Riigikogu põhiseaduskomisjon_arvamus

Riigikogu põhiseaduskomisjon

[email protected]

Teie 13.03.2025 nr

Meie 03.04.2025 nr 18-1/250698/2502427

Arvamus erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Austatud põhiseaduskomisjoni esimees

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust erakonnaseaduse ja krediidiasutuse seaduse muutmise

seaduse eelnõu (585 SE) kohta.

Esitasin 2017. aastal Riigikogule ettekande, milles palusin kaaluda erakonnaseaduse (EKS)

muutmist. On tervitatav, et mõnele osutatud probleemile pakub eelnõu lahenduse. Palusin kaaluda

ka juriidilise isiku annetuse keelu kaotamist (vt lähemalt ettekandest, alates p 20).

EKS § 123 lõike 1 kohaselt käsitatakse erakonna, valimisliidu või kandidaadi poliitilist tegevust

toetava annetusena nii rahalist annetust kui ka töid ja teenuseid, mida tehakse või pakutakse tasu

võtmata või soodustingimustel. See keeld puudutab ka juriidilise isikuna tegutsevaid

kodanikuühendusi. Keelatud annetuse tegemise eest saab kodanikuühendust karistada EKS § 1218

alusel. EKS § 124 lg 6 võimaldab väärteokaristusest pääseda, kui isik ise keelatud annetusest 30

päeva jooksul teada annab. Sellest pole abi, kui isik ei mõista, et vabas ühiskonnas tavapärane aus

ja avalik tegevus poliitilises elus osalemisel võib olla erakonnaseaduse kohaselt karistatav. Kui

annetuse suurus ületab 40 000 eurot, on juba tegemist kuriteoga (vt karistusseadustiku § 4021

koostoimes § 121 punktiga 2). Karistusseadustik ei sisalda EKS § 124 lõikega 6 sarnast sätet, s.t

kriminaalkaristusest ei ole võimalik pääseda keelatud annetusest 30 päeva jooksul teada

andmisega.

Leian jätkuvalt, et sellisel viisil juriidiliste isikute poliitikas osalemise keelamine piirab oluliselt

nende isikute põhiseaduslikke õigusi ja kahjustab Eesti võimalike arengusuundade avalikku

läbiarutamist. Näiteks kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel peaks olema lubatud asumi- ja

külaseltside, aga ka näiteks looma- või metsakaitseühenduste avalik toetus kandideerijatele.

Praegu paistab olevat keelatud seegi, et kodanikuühendus jagab enne valimisi teabelehti, kus on

lisaks kodanikuühenduse liikmete jaoks olulisele probleemile välja toodud need kandidaadid, kes

lubavad selle probleemi lahendada.1

Samal põhjusel on liiga piirav EKS § 123 lõike 2 punktis 3 kehtestatud keeld osutada mõnele

kandidaadile teenuseid, mida ei pakuta samadel tingimustel teistele kandidaatidele. See keeld

1 Vt nt: https://www.err.ee/1609254603/vooglaid-ja-jarvi-poordusid-erjk-vastu-kohtusse.

2

laieneb nii inimestele kui juriidilistele isikutele. Leian, et inimestel ja kodanikuühendustel peab

olema õigus valida ja välja näidata, millist poliitilist jõudu nad oma tegevusega toetavad. See

hõlmab ka ühiskonnauuringuid ja kogutud andmete analüüsi alusel antavaid nõuandeid (sealjuures

on oluline uuringu rahastajate ja andmete päritolu läbipaistvuse tagamine ning andmekaitsenõuete

ja tehisintellekti kasutamise reeglite järgimine nii andmete kogumisel kui analüüsimisel).2

Maailmavaate edendamiseks ühe või teise kandidaadi, valimisliidu või erakonna eelistamises ja

temaga koostöö tegemises ei ole demokraatlikus ühiskonnas midagi ohtlikku – vastupidi, see on

terve ja vaba ühiskonna toimimise loomulik osa. Tagatud peab olema sellise koostöö läbipaistvus,

ehk siis teada peab olema, kes, millal, kuidas ja keda toetas. Korruptsiooniohtu aitab tõrjuda

läbipaistvus, mille saavutamisele peaks aitama kaasa eelnõuga ette nähtud järelevalve

parandamine.

Kodanikuühendusi moodustatakse seetõttu, et üksi võib olla raske oma seisukohta kuuldavaks

teha. Kodanikuühendused teostavad kollektiivselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 lõikes 1

kaitstud väljendusvabadust. Leian, et juriidilise isiku annetuse keeld piirab väljendusvabadust

ülemääraselt.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on leidnud, et ka neil kodanikuühendustel, mis ei ole

erakonnad, on õigus teha poliitilist kampaaniat, sest see on väljendusvabaduse osa – sellise

tegevuse karistusähvardusel keelamine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) artikliga 10 (EIKo 19.02.1998, 141/1996/760/961, Bowman vs.

Ühendkuningriik). Sellele kohtulahendile on viidatud ka OSCE/ODIHR ja nn Veneetsia

Komisjoni ühises parteide reguleerimise juhendis (2. vlj, 2020), mis näeb ette, et kõigil peab olema

võimalus vabalt väljendada toetust enda eelistatud erakonnale nii raha andes kui ka muul viisil

panustades (p 209). Kandidaatidest ja erakondadest sõltumatud kolmandad osapooled peavad

saama teha kulutusi ka siis, kui selle eesmärk on valimistulemuse mõjutamine – seda ei tohi

täielikult keelata (p 218). Samas teenuseid, mida osutavad vabatahtlikult need, kes tavaliselt selle

eest tasu ei ootaks, tuleks pigem käsitada isikliku poliitilise tegevusena, mitte poliitilise annetusena

(p 217).

Kuna EIÕK on Riigikogu ratifitseeritud välisleping, tuleb PS § 123 lõike 2 kohaselt sellest lähtuda,

kui erakonnaseaduse mõni säte on konventsiooniga vastuolus. Probleem on aga selles, et kui

seadust ei muudeta, ei ole võimalik EIK praktikat mittetundval isikul selgelt aru saada, et sellistel

tingimustel on tema panus lubatud ning teda ei tohi selle eest karistada. Kuna annetuse keelu

rikkumine on karistatav, tuleb seadus sõnastada eriti selgelt (PS § 23 lõikest 1 tulenev

karistusnormi määratletuse nõue).

Ei ole kindel, et 2003. aastal kehtestatud juriidiliste isikute annetuste keeld on poliitika rahastamise

läbipaistvust suurendanud või korruptsiooniohtu oluliselt vähendanud. Pealegi kasutatakse

korruptsiooni vastu võitlemiseks tõhusamaid abinõusid (nt mõjuvõimuga kauplemisega seoses vt

RKKKo 07.02.2025, 1-22-3155/132). Kindlasti on aga suurenenud nende isikute hulk, keda

võidakse karistada tegevuse eest, mis ei kätke endas mingit poliitilise korruptsiooni riski.

Peale selle paistab Euroopa Parlamendi valimistega seoses (Euroopa Liidu õigusest tulenevalt)

olevat tekkinud olukord, kus teatud tingimustel on ilmselt lubatud välismaiste juriidiliste isikute

annetused, kodumaiste ühenduste annetused aga mitte.

2 Vt nt: https://www.err.ee/1609623803/erjk-kaalub-menetlust-pruunsilla-tegevuse-uurimiseks ja

https://www.err.ee/1609624067/erakonnad-kaks-aastat-parast-valimisi-salk-ist-polnud-meile-eriti-abi.

3

Võib kahelda ka selles, kas juriidiliste isikute annetuse täielik keeld on põhjendatud äriühingute

puhul. Näiteks kui mõni kodanikuühendus püüab saavutada ettevõtte tegevuse keelamist, peaks ka

ettevõttel olema võimalus avalikus debatis kaasa rääkida ja välja tuua, milline kandidaat tema

seisukohta jagab. Väljendusvabadusega ei sobi kokku ka see, kui keelatud annetuseks liigitataks

meediaväljaande juhtkirjas või muul sarnasel viisil avaldatud valimissoovitus. Kohaseks saab

ilmselt pidada riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute või riigihangetel osalevate

äriühingute annetuste keelamist.

Oluline on tagada, et erakondade, valimisliitude ja kandidaatide toetamine oleks läbipaistev.

Välistada tuleb vaenulike välisriikide mõju. Avalikult peab olema teada ja kontrollitud, kes, millal

ja millega erakonna, valimisliidu või kandidaadi poliitilist tegevust on toetanud.

Valimiskampaania kulude ja nende allikate läbipaistvuse tagamisel peab olema võimalik välja

selgitada, kui palju on tegelikult makstud reklaami eest meediaväljaannetele,

sotsiaalmeediaplatvormidele jne. Ainult nõnda saab hinnata, millisest allikast toimus tasumine ja

kas maksti kogu saadud kauba või teenuse eest. Ühtlasi võimaldab teave panuse päritolu kohta

asuda uurima, kas panuse tegija sai poliitikult keelatud vastuteene.

Palun kaaluge juriidilise isiku annetuste keelu kaotamist nõnda, et juba 2025. aasta kohaliku

omavalitsuse volikogude valimistel oleks vähemalt kodanikuühendustel võimalik kandideerijaid

karistamishirmuta toetada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Liina Lust-Vedder 693 8429

[email protected]