Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie 21.03.2025 nr 16-6/19-2442-449

Meie 04.04.2025 nr 9.3-4/25/2136-2

Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu

ehitusloa taotluse KMH eelhinnangu ja

KMH algatamata jätmise otsuse

seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu

ehitusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. KeHJS § 11 lõike 22

kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH

vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Kavandatav tegevus on Paldiski linna pump-hüdroakumulatsiooni(elektri)jaama (edaspidi

PHAJ) rajamine, mis koosneb maa-alusest, kristalse aluspõhja kivimites asuvast reservuaarist,

seda maapinnaga ja mereveehaardega ühendavatest šahtidest ning maismaal paiknevatest

muudest objektidest (juhtimiskeskus, alajaam jms). Jaama koguvõimsuseks on kavandatud

ligikaudu 500 MW. Vesisalvesti tööpõhimõte seisneb merepõhja ja maa-aluse veehoidla

kõrguste vahest tekkiva vee potentsiaalse energia ärakasutamises: elektrienergiat tarbitakse, kui

vett pumbatakse alumisest veehoidlast ülemisse. Kui elektrisüsteemis on tootmisvõimsuse

puudujääk või elektrihind on kõrge, toodetakse elektrienergiat ja vett lastakse merest läbi

turbiinide maa-alusesse reservuaari. Kui elektrisüsteemi hind on madal, pumbatakse vesi

ülemisse veehoidlasse ehk Paldiski lahte. Sissevõturajatise veetee allosas olevas turbiinisaalis

paiknevad elektriturbiinid/pumbad, mis vastavalt töörežiimile toodavad elektrit (vee liikumisel

merest maa-alusesse reservuaari) või pumpavad vett reservuaarist üles tagasi merre. Vesisalvesti

veehaarde torustik ja väikesadama ala on kavandatud Paldiski lahte, Pakri poolsaare ja Väike-

Pakri saare vahelisele alale. Veevõtutornidest liigub salvesti tööks vajalik merevesi mööda

torusid maismaale kavandatavatesse sissevõtu rajatistesse S. Julajevi tee 4 katastriüksusel

(58001:002:0321).

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Kehtiva

Paldiski linna üldplaneeringu kohaselt on S. Julajevi tee 4 katastriüksusega tegemist ettevõtluse

reservmaaga.

Paldiski vesisalvesti vee sissevõtu rajatiste rajamise KMH eelhinnangus on välja toodud

järgnev:

 Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid

õhku suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud

2(3)

mürafoon ning vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal

võimalik valgusreostus ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Soojuse, kiirguse ja

lõhna teket ei ole ette näha.

 Pakri poolsaarel on kolm (S-O, O-Ca ja Ca-V) põhjaveeladet, vastavalt 10–39 m, 39-84

m ja 84–160 m sügavuses. Kuna pinnakatte paksus on valdavalt alla 2 m ning

Ordoviitsiumi lubjakivid on ülemises osas lõhelised, siis on infiltratsioon kiire ja püsivat

pinnasevee (põhjavee ülemine, vabapinnaline kiht) horisonti alal ei esine. S. Julajevi tee

katastriüksusel luuakse kaldale kõigepealt torustiku rajamiseks vajalik survebasseini

süvis kuni tasemeni -14 m merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest

diafragmaseintega või vaiseinaga ja kaetakse veekindlalt betooniga.

Ettevaatusabinõude järgimisel pole mõju põhjaveele ette näha.

 Kavandatavate vee sissevõtu rajatiste lähedusse jäävad peamiselt üldkasutatavad,

sihtotstarbeta tootmis- ja ärimaad. Tööde lähipiirkonda elamualasid ei jää. Tegevuse

lähipiirkonnas töötavatele või piirkonnas liikuvatele inimestele võib negatiivne mõju

avalduda ehitus- ja kasutusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol. Koostatava KMH

käigus koostatakse müra tekke ja leviku modelleerimine ning hinnatakse kavandatava

tegevusega kaasnevat ehitusaegset vibratsiooni ja modelleeritakse vibratsiooni mõjuala

ulatus. Muud mõju elanikkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule pole ette näha.

 Ehitustegevuse käigus võib esineda ajutist õhukvaliteedi halvenemist tolmu tõttu ning

ehitusmasinate tööga kaasneda müra ja vibratsioon. Mõju on lokaalne ja lühiajaline.

Vesisalvesti rajatiste tarbeks kaevamise ja ehitustöödega kaasneb veokite liikumine, mis

suurendab transpordivoogusid piirkonnas. Veokite liiklemisega teedel kaasneb müra.

 Vesisalvesti käitamise ajal vibratsiooni, müra ja õhukvaliteedi halvenemist pole ette

näha.

 PHAJ rajamisel kaevatakse kaldale kõigepealt vajalik survebasseini süvis kuni tasemeni

-14 m merepinnast, süvise ehitamisel isoleeritakse see põhjaveest diafragmaseintega või

vaiseinaga ja kaetakse veekindlalt betooniga. Kuna puur- ja salvkaevusid kavandatava

käitluskoha territooriumil ei asu ning samuti ei ulatu kinnistule ühegi lähema kaevu

sanitaarkaitseala/hooldusala, siis ohtu joogivee kvaliteedile nende võimaliku reostamise

läbi näha ei ole.

Paldiski energiasalvesti vee sissevõtu rajatiste rajamise KMH algatamata jätmine eelhinnangus

on välja toodud muuhulgas järgnevad ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise üldised (sh seadusandlusest tulenevad) meetmed:

 Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti

peavad ehitusaegse müra tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele.

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada

päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (Keskkonnaministri (KeM) määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha

tööpäevadel ajavahemikus kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes

kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse

nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast

ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

 Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele

ajavahemikus kell 8.00-17.00 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid

ehitustöid mitte teostada.

 Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri

17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ §-is 3 toodud piirväärtuseid.

3(3)

 Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks

tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase

kastmine.

 Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema heas tehnilises

seisukorras.

 Ehitustööde ajal valgustuse kasutamisel vältida ülemäärast valgustamist. Valgustid

tuleb suunata vaid valgustamist vajavale objektile ja vältida tuleb valguse hajumist.

 Vaja on läbi viia müra- ja vibratsiooniuuringud enne ehitamisega alustamist.

S. Julajevi tee 4 vee sissevõtt projekti üldosa punktis 2.1.3 muud eritingimused on muuhulgas

välja toodud järgmised meetmed, mida rakendada järgmistes projekteerimise staadiumites, et

müra vähendada ja selle levikut territooriumilt tõkestada:

 Varjestada mürarikkad tööprotsessid või töötavad masinad (lahendatakse vajadusel

järgmistes projekteerimise staadiumites, kui on teada täpne tehnoloogia ja täpsed

seadmed. Kui selgub vajadus rajada ajutisi hooneid, peab taotlema täiendavad

projekteerimistingimused ja taotlema ehitusluba).

 Ülenormatiivsed müra tegevused teostada päevasel ajal.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid KMH

mittealgatamisele, kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 Amet ei ole nõus projekti üldosa punktis 2.1.3 toodud eritingimusega, mille kohaselt

tuleb ülenormatiivseid müra tegevusi teostada päevasel ajal. Amet juhib tähelepanu, et

normtasemeid ületavat müra ei tohi ühelgi juhul põhjustada ning tuleb leida viisid,

kuidas müra tasemed normi piires hoida.

 Maksimaalne müratase ei tohi tööstusmüra korral ületada vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise

ja hindamise meetodidҤ 6 lg 2).

 Amet palub kõik teostatavad müra ja vibratsiooniuuringud esitada ametile teadmiseks.

 Teha koostööd lähiümbruse elanikega. Häiringute leevendamiseks soovitab amet lähedal

asuvaid inimesi teavitada müra- ja vibratsioonirikaste tööde teostamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]