1. Õigustatud huvi
Kiri edastab kooskõlastamiseks kergliiklustee muudatusprojekti ja viited projektifailidele. Dokument puudutab avaliku tee taristu projekteerimise kooskõlastamist ja seega avaliku võimu teostamist. Selle teabe avaldamine teenib veebilehte pidava eraisiku ja avalikkuse huvi saada ning levitada teavet lubade andmise ja nende tingimuste kohta. Huvi tugineb teabe- ja sõnavabadusele (põhiseaduse § 44 lg 1 ja § 45, EL põhiõiguste harta art 11) ning avaliku halduse läbipaistvuse eesmärgile (AvTS § 1).
Transpordiamet avalikustas dokumendi oma dokumendiregistris. Taasavaldamine teenib sama läbipaistvuse eesmärki, milleks dokument registris avalikustati, kuid isikuandmete avaldamine vajab iseseisvat õiguslikku alust, milleks on IKÜM art 6 lg 1 p f.
2. Vajalikkus
Avalikkuse huvi saada teavet lubade andmise ja nende tingimuste kohta eeldab võimalust tutvuda dokumendi sisuga. Töötleja hinnangul ei võimalda kokkuvõte hinnata selle täpset sõnastust ega üksnes registriviide tagada sisu kättesaadavust allika muutumisel. Vähem riivava lahendusena piiritletakse avaldatavad isikuandmed allpool nende vajalikkuse järgi (IKÜM art 5 lg 1 p c, võimalikult väheste andmete kogumise põhimõte; C-252/21 Meta Platforms v Bundeskartellamt).
Dokumendis esinevad ametiülesannetes Tuuli Tsahkna, Anne Vesinurm, Marek Lind ja Merike Joonsaar. Tuuli Tsahkna on dokumendi koostaja ja tegutseb organisatsiooni Transpordiamet nimel. Anne Vesinurm ja Marek Lind on dokumendi adressaadid ja tegutsevad organisatsiooni Transpordiamet nimel. Merike Joonsaar on dokumendis mainitud ja tegutseb organisatsiooni Transpordiamet nimel. Nende kohta on dokumendis märgitud nimi ja tööalane e-posti aadress. Nime säilitamine võimaldab seostada dokumendis kajastatud ametitegevuse selle eest vastutava isikuga; üksnes ametinimetusest selleks ei piisa. Tööalased kontaktandmed seovad dokumendi asjaajamise ametliku suhtluskanaliga; nende säilitamine võimaldab mõista, kelle kaudu ja millises ametialases seoses asja aeti.
Dokumendis esineb juriidilise isiku esindajana Marko Toode. Ta on dokumendi koostaja ja tegutseb organisatsiooni Reaalprojekti OÜ nimel. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi, eraviisiline e-posti aadress ja eraviisiline telefoninumber. Esindaja tuvastatavus näitab, kelle kaudu juriidiline isik selles asjas tegutses; üksnes organisatsiooni nime avaldamine jätaks esindustegevuse omistatavuse ebaselgeks. Eraviisiliste kontakt- ja muude eraeluliste tunnuste avaldamine ei ole selle rolli mõistmiseks vajalik. Rakendatud tekstiasendustega on eemaldatud e-posti aadress ja telefoninumber.
Dokumendis esineb määratlemata rollis J. P. Ta on dokumendi adressaat. Tema kohta on dokumendis märgitud nimi ja eraviisiline e-posti aadress. Rolli kohta puudub nimelist avaldamist põhjendav teave, mistõttu avalikku huvi saab rahuldada nime avaldamata. Teksti on redigeeritud, et asendada nimed initsiaalidega ning eemaldada isikukoodid ja muud otsesed tuvastamistunnused, säilitades asja sisulise käsitluse.
3. Huvide kaalumine
Dokumendis esinevad ametiülesannetes Tuuli Tsahkna, Anne Vesinurm, Marek Lind ja Merike Joonsaar. Ametiülesannetes tegutsemisega kaasneb põhjendatud ootus, et avalikkus saab teada, kelle tegevust dokument kajastab. Ametitegevuse parem leitavus võib tuua kaasa rohkem tähelepanu, kuid seda riivet õigustab vajadus seostada asutuse tegevus vastutava isikuga.
Dokumendis esineb juriidilise isiku esindajana Marko Toode. Juriidilise isiku tegevuses osalemine põhjendab ootust, et selles dokumendis kajastatud esindus- või juhtimisroll on avalik. Nime laiem leitavus puudutab siin esindus- või juhtimistegevust; selle tegevuse omistatavus kaalub üles rolliga seotud täiendava tähelepanu. Eraviisiliste tunnuste mõju vähendab rakendatud redigeerimine, säilitades avaliku rolli tuvastatavuse.
Dokumendis esineb määratlemata rollis J. P. Teadmata rolli puhul ei saa eeldada ootust laialdaseks avaldamiseks; avalikku huvi teenib asja sisu avaldamine ilma nimeta. Rakendatud minimeerimine vähendab otsest seost eraasja ja isiku vahel ning säilitab avaliku halduse küsimuse sisulise käsitluse.
Dokumendi kui terviku puhul suurendavad kaitsevajadust tuvastatud asjaolud (kinnisvara omand). Seda suuremat kaitsevajadust on arvestatud avaldamise ulatuse vähendamisega; töötleja hinnangul jääb redigeeritud sisu teabeväärtus üles kaaluma selle avaldamise mõju isikutele.
Nende isikute eraelu ja isikuandmete kaitset (põhiseaduse § 26, EL põhiõiguste harta art 7 ja 8) on seega kaalutud dokumendi sisust tuleneva teabehuviga, arvestades avaldamise konteksti ja mõistlikke ootusi (IKÜM põhjenduspunkt 47). Kirjeldatud ulatuses jääb avalik teabehuvi ülekaalu.
15.09.2026 tuvastati, et allikas oli piiranud dokumendile juurdepääsu AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Piirang väljendab allika hinnangut isikuandmete kaitse vajadusele. Sellele kaitsevajadusele vastab siin algversiooni asemel redigeeritud sisu avaldamine: vähendatud on eraelu riivet, säilitades teabe avaliku halduse kohta.
Dokumendi sisulisel läbivaatamisel 10.10.2026 otsustati see redigeerida põhjendusega, et tuvastati ebaproportsionaalne risk eraelu puutumatusele. Rakendatud redigeerimine vastab sellele kaitsevajadusele, vähendades avaldamisest tulenevat eraelu riivet.
Minimeerimine hõlmab lisaks veebilehe tekstile ka faile: failides on rakendatud redigeerimine. See vähendab võimalust saada eemaldatud andmeid sama dokumendi failide kaudu.
Avaldamise mõju piiravad ka võimalus esitada dokumendi lehel eemaldamistaotluse kaudu vastuväide (IKÜM art 21) ning allikaregistri korduv kontroll. Taotlused vaadatakse läbi ja otsused logitakse; allika piirang või eemaldamine suunab dokumendi ülevaatamisele.
4. Järeldus
Dokumendi avaldamine teenib avalikkuse huvi saada teavet lubade andmise ja nende tingimuste kohta. Allika isikuandmete kaitseks seatud piirangut (AvTS § 35 lg 1 p 12) on arvestatud redigeeritud sisu hindamisel. Rakendatud minimeerimine säilitab avalikku huvi teeniva sisu ja vähendab eraeluliste andmete avaldamise mõju. Töötleja hinnangul on sellises ulatuses avaldamine vajalik ning andmesubjektide huvid ega põhiõigused ja -vabadused ei kaalu koos rakendatud kaitsemeetmetega avalikku huvi üles, seega on redigeeritud dokumendi avalikuks jätmine õigustatud IKÜM art 6 lg 1 p f alusel.