Kiri
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 1-12/3182 |
| Registreeritud | 07.04.2025 |
| Sünkroonitud | 08.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi tegevuse korraldamine, juhtimine, planeerimine |
| Sari | 1-12 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes |
| Toimik | 1-12/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Planeerijate Ühing |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Planeerijate Ühing |
| Vastutaja | Tiina Uudeberg (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Pille Metspalu
Pille Metspalu, PhD
Üld- ja regionaalplaneeringute osakonna juhataja
+372 5148 308
| [email protected]
Tartu Ülikooli ruumilise planeerimise teadur
Eesti Planeerijate Ühing, juhatuse liige
RUUMILISE PLANEERIMISE DEKLARATSIOON
välja kuulutatud X Tartu Planeerimiskonverentsil 15.05.2025
VAJAME TÕHUSAT JA EESMÄRGIPÄRAST RUUMILIST PLANEERIMIST,
mis oleks kiiresti muutuvas maailmas ühiskonna jätkusuutliku arengu oluline tugisammas. Linnade ja maapiirkondade tasakaalustatud areng, keskkonna- ja kultuurihoid ning majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltuvad teadlikult kujundatud ruumikasutusest, mis arvestab tulevaste põlvkondade vajadusi.
RUUMILIST PLANEERIMIST VAJAME selleks, et leida tasakaal erinevate huvide vahel, leevendada konflikte ja kujundada elukeskkondi, mis toetavad inimeste heaolu. See võimaldab ette näha ja suunata arengut viisil, mis hoiab ära ruumilise kaose, tagab loodusressursside säästliku kasutamise ning edendab terviklikku ja kaasavat ühiskonda.
RUUMILIST PLANEERIMIST EI ASENDA avalik mõjude hindamise protsess, projekteerimine ega loamenetlus. Nende eesmärgiks ei ole ühiskondlikule kokkuleppele jõudmine ruumi kasutamise põhimõtetes. Kestliku maa- ja ruumikasutuse saavutamine nõuab läbimõeldud kokkuleppeid ning osapoolte laialdast ja sisulist kaasatust. Kaasaegne demokraatia eeldab, et ruumiotsuste aluseks olevad kaalutlused on avalikud ja arusaadavad, võimaldades erinevate huvide vahel leida tasakaalustatud lahendusi.
RUUMILISE PLANEERIMISEGA SAAVUTAME haritud ekspertide juhtimisel ühise arusaama sellest, kuidas kasutada ruumi parimal viisil nii kohaliku, regionaalse kui ka riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks. Tulevikku vaatav ruumiline planeerimine kindlustab loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise, elamisväärse ja heaolu toetava elukeskkonna ning jätkusuutliku majanduse. Planeerimine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid ühiskonna toimimise keskne mehhanism, mis kujundab meie igapäevaelu ja tulevikku.
RUUMILINE PLANEERIMINE ON seetõttu demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, mille kaudu kujundatakse elukeskkonda, arvestades nii inimeste heaolu kui ka loodus- ja kultuurikeskkonna ning majanduse pikaajalist tasakaalu. Ruumilist planeerimist tuleb mõista olulise ühiskondliku kokkuleppena, mis tagab vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu ning võimaldab kujundada paremat elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele.
Eelnevast tulenevalt peame oluliseks koostööd ruumilise planeerimise jätkuva arendamise nimel.
Võimalikud allkirjastajad: Eesti Planeerijate Ühing; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maa-ja Ruumiamet; Kliimaministeerium; Kultuuriministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Maastikuarhitektide Liit; Tartu Ülikool; EKA; Eesti Maaülikool; Tallinna Ülikool; TalTech.
välja kuulutatud X Tartu Planeerimiskonverentsil 15.05.2025
VAJAME TÕHUSAT JA EESMÄRGIPÄRAST RUUMILIST PLANEERIMIST,
mis oleks kiiresti muutuvas maailmas ühiskonna jätkusuutliku arengu oluline tugisammas. Linnade ja maapiirkondade tasakaalustatud areng, keskkonna- ja kultuurihoid ning majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltuvad teadlikult kujundatud ruumikasutusest, mis arvestab tulevaste põlvkondade vajadusi.
RUUMILIST PLANEERIMIST VAJAME selleks, et leida tasakaal erinevate huvide vahel, leevendada konflikte ja kujundada elukeskkondi, mis toetavad inimeste heaolu. See võimaldab ette näha ja suunata arengut viisil, mis hoiab ära ruumilise kaose, tagab loodusressursside säästliku kasutamise ning edendab terviklikku ja kaasavat ühiskonda.
RUUMILIST PLANEERIMIST EI ASENDA avalik mõjude hindamise protsess, projekteerimine ega loamenetlus. Nende eesmärgiks ei ole ühiskondlikule kokkuleppele jõudmine ruumi kasutamise põhimõtetes. Kestliku maa- ja ruumikasutuse saavutamine nõuab läbimõeldud kokkuleppeid ning osapoolte laialdast ja sisulist kaasatust. Kaasaegne demokraatia eeldab, et ruumiotsuste aluseks olevad kaalutlused on avalikud ja arusaadavad, võimaldades erinevate huvide vahel leida tasakaalustatud lahendusi.
RUUMILISE PLANEERIMISEGA SAAVUTAME haritud ekspertide juhtimisel ühise arusaama sellest, kuidas kasutada ruumi parimal viisil nii kohaliku, regionaalse kui ka riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks. Tulevikku vaatav ruumiline planeerimine kindlustab loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise, elamisväärse ja heaolu toetava elukeskkonna ning jätkusuutliku majanduse. Planeerimine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid ühiskonna toimimise keskne mehhanism, mis kujundab meie igapäevaelu ja tulevikku.
RUUMILINE PLANEERIMINE ON seetõttu demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, mille kaudu kujundatakse elukeskkonda, arvestades nii inimeste heaolu kui ka loodus- ja kultuurikeskkonna ning majanduse pikaajalist tasakaalu. Ruumilist planeerimist tuleb mõista olulise ühiskondliku kokkuleppena, mis tagab vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu ning võimaldab kujundada paremat elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele.
Eelnevast tulenevalt peame oluliseks koostööd ruumilise planeerimise jätkuva arendamise nimel.
Võimalikud allkirjastajad: Eesti Planeerijate Ühing; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maa-ja Ruumiamet; Kliimaministeerium; Kultuuriministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Maastikuarhitektide Liit; Tartu Ülikool; EKA; Eesti Maaülikool; Tallinna Ülikool; TalTech.
RUUMILISE PLANEERIMISE DEKLARATSIOON
välja kuulutatud X Tartu Planeerimiskonverentsil 15.05.2025
VAJAME TÕHUSAT JA EESMÄRGIPÄRAST RUUMILIST PLANEERIMIST,
mis oleks kiiresti muutuvas maailmas ühiskonna jätkusuutliku arengu oluline tugisammas. Linnade ja maapiirkondade tasakaalustatud areng, keskkonna- ja kultuurihoid ning majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltuvad teadlikult kujundatud ruumikasutusest, mis arvestab tulevaste põlvkondade vajadusi.
RUUMILIST PLANEERIMIST VAJAME selleks, et leida tasakaal erinevate huvide vahel, leevendada konflikte ja kujundada elukeskkondi, mis toetavad inimeste heaolu. See võimaldab ette näha ja suunata arengut viisil, mis hoiab ära ruumilise kaose, tagab loodusressursside säästliku kasutamise ning edendab terviklikku ja kaasavat ühiskonda.
RUUMILIST PLANEERIMIST EI ASENDA avalik mõjude hindamise protsess, projekteerimine ega loamenetlus. Nende eesmärgiks ei ole ühiskondlikule kokkuleppele jõudmine ruumi kasutamise põhimõtetes. Kestliku maa- ja ruumikasutuse saavutamine nõuab läbimõeldud kokkuleppeid ning osapoolte laialdast ja sisulist kaasatust. Kaasaegne demokraatia eeldab, et ruumiotsuste aluseks olevad kaalutlused on avalikud ja arusaadavad, võimaldades erinevate huvide vahel leida tasakaalustatud lahendusi.
RUUMILISE PLANEERIMISEGA SAAVUTAME haritud ekspertide juhtimisel ühise arusaama sellest, kuidas kasutada ruumi parimal viisil nii kohaliku, regionaalse kui ka riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks. Tulevikku vaatav ruumiline planeerimine kindlustab loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise, elamisväärse ja heaolu toetava elukeskkonna ning jätkusuutliku majanduse. Planeerimine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid ühiskonna toimimise keskne mehhanism, mis kujundab meie igapäevaelu ja tulevikku.
RUUMILINE PLANEERIMINE ON seetõttu demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, mille kaudu kujundatakse elukeskkonda, arvestades nii inimeste heaolu kui ka loodus- ja kultuurikeskkonna ning majanduse pikaajalist tasakaalu. Ruumilist planeerimist tuleb mõista olulise ühiskondliku kokkuleppena, mis tagab vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu ning võimaldab kujundada paremat elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele.
Eelnevast tulenevalt peame oluliseks koostööd ruumilise planeerimise jätkuva arendamise nimel.
Võimalikud allkirjastajad: Eesti Planeerijate Ühing; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maa-ja Ruumiamet; Kliimaministeerium; Kultuuriministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Maastikuarhitektide Liit; Tartu Ülikool; EKA; Eesti Maaülikool; Tallinna Ülikool; TalTech.
välja kuulutatud X Tartu Planeerimiskonverentsil 15.05.2025
VAJAME TÕHUSAT JA EESMÄRGIPÄRAST RUUMILIST PLANEERIMIST,
mis oleks kiiresti muutuvas maailmas ühiskonna jätkusuutliku arengu oluline tugisammas. Linnade ja maapiirkondade tasakaalustatud areng, keskkonna- ja kultuurihoid ning majanduslik ja sotsiaalne heaolu sõltuvad teadlikult kujundatud ruumikasutusest, mis arvestab tulevaste põlvkondade vajadusi.
RUUMILIST PLANEERIMIST VAJAME selleks, et leida tasakaal erinevate huvide vahel, leevendada konflikte ja kujundada elukeskkondi, mis toetavad inimeste heaolu. See võimaldab ette näha ja suunata arengut viisil, mis hoiab ära ruumilise kaose, tagab loodusressursside säästliku kasutamise ning edendab terviklikku ja kaasavat ühiskonda.
RUUMILIST PLANEERIMIST EI ASENDA avalik mõjude hindamise protsess, projekteerimine ega loamenetlus. Nende eesmärgiks ei ole ühiskondlikule kokkuleppele jõudmine ruumi kasutamise põhimõtetes. Kestliku maa- ja ruumikasutuse saavutamine nõuab läbimõeldud kokkuleppeid ning osapoolte laialdast ja sisulist kaasatust. Kaasaegne demokraatia eeldab, et ruumiotsuste aluseks olevad kaalutlused on avalikud ja arusaadavad, võimaldades erinevate huvide vahel leida tasakaalustatud lahendusi.
RUUMILISE PLANEERIMISEGA SAAVUTAME haritud ekspertide juhtimisel ühise arusaama sellest, kuidas kasutada ruumi parimal viisil nii kohaliku, regionaalse kui ka riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks. Tulevikku vaatav ruumiline planeerimine kindlustab loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise, elamisväärse ja heaolu toetava elukeskkonna ning jätkusuutliku majanduse. Planeerimine ei ole pelgalt tehniline protsess, vaid ühiskonna toimimise keskne mehhanism, mis kujundab meie igapäevaelu ja tulevikku.
RUUMILINE PLANEERIMINE ON seetõttu demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa, mille kaudu kujundatakse elukeskkonda, arvestades nii inimeste heaolu kui ka loodus- ja kultuurikeskkonna ning majanduse pikaajalist tasakaalu. Ruumilist planeerimist tuleb mõista olulise ühiskondliku kokkuleppena, mis tagab vastutustundliku ja jätkusuutliku arengu ning võimaldab kujundada paremat elukeskkonda praegustele ja tulevastele põlvedele.
Eelnevast tulenevalt peame oluliseks koostööd ruumilise planeerimise jätkuva arendamise nimel.
Võimalikud allkirjastajad: Eesti Planeerijate Ühing; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maa-ja Ruumiamet; Kliimaministeerium; Kultuuriministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Arhitektide Liit; Eesti Maastikuarhitektide Liit; Tartu Ülikool; EKA; Eesti Maaülikool; Tallinna Ülikool; TalTech.