Harju Maakohus,
[email protected]
Pärnu Maakohus,
[email protected]
Tartu Maakohus,
[email protected]
Viru Maakohus,
[email protected]
Tallinna Ringkonnakohus,
[email protected]
Tartu Ringkonnakohus,
[email protected] 3.04.2025 nr 3-9.2/21
Usaldusisikuks või pankrotihalduriks
nimetamise korraldamisest
Lugupeetavad maa- ja ringkonnakohtute esimehed
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu juhatus on saanud maakohtunikult korduvalt märgukirju, et usaldusisiku või pankrotihalduri nimetamiseks sobiva isiku leidmisega on raskusi. Eelkõige on kohtunikel raskusi leida sobivat kutsekogu liiget, kes oleks valmis asuma usaldusisikuna füüsilise isiku maksejõuetusmenetlusse, kus tuleb täita ka pankrotihalduri ülesandeid. Kutsekogu juhatus arutas 10.03.2025 seda küsimust kutsekogu liikmetega ja esitab alljärgnevalt mõttearendused maksejõuetusvaldkonna kohtunikega jagamiseks ning 9. mail 2025 toimuva usaldusisikute, pankrotihaldurite ja kohtunike arutelu ettevalmistamiseks.
Kutsekogu liikmete hinnangul on probleemid kohtunikule nõusoleku andmisega tekkinud mitme asjaolu koosmõjus. Esile on toodud, et kohtunik küsib nõusolekut asuda pankrotihalduriks täites ka usaldusisiku ülesandeid või usaldusisikuks korraga mitmes asjas, aga adressaadi töökoormus võimaldaks asuda menetlusse vaid ühes või mõnes neist. Samuti on tähele pandud, et kohtunik pakub korraga mitu asja ja siis on kuudepikkune vahe. Pankrotihaldurid/usaldusisikud soovitaksid kohtunikel pigem küsida nõusolekuid sagedamini, aga korraga vähemates asjades. Nenditi ka, et kohtunik annab vastamiseks liialt pika tähtaja, mis pikendab kogu protsessi. Kohtuniku antav tähtaeg nõusoleku andmiseks ei peaks ületatama paari tööpäeva.
Kutsekogu liikmed märkisid ka, et maksejõuetusavalduse menetlemise ja kohustustest vabastamise menetluse saaks läbi viia selline usaldusisik, kellele ei ole antud pankrotihaldurina tegutsemise õigust. Nii saaksid kutsekogu liikmed pühendada oma ressursi võimalikult suures osas pankrotimenetluste läbiviimisele.
Arutasime kutsekogu liikmetega ka küsimust, et kas kohtuniku võimalust hinnata usaldusisiku ja pankrotihalduri töökoormust lihtsustaks elektrooniline lahendus, mida kuvatakse Koja kodulehel peetavas usaldusisiku ja pankotihaldurite nimekirjas ning kust oleks kohtunikule nähtav usaldusisiku/ pankrotihalduri menetluses olevate asjade loetelu? Leiti, et pelgalt asjade loetelu seda ei peegelda, kuna asjad on töömahult erinevad ja ka menetlusstaadiumid on erineva tööintensiivsusega. Kõikide menetlusse puutuvate detailide kesksesse registrisse kandmine halduri või usaldusisiku töökoormuse objektiivse hindamise võimaldamiseks on ilmselgelt liigselt koormav.
Kutsekogu juhatus pakub välja ka, et usaldusisikud ja kutsekogu liikmed võiksid saada võimaluse avaldada Koja kodulehel vastavalt usaldusisikute ja pankrotihaldurite nimekirjas, kui nad mingil perioodil ei võta kohtunikelt uusi menetlusi vastu või on otsustanud kutsetegevuse lõpetada, millest tulenevalt tegeletakse üksnes vanade menetluste lõpetamisega.
Toodi ka esile, et kohtunikud peaksid võimalikult paljude usaldusisikutega tutvuma ja andma menetlusi ka neile, kellele tavapäraselt menetlusi ei pakuta. Kohtunikud võiksid esitada ettepaneku usaldusisikuks asumiseks korraga kõikidele nimekirja kantutele. Märgime siinkohal, et juhatus arvas 2024. aastal ühe usaldusisiku nimekirjast välja põhjusel, et temale ei olnud ükski kohtunik kuude jooksul menetlusi pakkunud.
Võimalusel tuleks maakohtutel usaldusisikute ja kutsekogu liikmetega läbi arutada põhimõtted või vorm, kuidas kohtunik nõusolekut küsib - kutsekogu liikmed märkisid, et nõusolekut küsides võiksid kohtunikud avada lühidalt ka menetluse asjaolusid, mitte küsida lakooniliselt nõusolekut. Täiendava teabe avamine nõusoleku küsimise etapis oleks mõttekas ka usaldusisiku ja pankrotihalduri huvide konflikti vältimiseks, kui kohtule on võlausaldajate jt võimalike menetlusosaliste ring teada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619