneerimise programmi Lydian. Tehniline meeskond on eriti tänu uutele liikmetele hästi kaasa tulnud ülesandega omandada kogu repertuaar. Üksikute eriti tehniliselt väga keeruliste eranditega („Reekviem unistusele”, „Karge meri”) valdab tehniline meeskond kogu repertuaari. Tehnilise dokumentatsiooni korrastamist tuleb jätkata.

 Viia läbi osakondade motivatsiooni ja eesmärgistamise üritused ja arenguvestlused, et leida ja kokku leppida selle aasta fookus ja konkreetsed tegevused eesmärkideni jõudmiseks. Kõigi töötajatega viidi läbi aastavestlused, need dokumenteeriti ja seejärel arutati osakondade probleeme ja soove osakonnajuhtide kohtumisel SA juhatajaga. Osadel gruppidel, näiteks loomenõukogul ja korraldusosakonnal toimusid väljasõidupäevad Koolimäe loomekeskuses, et analüüsida möödunut ja seada eesmärke uueks aastaks.

Numbrilised eesmärgid:  10 uuslavastust – esietendus 9 uuslavastust, plaanitust jäi meist mitteoleneval põhjusel

esietendumata koostöö lavakunstikooliga  320 etendust – täidetud, 326 etendust  58 tuhat külastajat – täidetud, 61583 külastajat

5

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Dramatiseering maailmakirjandusest Uuslavastuste aasta avab 26. jaanuaril suures saalis esietenduv Robert James Walleri rahvusvahelise bestselleri „Madisoni maakonna sillad” (The Bridges of Madison County) lavaversioon Sari Niinikoski dramatiseeringus. Keskealise koduperenaise ja Ameerika südamaale kuulsaid katusega sildu pildistama tulnud fotograafi üürike armastuslugu, mille mälestus saadab mõlemat elu lõpuni, võimaldab puudutada üldinimlikke teemasid – igatsus, üksindus, kohusetunne – laiale publikule hästihoomatavas võtmes. Lavastaja Artjom Garejev, kunstnik Rosita Raud. „Madisoni maakonna sillad” esietendus plaanipäraselt suures majas 26. jaanuaril.

Noortele 15. veebruaril jõuab väikeses saalis publiku ette Rita Kalnejaisi näidend „Esimene armastus on revolutsioon” (First Love is the Revolution), mis lisaks noortelavastuste kategooriale võiks paigutuda maailma nüüdisdramaturgia alla. Tavapärase noortelooga võrreldes rohkem kihistusi sisaldav mõistujutt vaatleb meie suhet nii loodusega kui ka endast erineva, võõraga. Selles „Romeo ja Julia” teisendis on ebatavalisteks armastajateks koolikiusu all kannatav inimpoiss ja isepäine tarmukas rebasetüdruk, esindades loomariigi kaht poolt, kelle vahel rahu saavutamine näib olevat võimatu. Lavastaja Margo Teder, kunstnik Illimar Vihmar. „Esimene armastus on revolutsioon” esietendus väikeses majas 15. veebruaril. Sügishooaja alguseks on kaalumisel EMTA lavakunstikooli lavastamismagistrantuuri magistrandi Leeni Linna diplomilavastus, saksa autori Kristo Šagori noortenäidend „Kolmekesi Simoneta” (Dreier Ohne Simone), mis valmiks stuudiotööna. Näidend jutustab kolmest poisist, keda kahtlustatakse seoses kooliekskursioonil toimunud seksuaalvägivallaga klassiõe vastu, ning sellest käivad läbi mitmed päevakajalised teismeliste elu probleemid, mis pakuvad noortele äratundmisvõimaluse – eriti kuna algteksti lavastusjuhis näeb ette tegevuse kandmise aega ja kohta, kus seda parajasti etendatakse. Mängupaik selgumisel. Leeni Linna otsustas oma diplomilavastuse teha Tallinnas, VAT teatris.

Dramatiseeringud eesti kirjandusest Kevadel toome välja kaks eesti kirjandusteostel põhinevat lavastust, millest ühe aluseks vanem klassika, teisel aga elava klassiku uusim romaan. 8. märtsil esietendub väikeses saalis August Gailiti „Karge mere” (1938) lavaversioon. Dramatiseeringu autor on Sven Karja, lavastab Elar Vahter, kunstnik Jaanus Laagriküll. Gailiti loodud kalurite ja hülgeküttide kogukond maailmast eraldatud saarel, nende olelusvõitlused ja saatused karmi merekeskse elulaadi taustal maalivad korraga portree ühest paigast selle konkreetsuses ja ühiskondlikust mikrokosmosest selle ajatuses. „Karge meri” esietendus väikeses majas 15. märtsil. 10. mail esietendub suures saalis Robert Annuse lavastajakäe all Andrus Kivirähki seni viimase romaani „Lend Kuule” (2022) dramatiseering, mille on kirjutanud Urmas Lennuk. Seegi materjal asetub mõistujutu žanri: kosmonaut, kes on kaua pühendunud inimeste maailmapildi avaramaks muutmisele, kuid kel on tulemuseks näidata vaid ümbritsev mõistmatus, läheb rändama oma alateadvuse kehastuse, idealistlikest noorusaegadest tuttava hundi seltsis, et otsida taas üles elu kadumaläinud mõte. Kunstnik Liina Tepand. See lavastus jäi ära. Eesti kirjanduse lainel jätkame ka sügisel, kui Urmas Lennuk lavastab väikeses saalis enda dramatiseeringu Maarja Kangro ohtralt kõneainet äratanud dokumentaalromaanist „Klaaslaps” (2016). Ebamugaval, sageli välditud teemal – nurisünnitus ja emaduslootuse luhtumine – kirjutatud teos on osutunud paljudele teraapiliseks lugemiseks just oma halastamatu aususe tõttu ning usume, et sarnast teraapilist raputust, valuga toimetuleku kaardistust suudab üldistusjõulisel viisil pakkuda lavastuski. Kunstnik on Nele Sooväli.

6

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

„Klaaslaps” esietendus väikeses majas 13. septembril.

Maailma nüüdisdramaturgia 6. juunil on kavas suvelavastusena välja tuua Eestis seni tutvustamata, kuid kodumaal vägagi hinnatud iiri näitekirjaniku Philip Osmenti perekonnadraama „Lahkumine” (Leaving). Väikeses maakohas, 21. sajandi talukeskkonnas kulgev lugu, mis võiks sama hästi aset leida Lääne-Virus, jälgib kahe venna vastuolusid, kes loomult ei saaks olla erinevamad. Käärivatesse suhetesse lõikub ootamatu tragöödia, muutes kõigi pereliikmete minapilti igaveseks. Lavastaja on Peeter Raudsepp, kunstnik selgub veel, ka mängupaik on läbirääkimisel. Lavastus esietendus 7. juunil Loobu mõisa aidas Lääne-Virumaal. Hilissügisesse on mõeldud ameerika autori Samuel D. Hunteri „Vaal” (The Whale), mis jutustab pööraselt ülekaalulise eraku, veebi teel kirjanduskursusi õpetava professori püüetest peatse surma eel lunastust leida. Otsides kontakti ammu võõraks jäänud tütrega, leiab ta eest teravkeelse ja taltsutamatu teismelise, kes on niisama õnnetu nagu ta isegi. Suure südamega näidendi ilu ilmnemisest ootamatutes kohtades lavastab väikeses saalis Andres Noormets. Kunstnik selgumisel. Lavastus esietendus väikeses majas 6. detsembril. Lisaks esietendus 25. oktoobril suures majas ameerika nüüdisautori Branden Jacobs- Jenkinsi „Tsikaadide aeg” (Appropriate), klassikaliste USA perekonnadraamade vaimus lugu, milles suur lõunaosariikide suguselts saabub lagunevasse lapsepõlvekoju pärandust jagama ning eri põlvkondade ja arusaamade vahel löövad teravalt lõkkele meie ajastu vastuolud. Lavastaja Peeter Raudsepp, kunstnik Kristjan Suits.

Otsinguline dramaturgia + rahvusvaheline koostöö Sügishooaja alguses toob soome lavastaja Anna Lipponen suures saalis publiku ette oma dramatiseeringu ameerika kultusautori Hubert Selby Jr-i romaanist „Reekviem unistusele” (Requiem for a Dream). Teos kujutab nelja eri vanuses inimese elu, mis väljub kontrolli alt, kui kõik satuvad oma unistusi jahtides väga erineval kombel uimastite küüsi – kes dieeditablettide, kes heroiini kaudu –, ning välja areneb mõjus kujund sõltuvusühiskonna kohta. Ebatraditsioonilise teatrikeelega lavastus peaks rõõmustama otsinguliste vormivõtete huvilisi ja valmib rahvusvahelise koostööna Studio Totaliga Soomest. Lavastajale lisandub Studio Totali meeskonnast video- ja valguskujunduse looja Petri Tuhkanen, ning originaalmuusika ja helikujunduse autor on samuti Soomest. Lavastus esietendus suures majas 20. septembril.

Lastele Detsembris on meil, nagu ikka, kindlasti tulekul lastelavastus, kuid materjal on alles selgumisel. 7. detsembril esietendus suures majas lastenäidendite klassika, inglase David Woodi muusikaline „Piparkoogimehike”. Lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart.

Eelmistest kalendriaastatest ülekanduvad lavastused (esietenduse aeg):  Robert Vaidlo / Urmas Lennuk „Kessu ja Tripp”, lavastaja Eili Neuhaus (09.12.2023)  Adam Rapp „Hääl minu sees”, lavastaja Mait Joorits (10.11.2023)  Iseult Golden ja David Horan „Klassis”, lavastaja Elina Pähklimägi (13.10.2023)  Steven Moffat „Ettevaatust, õnn!”, lavastaja Peeter Raudsepp (22.09.2023)  Norm Foster „Vallatud võtted”, lavastaja Peeter Tammearu (15.09.2023)  Franz Kafka / Mihkel Seeder „Metamorfoos”, lavastaja Taavi Tõnisson (15.04.2023)

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Aleksandr Ostrovski „Süüta süüdlased”, lavastaja Eili Neuhaus (04.03.2023)

7

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  Urmas Lennuk „Nipernaaditalv”, lavastaja Urmas Lennuk (18.11.2022)  Amelia Bullmore „Di ja Viv ja Rose”, lavastaja Peeter Raudsepp (17.09.2022)

Lavastus võeti novembris mängukavast maha.  David Eldridge „Algus”, lavastaja Tiina Mälberg (28.01.2022)

Lavastus võeti veebruaris mängukavast maha.  Ray Cooney „Oi, Johnny”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.01.2022)  Tuomas Kyrö „Kõike head, vana toriseja”, lavastaja Eili Neuhaus (07.08.2020)

Lavastus võeti märtsis mängukavast maha.  Nadežda Ptuškina „Kuni ta suri”, lavastaja Peeter Raudsepp (16.11.2018)

3. KINO

Uuel aastal on kinos töökorraldus sama, mis eelmistelgi – ajalugu on tõestanud, et meie linnas on kinol külastajaid rohkem reedest pühapäevani, seepärast avame uksed kolmapäeval, töötame pühapäevani ning esmaspäeval ja teisipäeval puhkame. Traditsioonidele kindlaks jäädes teeme erandi lühematel koolivaheaegadel, kui avame uksed juba teisipäeval. Programmi filmivalik sõltub suuresti parasjagu välismaalt Eestisse sisse ostetud filmidest ja eesti filmitegijate innukusest uusi filme toota. Põhirõhk programmis läheb muidugi kodumaistele teostele ning filmidele, mida saaks kogu perega vaatama tulla. Seoses ameerika stsenaristide streigiga 2023. aastal, mis vältas ligi 5 kuud, ja ekraaninäitlejate streigiga, mis vältab endiselt, on paljud kassahitid lükkunud edasi uude aastasse, mis tähendab, et mingi osa programmi valitavatest filmidest moodustavad just need. Ka edaspidi hoiame eesmärgiks näidata vähemalt 20 erinevat filmi igal kuul, kuid seda võib mõjutada muidugi mõne kindla filmi populaarsus, mis võib teistega võrreldes veidi enam aega saada. Päevadel, mil kino on suletud tavapublikule (E–T), säilib võimalus kasutada maja eriüritusteks ja konverentsideks. Loodetavasti jätkub traditsioon ühendada Baltoscandali üritused ka kinomajaga ning saame näidata temaatilisi filme festivali külastajatele. Oktoobrikuu alguses jätkab tavapäraselt LGBTI+ filmifestival Festheart, mille publikuarv on aasta-aastalt kasvanud. 2024. aastal on festival majas juba kaheksandat korda. 2024. aastal oli kinol külastajaid 44 264, kellel oli võimalik valida 195 erineva filmi seast ja hankida piletid 1064 seansile. Igas kuus oli võimalik ära vaadata üle 20 erineva filmi, ainsaks erandiks oli juunikuu, kus ekraanil jooksis 19 filmi. 9 filmi kõigist üle Eesti vaadatuimast 20st filmist kogusid ka Rakvere Teatrikinos üle tuhande vaataja, nendeks olid: „Vari” (1481 vaatajat, 16 seanssi), „Vaiana 2” (1819 vaatajat, 19 seanssi), „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” (2529 vaatajat, 23 seanssi), „Pahupidi 2” (2535 vaatajat, 22 seanssi), „Mina, supervaras 4” (2685 vaatajat, 26 seanssi), „Kung Fu panda 4” (1602 vaatajat, 21 seanssi), „Elu ja armastus” (1979 vaatajat, 18 seanssi), „Ei iial enam” (1241 vaatajat, 15 seanssi), Deadpool ja Wolverine (1103 vaatajat, 17 seanssi). Eriüritustest toimusid Teatrikinos „RT vestleb” sarja raames kolm vestlusõhtut: 30. jaanuaril „Näitlejad filmitegemistest”, kus peale õudusfilmi „Päästa meid” ja kodumaist mokumentaalfilmi „Übermensch: nali ühes vaatuses”, sai osa võtta vestlusest näitlejate Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppingu ning mokumentaalfilmi režissööri Rauno Polmaniga, üritust modereeris teatri näitleja Laura Niils; 22. märtsil peale filmi "Nii ta on" oli kohtumine „Mehed on rääkinud” režissööri Vallo Toomlaga. Režissööriga vestlesid teatri dramaturg-lavastaja Urmas Lennuk ja kirjandustoimetaja Lauri Saaber; 31. oktoobril toimus Urmas Lennuki ja Lauri Saaberi modereerimisel ka vestlusõhtu "Varjust välja" peale mängufilm “Vari” seanssi – vesteldi näitleja Alice Siili ning filmi

8

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

helilooja Ardo Ran Varresega. Märtsikuu viimasel nädalal tulid taas näitamisele Oscari kuldmehikese võitnud filmid: „Langemise anatoomia”, „Mahajäänud”, esilinastusena „Huvivöönd”, 7 Oscari võitja „Oppenheimer” ja 4 Oscari võitja „Vaesekesed”. Rõõmustavad 111 külastajat tõi taas saali „Oppenheimer”. Ehkki üle Eesti ja tegelikult ka rahvusvaheliselt, pole kinokülastatavus pandeemia aja langusest veel taastunud, siis on Rakvere Teatrikino suutnud hoida oma kogu turuosast moodustavat väikest protsendinumbrikest stabiilsena. Siinsamas majanduslangus on külastatavust ikkagi mõjutanud ja seetõttu võib arvata, et kui just majanduslik olukord imekombel paremaks ei muutu, siis muutub kino kliendi rahakott edaspidi veelgi tundlikumaks ja tehakse teadlikud valikud, kas minna kinno või oodata kuni kodus on võimalik veidi soodsamalt soovitud filmi vaadata.

4. KOHVIK

Teatrikohviku peamine funktsioon on teatrile lisaväärtuste pakkumine. Esmatähtis on etenduste publiku ja kohvikuürituste teenindamine, valvelauana tegutsemine ja kassa toetamine piletimüügiga, lisaks igapäevase toitlustuse pakkumine nii majarahvale kui ka väljast tulnud klientidele, ettetellimisel erinevate teatriga seonduvate ürituste ja gruppide teenindamine, etendusepublikule vaheaja- ja õhtusöökide pakkumine. Ühtlasi pakume külastajatele rohkem võimalust ette tellida ja arveldada juba enne etendusele saabumist, et vähendada järjekorras seismist. Arendame edasi kohviku e-poodi, et keskkond oleks tellijale lihtne ja mugav (kodulehel otsetellimise ja -maksmise lahendus). Teatrikohvik pakub kohvi- ja lõunapause, aga ka õhtusööke seminaridele, konverentsidele, koolitustele, mis toimuvad teatris, kinomajas ja rahvamajas, ning grupitoitlustust (sünnipäevad, muud eriüritused) väljaspool teatrimaja vastavalt soovidele ja võimalustele. Sisuliselt heal ning huvitaval tasemel tegutsemiseks peab olema aasta kokkuvõttes teenitud kasum. Jätkuvalt peame oluliseks kohviku aktiivset turundustegevust. Jätkame varem alustatud teemanädalate või -päevadega, mis oleksid seotud majas toimuvate etendustega või kalendris märgitud tuntumate tähtpäevadega (mardi-, kadri-, vastla- ja sõbrapäev vms). Vahetame jõudumööda välja inventari, hangime juurde või uuendame töövahendeid ja toidunõusid. Eesmärk on pakkuda mitmekesist menüüd, olla paindlik ja tulla vastu tellijate soovidele. Otsime võimalusi, et olla jätkusuutlikum (taaskasutatavad pakendid ja kuluvahendid). Teatrikohviku teeninduspersonal püüab hoida end kursis toidu- ja joogimaailma viimaste hetketrendidega, osaledes aktiivselt tarnijate pakutavatel tooteesitlustel ja koolitustel. Samuti plaanime jätkata töötubadega, eesmärgiga tõsta teatrikohviku teeninduskultuuri ja hoida ühist meeskonnavaimu. Koostöös tarnijatega püüame jätkuvalt leida lahendusi, et hoida kohviku hinnakujundus stabiilsel tasemel.

2024. aasta oli kohvikule majanduslikult edukas, jätkus igapäevane toitlustus nii maja töötajatele kui ka välisklientidele, sealhulgas ettetellimisel toimunud ürituste ja gruppide toitlustamine. E-pood muutus aastaga teatrikülastajate seas populaarsemaks ja leidis aina rohkem kasutust, mis näitab, et külastajad hindavad seda mugavat lahendust. Aasta jooksul soetati jooksvalt vajaminevat inventari omavahendite arvelt, sealhulgas toidu- ja jooginõusid. Samuti vahetati välja vitriinkapp ja külmik suuremate ja energiasäästlikumate vastu, kuna senised seadmed ei vastanud enam vajalikule mahule ega töökindlusele. Kohvik pööras suurt tähelepanu jätkusuutlikkusele, kasutades Ringo pandipakendeid ja loobudes ühekordsetest

9

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

nõudest täielikult, samuti vähendati toiduraiskamist ning optimeeriti köögi toiduvalmistamise võimekust. Kõrgendatud tähelepanu pöörati prügi sorteerimisele. Sortimendi osas tehti uuendusi, näiteks sügisel uued õhtusöögi- ja vaheajapakkumised ning valge majakook, mis osutus klientide seas menukaks. Hinnakujundust hoiti stabiilsena, säilitades klientide usalduse ja tagades samal ajal kohvikule kasumliku aasta. Teatrikohvik teenindas edukalt suveetendust ning võõrustas Baltoscandali külalisi, pakkudes toitlustust nii teatris kui ka väljaspool seda. Lisaks valmis teeninduseeskiri, mis aitas teenindusprotsessid sujuvamaks muuta. Oluline osa aastast oli suunatud koostööle Rakvere Ametikooliga, et hoida häid suhteid ja kaasata praktikante, kes toetasid kohviku igapäevast tegevust ning tõid värsket energiat meeskonda.

5. LISAÜRITUSED

5.1 Sariüritus „RT vestleb” „RT vestleb” on enamjaolt Rakvere Teatri lavastustega seotud kohtumiste sari. Seoses fookuses oleva lavastusega vesteldakse sundimatus õhkkonnas nii lavastuse enda kui ka sellest tõukuvatel teemadel, avaldatakse arvamust nähtu kohta, küsitakse lisa külaliselt ja lavastajalt. Vorm võimaldab teemadele keskenduda süvitsi. Vestlust modereerib vastavalt teemale valitud isik, vestluse külalisedki on valitud vastavalt teemale. Tavaliselt võtab vestlusest osa ka lavastaja, võimalusel liituvad äsja laval olnud näitlejad. Samuti vaatame vahel oma lavastustest väljapoole ja nähes kultuurimaastikul tekkimas põnevaid teemasid, mida soovime teatripublikule esitleda või üheskoos lahata, kutsume Rakvere Teatrisse vestlema inimesi, kes on antud teemal võimalikult pädevad. Vestlusõhtu toimub traditsiooniliselt teatrikohviku vabas õhkkonnas, suurema publikumi korral otse laval. Vestlusringi on oodatud ka need, kes on lavastust varem näinud, samuti need, keda lihtsalt huvitavad lavastaja mõtted, ülesseatud teema või intrigeeriv külaline. Oluline on märkida, et tegemist pole „kohtumisõhtuga”, vaid vestlusringiga, et ärgitada publikut kaasa mõtlema ja mõtteid avaldama selle üle, mida nad tegelikult ja vahetult nähtust arvavad. See arendab kohalikku kultuurielu, eesti teatrikultuuri tervikuna ja valmistab ette teadlikumat ja avatumat vaatajat julgemateks katsetusteks tulevikus. Teatripraktik saab tööks vajalikku tagasisidet ja huvitavaid ideid ning Rakvere Teater saab kuuldud mõtteid kasutada oma edasise repertuaari kujundamisel. Üritused on kõigile tasuta ja vestlusi saab järele vaadata ERRi kultuuriportaalis, mille link ilmub ka teatri kodulehele. 2024. aastal toimus RT vestleb sarja all kokku 17 üritust, mis on rohkem kui varasemal aastal. Kõige märgilisemaks kujunes minikonverents „Teatri võimalikkusest väikelinnas”, mis koondas Eesti väiketeatrite rõõmud ja valupunktid ühte ruumi kokku ja millest ajakirjanduse ja ERRi kultuuriportaali üles laetud videosalvestuse vahendusel sai osa ka laiem publik. Ettekannetega astusid üles Roland Leesment (Endla Teater), Piret Rauk (Kuressaare Teater), Märt Meos (Narva Vaba Lava), Ingomar Vihmar (Endla Teater), Mariliis Peterson (Paide Teater), Tarmo Tagamets (MTÜ Müüdud Naer ja Võru Linnateater) ja Pille-Riin Purje (väikelinnade teatrite vaataja). Vestlusringiga liitusid hiljem ka Ugala Teatri loominguline juht Liis Aedmaa ning Rakvere Teatri loominguline juht Peeter Raudsepp. Hilisemat vestlusringi modereeris ajakirjanik Joonas Hellermaa. Kohalikku kultuurielu rikastasid ja valmistasid ette teadlikumat ja avatumat teatrivaatajat sarja „RT vestleb” raames toimunud kirjanduslikud jalutuskäigud, millega alustasime juba 2023. aastal ja millega jätkasime ka 2024. aastal. Rakvere Teatri mängukavas oli 2024. aastal kaks August Gailiti loomingul põhinevat lavastust: „Nipernaaditalv” ja „Karge meri”.

10

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Nende lavastuste eel toimusid teatri dramaturgi Urmas Lennuki ja kirjandustoimetaja Lauri Saaberi juhtimisel kirjanduslikud jalutuskäigud, kus tutvustati ühte eesti kirjanduse suurkuju August Gailitit ja tema loomingut. Talvisel perioodil toimusid samas vormis, aga hoopis teeõhtud, mis toimusid Rakvere Teatri väikeses majas. Vestlused olid sissejuhatuseks teatriõhtutele, kuid pakkusid laialdasi kultuuriteadmiseid ka neile, kellel teatrisse tulek vestlusõhtul plaanis ei olnud. Kui tavaliselt on RT vestleb sarja fookus lavastustel, siis 2024. aastal toimus sarja raames mitu vestluskohtumist ka filmitegijatega, kes Lääne-Virumaaga tihedalt seotud. Teatrikinos toimunud kohtumistel jagasid režissöör, helilooja ja näitlejad (Ardo Ran Varrese, Alice Siili, Vallo Toomla, Jaune Kimmeli ja Johannes Richard Seppinguga) oma kogemusi ja teadmiseid filmikunstist, mis aitas mõtestada kinolinal nähtut, kuid avardas seejuures ka filmikunstialaseid teadmiseid. Kuna kõik esinejad on aktiivsed või aktiivsed olnud ka teatrimaastikul, sai publik teada ka filmi- ja teatrikunsti kokkupuutepunktide ja erinevuste kohta. 2024. aasta lõppu mahtus veel luuleõhtu Rakverest pärit psühholoogi, koolitaja ja luuletaja Tiina Saar-Veelmaaga, kes vestles publikuga oma seosest Rakvere ja teatriga ja sellest, kuidas ta luuletamiseni jõudis. Inspireerival õhtul loeti ette palasid juba ilmunud raamatust ja ka neid, mida veel avaldatud polnud. Rohke osavõtt sarja „RT vestleb” üritustest kinnitab publiku huvi kultuurivaldkonna tegemiste vastu.

5.2 Sariüritus „RT muusika“ Sari „RT muusika” kätkeb endas teatri korraldatavaid muusikaüritusi. Hooaja lõikes püüame hoida korraldatavatel üritustel kindlat raami. Aasta jooksul püüame vastavalt tingimustele tuua publikuni vähemalt kolm kontserti. Kõik sarja kontserdid on nii sisu kui sihtgrupi poolest omanäolised, mis annab võimaluse tuua teatrisse taas väga eriilmelist publikut. Senini oleme läbi muusika esitlenud Rakvere Teatri endiseid ja praeguseid töötajaid, laulvaid näitlejaid ning meiega tööalaselt seotud olnud muusikuid. Kui aga meie repertuaar on pakkunud võimalust läheneda muusikale läbi lavastuse, siis oleme eeskätt kasutanud seda lähenemist. Jätkame sama teed ka 2024. aastal. Lähtume eelkõige lavastuse teemadest, inimestest ja materjalidest ning kui muusikamaailm pakub midagi tõeliselt erilist või Rakvere Teatriga eriliselt seotut, siis püüame sellegi meie publikuni tuua. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimus sarja „RT muusika” all kaks suurkontserti ja kolm väiksemat kohvikukontserti. Teatri suure saali täitis kevadel publikuga Jaan Tätte juubelikontsert. Oma 60. sünnipäeva tähistanud peamiselt muusikuna tuntud Jaan Tätte rääkis muusikapalade vahele lugusid oma elust ja tegemistest, mis erinevatel eluetappidel on tihedalt seotud olnud ka teatriga. Ning teatri väikeses majas toimus maikuus teatri sisehooaja lõpetamine ansambel Zetodega, kus panime punkti 84. hooajale. Teatrikohvikus toimus ühtekokku kolm kontserti, mis tutvustasid publikule siinkandis vähetuntud muusikuid ja nende loomingut. Lisaks eesti multi-instrumentalistidele ja lauljatele (Kalle Tikas, Jaan Eerik Aardam ja Sten Olle Moldau) sai publik võimaluse ka läti muusiku Edgards Rubenise loominguga tutvust teha. Kõik viis kontserti olid nii publiku kui sisu poolest väga eriilmelised, pakkudes taaskohtumise rõõmu juba armastatud artistiga ja tutvustades vähemtuntuid ja hoopis teistsuguse muusikažanri viljelejaid.

5.3 Sariüritus „RT muusikaviktoriin” Meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline kuuldeline mõttesport, mis ühendab erineva generatsiooni ja huvigrupi inimesed, kes peavad lugu muusikast. Avardab ja aitab kujundada

11

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

muusikalist maitset ning juhatab seni avastamata muusikani. Teemade valikus lähtume võimalikult palju teatri repertuaarist ja uuslavastustest. 2024. aastal jätkub sügisel alanud muusikaviktoriini üheksas hooaeg. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning nii käib igakuiselt kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal toimusid muusikaviktoriinid regulaarselt. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi filmiviktoriinidega. Otsus ei mõjutanud osalejate hulka ja oli meeltmööda ka mälumänguritele. Alates 2024. aasta sügisest korraldasid muusikaviktoriine Rakvere Teatri näitleja Johannes Richard Sepping ja melomaan Mart Rauba. Viktoriini teemad lähtusid Rakvere Teatri repertuaaris olevatest lavastustest pakkudes osalejatele võimalust lisaks muusikaalastele teadmiste rakendamisele end kursis hoida ka teatri tegemistega. Lisaks staažikatele mälumänguritele oli ka 2024. aastal uusi liitujaid. Nii kogunes üle kuu teatrikohvikusse 10 võistkonda.

5.4 Sariüritus „RT filmiviktoriin” Igakuine meelelahutuslik, ent hariv võistkondadevaheline ajugümnastika viib mängijad uuemasse ja vanemasse filmiajalukku. Teatris juba kaks aastat toimunud filmiviktoriinid ei kandnud varasemalt RT sarja nimetust ning toimusid teatri, teatrikino ja seltskonna filmisõprade koostöös. 2024. aastal jätkub sügisel alanud kolmas hooaeg, mil seadsime ta esmakordselt muusikaviktoriinide kõrvale oma eriürituste ridadesse. Nagu muusikaviktoriinide, nii on ka filmiviktoriinide teemavalik otseses suhtes meie repertuaari ja uuslavastustega. Välja selgitatakse parim meeskond nii kuu kui ka hooaja lõikes. Huvilised on viktoriini üles leidnud ning igakuiselt käib kohal keskmiselt 10 võistkonda. Sari aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal jätkas ka filmiviktoriini sari regulaarselt toimumist. Alates sügisest otsustasime korraldajate suure töökoormuse tõttu korraldada viktoriine üle kuu vaheldumisi muusikaviktoriinidega, mis sobis ka võistlejatele. 2024. aastal eriürituste ridadesse seatud sarja vedasid Rakvere Teatri kirjandustoimetaja ja suur filmihuviline Lauri Saaber. Filmiviktoriinide teemavalik lähtus sarnaselt muusikaviktoriinidele teatri repertuaaris olevatest lavastustest, rikastades nii osalejate teadmiseid erinevates kultuurivaldkondades. Rõõmustav oli kohtuda juba tuttavate mälumänguritega ja tervitada uusi liitujaid, kes sarja üles on leidnud ja aktiivselt kaasa lõid.

5.5 Imagoloogilised üritused Kogukonnale lähendamise ja ühtlasi turundusega haakuvad ka uuslavastustega seotud imagoloogilised üritused, mis leiavad oma konkreetse sisu ja vormi lavastust ettevalmistava meeskonna ja teatri korraldusosakonna visioonikoosolekutel. Niipalju kui töögraafikud lubavad, kaasame lisaüritustele Rakvere Teatri näitlejaid. Hooaja algus ja lõpp tähendavad teatrile traditsioonilist üritust, kus tutvustatakse linnarahvale uut hooaega või siis juhitakse tähelepanu sisehooaja lõppemisele ja suveetenduste algusele. Üritused on vajalikud nii turunduslikust aspektist kui ka selleks, et lähendada kogukonda teatrile. 2024. aasta septembri alguses avasime oma 85. juubelihooaja linna keskväljakul, pakkudes linnarahvale võimalust taaskasutuse eesmärgil soetada teatri ladudes leiduvaid eriilmelisi kostüüme, rekvisiite ja dekoratsioone. Lisaks oli avatud kohvikulett, kust sai soetada teatritöötajate valmistatud hõrgutisi ning just sellel päeval sai osta ka soodushinnaga teatripileteid algavaks hooajaks. Kogu tegevus keskväljakul oli heategevuslik ning ettevõtmine oli meeleolukas ja menukas linna rahva jaoks, pakkudes inimeste argipäeva teistmoodi vaheldust ning teatri jaoks oli oluline tulla oma tegevusega Rakvere linna südamesse, püüdes lähemale tulla oma publikule. Koostöös Juhan Liivi muuseumiga toimus 31. oktoobril suure maja trepihallis Juhan Liivi

12

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

büsti avamine, mille loojaks ning autoriks on Ardo Ran Varres. Teos on Rakvere Teatrile tähenduslik mitmel moel: Juhan Liivi vend Jakob Liiv on Rakvere Teatri asutaja, teatri sihtasutuse juhataja Velvo Väli (mänginud RT lavastuses Juhan Liivi) oli modelliks ja inspiratsiooniallikaks loodud büstile ning üle mitmete aastate said vennad Liivid taas büstide kujul Rakvere Teatris kokku. Vahetult enne esimest adventi toimus teinegi imagoloogiline ja kogukonda ühendav kogupereüritus „Piparkoogihommik”, mis valmis koostöös kohalike pagariettevõtetega. Sellisel moel ei olnud teater varem ettevõtjatega koostööd teinud ja see leidis väga positiivset tagasisidet nii teatri, ettevõtete kui külastajate poolt. Tasuta sündmusel sai kogu pere ühiselt lustida, fookuses olid pagaritoodetest lookas letid, osaleda sai teatri töötajate läbi viidud töötubades, lahendada jõulu- ja piparkoogi temaatilist ristsõna, toimus linna parima piparkoogi valimine. Lisaks pagariettevõtetele tegi teater koostööd ka maakonnalehega Virumaa Teataja ja kohaliku omavalitsuse esindajatega, kes lõid kaasa ürituse kajastamisel ja parima piparkoogi valimisel. Üritusel viibis ning lustis koos lastega ka Piparkoogimehike. Mõlemad toimunud üritused lähendasid kogukonda, tutvustasid teatri uuslavastusi ja tihendasid eri asutuste vahelisi koostöösuhteid.

6. GALERII

2024. aastal jätkame kunstinäitustega Rakvere Teatrimaja suure ja väikese maja fuajeedes, kohvikutes ning Teatrikino klaasgaleriis. Aastas planeerime kuni 6 suuremat näitust, mida eksponeeritakse keskmiselt kaks kuud, lisaks 15–20 väiksemat satelliitnäitust suure ja väikese maja kohvikugaleriides. Teatrikino klaasfuajee on suureformaadiliste tööde eksponeerimiseks sobiv koht, kuna vaated avanevad linnaruumi. Tänu 2023. aastal paigaldatud uutele riputussüsteemide on kunstiteoseid võimalik eksponeerida kahepoolselt. 2024. aastal on teatrigaleriides kavas mitmeid erinevaid kunstivaldkondi tutvustavaid näitusi alates maalikunstist ja graafikast ning lõpetades plakatite ja nüüdisaegsete installatsioonidega. Kohvikute galeriides on plaanis eksponeerida fotolavastusi ja fotograafilisi uurimusi erinevatelt noortelt autoritelt. Eraldi ekspositsioon on planeeritud rahvusvahelise teatrifestivali Baltoscandal toimumise ajale. Jõuluajal on erinevates galeriides võimalik eksponeerida peamiselt noorte ja laste töid, mis seotud saabuva jõululavastusega. Galeriitegevuse eesmärk on tutvustada teatrit külastavatele inimestele erinevaid kunstivaldkondi ja kunstnikke ka väljastpoolt Rakveret, rikastades sel moel Rakvere kultuurielu. Kunsti eksponeerimine sihtasutuse hoonetes on võimalus kutsuda potentsiaalset teatrikülastajat teatri hoonetesse etenduste välisel ajal, muutes interjöörid nauditavaks ja põnevaks keskkonnaks. Koostööd jätkatakse kunstiõpetajatega kohalikest koolidest. Sel moel on võimalik pakkuda väikest kunsti ja teatriga seonduvat haridusprogrammi ja ühtlasi tutvustada teatrit tulevasele publikule. Näitusetuuri käigus arutleme läbi antud teoste ja kunstnike ka Eesti üldise kultuurikonteksti üle ja tutvustame teatri uuslavastusi. Kunstinäituste järjepidev korraldamine tõmbab teatrile lisatähelepanu, olles sel moel täienduseks etenduskunstidega tutvumisel. Erinevate meediumite eksponeerimise traditsioon täiendab teatripubliku kunstielamusi ning loodetavasti pakub huvi ka Rakveresse väljastpoolt saabunutele. Jätkame koostööd kunstnike, disainerite ja kunstikoolidega. Oleme teatrina avatud erinevatele kunstiliikidele. Tegevus aitab tutvustada teisi kultuurivaldkondi. 2024. aastal teatrigaleriis korraldatud näitused: Suure maja galerii ja kohvik

1. Janar Kaseorg, „Labürint”, jaanuar;

13

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

2. Elizabeth Kuzovnik, fotonäitus „Sillad”, veebruar–märts; 3. Emma Leloo Dilon, fotonäitus, veebruar (kohvik); 4. Fiona Koso ja Iiris Minda Paemurru, „Heli kanalisatsioon” ja „Fütoftoroos”,

jaanuar–veebruar (kohvik); 5. Krista Aren, „Jäljed. Digigraafiline uurimus”, aprill–mai (kohvik); 6. Ketlin Saaremäe, „Loodusega ühes”, mai–juuni; 7. Eva Grete Huul, „Juhe on koos”, aprill–mai; 8. Anna Kõuhkna maalinäitus „I valik”, mai–juuni; 9. BFMi tudengite näitus, „Keskmise lapse sündroom”, juuli–august; 10. Helje Eelma, digigraafika näitus„Kulgemised”, september; 11. Anne Tipner-Torn, maalinäitus „Valguse puudutus”, september–oktoober (kohvik); 12. Ardo Ran Varres, „Juhan Liivi heliilm”, oktoober 2024–märts 2025; 13. QBA. Martin Kaares, maalid „Ilmaennustus: soe ja päikesepaisteline”, oktoober–

november (kohvik ja jalutussaal); 14. Maret Kongi, kollaažid „Kuldne”, detsember 2024–jaanuar 2025 (kohvik); 15. Piparkooginäitus, detsember;

Väikese maja galerii 16. Maret Kongi, „Teatraalsed diaarad”, veebruar–märts; 17. Janar Kaseorg, „Labürint II”, märts–aprill; 18. Anna Kõuhkna, maalinäitus „II valik”, mai–juuni; 19. Erik-Indra Gordejev, YUKTA, graafiline romaan, september–oktoober;

Teatrikino galerii 20. kuraator Marko Kekišev, „Eesti kultuuriplakat II”, jaanuar 21. Berit Bärbel Rebane, fotoseeria „Märkamatud”, veebruar–märts 22. Teet Suur, „Ruum meie vahel”, oktoober 23. „Saksa plakat I” (Haapsalu Graafilise Disaini Festival 2024) oktoober–detsember

Loobu ait lavastuse „Lahkumine” etenduste ajal 24. Rakvere teatri töötajad, „Lahkumine peateelt”, juuni.

7. BALTOSCANDAL

Baltoscandal toimub 3.–5. juulini, lisapäevana oleme arvestanud 6. juuli. Taotlused rahastajatele on tehtud 2023. aasta lõpuks ja jaanuaris-veebruaris saame paika eelarve ning kinnitada esinejad. Märtsist maini toimuvad ettevalmistused (info ja reklaammaterjalide ettevalmistamine, truppide logistika ja tehniliste detailide täpsustamine). Juunis toimuvad ettevalmistused ja proovid spetsiaalselt Baltoscandali jaoks loodud lavastustega ja nädal enne festivali algab saalide tehniline ettevalmistus. Festivali nelja päeva jooksul näitame 24 etendust 12 erinevalt trupilt ja esinejalt. Plaanime tuua Rakverre Miet Warlopi (Belgia), Marlene Monteiro Freitase (Portugal), berlin.be (Belgia), Andrea Salustri (Itaalia), Philippe Quesne’i (Prantsusmaa), Back to Back’i (Austraalia), Nora Turato (Horvaatia). Lisaks nö valmis lavastustele on kavas projektid, mis valmivad spetsiaalselt kohapeal ja paigutuvad linnaruumi. Etenduspaikadena kasutame Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, kultuurikeskuse saali, Spordikirikut, Rahu tänava spordisaali jt. Baltoscandali toetajad on Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Kulturstiftung des Bundes, Pro Helvetia, Flemish Government jne. Baltoscandal toimus 3.–7. juuli. Festivalil nägi Eesti ja maailma tippteatrit, mis pakkus intensiivse läbilõike erilaadse teatrikeelega lavastustest. Etendus 13 lavastust kümnest riigist, lisaks sai publik osa kinoprogrammist ja raamatuesitlusest. Tänavuse festivali programm oli tavapärasest peresõbralikum, kolm lavastust sobisid ka lastele vaatamiseks.

14

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

Tänavuse programmi joonealuseks oli festivali kolmekümnes tegutsemisaasta. Kava oli meenutav, samas edasivaatav. Kava võis leida mitu tuttavat nime, kes on varemgi Baltoscandalil ja Eestis esinenud: Lawrence Malstaff, Ivo Dimchev, WAUHAUSi, Philippe Quesneanud, ning võttis ka uue sihi: kaasata enam noori kaasaegse teatri tegijaid. Seekord olid esindatud meie mõlema teatrikooli tudengid. Johhan Rosenbergi lavastatud ja EMTA lavakooli 31. lennu tudengite esitatud "Järelsuve koor" ja Robin Täpi lavastatud ning TÜVK tudengite ja vilistlaste kaaslavastatud ja etendatud projekt "KIBE!". Robin Täpi „KIBE!“ tunnustas Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp aastapreemiaga. Baltoscandali esinejateks olid: Johhan Rosenberg ja EMTA lavakunstikooli tudengid, Von Krahli Teater, Miet Warlop (BEL), Susie Wang (NOR), WAUHAUS (FIN), Ivo Dimchev (BUL), Robert Henke, TÜVKA tudengid (Robin Täpp), Branko Jordan / Katarina Stegnar / Primož Bezjak / Mart Kangro / Juhan Ulfsak / Eero Epner, Florian Malzacher (raamatuesitlus) (GER), Back to Back Theatre SHADOW (film) (AUS) Lawrence Malstaf (BEL), Laura Kutkaitė ja Leedu Rahvusteater, Andrea Salustri (ITA), Philippe Quesne / Vivarium Studio (FRA). Etenduspaikadena kasutasime Rakvere Teatri suurt ja väikest saali, Teatrikino ruume, kultuurikeskuse saali, Rahu tänava spordisaali, Linnavalitsuse Valget Saali, Köster Gööcki maja ja Haljala Rahvamaja saali. Baltoscandali toimumist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapital, Rakvere linn, Prantsuse Kultuuriinstituut, Norra kultuurifond, jt.

8. KESKKONNAALANE TEGEVUS

Keskkonnategevuse töörühm pidas 2024. aastal kaks töökoosolekut, millega panime paika 2024. aastaks planeeritavad keskkonnasäästlikud tegevused, koostasime keskkonnahoidlike ürituste korraldamise ja digiprügi vältimise meelespea ning soovitused ürituse külastajale, viisime läbi kollektiivis keskkonnaalase küsitluse selgitamaks, kuidas töötajad hindavad asutuse keskkonnasäästlikke tegevusi ja mida soovitavad ökoloogilise jalajälje vähendamiseks teha.  Maikuus läks teatrikohvik üle Ringo korduspakendite kasutamisele ja lõpetasime

ühekordsete nõudega kaasamüügi – selles ettevõtmises oleme Rakvere linna lipulaev. Ringo taaskasutusnõude kasutamine on populaarne ja kaasaostjad on harjunud kogumiskastiga. Kasutasime pandiringlust ka suvelavastuse mängupaigas Loobul.

 Soetasime ja paigaldasime aprillis teatrikompleksi nii töö- kui ka avalikesse ruumidesse sorteeritavad jäätmekastid: paber/papp, pakend, panditaara, bio ja olme. Lisaks kogume eraldi kasutatud patareid ja ohtlike jäätmete purgid-pudelid. Lõime valmisoleku tekstiilijäätmete (rõivad, jalanõud, aksessuaarid (kotid, vööd jms), kodutekstiil) kogumiseks. Oktoobris tegime sorteeritavate prügikastide auditi: kas konteinereid on piisavalt, mida ja kuhu on juurde vaja, kus sorteerimine lonkab. Üldjuhul on seis positiivne.

 Alustasime aasta alguses suitsuruumides konide kogumist Filaret´i konteineritesse, mida on kompleksis neli (suur ja väike maja, kinomaja, töökodade maja) ning transpordime konid Tallinnasse minnes vastavasse kogumispunkti. Loobul, suvelavastuse paigas ja Baltoscandalil, olid õues Filareti kogumiskastid.

 Pöörasime varasemast suuremat tähelepanu digihügieenile. Ei anna enam e-postkastidele mahtu juurde, pigem püüame vähendada, mis distsiplineerib ja kohustab postkaste puhastama. Kutsusime töötajaid üles digikoristusele: 26. jaanuaril oli digiprügi koristuspäev ja 14.–20. oktoober digikoristusnädal. Korraldasime töötajatele digikoolituse arvutiga ökonoomsest töötamisest ja

15

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

digihügieenist. 29. mail käis kultuuriministeeriumist infoturbejuht Triin Nigul sellest rääkimas.

 Pöörasime üha suuremat tähelepanu uuslavastuste väljatoomisel dekoratsioonide, kostüümide, rekvisiitide jms materjalide taaskasutamisele ja täheldasime, et paljud kunstnikud ja lavastajad on sarnase suhtumisega. 2024. aasta kõigi uuslavastuste peale kokku oli taaskasutust dekoratsioonidest 15%, rekvisiitidest 38% ja kostüümidest 43% ning kõige enam lavastustes „Karge meri” (dekoratsioon 60%, rekvisiit 5%, kostüüm 70%) ja „Klaaslaps” rekvisiit 100%, kostüüm 70%).

 Pakkusime taaskasutusest ülejäävaid kangajääke ning repertuaarist mahaläinud lavastuste paberplakateid lasteasutustele (lasteaiad, koolid, kunstiringid, noortekeskused). Valmistasime kangajääkidest kinkekotte, kööki pajalappe ja rätikud, pansionaati voodipesu ja käterätikuid, garderoobi jalatsikotte jms.

 Enne vana dekoratsiooni utiliseerimist võtsime sellelt taaskasutusmaterjali, ja mida ise taaskasutada ei saanud, pakkusime enne utiliseerimist lähiümbruse näitetruppidele ja Rakvere koolide töökodademajale.

 Novembris soetasime kinomaja välisseinale energiasäästliku väliekraani, kuna olemasolev oli vananenud tehnoloogiaga ja suur elektritarbija.

 Seadistasime kõik sise- ja välireklaamekraanid öötundideks reklaamivabaks ja tumedamale resolutsioonile.

 Septembris paigaldasime kaks varikatusega 5-kohalist ratta- ja rollerihoidjat. Nüüd on kompleksis töötajatele, teatri- ja kinokülastajatele 25 parkimiskohta (10 varikatusega peamaja ääres, kino ees 13 ja 6 + 6 endist rattahoidjat väikese maja juures).

 Seadsime suureks eesmärgiks vähendada paberikulu ja samuti paberprintimist. Kahepoolne või taaskasutuspaberile printimine on muutunud harjumuspäraseks.

 Kuna digitaalne kavaleht on keskkonnasäästlikum, saab 2024. aastast kodulehel lavastuse info alt alla laadida e-kava või kavamüügilauas skaneerida QR-koodi.

 Alates märtsikuust on meie kõigis tualettides kasutusel taaskäideldud kätepaber.  Kontorisse soetati 2024. aasta sügisel ergonoomiline kontorimööbel (lauad ja toolid).

Vana mööbel läks 100% taaskasutusse.  Vee säästlikumaks kasutamiseks vahetati kohviku köögis veekraanide segistid

säästvamate duššiotsaga segistite vastu.  Teatrikohvik pööras suuremat tähelepanu kestlikkusele: eelistades võimalikult palju

kohalikku ja hooajalist toitu, pakkudes vegan- ja taimetoitu, vältides levinud allergeene, pakkudes joogivett kannudes, hoidudes toidu raiskamisest ja kasutades produktid lõpuni, võimalusel kasutades õiglase kaubanduse ja mahetooteid.

9. LIGIPÄÄSETAVUS

Ligipääsetavuse parendamiseks tehtud tööd 2024.

1. Olukorra kaardistus mais 2024 koostöös Eesti Puuetega Inimeste Koja Lääne Virumaa osakonna esindajatega. 2. Kaardistuse põhjal tegevuskava 2025 koostatud. 3. Invaparkimise tähiste paigaldamine suure ja väikese maja juures. 4. Külastusteekonna kirjeldus ette valmistatud ning saadetud sihtgrupile kommentaarideks. 4. Suure maja sissepääsu renoveeritud, fotosilmaga toimivate uste paigaldatud.

16

KINNITATUD sihtasutuse nõukogu __.__.2025 koosolekul

5. Läbipaistvad pinnad majas tähistatud. 6. Invatualettidesse mähkmeprügikastid paigaldatud.

17

Kinnitatud SA nõukogu __.__.2025 koosolekul

Ülevaade Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja nõukogu tööst 2024. aastal

Käesolev aruanne on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõikest 1 ja Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja põhikirjast. Selles esitatakse ülevaade, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud ning näidatakse ära juhatuse ja nõukogu liikmetele makstud tasude summa.

Aruandeperioodil oli sihtasutuse nõukogu viie- ja neljaliikmeline: - Katre Väli nõukogu esimees 1,0 - Üllar Saaremäe nõukogu liige 1,0 - Heidi Aadma nõukogu liige 1,0 - Kersti Sannik nõukogu liige 0,3 - Viivika Roostar nõukogu liige 1,0

2024. aastal toimus 4 (neli) nõukogu koosolekut.

Olulisemad sihtasutuse nõukogu poolt aruandeperioodil vastu võetud otsused ja korraldatud tegevused:

- 2023. aasta majandusaasta aruande audiitori ärakuulamine; - loomenõukogu koosseisu ja põhikirja kinnitamine; - asutajaootuste dokumendi tutvustamine ja järgnevatest tegevustest ülevaate saamine; - energiasäästlike valgustite riigihankest ülevaade; - kultuuriministeeriumi siseauditi raportiga tutvumine; - ülevaate saamine 2024. aasta investeeringutest ja 2025. aasta investeeringute plaani

kinnitamine; - juhatuse liikme konkursi korraldamine; - arengu- ja tegevuskavade, eelarve, majandusaasta aruande jm tegevust reguleerivate

dokumentide kinnitamine.

Sihtasutuse asutajate otsusega on määratud sihtasutuse nõukogu esimehe kuutasu suuruseks 210 eurot ja nõukogu liikme kuutasu suuruseks 140 eurot.

Nõukogu ja juhatuse liikmetele makstud tasud aruandeperioodil olid järgnevad:

Nimi Nõukogu / juhatus Periood Summa kokku (EUR) Velvo Väli juhatuse liige 01.01 – 31.12.2024 39 600 € koos lisatasuga Katre Väli nõukogu esimees 01.01 – 31.12.2024 2520 € Üllar Saaremäe nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1680 € Heidi Aadma nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 1315 € Kersti Sannik nõukogu liige 01.01 – 07.05.2024 585 € Viivika Roostar nõukogu liige 01.01 – 31.12.2024 2030 €

Rakvere Teatrimaja SA tulemiaruanne 2025

Eelarve Täitmine Täitmise % jaanuar veebruar

Piletitulu 20%

Kavade müük 18% 778

Reklaami müük 0

Kinopiletite müük 18%

Saalide rent 15% 0

Muu üüri- ja renditulu 700 173 25% 40 133

Kohviku tulu 18%

Muud eriüritused 0 0 0

Piletimüügi vahendustasud 407 20% 107 300

Muu kaupade ja teenuste müük 606 7% 205 401

Tulud majandustegevusest 19%

Kultuuriministeerium

Tegevustoetused 17%

Kultuuriministeerium

Sihtfinantseerimine 7%

Toetused 16%

Muud tegevustulud 0 0 0

Muud tegevustulud 0 0 0

KOKKU TEGEVUSTULUD 79%

Koosseisuliste töötajate tasud 16%

Tasud töövõtulepingute alusel 13%

Sotsiaalmaks 16%

Töötuskindlustusmaks 15%

Tööjõukulud 15%

Administreerimiskulud 10% -758 -865

Lähetuskulud 114% -148

Koolituskulud -163 3% 0 -163

Hoonete majandamiskulud 17%

Sõidukite majandamiskulud 22%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 6% -629 -638

Inventari ja seadmete kulud 10%

Eririietus -517 -76 15% -49 -27

Tervishoiukulud -5 0% -5 0

Muud majandamiskulud 16%

Majandamiskulud 16%

KOKKU TEGEVUSKULUD 16%

KOKKU TEGEVUSTULEM

Maksud, lõivud 96% 0

Muud kulud 0 -35 -35 0

Finantstulud ja -kulud 0 0 0

KOKKU MUUD TULUD JA KULUD -26% 0

TULEM

2 025

1 001 792 200 135 111 117 89 018

9 853 1 806 1 029

7 000 7 000

209 700 36 933 18 705 18 228

50 000 7 520 7 520

472 000 86 567 38 459 48 108

13 656

2 000

9 300

1 769 001 341 147 169 662 171 485

307 490 153 745 153 745

1 844 941 307 490 153 745 153 745

3 409 1 094 2 315

51 400 3 409 1 094 2 315

1 896 341 310 899 154 839 156 060

3 665 342 652 046 324 501 327 545

-1 619 213 -253 210 -128 018 -125 192

-117 270 -14 937 -6 201 -8 736

-560 831 -87 059 -43 608 -43 451

-13 595 -2 073 -1 039 -1 035

-2 310 909 -357 279 -178 866 -178 413

-15 956 -1 622

-2 700 -3 069 -2 920

-4 760

-232 867 -43 547 -20 817 -22 730

-47 486 -10 457 -4 473 -5 983

-20 010 -1 267

-61 981 -5 945 -2 817 -3 128

-3 410

-991 428 -161 011 -87 430 -73 581

-1 381 115 -227 161 -119 898 -107 262

-3 692 024 -584 440 -298 765 -285 675

-26 682 67 607 25 736 41 870

-2 117 -2 037 -2 037

10 000

7 883 -2 072 -2 072

-18 799 65 535 23 665 41 870