Arvamuse edstamine

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Meie 2-5/21_2025

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu

Austatud minister Liisa-Ly Pakosta

Esitasite 26. märtsil 2025 Eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ (HÕNTE) muutmise eelnõu ja seletuskirja. Olen nende dokumentidega

tutvunud ning pean oluliseks Teie tähelepanu juhtida järgnevale.

Tervitan üldjoontes halduskoormuse kasvu pidurdamise mõtet, mis suunab

õigusloome koostajaid normide kehtestamise vajalikkust paremini hindama. Samuti

pean oluliseks senisest suurema tähelepanu pööramist õigusloome mõju analüüsi

etapile, mille osas tuleb kaaluda muudatuste sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju

soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele. Siinjuures on riigi- ja

kohalike omavalitsusüksuste asutustel soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 kohaselt

erilised kohustused võrdõiguslikkuse edendamisel ning muuhulgas tuleb selleks

riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid

planeerides, ellu viies ja hinnates analüüsida nende mõju naistele ja meestele ning

sellega vastavalt arvestada.

Hea eesmärgi kõrval näen HÕNTE muudatuste ja reegli “üks sisse, üks välja”

kehtestamisel ka ohtusid.

Esmajoones lähtub muudatuste idee eeldusest, et ebavajalikke norme on kehtestatud

nii suurel hulgal, et on olemas piisav varu tühistamisele kuuluvate normide leidmiseks.

Samas jääb selgusetuks, millistel objektiivsetel kriteeriumidel selline eeldus baseerub.

Teiseks pean problemaatiliseks seletuskirja osas 4 “Määruse mõjud” alapunkti

“Mõjuvaldkond I: mõju riigivalitsemisele: mõju riigiasutuste töökoormusele” välja

toodud mõtet, mille kohaselt ei pea reegli „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel kehtetuks

tunnistamiseks otsitava reguleerimisobjekti leidmisel piirduma sama

reguleerimisobjektiga ning võimalusi tuleks otsida laiemalt.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Sellise reegli kehtestamine võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus hakatakse

tühistama norme, mille vajalikkuse osas on valdkonnaväliste ametnike teadlikkus

madal. Siinkohal võivad sattuda halvemasse olukorda just haavatavate rühmade,

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud normid. Reegli

kehtestamine eeldab seega, et ametnikud on kursis kõigi valdkondade õiguslike

normidega ning omavad teadlikkust ka nende rakendatavuse ja vajalikkuse kohta, mis

on, kogu austuse juures ametkonna vastu, siiski ebatõenäoline.

Kolmandaks näen reegli “üks sisse, üks välja” kehtestamisel ohtu õigusloome

protsessi mõjuvõimu ebaproportsionaalses koondumises Justiits- ja Digiministeeriumi

kätte, kellele HÕNTE muudatustega antakse reegli “üks sisse, üks välja” täitmata

jätmisel õigus eelnõu kooskõlastamata jätta. Kui juba praegu on mitmed protsessid

olnud takerdunud Justiits- ja Digiministeeriumi ülekoormatuse tõttu, siis sellises mahus

uue funktsiooni andmine eeldab uute ametikohtade loomist. Ja see omakorda

eemaldab kavandatavat reformi seatud eesmärgist.

Viimasena loodan, et olete algatuse raames kaalunud ka riske, mis võivad

realiseeruda olukorras, kus vajalike normide loomisel (näiteks direktiivide üle võtmisel)

võivad tekkida seisakud ja tagajärjeks Eesti riigile mainekahju ning rahalised trahvid

ja analüüsinud kuidas nimetatud võimalikke tagajärgi vältida. Oluline on analüüsi

tulemusi ja pakutud lahendusi jagada ka teiste mõjutatud osapooltega.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Meie 2-5/21_2025

„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ muutmise eelnõu

Austatud minister Liisa-Ly Pakosta

Esitasite 26. märtsil 2025 Eelnõude infosüsteemi kooskõlastamiseks Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ (HÕNTE) muutmise eelnõu ja seletuskirja. Olen nende dokumentidega

tutvunud ning pean oluliseks Teie tähelepanu juhtida järgnevale.

Tervitan üldjoontes halduskoormuse kasvu pidurdamise mõtet, mis suunab

õigusloome koostajaid normide kehtestamise vajalikkust paremini hindama. Samuti

pean oluliseks senisest suurema tähelepanu pööramist õigusloome mõju analüüsi

etapile, mille osas tuleb kaaluda muudatuste sotsiaalset mõju, sealhulgas mõju

soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele. Siinjuures on riigi- ja

kohalike omavalitsusüksuste asutustel soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 kohaselt

erilised kohustused võrdõiguslikkuse edendamisel ning muuhulgas tuleb selleks

riiklikke, piirkondlikke ning institutsionaalseid strateegiaid, poliitikaid ja tegevuskavasid

planeerides, ellu viies ja hinnates analüüsida nende mõju naistele ja meestele ning

sellega vastavalt arvestada.

Hea eesmärgi kõrval näen HÕNTE muudatuste ja reegli “üks sisse, üks välja”

kehtestamisel ka ohtusid.

Esmajoones lähtub muudatuste idee eeldusest, et ebavajalikke norme on kehtestatud

nii suurel hulgal, et on olemas piisav varu tühistamisele kuuluvate normide leidmiseks.

Samas jääb selgusetuks, millistel objektiivsetel kriteeriumidel selline eeldus baseerub.

Teiseks pean problemaatiliseks seletuskirja osas 4 “Määruse mõjud” alapunkti

“Mõjuvaldkond I: mõju riigivalitsemisele: mõju riigiasutuste töökoormusele” välja

toodud mõtet, mille kohaselt ei pea reegli „üks sisse, üks välja“ kohaldamisel kehtetuks

tunnistamiseks otsitava reguleerimisobjekti leidmisel piirduma sama

reguleerimisobjektiga ning võimalusi tuleks otsida laiemalt.

Kiriku 4, Tallinn, 10130, +372 5352 5002, [email protected], www.volinik.ee

Sellise reegli kehtestamine võib potentsiaalselt tekitada olukorra, kus hakatakse

tühistama norme, mille vajalikkuse osas on valdkonnaväliste ametnike teadlikkus

madal. Siinkohal võivad sattuda halvemasse olukorda just haavatavate rühmade,

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega seotud normid. Reegli

kehtestamine eeldab seega, et ametnikud on kursis kõigi valdkondade õiguslike

normidega ning omavad teadlikkust ka nende rakendatavuse ja vajalikkuse kohta, mis

on, kogu austuse juures ametkonna vastu, siiski ebatõenäoline.

Kolmandaks näen reegli “üks sisse, üks välja” kehtestamisel ohtu õigusloome

protsessi mõjuvõimu ebaproportsionaalses koondumises Justiits- ja Digiministeeriumi

kätte, kellele HÕNTE muudatustega antakse reegli “üks sisse, üks välja” täitmata

jätmisel õigus eelnõu kooskõlastamata jätta. Kui juba praegu on mitmed protsessid

olnud takerdunud Justiits- ja Digiministeeriumi ülekoormatuse tõttu, siis sellises mahus

uue funktsiooni andmine eeldab uute ametikohtade loomist. Ja see omakorda

eemaldab kavandatavat reformi seatud eesmärgist.

Viimasena loodan, et olete algatuse raames kaalunud ka riske, mis võivad

realiseeruda olukorras, kus vajalike normide loomisel (näiteks direktiivide üle võtmisel)

võivad tekkida seisakud ja tagajärjeks Eesti riigile mainekahju ning rahalised trahvid

ja analüüsinud kuidas nimetatud võimalikke tagajärgi vältida. Oluline on analüüsi

tulemusi ja pakutud lahendusi jagada ka teiste mõjutatud osapooltega.

Lugupidamisega,

Christian Veske

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

/allkirjastatud digitaalselt/