Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

03.04.2025 nr 5-4/2985

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Saue Vallavalitsus esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Hüüru küla Mäe

maaüksuse (72701:001:0860, 72 328 m2, maatulundusmaa 100%) detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise otsuse eelnõu.

Saue vallas Hüüru külas asuva Mäe maaüksuse detailplaneering kehtestati Saue Vallavolikogu

28. juuni 2001. aasta otsusega nr 108. Detailplaneeringu eesmärgiks oli 7,24 ha suuruse Mäe

maaüksuse ja hoonestusõiguse seadmise eesmärgil juurdelõikena 4,39 ha suuruse Tallinna-Keila

mnt (tänane Paldiski mnt) vahelise ala kruntimine ja planeerimine. Mäe maaüksusele oli ette

nähtud kaks väikeelamukrunti, kaks maatulundusmaa krunti, tootmismaa ning nende

varustamiseks vajalikud puurkaev ja tuletõrjeveetiik iseseisvate kruntidena. Juurdelõikena

kavandatud maaüksusele oli ette nähtud kolm ärimaa krunti..

Detailplaneering on kehtestatud pea 24 aastat tagasi ja seda ei ole asutud ellu viima.

Detailplaneering ei vasta enam valla ruumilise planeerimise põhimõtetele, mistõttu on

vallavalitsus seisukohal, et Hüüru küla Mäe maaüksuse detailplaneering tuleb kehtetuks

tunnistada.

Kooskõlastused ja arvamused palume edastada hiljemalt 3. maiks 2025 e-postile

[email protected] või postiaadressil Kütise 8, Saue linn 76505, Saue vald. Kui kooskõlastaja või

arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või

eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Masing

ehitusosakonna juhataja

2 (2)

Lisad:

1) Hüüru küla Mäe maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu

2) Mäe maaüksuse DP põhijoonis

3) Mäe maaüksuse DP seletuskiri

SELETÜSKIRI

l.Üldosa

Máe maaüksus asub Harjumaal, Saue vallas, Hüüru külas. Katastriüksus

72701:001:0860. Maa-ala suurus on 7,24 ha. Kinnistamata juurdelöike suurus

on 4,39 ha.

Maa-ala piimeb kirdest ja kagust Harku vallaga. Harku valla piir kirdes

kulgeb mööda Máe maa-üksuse kirdepiiri piki endist raudteetammi (Tahetomi

tánava pikendust).

Planeeritav maa-ala piimeb kirdest Tallinna-Keila maanteega ja loodest ca

150 m kaugusel Harku karjááriga. Maa-ala lábivad kaks llOkV, kaks 220 kV ja

üks 10 kV körgepmgeliini ning üks 10 kV kaabel. Teisi insenervörke krundil ei

ole.

Maa-alal puudub hoonestus. Detailplaneeringu aluseks on Saue valla poolt

kinnitatud láhteülesanne 3.04.2000 a. Maa-ala topo-geodeetiline plaan on teostatud

OÜ A-Projekti poolt mais 2000 a. (töö nr. 21-2000).

Planeeringu eesmárgiks on Máe maa-üksuse knmtimine ning maa-üksuse ja

Tallinna-Keila mnt vahelise ala planeerimine (sihiks hoonestusöiguse seadmine).

Máe maaüksus on tagastatud öigusjársele omanikule. Praegune omanik on

saanud selle ostutehinguga. Juurdelöike maa-alal tagasitaotlusi pole - kuulusid

1940 a. söjaministeeriumile ja Harku vallale (A 142). Juurdelöike maa-alale

tuleb teostada hoonestusöiguse seadmine.

Projektis on arvestatud Eesti Energia AS'i ja Eesti Telefoni tehniliste

tingimustega.

41

Veevarustuseks on maa-alale projekteeritud puurkaev. Páás puurkaevu krundile teostatakse krundilt 2C.

Kanalisatsioon ühendatakse Táhetomi tánavale projekteeritud kanalisatsiooni

magistraaltoruga (projekt OU VEKA Ii-isenerbüroo töö nr. 00067 juuli 2000 a.).

Enne magistraaltoru ehitamist Oismáelt Harkusse tuleb ehitatavad hooned kanaliseerida kogumismahutitesse.

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

Maa-ala on madal, vesine, suhteliselt tasane. Maa-ala lábivad kaks magitraal- kraavi. Maa-alal kasvab mets - lepavösa, must lepp, pajuvösa. Haljastuseta on Tallinna-Keila maanteega piimev ala.

Körguste vahemik +26-28 m vahemikus.

PIaneeringuala lábivad üks lOkV, kaks llOkVja kaks 220 kV körgepinge- liini ning üks 10 kV maakaabel.

Ala edelaservas on paekivimaardla reserwaru suurusega l,6'9ha.

Planeeringuala maapind on klindipealne platoo, mis on kaetud mullakihiga, kohati turbakihiga. Lubjakivilademel kogupaksus on 6-8 m. selle all savine

glankoniit ca 1 m, selle all diktüoneemakiht paksusega 4,5-5,5 m. Selle all liivakivi.

^ ^

3. Planeeringuline lahendus

Planeeritav maa-ala on hajaasustus piirkond . :

Máe maaüksus jagatakse ta-untideks - 2 váikeelamukrunti, tootmismaa ning

nende varustamiseks vajalikud iseseisvate krunitidena puurkaev ja tuletörjeveetiik.

Krundid 1A ja 1B on muu maa (maatulundusmaa). Párast maavara reserwaruga

seotud probleemide lahendamist on vöimalik nende kahe krundi sihtotstarvet muuta

uue detailplaneeringuga.

Juurdelöike osasse kolm árimaa krunti. Idanurka Gruusia toidutare, teised kaks

kauplus - bürood.

]\4aa-alale ei ole ettenáhtud kaubandust ja teenindust. Láhim olemasolev

piirkond on Oismáe ca 3,5 km kaugusel. Paldiski mnt áárde (enne ilmajaama

on teostatud Kotermaa - 1 elurajooni detailplaneering, millega on ettenáhtud ka

kaubandus ja teenindus. Kotermaa kvai-tal jááb Máe maa-üksusest ca 800 m

kaugusele.

Detailplaneeringuga on arvestatud Mlaanteeameti poolt valjastatud Tallinna-Keila

maantee laienduse eelprojektiga.

Kuna maa-ala on madal ja vesine, siis on: projektis ettenáhtud maapinna

töstmine (vt. joonis GP-4). Maapinna töstmist praktiliselt ei ole körgepingekaabli

ning maantee áársel alal.

Táidetakse ehitiste lammutamisel tekkivate sorteeritud inertsete ehitusmaterialidega

eiine maapinna táitmist kooritakse paelasundil asuv mullakiht. Muld kasutatakse

maajiimia ülemiseks kihiks párast ehitusprahiga táitmist.

Hoonestus on 1-2 kordne, katuseharja max körgusega 11 m.

Planeeringu^a on máaratud elektrikörgepingeliinide ja kraavide servituudid.

f ^

^

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

Krundi táhis

Ehituse otstarve

•Norm. arvutus brutopinna kohta

Normatiivne parkimiskohtade arv

2A

2B

2C

Toidutare

Kauplus-büroo

Kauplus-büroo

1/100x400

1/80x2000

1/80x2000

4

25

25

Arvutuse aluseks on vöetud áárelinna parkimisnormatiiv

^

4. Liiklus Projektis oa an/estatud TalIinna-Keila maantee laiendusega ja teekoridoriga.

Sisse- ja váljasöit maa-alale on liibatud ainult Tál-ietomi tánava pikenduselt piki endist raudteetammi. Arihoonetele sissesöit ja váljasöit toimub samuti tammilt - váljasöit Tallüma-Keila maanteele maa-ala edelasen/ast ei ole lubatud. 5. Haljastus ja heakorrastus

Maa-alal kasvab lepavösa, pajuvö&a, must lepp. Kogu haljastus on hoöldamata. Tuleviku haljastusena omavad váikest táhendust. Maapinna tostmisest tingituna tulebki olemasolev haljastus líkvideerida. Kasvama jaáb vai4 maa-ala edelanurgas asuv ala (krunt 1G) ja knuitide 2A, 2B ja 2C

körgepingeliinide alune haljastus. Nimetatud alal tuleb teha hooldusráiet. Párast táitmist rajatakse kruntidele haljastus vastavalt juba koiikreetsete ehitus-

projektidega.

6. Tuleohutus

Elamute tulepüsivusklassiks on TP-3. Tööstushoonete ja kauplus-büroo metallkonstruk- tsioonis hoonete tülepüsivusklassiks on TP-2. Gruusia stiilis toidutere tulepüsivus- klassiks on TP-3.

Tuleohutuskujad mááratakse vastavalt Ehitiste tuleohutuse üldeeskirjale ET-1 0109-0235 TP-2 já TP-3 puhul 5m knmdi piirist, 2. tuleohuklassi kuuluvate tootmíshoonete puhul on tuleohutuskuja 50% vörra suurem.

Tulekustutusvee tarvis rajatakse niaa-alale tuletörjeveetiik mahuga 5000 m3. Projektis on arvestatud 2. tuleohuklassi puhul kastutusvee vajaduseks 1,7 1/s sisemine tomstik ja 15 1/s válimine. Hoonete kaugus tuletöjeveetügist ei ületa 200 m , tuletör-

jeautode juurdepáás on 1E ja 2B kruntidelt. 200m raadiuses takistusi rajada ei tohi. 15

7.Veevarustus ja kanalisatsioon.

Máe maaüksusel majandus-joogivee vajadus neljale ühepereelamule on 3,2 m3/ööp. Perspektiivsejuurdelöike osas asuvale Gruusia toidutarele ca 15 kohtaja kahele kauplus-büroohoonele oleks veekulu 5,2m3/ööp. (15x0,2+1,0+1,0), kokku seega 8,2m3/ööp. Veeallikaks on maaüksusele ette nahtud puurkaev-pumbamaja tootíikkusega 10 m3/h , et oleks tagatud veekulu ca 2 1/sek. Puurkaevu kaitsetsoon on 50 m. Veetorustikud rajatakse plasttorudest PNIO, paigaldamissügavus 1,8 m. Tuletörje-veevarustuseks on projekteeritud tiik lábivoolava veega. Váliseks tulekustu- tuseks vöetakse vesi tuletörjevee pumpla kaevust. Kjundil 1E asuva tootmishoone tar- beks on ette nahtud tuletörjevee torustikja pumpla. Vöimsusedja vooluhulgad maártakse tööjooniste staadiumis.

Vaadeldava ala kanalisatsiooni projekteerimisel on kasutatud Harku aleviku kanali- satsiooni skeemi, milline on koostatud OU VEKA rNSENERIBUROO poolt (töö nr.00067). Vajaliku maapinna kallete puudiunise töttu on projekteeritud 2 kanalisatsi- ooni ülepumplat. Máe maaüksuse kanaliseerimine eeldab Harku alevikuja Paldiski mnt. áarse árimaajuurdelöike ala kanaliseerimist. Esmajárjekorras ehitatavad hooned tuleb kanaliseerida ajutiselt vettpidavate kogumiskaevude baasil.

<É

8. ELEKTRIVARUSTUS

Káesolevaga on antud planeeritava Máe maaüksuse (Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa) elektrivamstuse 0,4 kV ja IQkV limi trasside pöhimöttelme lahendus ningvalitud 10/0,4 kV alajaama asukoht.

Detailplaneeringu koostamiseks on Eesti Energia AS Jaotusvörgu Harjumaa Elektri poolt válja antud elektrivarustuse tehnilised eeltingimused nr. 541-028/00 22.03.2000 a. Planeeritava ala elektrikoormuste mááramisel on láhtutud juhendist EEI J2:1995 ja

maaüksuse valdaja andmetest. Orienteeruv summaame tarbimisvöimsus on 240 kW. Planeeritaval maaüksusel on 4 elamut orienteeruva tarbünisvöimsusega a 16 kW, baar- 25 kW, tootmine - 120 kW, 2 kaubandus""- büroohoonet - 40 kW ja 45 kW ja puurkaev - 6 kW. Konkreetne objekti elektrienergia vajadus máaratakse vastava hoone projektiga.

Alajaama asukoht on valitud suurima tarbija, tootmise láhedusse. Alajaama on soovitav kasutada HEKA tüüpi komplektalajaama. Trafovöimsus tápsustada objektide projekteerimisel. Uus alajaam saab toite Harku 110/lOkV alajaama Restauraatori fiidrilt. Restauraatori

fiidri 10 kV kaablitle teha sisselöige ja ühendada uue alajaamaga lábijooksvaskeemiga. Elamute elektrienergiaga varustamiseks on planeeritud 0,4 kV öhukaabelliin

liitumispunktidega elamute lahetuses (üks liitumispunkt kahe elamu kohta). Teiste hoonete elektrienergiaga varustamiseks on planeeritud 0,4 kV kaabelliinid

pinnases. Valdajal leppida liitumispunkti asukoht kokku IV Harjumaa Elektriga kas alajaama vöi hoone juures.

9. SIDE

Planeeritava Máe maaüksuse (Hüüru küla, Saue vald, Harjumaa) hoonete telefoniseerimiseks on valitud sidekanalisatsiooni trass lahtudes AS Eesti Telefoni tehnilistest tmgimustest nr. 020 11.05.2000 a. Sidekanalisatsiooni trass kulgeb Paldiski mnt aáres olemasoleva sidekaaN^kön''al ja Harku karjáári tee áares ning rajatavate elamute tee ááres. ^

Sidekanalisatsiooni avade arv, kaevude asukohad ja kaabli jaotusvörk lahendatakse sidevarustuse projektiga.

Tootmise láhetusse on planeeritud jaotuskapp. Asukoht tapsustada sidevarustuseprojektiga.

^