Kose Vallavalitsus, Kose Vallavolikogu_märgukiri

Raul Siem

Kose Vallavalitsus

[email protected]

Teie nr

Meie 07.04.2025 nr 6-4/241994/2502502

Kose valla reovee kohtkäitluse nõuded ja kohustus tagada elanikele puhas joogivesi

Lugupeetud vallavolikogu esimees ja vallavanem

Kose valla Krei küla elanik pöördus õiguskantsleri poole murega, et tema ja mitme naaberkinnistu

puurkaevu vees on tuvastatud coli-laadsete bakterite põhjustatud reostus. Kaevuvesi on

kasutuskõlbmatu olnud juba üle poole aasta. Inimene on pöördunud abi saamiseks nii Kose

Vallavalitsuse kui ka Keskkonnaameti poole, kuid siiani pole välja selgitatud reostusallikat ja

inimeste mure on lahendamata.

Palun vallal veel kord kaaluda võimalust teha piirkonna hüdrogeoloogiline uuring, et välja

selgitada põhjavee reostuse ulatus ja võimalikud põhjused. Vald võib uuringu teostamise üle nõu

pidada Keskkonnaameti spetsialistidega. Kui vald ei pea seda siiski vajalikuks, siis palun

põhjendage oma otsust.

Valla ülesanne on korraldada veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat (kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lg 1). Tuleb mõista, et kui inimestel puudub puhas joogivesi, siis ei saa nad

selles kohas elada ning elanikud lahkuvad. Põhjavee saastumise korral võib juhtuda, et terve

piirkond muutub elamiskõlbmatuks.

Puhta joogivee kättesaadavuse korraldamise kohustus tähendab ka seda, et kui inimesel ei ole

temast mitteoleneval põhjusel võimalik joogivett enda kaevust võtta, siis tuleb vallal hoolitseda

selle eest, et inimene ei jääks joogiveeta. Vald peab näiteks korraldama vee toomise inimese juurde,

maksma vajadusel vee ostmiseks toetust või andma muul moel juurdepääsu puhtale veele.

Sobivaim lahendus konkreetses olukorras sõltub peamiselt inimese abivajadusest. Selle kohustuse

täitmata jätmise tagajärgi olen käsitlenud linnadele ja valdadele saadetud ringkirjas.

Kose vald pakkus avaldajale võimalust tuua joogivesi Kose spordihoonest ja kasutada sealseid

pesemisvõimalusi. Spordihoone jääb avaldaja kodust peaaegu nelja kilomeetri kaugusele ja ei ole

seetõttu sobiv lahendus. Kui avalik joogiveevõtukoht jääb inimese elukohast liiga kaugele, siis

tuleb leida muid viise joogivee jagamiseks või hüvitada inimesele vee ostmise kulu.

Seetõttu palun vallal koos avaldajaga leida viivitamata sobivaim viis joogivee saamiseks, kuni

Kose vald on välja selgitanud, kuidas on Krei küla joogivee reostus tekkinud, ning astunud samme

reostuse kõrvaldamiseks.

Kose Vallavolikogu on 30.06.2022 määrusega nr 19 vastu võtnud Kose valla reovee kohtkäitluse

ja äraveo eeskirja (edaspidi eeskiri). Paraku ei ole see eeskiri kooskõlas veeseadusega (VeeS) ja

2

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dest 3 ja 154 tuleneva seaduslikkuse põhimõttega. Mitmed

eeskirja nõuded piiravad intensiivselt põhiõigusi (nt ettevõtlusvabadus, omandipõhiõigus) ja

nende nõuete kehtestamiseks ei ole kohalikul omavalitsusel seaduslikku alust.

Eeskirjaga on kehtestatud ka nõudeid, mida ei ole võimalik õiguspäraselt täita. Seetõttu puudub

kindlus, kas eeskirja järgitakse, kas selle alusel tehakse järelevalvet ja kas järelevalve on piisav.

Eeskirja vastuolule seadusega juhtis tähelepanu ka Keskkonnaamet oma protokollis, mis koostati

pärast Krei küla reovee kohtkäitluslahenduste kontrollimist. Keskkonnaamet märkis, et mõnes

Kose valla piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud, mistõttu ei ole lubatud sinna rajada septikuid,

kus kogu reovee (sh vesikäimlast pärit reovee) puhastamine toimub üksnes mehaaniliselt. Kose

valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri selliseid piirkonna eripärasid ei käsitle.

Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite kohaselt on avalikul võimul kohustus võtta mõistlikke ja

piisavaid meetmeid, et kaitsta inimesi tõsise keskkonnareostuse eest, eriti teadaoleva reostuse

korral.1 Inimesel endal ei ole kuigi suuri võimalusi tagada joogivee kvaliteeti või kaitsta põhjavett

ulatusliku reostuse eest. Riigi ja kohaliku omavalitsuse sekkumine on vajalik, sest riik ja vald

saavad kehtestada reoveekäitlusele nõudeid, teha järelevalvet, rajada ja hooldada taristut ning

tasakaalustada erinevaid huve. Õigus puhtale joogiveele on lahutamatult seotud ka PS § 28 lõikes

1 sätestatud õigusega tervise kaitsele. PS § 53 järgi peab igaüks säästma elu- ja looduskeskkonda

ning keskkonna kahjustamine on keelatud.

Palun andke hiljemalt 15. maiks teada:

1) mida teeb vald Krei küla kaevuvee reostuse põhjuse väljaselgitamiseks ning puhta joogivee

tagamiseks;

2) millal ja kuidas viib Kose Vallavolikogu reovee kohtkäitluse eeskirja seadustega kooskõlla.

I. Eeskirja seaduse ja põhiseadusega kooskõlla viimine

1. Eeskirja § 2 lõikes 2 on määratletud mitmeid eeskirjas kasutatud termineid, mis on lahti seletatud

seadustes. Eeskirjas on ka viide, et selles kasutatakse termineid seaduste ning nende

rakendusaktides sätestatud tähenduses (§ 2 lg 1). Seadustes ja ministri määrustes määratletud

mõistete sisu ülekordamine teistsuguses sõnastuses tekitab segadust ja ei ole vajalik. Näiteks on

eeskirjas purgimissõlme asemel kasutatud terminit purgla ja omapuhasti määratlus ei vasta VeeS

§-s 96 sätestatule.

Seaduse terminite määrusesse ümberkirjutamise asemel tuleks eelistada seaduses esitatud

terminitele viitamist.

2. Eeskirja § 3 lõikes 4 on öeldud, et reoveekogumisalal asuva tarbimiskoha omanik või valdaja,

kelle kohtkäitlussüsteem ei ole nõuetekohane, peab liituma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga või

rajama nõuetekohase reovee kogumismahuti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas

märgitud tähtajaks.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 17 lõike 3 järgi ei ole ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimuseks see, kas reovee kohtkäitlussüsteem vastab nõuetele.

1 Vt näiteks keskkonnahäiringuid käsitlevaid EIK lahendeid: 09.12.1994, 16798/90, Lopez Ostra vs. Hispaania ja

09.06.2005, 55723/00, Fadeyeva vs. Venemaa, 10.02.2011, 30499/03, Dubetska jt vs. Ukraina ja 24.01.2019,

54414/13, Cordella jt vs. Itaalia, milles EIK käsitles riigi kohustusi seoses tööstusreostuse mõjuga tervisele ja

elukeskkonnale.

3

Ühiskanalisatsiooniga liitumise kohustus võib seaduse järgi tekkida ka sel juhul, kui

ühiskanalisatsiooniga liitumine on muutunud võimalikuks. ÜVVKS § 17 lõike 4 järgi ei ole

ühiskanalisatsiooniga liitumine siiski kohustuslik, kui joogivesi ja reovee kogumine ning

puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele.

3. Eeskirja § 3 lõige 6 lubab hajaasustusega alal kasutada lekkekindlaid reovee kogumismahuteid

ja olenevalt asukoha tingimustest immutada vähemalt mehaaniliselt puhastatud reovesi

pinnasesse.

VeeS § 124 lõike 6 järgi võivad elanikud rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid

kogumismahuteid, kui nende kinnistul puudub ühiskanalisatsioon. Reovee omapuhasti on puhasti,

mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti (VeeS § 96). Omapuhastiks võib

olla kas septik, kus reovee puhastus toimub mehhaaniliselt, või biopuhasti, mis puhastab reovee

bioloogiliselt.

Kuna Kose vallas on suures osas nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjavesi (põhjavee kaitstuse kaart

on leitav Keskkonnaportaalis), tuleb heitvee pinnasesse immutamisel lähtuda keskkonnaministri

08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-

ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lõikes 1 sätestatud tingimustest. Selle määruse kohaselt on

kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel lubatud pinnasesse immutada vaid bioloogiliselt

puhastatud heitvett (määruse § 8 lg 1 p 4). Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib immutada

pinnasesse vähemalt mehaaniliselt puhastatud halli vett, kui puhastatakse ainult olmereovett

(määruse § 8 lg 1 p 3). See tähendab, et vesikäimla reovesi tuleb koguda eraldi lekkekindlasse

kogumismahutisse ja seda tühjendada. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ei tohi kompostida ka

kuivkäimla sisu. Kose valla reovee kohtkäitluse eeskiri ei ole nende nõuetega kooskõlas.

4. Eeskirja § 4 lõige 2 lubab kinnistule paigaldada üksnes sertifitseeritud reovee kogumismahuti

või omapuhasti.

Seda nõudes Kose vald sisuliselt keelab selliste kogumismahutite ja omapuhastite paigaldamise,

mis on mujal Eestis ja Euroopa Liidus lubatud. Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt võib turule

lasta ja kasutusele võtta toote, mis vastab Euroopa Liidu õigusakti nõuetele ja mille nõuetele

vastavus on ettenähtud korras tõendatud. Liikmesriikidel ei ole võimalik kehtestada lisanõudeid.

Vallal ei ole seaduse järgi õigust sellist nõuet kehtestada ning selleks ei ole ka vajadust.

Reovee kohtkäitluseks kasutatavad tooted on ehitustooted. Ehitustoodetele esitatavad nõuded

tulenevad ehitustoodete määrusest (EL) nr 305/2011 (alates 08.01.2026 kohaldub ehitustoodete

määrus (EL) 2024/3110) ja toote nõuetele vastavuse seadusest. Euroopa Liidu õiguse kohaselt ei

tõendata toote nõuetele vastavust sertifikaadiga, vaid tootja koostatud toimivus- ja

vastavusdeklaratsiooniga ja tootele või selle pakendile lisatud CE-märgisega (mis kinnitab, et

toode vastab tehnilistele nõuetele ja standarditele).

Kose valla eeskirjas ei ole ka täpsustatud, milliste nõuete järgi peavad omapuhasti ja

kogumismahuti olema sertifitseeritud. Esitades sertifitseerimise nõude, peab olema selge ka see,

milliste nõuete kohaselt tuleb sertifitseerida.

5. Vald on eeskirjaga kehtestanud mitmeid nõudeid reovee kogumismahuti ja omapuhasti

paigaldamisele ja kasutusele võtmisele. Muu hulgas reguleerib eeskiri reovee kogumismahuti ja

omapuhasti ehitamiseks ja kasutusele võtmiseks ette nähtud ehitus- ja kasutusteatise menetlust.

4

Enamikku neist nõuetest ei pea kehtestama kohaliku omavalitsuse määrusega, sest need on juba

sätestatud ehitusseadustikus, veeseaduses ja nende alusel antud ministri määrustes. Kohalikul

omavalitsusel ei ole seaduse järgi volitust reguleerida seda, mis on seadusega juba reguleeritud.

Eeskirja § 6 lõigetest 2 ja 3 võib järeldada, et omapuhasti rajamiseks peab igal juhul olema

koostatud ehitusprojekt. Ehitusseadustiku järgi see nii ei ole.

EhS lisas 1 ja 2 on eraldi käsitletud isikliku majapidamise tarbeks paigaldatud reovee

kogumismahutit ja reoveepuhastit. Nende paigaldamiseks piisab ehitus- ja kasutusteatise

esitamisest, ehitusprojekti seadus ette ei näe. Ehitusteatist koos ehitusprojektiga nõutakse üksnes

kuni 50 inimekvivalendi suuruse jõudlusega reoveepuhasti paigaldamiseks, mis ei ole isikliku

majapidamise reoveepuhasti. Seadus eristab reoveepuhasti rajamisel loakohustust

teatisekohustusest, mis sõltub sellest, kui suur on reoveepuhasti jõudlus. Kui puhasti jõudlus on

50 inimekvivalenti või rohkem, nõutakse juba ehitusluba.

Eeskirja § 6 lõigetes 2 ja 3 on esitatud nõuded omapuhasti ehitusprojekti koostamisele.

Ehitusseadustiku kohaselt saab ehitusprojekti nõuda üksnes juhul, kui nõutakse ehitusteatise või

kasutusteatise esitamist koos ehitusprojektiga ja kui nõutakse ehitus- ja kasutusluba. Sellistel

juhtudel peab ehitusprojekt olema koostatud vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015

määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Ehitusseadustik ei näe ette võimalust, et

ehitusprojektile saab nõudeid kehtestada ka kohalik omavalitsus.

Kahtlemata on vajalik, et omapuhasti projekteeriks selleks vajalike teadmiste ja oskustega isik.

Samas tuleb silmas pidada, et ehitusloa kohustuseta omapuhasti rajamiseks ei ole tarvis tõendada

pädeva isiku kvalifikatsiooni (vt EhS § 23 lg 5, § 24 lg 2 p 2).

Eeskirja sätetest võib järeldada, et ka isikliku majapidamise tarbeks paigaldatava omapuhasti

paigaldamisel tuleb järgida kõiki eeskirjas omapuhastile kehtestatud dokumenteerimise nõudeid.

Ehitusseadustiku lisades on selle kohta ette nähtud erandid.

Peale selle on reoveepuhasti asukoha valiku tingimused ja nõutavate kujade ulatuse kehtestanud

keskkonnaminister 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise

ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Kohaliku omavalitsuse

volikogul pole volitust ega vajadust kehtestada selliseid nõudeid oma eeskirjaga.

6. Eeskirja § 8 lõike 1 järgi peab purgimisteenust osutav ettevõtja olema registreeritud äriregistris

ja tema tegevusala peab olema registreeritud majandustegevuse registris (EMTAK) koodiga 37001

(kanalisatsioon ja heitveekäitlus).

Äriregistri kanne ei seondu reovee kohtkäitlemisega ja see ei puuduta ka purgimise kvaliteeti.

Äriregistri kanne ei taga, et registreeritud isik täidab nõudeid, ega kajasta ka isiku võimekust.

Äriregistris registreerimise nõue võib mõnel juhul osutuda sisuliselt tegevuskeeluks, sest see

kohustab purgimisteenuse pakkumiseks valima sellise tegevusvormi, mis võimaldab ettevõtte

registreerida äriregistris.

Põhiseaduse kohaselt on isikutel õigus vabalt valida tegevusala ja tegeleda ettevõtlusega (PS §-d

29 ja 31). Neid põhiõigusi võib seadusega piirata. Kõnealuse juhtumi kohta sellist piirangut

seaduses ei ole. Ükski seadus ei anna ka volitust kehtestada sellist piirangut kohaliku omavalitsuse

määrusega.

5

Ettevõtjal ei ole võimalik enda tegevusala majandustegevuse registris registreerida. Ta saaks seda

teha vaid siis, kui seadus talle selle kohustuse paneb (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

(MSÜS) § 14 lg 1). Ükski seadus ei nõua, et purgimisteenust osutav ettevõte peaks end

registreerima majandustegevuse registris. Kui järgida eeskirjas esitatud nõuet, ei saaks ükski

ettevõtja Kose vallas purgimisteenust osutada. Samas on põhjavee kaitsmiseks vaja reovee

kogumismahuteid tühjendada nõuetekohaselt ning selleks on vastava teenuse osutamine ja

kasutamine hädavajalik.

7. Eeskirja § 8 lõike 4 järgi peab Kose vallas purgimise teenust osutav ettevõtja registreerima end

Kose Vallavalitsuses. Registreering kehtib kuni kolm aastat. Lisaks on eeskirja §-s 9 sätestatud

sellise registreerimise menetlusnõuded ja §-s 10 vedaja kaardi nõue.

Nende sätetega on vald kehtestanud sisuliselt tegevusloa nõude (MSÜS § 16 lg 2), kuigi seadus ei

anna vallale õigust seda nõuet kehtestada. Tegevusloa nõue piirab ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja

selleks peab olema seadusest tulenev volitus. Vallal ei ole volitust kehtestada nõudeid ka

majandustegevusele (MSÜS § 6 lg 1). Üldjuhul on tegevusluba tähtajatu, tähtaja kehtestamine

võib olla õigustatud üksnes erandjuhtudel ning see peab tulenema seadusest (MSÜS § 24).

II. Soovitused reostusallika väljaselgitamiseks ja puhta joogivee tagamiseks

8. Vallal tuleb jälgida, et joogivee kaitseks kehtestatud eeskiri vastaks seadustele, ning tal tuleb

hoolitseda ka selle eest, et täidetaks seadusi, ministri määruseid ja eeskirja. Vald peab järelevalve

kaudu tagama, et tema territooriumil kasutatavad reovee kogumise lahendused vastaksid

õigusaktides kehtestatud nõuetele ja arvestaksid piirkonna eripärasid (nt põhjavee kaitstust). Valla

pädevuses on ka kontrollida, kas reovee kohtkäitlusrajatiste kasutamisel järgitakse õigusaktide

nõudeid. See tähendab, et vallal on õigus kontrollida selliste rajatise lekkekindlust ning vajadusel

nõuda nende hoolduspäeviku ja reovee äravedu tõendavate dokumentide esitamist. Need õigused

on Kose vald sätestanud ka oma eeskirjas (eeskirja §-d 7 ja 12).

9. VeeS § 88 lõike 1 kohaselt peab vald tagama puhta joogivee kättesaadavuse. Sama sätte järgi on

valla ülesanne ka välja selgitada põhjused, miks puhas joogivesi ei ole inimesele kättesaadav ja

kuidas on võimalik seda olukorda parandada.

10. Keskkonnaamet kontrollis Krei küla viie kinnistu puurkaevude vett (kontrollkäigud toimusid

11.10.2024 ja 16.10.2024) ja veeproovide analüüs näitas, et reostunud on avaldaja puurkaevu vesi

ja veel kolme kinnistu kaevu vesi. Seega ei ole probleem ühel kinnistul, vaid reostus on

ulatuslikum. Kas reostus ulatub Krei külast kaugemale, selle kohta praegu teave puudub, sest

teadaolevalt ei ole seda uuritud.

11. Tuvastatud asjaolude põhjal andis Keskkonnaamet Kose vallale suunised ja korralduse

edasiseks tegevuseks. Põhjavee kaitse tagamiseks peavad kinnistute omanikud septikutes

väljavoolu sulgema, septikuid regulaarselt tühjendama ja seda vallale tõendama. Nende suuniste

andmist kinnitas Keskkonnaamet õiguskantsleri nõunikule 17.02.2025 kirjas (nr 14-8/25/2868-2).

12. Kose vald selgitas õiguskantsleri nõunikule, et avaldaja kinnistuga külgnevatele kinnistutele

on paigaldatud septikud, milleks Kose vald väljastas ehitusloa ja kasutusloa. Kahel ülejäänud

Keskkonnaameti kontrollitud kinnistul asuvate septikute kohta ehitisregistris andmed puuduvad.

6

Krei küla asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, mis tähendab, et seal on lubatud kasutada vaid

reovee bioloogilist puhastamist biopuhastiga või olmereovee mehaanilise puhastamise korral

eraldi lekkekindlat kogumismahutit vesikäimla reovee kogumiseks. Nii on sätestatud

keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 § 8 lõike 1 punktides 3 ja 4. Kõnealustel kinnistutel

asuvad imbväljakuga septikud ei ole seega nõuetekohased ega sobi sellesse piirkonda. Kose vald

ei ole sellele vaatamata teinud kinnistute omanikele ettekirjutust septikutest väljavoolu

sulgemiseks.

13. Ei saa välistada, et reostus on tekkinud just ebakorrektsete reovee kogumise lahenduste tõttu.

See tuleb vallal (vajadusel koostöös Keskkonnaametiga) viivitamata välja selgitada, et vältida

edasist põhjavee reostamist ja joogikõlbmatu vee tarbimisest tekkida võivaid tervisekahjusid. Kose

vald peab tagama, et reovee kogumise lahendused ja nende kasutamine vastaksid õigusaktides

kehtestatud nõuetele ega ohustaks joogivett.

14. Kose vald kinnitas 21.03.2025 vastuses õiguskantsleri nõunikule, et kõnealuse viie kinnistu

omanikud esitasid vallale tõendid reovee äraveo kohta. Keskkonnaameti kontrolli ajal 2024. aasta

oktoobris kinnistute omanikel äravedu tõendavaid dokumente esitada ei olnud.

Kose valla eeskirja § 7 lõike 7 järgi on omapuhasti omanikul kohustus vähemalt kord aastas

kontrollida omapuhasti seisukorda ja pidada selle kohta hoolduspäevikut. Kui kinnistute omanikud

ei esita eeskirja kohaseid dokumente või on tekkinud kahtlus, et need dokumendid ei vasta

nõuetele või on fiktiivsed, siis on vallal võimalik kohapeal kontrollida, kas septikuid on hooldatud

ja piisava sagedusega tühjendatud.

Puhas joogivesi on inimestele ja kogukonnale väga vajalik. Seetõttu tuleb vallal kontrollida

esitatud tõendeid (sh purgimist kinnitavad dokumendid) põhjalikult ning tagada seeläbi esitatud

andmete usaldusväärsus. Vajadusel saab näiteks esitada reovee vastu võtnud isikule ja

purgimissõlmele järelepärimisi ning võrrelda saadud teavet. Kui Keskkonnaameti kontrolli ajal ei

esitatud purgimise kohta tõendeid, kuid need toodi sama perioodi kohta hiljem, siis ei ole

välistatud, et esitati valeandmeid.

15. Vallal tuleb veenduda, et septikud vastaksid nõuetele. Seega ei piisa oletamisest, et 2022. aastal

kasutusele võetud septikud on töökorras ja hooldatud. Pealegi, kahe ülejäänud kinnistu septikud

on rajatud vähemalt kümme aastat tagasi ning ehitisregistris nende kohta andmeid ei ole.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: avaldaja, Keskkonnaamet

Ivika Nõukas 693 8419

[email protected]