Kiri

Tere

Eestimaa kodanikuna, Fonte.News uudisteblogi toimetajana, suure avaliku huvi tõttu ja suveräänse ja õiglase Eestimaa kaitsjana, esitan:

Järelepärimine ja nõue: algatada distsiplinaar- ja kriminaalmenetlus seoses põhiseaduse rikkumise ja kohtuniku ametile sobimatute avalduste tõttu.

Kohtunike Karolin Soo, Maret Hallikma ja Daimar Liiv tegevuse suhtes

Adressaadid:

• *

  Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee

• *

  Justiitsminister Liisa-Ly Pakosta

• *

  Õiguskantsler Ülle Madise

• *

  Põhiseaduskomisjon

• *

  Sotsiaalkomisjon

• *

  Kohtute haldamise nõukoda

• *

  Riigiprokuratuur

• *

  KAPO

ASJAOLUDE KOKKUVÕTE

2025. 2025.

      aasta Riigikohtu taskuhäälingusaates „Kohtulood: Puue, sooduspension või perehüvitis – ehk kuidas sotsiaalvaldkond jõuab kohtusse?“
      osalesid kohtunikud Karolin Soo, Maret Hallikma ja Daimar Liiv, kelle sõnavõtud viitavad süstemaatilisele ja tõsisele õigusrikkumisele.
      🎧 Link saatele: Delfi EPL – Kohtulood

Kohtunike poolt avalikult esitatud seisukohad sisaldavad järgmisi elemente:

• *

  Inimesed, kes taotlevad abi, tuleb esmalt allutada „aususe kontrollile“, mitte hinnata nende õigusi.

• *

  Inimesi tuleb eelduslikult pidada petjateks – süütuse presumptsiooni eitamine.

• *

  Korduvalt viidati, et inimesed „peidavad vara“ või „ei ole piisavalt veenvad“ – ilma tõenditeta.

• *

  Kohtunike hinnangul ei ole tõendite kogumine enam kohtu ülesanne – see jäägu isikule.

Need avaldused kujutavad endast avalikku õiguskaitse põhimõtete eiramist, kohtuniku ametieetika rikkumist, ja õigusriigi alustalade õõnestamist.

MÕJUULATUS JA SÜSTEEMNE KORDUVUS

See ei ole üksikjuhtum. Süsteemne muster puudutab otseselt:

• *

  107 000 puudega inimest

• *

  ~57 000 töötut

• *

  ~37 000 toimetulekutoetuse saajat

• *

  Lisaks veel tuhandeid pensionäre, üksikvanemaid, haigeid ja vaimse tervisega inimesi.

Kokku on mõjutatud vähemalt 120 000–150 000 inimest, kellele on rakendatud kohtulikku „usupõhist aususe kontrolli“ – ilma tõendite, seadusliku menetluse ja kaitseta.

Viited süsteemsele korduvusele:

• *

  Haldusasjad: Kaire Reier, Annika Urm jt.

• *

  Otsused, kus kohtud viitavad: „pole esitatud“, „ei saa aru“, „ei veena“ – loobudes uurimiskohustusest.

• *

  Kohtunike enda avalikud esinemised, mis kinnitavad nende hoiakut.

RIKUTUD SEADUSED JA PÕHIMÕTTED

Põhiseadus:

• *

  § 1 – Eesti on iseseisev ja demokraatlik õigusriik

• *

  § 3 – Avalikku võimu võib teostada üksnes seaduste alusel

• *

  § 14 – Riigil on kohustus tagada õiguste kaitse

• *

  § 22 – Süütuse presumptsioon

• *

  § 25 – Igaühel on õigus riigivõimu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele.

• *

   § 28 – Eesti kodanikul on õigus riigi abile ja puuetega ning eakad inimesed on riigi ja KOV-i erilise hoole all.

• *

  § 54 – Kodanikul on õigus ja kohustus kaitsta põhiseaduslikku korda

• *

  § 146 – Õigust mõistab kohus üksnes seaduse alusel

Haldusmenetluse seadus (HMS):

• *

  § 6 – Uurimispõhimõte – kohus peab ise koguma tõendid

• *

  § 10 – Tõendite hindamine peab olema objektiivne ja usaldusväärne

Kohtute seadus (KohtS):

• *

  § 91–99 – Kohtuniku ametikohustused ja distsiplinaarvastutus

• *

  § 99 lõige 1, punktid 3, 4 ja 5: 3. Kohtunik ei vasta enam ametikohale kehtestatud nõuetele
  4. Kohtunik on raskelt rikkunud kohtuniku väärikust või kohtunikuvannet
  5. Kohtunik on sooritanud teadvalt ebaõiglase otsuse

Karistusseadustik (KarS):

• *

  § 294 – Ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine

• *

  § 291 – Ametiseisundi kuritarvitamine

• *

  § 296 – Kohustuse täitmata jätmine

• *

  § 300 – Õigusemõistmise takistamine

Kohtunikud kuulutavad avalikus raadiosaates, et kõik abivajad ja puudega inimesed keda kokku on meil mitu sada tuhat on kelmid ja petised ja nende ausust tuleb kontrollida. 

Küsimused, millele ootame selgeid, sisulisi vastuseid – arvestades tuhandete inimeste õiguste rikkumist

 KÜSIMUSED, MILLELE PALUN AMETLIKKE VASTUSEID 7 PÄEVA JOOKSUL:

1. 1.

   Miks ei järgi halduskohtud enam põhiseadust ja haldusmenetluse seadust, eeldades vaikimisi, et abivajaja on ebaaus, mitte õigust omav inimene?

2. 2.

   Millise seaduse alusel on kohtunikud õigustanud „eluliselt usutavat kahtlust“, kui puuduvad konkreetsed ja usaldusväärsed tõendid?

3. 3.

   Miks kohtunikud ei täida Haldusmenetluse seaduse § 6 uurimispõhimõtet, mille kohaselt peab haldusorgan (ja kohus) ise koguma tõendid?

4. 4.

   Kuidas on võimalik, et süütuse presumptsioon (PS § 22) on asendatud vaikiva kahtlustamise praktikaga – kas see on nüüd uus ametlik standard?

5. 5.

   Milline vastutus rakendub kohtunikele, kes korduvalt avalikult kinnitavad, et abivajajaid tuleb eelduslikult testida „aususe“ alusel?

6. 6.

   Kas kohtusüsteemis on kehtestatud vaikiv või ametlik poliitika, mis annab KOV-ile ja ametnikele õiguse keelduda abist ilma seadusliku aluseta, ainult oletuste ja „elulise loogika“ põhjal?

7. 7.

   Kas kohtusüsteem ja õiguskantsler on valmis hindama, kas kohtunikud Karolin Soo, Maret Hallikma ja Daimar Liiv sobivad kohtuniku ametisse – arvestades korduvaid ja dokumenteeritud rikkumisi?

8. 8.

   Miks ei ole siiani algatatud distsiplinaarmenetlust nende kohtunike suhtes, kuigi nende tegevus rikub Kohtute seaduse § 99 ja mitmeid põhiseaduse sätteid?

9. 9.

   Kas õiguskantsler on valmis algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, et uurida halduskohtute süsteemset kõrvalekallet nende põhiseaduslikust ülesandest?

10. 10.

    Kui kohus ei kaitse inimest täitevvõimu ja bürokraatia eest, siis kes seda teeb? Kes jääb inimese õiguste tagajaks, kui ametlik õiguskaitse ei toimi?

NÕUE:

Nõuan ametlikku ja sõltumatut järelevalvet ning menetluse algatamist, sest:

• *

  Kohtunikud on süsteemselt rikkunud põhiseadust ja haldusmenetluse seadust

• *

  On eiranud kohtuniku ametivannet ja seaduslikke kohustusi

• *

  On tõendanud sobimatust kohtunikuna tegutseda (§ 99 lg 1 p 3–5)

Palun viia läbi:

• *

  Distsiplinaarmenetlus

• *

  Vajadusel karistusõiguslik hinnang (KarS § 291, 294, 296, 300)

• *

  Kohtunike ametist vabastamise arutelu

RAHVA VASTUPANU ÕIGUS

Kui õigust ei mõisteta enam seaduse alusel, vaid eelarvamuste, ideoloogia või „aususe testide“ järgi, on tegemist põhiseadusliku korra lagunemisega.

Põhiseaduse § 54:
Eesti kodanikul on kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale ja õigus osutada vastupanu selle rikkumisel.

Kui kohtud, õiguskantsler ja järelevalveorganid ei sekku, on rahval õigus ja kohustus seista õigusriigi eest ise.