Elisa Eesti AS hoonestusloa taotlusele seisukoha küsimine

Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 01.04.2025
Endla 10a, Tallinn 10122
[email protected]

Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kiudoptilise sidekaabliga

Käesolevaga esitab Elisa Eesti AS (registrikood 10069659), hoonestusloa taotluse Eesti rannikuvetes paiknevale kiudoptilisele sidekaablile, mis on Elisa Eesti AS kasutuses ning temaga samasse kontserni kuuluva Elisa Oyj (registrikood 0116510-6, juriidiline aadress: Ratavartijankatu 5, 00520 Helsinki) omanduses. Tegemist on avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega ning seega tuleb Tarbjakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotleda hoonestusluba. Käesolevale taotlusele on lisatud kiudoptilise sidekaabli asukohaplaan ja muud avaliku veekogu ehitisega koormamise seisukohast olulised andmed.
Taotletava hoonestusloa objektiks olev kiudoptiline sidekaabel on rajatud (paigaldatud ja sideks aktiveeritud) 2019 a novembris.
Palume hoonestusloa omajaks märkida Elisa Oyj (registrikood 0116510-6, juriidiline aadress: Ratavartijankatu 5, 00520 Helsinki).
Käesolev taotlus on koostatud vastavalt Ehitusseadustiku (§ 1133) sätestatud nõuetele.

1. Üldinformatsioon
Elisa Oyj uus kaablitrass võimaldab varasemast otsesemat ning töökindlamat ühendust Soome ja Eesti vahel. Uus trass tõhustab Soome ühenduvust Kesk-Euroopa kaugsidevõrguga Balti riike läbivate ühenduste kaudu ja kindlustab seega rahvusvahelisi sideühendusi.
Projekti arendaja kasutuses ja omanduses on kaks Soome ja Eesti vahel 1990-ndate aastate lõpul ehitatud merekaablit. Vastavalt olelustsükli halduse süsteemile käivitas projekti arendaja kaabliühenduste moderniseerimise projekti. Projekti eesmärgiks on suurendada kaablite koguläbilaskevõimet Soome ja Eesti kaugsidevõrkude vahel ning tagada nende jaotlate abil usaldusväärsed teenused.
Kõnealune projekt on projekti arendaja jaoks pikaajaline investeering, mille eesmärgiks on tagada piisav läbilaskevõime nii kontsernisisese liikluse kui ka kliendiliikluse vahendamiseks Soome ja Eesti vahel.
Projekt hõlmab umbes 96,8 km pikkust merekaablit Soomest Espoo Matinkyläst Eestisse Tallinnasse Kakumäe neemele. Merekaabel kulgeb Soome territoriaalvete ja majandusvööndi ning Eesti majandusvööndi ja territoriaalvete kaudu. Merekaabli pikkus Eesti territoriaalvetes on 22,2 km ja majandusvööndis 11,7 km ning Eesti sisemeres 17,8 km.
Käesolev hoonestusloa taotlus hõlmab kaablit lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel (vt Joonis 1).

Joonis 1 Kaabli asukoha skeem Eesti EEZst kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel

Optilise sidekaabli rajamiseks on vajalik:
• Hoonestusluba. Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
• Keskkonnamõju eelhinnang (Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 11 p 6).
• Registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (veeseadus § 196 lg 2 p 5). Otsustaja on Keskkonnaamet.

2. Ehitise kasutamise otstarve
Hoonestusloa objektiks olev ehitis on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus on ca 51,7 km ja kaabli läbimõõt on 20 mm ning mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kasutatav kaablitüüp on Hexatronic Cables & Interconnect AB:n Optical Submarine Cable, GJMLTV 96 G.652.D, 5 TON SA (või samaväärne). Kaablis ei ole voolu ning sellest ei eraldu keskkonnakahjulikke aineid. Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed).
Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on andmesidekaabel (või lihtsalt sidekaabel).

3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed
Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus on lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemeni ca 51,7 km ja kaabli läbimõõt on 20 mm.
Kaabli sügavus sõltub piirkonna merevee sügavusest, antud lõigu ulatuses on merevee sügavus 93 kuni 3 m. Ranna läheduses on merekaabel ühendatud maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 140 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt paigutatuna rõhtpuurimise teel, algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 3 m. Seega ei toimu rannal mingisugust kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata.

4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala
Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel on kiudoptiline sidekaabli kogu pindala 0,02m*51700m= 1034 m2.

5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites
Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on 1034 m2.
Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid:
Laiuskraadid
Pikkuskraadid
x-koordinaadid
y-koordinaadid
59,80657879
24,68366149
6630167.9
538375.2
59,80141735
24,68391821
6629593
538395.4
59,79643692
24,6798333
6629035.7
538171.7
59,76710684
24,6543724
6625753.6
536774.1
59,74763855
24,6317034
6623572.3
535520.6
59,74248637
24,62558504
6622995.1
535181.9
59,73759791
24,61670357
6622445.8
534687.5
59,72953914
24,61023062
6621544.6
534331.6
59,72847088
24,60808514
6621424.5
534211.9
59,72698016
24,60649717
6621257.6
534124.1
59,72628963
24,60356245
6621179.2
533959.7
59,71820735
24,59714349
6620275.5
533606.5
59,71523219
24,58732486
6619939.1
533056.9
59,70781989
24,57848784
6619108.9
532566.6
59,67172579
24,54285586
6615070.8
530593.3
59,66857961
24,5366959
6614717.5
530248.9
59,66701813
24,5345552
6614542.5
530129.7
59,66657754
24,5326142
6614492.6
530020.7
59,66612732
24,52386122
6614438.5
529527.7
59,64955341
24,4394575
6612557.8
524782.4
59,64742818
24,42961238
6612317.5
524228.7
59,639501
24,41288998
6611428.3
523291.1
59,62274015
24,40915882
6609559.7
523092
59,58408654
24,41288133
6605254.5
523328.6
59,57041579
24,41636754
6603732.7
523535
59,55288207
24,41902474
6601780.2
523697.4
59,52709385
24,43233745
6598912
524468.8
59,50585613
24,43544845
6596547.1
524660.3
59,48333966
24,44493701
6594042.2
525214.3
59,47642279
24,47107471
6593281.8
526700.8
59,45088342
24,55164787
6590471.4
531291.1
*59,4504888888889
24,5757527777778
6590439.072
532658.771
*59,4504777777778
24,5761916666667
6590437.796
532683.637
*59,4504944444444
24,5766527777778
6590439.87
532709.76
* asub maismaal

6. Läbi viidud uuringud
• Elisa kaablitrassi sonari andmete arheoloogiline hindamine Eesti rannikumeres. Eesti Geoloogiateenistus. 2018. (Lisa 1)
• Geophysical studies of seabed on cable route from Finland to Estonia (in Estonian waters). Eesti Geoloogiateenistus. 2018. (Lisa 2)
• KMH eelhinnang (Lisa 3)
Antud tegevuse raames koostati KMH eelhinnang, et hinnata, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Hoonestusloa taotlusele lisatud KMH eelhinnangu kohaselt puudub tegevusel oluline keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 aladele, seega puudub vajadus läbi viia täismahus KMH.
Merepõhja uuringu kohaselt asub kaablikoridor piirkonnas, kus merepõhi on valdavalt kaetud 10-20 meetri paksuse savikihiga.
Hoonestusloa taotlusele lisatud arheoloogilise uuringu kohaselt ei ole kaabli paigaldamisel laiemat mõju merepõhja alale, kuna paigaldamsie koridor on väiksem kui 5 meetrit ning kaablitrassi mõju arheoloogilistele objektidele on olematu.

7. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist
Tegemist on Elisa Oyj omanduses ja Elisa Eesti AS kasutuses oleva merekaabliga, mida kasutatakse rahvusvaheliseks sideliikluseks, mida opereerivad sh monitoorivad need Elisa kontserni ettevõtted ise ning mille kasutamist rahastatakse nende Elisa kontserni ettevõtete igapäevase majandustegevuse raames ja ettevõtete endi finantsvahenditest.
Elisa Eesti AS kinnitab, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegeliku kasusaaja kohta on täielikud ja tõesed.

8. Hoonestusloa taotletav kestus.
Elisa Eesti AS, kui merekaabli kasutaja, kuuludes ühte kontserni Elisa Oyj-ga ja olles Elisa Oyj ametlik esindaja käesolevas projektis, taotleb Elisa Oyj tarbeks hoonestusluba 50 aastaks.

/allkirjastatud digitaalselt/
Andrus Hiiepuu
Elisa Eesti AS
Juhatuse esimees

Lisad:
1. Elisa kaablitrassi sonari andmete arheoloogiline hindamine Eesti rannikumeres. Eesti Geoloogiateenistus. 2018.
2. Geophysical studies of seabed on cable route from Finland to Estonia (in Estonian waters). Eesti Geoloogiateenistus. 2018.
3. Elisa Oy kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes. Keskkonnamõju eelhinnang lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel. Skepast&Puhkim OÜ. 2018.

Lisa_1_Taiendatud arheoloogiline uuring_E_FINEST_ELISA.pdf

ELISA

KAABLITRASSI

SONARI ANDMETE

ARHEOLOOGILINE

HINDAMINE EESTI RANNIKUMERES

KUUPÄEV 14.12.2018

VERSIOON 3.1

KOOSTAS: Kaido Peremees Tuukritööde OÜ

KLIENT Lilaco Offshore

ESINDAJA:

Olli-Petteri Linnaluoto

SISUKORD

ARHIIVI JA REGISTRI TEAVE ...................................................................................................................... 3

1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 4

2 ANDMETE HINDAMINE ......................................................................................................................... 6

3 SONAR ANDMETES LEITUD OBJEKTID.................................................................................................... 9

4 VRAKID TRASSIL .................................................................................................................................. 11

„Vrakk 1” ............................................................................................................................................... 12

„Vrakk 2” ............................................................................................................................................... 13

„Vrakk 3” ............................................................................................................................................... 14

29968 Laevavrakk .................................................................................................................................. 15

Joonis 1 Kaablitrassi üldpilt Eesti vetes .................................................................................................... 4

Joonis 2Näidispilt soanri trassist, et määrata kindlaks vaadeldud koridori Laius ....................................... 7

Joonis 3 Lehvik sonari uuringu näidised ................................................................................................... 8

Joonis 4 Merepõhja topograafia näidis .................................................................................................... 8

Joonis 5 Tüüpiline põhi mõningate lohistamisjälgedega ........................................................................... 9

Joonis 6 Ristumiskoht Estlink 1 kaabliga kujutatuna magnetomeetri ekraanil........................................... 9

Joonis 7 Põhja lohistusjälgedega lehviksonari kujutis ............................................................................. 10

Joonis 8 Merepõhi sonar mosaiigis määramaks ära eri kõvadusega pinnase tüüpe ................................ 10

Joonis 9 Maaameti geoportaalis toodud Elisa kaabli lähimad vrakid. ...................................................... 11

Joonis 10 Võimaliku laevavraki sonari pilt .............................................................................................. 12

Joonis 11 Võimaliku laevavraki sonari pilt .............................................................................................. 13

Joonis 12 Võimaliku laevavraki sonari tuvastamine ................................................................................ 14

Joonis 13 Laevavraki .............................................................................................................................. 15

ARHIIVI JA REGISTRI TEAVE

Omavalitsus: Kakumäe, Harjumaa; territoriaalveed ja majandusvöönd

Uuringu ulatus: Kakumäe rannast Soome piirile

Uuring koosnes: Kaablitrassi multibeam uuringu arheoloogiline tõlgendus sonaruuringu andmed, hinnang kasutatavuse kohta ning andmed ja soovitused edasisteks tegevusteks, veealune arheoloogiline inventuur kaabelliini territoriaalsel ja majandusvööndi piirkonnas

Uuringu põhjus: vee ehitusskeem

Põhikaart: Eesti geodeetiline aluskaart

Merekaart: F20, EE350705,

Hindaja firma: Tuukritööde OÜ

Vastutav isik: Kaido Peremees

Uuringuala asukoht: Kakumäe kaldast Kakumäe kaldani kulgev trass Eesti majandustsooni piir.

Uuringuala: pikkus on 50,4 km ja laius vahemikus 1 001 m kuni 1 280 m-ni.

Klient/ Uuringu teostaja: Lilaco Offshore

Eelmised arheoloogilised leiud: puuduvad

Esialgne aruanne: Eesti Geoloogiateenistus, Lilaco Offshore

Aruande koopia: Eesti Muinsuskaitseamet

1 SISSEJUHATUS

Elisa kavandab kiudoptilist kaabliühendust Eesti Kakumäe ja Soome Espoo Matinkylä vahele. Planeeritav

trass algab Kakumäe lahe idakaldast. Kaabel jätkub väljapool Kakumäe lahte umbes 50,4 km Põhja suunas

Naissaarest Lääne poolt Eesti majandusvööndi piirile (Lisa 1) ning edasi Soome suunas.

Joonis 1 Kaablitrassi üldpilt Eesti vetes (~1:200000)

Kaabli rajamisega seonduvalt viidi läbi sonar uuring. Uuringu materialid põhinevad eeskätt lehvik/

multibeam sonari andmetel.

Eesmärk on hinnata andmeid, mille on kogunud Geological Survey of Estonia (EGT) ja Lilaco Offshore Ltd

2018. aasta suvel ja sügisel ning kas need sobivad arheoloogiliseks inventuuriks ja analüüsiks, mis võivad

viidata ajaloolise või kultuurilise väärtusega leidudele.

Loetletud on teadaolevad veealused objektid, mille kultuuriline või ajalooline väärtus on planeeritava

kaablitrassi läheduses, ning viidati olemasolevatele uuringuandmetele.

2 ANDMETE HINDAMINE

Uuringu andmed koosnevad R2Sonic 2024 mitmekihilistest andmetest, põhja profileerja MDHDSBP 2-9

kHz ja 20-50 kHz ning magnetomeetrist Geometrics G-882.

Analüüsiti lehvik-sonari andmeid, mille koostas EGT koostöös Lilaco Offshore ltd 2018. aastal, Kakumäe

lahest kuni Eesti majandusvööndi välispiirini. Järeltöötluseks kasutati Meridata MDPS tarkvara. Vaadeldud

koridori uuringuks koostati sonar mosaiikpildid ja 3D-punkti pilveandmed.

Andemete hindamine toimus Lilaco Offshore arvutis kuna kogu andmemahu töötlemine mujal ei ole aja

ja maksumuse seisukohalt otstarbekas.

EGT teostas merepõhja geofüüsikalised uuringud piki kaablitrassi Eesti vetes. Geofüüsikalised uuringud on

esitatud eraldi aruandes. Magnetomeetia uuringut kasutati vrakkide, meremiinide, kaablite ja torude või

muu anomaalia avastamiseks. Multibeam/lehvik sonari andmeid kontrolliti kui pilvepunkti 3D kujutisi ja

tagalaotusandmeid kogu alal, et kinnitada magnetomeetrilisi anomaaliaid.

Sonari uuringu andmed, eriti trassi lähikonna uuring on läbi viidud väga kitsaste paralleelsete ribade abil,

millel on piisavalt ülekatet, et moodustada veealuse maastiku usaldusväärne kujutis. Kaabli trassi avamere

osa on kaetud vähemalt 6 ribaga katmaks kogu vajalik ala.

Sonari andmetest tuvastati mitu vrakki, mis kõik on varem teada. Leitud muud anomaaliaid ei viidanud

ajaloolise või kultuuriväärtusega leidudele.

Eesti Muinsuskaitseamet teeb ülesandeks katta 0,25 meremiili (463 meetrit) suurune ala mõlemale poole

uuritavat kaabli/ toru juhet.

Kogu koridor moodustab 0,5 meremiili (926 meetri)laiuse ala. EGT teostatud sonari uuring hõlmab seda

nõuet 100% ulatuses kaablitrassi kogu ulatuses.

Joonis 2. Näidispilt sonari trassist, et määrata kindlaks vaadeldud koridori Laius

Kaabli paigaldamise tegelik koridor on väiksem kui 5 meetrit ja sellel ei ole laiemat mõju merepõhja

alale. Kaabel kujutab endast kerget kiudoptilist kaablit, mis kaalub alla ühe kilogrammi meetri kohta

diameetriga 2 cm. Kõik leitud objektid on kaablitrassist vähemalt 100 meetri kaugusel ja seetõttu on

kaabli mõju neile olematu.

All toodud uuringu andmete näited, mis sobivad hindamaks andmeid vrakkide leidimsel.

Joonis 3 Lehvik sonari uuringu näidised

Joonis 4 Merepõhja topograafia näidis

Nende andmete kvaliteet on rahuldav. Trassi vahetus läheduses viidi uuring läbi kitsaste paraleelsete

ribade abil, millel on piisavalt ülekatet, et moodustada veealuse maastiku usaldusväärse kujutis. Kaabli

trassi avamere osa on uuritud vähemalt kuue sonari riba katmisega, et tagada 100 protsendiline

usaldusväärsus . Tegelikult läbitud uuringuala moodustab koridori, mis on 2 x 550 meetrit lai.

3 SONAR ANDMETES LEITUD OBJEKTID Sonar andmetes on leitavad viiteid inimtegevusele. Põhiliselt on tegu olemasolevate kaablitega või

traalimis/vedamisjälgedega merepõhjal. All mõned näited:

Joonis 5 Tüüpiline põhi mõningate lohistamisjälgedega (LAT 59°28.3’N / LON 024°28.9’E WGS-84)

Joonis 6 Ristumiskoht Estlink 1 kaabliga kujutatuna magnetomeetri ekraanil (LAT 59°38.983’N / LON 024°26.876’E WGS-84)

Joonis 7 Põhja lohistusjälgedega lehviksonari kujutis (LAT 59°29.616’N / LON 024°26.574’E WGS-84)

Joonis 8 Merepõhi sonar mosaiigis määramaks ära eri kõvadusega pinnase tüüpe(LAT 59°38.7’N / LON 024°25.8’E WGS-84)

4 VRAKID TRASSIL

Varem teadaolevad vrakid kaabli trassist 3 meremiili kaugusel on esitatud joonisel 1. Info aluseks on Eesti

Muinsuskaitseameti vrakiregister ja Kultuuriväärtuste riiklik register ning Veeteede Ameti register.

Joonis 9 Maaameti geoportaalis toodud Elisa kaabli lähimad vrakid.

„Vrakk 1”

Asukoht: Naissaare kirdeosa

Tõlgendus: laevahukk

Pikkus: 39 m

Laius: 8 m

Kõrgus: 4,6 m

Geograafilised koordinaadid (WGS-84): N 59 ˚ 38,2225 '/E24 ˚ 24,1703'

Sügavus: -85,3 m

Pärandi tüüp: ei ole kultuuripärndi nimekirjas

Tüüp: laevavrakid

Määratud teave: võimalik raud

Ajalugu: 50 aastat

Vaatlused: laevavraki anomaalia merepõhja kohal

Kaugus kaablist: 531 m

Joonis 10. Laevavraki sonari pilt

„Vrakk 2”

Asukoht: Naissaarest läänes

Tõlgendus: laevahukk

Pikkus: 34,5 m

Laius: 7 m

Kõrgus: 5,6 m

Geograafilised koordinaadid (WGS-84): N 59 ˚ 34,1982 '/E24 ˚ 24,4986'

Sügavus: -61,5 m

Pärandi tüüp: ei ole kultuuri pärandi registris

Määratud teave: võimalik raud. Tegu on ilmselt ümber läinud graaniidiveo pargasega.

Ajalugu: 20 aastat

Vaatlused: laevavraki anomaalia merepõhja kohal

Kaugus kaablist: 379 m

Joonis 11 Laevavraki sonari pilt

„Vrakk 3 (29968)”

Asukoht: Naissaare edelaosa

Tõlgendus: laevahukk

Pikkus: 32,5 m

Laius: 7 m

Kõrgus: 2,5 m

Geograafilised koordinaadid (WGS-84): N 59 ˚ 30,3734 '/E24 ˚ 26,6341”

Sügavus: 39.0 -40,0 m

Pärandi tüüp: Arheoloogia mälestis nr 29968 regitreeritud 15.02.2010 arvel 02.04.2009

Määratud teave: puitvrakk

Vanus: üle 100 aasta

Vaatlused: laevavraki anomaalia merepõhja all

Kaugus kaablist: 132 m

Joonis 12 Laevavraki lehviksonari kujutis

29968 Laevavrakk Mälestise nimi Laevavrakk

Mälestise registri number 29968

Registreeritud Kinnismälestis

Arvel 02.04.2009

Registreeritud 15.02.2010

Liigitus arheoloogiamälestis

Joonis 13 Laevavraki külgvaate sonari pilt Allikas: Muinsuskaitse amet

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri käskkiri 15. veebruar 2010 nr 85

Kuupäev: 15.02.2010

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 07.07.11

Inspektor: veealuse pärandi vaneminspektor, Maili Roio

Aadress(1)

Soome laht, Tallinna laht (Mälestisel)

Mälestise tunnus

Laevavrakk, tema last ja muu sisu koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga, kirjalikud allikad.

Sisestatud: 25.11.2009.

Mälestise kirjeldus

Laevavrakk on 32 meetrit pikk ja 6,92 meetrit lai. Vrakist pisut eemal lebab mere põhjas ankur.

Laevajäänuste kõrgus merepõhjast ulatub poole meetrini.

Sisestatud: 25.11.2009.

Mälestise asukoha kirjeldus

Purjelaeva vrakk paikneb Suurupi poolsaare ja Naissaare vahel ligikaudu 42 meetri sügavusel.

Sisestatud: 25.11.2009.

Mälestise ajalugu

Laevavraki leidsid ja dokumenteerisid Kaido Peremees ja Avo Jüris Tuukritööde OÜ-st 2004. aastal.

Leitud esemete põhjal on vrakk dateeritud 18. sajandi I poolde.

Sisestatud: 25.11.2009.

Lisa_2_2018_E_Finest_EGT_Geophysical_Studies_of_Seabed_on_cable_route.pdf

Lisa_3_Lilaco_Oy_E-Finest_kaabli_KMH_eelhinnang.pdf

Töö number: 2018-0027

Tellija Lilaco Offshore Oy

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795;

Kuupäev 11.06.2018

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest

Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni

Kakumäe neemeni

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

1 / 25

Versioon 1

Kuupäev 11.06.2018

Koostanud: Liis Kikas, Kati Kraavi, Marju Kaivapalu

Kontrollinud: Marju Kaivapalu

Projekti nr 2018-0027

Esikaane foto Kavandatava kiudoptilise kaabli trass Eesti vetes, allikas: Lilaco offshore Oy

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki 34

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

2 / 25

Sisukord

Sissejuhatus .................................................................................................................3

Ülevaade kavandatavast tegevusest...........................................................................4

1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht .................................................................. 4

1.1.1. Paigaldatava kaabli tehnilised andmed ........................................................................ 4

1.1.2. Kaabli paigaldamine ................................................................................................ 4

1.1.3. Kasutamine ja hooldus ............................................................................................. 5

1.1.4. Kaabli kõrvaldamine kasutusest ................................................................................. 6

1.2. Kavandatava kaabli asukoht ja maaletuleku koht Eestis .................................................... 6

Kavandatava tegevuse seos planeerimisdokumentidega ........................................... 10

2.1. Merestrateegia raamdirektiiv ..................................................................................... 10

2.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+" ........................................................................... 10

2.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta ........................... 11

2.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud ........................ 11

2.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................................... 12

Kavandatava tegevuse asukoht, mõjutatav keskkond ja võimaliku mõju analüüs ...... 14

3.1. Soome lahe merekeskkonna lühiiseloomustus ............................................................... 14

3.2. Maakasutus projekti piirkonnas .................................................................................. 15

3.3. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad .......................................................... 15

3.4. Keskkonna vastupanuvõime ...................................................................................... 15

3.5. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid................................. 18

3.6. Inimese tervis ja heaolu ............................................................................................ 18

3.7. Ressursside kasutamisest .......................................................................................... 18

3.8. Tegevuse energiakasutus .......................................................................................... 19

3.9. Heide vette ja pinnasesse.......................................................................................... 19

3.10. Õhusaaste ............................................................................................................ 20

3.11. Lõhnaaine võimalik esinemine .................................................................................. 20

3.12. Müra ja vibratsioon ................................................................................................ 20

3.13. Tekkivad jäätmed .................................................................................................. 21

3.14. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ..................................................................... 21

3.15. Suurõnnetuste ohust .............................................................................................. 21

3.16. Muud olulised arendused piirkonnas .......................................................................... 21

Hinnang keskkonnamõju olulisusele ........................................................................ 23

4.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 23

4.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond

.................................................................................................................................. 23

4.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule

kaitstavale objektile ....................................................................................................... 23

4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju................................................................................ 23

Eelhinnangu kokkuvõte ........................................................................................... 24

Kasutatud materjalid ............................................................................................... 25

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

3 / 25

Sissejuhatus

Elisa Oy eesmärgiks on rajada täiesti uus läänepoolne kaablitrass, mis valmimisel võimaldab

varasemast otsesemat ning töökindlamat ühendust Soome ja Eesti vahel. Käesolevalt on Eesti

toimuvate tegevuste läbiviija Lilaco Offshore Oy, kes esindab ametlikult läbi Relacom Finland Oy

kaabli rajamise lõpparendajat Elisa Oy. Uus trass tõhustab Soome ühenduvust Kesk-Euroopa

kaugsidevõrguga Balti riike läbivate ühenduste kaudu ja kindlustab seega rahvusvahelisi

sideühendusi.

Projekti arendaja kasutuses ja omanduses on kaks Soome ja Eesti vahel 1990.-ndate aastate lõpul

ehitatud merekaablit. Vastavalt olelustsükli halduse süsteemile käivitas projekti arendaja

kaabliühenduste moderniseerimise projekti. Projekti eesmärgiks on suurendada kaablite

koguläbilaskevõimet Soome ja Eesti kaugsidevõrkude vahel ning tagada nende jaotlate abil

usaldusväärsed teenused.

Kõnealune projekt on projekti arendaja jaoks pikaajaline investeering, mille eesmärgiks on tagada

piisav läbilaskevõime kuni aastani 2030 nii kontsernisisese liikluse kui ka kliendiliikluse

vahendamiseks Soome ja Eesti vahel.

Projekt hõlmab umbes 96,8 km pikkuse merekaabli ehitamist Soomest Espoo Matinkyläst Eestisse

Tallinnasse. Merekaabel on plaanitud kulgema Soome territoriaalvete ja majandusvööndi ning Eesti

majandusvööndi ja territoriaalvete kaudu. Merekaabli pikkus Eesti territoriaalvetes on 40,3 km ja

majandusvööndis 11,7 km.

Arendaja eesmärgiks on, et merekaabli ehitus algaks 2019. aasta esimesel poolel.

Kavandatava kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega

objekt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) mõistes,

tegevus ei kuulu KeHJSi § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka.

Vastavalt KeHJSile on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega,

mille üle otsustamisel tuleb kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla

eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga vastavalt KeHJSi § 6 lg 2 kohaselt), kuna kavandatakse

sidekaabli rajamist veekogu põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja

elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib

üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti.

Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut1.

Käesolevas aruandes on hinnatud mõjusid hoonestusloa menetluse jaoks vajalikus mahus, mis

hõlmab kaabli rajamist lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel. Kuivõrd

hoonestusluba saab taotleda ainult kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, siis käesolev

eelhinnang hõlmab võimalikke mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate

tegevustega maismaal vaid vähesel määral.

Optilise sidekaali arendaja on Elisa Oyi, arendaja ametlik esindaja käesoleva projekti lubade taotluse

protsessis on Lilaco Offshore Oy.

1 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110112016005?leiaKehtiv

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

4 / 25

Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja maht

Kaabli pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel on ca 52 km ja läbimõõt

on 20 mm ning mere põhja ei paigaldata ühtki muud seadist peale kaabli. Kaabel koosneb peamiselt

teraskestast ja plastikuga kaetud klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk

selles ei liigu elektrivoolu. Kaabli klaaskiududes liigub valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli

otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli,

vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda

mõjutada.

Kaabel läbimõõduga 20 millimeetrit lastakse vabalt merepõhja, tänu millele on mõjud

merekeskkonnale viidud miinimumini. Kaabli paigaldamine ei nõua merepõhja ümberkujundamist

ega mingeid kinnitusvahendeid ega muud sarnast.

Maabumiskohtadesse tehakse suundpuuraugud, millisel juhul mõjud rannaaladele ja merepõhjale on

võimalikult väikesed. Üksnes juhul, kui rõhtpuurimine pole tehniliselt võimalik, kaevatakse augud

ekskavaatoriga ning tuukrite abil kasutatakse kõrgsurve-veejuga. Kaabli maabumisel kasutatav

tehnika kinnitatakse lõplikult alles pärast trassiuuringuid 2018. aasta suve algul. Kaabli paigaldusaeg

on lühike, kaldal kulub selleks 6‒8 tööpäeva ja kaabli veeskamiseks 2‒3 päeva.

1.1.1. Paigaldatava kaabli tehnilised andmed

Kavandatava projekti sisuks on paigaldada Soomest Eestisse kulgev veealune kiudoptiline kaabel,

mille läbimõõt on 20 millimeetrit. Kasutatav kaablitüüp on Hexatronic Cables & Interconnect AB:n

Optical Submarine Cable, GJMLTV 96 G.652.D, 5 TON SA (või samaväärne). Kaablis ei ole voolu ning

sellest ei eraldu keskkonnakahjulikke aineid. Järgnevalt kirjeldatakse täpsemalt kaabli paigaldamise,

kasutamise ja hoolduse ning kasutusest kõrvaldamisega seonduvat.

1.1.2. Kaabli paigaldamine

Kavandatav kaabel lastakse vette free-lay-tehnika abil ehk vabalt. Kaabli jaoks ei kaevata merepõhja

soont, see lihtsalt lastakse kaablipaigalduslaevalt vette piki kavandatud trassi. Kaabli vettelaskmise

kiirus on 3‒6 sõlme tunnis. Tänu oma raskusele vajub kaabel kiiresti merepõhja setetesse.

Maabumiskohtade vahel lastakse kaabel vette ühtlaselt, ilma mingite meres teostatavate

jätkamisteta. Vettelaskmise etapis pole seega vaja kasutada mingeid veealuseid seadmeid ja

keskkonnamõju on minimaalne ja lokaalne. Kogu kaabli veeskamiseks kulub kokku 2‒3 päeva.

Kaldalähedastele aladele paigaldatakse rõhtpuurimise abil kaablikaitsetorud. Puurimised toimuvad

vee all ja puuraugu läbimõõt on 140 mm. Suundpuuraukude pikkus võib olla mitusada meetrit, et

kaabel laskuks merepõhja alles 3 meetri sügavuses (Joonis 1) Seega pole kaldapiirkondades vaja

teha spetsiaalseid kaevetöid ja merekaabel püsib rannikuvees mitu meetrit allpool merepõhja. See

kaitseb kaablit väliste kahjustuste eest ning hoiab ka merepõhja puutumatuna.

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

5 / 25

Joonis 1. Kaabli maabumiskoha näidisjoonis

Rõhtpuurimisel kasutatakse puurimisüksust, mis paigutatakse puurimise ajaks püsivalt puuritava

augu kohale. Kasutatava meetodi mõju maapinnale on väike ja lokaalne. Puurimisel vajaminev vesi

küll muudab pisut pinnast puurimiskohas, ent muud mõju puurimisel ümbritsevale lähikeskkonnale

ei ole.

Puurimistöid alustatakse väikese augu proovipuurimisega. Seejärel auku suurendatakse ja

tugevdatakse plasttoruga, mis suubub kaabli maabumiskohta. Plasttoru hoiab ära aukude

kokkuvarisemise ning lihtsustab kaabli paika vedamist. Puurimistööd võtavad aega umbes ühe

töönädala puurimisobjekti kohta. Maabumiskohta paigaldatakse betoonist valmiskaev, mis suletakse

luugikattega. Maabumiskohta võidakse ka miniekskavaatoriga töödelda, millisel juhul on mõjud

taimestikule, puujuurtele ja maastikule minimaalsed. Pärast ehitustööde lõppu tehakse ala puhtaks.

Kokku kulub selle etapi töödele 6‒8 päeva.

Kaabel viiakse kaablilaevalt kaldale tuukrite ja teiste meeskonnaliikmete abil, kes veavad kaabli

plasttoru kaudu kaldale ehitatud kaevu. Kaabel viiakse õigesse kohta parve ja poide abil ning

maalevedamise ajal hoolitsetakse selle eest, et see ei väänduks või kuhugi ei takerduks. Kui kaabel

on kaldale veetud, veendutakse, et see ei ole mehaanilise koormuse all. Kaabli maabumise

teostamiseks kulub üks tööpäev ühe maabumiskoha kohta.

Sellisel paigaldusmeetodil on kaks suurt eelist. Esiteks on tagatud kaabli kaitse, kuna rannalähedastel

aladel on tuule, jää ja inimtegevuse tõttu suurem kahjustumise risk. Teiseks vähendab kirjeldatud

paigaldusviis ka keskkonnamõjusid, kuna kallast ja rannikuvesi pole tarvis peaaegu üldse

mehhaaniliselt käidelda.

Juhul kui kaldal pole maabumiskohas võimalik kasutada suundpuurimise tehnikat, tuleb

maabumiskohta rajada ekskavaatoriga kaevand kaldakaevust kuni 2 meetri sügavusele vette ning

tuukrite abil kasutatakse 2 kuni 3 meetri sügavusel vees kõrgsurve-veejuga. Samasugust

paigaldusmeetodit kasutati mh C-Lion1 merekaabli maabumiskohtades Helsingis ja Hankos.

Kaabli maabumisel kasutatav tehnika kinnitatakse lõplikult alles pärast trassiuuringuid 2018. aasta

suve algul. Kõige tõenäolisemalt kasutatakse rõhtpuurimist.

Uue rajatise puhul ei teki merre sattuvaid jäätmeid peaaegu üldse, kuna kogu töö, mille käigus

paigaldatava kaabli konstruktsioone ettevalmistatakse, toimub laeva trümmis või kaldal.

Paigaldamise ajal tekib laevas tavalisi segaolmejäätmeid, mis kogutakse kokku ja saadetakse

kodusadamas nõuetekohastesse jäätmete kogumispunktidesse.

1.1.3. Kasutamine ja hooldus

Kaabli kasutusaeg on vähemalt 30 aastat ja kogu selle olelustsükli jooksul vastutab taotleja

kaablisüsteemi töökorras oleku, hoolduse ja rikete parandamise eest. Põhimõtteliselt merekaabel

regulaarset hooldust ei vaja. Võimalikud kaablirikked on enamasti põhjustatud laevasõitudega seotud

mehaanilistest, st ankrute tekitatud vigastustest. Vajalikud kaabli kontrollimised ja võimalike rikete

avastamine toimuvad optilise seiresüsteem kaudu, tänu millele suudetakse rikke asukoht signaali

Kallas

3 m

Meri

Maapealne kaabli ankruala

Kiudopitline kaabel asub rannal maa sees puuritud 140 mm torus

Maapealne kaablite (mere ja maa kaabli)

ühenduskoht asub 60 cm sügavusel

süvendatud kaevus

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

6 / 25

liikumiskiiruse järgi väga täpselt kindlaks määrata. Parandustöödega tegeleb sellele

spetsialiseerunud ettevõte, mis suudab kaablirikked parandada kaablipaigalduslaeval, tõstes kaablit

merepõhjast üles vaid vajaliku osa võrra. Pärast parandamist lastakse kaabel oma kohale tagasi.

Kuna tegemist on nn passiivkaabliga, st selles pole elektrivoolu ega veealuseid signaalivõimendeid,

on selle parandamine üsna lihtne ja tavaliselt kestavad remonditööd vaid paar ööpäeva.

Kaablit hooldatakse terve selle olelustsükli vältel ja tegelikke keskkonnamõjusid kaabli kasutamisega

ei kaasne.

1.1.4. Kaabli kõrvaldamine kasutusest

Kaabli kasutusest kõrvaldamine selle olelustsükli lõppedes (võimalik, et isegi rohkem kui 40 aasta

pärast) toimub kasutusest kõrvaldamise aega puudutavate seadustega nõutaval viisil. Praeguse

hinnangu kohaselt tõstetakse kaabel kasutusaja lõppedes üles ja kaabli materjalid suunatakse

taaskasutusse. Kaabli võib üles tõsta sellele tööle spetsialiseerunud laeval, millel kaabel lõigatakse

transportimist hõlbustavateks tükkideks. Ülestõstmise kiirus on kuni 1,5‒2 km tunnis.

Maabumiskohtades taastatakse pärast kaabli kasutamise lõppemist nende esialgne seisund ning

keskkonda ei jää pöördumatuid muutusi. Kaabli eemaldamine selle kasutusaja lõppedes toimub ilma

oluliste keskkonnamõjudeta.

1.2. Kavandatava kaabli asukoht ja maaletuleku koht Eestis

Projekti raames kavandatakse rajada umbes 96,8 km pikkune merekaabel Soome lahte trajektooril

Soomest Espoo Matinkyläst Eestisse Tallinnasse (vt Joonis 2). Merekaabel on plaanitud kulgema

Soome territoriaalvete ja majandusvööndi ning Eesti majandusvööndi ja territoriaalvete kaudu.

Merekaabli pikkus Eesti territoriaalvetes on 40,3 km ja majandusvööndis 11,7 km (vt Joonis 3).

Joonis 2. Kaabli trajektoor Soome lahes Helsingist Kakumäe neemele

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

7 / 25

Joonis 3. Kaabli trass Eesti vetes kuni maaletuleku kohani

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

8 / 25

Eestis on maaletuleku kohaks kavandatud Kakumäe neem (vt Joonis 4), samas piirkonnas on

eelnevalt maale tulnud eelmine Elisa Oy kasutuses olev kaabel (vt Joonis 5).

Joonis 4. Skeem maaletuleku koha piirkonnast Kakumäe neemel

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

9 / 25

Joonis 5. Kaabli maaletukukoht Kakumäel, joonis nähtav vanem Elisa Oy rajatud kaabel

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

10 / 25

Kavandatava tegevuse seos

planeerimisdokumentidega

2.1. Merestrateegia raamdirektiiv

EÜ merestrateegia raamdirektiiviga (2008/56/EÜ) on kehtestatud ühenduse merekeskkonnapoliitika-

alane tegevusraamistik. Direktiivi kehtestatud raamistiku piires võtavad liikmesriigid vajalikke

meetmeid, et säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund.

Direktiivi kohaselt tuleb igal liikmesriigil välja töötada ökosüsteemil põhinev merestrateegia ja

rakendada seda oma merealas. Direktiivi ellu rakendamine toimub etapipõhiselt ning koos vajalike

õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamisega2.

Eestis on 2016 aastal kehtestatud Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava3, kus on toodud

erinevad eesmärgid hea keskkonna taseme saavutamiseks erinevates valdkondades. Kaablite

rajamine merepõhja haakub tunnuse D6 eesmärgiga ehk tulevikus on merepõhja terviklikkus

tasemel, mis kindlustab ökosüsteemide funktsioneerimise ja struktuuri ning selle, et eelkõige

merepõhja ökosüsteemid ei ole kahjustatud. Eksperdid, kes koostasid nimetatud meetmekava

leidsid, et hetkel Eestis hinnanguliselt väheneb teatud survetegurite mõju ning välja on toodud, et

väheneb surve, mis kaasneb muude tahkete, vedelate ja gaasiliste ainete juhtimisel merre. Selle

kirjelduse alla kuulub ka kaablite paigaldamine merre.

Järeldus: Arvesse võttes Elisa andmesidekaabli omadusi (valgusoptliline kaabel, millest ei eraldu

soojust ega magnetväljasid) ning selle paigaldamise metoodikat, siis sellega ei mõjutata merepõhja

terviklikkust ega mõjuta oluliselt merekeskkonda. Seega saab kokkuvõtvalt väita, et käesoleva

arendus on väikese mõjuga merekeskkonnale ning kooskõlast merestrateegia raamdirektiivi

meetmekavaga.

2.2. Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"

Vabariigi Valitsus algatas üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” koostamise 2010. aasta 4. veebruaril.

16. veebruaril algatas regionaalminister planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille

aruande kiitis Keskkonnaamet heaks 27. jaanuaril 2012. Planeeringu kehtestas valitsus sama aasta

30. augustil ning see kehtib seni kuni koostatakse uus üleriigiline planeering. Planeeringu peamine

arengueesmärk on tagada elamisvõimalused Eesti igas asustatud paigas, mis eeldab kvaliteetset

elukeskkonda, häid ja mugavaid liikumisvõimalusi ning oluliste võrkudega varustatust. Üleriigilise

planeeringu põhisuund on tagada asustuse tasakaalustatud ja kestlik areng, head ja mugavad

liikumisvõimalused, energiataristuga varustatus ning rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste

hoidmine. Planeeringu peamised eesmärgid on4:

• kujundada olemasolevale asustusstruktuurile toetuv mitmekesine ja valikuvõimalusi pakkuv

elu- ja majanduskeskkond;

• tagada töökohtade, haridusasutuste ja teenuste kättesaadavus toimepiirkondade sisese ja

omavahelise sidustamise kaudu;

• tagada teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus kestlike transpordiliikide abil;

• tagada kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;

2 http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv 3 http://eelnoud.valitsus.ee/main#JvQ2SDnT 4 https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

11 / 25

• kasutada erinevaid transpordiliike tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega;

• keskenduda elektritootmisvõimsuse arendamisel Eesti varustamisele energiaga ning

paigutada uued energiatootmisüksused ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;

• avardada Eesti energiavarustuse võimalusi, luues välisühendusi Läänemere piirkonna

energiavõrkudega;

• vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine.

Järeldus: Elisa Oy kavandatav tegevus ei ole vastuolus üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+”.

2.3. Üleriigiline planeering Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala kohta

Vabariigi Valitsus algatas 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti

mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ning planeeringu mõjude

hindamise.

Mereala planeeringu koostamist ja mõjude hindamise läbiviimist korraldab Rahandusministeerium.

Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et

edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja

säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna

toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning nende tegevuste elluviimisega

kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid5.

Planeerimisprotsessi käigus on koostatud esmalt planeeringu lähteseisukohad6 ja koostatakse

mõjude hindamise, sh KSH väljatöötamise kavatsus. Koostatud planeeringu lähteseisukohtades on

välja toodud eraldi energeetika alameesmärk, milleks on, et mereala ruumilisel planeerimisel tuleb

luua eeldused kestlikuks energia tootmiseks ning transpordiks merealadel.

Järeldus: Elisa Oy kavandatav kaabel on kooskõlas mereala planeeringu tarbeks seatud

alameesmärgiga.

2.4. Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud7

Internetiühendus on tänapäeva maailmas muutunud elementaarseks vajaduseks töö tegemiseks,

riigiga asjaajamiseks, ostude sooritamiseks ning meelelahutuseks ja suhtluseks.

Telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad, seega on

erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, kus konkurentsist tulenevalt on

internetiühenduste kvaliteet parem ja hind odavam kui väiksema rahvaarvuga maapiirkondades.

Selleks et vähendada „digitaalset lõhet“ linna ja maapiirkondade vahel, on Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammis 2015-2019 internetiühendustega seoses sõnastatud kolm eesmärki:

5 https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud 6

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/msp_ls_i_etapp_20170102. pdf 7 https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analuus_ja_ettepanekud.pdf

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

12 / 25

1. Kiire internetiühendus peab olema Eestis laialt kättesaadav. Seetõttu jätkame Estwin

sidevõrgu arendamist, et uued kommunikatsioonitehnoloogiad ja –teenused jõuaksid Eesti

tarbijateni kiiresti ja võimalikult taskukohase hinnaga;

2. Tagada igale maal elavale perekonnale mõistliku hinnaga kommunikatsioonid (elekter, kiire

internet ja korralikud sõiduteed), luues selleks vajalikud täiendavad toetusmehhanismid (nn

viimase kilomeetri toetus);

3. Toetame lairibateenuste kättesaadavuse parandamist kõikjal Eestis.

Eesti infoühiskonna arengukava 2020 seab internetiühenduste osas järgmised eesmärgid:

• 30 Mbit/s kiirusega interneti kättesaadavus kõigi Eesti elanike jaoks;

o Kaabliga interneti kättesaadavus kõigile majapidamistele - algtase: 61% (2012) →

sihttase: 100% (2020);

o Mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil - algtase: 34% (2013) →

sihttase: 80% (2020)

• 100 Mbit/s või suurema kiirusega interneti kasutamise osakaal - algtase: 3,6% (2012) →

sihttase: 60% (2020)

Euroopa Liidus seatud eesmärgid

2010. aastal määrati Euroopa digitaalarengu tegevuskavas kindlaks ühenduvuse eesmärgid 2020.

aastaks: territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks tagada üldine juurdepääs 30 Mbit/s ühendusele

ja vähemalt 50%-le Euroopa kodumajapidamistele üle 100 Mbit/s internetiühendus.

Euroopa Komisjoni poolt septembris 2016 esitatud teatises seatakse strateegiliseks eesmärgiks

tagada aastaks 2025 kõigile Euroopa majapidamistele nii maa- kui ka linnapiirkondades

internetiühendus kiirusega vähemalt 100 Mbit/s, mida saab suurendada gigabiti kiiruseni.

Järeldus: Elisa Oy poolt kavandatav tegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga

2015-2019.

2.5. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava8 on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude

planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud

eesmärkidest ja nõuetest.

Käesolevat optilise kaabli paigaldamist kavandatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

kohaselt Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumites. Rannikuveekogumi ökoloogiline

seisund kavandatava optilise kaabli asukohas oli 2013. aastal kesine.

Rannikuveekogumi hinnatud keemiline seisund on Eestis seotud elavhõbeda (Hg),

heksaklorobenseeni (HCB) ja heksaklorobutadieeni (HCBD) sisaldusega elustikus. Võttes arvesse

elavhõbeda sisaldust elustikus, on Lääne-Eesti vesikonna Muuga-Tallinna-Kakumäe

rannikuveekogumi keemiline seisund 2013. aastal hindamata. Elavhõbedat arvestamata on

rannikuveekogum heas keemilises seisus.

Muuga-Tallinna-Kakumäe laht on 2013. aasta seisuga halvas koondseisundis. Võrreldes eelmise

veemajanduskavade koostamise perioodiga on veekogumi seisund halvenenud.

8 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. http://www.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

13 / 25

Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi koondseisundi eesmärgiks on seatud kesine,

milleni veemajanduskava kohaselt loodetakse jõuda 2027. aastaks. Seisundi parandamise tähtaja

pikendamine on põhjendatud Euroopa liidu veepoliitika raamdirektiivi artiklist 4 tulenevalt:

• tehniline teostatavus - parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja;

• looduslikud tingimused.

Järeldus: Elisa Oy kavandatav optiline kaabel planeeritakse „vabalt maha panna“ ja seda ei süvistata

merepõhja. Merepõhja sisse kaevamise asemel lastakse merekaabel lihtsalt alla eriotstarbeliselt

kaablipaigalduslaevalt, mis liigub kindlaks määratud kaablitrassi mööda kiirusega 3–6 sõlme (kogu

kaabli paigalduseks kulub umbes 2-3 päeva ning kaabli paigaldusest tingitud häiring on lühiajaline).

Seega puudub kaabli paigaldamisel mõju veekvaliteedile ning kavandatav tegevus ei takista

veemajanduskavaga seatud eesmärkide täitmist.

Projekt ei ole vastuolus sise- ja mereveekogude majandamise eesmärkidega.

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

14 / 25

Kavandatava tegevuse asukoht, mõjutatav keskkond

ja võimaliku mõju analüüs

Järgnevalt on toodud lühikirjeldus Soome lahe merekeskkonna kohta. Ühtlasi on analüüsitud

kavandatava tegevusega seotud keskkonnaaspekte ning võimalikke mõjusid. Mõju analüüsi

koostamisel on arvestatud järgmiste kriteeriumitega: mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja

pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju; mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond.

3.1. Soome lahe merekeskkonna lühiiseloomustus

Läänemere on vähese soolsusega riimveeline veekogu. Selle keskmine soola sisaldus on alla 10

promilli, ookeanide soolsus on näiteks umbes 35 promilli. Soome lahes on soolsus ida-lääne suunas

erinev. Pinna kihis tõuseb soolsus 0-2 promillist idapoolseimasse ossa kuni 6-6,5 promillini läänes.

Mere põhjakihis on vee soola sisaldus idaosas 0-2 ‰ ja läänes 7-9 ‰. Lisaks soolsuse kõikumisele

on Soome lahe vesi kihiline vastavalt temperatuurile. Suvekuudel on temperatuurid kõikumine kõige

suurem.

Soome laht on Läänemere kõige idapoolsem osa, mis piirneb Soome, Eesti ja Venemaaga, ning mille

veehulk moodustab umbes 5 % (1 100 km3) kogu Läänemere veehulgast. Soome lahe keskmine

sügavus on 38 m, maksimaalne sügavus 123 m.

Soome lahe piirkonna aluspõhja kivimid on jaotatud kaheks väga erinevaks osaks. Lahe põhjapoolse

osa aluskorra kivimid koosnevad eelkambriumi kristallilistest kivimitest, samas kui lõunapoolsema

osa aluskorra kivimitele on ladestunud mõnesaja miljoni aasta vanused settekivimi kihid.

Eelkambriumi aluskorra kivimid on oluliselt kõvemad ja vastupidavamad kui selle peal asuvad

settekivimid. Soome ja Eesti aluspõhja kivimite erosioonitaluvuse erinevuste tõttu on Soome lahe

põhja- ja lõunaosa aluspõhja kivimite reljeefis ja paiknemises selged erinevused. Kuigi Soome rannik

on äärmiselt liigestatud, on selle aluspõhja kivimite pinnamood siiski oluliselt ühtlasem, kui Eesti

rannikul paikneva klindi piirkonnas, mida iseloomustavad poolsaared, mille põhja- ja lääneosas

paiknevad sageli järsud pankrannikud. Poolsaarte vahel paiknevad endised järsud orud on kaetud

settekihtidega, mis on kümneid või isegi sadu meetreid paksud. Vee sügavus nendes lahtedes on

praegu 40–50 m, sügavamate lahtede sügavaimad kohad ulatuvad 90 meetrini. Eesti rannikul on

aluspõhja kivimid nii paljanduvad kui ka kaetud setetega. See kehtib ka merepõhja kohta.

Soome lahes on vee hapniku sisaldust hinnatud pigem halvaks, sest hapnikupuudust esineb nii

avamere kui ka rannikuvetes. Läänemere Soome lahe ja keskosas reguleerib süvamere hapniku

sisaldust Gotlandi vesikonna sissevooluava vee hapnikutase. Aeg-ajalt voolab Läänemerre rohkem

soolast vett, mis nõrgestab merepõhja elustikku. Konkreetselt Soome lahe basseini vee

hapnikusisaldust nõrgestab ka piirkonna tugev eutrofeerumise tase9. Eutrofeerumist põhjustab liigne

toitainete sissevool merre, peamiselt lämmastiku ja fosfori sissekanne. Eutrofeerumine ohustab

bioloogilise mitmekesisuse säilimist ja toitumisvõrgustiku toimimist ning sestap on tegemist ühe

tõsisema merekeskkonna probleemiga Eesti rannikumere jaoks.

Pärast I ja II maailmasõda uputati Läänemerre nii tavapärast sõjamoona (nt süvaveepomme,

granaate ja torpeedosid) kui ka keemiarelvi. Praegugi toimuvad Soome lahel mereväeõppused, mille

käigus muudetakse lõhkamise teel (selleks ettenähtud kohtades) kahjutuks leitud sõjamoon. II

maailmasõja ajal ja järel visati Läänemerre ka arvestatav kogus keemiarelvi. Seda tehti kuni aastani

9https://www.bioneer.ee/l%C3%A4%C3%A4nemere-riikidel-neli-aastat-aega-mere-rahuldava-seisundi-

saavutamiseks

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

15 / 25

1972, kui mürgiste jäätmete merreviskamine keelustati Londoni konventsiooniga. Merre visatud

sõjamoona asukohtade kohta puudub täpsem teave. 10

Meres leiduv prügi on järjest kasvav probleem kogu maailmas. Prügi satub merre nii maa peal kui

merel toimuvate tegevuste tagajärjel. Nimetatud prügi on inimtekkeline, mis on tavaliselt väga

aeglaselt lagunev. Läänemeres leidub kõige enam plastprügi11. Lisaks plastpudelitele ja kilekottidele

leidub Läänemeres ka muud prügi, näiteks klaasi, kummi, metalli, rõivaid, kalavõrke, pakendeid,

paberit, pappi ja puitu.

Soome lahe avamere piirkondades elavad kalaliigid jagunevad kolme rühma: 1) pelaagilised

parvekalad, 2) demersaalsed kalad ja 3) rändkalad. Avamere piirkonnas leiduvate pelaagiliste

parvekalade hulka kuuluvad räim (Clupea harengus membras), läänemere kilu (Sprattus sprattus)

ja ogalik (Gasterosteus aculeatus) ning väiksema arvukusega ka luukarits (Pungitius pungitius).

Pelaagilised parvekalad mängivad olulist rolli toiduahelas, olles toiduallikaks liikidele nagu lõhi (Salmo

salar) ja meriforell (Salmo trutta). Lisaks on räim ja kilu ka majanduslikus mõttes äärmiselt olulised

kalaliigid nii Eesti kui Soome kutselistele kaluritele. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses

või kuni 20 m samasügavusjooneni. Majanduslikult tähtsamad liigid on räim, ahven, koha, meritint,

lest, tuulehaug, särg, hõbekoger ja vimb.

Soome lahe avamere piirkondades leiduvate demersaalsete kalaliikide hulka kuuluvad läänemere

tursk (Gadus morhua), merivarblane (Cyclopterus lumpus), nolgus (Myoxocephalus scorpius),

meripühvel (Taurulus bubalis), merihärg (Myoxocephalus quadricornis), suttlimusk (Lumpenus

lampretaeformis), emakala (Zoarces viviparus) ning liivasel põhjal elavad tobiad (Hyperoplus

lanceolatus, Ammodytes tobianus), lest (Platichthys flesus) ja kammeljas (Psetta maxima). Enamik

demersaalseid liike toitub zoobentosest, mille levik Soome lahe sügavates kohtades piirdub

hapnikuvaeguse tõttu enamasti kuni 70-meetriste sügavikega. Suurem osa bentilisi liike koeb

rannikul.12

3.2. Maakasutus projekti piirkonnas

Kavandatav tegevus leiab aset merekeskkonnas ja seega puuduvad mõjud maakasutuse muutustele.

Maaletuleku koht asub Tallinna linna territooriumil, ning maaletuleku kohal toimuvad tegevused

kooskõlastatakse territooriumi valdajaga.

3.3. Kavandatava tegevuse alal esinevad loodusvarad

Maa-ameti kaardirakenduse (24.05.2018) alusel ei asu kavandatava optilise sidekaabli koridoris ega

vahetus läheduses maardlaid, mistõttu kavandatav tegevus ei oma mõju registrisse võetud

loodusvaradele.

3.4. Keskkonna vastupanuvõime

Kavandatav optiline sidekaabel puutub kokku rannaga. Ranna läheduses ühendatakse merekaabel

maaga rannaaluse puurava kaudu. Ligikaudu 140 mm läbimõõduga ava, mis kulgeb ranna ja

merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel ja see algab maapinnal ligikaudu 100 m kaugusel

veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus veesügavus on 3 m. Seega ei toimu rannal mingisugust

10 Balticconnector KMH aruanne, Pöyry Finland Oy, 2015 11 https://www.blastic.eu/knowledge-bank/introduction-plastic-marine-litter/ 12 Balticconnector KMH aruanne, Pöyry Finland Oy, 2015

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

16 / 25

kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes

merepõhja puutumata.

Arvestades asjaolu, et HELCOM-i keskne tegevusprogramm on Läänemere tegevuskava, mille

eesmärk on taastada 2021. aastaks Läänemere hea ökoloogiline seisund , siis on oluline hinnata iga

olulise punktreostusallika võimalikku mõju veekvaliteedile ka Läänemere üldiste eesmärkide

raamistikus. Kavandatava tegevusega ei kaasne reostust, seega kavandatud tegevus ei mõjuta

olemasoleva olukorda.

Ehitamise käigus ei avaldata pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kaabli paigaldamiseks ei ole

vajalik teostada süvendustöid vaid kaabel asetatakse merepõhja ning aja möödudes kattub kergema

settekihiga.

Seoses asjaoluga, et kaabli paigaldamiseks ei toimu süvendamist, toitainete lisamist ning ei kasutata

ka ohtlikke aineid, siis puudub mõju veekvaliteedile. Kaabli paigaldamisel võib tekkida heljumit

seoses põhjasette suspendeerumisega, kuid see mõju on lühiajaline ja lokaalne ning piirdub

kaablikoridori laiusega (500 m). Seega ei ole eeldada negatiivset mõju mereelustikule sh piirkonna

kalastikule.

Mõjud loodus- ja linnualadele ning kaitstavatele loodusobjektidele

Kavandatava tegevuse mõjualas loodus- ja linnualasid ei ole, seega mõju neile puudub. Lähim

loodusala on Aegna saare loodusala, mis asub kaablitrassist ca 4,45 km kaugusel.

Kaablitrassi koridori (500 m) ei jää ühtegi kaitstavat loodusobjekti (vt Joonis 6).

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

17 / 25

Joonis 6 Lähimad piirangualad kaablitrassi piirkonnas

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

18 / 25

3.5. Pärandkultuuriobjektid, kultuurimälestised ja muinsuskaitseobjektid

Maa-ameti kaardirakenduse (seisuga 24.05.2018) alusel ei asu kaabli koridoris ega selle läheduse

ühtegi kultuurimälestist või muinsuskaitseobjekti. Olemasolevate eelnevalt Veeteede ametist saadud

kaardikihtide põhjal on tuvastatud, et kaablitrassi läheduses võib leiduda üks tundmatu laevavrakk.

Eeluuringute käigus, mis kavandatakse teostada 2018 aasta suvel kohaliku Eesti ettevõtte poolt, on

võimalik tuvastada täpsemalt kõik võimalikud alleveearheoloogilised objektid kaabli trassil ja selle

koridoris (kuni 500 m). Võimalike leidude korral tuleb informeerida Muinsuskaitseametit sellest ning

kooskõlastada edasised tegevused ametiga.

Kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju pärandkultuuriobjektidele ega põhjusta nende

hävinemist.

Kaabli paigaldamise ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust eeldada

mõju kultuuripärandile. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega leide või

arheoloogiline kultuurkiht, tuleb järgida muinsuskaitseseaduses esitatud nõudeid.

3.6. Inimese tervis ja heaolu

Kuna peamine projekti tegevusega seotud piirkond asub avamerel ning kavandatava tegevuse

vahetus läheduses ei asu elamuid, siis inimeste elukeskkonda otseselt tegevus ei mõjuta.

Võimalik oht inimese tervisele avaldub kaabli paigaldamisel ja eemaldamisel merest töid teostava

personali kaudu. Õnnetuste vältimiseks tööde ajal tuleb kinni pidada tööohutust määravates

dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale

ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad

peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis

võib tekkida seoses töötajate ebakompetentsusega.

Sidekaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kasutata ohtlikke aineid, ega teki ohtlikke jäätmeid, mis

võiksid kujutada ohtu inimese tervisele. Sidekaabel eemaldatakse merest ca 30 aasta möödudes ja

käideldakse vastavalt nõetele.

Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi Põhja- ja

Baltimaade piirkonnas. Nii tekib antud piirkonnas täiesti uus kaablivõrgustiku renditurg, mis on

avatud ja operaatoritest sõltumatu ning mis lisaks tohutule läbilaskevõime kasvule tagab suurema

turvalisuse ja töökindluse. See avaldab positiivset mõju inimese heaolule ja varale. Juhul kui

järgitakse kõiki ohutusnõudeid, siis on võimalike õnnetusjuhtumite esinemise tõenäosus väike.

3.7. Ressursside kasutamisest

Elisa Oy kavandab paigaldada veealuse kiudoptilise kaabli, mille läbimõõt on 20 millimeetrit.

Kasutatav kaablitüüp on Hexatronic Cables & Interconnect AB:n Optical Submarine Cable, GJMLTV

96 G.652.D, 5 TON SA (või samaväärne). Kaabel koosneb peamiselt teraskestast ja plastikuga kaetud

klaaskiuvihkudest südamikust. Tegu on nn „passiivse“ kaabliga ehk selles ei liigu elektrivoolu ning

ainus, mis kaablis liigub, on klaaskiududes liikuv valgus (mida kiirgavad maal asuvates kaabli

otspunktides paiknevad sideseadmed). Seega ei tekita kaabel elektromagnetväljasid, soojust, heli,

vibratsiooni ega mingit reostust, samuti ei sisalda see pliid ega muid aineid, mis võivad keskkonda

mõjutada.

Kavandatav kaabel lastakse vette free-lay-tehnika abil ehk vabalt. Kaabli jaoks ei kaevata merepõhja

kraavi ega süvendit, see lihtsalt lastakse kaablipaigalduslaevalt vette piki kavandatud trassi. Kaabli

vettelaskmise kiirus on 3‒6 sõlme tunnis. Kaabli merepõhja asetamine võtab aega 2-3 päeva.

Kaldalähedastele aladele paigaldatakse rõhtpuurimise abil kaablikaitsetorud. Puurimised toimuvad

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

19 / 25

vee all ja puuraugu läbimõõt on 140 mm. Rõhtpuuraukude pikkus võib olla mitusada meetrit, et

kaabel laskuks merepõhja alles 3 meetri sügavuses.

Seega pole kaldapiirkondades vaja teha spetsiaalseid kaevetöid ja merekaabel püsib rannikuvees

mitu meetrit allpool merepõhja. See kaitseb kaablit väliste kahjustuste eest ning hoiab ka merepõhja

puutumatuna.

Rõhtpuurimisel kasutatakse puurimisüksust, mis paigutatakse puurimise ajaks püsivalt puuritava

augu kohale. Kasutatava meetodi mõju maapinnale on väike ja lokaalne. Puurimisel vajaminev vesi

küll muudab pisut pinnast puurimiskohas, ent muud mõju puurimisel ümbritsevale lähikeskkonnale

ei ole.

Planeeritud kaabel ristub merepõhjas veealuste kaablitega. Ristumiseks tuleb sõlmida kokkulepe

poolte kohustuste ja vastutuse osas.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

3.8. Tegevuse energiakasutus

Kavandatavas kaablis ei liigu elektrivoolu, klaaskiududes liigub vaid valgus (mida kiirgavad maal

asuvates kaabli otspunktides paiknevad sideseadmed). Need maal asuvad sideseadmed vajavad

elektriühenduse olemasolu. Merekaabel üldjuhul korralist hooldust ei vaja, v.a parandustööd kaabli

lõikekahjustuste korral, mis on siiski haruldased (parandamiseks kuluv aeg on ca mõni tund).

kaabli „vabalt maha panna“ ja seda merepõhja sisse mitte süvistada. Seega ei ole paigaldamiseks

vaja allveesõidukeid ega muid allveeseadmeid. Rannaalade läheduses ühendatakse merekaabel

maaga rannaaluse puurava kaudu, mis kulgeb ranna ja merepõhja alt, puuritakse rõhtpuurimise teel

ja see algab maapinnal ligikaudu paarisaja meetri kaugusel veepiirist ja ulatub meres kaugusele, kus

veesügavus on 3 m. Seega ei toimu rannal kaevamist ja merekaabel paigaldatakse rannaäärsetel

aladel mitu meetrit merepõhja alla, jättes merepõhja puutumata.

Kaabli maaletoomiseks ning selle liitumispunkti seadmiseks sh puurimistöödeks kulub hinnanguliselt

ühtekokku maksimaalselt nädal.

Enamikul juhtudel kasutatakse avamerel töötamiseks generaatorit, kuid energiaallikatena võib

kasutada ka sobivaid säästvaid taastuvenergia (päikese, tuule, laine) tootmise lahendusi.

Järeldus: Kaabli kasutamisel ja paigaldamisel ei kaasne olulist energiakasutust.

3.9. Heide vette ja pinnasesse

Üldiselt võib kaablite paigaldamine põhjustada merepõhja häiringut ja sellega seotud kahjustusi,

floora ja fauna nihkumist või häirimist, suurenenud hägusust, saasteainete vabanemist ja sette

muutumist. Koos müra ja visuaalse häiringuga piirduvad need mõjud peamiselt paigaldamise,

remondi ja/või eemaldamisetapiga ning on ajutised. Lisaks on nende ruumiline ulatus piiratud

kaablikoridori laiusega (500 m). Sellised mõjud on seotud nii merepõhja asetatava

telekommunikatsiooni kui ka elektrikaablitega. Mõned liigid (nt krabid) on võimelised ka neist

häiringutest hoiduma13.

Kasutades kaablite paigaldamisel ja eemaldamisel kaasaegsed seadmeid ja paigaldamistehnikaid, on

võimalik vähendada sette uuesti suspendeerimist, kuid hägusus võib siiski jääda takistama mõne

13 Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal. Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T, Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from

UKCPC

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

20 / 25

bentose ja pelaagiliste organismide filtreerimismehhanisme vähemalt ajutiselt14. See võib mõjutada

ka makrobentose kasvu. Saasteainete eraldumine kaablist endast keskkonda võib toimuda ainult

siis, kui kaablit ei eemaldata pärast kasutusest kõrvaldamist.

Tahkete ainete uputamiseks veekogusse tuleb vastavalt veeseaduse § 8 lg 2 p 7 taotleda ka vee

erikasutusluba.

Kavandatav tegevus ei avalda pinnasele olulist negatiivset mõju, kuna kavandatavad rajatised

asuvad avamerel.

Järeldus: Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab

välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile.

3.10. Õhusaaste

Õhusaaste võib esineda ainult kaabli paigaldamiseks kasutatava transpordi ja seadmete kasutamisel.

Täpsemad andmed transpordil kasutatava kütuse kohta eelhinnangu koostamisel puuduvad. Võttes

arvesse, et kaabli paigaldamine terves Läänemeres toimub ühe kaablipaigalduslaevaga ca ühe nädala

jooksul, siis on need võimalikud õhuheite kogused marginaalsed ning väheolulised.

Kaudne mõju õhusaastele on kaabli lahenduse väljatöötamisel, ehitamisel, jäätmete käitlemisel ja

kõrvaldamisel, toodete töötlemise, turustamisel ja jaotamisel.

Järeldus: Täiendavate saasteainete voog õhku on eeldatavalt minimaalne ning seega saab välistada

mõju välisõhukvaliteedile.

3.11. Lõhnaaine võimalik esinemine

Tegemist on nn passiivse kaabliga ning optilise kaabli kasutamisel ebameeldivaid lõhnu ei teki ning

lõhnade pidev jälgimine ja mõõtmine ei ole vajalik. Mõningast lõhna võib põhjustada laevadel

kasutatav kütus, aga selle kogus on väheoluline ja ei too kaasa häiringut.

Järeldus: Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega

mõju puudub.

3.12. Müra ja vibratsioon

Müra veekeskkonnas saab tekkida ainult kaabli paigaldamisel paigalduslaevade kaudu. Puuduvad

uuringud selle kohta, et merealuste kaablite paigaldamisest põhjustatud veealune müra kujutab

endast suurt ohtu merekeskkonnale15. Kuna kaabli paigaldamiseks ei ole vajalik teostada

süvendustöid, siis on võimalik müratase marginaalne ning ei kujuta endast häiringut veeloomadele.

Kaabli töötamine müra ei põhjusta ja seega häiring veeloomadele puudub.

Eeldades, et kaablipaigalduslaev sõidab lubatud piirkiirusega ning võttes arvesse ka kaabli

paigaldamise lühiajalisuse (ca 1 nädal), siis on mõju müratasemele piirkonnas väheoluline.

Väliskeskkonna müratase peab jääma alla keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud

müra sihtväärtust II kategooria alal päeval (07.00-23.00) 50 dB ja öösel (23.00-07.00) 40 dB.

14 Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study for Greenpeace.

http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf 15 Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

21 / 25

Ehitamise perioodil võib esineda müra kaldale tuleku koha piirkonnas (materjali vedavad autod,

elektriliste mehhanismide müra jne). Kaabli enda rajamisel toimuvad peamised tegevused avamerel

ja seega ei jõua müra elamute ega ühiskasutatavate hooneteni. Samas võib müra mõjutada tundlike

linnuliikide pesitus-või toitumisalade kvaliteeti, kuid mõju on lühiajaline ega põhjusta püsivaid

muutusi linnustiku struktuuris. Käesolevas eelhinnangus käsitletava lõigu lähedusse tundlike

linnuliikide pesitsus- või toitumisalasid ei jää.

Vibratsiooni võib esineda ainult ehitustööde ajal maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.

Ei ole eeldada valguse, soojuse ja kiirguse reostust.

Järeldus: Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib

esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.

3.13. Tekkivad jäätmed

Kavandatava tegevusega kaasneb peamiselt ehitusel tavapärane personaliga seonduv olmejäätmete

teke.

Olulist negatiivset mõju keskkonnale ei teki, kui ehitamisel tekkinud jäätmed nõuetekohaselt

sorteeritakse ning käideldakse.

3.14. Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Merekaabel võib puruneda erinevatel põhjustel (nt ankurdamisel, traalimisel), mida võib ette tulla

harva. Kui peaks siiski esinema kaabli lõikekahjustus, tuvastab Elisa Oy jälgimissüsteem

lõikekahjustuse asukoha ülima täpsusega, mõõtes aega, mis kulub selleks, et signaal jõuaks

lõikekohta ja peegelduks sealt tagasi. Seejärel saabub lõikekahjustuse asukohta kaabli

parandamisega tegelev ettevõte. Kuna tegemist on passiivse kaabliga, kulub harilikult

parandamiseks ca mõni tund. Kavandatava tegevuse elluviimise järgselt täiendavate

avariiolukordade tekkimist ei ole ette näha.

3.15. Suurõnnetuste ohust

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted on kemikaaliseadusest tulenevalt künniskogusest või

alammäärast suuremas koguses ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted. Suurõnnetuse ohuga

ettevõtted jagunevad kemikaalide koguse alusel A- ja B-kategooria ettevõteteks. Alammäärad ja

künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016.a määrusega nr 10

„Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse

kategooria määramise kord1“.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole tegemist suurõnnetuse ohuga ega ohtliku ettevõttega. Samuti ei

asu kaabli maaletuleku koha lähipiirkonnas ühtegi suurõnnetuse ohuga ja ohtlikku ettevõtet. Lähimad

ohtlikud ettevõtted asuvad maaletuleku kohast Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Kopli poolsaare

tipus ning linnulennult on kauguseks umbes 4 km. Arvestades, et ei paigaldatav kaabel ega selle

maaletuleku koha ankurdamisega seotud tegevused ei ole suurõnnetuse ohuga tegevused, siis olulist

ohtu kavandatav tegevus endast ei kujuta (ei merel ega maale tulemise piirkonnas).

3.16. Muud olulised arendused piirkonnas

Projektiala piirkonnas on teada üks analoogne kiudoptilise kaabli paigalduse arendus, kuid täpsemalt

ei ole teada tegevuse ajakava. Kuna käesoleva kaabli rajamise avamerel teostatavad tööd võtavad

aega 2-3 päeva, siis tegemist on lühiajalise tegevusega ning tõenäosus, et samaaegselt toimuks

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

22 / 25

muid analoogseid piirkonnas on kaduvväike ning koosmõju ette ei ole näha. Muid olemasolevaid

tegevusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju piirkonnas teada ei ole.

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

23 / 25

Hinnang keskkonnamõju olulisusele

4.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja

piiriülene mõju

Mõju avaldub eelkõige lühiajaliselt ehitusperioodil, mil toimub kaabli paigaldamine. Kaabli

paigaldamine on kavandatud toimuma eeldatavalt 2019 aasta algusperioodil, ajal, mis mõju

merekeskkonnale on minimaalne. Piiriülest mõju kaabli rajamisega ei ole ette näha.

Kumulatiivse mõju avaldumine on võimalik juhul, kui kaabli paigaldamisega üheaegselt teostatakse

mingeid teisi mastaapseid töid merel, mis võivad põhjustada heljumi ja orgaanilise aine suuremaid

kontsentratsioone vees. Kuivõrd kaabli paigaldamine on lühiajaline tegevus (ca 1 nädal), siis on

tööde teostamise aega võimalik vastavalt planeerida.

4.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond

Kavandatav uus kaablivõrgustik parandab hüppeliselt kiudoptilisi- ja internetiühendusi, paraneb

töökindlus ja läbilaskevõime, mis tagavad suurema turvalisuse. Uus trass tõhustab Soome

ühenduvust Kesk-Euroopa kaugsidevõrguga Balti riike läbivate ühenduste kaudu ja kindlustab seega

rahvusvahelisi sideühendusi. Positiivne sotsiaal-majanduslik mõju ulatus alates Soomest kuni Kesk-

Euroopa maadeni.

Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised, piirduvad

ehitusperioodiga (ca 1 nädal) ja kaablikoridori laiusega.

4.3. Kavandatavate tegevuste eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale

või mõnele muule kaitstavale objektile

Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Aegna saare loodusala) jääb ca 4,45 km kaugusele kaablitrassist.

Kaablitrassi koridori ei jää ühtegi kaitstavat objekti. Seega ei ole eeldada negatiivset keskkonnamõju

Natura 2000 võrgustiku alale ega mõnele teisele kaitstavale objektile.

4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju

Projektiala piirkonnas on teada üks analoogne kiudoptilise kaabli paigalduse arendus, kuid täpsemalt

ei ole teada tegevuse ajakava. Kuna käesoleva kaabli rajamise avamerel teostatavad tööd võtavad

aega 2-3 päeva, siis tegemist on lühiajalise tegevusega ning tõenäosus, et samaaegselt toimuks

muid analoogseid piirkonnas on kaduvväike ning koosmõju ette ei ole näha.

Muid olemasolevaid tegevusi, mis põhjustaksid olulist koosmõju piirkonnas teada ei ole.

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

24 / 25

Eelhinnangu kokkuvõte

Eelhinnang koostati lähtudes KeHJSi § 61 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustavatest nõuetest ja

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Kavandatavate tegevuste hindamisel on arvestatud KeHJS § 61 lg 1 toodut. Tegevuse elluviimisega

kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid on käsitletud eelhinnangu ptk-s 2. Kavandatava

kiudoptilise sidekaabli rajamine ei ole keskkonnamõju hindamise kohustuslikkusega objekt KeHJS-e

mõistes, tegevus ei kuulu KeHJS-e § 6 lg 1 nimetatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka.

Kavandatava kiudoptilise sidekaabli puhul on tegemist tegevusega, mille üle otsustamisel tuleb

kaaluda KMH läbiviimise vajalikkust (tuvastada, kas tegevus võib olla eeldatavalt olulise

keskkonnamõjuga vastavalt KeHJS-e § 6 lg 2), kuna kavandatakse sidekaabli rajamist veekogu

põhja. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 6 kohaselt

tuleb koostada KMH eelhinnang, kui kaalutakse veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli

rajamist ning § 15 p 8 kohaselt sellise tegevus korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Käesolevas aruandes on hinnatud mõjusid hoonestusloa taotlusele, mis hõlmab kaabli rajamist lõigul

Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Kakumäe neemel. Kuivõrd hoonestusluba saab taotleda ainult

kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise rajamiseks, siis käesolev eelhinnang hõlmab võimalikke

mõjusid, mis on seotud kaabli paigaldamise ja sellega seonduvate tegevustega maismaal vaid

vähesel määral.

KMH eelhinnangu järeldused

• Veekogumisse ei lisata täiendavat toiteainete voogu ega ohtlikke aineid ning seega saab

välistada mõju pinnavee (Läänemeri) kvaliteedile.

• Täiendavate saasteainete voog õhku on eeldatavalt minimaalne ning saab välistada mõju

välisõhukvaliteedile.

• Kaabli kasutamisel, paigaldamisel ja eemaldamisel ei esine ebameeldivat lõhna, seega mõju

puudub.

• Kavandatava tegevuse mõju müratasemele piirkonnas on väheoluline. Vibratsiooni võib

esineda ainult ehitustöödel maismaal, kuid see on lühiajaline ja väheoluline.

• Planeeritud kaabel ristub merepõhjas veealuste kaablitega. Ristumiseks tuleb sõlmida

kokkulepe poolte kohustuste ja vastutuse osas.

• Kaabli rajamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud on väheolulised, lühiajalised,

piirduvad ehitusperioodiga (kaabli paigaldamine) ja kaablikoridori laiusega.

• Piiriülest mõju kaabli rajamisega ette ei ole näha.

• Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Aegna saare loodusala) jääb ca 4,45 km kaugusele

kaablitrassist. Kaablitrassist 4,5 km raadiusesse ei jää ühtegi kaitstavat objekti. Seega ei ole

eeldada negatiivset keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale ega mõnele teisele

kaitstavale objektile.

• Kaabli paigaldamise ja opereerimise perioodil ei ole käesoleva teadmise kohaselt põhjust

eeldada mõju kultuuripärandile. Kui kaabli paigaldamise käigus ilmneb kultuuriväärtusega

leide või arheoloogiline kultuurkiht, teavitatakse nendest vajalikke ametkondi.

Kokkuvõte ja eksperdi ettepanek otsustajale: kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, sh mõju Natura 2000 aladele, seega puudub vajadus läbi viia täismahus

keskkonnamõjude hindamine (KMH).

Elisa Oyi kiudoptiline kaabel E-Finest Soome lahes

Keskkonnamõju eelhinnang lõigule Eesti EEZst kuni Kakumäe neemeni

25 / 25

Kasutatud materjalid

- Assessment of the environemntal impacts of cables, OSPAR Commission, 2009

- Balticconnector KMH aruanne, Pöyry Finland Oy, 2015

- EELIS andmebaas

- Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad,

https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/document_files/ruumiline/ms

p_ls_i_etapp_20170102.pdf

- Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

- Elektrooniline Riigi Teataja (eRT)

- Emu Ltd. (2004). Subsea Cable Decommissioning – A Limited Environmental Appraisal.

Report commissioned by British Telecommunications plc, Cable & Wireless and AT&T,

Report no. 04/J/01/06/0648/0415, available from UKCPC

- https://www.bioneer.ee/l%C3%A4%C3%A4nemere-riikidel-neli-aastat-aega-mere-

rahuldava-seisundi-saavutamiseks

- https://www.blastic.eu/knowledge-bank/introduction-plastic-marine-litter/

- Kiire internetiühenduste („viimane miil“) rajamise analüüs ja ettepanekud,

https://www.mkm.ee/sites/default/files/kiire_interneti_uhenduste_viimase_miili_analu

us_ja_ettepanekud.pdf

- Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015-2021. Keskkonnaministeerium.

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a.

http://www.envir.ee/et/eesmargid-

tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021

- Maa-ameti X-GIS kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee

- Merestrateegia raamdirektiiv, http://www.envir.ee/et/merestrateegia-raamdirektiiv

- Merestrateegia raamdirektiivi meetmekava, http://eelnoud.valitsus.ee/main#JvQ2SDnT

- Rahandusministeeriumi kodulehekülg,

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ruumiline-planeerimine ja

https://www.rahandusministeerium.ee/et/planeeringud

- Söker, H. Rehfeldt, K., Santjer, F., Strack, M. & Schreiber, M. (2000). Offshore Wind

Energy in the North Sea. Technical Possibilities and Ecological Considerations - A Study

for Greenpeace.

http://archive.greenpeace.org/climate/climatecountdown/dewifinal10.pdf

- Vabariigi Valitsuse korraldus „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva

rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ Lisa

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3300/5201/7003/VV_157k_lisa.pdf#

- Üleriigiline planeering "Eesti 2030+"

kiri_digiallkirjaga_16-7_18-1768-055.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2025-04-04 13:42:16