Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu (598 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kultuuriministeerium

[email protected]

Laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu

(598 SE)

Austatud proua minister

Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile esitame arvamuse laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu

(598 SE) kohta.

Rahandusministeerium ei toeta laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu. Eelnõu on kohati

deklaratiivne ja väheregulatiivne, kohati ülereguleeriv. Kui soovitakse laulu- ja tantsupidu

ning sellega kaasnevat protsessi seaduse tasemel reguleerida, peaks olema puudutatud lisaks

laulupeole ja tantsupeole ka rahvamuusikapidu1, mis on laulu- ja tantsupeo osaks alates 2011

aastast. Samuti eeldaks põhjalikumat regulatsiooni laulu- ja tantsupeo kunstiliste juhtide

valimine (praegu eelnõus § 3 lõige 5), ligipääs erivajadustega inimestele (eelnõus § 6 lõige

4), toetuste andmine (eelnõu § 5). Samas jäävad deklaratiivseks ja arusaamatuks Vabariigi

Valitsust (eelnõu § 4 ja § 13) ning laste ja noorte rolli (eelnõu § 5 lõige 1, § 8) puudutavad

sätted. Need on vaid mõned näited.

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse puutuvalt teeme järgmised märkused.

1. Eelnõuga reguleeritakse üldlaulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo

ettevalmistus- ja korraldustööde rahastamist (§ 11).

Senine rahastamise süsteem on olnud selline, et laulu-ja tantsupeo korraldamise aastale

eelnevalt on Kultuuriministeerium esitanud RES/RE protsessi lisataotluse konkreetse aasta

peo rahastamiseks. 2025 aastasse eraldati näiteks ühekordselt 3,5 mln. Kultuuriministeeriumi

põhieelarves on iga-aastaselt laulu- ja tantsupeo kollektiivjuhtide palgameede 2,6 mln eurot.

Lisaks maksab Kultuuriministeerium iga-aastaselt Laulu- ja tantsupeo SA-le toetust (2025. a

0,7 mln, 2024. a 0,8 mln). Laulu- ja tantsupeo SA omakorda maksab protsessis osalevatele

kollektiividele iga-aastast toetust.

Seletuskirja peatükis 6 on selgelt öeldud, et käesolev seadus ei too kaasa täiendavaid

riigieelarvelisi kulusid. Seega saab seaduse eelnõu eesmärk olla rahastamise põhimõtete ja

vastutuse määratlemine ning vajadusel vahendite ümber jagamine, mitte lisarahastamise

kohustuse lisamine osapooltele.

Samas eelnõu §-s 11 on detailselt toodud rahastamise kohustused ning lõikes 3 veel lisatud

tingimus, et pidude vahelisel ajal ei tohi iga-aastases riigieelarves ettenähtud rahalised

1 Avaleht - XXVIII Laulu- ja XXI tantsupidu

Teie 19.03.2025 nr 1-1/15-598,

RIIGIKOGU/25-0288/-

2T

Meie 04.04.2025 nr 1.1-11/1424-2

2

vahendid olla väiksemad eelmisel aastal eraldatud vahenditest. Sellega pannakse kohustus

valdkonna eest vastutavale ministeeriumile. Kui on soov seda teha, siis peaks see olema

Kultuuriministeeriumi nõusolekul, kes valdkonda koordineerib ja eelarve tagamise eest

vastutab. Kui rahastamispõhimõtted sellisel kujul eelnõusse sisse jäävad, siis tuleb arvestada

sellega, et kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi eelarvest.

2. Eelnõuga nähakse ette toetuste ja stipendiumide maksmine (§ 5), kuid nende regulatsioon

on puudulik. Puudub konkreetne volitusnorm kultuuriministrile toetuse andmise tingimuste

kehtestamiseks. Kui toetuse andmise rakendaja on keegi teine (nagu praegu rakendab

analoogse toetuse andmist Eesti Rahvakultuuri Keskus), siis tuleb seadusega ette näha

võimalus ülesannete täitmine edasi volitada. Samuti on vaja seaduse tasandil reguleerida

toetuste tagasimaksmisega seonduv, sh viivised ja intressid, kuna sellisel juhul on tegemist

põhiseaduse riivega, mis kuuluvad põhiseaduse § 113 kaitsealasse.

Eelnõu § 5 lõikes 1 on kindlaks määratud ka kollektiivide juhtidele palgatoetuse

miinimummäär. Leiame, et määra reguleerimine seaduse tasandil ei ole otstarbekas. Eelnõu

sõnastusest ei selgu, millise tööpanuse eest on kavandatud tasu määr ette nähtud. Praegu on

juhendajate palgatoetus (sh toetuse suurus) reguleeritud rakendusaktiga ning see on mõistlik

lahendus ka edaspidi ükskõik, kas toetust antakse laulu- ja tantsupeoseaduse või riigieelarve

seaduse § 53¹ alusel.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt tellib riik kõrg- ja kutseõppeasutustelt vastavaid õppekohti

juhendajate järelkasvu tagamiseks, makstes neil õppivatele üliõpilastele ja õpilastele riiklikke

stipendiume. Kuna seletuskirjas on märgitud, et seadus ei too kaasa täiendavaid riigieelarve

kulusid, siis järeldame, et tegemist on üldise kirjeldusega ja säte ei too kaasa eelarve

lisavajadust.

3. Eelnõuga on paika pandud laulupeo ja tantsupeo kontsertide toimumise kohad. Kumbki

koht ei kuulu riigile. Tallinna Lauluväljaku territoorium kuulub Tallinna linnale ja seda haldab

Tallinna Linna poolt asutatud Sihtasutus Tallinna Lauluväljak. Kalevi staadioni omanik on

samuti Tallinna linn, kuid hoonestusõigus on seatud MTÜ Eesti Spordiselts Kalev kasuks.

Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 154 võib kohalikule omavalitsusele panna

kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Seadusega kohalikule

omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Kui

omandiga seotud kohustusi pannakse eraõiguslikule isikule, siis on tegemist PS § 36 riivega.

Vastavad mõjud on jäetud seletuskirjas analüüsimata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 58851423 [email protected]

3

Anneli Ratnik 5885 1314 [email protected]

Meeli Murasov 5450 1896 [email protected]

4

Lisaadressaadid:

Riigikantselei