Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 1.1-3/25/247 |
Registreeritud | 04.04.2025 |
Sünkroonitud | 07.04.2025 |
Liik | Korraldus |
Funktsioon | 1.1 Üldjuhtimine |
Sari | 1.1-3 Korraldused |
Toimik | 1.1-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Jörgen Vanamõisa (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Projekteerimise üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Transpordiameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine Rail Balticat
ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒
Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti
ehitamiseks“
lisa 1
TEE EHITUSLUBA
☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number 1.1-3/25/247
Tee ehitusloa andmise kuupäev 04.04.2025
Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn
Ametniku nimi Kaie Kruusmaa
Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine
Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste
koondtabel“.
2. Arvestada Rail Baltica raudteetrassi lõigu Harju ja Rapla maakonna piir – Hagudi
ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) tulemusena välja töötatud
keskkonnameetmeid, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat
ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu
viadukti ehitamiseks“ lisas 3 „Keskkonnakohustuste register“ ning lähtuda muudest Eesti
Vabariigis kehtivatest õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Transpordiamet on seisukohal,
et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH tulemusena välja töötatud
keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid meetmeid, et ennetada,
vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.
3. Arvestada Maa- ja Ruumiameti 28.02.2025 kirjas toodud tingimustega:
3.1 Tagada tööprojekti ja ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemi nõuetekohane
rekonstrueerimine (maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019
„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“).
3.2 Kasutusloa taotlemisel kanda teostusjoonistele rekonstrueeritava ja alles jääva
maaparandussüsteemi maa-alal maaparandussüsteemi rajatised.
2
3.3 Enne kasutusloa taotlemist tuleb ehitajal esitada ehitustööde dokumendid MaRu´le
tutvumiseks ning leppida kokku aeg objektil tööde ülevaatuseks.
3.4 Tulenevalt MaaParS § 50 lõikest 1 esitada kasutusloa taotlemise dokumendid ja
teostusjoonised MaRu´le kooskõlastamiseks.
3.5 Ehitustööde maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet
maaparandussüsteemide rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud
ettevõtja.
4. Arvestada Keskkonnaameti 06.03.2025 kirjas toodud tingimustega:
4.1. Märgime, et peakraavid liigituvad VeeS § 3 lg 1 alusel veekogudeks. Veekogust sõidukite
läbimine mõjutab nende seisundit negatiivselt (kahjustub pinnas veekogu kallastel, tekib
erosioonioht, suureneb heljumikanne veekogusse, kahjustub veekogu põhi). Veeseaduse § 118
lg 1 alusel on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks veekogu kaldal veekaitsevöönd.
Veekaitsevööndi ulatus Sildsoo peakraavil on 10 m ( VeeS § 118 lg 2 p 2). Sellest tulenevalt
lubab Keskkonnaamet mootorsõidukitega liigelda väljaspool veekaitsevööndit.
4.2. Kui mootorsõidukiga on tööde tegemisel vajalik liigelda veekaitsevööndis, on oluline
teostada töid külmunud või kõva pinnasega ajal (madalveeperiood) vähendamaks riski
erosiooni ja hajuheite tekkimiseks.
4.3. Kui tööde tegemiseks on vajalik ületada veekogu, siis tuleb võimalusel kasutada
olemasolevaid ülesõite. Kui pole võimalik kasutada olemasolevaid ülesõite võib veekogu
ületamiseks rajada ajutise ülepääsu tagades veevoolu veekogus (kasutada truupe, palke vms),
et vältida õnnetuste- ja avariiohtu ja tekkida võivat kütuste leket veekogusse. Juhul, kui ajutise
ülepääsu rajamiseks on vajalik veekogusse tahkeid aineid paigutada, siis tuleb alates mahust 5
m3 taotleda registreering (§ 196 lg 2 p 5).
4.4. Töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee ja pinnase reostuse tekkimise
vältimiseks tuleb kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.
4.5. Tööde käigus tuleb vältida ehitusprahi, materjalide ja jäätmete sattumist vette.
4.6. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus piirkonna
keskkonna- ja loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse
Riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km
35,92-36,97 ümberehitamine ja Kõnnu
viadukti ehitamine
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,
Architecture S.A.U.
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23,
48015 Bilbao, Spain
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 94 479 76 00
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhiprojekt. DPS5 Tootsi-Selja.
Tugimaantee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu
riste (OR1160)
2.7 Tee ehitusprojekti number RBDTD-EE-DS1-DPS5_IDO_OR1160
(allkirjastatud digitaalselt)
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks“
lisa 2
1
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk
nr
Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse
osas
1 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
07.03.2025
Kiri nr 16-12/23-17322-005
Edastasite Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) 28.02.2025 kirja nr 8-1/21-024/3315-1, millega
soovisite TTJA kooskõlastust Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamise ja Kõnnu viadukti rajamise ehitusloa eelnõule.
Projekti eesmärk on Rail Baltic põhitrassi ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamine ja Kõnnu viadukti (BR1160) ehitus Põhja-Pärnumaa vallas.
TTJA kooskõlastab riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamise ja Kõnnu viadukti
rajamise ehitusloa eelnõu.
Otsus:
Lugeda ehitusloa eelnõu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti poolt kooskõlastatuks.
2 Maa- ja Ruumiamet
12.03.2025
Kiri nr 6-3/25/3803-2
Transpordiamet (registrikood 70001490) on kirjaga 28.02.2025 nr 8-1/21-024/3315-1 esitanud Maa- ja
Ruumiametile (edaspidi MaRu) kooskõlastamiseks Rail Baltica raudteed ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒
Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamise ja Kõnnu viadukti ehitamise ehitusloa korralduse eelnõu aadressil Pärnu
maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kaisma küla ning Kõnnu küla, Rapla maakond, Kehtna vald, Selja küla.
Kooskõlastuse kutse registreeriti MaRu dokumendihaldussüsteemis 28.02.2025 numbriga 6-3/25/3803.
Ehitusloa taotluse kooskõlastamise objektiks on Rail Baltic põhitrassi ületava riigitee 27 Rapla‒ Järvakandi‒Kergu
km 35,92-36,97 ümberehitamine ja Kõnnu viadukti (BR1160) ehitus.
Projektiga hõlmatud maaparandussüsteemide koodid ja nimed, mis asuvad osaliselt maaparandusehitistel
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt projektile „Põhiprojekt. DPS5 Tootsi-Selja. Tugimaantee nr 27 Rapla-
Järvakandi-Kergu riste (OR1160)“ (töö RBDTD-EE-DS1-DPS5_IDO_OR1160). Maaparandussüsteemid maantee
27 ja rajatava raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus, et oleks tagatud nende toimivus ka peale
raudtee ehitust. Täpsem tehniline lahendus väljapoole teeprojektiga haaratud alast on toodud eraldi maaparanduse
projekti osas: DS1-DPS5: “RW1500“.
MaRu olles tutvunud ehitusloa taotluses esitatud dokumentidega leiab, et ehitusloa taotluses on olemas kõik
vajalikud maaparandussüsteemiga seonduvad dokumendid ja ehitamisel arvestatakse maaparandusehitiste
toimimisega.
MaRu kooskõlastab ehitusloa taotluse eelnõu järgmistel tingimustel, mis tuleb kanda haldusaktile:
1.Tagada tööprojekti ja ehitusloa esemega seotud maaparandussüsteemi nõuetekohane rekonstrueerimine
(maaeluministri määrus nr 38, vastu võetud 28.03.2019 „Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“).
2. Kasutusloa taotlemisel kanda teostusjoonistele rekonstrueeritava ja alles jääva maaparandussüsteemi maa-alal
maaparandussüsteemi rajatised.
Otsus:
1. Lisada kooskõlastaja poolt esitatud tingimused 1-5 tee
ehitusloa kõrvaltingimustesse.
2. Lugeda ehitusloa eelnõu Maa- ja Ruumiameti poolt
kooskõlastatuks.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks“
lisa 2
2
3. Enne kasutusloa taotlemist tuleb ehitajal esitada ehitustööde dokumendid MaRu´le tutvumiseks ning leppida
kokku aeg objektil tööde ülevaatuseks.
4. Tulenevalt MaaParS § 50 lõikest 1 esitada kasutusloa taotlemise dokumendid ja teostusjoonised MaRu´le
kooskõlastamiseks.
5. Ehitustööde maaparanduse tööprojekti elluviimisel peab omanikujärelevalvet maaparandussüsteemide
rekonstrueerimise osas tegema MATER registrisse kantud ettevõtja.
Seega anname teada, et MaRu nõustub kirjaga 28.02.2025 nr 8-1/21-024/3315-1 esitatud ehitusloa korralduse
eelnõuga „Rail Baltica raudteed ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92- 36,97 ümberehitamise ja
Kõnnu viadukt“, eespool toodud tingimustel.
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk
nr
Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas
1 Keskkonnaamet
06.03.2025
Kiri nr 6-2/25/4087-2
Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustik § 42 lg 7 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks Rail
Balticat ületava riigitee 27 Rapla-Järvakandi-Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamise ja Kõnnu viadukti ehitamise
ehitusloa eelnõu koos lisadega.
Projektala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Seega
Keskkonnaameti kui kaitseala valitseja kooskõlastust vaja ei ole.
Juhime siiski tähelepanu järgnevatele asjaoludele, millega palume arvestada:
Seletuskirja alusel välitöö käigus (11.2021) pinnasevett puuraukudesse ei ilmunud. Varasemate uuringute
puuraukudes EE-DS1-DPS5-808 ja GL07a-480 ilmus pinnasevesi 1,5…2,2 meetri sügavusel maapinnast. Juhul,
kui kaevikutest on siiski vajalik põhjavett (pinnasevesi) ümber pumbata ja suublasse juhtida, on vajalik taotleda
vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 12).
Seletuskirjas on toodud, et antud tee riste alasse jääb kolm maaparandussüsteemi: Madisõue
(maaparandussüsteemi kood 5111340020020, 5111340020030, 5111340020040) ja riiklik eesvool Sildsoo
peakraav. Maaparandussüsteemid maantee 27 ja rajatava raudtee piirkonnas on ette nähtud ümber ehitada mahus,
et oleks tagatud nende toimivus ka peale raudtee ehitust. Märgime, et peakraavi puhastustöödeks, kindlustamiseks,
truupide paigaldamiseks ning ümberehituseks ei ole vajalik veeluba, kuna sisuliselt tegemist
maaparandussüsteemi ehitamise (ka rekonstrueerimine on ehitus) ja maaparandushoiutöödega (VeeS § 188 lg 1 p
4). Samuti ei ole antud juhul vajalik taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 21 ).
Antud tee riste alasse jääb kolm maaparandussüsteemi: Madisõue (maaparandussüsteemi kood 5111340020020,
5111340020030, 5111340020040) ja riiklik eesvool Sildsoo peakraav (VEE1113400). Ehitustöödel on vajalik
järgida järgmiseid veekaitsemeetmeid:
1. Märgime, et peakraavid liigituvad VeeS § 3 lg 1 alusel veekogudeks. Veekogust sõidukite läbimine mõjutab
nende seisundit negatiivselt (kahjustub pinnas veekogu kallastel, tekib erosioonioht, suureneb heljumikanne
veekogusse, kahjustub veekogu põhi). Veeseaduse § 118 lg 1 alusel on kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks
veekogu kaldal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus Sildsoo peakraavil on 10 m ( VeeS § 118 lg 2 p 2). Sellest
tulenevalt lubab Keskkonnaamet mootorsõidukitega liigelda väljaspool veekaitsevööndit.
2. Kui mootorsõidukiga on tööde tegemisel vajalik liigelda veekaitsevööndis, on oluline teostada töid külmunud
või kõva pinnasega ajal (madalveeperiood) vähendamaks riski erosiooni ja hajuheite tekkimiseks.
Otsus:
1. Arvestada, et kui kaevikutest on siiski vajalik põhjavett
(pinnasevesi) ümber pumbata ja suublasse juhtida, on
vajalik taotleda vee erikasutuse keskkonnaluba.
2. Lisada Keskkonnaameti poolt esitatud tingimused 1-6 tee
ehitusloa kõrvaltingimustesse.
3. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited
ehitusloa eelnõule.
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks“
lisa 2
3
3. Kui tööde tegemiseks on vajalik ületada veekogu, siis tuleb võimalusel kasutada olemasolevaid ülesõite. Kui
pole võimalik kasutada olemasolevaid ülesõite võib veekogu ületamiseks rajada ajutise ülepääsu tagades veevoolu
veekogus (kasutada truupe, palke vms), et vältida õnnetuste- ja avariiohtu ja tekkida võivat kütuste leket
veekogusse. Juhul, kui ajutise ülepääsu rajamiseks on vajalik veekogusse tahkeid aineid paigutada, siis tuleb alates
mahust 5 m3 taotleda registreering (§ 196 lg 2 p 5).
4. Töid tuleb teostada tehniliselt korrasolevate seadmetega. Vee ja pinnase reostuse tekkimise vältimiseks tuleb
kütust tankida väljaspool veekaitsevööndit.
5. Tööde käigus tuleb vältida ehitusprahi, materjalide ja jäätmete sattumist vette.
6. Rakendada ka kõiki teisi üldmeetmeid, mis on RB põhitrassi KMH käigus piirkonna keskkonna- ja
loodusväärtuste kaitseks välja töötatud.
2 Põhja-Pärnumaa
vallavalitsus
13.03.2025
Kiri nr 4-8/1699-4
/…/
Tutvudes projektiga annab Põhja-Pärnumaa vallavalitsus oma seisukohad:
I Seletuskiri Punkt 1.10.2 TEEPROJEKTI KOOSKÕLA MAAPARANDUSPROJEKTIGA viitab:
Maaparandussüsteemide tehniline lahendus on toodud maaparandus projekti osas kaust 5_11_WDR-VK.
Täpsem tehniline lahendus väljapoole teeprojektiga haaratud alast on toodud eraldi Maaparanduse projekti osas:
DS1-DPS5: “RW1500 Maaparandussüsteemid”.
Kuna meil see projektiosa puudub, siis on jooniste osas esitatud küsimused, millele meil vastused puuduvad.
Ilmselgelt on kasutatud Google tõlget lk 80 Joonis 8 tõlkel. Joonis 8. Teki tüüpiline ristlõige Eesti keeles võiks
siiski olla viadukti konstruktsiooni ristlõige sobivam.
II Joonised. Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine.
1. Eksitav on noolviide JÄRVAKANDI, sest selles suunas Järvakandi ei asu. Järvakandi ja Rapla asuvad mõlemad
ühel pool. Pigem on tegu Kaisma või Kergu suunaga.
2. Arusaamatuks jääb Sildsoo peakraavi (vid VEE1113400) ümbersuunamise toimivus. Palun esitada kraavi ja 74
m pikkuse truubi kallete kõrgusmärgid (kuna osa kraavist on muldkeha all torus). Vertikaalplaneeringu joonis ei
anna kraavide planeerimise jooniseid. Eeldame, et need on mõnes muus projekti osas. Palume meile saata. Kas
kogu peakraav saab uued voolusuunalised kalded?
Siit lisaküsimus: Kuhu dreenitakse põllud, kui joonised näitavad osaliselt dreenide likvideerimist, mis suunduvad
just peakraavi?
Põhjendus:
1. Transpordiamet juhib tähelepanu, et
maaparandussüsteemid tehniline lahendus on toodud
maaparandus projekti osas kaust 5_11_WDR-VK.
Maaparandussüsteemide projekt on raudtee põhitrassi
projekti osa ja selle projekti sisu ei käsitleta käesoleva
ehitusloa raames. Maaparandussüsteeme puudutavate
küsimuste osas tuleb pöörduda osaühing Rail Baltic
Estonia poole.
2. Eksitava noolviite osas antakse info edasi osaühing Rail
Baltic Estoniale, et segaduste vältimiseks järgnevates
etappides viited üle vaadata ja korrigeerida.
3. Truubi joonis on leitav teeprojekti koosseisus RBDTD-
EE-DS1-DPS5_IDO_OR1160-ZZ_0004_D4_RTI-
TL_MD_00010_001. Sildsoo peakraavi tehniline
lahendus on toodud maaparandus projekti osas kaust
5_11_WDR-VK.
4. Maaparandussüsteemide drenaažisüsteemi lahendused on
kirjeldatud teeprojekti seletuskirjas peatükk 3.9.4 Sademe-
ja pinnasevee ärajuhtimise lahendused.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
3 Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutus (edaspidi
ELASA)
13.03.2025
Kiri nr 4114-1.17/667
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.
Projekti alasse jääb ELASA sidevõrgu objekt ELA029. Lähtuda ELASA poolt antud kooskõlastusest KK2057,
enne ehitustöid võtta tööluba Eesti Lairiba Arenduse SA võrguhalduse infosüsteemi (ELVI) kaudu
https://elvi.elasa.ee/.
Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
4 osaühing Rail Baltic Estonia Osaühing Rail Baltic Estonia pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist* Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
5 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist* Otsus:
Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks“
lisa 2
4
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
6 Kliimaministeerium Kliimaministeerium pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist* Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
7 Põllumajandus- ja
Toiduamet
Põllumajandus- ja Toiduamet pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist* Otsus:
Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad vastuväited ehitusloa
eelnõule.
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud
tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus
Sepa 27601:001:0105
27601:001:0106
Madiseõue 27601:002:0096
Vändra metskond 48 63801:001:1145
Nurme 27601:001:0055
Kopra 27601:001:0075
Kõrtsi 27601:002:0044
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa
eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
KORRALDUS
04.04.2025 nr 1.1-3/25/247
Tee ehitusloa andmine Rail Balticat ületava riigitee
27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks
Transpordiamet algatas 28.02.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒
Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukti ehitamiseks ehitusseadustiku
(edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ja
Kõnnu viadukt paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 27601:001:0054,
27601:002:0035) Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kõnnu külas.
Transpordiameti 26.01.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/72 on antud projekteerimistingimused Rail
Balticat ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 ümberehitamise ja Kõnnu
viadukti ehitusprojekti koostamiseks.
Riigihalduse minister kehtestas 14.02.2018 käskkirjaga nr 1.1.4/43 Rapla maakonnaplaneeringu
„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (edaspidi Planeering). Planeeringuga on
määratud Rail Baltic raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu rajamise vajadus ja nende
põhimõttelised asukohad. Teede konkreetsed asukohad, pikkused, metsakvartalite majandamiseks
vajalikud tagasipöördekohad, tehnilised lahendused ja maavajadus täpsustatakse projekteerimise
käigus, arvestades muuhulgas projekteerimise etapis vajadusel tehtud nihutusi trassi koridoris
raudteemaa ja raudtee kaitsevööndi või ristete asukohtade osas. Eritasandilise riste konkreetsest
tehnilisest lahendusest (nt kas tee kulgeb üle raudtee või raudtee alt) tulenevalt võib
kavandatavate/ümberehitatavate teede pikkus (ulatus) ja täpne asukoht projekteerimise
tulemusena planeeringus näidatust erineda.
Tee ehitustööd toimuvad vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. tööle nr
RBDTD-EE-DS1-DPS5_IDO_OR1160 „Põhiprojekt. DPS5 Tootsi-Selja. Tugimaantee nr 27
Rapla-Järvakandi-Kergu riste (OR1160)“. Projekti tee ja rajatise joonised ja seletuskiri on kuni
17.08.2030 nähtavad lingilt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/lhVSrUxRAehd7vx
Projekti eesmärk on Rail Baltic põhitrassi ületava riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-
36,97 ümberehitamine ja Kõnnu viadukti (BR1160) ehitus.
2
2. MENETLUSE KÄIK
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 26 lg 3 ning RB Rail
AS Eesti filiaali taotluse alusel algatas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi
TTJA) kaheksale Rail Baltica raudteelõigule keskkonnamõju hindamised ehitusprojekti
koostamise käigus. TTJA tunnistas 25.04.2023 kirjaga nr 16-6/19-2972-093 Rail Baltica
raudteetrassi lõigu „Rapla ja Pärnu maakonna piir – Tootsi“ ehitusprojekti keskkonnamõju
hindamise (KMH) aruande nõuetele vastavaks.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt
on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa
Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42
lõikele 2.
Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et KMH käigus on muuhulgas hinnatud ka riigitee 27 Rapla‒
Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97 lõigule Kõnnu viadukti ehituse keskkonnamõjusid, leiab
Transpordiamet, et keskkonnamõju hindamise algatamise vajadus puudub.
Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste
seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest
tulenevad keskkonnameetmed on toodud ehitusloa korralduse lisas 3.
Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.
Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või
isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta
arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).
Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa
andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt
EhS § 45 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,
liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82
3
„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti
10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2 ja § 24 lõiked 1 ja 15 , otsustab
Transpordiamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 27 Rapla‒Järvakandi‒Kergu km 35,92-36,97
ümberehitamiseks ja Kõnnu viadukt ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 3 toodud asjakohaseid
keskkonnanõudeid.
3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Rail Baltic Estonia OÜ.
4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse
kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.
5. KORRALDUSE LISADE LOETELU
Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:
1. Tee ehitusluba;
2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;
3. Keskkonnakohustuste register.
6. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaie Kruusmaa
juhataja
planeerimise osakonna projekteerimise üksus