Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Valdo Kalm

AS Tallinna Sadam

[email protected]

Teie 20.03.2025 nr 1-7/458

Meie 04.04.2025 nr 9-2/25/1370-2

Vastus pöördumisele

Austatud Valdo Kalm

Esitasite 20.03.2025 Kliimaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile AS-i Tallinna Sadam ja

tütarettevõtte AS-i Green Marine ühispöördumise, milles juhite tähelepanu probleemile, mis

puudutab laevade ekspluatatsiooni käigus tekkivate õliseguste jäätmete vastuvõtu piiranguid Eesti

vetes. Nimelt on Merevägi ühispöördumises kirjeldatud asjaolude kohaselt tõlgendanud kehtivaid

õigusakte selliselt, et välisriigi tsiviillaeval on sisemerre sisenemine lubatud punkerdamise, aga

mitte õliseguste jäätmete äraandmise eesmärgil. Soovite, et ministeeriumid selgitaksid kehtivate

piirangute õiguslikke ja praktilisi põhjendusi, vajadusel algataksid riigipiiri seaduse muutmise

ning töötaksid välja pikaajalise strateegia merereostuse ennetamiseks.

Kliimaministeerium toetab võimalust õlijäätmete äraandmiseks väljaspool sadamaid ja sellise

võimaluse sätestamist seaduse tasandil, kuivõrd kõik Eesti merealadel liikuvad laevad ei külasta

Eesti sadamaid (selline kohustus puudub) ning kui laevadel puudub võimalus anda jäätmeid ära

reidil, tekib väga suur oht jäätmete sattumiseks merre. Reidil teenuste osutamise võimaldamine on

oluline nii merendussektorile kui Eesti majandusele tervikuna. See võimaldab laevadel

paindlikumalt planeerida oma reise ning hoiab kokku nii laevaomaniku aega kui kulusid – jääb ära

ooteaeg sadamas ning pole vaja maksta sadamatasusid. Oluline on tagada, et majanduse

seisukohalt olulisi teenuseid osutatakse kõrgete keskkonnastandardite kohaselt, nende toimimine

on õiguslikult reguleeritud ja nõuete täitmine tagatud. Eestis on olemas ettevõtted, mis suudavad

tagada selliste ohtlike jäätmete turvalist üleandmist, käitlemist ning uue tootena uuesti ringlusse

suunamist. Jäätmete äraandmine vastavale spetsialiseeritud ja nõudeid järgivale laevale ei ole

kuidagi ohtlikum kui punkerdamine.

Punkerdamise mõiste tuleneb Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määrusest nr 51 „Merel, Narva jõel

ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise kord ja nimistu ohtlikest ainetest, mida ei

ole lubatud sisemerel transiidina vedada“, mille § 2 punkti 2 kohaselt on punkerdamine laevade

mootorikütusega või -õlidega varustamine. Seega ei kuulu õlijäätmete äraandmine riigipiiri

seaduse § 14 lõike 1 punktis 6 toodud punkerdamise mõiste alla. Samas on meresõiduohutuse

seaduse § 509 lõike 1 punkti 9 kohaselt veeteetasu maksmisest vabastatud reidil punkerdavad ning

pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid. Sarnane

vabastus on planeeritud õlijääke äraandvate laevade suhtes ka uues veeteetasude eelnõus1.

Õlijäätmete äraandmise lubamine on Kliimaministeeriumi hinnangul riigipiiri seaduse § 14 lõike

11 kohaselt Kaitseväe pädevuses, seega peavad ettevõtjad õlijäätmete äraandmiseks igakordselt

Kaitseväe kooskõlastust taotlema. Märgime siiski, et riigipiiri seaduses sätestatud välisriigi

laevade sisemerre sisenemise tingimuste rakendamise ja tõlgendamise ning võimalike tulevaste

seadusemuudatuste selgitamisel on pädevaks asutuseks Kaitseministeerium.

Pikaajaline strateegia merereostuse ennetamiseks ja tõrjumiseks on erinevate ministeeriumite ja

asutuste koostöös hetkel käimas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Läänerand

merenduse ja veekeskkonna asekantsler

Koopia: Kaitseministeerium, AS Green Marine

1 Meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus - https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/60f94cb9-4400-48db-

bf25-e450cfd6ea85

Hana-Maarja Helinurm, 5855 3994

[email protected]