Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloog

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/280

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

võrdlushindade kataloog“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_VHK_2025_aprill.pdf;

2. Seletuskiri, SK_VHK_2025_aprill.pdf;

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Teadmuskeskus

Kai Kruusamäe

625 6527

[email protected]

1

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

võrdlushindade kataloog

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 113

lõike 6 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse

§ 113 lõikes 5 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri osaks olevasse

võrdlushindade kataloogi (edaspidi võrdlushindade kataloog) kantavate asjade loetelu ning

nende keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise,

nende abikõlbliku käibemaksuta maksumuse (edaspidi piirhind) mõistlikkuse kontrollimise ja

piirhinna kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise kord.

§ 2. Võrdlushindade kataloogi kantavad asjad

(1) Võrdlushindade kataloogi kantakse andmed põllumajanduses kasutavate uute mobiilsete

masinate ja seadmete kohta.

(2) Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK) võib määrata võrdlushindade kataloogi kantavate

mobiilsete masinate ja seadmete täpsemad alajaotused.

§ 3. Asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse ning

piirhinna kandmine võrdlushindade kataloogi

(1) METK hindab asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivust, kujundab selle kohta

ekspertarvamuse, kontrollib asja piirhinna mõistlikkust ja kinnitab piirhinna ning kannab

andmed selle kohta võrdlushindade kataloogi omal algatusel või esitatud ettepaneku alusel.

(2) Ettepanek asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse

andmiseks või asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimiseks ja piirhinna kinnitamiseks ning

asjakohaste andmete kandmiseks võrdlushindade kataloogi (edaspidi ettepanek) esitatakse

elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) e-teenuse

keskkonna kaudu.

EELNÕU

01.04.2025

2

§ 4. Eksperdiarvamus asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta

(1) METK kujundab eksperdiarvamuse asja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse

määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklite 9 ja 17, Euroopa Liidu

strateegia „Talust taldrikule“ ning „Kliimapoliitika põhialused 2050“ kohaste keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.

(2) Asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse

kujundamisel hindab METK, kas selle asja omadused, tehnoloogia ja töömeetodid on võrreldes

teiste samaks otstarbeks kasutatavate asjade omaduste, tehnoloogia ja töömeetoditega

keskkonnasäästlikumad.

(3) Teave asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse hindamisel tehtud toimingute

kohta säilitatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

(4) Kui METK või PRIA tuvastab, et võrdlushindade kataloogis avalikustatud eksperdiarvamus

asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta ei ole õige või ajakohane, tehakse

võrdlushindade kataloogis vastav muudatus.

(5) METK väldib lõikes 4 sätestatud muudatuse tegemist toetuse taotluste esitamise tähtaja

vältel, kui selle toetuse andmise tingimuste kohaselt antakse toetust keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokku sobiva asja omandamiseks või kasutamiseks.

(6) Eksperdiarvamus asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta kehtib kaks

aastat arvates eksperdiarvamuse avalikustamisest võrdlushindade kataloogis, kui METK ei ole

enne nimetatud tähtaja lõppu andnud asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse

kohta uut eksperdiarvamust.

§ 5. Piirhinna mõistlikkuse kontrollimine

(1) Asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel hindab METK, milline on asja mõistlik

müügihind Eestis, ja kujundab selle kohta eksperdiarvamuse.

(2) Asja mõistliku müügihinna hindamisel võtab METK aluseks:

1) asja tootja väljamüügihinna;

2) asja müügihinna Eestis;

3) asja müügihinna lähiriikides, arvestades seejuures veokulusid;

4) analoogsete asjade müügihinna;

5) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris säilitatava teabe sama või analoogse asja

müügihinna kohta või

6) muu asjakohase teabe, sealhulgas erialatrükised.

(3) Teave asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel tehtud toimingute kohta säilitatakse

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

§ 6. Piirhinna kinnitamine

(1) Asja piirhind loetakse kinnitatuks, kui § 4 lõikes 1 nimetatud eksperdiarvamuse kohane

piirhind avalikustatakse võrdlushindade kataloogis.

3

(2) Kui toetuse andmise tingimustes on ette nähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, ei

kinnita METK toetuse taotluste esitamise tähtaja vältel sellise asja piirhinda, mille

omandamiseks seda toetust antakse.

(3) Kui METK või PRIA tuvastab taotluste esitamise tähtaja vältel, et võrdlushindade

kataloogis avalikustatud piirhind ei ole ilmselgelt asja mõistlik müügihind Eestis, võib METK

kinnitada selle asja uue piirhinna.

(4) Asja piirhind kehtib kaks aastat arvates piirhinna avalikustamisest võrdlushindade

kataloogis, kui METK ei ole enne nimetatud tähtaja lõppu kinnitanud uut piirhinda.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Põllumajandusministri 9. veebruari 2015. a määrus nr 16 „Põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri võrdlushindade kataloog“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registri võrdlushindade kataloog” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

võrdlushindade kataloog“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 113 lõike 6 alusel.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2023–2027 maaelu arengu

toetusi antakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ (edaspidi

strateegiakava) alusel, mis kinnitati Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. aasta

rakendusotsusega. Sellega kiideti heaks strateegiakava programmile Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist toetuse andmine.

Toetuse abil tehtavad kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning

majanduslikult soodsamal viisil. Toetuse saaja kulutused, mida ta soovib toetuse abil teha, peavad

olema sihitud sellele, et viia ellu üksnes toetuse tingimuste kohaselt lubatud tegevus, mis panustab

ühtviisi nii strateegiakava kohase toetuse andmise ning sellega kooskõlas olevate toetuse saaja

enda tegevuste eesmärkide saavutamisse. Avalike vahendite kasutamisel tuleb toetuse saajal

hoiduda toreduslike kulutuste tegemise eest ja teha mõistlikke ja majanduslikult otstarbekaid

valikuid, nii nagu ratsionaalselt kaalutlev ettevõtja toimiks oma vahendeid kasutades.

Hüvitatavate kulude katmiseks ei pea alati valima kõige odavamat teenust või hinda, kuid kallima

teenuse või hinna valimine peab olema objektiivselt põhjendatud, näiteks: garantiitingimused,

hooldustingimused, toetuse eesmärkide saavutamiseks vajalikud eritingimused jms. Kõik

hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Seniste Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt oli

kulude mõistlikkuse välja selgitamiseks välja toodud peamiselt kolm erinevat kulutuste

mõistlikkuse hindamise meetodid: võrdlushindade meetod (nn hinnakataloog), hindamiskomitee,

erinevate pakkumiste võrdlemine. Samu meetodeid kasutatakse ka strateegiakava perioodil.

Kui toetuse andmise tingimustes on ettenähtud võrdlushindade meetodi kasutamine, võib toetust

taotleda üksnes sellise asja ostmiseks või teenuse tellimiseks, mis on kantud

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri ELÜPS-i § 113 lõikes 5 nimetatud

võrdlushindade kataloogi ning et toetuse suuruse arvutamisel on aluseks põllumajandustoetuste

ja põllumassiivide registrisse kantud asja või teenuse taotluse esitamise hetkel kehtinud ja

ELÜPS-i alusel sätestatud korras kinnitatud piirhind ning toetuse andmise tingimustes

kehtestatud maksimaalne toetuse määr ja summa.

Võrdlushindade kataloog on vastavalt ELÜPS-i § 113 lõikele 2 põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registri osa, kus võrdlushindade kataloogi osas on registri volitatud töötlejaks (so

mõistliku piirhinna hindajaks, kinnitajaks ja eksperdiarvamuse andjaks asjade keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas asuv ministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Maaelu Teadmuskeskus

(edaspidi METK). METK-il on olemas selleks vastavad teadmised ja kogemus. METK (kuni

aastani 2023 oli METK-i eelkäija Eesti Taimekasvatuse Instituut, kes hindas ka perioodil 2014– 2020 võrdlushindade kataloogi kantud masinaid ja seadmeid) on aastaid teinud koostööd

põllumajandustehnika maaletoojatega, omab ülevaadet põllumajandustehnika hindadest Eesti ja

naaberriikide turgudel ning on arvutanud masinkulu algoritmidega masina hinnast lähtuvaid

masina tunni-, hektari, tonnihindu. Erinevaid meetodeid kasutatakse eri kululiikide puhul.

Võrdluskulude meetodit on võimalik rakendada erinevate asjade puhul, kuid praegu on see

kasutusel mobiilse põllumajandustehnika (näiteks traktorid, kombainid, haakeriistad jms) ostmise

toetamise puhul.

Lisaks eespool toodule annab METK strateegiakava programmiperioodil ekspertarvamuse asjade

keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta. See tähendab, et lisaks piirhinna

kinnitamisele, annab METK eksperdiarvamuse selle kohta, kas võrdlushindade kataloogi

kantavate masinate ja seadmete kasutamine aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/8521 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkide ning ei tekita artiklis 17 nimetatud

olulist kahju, Euroopa Liidu roheleppe, „Talust taldrikule“ strateegia ning Eesti kliimapoliitika

põhialused 2050 täitmisele.

Eelnõu on ette valmistatud asendamaks põllumajandusministri 9. veebruari 2015. a määrust nr 16

„Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloog“ uue terviktekstiga.

Asendamise vajadus tuleneb asjaolust, et 1. jaanuarist 2023. a jõustus ELÜPS-i uus versioon ja

seni kehtinud seaduse alusel antud rakendusaktid tuleb ajapikku asendada. Eelnõuga lisatakse

juurde võrdlushindade kataloogi ka ekspertarvamus asjade ja teenuste keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Janeli Tikk (625 6299, [email protected]) ning

sama osakonna peaspetsialist Kai Kruusamäe (625 6527, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Jaana Lepik (5669 1973, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärgiks on kehtestada võrdlushindade kataloogi kantavate asjade loetelu, nende

keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise, nende

abikõlbliku käibemaksuta maksumuse (edaspidi piirhind) mõistlikkuse kontrollimise ja piirhinna

kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse, millised asjad kantakse võrdlushindade kataloogi.

Eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatakse, et võrdlushindade kataloogi kantakse ainult uued mobiilsed

masinad ja seadmed, mida kasutatakse põllumajanduses.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on METK-il võimalus kehtestada võrdlushindade kataloogi kantavate

mobiilsete masinate ja seadmete täpsemad alajaotused. Kuna tehnika areneb kiiresti, siis ei ole

otstarbeks loetleda masinaid ja seadmeid väga detailselt. Nii on näiteks järjest enam tulnud turule

varem rangelt eristatud masinate ja seadmete hübriide. Andmebaasi kasutamise hõlbustamiseks

võib moodustada METK-i ettepanekul vastavalt vajadusele detailsemaid alajaotisi.

Mullaharimismasinad jagunevad näiteks järgmiselt: adrad, freesid, kobestid, lausäkked,

lauskultivaatorid, libistid, mullaharimise põimmasinad, pinnase-, kivide- ja kändude purustid,

randaalid, rullid, vaostid. Võrdlushindade kataloogi kantakse vaid uute asjade piirhinnad.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43).

Eelnõu §-s 3 sätestatakse, asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta

eksperdiarvamuse ning piirhinna kandmine võrdlushindade kataloogi.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse, et METK hindab asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

kokkusobivust ja kujundab ekspertavamuse, kontrollib asja piirhinna mõistlikkust, kinnitab selle

piirhinna, kannab andmed selle kohta võrdlushindade kataloogi omal algatusel või esitatud

ettepaneku alusel. Omades asjakohast teavet kataloogi kantavate asjade kohta, leiab METK,

millised masinad või seadmed võiksid kuuluda võrdlushindade kataloogi kandmisele, kujundab

ekspertarvamuse asja kokkusobivusest keskkonna- ja kliimaeesmärkidega ning tuvastab, milline

on selle asja mõistlik hind.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse, et ettepanekud asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

kokkusobivuse eksperdiarvamuse andmiseks või asja kohta andmete kandmiseks, selle piirhinna

mõistlikkuse kontrollimiseks ja kinnitamiseks võrdlushindade kataloogi (edaspidi ettepanek)

esitatakse elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) e-

teenuse keskkonna kaudu. Ettepaneku sisestamiseks tuvastatakse isik autentimise teel (ID kaardi

või mobiil-ID abil või riigi keskse autentimisteenusega). Ettepaneku esitamisel tuleb täita kõik

nõutavad andmeväljad. Andmeväljade sisu (tekstiväli, valitav rippmenüü) sõltub sellest, millist

masinat või seadet soovitakse sisestada.

Ettepanekuid asja võrdlushinna kataloogi kandmiseks ja piirhinna kinnitamiseks saavad esitada

nii kataloogi kantavate asjade maaletoojad ja müüjad kui ka toetuse taotlejad ise. Ettepanekuid

võib esitada nii uute asjade kataloogi kandmiseks ja piirhinna kinnitamiseks kui ka kataloogi

kantud asja piirhinna muutmiseks, kui see ei ole enam asjakohane.

Ettepanekus esitatakse andmed ettepaneku tegija kohta (et vajadusel oleks võimalik küsida

täpsustavaid andmeid, teatada ettepaneku läbivaatamise tulemustest või teavitada kinnitatud

piirhinna aegumisest), anda võimalikult täpne asja nimetus, olenevalt objektist kas detailne

kirjeldus või tehnilised parameetrid ning ettepanek piirhinna kohta. Asja nimetus võib koosneda

ühest või mitmest andmeväljast (traktorite puhul on nendeks näiteks mark ja mudel). Asja

kirjeldus ja tehnilised näitajad identifitseerivad sama nimetusega toote erinevad kvaliteedi ja/või

varustusastmed (unikaalsed koodid on erinevad). Ettepaneku tegijal on võimalus sisestada ka

muid andmeid, selgitusi, dokumente, mis võimaldavad asja paremini tuvastada ja mis võivad olla

abiks mõistlikku piirhinna määramisel.

Kataloogi infotehnoloogilise lahenduse (sh asjade võrdlushindade kataloogi kandmise

ettepanekute sisestamise, läbivaatamise ja toetuste taotluste moodulid), väljatöötamise ja

toimimise eest vastutab PRIA ning kasutab hinnakataloogis sisalduvat teavet maaelu arengu

sekkumiste menetlemisel. Hinnakataloog on kasutajatele kättesaadav PRIA veebilehel

https://epria.pria.ee/login/#/login.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse, et võrdlushindade kataloogi lisatakse ka ekspertarvamus asjade ja

teenuste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse, et eksperdiarvamus kujundatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkide ning ei tekita artiklis

17 nimetatud olulist kahju, Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“, „Kliimapoliitika

põhialused 2050“ kohaste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse alusel.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on

keskkonnaeesmärkideks kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja

mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, üleminek ringmajandusele, saastuse vältimine ja

tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. Samas määruses on täpsustatud,

millised viisid või investeeringud aitavad eespool loetletud eesmärkide saavutamisele kaasa.

Näiteks kliimamuutuste leevendamisse panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamise ning

süsiniku sidumise ja säilitamise tehnoloogia ulatuslikum kasutamine. Seega, näiteks kui

põllumajandusettevõtja kliimamuutuste leevendamise eesmärgil ostab otsekülviku, mille

kasutamine aitab vähendada süsiniku lendumist pinnasest, siis ongi tegemist sellise seadmega,

mida kasutatakse keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kui kokkusobivuse hindamisel

tuvastatakse, et artikli 17 kohaselt kataloogi kantav masin või seade kahjustab vähemalt ühte

keskkonnaeesmärki, ei saa sellist masinat või seadet pidada keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

kokkusobivaks.

„Eesti kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ eesmärk on üle minna vähese süsinikuheitega

majandusele ja seal antakse ka põllumajandusele kuus valdkondlikku suunist poliitika

kujundamiseks, nende hulgas näiteks tuleb tõhustada taimetoitainete kasutamist ning soodustada

mineraalväetiste asendamist orgaaniliste väetiste ja keskkonnasõbralike mullaparandajatega.

Samuti tuleb vältida orgaanilise aine vajaduseta põllult minemaviimist. Lisaks tuleks keskenduda

sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks muutmisele, et piirata ammoniaagiheidet. Näiteks on

vedelsõnniku sisestuslaotuse seadmete (avalõhe–sisestuslaoturid, sulglõhe–sisestuslaoturid),

mille korral vedelsõnnik suunatakse kamarasse lõigatud lõhedesse, kasutamisel taimiku

saastumine ja sõnnikust ammoniaagi lendumine väiksemad kui lohislaotamisel. Seega sellised

masinad ja seadmed, mis aitavad neid eesmärke saavutada, aitavad ühtlasi panustada keskkonna-

ja kliimaeesmärkide saavutamisse. Küll aga ei ole näiteks kokkusobiv keskkonna- ja

kliimaeesmärkide täitmisega paisk-, lohisvoolik- ja segamislaoturite kasutamine, sest nende

kasutamisel on ammoniaagi paiskumine õhku suur.

Erinevate keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisesse panustavaid strateegiaid ja nende

saavutamiseks panustavaid tegevusi on täpsemalt analüüsitud ka aruandes „Ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne “.

Näiteks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele aitab kaasa karjatamise soodustamine,

mille tulemusel paraneb ka loomade heaolu. Näiteks mobiilse jooturi kasutamine panustab

loomade heaolusse ning soodustab karjatamist, mis omakorda aitab kaasa elurikkuse säilimisele.

Sellest tulenevalt loetaksegi mobiilset jooturit seadmeks, mis aitab kaasa keskkonnaeesmärkide

täitmisele. Traktorid või kombainid, isegi kui need masinad võrreldes eelnevalt kasutusel olnud

masinatega tarbivad vähem kütust, ei aita kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, sest

nende masinate kasutamine tekitab CO2- heidet, mille mõju keskkonnale ja põllumajandusele ei

saa lugeda minimaalseks. Ka ei paranda elurikkust ja muldade kaitset tehnoloogiad nagu seda on

künniks kasutatavad kultivaatorid, adrad, äkked. Taimkatteta põllul väheneb bioloogiline

aktiivsus, mis võib kahjustada mulla struktuuri ja tervist, võib tekkida mulla- ja toitainete kadu,

väiksem veesidumisvõime, erosioon.

Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt kujundab METK eksperdiarvamuse, milline võrdlushindade

kataloogi kantav mobiilne masin ja seade on kokkusobiv keskkonna- ja kliimaeesmärkide

täitmisega. Ekspertarvamuse kujundavad METK-i erialase ettevalmistusega spetsialistid iga

masina ja seadme tehnilist spetsifikatsiooni hinnates, kas selle masina või seadme omadused,

tehnoloogia ja töömeetodid on võrreldes teiste samaks otstarbeks kasutatavate asjade omaduste,

tehnoloogia ja töömeetoditega keskkonnasäästlikumad. Näiteks kuuluvad hindamisele masina

või seadme omadus aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, süsiniku sidumisele ja

säilitamisele võrreldes teiste samaks otstarbeks kasutatavate masinate ja seadmega. Hindamisse

võivad kuuluda ka muud parameetrid nagu säästlik energia, vee või muu ressursi kasutus,

ringbiomajanduse lahendused jne. Masina või seadme kokkusobivust keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega hinnatakse samaaegselt masina või seadme piirhinna kinnitamise ja

registrisse kandmisega. Lisaks hinnatakse ka juba registris olevate masinate ja seadmete vastavust

keskkonna- ja kliimaeesmärkidele.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse

hindamisel tehtud teavet toimingute kohta säilitatakse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registris. Sealhulgas kuulub säilitamisele ka teave hindamise toimingu läbi viinud isiku ja

hindamise kuupäeva kohta.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt juhul, kui METK või PRIA tuvastab, et võrdlushindade kataloogis

avalikustatud eksperdiarvamus asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta ei

ole mingil põhjusel ajakohane, siis tehakse võrdlushindade kataloogis vastav muudatus. See võib

tuleneda kas veast, mis on tehtud eksperdiarvamuse kataloogi lisamisel, või masinate ja seadmete

turul toimunud ulatuslikest muudatustest või arengutest. Sellised arengud võivad viia

teadusuuringute või praktika põhjal järelduseni, et konkreetse masina või seadme kasutamine ei

aita kaasa või aitab väga vähesel määral kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisele.

Eelnõu § 4 lõike 5 sätestatakse, et vältimaks segadust toetuse taotlejate seas, siis toetuse taotluste

esitamise tähtaja vältel üldjuhul ei tehta muudatusi võrdlushindade kataloogis avalikustatud

eksperdiarvamuse osas asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta.

Eelnõu § 4 lõike 6 kohaselt kehtib ekspertarvamus asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

kokkusobivuse kohta kaks aastat eksperdiarvamuse avalikustamisest võrdlushindade kataloogis

kui METK ei ole enne nimetatud tähtaja lõppu andnud asja keskkonna- ja kliimaeesmärkidega

kokkusobivuse kohta uut eksperdiarvamust. Kokkusobivust keskkonna- ja kliimaeesmärke

täitmisega võivad mõjutada erinevad tegurid nagu näiteks teadustööd, tehnoloogilised arengud ja

regulatiivsed muudatused. Seega on oluline, et eksperdiarvamused on realistlikud ja ajakohased

ning arvestaks parimat olemasolevat teavet, sealhulgas praktikaid ja oleksid usaldusväärsed.

Kahe aasta pikkune kehtivusaeg on piisavalt pikk aeg, et võimaldada vajalikke muudatusi ja

kohandusi, kuid samas piisavalt lühike, et vältida vananenud teabe kasutamist. Pärast seda

tähtaega loetakse masina või seadme valideerimine aegunuks ning seda võrdlushindade

kataloogis enam ei kuvata.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse piirhinna mõistlikkuse kontrollimise alused.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse, et METK leiab objektiivsetel alusel asja mõistliku hinna ehk

hinna, mis on toetuse taotlemise ajal asja Eesti turul optimaalne müügihind.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt lähtub METK asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel asja

müügihinnast Eestis ja lähiriikides ning võtab arvesse analoogsete asjade müügihinda. Lisaks

võib METK võtta aluseks nii võrdlushindade kataloogi varasemalt kantud andmeid ja ka muu

asjakohase teabe (näiteks erialatrükised). Asja piirhinna mõistlikkuse hindamisel koostab METK

selle kohta eksperdiarvamuse.

Oma eksperdiarvamuse kujundamiseks võib METK küsida ettepaneku tegijalt täiendavaid

andmeid, aga pöörduda ka teabepäringutega teiste huvitatud osapoolte poole, minna toodet

kokkuleppel vaatama ettepaneku tegija, maaletooja või edasimüüja juurde kohapeale.

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt säilitatakse teave asja piirhinna mõistlikkuse kontrollimisel tehtud

toimingute kohta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Sealhulgas kuuluvad

säilitamisele andmed toiminguid läbi viinud isiku ja toimingu läbiviimise kuupäeva kohta.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse piirhinna kinnitamise alused võrdlushindade kataloogis.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt loetakse asja piirhind kinnitatuks, kui eksperdiarvamuse kohane

piirhind ehk asja mõistlik müügihind avalikustatakse võrdlushindade kataloogis. METK-i poolt

piirhinna kinnitamise järgselt muutub see automaatselt nähtavaks kõigile võrdlushindade

kataloogi kasutajatele. Siinkohal on oluline märkida, et tegemist on piirhinnaga, mille ulatuses

on võimalik taotleda ELÜPS-i raames toetust selle konkreetsele masina või seadme ostmiseks.

Määrusega ei reguleerita ega saagi reguleerida tegelikku turuhinda, vaid piirhinna kinnitamisega

tuvastatakse, milline võiks olla selle asja mõistlik müügihind Eestis ja on piiriks toetuse suuruse

arvestamisel.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt ei kinnita METK asja piirhinda toetuse taotluste esitamise tähtaja

vältel. Võrdlushindade meetodi kasutamise puhul on toetust võimalik taotleda sellise asja

omandamiseks, mis on kantud võrdlushindade kataloogi. Seega peab taotluste esitamise perioodi

alguses olema selge, millised on need objektid, mille omandamiseks saab toetust taotleda. Isik,

kes on kavandanud taotleda toetust sellise masina või seadme omandamiseks, mida kataloogi

kantud ei ole, peab aegsasti esitama METK-le ettepaneku selle masina või seadme kataloogi

lisamiseks, esitades asjakohased andmed. Võimalus ettepanekute esitamiseks on kõikidel

huvitatud isikutel, kuid vahetult enne toetuse taotluste esitamise tähtaega peab arvestama, et

METK-le jääks piisavalt aega hinna mõistlikkuse kontrollimiseks.

Eelnõu 6 lõike 3 kohaselt juhul, kui võrdlushindade kataloogi kantud piirhind ei ole mingil

põhjusel ilmselgelt asja mõistlik müügihind Eestis, siis võib olla vajalik selle muutmine. See võib

olla tingitud kas piirhinna võrdlushindade kataloogi lisamisel tekkinud veast või majanduses

toimunud mastaapsetest muudatustest, mille tagajärjel on asjade müügihinnad oluliselt

muutunud. Taoliste juhtumite korral võib METK ise või koostöös näiteks müüjaga kinnitada selle

asja uue piirhinna ka taotluste esitamise tähtaja vältel. Arvestades, et PRIA makseasutusena

vastutab kulude kontrolli eest, peab ka temal olema võimalus kontrollida taotlustes esitatud

kulutuste mõistlikkust ning mõjutada võrdlushindade kataloogi kantud asjade mõistlikku

piirhinda, kui ta tuvastab avalikustatud piirhinna ilmselge mittevastavuse.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt võrdlushindade kataloogi kantud ja kinnitatud piirhind kehtib kaks

aastat piirhinna avalikustamisest võrdlushindade kataloogis, kui METK ei ole enne nimetatud

tähtaja lõppu kinnitanud uut piirhinda. Piirangu seadmine on põhjendatud turusituatsiooni pideva

muutumisega. Kaks aastat on piisavalt pikk aeg, mille möödudes on mõistlik hinnad üle vaadata

ning samas ka välja selgitada, kas kataloogi kantud asi on ikka jätkuvalt turul kaubeldav või on

selle asemel turule tulnud hoopis uued tooted. Kui turul toimuvad hindade osas kiiremad

muutused, näiteks kiire inflatsioon, siis on vajaduse tekkides võimalik hinda üle vaadata kõige

varem kuus kuud peale piirhinna kinnitamist. Muudatuse tegemine peab olema sel juhul

põhjendatud.

Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse kehtetuks põllumajandusministri 9. veebruari 2015. a määrus nr 16

„Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloog“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43).

Nimetatud Euroopa Liidu õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-

lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju, sest lihtsustab ja aitab tugevdada kontrolli abikõlblike kulude

mõistlikkuse osas ja saada eksperdiarvamus nendele mobiilsetele masinatele ja seadmetele, mis

on kokkusobivad keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisega. Väheneb PRIA ja taotlejate

administratiivne koormus (PRIA-l ei ole vaja kontrollida ja taotlejal võtta masina või seadme

müüjatelt hinnapakkumusi ega küsida eksperdilt hinnangut masinate või seadmete

kokkusobivusele keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisega, mille tulemusel kiireneb taotluste

menetlemine).

Määrus on ette valmistatud asendamaks põllumajandusministri 9. veebruari 2015. a määrust nr

16 „Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri võrdlushindade kataloog“ uue

terviktekstiga. Eelnõus on võrreldes seni kehtinud määrusega tehtud muudatus, mille kohaselt

edaspidi lisatakse võrdlushindade kataloogi ka ekspertarvamus asjade ja teenuste keskkonna- ja

kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta. Võrdlushindade kataloog sisaldab sinna kantud asjade

või teenuste kohta andmeid, mis võimaldavad neid tuvastada ja määravad nende komplekteerituse

või ulatuse nagu näiteks asja või teenuse maksimaalne abikõlblik käibemaksuta maksumus ja

selle kehtivuse aeg, kuid muudatuse tulemusena lisatakse edaspidi ka ekspertarvamus, kas

kasutades konkreetset asja ja teenust, panustatakse sellega ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide

täitmisesse. Tehtava muudatusega ei suurene taotleja halduskoormus.

Määruse kehtestamine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas ei muutu määruse jõustumisel ülesannete

ega pädevuse jaotus.

Määruse rakendamisest ei tulene välissuhetealast, sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju,

samuti ei ole määruse muudatustel mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale,

regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määruse rakendamiseks vajalikke

toiminguid teeb METK, kellel on olemas määruse rakendamiseks vajalik haldussuutlikkus ja

tehniline võimekus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruserakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisatulu. Olemasolevat võrdlushindade kataloogi uuendatakse

ja tehakse täiendused, millega lisatakse masina või seadme kohta asjakohane ekspertarvamus

asjade ja teenuste keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta, millest tulenevalt

tekib mõningane lisakulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks METK-le ja PRIA-le.